ja raba nii-öelda „ripub“ kuival liivakihil ehk põhjavesi on sügaval ja raba alla jääb kuiv kiht. Umbes 1500 ha pindalaga mitmekesises rabamassiivis levib peamiselt puisraba, kuid esineb ka älvestikke ja ka mitu suurt laugasjärve (Suur Suujärv, Keskmine Suujärv ja Kamarusjärv). Rohkesti on rabasaari, kus kasvab põlis mände. Pähnisaart, mis on saartest kõige suurem, katab kase-haava salumets. (Keskkonnaamet, 2012) Meenikunnos looduskaitsealal asub 233 hektarit looduslikult vanu metsi, mis esindavad vähese inimmõju või üldse igasuguse inimmõjuta kliimakskooslusi. Vanad loodusmetsad on looduslikud kooslused, mille esinduslikkuse säilimiseks või paranemiseks tuleb tagada looduslik areng ehk võimalikult vähene inimmõju. Vanad loodusmetsad on elupaigaks paljudele ohustatud liikidele, eriti sammaltaimedele, seentele ja selgrootutele loomadele, peamiselt mardikatele (Paal, 2007). Lisaks vanadele loodusmetsadele on Meenikunno
Eellugu ja kaitsekorraldus. Osa praeguse Muraka looduskaitseala territooriumist võeti kaitse alla juba 1938. aastal, kui kotkaste kaitseks asutati Ratva raba reservaat. 1957. aastal loodi Muraka raba botaanilis-zooloogiline keeluala. 1981 haarati kogu soostik Muraka sookaitsealasse. Oma praegustes piirides on kaitseala 1997. aastast, kui rajati neljast lahustükist koosnev Muraka looduskaitseala pindalaga 13 059 ha. Harulduste elupaik. Muraka looduskaitsealal elab mitu kaitsealust loomaliiki ning kasvab haruldasi taimi. Oma rikka linnustikuga kuulub Muraka looduskaitseala Eesti kolme väärtuslikuma linnuala hulka (koos Kuresoo ja Puhatu soostikuga). Kaitsealal pesitsevad kalju- ning kalakotkas, kassikakk, metsis, sookurg, rabapüü, väike-koovitaja, kolmvarvas-rähn ja paljud teised. Raba kohal on nähtud lendamas ka rabapistrikku. Kaitsealustest taimeliikidest leidub lehitut pisikäppa,
A.K.E. esitlused Saiaspetspets Freak456 meganoob888 Sisukord Laanemets Looduskaitsealad Linnaosa, kus elad Tänan tähelepanu eest! Laanemets Meganoob123 Laanemetsad Laanemetsa pinnas on väga viljakas ja sisaldab palju niiskust. Laanemetsades on temperatuurid kõikuvad eriti talvepakase ajal. Siis võib olla 5 kraadi kõrgem , kui naabruses oleval lagendikul. Tüüpilised laanemetsa taimed Laanemetsa 2 kõige tuntumat lille on Laanelill (taustal) ja Leseleht. Laanemetsades on kõige rohkem kuuskesi. Kuuskede kõrval on laanemetsades ka mändi , kaske ja ka teisi puuliike. Tüüpilised loomad Laanemetsades on putukatest üks tuntum kuusekoore all olevad Üraskid. Lindudest on kõige tüüpilisemad must-kärbsenäpp (vasakul) ja pöialpoiss (paremal). Toiduahelad Käbi Orav Karu Vihmauss Hun Jänes t ...
niisutussüsteemide rajamine. Pikimad jõed: Dnepr - 2285 km Dnestr - 1370 km Siverski Donets - 1045 km Keskkonna probleemid ja kaitse Ukrainas on suureks probleemiks, nagu ka ülejäänud rohtla piirkonnas pinnase väljakurnamine ja uhtorgude tekke. Tänu ülekarjatamisele ja ka liigsele põlluharimisele ohustab rohtlaid kõrbestumine ja steppide kadumine. Euraasia mandril on looduslikku steppi säilinud vaid Krimmi poolsaarest põhja pool asuval Askania-Nova looduskaitsealal. Seal üritatakse stepi ürgset loodust säilitada kahel erineval viisil. Esimese moodusena on sinna asustatud antiloope, hirvi ja ulukhobuseid, kes noil aladel vanadel aegadel arvatavasti elasid. Loomade arvu püütakse hoida optimaalsena, st et nad ei laseks rohul paksuks kuluks ladestuda ning samas ka kõiki taimi ära ei jõuaks süüa. Sellisel viisil säilib stepi taimestik kõige liigirikkamana. Võrdluseks on samal looduskaitsealal mõned kohad ka päris loomadest puutumatutena hoitud
KELA-1 Marsruut Ida-Virumaal Marsruud on 1- päevane ning tehtud Estimaa koolilapsedele Kava: 1. Alutaguse seikluspark 10.00-12.00 2. Selisoo matkarada 13.00-14.00 3. Lõunasöök Jõhvi kohvikus ja vabaaeg 14.30-15.30 4. Toila-Oru park 16.00-17.30 5. Sinimäe vaatetorn 18.30-19.00 Alutaguse seikluspark Seikluspargis on 5 rada Seiklusradadel on 33 sportlikku mängu. Ülesanded muutuvad järk-järgult keerukamaks. Tarzani hüpe (9 m kõrguselt) Selisoo matkarada Asub looduskaitsealal Rada tutvustab erinevaid sootüüpe (siirdesoo, lageraba, puistraba) Rikkalikku taimestikku ja rohkelt erineva suurusega älveid ja laukaid Seli järv Võimalus teha pikniku Toila-Oru park Üks liigirikkaim, maastikuliselt vaheldusrikkaim ja külastavaim turismiobjekt. Paikneb 258 erinevat puu- ja põõsaliiki Lossi osad Purskaevad Grott Neidepanga Nõiametsa paviljon Laululava Soome laht Sinimäe vaatetorn Pargimäe kõrgus on 84,6 meetrit üle merepinna Vaatetorn asub ligi 110 meetri
Loodusega tutvumiseks on külastajate tarbeks ettevalmistatud mitmeid matkarajad ning vaatetornid, millest unikaalsemaid on Kubaru lehmatorn, kust huvilistel on võimalik vaadelda Eesti maatõugu veiseid. Kaitseeesmärk Looduskaitseala on loodud Nigula soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade ja maastiku kaitseks. Kaitsealused liigid ning elupaigad on loetletud kaitseeeskirjas. Samast dokumendist võib lugeda ka Nigula looduskaitsealal kehtivast kaitsekorrast. Külastajale Nigula rabas on 6,8 km pikkune looduse õpperada. Väljaspool olemasolevaid õpperadasid liikumiseks peab olema looduskaitseala kaitse korraldaja Keskkonnaameti PärnuViljandi regiooni luba. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
*Ngorongoro vulkaan ei ole aktiivne. *Teadlaste arvates oli viimast korda vulkaan aktiivne mitte vähem kui 10 000 aastat tagasi. *Vulkaanil on avar kaldeera mõõtmetega umbes 15 korda 22 kilomeetrit, kaldeera sügavus on 610 meetrit. *Seal elab väga palju erinevaid loomi : ninasarvikud, lõvid, tiigrid, elevandid, igasugused sõralised, leopardid, isegi jõehobud. Puuduvad kaelkirjakud,kellele ei sobi mägine maa. Kokku on seal umbes 75 000 metsikut looma. *Ngorongro looduskaitsealal on ühe omapärase väärika ja uhke hõimumasaide kodu ka tänapäeval. Tansaania rahvastikust on 95% bantud (bantu keeli kõneldakse Kesk ja Lõuna Aafrikas) ,masaide arv piirdub 40 000 inimesega. Masaid on olnud põhiliselt nomaadid (karjakasvatajad). Varem rändasid nad vabalt ringi Serengeti lagendikel ning Ngorongoro kõrgmaal, hankides toitu ja vett. *Kuigi Aafrika on Eestist kaugel ja erinev,on nii mõnigi probleem sarnane. Meilgi
Oluline on marjade suur vitamiinide sisaldus, suur kaaliumisisaldus (südame-veresoonkonna haiguste puhul kasulik, alandab vererõhku), bakteritsiidsed omadused jne. Ameerika keemikute viimase aja uurimused kinnitavad, et ükski teine vili ei suuda jõhvikast edukamalt tõrjuda näiteks vähki, insulti ja südameveresoonkonna haiguseid. Sordid 1 Meie kodumaised sordid on hariliku jõhvika sordid, mis Nigula looduskaitsealal aretatud looduslike kloonide valiku teel. Välja on selekteeritud koduaias kasvatamiseks mõeldud kuus sorti. Jõhvikasordid on oma nimed saanud rabade järgi, kust algmaterjal on toodud: «Kuresoo» varavalmiv tumepunane, piklik, läikiv suur mari. Valmib augusti lõpul. «Nigula» keskvalmiv, läikivpunane, piklik, suur mari. Valmib septembri esimesel nädalal. «Maima» keskvalmiv, helepunane piklik mari.
Loomade elu- ning toidutingimused muutuvad kesisemaks. Jänesekapsa kasvukohatüüp. · Enam levinud Eesti kaguosas. · Leetunud või kahkjad mullad. · Maad katab 3-8 cm paksune kõdukiht · Alusmetsas sagedasemad: pihlakas, magesõstar, sarapuu ja näsiniin. · Puurindes: Harilik kuus, arukask, harilik haab · Rohurindes: jänesekapsas, metskastik, jänesesalat, kuldvits, maasikas. Jänesekapsa kasvukohatüüp Jänesekapsakuusik Endla looduskaitsealal. Foto A. Palo. Sinilille kasvukohatüüp. · Enam levinud Eesti põhja- ja loodeosas. · Leetunud, leetjad kamarkarbonaatmullad. · Kõige enam kuusikuid. · Alusmetsas sagedasemad: Sarapuu, pihlakas, kuslapuu, lodjapuu, näsiniin · Alustaimestu: Jänesekapsas, maasikas, sinilill, lillakas, külmamailane, ussilakk, longus, helmikas. Laanemetsa vääriselupaigad: · Männikud ja männisegametsad. · Kuusikud ja kuusesegametsad. · Haavikud.
Viidumäe loodusrada asub Lääne- Saaremaal muistse Antsülusjärve rannaastangu läheduses. Viidmäe õpperajad ning vaatlustorn asuvad täielikult Viidumäe looduskaitsealal, mille maad on riigi omandis. Looduskaitse alal asuv rada on jagatud kaheks, kuid mõlemad saavad alguse Viidumäe looduskaitseala kontori juurest. Raja ääres võib näha Lääne- Saaremaale iseloomulikke maastikutüüpe- puisniit, allikasoo, Saaremaale iseloomulikke metsakooslusi ning samuti rannaastangut, mille kõrgeim osa on 59 meetrit üle merepinna (Joonis 1). Joonis 1. Viidumäe õpperaja äärne puisniit
saart, mis on samuti rahvuspargi osaks. Matsalu laht on 18 km pikk ja 6 km lai, kuid ainult 1,5 meetrit sügav. Looduskaitseala · Matsalu looduskaitseala on Eesti rannikumärgaladest kõige tuntum, olles Euroopa veelindude pesitsus- ja rändepeatusaladest üheks suurimaks. · Matsalus on märgatud 275 erinevat linnuliiki. Nende seas on siin omad pesapaigad 175 liigil ning 33 liiki on rändavad veelinnud. · Matsalu looduskaitsealal on registreeritud kokku 270 linnuliiki, kellest pesitsejaid on 175 ning läbirändavaid veelinde 33. · Kevadeti rändab läbi Matsalu üle 2 miljoni veelinnu. · Sügiseti rändab läbi Matsalu ligikaudu 300 000 veelindu. · Märgala on tuntud Euroopa suurima sookurgede sügisese peatuskohana. Neid on siin loendatud maksimaalselt 21 000 isendit. Linnud, kalad, imetajad, sootaimed · Matsalu rahvuspark on üks suurimaid
Nafta ja Gaas Nafta ja gaasisektor moodustavad rohkem kui 50% kogu kaupade ja teenuste ekspordist ja annavad kuni 40% kogu riiklikust eelarvetulust Energia ja metalli sektori osakaal on 25% riigi SKPst Nafta hinna muutuste mõju SKP kasvule on suur. Venemaa on kasu saanud ka tootmise suurendamisest. Majandusharud Pilte Venemaalt Mansi sambad Mansi sambad on iidsed kivisambad, ms asuvad PetsoroIlõtsski looduskaitsealal Manpupuneri mäel asuval manside ja komide pühapaigas. Neeva jõgi Neeva jõgi algab Laadoga järvest ja suubub Soome Lahte. Jõe pikkus on 74 km ja Peterburis on kolm kanalit: Moika, Gribojedov ja Fontanka. PeeterPauli kindlus Kindluse ehitamist alustati 27. mal 1703. aastal. Neevalinnas asub toomkirik mille kellatorn on linna kõrgeim 122,5 meetrit. Kellatorn on kaetud 36 000 käsitsi liimitud õhukeste kuldplaatidega. Ermitaaz
viidatud aga kuna tegemist on elektrita puuonniga, milles on kuivkäimla võib seda loodushoidlikuks pidada. Kohale saamise alla on märgitud, et tuleb kohale tulla autoga aga arvestades, et onnid mahutavad 6-10 inimest oleks keskkonnasõbralikum organiseerida bussiteenust. Onni täpsemat asukohta nende kodulehel pole, on öeldud vaid, et see asub Alutaguse metsas. Seega saab oletada, et see asub Alutaguse looduskaitsealal. Saab öelda, et nad järgivad seadusi, kuna pakuvad teenust ainult karuvaatlus hooajal. Nende eesmärk ainult loomavaatlus ning seega ei häirita looma elu. Seda, et arvestatakse hügieeni nõudmistega näitab välikäimla olemasolu. Samuti on arvesse võetud ohutust, kuna vaatlus toimub siiski onnist. Nende teenust saab kasutada aprillist oktoobrini iga õhtu 17.00-8.00. Teenuse maksumus ühe inimese kohta on 95 eurot, perepilet 210 eurot ja grupi pilet kuni kümnele inimesele 650 eurot
mitmed haruldased taimed, sh ka aas-karukell, mis kuulub Eestis III kaitsekategooriasse. Elustik Tänu vahelduvale reljeefile, pehmele me- relisele kliimale ja üpris suurele geoloogi- lisele vanusele on elustik väga rikkalik. Vetikaliike ligi 300, samblikke üle 200 ning samblaid u. 150 liiki. Foto 2 . saaremaa robirohi Looduskaitsealal elutseb umbes 69% Eesti suurliblikaliikidest, 43% (Rhinanthus osiliensis) jooksiklastest, 44% sipelgatest, 52% maimaatigudest ja 51% pesitsevatest linnuliikidest. Viidumäe soontaimeliikide koguarv on umbes 700. Viimaste seas on 58 kaitse all olevat liiki. Nende seas on endeemne taimeliik saaremaa robirohi ja palju erinevatest kliimatingimustest
Endla Looduskaitseala rabad Endla looduskaitseala ilme määravad rabad. Sadades laukasilmades helgib puhas vesi. Jändrikud männid, mõnigi enam kui saja aastane, katavad kord tihedama, kord hõredama tukana turbasamblavälju. Enamasti on väga vaikne. Raba on eriline elupaik, vaene, aga väga rikas. Rikas taime- ja veemustritest, turbasammalde värvidest, rabalõhnadest, mis vahelduvad aastaajast olenevalt. Maastik pole keskpäeval sama, mis hommikuses udus või videvikus. Endla looduskaitsealal on seitse rabalaama, mida üksteisest eraldavad jõed, soostunud metsad ja Endla järv. Kaitseala idaosa rabad kuuluvad vanimate hulka Eestis. Suurimad on Linnusaare raba (1200 ha), Toodiksaare raba (1100 ha) ning piklik, jõgede vahele surutud Kanamatsi raba (690 ha). Kaasikjärve ja Männikjärve raba on nime saanud järvede järgi nende servas. Väljakiilduvast põhjaveest mõjutatud Rummallika raba ning Punaraba on väiksemad ning nooremad. Siin ei leidu maalilisi laugastikke. Siinsed
Saaremaa robirohi Aastast 1958 on saaremaa robirohi looduskaitse all ja kuulub II kategooria looduskaitsealuste taimede hulka. Eesti Punases Raamatus on ta kolmandas ehk haruldaste liikide kategoorias. Taime ohustab peamiselt soode ja soostunud niitude kuivendamine. Saaremaa robirohi on ainuke taim, mis kasvab ainult Eestis. Ja isegi Saaremaal kasvab ta vaid lääneosas, eriti Viidumäe looduskaitsealal. Taime leidis 1933. aasta hilissuvel botaanikahuviline arst Bernhard Saarsoo. Karude vähenemine Miks liigid välja surevad? Peamine põhjus on elupaikade otsene hävitamine. Teine oluline põhjus on keskkonna kvaliteedi langus keemiline saastamine ja muutunud kliima. Kolmas põhjus on maastike killastumine, see takistab liikide liikumist ühest elupaigast teise. Muud põhjused: jaht, taimede tolmeldajate puudumine, võõrliikide mõju.
soolasteks. Sõltuvalt pinnamoest ja maapinna kõrgusest levib taimkate seal vöönditena. Ranniku kõrgemates osades on taimestik liigirikkam. Puu- ja põõsarinne neil aladel enamasti puudub, harva ja üksikute põõsastena kasvab seal kadakas ja kibuvits. Eestis kohtab neid saartel ja laidudel ja mandri rannikualadel. Kui rannaniitudel loomi ei karjatata, hakkab seal vohama pilliroog ning niidukooslus hävib. Suurimad ja esinduslikumad rannaniidud asuvad Matsalu looduskaitsealal. Kasvavad pilliroog, merihumur, punane aruhein, pajuvaak ja harilik hiirehernes. Soostunud niidud: Esinevad nõgudes või madalatel tasandikel. Nad on üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel. Mullad on sageli lubjarikkad ja suviti kuivad, kuna sel ajal on põhjavee tase alaneb tublisti. Nad on levinud üle kogu eesti, eriti aga Lääne- Eestis. Paljud soostunud niidud on üles haritud või võsastunud
sookold; Soomurakas Loomad: Kaljukotkas; Metsis; Jäälind; Must toonekurg; Suurkõrv; Pargi- nahkhiir; Suur rabakiil; Rabakonn; Vaskuss; Nastik; Rästik 3. Looduskaitse Jõgeva valla lõunaosa paikneb Vooremaal ja põhjaosa Alutaguse madalikul. Loodeosa madalikualal on suured sood, mis kuuluvad Endla looduskaitsealasse, kirdeosas on Tammissaare raba ning Sakussaare ja Pedja soo. (Jõgevamaa, 2009, lk 191, 192) Endla looduskaitsealal (81,6 km2) kaitstakse Kesk- ja Ida-Eestile iseloomulikke, inimtegevusest vähemõjutatud eripäraste soosaartega soid ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva unikaalseid kartsiallikaid. Selle kaitseala märksõnaks on vesi- nii allikatest välja voolav kui rabades talletatud. (Eestimaa Looduse teejuht, 2005, lk 97) Olulisemad probleemid: 1. Rabade servakraavitus, mille mõju ulatus ökosüsteemi kvaliteedile ei ole selge.Vajalik on vastavate uuringute algatamine. 2
Looduskaitseühing Kotkas Looduskaitseühing Kotkas on Eesti looduskaitseorganisatsioon, mis loodi 1989 aastal, kolme mehe poolt. Kelleks olid Einar Tammuri, Urmas Selliste ja Olev Merivee. Kotkas on tegelnud kotkaste ja musttoonekure kaitse ja loendusega Eestis. Esimeseks esimeheks oli Einar Tammur (1989-2004). Pärast tema surma sai ühingu esimeheks Robert Oetjen. Kotkas on Alam-Pedja looduskaitseala hooldajaks. Ühingule kuulub Palupõhja looduskool (kaasomandis Eestimaa Looduse Fondiga). Sellesse ühingusse uute liikmete lisanduses ja Eesti riigi arenedes kujunes ühingust kümne aasta jooksul kotkameeste klubi, mis sai ametliku nime Kotkaklubi(1999), kuhu kuulub 29 liiget. Kotkameeste ühing töötas 15 aastat Alam-Pedja looduskaitseala heaks. Alam-Pedja looduskaitseala loomisest 1994. aastal kuni 2006. aastani oli Kotkas ainulaadne kui ainus mittetulunduslik valitsusväline organisatsioon, kes otseselt korra...
sepikoda, tall, laut jne. Äramainimist väärivad ka arvukad väravaehitised ning mõisa piirdemüüri nurgatornina kujundatud kellatorn, mis on inspireeritud keskaegsest kindlusearhitektuurist. Kogu kompleks asub maalilise järve kaldal. Piusa koopad Piusa koobastik on Lõuna-Eesti üks kõige külastatavamaid turismiväärtusi. Unikaalsed kilomeetrite pikkused sammaskäigud on tekkinud 1920. aastatel klaasiliiva kaevandamise käigus. Koobastiku looduskaitsealal (45,64 ha) saab matkata 1,4 km pikkusel tähistatud õpperajal. Piusa koopad on ka Baltimaade suurimaks nahkhiirte talvitusalaks. Sealt on leitud 7 liiki nahkhiiri (tiigilendlane, veelendlane, brandti lendlane, habelendlane, nattereri lendlane, suurkõrv, põhja-nahkhiir) ja isendite arv ulatub kuni 3000ni. Piusa koopaid saab külastada ainult külastuskeskuse kaudu ja koos giidiga. Setomaa ja muuseumid Eestimaa kaugeimas kagunurgas asub omapärane etniline piirkond Setomaa
Koostas: Anne Laius Valgusküllased palumetsad •kasvavad peamiselt kagu-eestis ja Põhja-eesti liivastel aladel kujunenud leedemuldadel • muld on perioodiliselt kuiv, põhjavesi on üle 2 m sügavusel • iseloomulik on hästi esindatud puhma- ja samblarinne • enamasti on tegu okas- ja segametsadega, harva ka haava- kasemetsadega Palumets Pihla-Kaibaldi looduskaitsealal. Foto T. Tuulik Pohla kasvukohatüüp esineb kõrgematel pinnavormidel, levinud Kagu- Eestis, rohkem leidub teda ka Põhja-Eestis ja saartel. • mulla lähtekivimiks on peeneteraline liiv • mulla reaktsioon on happeline • puurindes valitseb mänd, II rindes leidub harilikku kuuske Picea abies • põõsarindes esineb – harilik kadakas Juniperus communis – harilik vaarikas Rubus idaeus http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/ vaarikas.htm
rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. 2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik - rahatrahv kuni 3200€. MIS TINGIMUSTEL VÕIKS HÄRRA AHVEN KALA PÜÜDA? Ta peab… muretsema harrastuspüügi õigust tõendava dokumendi müügiloa, et müüa kala kasutama õngejada, mis koosneb kuni 100st konksust hoolitsema, et ei takista liiklust laevateedel teostama püüki kuni 20 meetri sügavusjooneni mitte püüdma kala looduskaitsealal Ebaseaduslik kalapüük Peipsi järvel on keskkonnainspektsiooni ja prokuratuuri huviorbiidis (23.02.2013) Peipsi-äärse piirkonna üheks valuküsimuseks on ebaseaduslik kalapüük, mis on olnud õiguskaitseorganite huviorbiidis ning põhjustanud ka pahameelt kalandusettevõtjatele, kes oma sissetulekud ausalt teenivad. Hiljuti avastaski keskkonnainspektsioon juhtumid, kus püüti kala võrguga, millel oli lubatust väiksem võrgusilm.
· Suudavad imeda endasse 10x rohkem vett · Suudavad toituda üksnes sademetest. · Suudavad kasvada happelises keskkonnas. Soid tuleb kaitsta et oleks looduslik mitmekesisus Turvast kasutatakse aianduses, kütteks ning samuti on turvas suur väljaveo artikkel Euroopasse. Põhjavesi kujuneb maa sisse imbuvast sademete ja lumesulamisveest. Põhjavesi saab täiendust ka jõgede-järvede kaudu. Enamik Eesti allikaid avaneb Pandivere kõrgustiku jalamil, näiteks Endla looduskaitsealal. Selle põhjuseks on Pandivere kõrgustiku geoloogilise ehituse omapära. Sealne aluspõhi koosneb lõhelistest lubjakividest, mistõttu imbub sademetena maha langenud vesi kergesti maa sisse ning vooluveekogusid maapinnale peaaegu ei teki.
3. HINNANG PIIRKONNA LOODUS- JA/VÕI MAASTIKUVÄÄRTUSTELE Kõrvemaa kui maastikurajoon on omapärane oma maastikulise eripära poolest. Seal toimub mitmesuguste mandriliustiku- ja sulamisveetekkeste pinnavormistike põimumine. Lisaks on suur soostumuse ja metsade osatähtsus ning hõre asustus. Kõrvemaa on Kesk-Euroopa taimegeograafilise provints, kus kasvab nii merelise kui ka mandrilise kohastumusega liike. Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal kaitstakse liustikuveetekkelisi pinnavorme, rabamassiive, järvi ning kooslusi. Seal on ulatuslikud põlismetsad ja soomassiivid, kaunid rabad, väärtusliku ürgmetsaga rabasaared ning vääriselupaigad. Viru raba Lahemaa rahvuspargis Harjumaa piiril asuv Kõrvemaa maastikukaitseala on moodustatud looduslike protsesside, maastiku ja elustiku mitmekesisuse, sealhulgas kaitsealuste liikide ning poollooduslike
päästmise konverents, mis otsustas sisse seada esimese rahvusvahelise ohustatud liikide registri (suguregistri). Lühikese ajaga koguti kokku üle Euroopa laiali pillutatud pürjad, moodustati paljunduspaarid ja paljundusgrupid. Üksnes sel moel oli lootust pürg kui liik päästa täielikust väljasuremisest. Arvukuse taastamine oli keeruline ja aeganõudev töö, see toimus esialgu Biaùowiea ürgmetsa Poolale kuuluvas osas ja Euroopa loomaaedades, hiljem Kaukaasias ja Askania-Nova looduskaitsealal Ukrainas. Teise maailmasõja tõttu arvukuse taastamine katkes. Pärast sõja lõppu tööd jätkusid ja praegu elavad euroopa pürjad looduslikult Poolas, Valgevenes, Leedus, Ukrainas, Venemaal. Suurim looduslik populatsioon elab Biaùowiea põlismetsas, mis on peaaegu muutumatuna säilinud aastasadu. Seal kasvavad erakordselt kõrged ja vanad puud, eriti tammed jäänukid muinasajal üle Euraasia laiunud segametsavööndist. Kaukaasia pürgadest suudeti päästa vaid üks loom
Lisaks neliküritustele toimub puhkealal ka palju orienteerumis- ja jalgrattavõistlusi. Toimuvad ka Kelgukoeraspordi Balti karikavõistlus. VI. Kõrvemaa keskus · Sportland Kõrvemaa Matka-ja Suusakeskus asub 55 kilomeetri kaugusel Tallinnast Anija vallas Harjumaal. Keskuse territooriumi piiril asetseb 12 961 hektari suuruse Põhja-Kõrvemaa ,,mägede", soode ja järvedega kaetud looduskaitsealal. Fantastiline puutumatu loodus, mis on vaheldusrikkaima maastiku ja pinnasvormidega Eestis. Keskusest viie kilomeetri kaugusel asub Kõrvemaa pealinn ja kunagine kuurortlinn Aegviidu, kuhu saab kohale sõita ka rongiga. ( Kõrvemaa matka ja suusakeskus 2013 Tutvustus 2013). Kasutatud kirjandus RMK 2013 Aegviidu- ja Kõrvemaa puhkeala 2013 [http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/aegviidu-korvemaa-puhkeala](04.10.2013)
Jõhvi Gümnaasium Lendoravad Referaat Koostaja: Liis Lipp Juhendaja: Tiina Gaskov Jõhvi 2010 Lendoravlaste sugukonda kuuluvad oravlastele lähedased närilised, kes erinevad oravlastest nahavoldi olemasolu poolest ees- ja tagajäsemete vahel. Nahavolt on kaetud karvadega, teda kasutatakse lennusena õhus planeerimisel. Liuglemisel tõmmatakse lennus sirgu jäsemete väljasirutamisega. Randmelt lähtub väike sirpjas luu või kõhr, mis toetab lennuse eesserva. Saba abil pidurdab loom hoogu puudele laskumisel. Eri liikidel ulatub lennu maksimaalne pikkus 30-60 meetrini. Lennusuunda saavad nad muuta saba ja lennuse asendit muutes. Enne tüvele laskumist pidurdab loom sab...
4 väravaehitised ning mõisa piirdemüüri nurgatornina kujundatud kellatorn, mis on inspireeritud keskaegsest kindlusearhitektuurist. Kogu kompleks asub maalilise järve kaldal. 1.3 Piusa koopad Piusa koobastik on Lõuna-Eesti üks kõige külastatavamaid turismiväärtusi. Unikaalsed kilomeetrite pikkused sammaskäigud on tekkinud 1920. aastatel klaasiliiva kaevandamise käigus. Koobastiku looduskaitsealal (45,64 ha) saab matkata 1,4 km pikkusel tähistatud õpperajal. Piusa koopad on ka Baltimaade suurimaks nahkhiirte talvitusalaks. Sealt on leitud 7 liiki nahkhiiri (tiigilendlane, veelendlane, brandti lendlane, habelendlane, nattereri lendlane, suurkõrv, põhja-nahkhiir) ja isendite arv ulatub kuni 3000ni. Piusa koopaid saab külastada ainult külastuskeskuse kaudu ja koos giidiga. 1.4 Setomaa ja muuseumid Eestimaa kaugeimas kagunurgas asub omapärane etniline piirkond Setomaa
Tornimägi, mis on 68 meetrit kõrge. Poolsaarel asub ka kõrgeid rannaastanguid ja luiteid. Emmaste poolsaare pinnas on väga liivane, mulla ja huumus kiht on väga õhuke, kuna aeg selle tekkimiseks on olnud lühike. Taimestik Kuna Hiiumaa pinnas on väga liivane saavad seal kasvada taimed, mis on kohastunud sellise pinnasega. Kasvu tingimused on rasked ka tugevate tuulte tõttu. Enam levinud taimed Hiiumaal on kadakas ja mänd. Jugapuu kasvukoht Tahkuna looduskaitsealal on üks Eesti suuremaid. Ainulaadsetest taimeliikidest esinevad poolsaarel veel näiteks kõdu-koralljuur ja rand-orashein. Poolsaar on tuntud oma seene- ja marjarikkuse poolest. Tahkuna poolsaar on enamasti kaetud männi- ja kuusemetsaga. Tegemist on Eesti ühe suurema looduslikus seisundis metsaalaga. Enamust Kõpu poolsaarest katab okasmets, esineb luuderohtu ja jugapuud. Loomastik Loomastik on sarnane ülejäänud Eestiga
ka selle kohta kas Selli-Sillaotsa Õpperada oleks vaja pikendada ja milliseid laiendusi oleks vaja täpsemalt läbi viia. Ankeetküsitluse tulemustest selgus, et kõik kolm vastanut külastavad Selli-Sillaotsa õpperada veel harvem kui paar korda aastas, ning külastuse eesmärgiks on peamiselt matkamine või niisama jalutamine looduse ja lindude vaatlemise eesmärgil samuti fotografeerimine ja ka korilus. Küsimusele, ksa teadsite, et Selli-Sillaotsa õpperada asub Alam-Pedja looduskaitsealal vastasti sajaprotsendiliselt jaatavalt. Küsimusele, millistest allikatest Te vastavasisulist infot leidsite vastas üks külastaja, et oli leidnud sellist infot infotahvlilt ning ülejäänud kaks vastajat said sellesisulise informatsiooni internetist. Vastuseks küsimusele, kas leiate, et Selli-Sillaotsa õpperada tuleks laiendada, vastasid kõik kolm ankeeti täitnud isikut, et seda peaks kindlasti laiendama, näiteks istepinkide paigaldamisega raja äärde.
Vootele. Nigula looduskaitseala Nigula looduskaitseala on loodud Pärnumaa lõunaosas, Häädemeeste ja Saarde vallas asuva Nigula soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade ja maastiku kaitseks. Tegelikult on Nigula kaitse-eesmärgina loetletud ka hulk kaitsealuseid liike ning elupaiku, need leiab täpsemalt juba Nigula looduskaitseala kaitse-eeskirjast. Samast dokumendist võib lugeda ka Nigula looduskaitsealal kehtivast kaitsekorrast. Nigula looduskaitseala peamisteks väärtusteks on Nigula raba ja seda ümbritsevad vanad metsad. Raba pindala on 2320 ha ja turbakihi paksus on kuni 6,8 m. Nigula raba on lääne- eesti tüüpi lageraba suhteliselt järsu rabarinnaku ja lameda keskplatooga. Rinnak on paremini näha soostiku lääneosas, kus rabapind tõuseb mõnekümne meetri jooksul kuni 3 meetrit kõrgemaks. Raba areng sai alguse umbes 10 000 aastat tagasi pärast viimast jääaega.
[] MURAKA KAITSEALA Osa praegusest Muraka looduskaitseala territooriumist võeti kaitse alla juba 1938. aastal, kui asutati kotkaste kaitseks Ratva raba reservaat. 1957. aastal loodi aga Muraka raba botaanilis- zooloogiline keeluala. 1981. aastal haarati enamus soostik Muraka sookaitsealasse. Oma praegustes piirides on kaitseala 1997. aastast, kui rajati neljast lahustükist koosnev Muraka looduskaitseala, mille pindalaks on 13059ha. [] 1999. aastal muudeti kaitse-eeskirja, mille järgi looduskaitsealal eristatakse kuusteist sihtkaitse- ja viis piiranguvööndit. Inimestel on keelatud minna Arvila, Pasti ja Matkasoo looduslikesse sihtkaitsevöönditesse 1. veebruarist kuni 30. juunini ning Ratva raba looduslikku sihtkaitsevööndisse ei tohi minna 1. veebruarist 15. juulini. Kogu kaitsealal on aasta läbi keelatud kalapüük. Mootorsõidukite ja jalgratastega tohib liikuda vaid üldkasutavatel teedel. Üle 50 osalejaga rahvaüritusi võib korraldada vaid kaitseala valdaja
Ukrainas on üle 3000 järve ning üle 22 000 tiigi ja veehoidla. Keskkonna probleemid ja kaitse Ukrainas on suureks probleemiks, nagu ka ülejäänud rohtla piirkonnas pinnase väljakurnamine ja uhtorgude tekke. Tänu ülekarjatamisele ja ka liigsele põlluharimisele ohustab rohtlaid kõrbestumine ja steppide kadumine. Euraasia mandril on looduslikku steppi 8 säilinud vaid Krimmi poolsaarest põhja pool asuval Askania-Nova looduskaitsealal. Seal üritatakse stepi ürgset loodust säilitada kahel erineval viisil. Esimese moodusena on sinna asustatud antiloope, hirvi ja ulukhobuseid, kes noil aladel vanadel aegadel arvatavasti elasid. Loomade arvu püütakse hoida optimaalsena, st et nad ei laseks rohul paksuks kuluks ladestuda ning samas ka kõiki taimi ära ei jõuaks süüa. Sellisel viisil säilib stepi taimestik kõige liigirikkamana. Võrdluseks on samal looduskaitsealal mõned kohad ka päris loomadest puutumatutena hoitud
linnustikust>>. Ta on andnud välja nüüd juba palju raamatuid Matsalu kohta.
Matsalu lahe ja selle lähema looduse kohta avaldatud kirjutiste arv küündib tublisti üle 100.
· O.Renno. 1973. Matsalu maastik ja linnud. Kirjastus <
Riigi poolt eraldatavad maastikuhooldustoetused võimaldavad säilinud puisniite hooldada ning väiksemas ulatuses ka taastada. Eestis tegeleb puisniitude ja teiste pärandkoosluste kaitsega Pärandkoosluste Kaitse Ühing, kellelt on võimalik saada täpsemat juhatust ja vahel ka otsest abi puisniitude taastamiseks ja hooldamiseks. Lääne-Eesti on meie kõige puisniituderikkam ala. Lisaks kõige tuntumale Laelatu puisniidule on mitmeid hooldatavaid Puisniite Matsalu looduskaitsealal Matsalus, Kirikukülas, Penijõel, Keraveres, Haeskas ja Puises. Laelatu puisniit Mõnekümne hektari suurune taastatud pool-looduslik kooslus, kus on varjul ligi 470 soontaime- ja 30 samblaliiki, palju haruldasi taimeliike (sealhulgas 23 liiki orhideesid) ning liigilise mitmekesisuse Euroopa rekord. Siit võib leida kohti, kus 1 ruutmeetril kasvab kuni 76 liiki soontaimi. Vanasti niideti heina tervel puisniidul ligi 150 hektari ulatuses, ent juba
Sisukord Sisukord.....................................................................................................................1 Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Natura 2000 aladest üldiselt...................................................................................... 3 Natura 2000 alad Eestis.............................................................................................4 Kasutatud kirjandus................................................................................................... 6 Sissejuhatus Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille mõte ja sisu on kirjas 1992. a vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis. Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. a jõustunu...
hirvi, kopraid ja nugiseid. Ka mitmesuguseid linde. Näiteks euraasia raisakotkas, stepikotkas ja hõbehaigur. Keskkonna probleemid ja kaitse Ukrainas on suureks probleemiks, nagu ka ülejäänud rohtla piirkonnas pinnase väljakurnamine ja uhtorgude tekke. Tänu ülekarjatamisele ja ka liigsele põlluharimisele ohustab rohtlaid kõrbestumine ja steppide kadumine. Euraasia mandril on looduslikku steppi säilinud vaid Krimmi poolsaarest põhja pool asuval Askania-Nova looduskaitsealal. Seal üritatakse stepi ürgset loodust säilitada kahel erineval viisil. Esimese moodusena on sinna asustatud antiloope, hirvi ja ulukhobuseid, kes noil aladel vanadel aegadel arvatavasti elasid. Loomade arvu püütakse hoida optimaalsena, st et nad ei laseks rohul paksuks kuluks ladestuda ning samas ka kõiki taimi ära ei jõuaks süüa. Sellisel viisil säilib stepi taimestik kõige liigirikkamana. Võrdluseks on samal looduskaitsealal mõned kohad ka päris loomadest puutumatutena hoitud
Turistidele on raba kui unikaalne looduslik kooslus kättesaadavaks tehtud arvukate õpperadade ja laudteede rajamisega kaitseala servaalale. Aastas külastab looduskaitseala umbes 1500-2000 huvilist. Alale lisab atraktiivsust ka seal asuv Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi Tooma soojaam. Kuna asustus on väga hõre ja koondunud kõrgematele künnistele ja jõgede äärde, siis selle piirkonna loodus loob eeldused üksiktalude asustamiseks soosaartel ning turismi arendamiseks Endla looduskaitsealal [3]. Vallas tegutseb Kuremaa tervisekeskus, mis pakub aastaringselt majutusteenust, ujumis-, sauna-, spordi- ja jõusaali võimalust. Kuremaal on ka SA Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus, mille hallata on Kuremaa loss ja muud mõisakompleksi kuuluvad hooned, Kuremaa park, supelrand koos puhkealaga ning tuuleveski. Lisaks Kuremaa supelrannale on võimalik käija ujumas ka Jõgeva alevikus Pedja jões ning Laiuse paisjärves [3]. Ise olen käinud suviti kõige rohkem ujumas Kuremaa rannas
ameerika pärna. 1968. aastal rajati võõrpuuliikide kollektsioon arboreetum. Looduskaitsekvartal annab külastajale hea ettekujutuse kunagistest põlismetsadest - saab näha, milline on mets, kui tema arengut ei sega inimene: põlispuude tüved on sammaldunud, okstelt ripub samblikku, mahakukkunud puud on samblavaibaga kattunud ning kõdunevad. 7 Kaitsealustest taimeliikidest kasvavad Järvselja looduskaitsealal laialehine nestik, kaunis kuldking, virgiinia võtmehein, kõdu-koralljuur, vahelmine lõokannus, laialehine neiuvaip ja vill-tulikas. Kaitsealustest seeneliikidest leidub poropoorikut, lõhe- lehtervahelikku, sellerheinikut ja taiga-peenpoorikut Karukuklane on meil suhteliselt harva esinev liik ja asurkonnadki on enamasti väikesed. Ta eelistab kuuse ülekaaluga segametsi. Senileituist suurim karukuklase asurkond asub Järvseljal, kus pesi on registreeritud üle 50.
Vanim ja tuntum kunstlik mineraalvesi on Vichy, mille retsept on ühesugune nii Baltimaade kui Soome tootjail. Erinevalt naturaalsest mineraalveest on kunstlike mineraalvete soolade sisaldus aga madal, sest kauplustes müüdav vesi peab vastavalt Euroopa Liidu direktiivile olema täiesti ohutu ka piiramatu tarbimise puhul. OÜ Vesiserv juhatuse esimees, hüdroloog Anatoli Kuptsov soovitab igal juhul eelistada eestimaist vett. "Meie toodetav Allika vesi on pärit Endla looduskaitsealal asuvatest Norra allikatest, kuulub oma keemiliselt koostiselt nõrgalt mineraliseeritud hüdrokarbonaatsete vete klassi ning sisaldab suurel määral vaba kaltsiumi. Euroopas, muide, tuntakse seda tüüpi looduslikku vett nime all Evian." Euroopa Liidus jaotatakse mineraalveed soolasisalduse järgi rühmadesse. Väga madala mineraalsoolade sisaldusega vees on sooli vähem kui 50 mg liitri vee kohta. Madala ehk väikse mineraalsoolade sisaldusega vees jääb soolade sisaldus alla 500 mg/l.
Looduskaitseala rajati pindalaga 593 ha, 1979. aastal laienes ta 1194 ha-ni ja 1995. aastal, kui välispiiri korrigeeriti ja kaitselaga liideti idaservas paiknenud kaitsevöönd, sai Viidumäe pindalaks 1873 ha. Erinevate looduslike tingimuste mitmekesisus peegeldub kõige ilmekamalt Viidumäe rikkas elustikus. Aastakümnete vältel toimunud vaatlusi ja uurimusi üldistades võib väita, et Viidumäe vetikaliikide arv läheneb 300-le, samblikke on üle 200 ja samblaid umbes 150 liiki. Looduskaitsealal elutseb umbes 69% Eesti suurliblikaliikidest, 43% jooksiklastest, 44% sipelgatest, 52% maimaatigudest ja 51% pesitsevatest linnuliikidest. Viidumäe soontaimeliikide koguarv, on umbes 700. Viimaste seas on 58 liiki, mis 1994. aasta Kaitstavate loodusobjektide seaduse ja sellele järgnevate muude seadusandlike aktide põhjal Eestis liigina kaitse alla on võetud. Nende seas on taimeliik saaremaa robirohi ja palju erinevatest kliimatingimustest pärinevaid ja siin oma levila piirimail
septembri 1979.a. määrusega nr. 497 (ENSV Teataja 1979, 43, 521) ja 1994 aastal tulenevalt kaitstavate loodusobjektide seadusest (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583). 4. märtsil 1997.a. kinnitas Vabariigi Valitsus määruse nr 48. "Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni täitmise riikliku programmi" ning 17. juunil 1997. a. kanti Nigula looduskaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirja. Alates 1979. aastast on Nigula Looduskaitsealal rahvusvahelise tähtsusega linnuala staatus. 2. Asukoht. Nigula looduskaitseala suurus on 4656 ha, millest 2342 ha hõlmab Nigula soostik, mis jaguneb lääne-, ida- ning kirdemassiiviks, mis on eraldatud siirdesoo ribade ja mineraalmaa saartega. . Looduskaitseala asub Edela-Eestis, Pärnu maakonna lõunaosas, Häädemeeste (4043,5 ha) ja Tali (612,3 ha) vallas, umbes 10 kilomeetri kaugusel Liivi lahest. Kaitseala pindala on 4657 ha. 3. Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse.
kolmes maakonnas · Asutati ta 1985. aastal Endla-Oostriku sookaitsealast, eesmärgiga säilitada ja kaitsta rabasid ning Pandivere nõlvaallikaid. · Endla Looduskaitseala pindala on 8162ha, millest Jõgeva valda jääb ligi pool. · Reservaatidena paiknevad valla territooriumil Endla ja Linnusaare raba. · Sihtkaitsevööndisse kuulub Endla järv ja Männikjärve raba. Lisaks reservaatideleja sihtkaitsevööndile on looduskaitsealal ka piiranguvöönd. · Endla soostik on tekkinud lamedas nõos mandrijää sulamiselmoodustunudSuur-Endla järve kinnikasvamise tagajärjel. · Säilinud on jäänukjärv Endlas. Rabamänd Laudtee üle Männikjärve raba Vooremaa Laiuse voor-Vooremaa kõrgeim 144 m üm, suhteline kõrgus 61 m Voore lael leidub sulglohke Vooremaa maastik Pikkjärve ümbruses Viirgmaastik(kaardipilt) mille moodustavad loode kagu suunalised
Viidumäe looduskaitseala peamine ülesanne on haruldaste liikide, koosluste ja elupaikade, ühtlasi aga ka kogu siinse looduse mitmekesisuse kaitsmine. Loodus Erinevate looduslike tingimuste mitmekesisus peegeldub kõige ilmekamalt Viidumäe rikkas elustikus. Aastakümnete vältel toimunud vaatlusi ja uurimusi üldistades võib väita, et Viidumäe vetikaliikide arv läheneb 300-le, samblikke on üle 200 ja samblaid umbes 150 liiki. Looduskaitsealal elutseb umbes 69% Eesti suurliblikaliikidest, 43% jooksiklastest, 44% sipelgatest, 52% maismaatigudest ja 51% pesitsevatest linnuliikidest. Viidumäe soontaimeliikide koguarv, sõltuvalt liigikäsitlusest ja juhuliikide esinemisest, on umbes 700. Viimaste seas on 58 liiki, mis 1994. aasta Kaitstavate loodusobjektide seaduse ja sellele järgnevate muude seadusandlike aktide põhjal Eestis liigina kaitse alla on võetud. Nende seas on endeemne taimeliik saaremaa
EESTI LOODUSKAITSEALAD 1. Muraste looduskaitseala Muraste looduskaitseala on rajatud eelkõige Põhja-Eesti paekalda ning selle jalamil kasvava pangametsa kaitseks. Siiski on kaitsealal ka muud tähelepanu ja kaitset väärivat, nt mitmed metsatüübid (soostuvad ja soometsad, vanad loodusmetsad) ja hallid luiteid. Muraste looduskaitseala asub Harjumaa põhjaosas, Tallinnast umbes 15 kilomeetri kaugusel. Selle suurus on 140,5 hektarit. Muraste looduskaitsealal kaitstakse lõiku Põhja-Eesti pangast ning haruldasi Eesti metsakooslusi. Kaitsealal asub Eesti vanim puitmajakas, mis valmis 1859. aastal. Metsad on hoolimata kohatisest hooldusraiest siiski üsna loodusliku väljanägemisega. Panga rusukaldemetsa peamised puuliigid on vaher, pärn ja saar. Panga alusel kasvavad metsad endiste luidete vahelistes nõgudes, seetõttu on kasvukohad kohati niiskemad, kohati kuivemad. Ülekaalus on kuuse-segametsad ja sanglepikud
Rahvuspargis on ka 6 linnutorni. Penijõe matkarada kogupikkus: 5 km Matkaraja eesmärk on tutvustada kaitsealale iseloomulikke maastikke: roostikku ja rannaniite koos nende elustikuga. Rajal on 7 meetri kõrgune vaatetorn. 1. Penijõe parkimisplats. Siit algab matkarada. Penijõgi saab alguse Lihula rabast ja ümbruskonnast. 2. Prandi oja saab alguse Lihula linnast. Alates 1997. aastast ei suubu Lihula linna heitevesi enam Prandi ojja. 3. Penijõe paadisadam asub looduskaitsealal. Veel kuuekümnendatel aastatel paiknes siin hulk paadikuure. Piki jõekallast liikudes on näha üleujutavat niitu, suvel kasutatakse seda karjamaana. Kaheksakümnendate aastate keskel karjatamine lõpetati ning algas võsastumine, mis on toonud siia pesitsema linnud. 4. Vaatetorn - siit avaneb suurepärane vaade roostikuväljale (3000 ha). 5. Saare mägi. Vaade Saare mäele, mis tekkis ~400 aastat tagasi, olles enne saar. 6. Saare soon
JärvaJaani valda (Kagavere Kuksema), Ambla valda (Lüsingu), Türi valda (Kurla) ja Kareda valda. Järvamaa oma arvukate allikate ja soodega on ka suur puhta vee varasalv, siin tekib oluline osa PõhjaEesti veevarudest. Maakonnast jääb suur osa Pandivere veekaitsealale, üldse on kogu Järvamaast rohkem kui pool looduskaitse all. Siit algavad mitmed jõed, ka Eesti pikim Pärnu jõgi. Järvedest suurimad on Väinjärv (41 ha) ja Endla (20 ha). Allikaist uhkemad asuvad Endla looduskaitsealal. Kümmekonnast suurest allikast koosnev Norra Oostriku allikate piirkond köidab tähelepanu mitmeti: Sopa allikas on Eesti sügavaim (4,8 m), Norra mõisa külje all asuv allikjärv paiskab aga tunnis välja kuni 1,3 miljonit liitrit vett. Ka RoonaAlliku köidab oma allikatega. Siin asub Eesti suurim allikjärv (2,5 ha), mis on alguseks Pärnu jõele. 1,4 ha suurusest Prandi allikast saab alguse Prandi jõgi. Järvamaa poleks midagi ilma soode ja rabadeta
kus on veetaimestikku. Lehtmetsades võib ta elada ka veekogudest kaugel. Ta eelistab veekogusid, mille pH on 5,87,4. Tiigikonn tuleb talveuneks maismaale. Selleks kaevavad nad kaldapinnasesse uru. Venemaal Luugas on uuritud tiigikonnade vanust. Selgus, et alla 1 aasta vanad olid konnadest 37,8%, 1-aastased 13,4%, 2-aastased 23,9%, 3-aastased 18,2%, 4- aastased 5,7% ning vanemad 1%. Seetõttu võib tiigikonna keskmiseks elueaks pidada 4 aastat, kuigi Volga-Kaama looduskaitsealal on mõõdetud konna elueaks ka 12 aastat (4). Joonis 3. Tiigikonna levila Veekonn- Paljudes keeltes nimetatakse veekonna söödavaks konnaks (5). See tuleb sellest, et kui süüakse konnakoibi, siis kõige sagedamini on selleks konnaks veekonn. Veekonnade seas on sugude vahekord ebavõrdne: emaseid on 68,6% ja isaseid 31,4% (4). Veekonn on levinud Euroopas, välja arvatud Pürenee poolsaarel, Lõuna-Prantsusmaal ja Balkani poolsaarel
loomastik mitmekesine ja liigirohke.Ühtekokku võib siin leida 1200 erinevat liiki taimi.Umbes 120 kohaliku taimeliiki on looduskaitse all olevad haruldused.Kõige tuntum neist on ....rohi-väike haruldane lill,mis kasvab peamiselt allikasoodes.Laialt levinud orhideed-haruldased ja ilusad lilled.Üle poole Saaremaa pinnast on kaetud metsa ja võsaga,peamiselt on need segametsad.Üks omapäraseks ja Saaremaale iseloomulikuks on kadakased loopealsed. 1957a.loodud Viidumäe looduskaitsealal hoitakse nii haruldasi taimeliike ja-kooslusi.Viidumäe allikasood on kuulsad seal kasvavate taimeharulduste poolest(lõhnav käoraamat jne.) 5 Nüüdseks on kaitstav pindala tundubalt suurenenud,eeskätt Natura tõttu.Saaremaa kaitsealasid iseloomustavad sellised märksõnad nagu:merelinnud,haruldased taimeliigid,pangad,kuristikud,looalad,allikasood,pu isniidud. Just Saaremaal linnurikastel väike saartel moodustati(1927)Eesti esimene
loomastik mitmekesine ja liigirohke.Ühtekokku võib siin leida 1200 erinevat liiki taimi.Umbes 120 kohaliku taimeliiki on looduskaitse all olevad haruldused.Kõige tuntum neist on ....rohi-väike haruldane lill,mis kasvab peamiselt allikasoodes.Laialt levinud orhideed-haruldased ja ilusad lilled.Üle poole Saaremaa pinnast on kaetud metsa ja võsaga,peamiselt on need segametsad.Üks omapäraseks ja Saaremaale iseloomulikuks on kadakased loopealsed. 1957a.loodud Viidumäe looduskaitsealal hoitakse nii haruldasi taimeliike ja-kooslusi.Viidumäe allikasood on kuulsad seal kasvavate taimeharulduste poolest(lõhnav käoraamat jne.) 5 Nüüdseks on kaitstav pindala tundubalt suurenenud,eeskätt Natura tõttu.Saaremaa kaitsealasid iseloomustavad sellised märksõnad nagu:merelinnud,haruldased taimeliigid,pangad,kuristikud,looalad,allikasood,pu isniidud. Just Saaremaal linnurikastel väike saartel moodustati(1927)Eesti esimene
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
