sukeldumisjoonele tekib kitsas sügav vagumus, sukelduv laam sulab vahevöös ning annab põhjuse magma kollete tekkeks, mandrilise laama serv surutakse tuhandete meetrite kõrgusteks mäestikeks, kõike seda saadavad väga tugevad maavärinad ning vulkaanipursked (NAZCA L. ja L-AMEERIKA L.) 4. kui põrkuvad 2 mandrilist laama, siis nende servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeteks mäeahelikeks, ML on kõrged ning nad ei sukeldu iialgi, vaid kuhjavad kivimid üksteise otsa muutes mandrilist maakoort veelgi paksemaks, nendes kohtades esineb tugevaid maavärinaid, kuid mitte iialgi ei purska seal vulkaane (INDIA L. ja EURAASIA L.) 5. kui põrkuvad 2 OL, siis üks nendest on ikkagi raskem ja sukeldub, neeldunud laama serva kohale tekib veealuste vulkaanide vöönd, kui need vulkaanid ületavad üle veepinna, siis kujunevad vulkaaniliste saarte ahelikud, nt. nii on tekkinud
vajumine. Ookeani laama ( raskem) ja mandrilise laama (paksem aga kergem) põrkumine. Vahevöössevajumine algab sügaviku tekkega ookeani ääres. (trench) Vajunud laama kivimid sulavad ja tekitavad sügaviku kõrvale vulkaanide rea – vulkaaniline saarkaar. Kui laam läheb mandri serva alla (mandriline maakoor on paksem aga kergem), siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Kivimitest, mis jäävad mandriääre külge, ei sukeldu vahevöösse, tekib ka uus mandriline maakoor. Nt. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam. - Andid Ookeani põhi on noorem, sest ookeaniline litosfäär on raskem (settimine) ja vajub läbi astenosfääri vahevöösse. Põrkuvad ookeaniline ja mandriline laam • Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. • Subduktsiooni ehk sukeldumispiirkonda nimetatakse ka aktiivseks ookeaniääreks. • Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik;
Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel sukeldub ookeanilaama serv mandrilise alla, millest tekib tühimik merepõhjas ning mäestik mandri servas. Ookeanilaama kivimid sulavad ning tekitavad vulkaane. Tekib ka maavärinaid. Kahe ookeanilise laama põrkumisel sukeldub samuti ühe laama serv vahevöösse, millest tekivad kas veealused vulkaanid või vulkaanilised saared. Kahe mandrilise laama põrkumisel kerkivad servad kõrgeteks mäestikeks. Vahevöösse kumbki laam ei sukeldu. Esineb rohkem maavärinaid. Maavärin on maapinna võnkumine, mida tekitab laamade järsk liikumine teineteise suhtes. Tsunami on maavärina, maanihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Vulkaan tekib, kui maakoorelõhest tungib maapinnale magma. Vulkaan plahvatab kui selle all olevate gaaside kriitiline rõhupiir on ületatud. KILPVULKAANID KIHTVULKAANID
Emased pruunitähnilised. Talvituvad Eestis. Pesitsevad mageveekogude ääres. Vähem saartel, sagedased inimasulates, poegi alla 10, loomne kui taimne toit. Arvukalt levinud, kuulub jahiliikide nimistusse. Mustviires Väike tume tiirlane, tuhkall-must. 62g, siru 61 cm. Segi ajada valgetiib viirega. Pesitseb taimerikkal veekogul, merel ja sisemaal, madalas mees mätastel. Ujuvatel veetaimede hunnuikutel. Kuni 3 poega, kohe iseseisvad. Osavad lendajad. Putuktoit, ei sukeldu, õhust veepinnalt. Haudelind, 3 kategooria. Hallhaigur Siru 175-195cm. Hall, pealagi must, tore tutt pealaes. Kaardus kael lennul, pesitseb kolooniates, 3-5 muna. Kalad kahepaiksed, maod, närilised ja putukad. Varitseb toitu madalas vees. Pikima rändega lind, edela ja lääne aafrika. Must-toonekurg Kaalub 3kg, siru 185-205cm. Valdavalt musta roheka läikega, jalad ja nokk punased, pugu valge. Kõrgele haralise puuotsas pesa. Vajab vanu metsi. Toitub käänulistel ojadel, põlismetsades
Geograafia kordamine 1) Maa siseehitus: Maa koosneb maakoorest (tahke, tard-, moonde- ja settekivimid), vahevööst (tahke ja plastiline) ja tuumast (tahke). 2) Mandriline ja ookeaniline maakoor Mandriline: vana (1,5 mld), paks (40 km), väiksema rihedusega, ei sukeldu, tekib pidevalt juurde, graniidikihiga. Ookeaniline: noor (200 mln), õhuke (7 km), tihe, sukeldub, hävineb ja uueneb, basaldikihiga. 3) Mineraalid, kivimid, maagid. Mineraal – looduslik tahke lihtaine, kindla kuju ja struktuuriga kristall, ligi 3600 liiki, tekivad tahkestumise käigus. Kivim – mineraalide tugevalt kokkutsementeerunud kogum. Tard-, moonde- ja settekivimid. Nt graniit, basalt. Maak – majanduslik kasu ja võimalus kasutada inimesel oma hüvedeks.
170 miljonit aastat tagasi. Millised kontinendid on paiknenud lõunapoolusel? Aafrika, Lõuna-Ameerika, Antarktika MÄETEKKEPROTSESSID Mis on orogenees? Orogeneesiks nimetatakse mäeteket. Millises protsessis ja millest tekib akretsioonikiil? Ookeanilise koore sukeldumisel kontinentaalse koore alla moodustub kahe laama piirile süvik. Süvikus tekib akretsioonikiil, mis moodustub sukelduvalt laamalt maha `'kooritud'' kivimitest. Miks terreinide (võõrplokkide) tekkel ei sukeldu saarkaared vahevöösse? Sest ookeanilised saarkaared koosnevad põhiliselt keskmise koostisega andesiitsetest kivimitest. Andensiidi tihedus on palju väiksem ookeanilise koore aluseliste kivimite ja vahevöö ultraaluseliste kivimite tihedusest. Seetõttu ei sukeldu saarkaar koos ookeanilise kooraga vahevöösse, vaid liidetakse kontinentaalse koorega serva külge. Kumb mäestik tekkis varem Skandinaavia või Uural? Skandinaavia mäestik tekkis enne.
3. Õhulend -tõmba jalad ja sääred pingesse, pööra pea alla ja peata käed kõrvuti ees. 4. Sukeldumine -mine vette ühest august, käed teineteise peal. Hoia pea käte vahel ja pöiad sirutatult. Ujumise alustamine vabaujumises: · Löö vähemalt 2 väga kiiret jalgadelööki · tule käetõmbega veepinnale · 2 esimest tõmmet soorita ilma hingamata Ujumise alustamine rinnuliujumises: · sukeldu veidi sügavamale · tõmba kätega taha · soorita jalgade löök · tule veepinnale
põhilised sõidustiilid, päästevõtted, mida teha ohu korral(ümberminek, kinni jäämine, aeru kaotamine). Kui oled juba ümber läinud ja ujud jões, võivad igasugused vettekukkunud puud tähendada potentsiaalset surma. Veevoolul on tohutu jõud ja kui sa jääd puu taha kinni, on sul hetkega mitu tonni vett seljas ning sealt välja saada on võimatu. Kui sa ei suuda puu kõrvalt ujuda, proovi alati ronida üle puu. Mitte mingil juhul ära sukeldu ega proovi puu alt läbi pääseda! Isegi vaikselt voolavas vees on jalgade põhjapanek väga ohtlik. Jalad võivad kivi või puu taha kinni jääda ja nii lükkab vool su hetkega pikali. Alati uju võimalikult kalda lähedale ja tõuse püsti siis, kui oled täiesti kindel, et vool sind enam minema ei vii) ja waiverid täitnud. Kõik vajalik varustus on süstades ning kõik matkajad on valmis teele asumiseks. Telefoninumbrite vahetus
kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu. Tekkinud magma tungib pragudest pinnale ning tekivad vulkaanid. Ookeanilise laama sukeldumisel tekib süvik, kivimite pinge tõttu tekkivad maavärinad. Samuti tekivad laamade põrkumisel kurdmäestikud. N: Andide mäestik kokkupõrkel kurrutatakse mandrilaama serva mäestik. Vana maakoor hävineb, vulkaanide esinemine, kurdmäestike ja süvikute teke, moondekivimite teke. c.) kahe mandrilise laama põrkumine (kumbki ei sukeldu, sest on ühesuguse raskuse ja tihedusega)Nende servad purunevad, painduvad ning kerkivad kõrgeks mäeahelikeks. Mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse sukelduda ja seetõttu kuhjuvd kivimid üksteise otsa, kasvatades mandrilist maakoort üha paksemaks. Tekivad kurdmäestiku, esinevad maavärinad, vulkaane ei esine (maakoor on väga paks ), sügavamates kihtides tekivad moondekivimid. d
" Siin sulle nõuandeid, kuidas alustada sessiooni ja mida iga hinna eest vältida... Alusta küsimustega, nagu mis tal seljas on. Seejärel kirjelda, kuidas sina välja näed (kui sul ei ole webikaamerat, siis võid end kirjeldada just sellisena, nagu ise tahad). Seejärel lase tal alustada oma fantaasiaga ning jätka tema oma. Siis jälle vastupidi, kuni te mõlemad lõpetate seksides fantaasia. Puuduta ennast Kuna küberseksis tõesti puuduvad reeglid, siis sukeldu sellesse stseeni ja alistu fantaasiale. Sulle võib esialgu tunduda mõnevõrra naeruväärne lõpptulemusena masturbeerida arvutile, kuid elades täielikult situatsiooni sisse, võib see olla suurepärane kogemus. Kui partner ei näe sind, kuid mikrofon on olemas, siis hinga rakselt, et anda talle teada, kui erutatud sa oled. Kirjelda talle, mida endale teed või mida fantaseerides talle ,,teed" Ei mikrofoni, ei kaamerat
on raskem - ookeanilaam hävib, tekib vulkaaniline kurdmäestik ja ookeanisüvik (nt Lõuna- Ameerika läänerannik) Laamade sukeldumine ehk subduktsioon 3. pm kui ookeanilaam ja ookeanilaam põrkuvad - tihedam jälle sukeldub, tekib süvik ja süviku mandripoolsele servale moodustub sukeldumise käigus vulkaaniliste saarte rida ehk saarkaar (nt Jaapani ja Kuriili saared) 4. kahe mandrilise laama põrkumine: kumbki laam ei sukeldu, põrkumise tagajärjel tekib kurdmäestik ning vulkaaniline tegevus on väga piiratud, sest maakoor pakseneb, mis omakorda raskendab magma tõusu maapinnale, maavärinad (nt Himaalaja) 5. Laamade liikumine küljetsi ehk nihkumine- tekivad maavärinad, 5. kuumad täpid- paiknevad laamadest sõltumatult, pluumide(kuumad ja sulavad kivimimassid) tõusukohad 1) ookeanilaama all- tekib basaltplatoo(basaltse magma
Nimetatakse ka glideriteks Need on iseliikuvad mõõtmisseadmed, mida on võimalik juhtida eemalt või programmeerida ette nende trajektoor. Neid ei ole palju, seadmed on enamasti veel prototüüp-versioonid ning masstootmist ei toimu. Seade on võrdlemisi aeglane, liiguvad 20-25 cm/s kuid sukelduvad kuni 1000 meetrini. Gliderid suudavad mõõta rohkem parameetreid, kui ujukid. Neil on veel hea lahutus valitud trajektooril ning nad on väga paindlikud, kuid siiski on nad aeglased, ei sukeldu väga sügavale ning neil on kõrge ostuhind. ( Liblik, T. 2010) 5.1.6 Kaldaradarid Kaldaradarid töötavad Doppleri efekti abil ja annavad andmetena hoovuse kiiruse, suuna ning laine kõrguse. Radaritel on hea ajaline ning horisontaalne lahutus, kuid siiski on nende alad piiratud ning mõõdistavad ainult pinnahoovuseid ja laineid. (Liblik, T. 2010) 5.2 Ferrybox operatiivmõõtmised 9
Levinud üle terve Läänemere. Teeb koopakesi. Jahimehed tapavad. Pehmed udusuled pannakse padja sisse. Lendab ära, talvitub Põhjameres. 4. MERIVART Heleda kõhualusega, Venemaa põhja osa. Tundra- ja taiga järv. Läänemeres põhjarannikul. Sööb selgrootuid ja limuseid. 5. MERISKI V.a. põhjalaht. Hallvarese suurune, selg must, kõht valge, nokk erepunane. Pesa liivaluidetel, harva rohus. Sööb selgrootuid, korjab need madalast veest, ei sukeldu. 6. LIIVATÜLL tugevalt kollased jalad, valge-pruuni-musta kirju sulestik. Liivasel rannikul, harva siseveekogudes. Lahkub talveks- läheb Inglismaale. 7. MERITÜLL mustad jalad, muidu sarnane eelmisele. Suhteliselt haruldane liik. Eestis pole. Talvel ära- ei tea kuhu. 8. PUNAJALG-TIIDER Punane nokk, pikad punased jalad. Levinud, võib kohata ka sisevetel. Eelistab rannaniite. Toitub selgrootutest. Madalas vees, ei sukeldu. Talvel läheb vahemereäärde. 9
seetõttu on seal kivimid nooremad ning Atlandi ookean laieneb, kuna keskahelik laieneb. Island paikneb Atlandi ookeani keskmäestikul Põhja-Ameerika ja Euraasia laama lahknemise piirkonnas, antud piirkonda iseloomustab aktiivne vulkaaniline ja seismiline tegevus. Laamtektoonikat põhjustab soojuste transport Maa sügavusest pinnale. 2. Kirjeldage manner-ookean konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge näide. Sukeldub ookeanilise laama serv mandrilise laama serva alla. Mandriline laam ei sukeldu, sest selle tihedus on väiksem kui vahevöö kivimite oma. Selle protsessi käigus tekib laama sukeldumise kohta ookeani põhjas kitsas ja sügav süvik. Mandrilise laama serv kerkib veidi kõrgemale, sukelduv ookeanilise laama serv hakkab vahevöös sulama, tekkiv magma hakkab mööda litosfääri lõhesid maapinna suunas tõusma ning tekitab mandrilise laama servale vulkaanide rea. Laamade põrkumisel tekkiv surve pressib
vulkaanidega kurdmäestik. [nt Lõuna-Ameerika läänerannik, Andid.] Geoloogilised protsessid: süvik, maavärinad, kivimite moone, vulkanism, ookeaniline maakoor hävineb, mäestik. Mandrilaamade põrkepiirkond. KOKKU Mandrilaamade kokku põrkumisel surutakse üks laama serv teise all, mis kerkib üles ning tekib mäestik. [nt Himaalaja.] Geoloogilised protsessid: maavärinad, mäestiku teke. Puudub vulkaaniline tegevus, sest laam ei sukeldu vahevöösse. NIHKUMINE nt Põhja-Ameerika lääneosa (San Andrease murrang) Geoloogilised protsessid: tugevad maavärinad. 3. Vulkanism: vulkaanide ehitus, kilp- ja kihtvulkaani erinevused, kus vulkaanid esinevad (kaardil vaja osata näidata nii kilp- kui kihtvulkaanide asukohti), vulkaanipurskega kaasnevad nähtused, kuuma täpi vulkaanid kuidas tekivad. Kohtades, kus Maa sisemusest tungib maapinnale tulikuum sulanud kivimite mass magma, tekivad
vulkaaniliste saarte rida. Nii tekivad ja ääremered. Mida raskem ja tihedam on laam seda sügavamale ta tungib seega seda väiksemad on kerkivad mäed. Kui laam sukeldub sügavale tekib saarkaar, kui sukeldub vastu mandri serva tekib vulkaaniline kurdmäestik. Nt. Jaapani saared, Kuriili saared. Mandriliste laamade põrkumine. Üksteise poole liikuvad mandrilised laamad ei sukeldu, vaid maakoor kahekordistub ning tekivad suured mäestikud, mis pidevalt kasvavad. Nendes mägedes on ka palju vulkaanilist tegevust ja esineb maavärinaid. Nt. Himaalaja kurdmäestik. 4 Mandriliste laamade lahknemine. Tõusvad magmavoolud sulatavad maakoort ning tekitavad venituspingeid, mille tulemusel tekib kolmeharuline
Orogenees e. mägede teke (inglise k. orogeny). Orogeen on kokkusurvepingete väljas tekkinud ulatuslik piklik kurrutatud ja deformeeritud geoloogiline struktuur. Orogeensed vööndid tekivad litosfääri laamade kokkupõrkel, kus ookeanilise maakoorega laam sukeldub mandrilise maakoorega laama alla, samal ajal seda kokku pressides (nt Andid) või kahe mandrilise laama kokkupõrkealale (nt Himaalaja). Kontinentaalne koor ei "upu/sukeldu" kunagi astenosfääri (vahevöösse) ja kontinentaalsete plokkide kollideerumisel kaotavad selle kivimid kõrgetel rõhkudel jäikuse (hapruse) ja kvimid muutuvad osaliselt plastiliseks, alludes arvukatele plastilistele kui ka hapratele deformatsioonidele. Orogeenseis vööndeis toimub seega intensiivne kivimite kurrutamine ning ümberkristalliseerumine, mistõttu koosnevadki mäestikud peamiselt moondekivimeist. Orogeenseid vööndeid tuntaksegi tavaliselt mäestikena.
Pange tähele, lahknemine toimub väga aeglaselt ja nii satuvad kehva levimisvõimega liigid varem isolatsiooni kui hea levimisvõimega. Mandrite lahknemisel tekib ka uus ookean, mille keskele jääb ookeani keskmäestik. Nii on see näiteks Atlandi ookeanil. Kahe laama põrkumisel sukeldub üks neist enamasti teise alla, sulab ja põhjustab piirkonnas vulkaanilist aktiivsust ja maavärinaid. Kui mõlema põrkuva laama serval on manner, siis enamasti ei sukeldu üks teise alla vaid mõlemad laamad purunevad ja moodustavad pikki mäestikke, millest tuntuim on Himaalaja, mis tekkis 40 – 45 miljonit aastat tagasi kui India liitus ülejäänud Aasiaga. Kui laamad omavahel nihkuvad, tekivad samuti pikad mäeahelad nagu seda on näiteks PõhjaAmeerika lääneranniku asuvad Kordiljeerid, mis on tekkinud Vaikse ookeani laama liikumisel põhja poole ja Põhja-Ameerika laama liikumisel lõunasse. Selline nihkumine põhjustab vahel tugevaid maavärinaid
Kui sa naudid panoraamvaadet, ära jäta võimalust kasutamata unelmate vaate nautimiseks sõites köisraudteel. Köisraudteel Funchali, Monte ja botaanika aia ning Barbosa Monte vahel avaneb võimalus ilusale vaatele. Teine unustamatu mälestus on tõusta õhku suure lennupalliga keset Funchali. Mis iganes sa ka ei valiks, ole kindel, et sulle avaneb uus maailm, kus valitseb rahu, vaikus ja soojus ning kus külastajate vastuvõtt on eriline. LOODUS Sukeldu vette sinisesse sügavusse, kus leiad kontrasti Esmeraldi roheliste saarte mägedest. See on Madeira saar, mis on looduse kingitus. Madeira üks suurimaid turismiluksusi on tema troopiline taimestik, Vahemere loomusega koostatud mosaiik erinevate taimede rohelistest toonidest. Madeira on kuulus oma eksootiliste taimede ja värvi harmooniliste kontrastide poolest, mis loob koduse tunde ja on tuntud kogu maailmas.
sügavamale. 178 2. LÕDVESTUTAKSE Enne ujuma õppimist tuleb osata lõdvestuda vees. Ei saa nautida ujumist, kui kogu aeg kardad näo märjaks saamist või pea vee alla sattumist. Kui oled õppinud puhuma vette, võid õppida sukelduma näiteks järgmiselt: 1) hüppa vees kaks korda ja kolmandal korral nii, et lähed täielikult vee alla; 2) hoia vee all hinge kinni, hoia silmad lahti ja vaata, kas sa näed oma sõrmi; 3) sukeldu võtma põhjast võtmeid või uputatud rõngaid. Võid ka käia uurimas vee- aluseid silte nina kauguselt. 3. HÕLJUTAKSE Kui oskad vees lõdvestuda ja sukelduda, võid õppida hõljumist. Hõljumisasendis võid hiljem õppida ujumisliigutusi. 1. Proovi, kas vesi kannab: kükita lõuani vette, seistes ühe suure varba toel kui baleriin. See õnnestub vees, kuid mitte maal see tähendab, et vesi kannab sind. 2
annaabi.ee 
