RFID (Radio Freguency Identification) tehnoloogia on suhteliselt uus ja kiiresti arenev automaatse tuvastamise ning info edastamise valdkond. RFID on automaatse tuvastamise tehnoloogia, mille puhul kasutatakse esemete tuvastamiseks raadiosageduslikke laineid. RFID tehnoloogia leiutati ja võeti esmakordselt kasutusele 1945. a. Tänapäevased tehnoloogiad loodi 1970-ndatel aastatel. Lühend ,,RFID" võeti kasutusele 1983. a. Peamiseks põhjuseks, miks ei rakendatud tehnoloogiat laiaulatuslikult kohe pärast selle leiutamist, oli selle liialt kõrge hind. Nüüdisaegsel kujul töötati see välja 1969 a. ja patenteeriti 1973 a. RFID süsteemide kasutamise algusajaks võib lugeda 1997 a., mil USA kontsern Procter & Gamble kinnitas oma
ringil. Tähis a Valem- a= v2 /r · Nurkkiirus oomega on pöördenurga ja selle sooritamiseks kulunud aja suhe. Tähis- Valem- Ühik-1rad/s 3)Laineid iseloomustavad suurused. · Lainepikkus on kaugus valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. · Laineperiood T on aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. · Laine kiirus v näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. v=l/t · Mõõtmine- Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga. Valemid- = vT v = f 4) Vaba võnkumised ja sund võnkumised ja näited nende tekkimise kohta. · Vaba võnkumine toimub süsteemi siseste jõudude puhul. Nt: kella pendel,kiik, metronoomi osuti. · Sund võnkumine toimub perioodiliselt mõjuvate välismõjude toimel. Nt: kojamehed, õmblusmasina nõel, paljud muud asjad. 5) Pendli võnkumise võrrand. Äärmine asend. Tasakaalu asend. Vastavad graafikud.
· Kui üks osake on tasakaaluasendist välja viidud, siis sunnivad naaberosakeste poolt mõjuvad jõud teda algasendi poole tagasi liikuma. · Laine teatud kiirusega leviv häiritus. · http://www.ttkool.ut.ee/xklass/pt3/levi.gif · Lainete omapära seisneb selles, et nad kannavad edasi energiat, ilma et seejuures toimuks aine ülekannet. · Lainete allikateks on tavaliselt võnkuvad kehad. LAINETE LIIGITUS · Eristatakse kahte liiki laineid - sõltuvalt sellest, kas osakesed võnguvad laine levimise suunas - pikilained või risti laine levimise suunaga -ristilained. · http://www.ttkool.ut.ee/xklass/pt3/vedr.gif pikilained (kehades, mis säilitab oma ruumala). · http://www.ttkool.ut.ee/xklass/pt3/risti.gif - ristilained (kehades, mis säilitab oma kuju). · Ristilained veepinnal (nt kivi vette viskamisel). LAINED VEEKOGUDES
3. Mida iseloomustavad/mis on järgmised võnkumiste ja lainetega seotud suurused: a) hälve; b) amplituud; c) võnkeperiood; d) võnkesagedus; e) lainepikkus f) laine levimiskiirus 4. Milline tingimus peab olema täidetud, et öelda võnkumised toimuvad samas faasis? 5. Milline tingimus peab olema täidetud, et öelda võnkumised toimuvad vastandfaasis? 6. Mida nimetatakse laineks mehaanikas? 7. Millised tingimused peavad olema täidetud mehaaniliste lainete tekkimiseks? 8. Milliseid laineid nimetatakse pikilaineteks? 9. Milliseid laineid nimetatakse ristlaineteks? 10. Mis on lainefront? 11. Kuidas liigitatakse laineid lainefrondi kuju põhjal? 12. Mis on seisulaine? 13. Kirjelda laine levimist homogeenses keskkonnas? 14. Milles seisneb lainete interferentsinähtus? 15. Millised tingimused peavad olema täidetud, et interferents tekkida saaks? 16. Sõnasta interferentsi miinimumtingimus? Selgita, mida see tähendab. 17. Sõnasta interferentsi maksimumtingimus
epitsenter on kolde kohal olev koht maapinnal. Maavärinal on järeltõuked. Need purustavad armetult ka esimesest võnkest alles jäänud objektid. Need põhjustavad suurt kahju ja on läbi ajaloo olnud hirmutavaks kaaslaseks inimkonnale. Tihti pärast vulkaanipurset järgneb maavärin mis teeb asjad veel hullemaks. Seega tuleb väita, et maavärinad käivad planeet Maa rahutu eluga kaasas ja on sellest üks osa nagu ka kõik muud sise- ja välisjõud. Lained Eristatakse ka laineid. Olemas on nelja sorti laineid mis on kas tektoonilised, vulkaanilised, langatuslikud või tehnogeensed. Tektoonilisi laineid põhjustavad maa sisepinged, nagu näiteks laamade üksteise alla vajumine. Vulkaanilisi laineid põhjustab vulkaani purse, mis omakorda liigutab kivimeid ja paneb nad võnkuma mis tekitabki maavärina. Langatuslisi laineid põhjustab koobaste sissevarisemine mis liigutavad kivimeid, suruvad suure jõuga
naaberosakeste poolt mõjuvad jõud teda algasendi poole tagasi liikuma. • Laine – teatud kiirusega leviv häiritus. • http://www.ttkool.ut.ee/xklass/pt3/levi.gif • Lainete omapära seisneb selles, et nad kannavad edasi energiat, ilma et seejuures toimuks aine ülekannet. • Lainete allikateks on tavaliselt võnkuvad kehad. LAINETE LIIGITUS • Eristatakse kahte liiki laineid - sõltuvalt sellest, kas osakesed võnguvad laine levimise suunas - pikilained või risti laine levimise suunaga -ristilained. • http://www.ttkool.ut.ee/xklass/pt3/vedr.gif – pikilained (kehades, mis säilitab oma ruumala). • http://www.ttkool.ut.ee/xklass/pt3/risti.gif - ristilained (kehades, mis säilitab oma kuju). • Ristilained veepinnal (nt kivi vette viskamisel). LAINED VEEKOGUDES
Mida kirjeldab lainefront? Lainefront on pind, mis eraldab ruumist seda osa kuhu laine on juba levinud sellest, kuhu võnkumised veel jõudnud ei ole. Kuidas liigitatakse laineid nende frondi kuju põhjal + joonised Sõltuvalt lainefrondi kujust liigitatakse laineid tasa (lainefront on tasapind) ja keralaineteks (lainefront on kerapind). Mõnikord, kui lainefrondi pind tähtsust ei oma, kasutatakse laine levimise kirjeldamiseks ka kiire mõistet. Elektromagnetlainete korral on ühtlases keskkonnas levivat lainet kirjeldavad kiired sirgjooned. Millise valgusvihu korral on valgus tasalaine? Tasalainele vastab paralleelne kiirte kimp (kiired on paralleelsed sirged). Keralainele vastab kas koonduvate (kiired lähenevad üksteisele) või hajuvate valguskiirte
· kümnendiksekunditest (kapillaarlained) · tundideni (loodelained). Vee pindpinevus määrab 2 sentimeetrist väiksema lainepikkusega kapillaarlainete omadused. suurema lainepikkuse puhul määrab lainete omadused inerts, raskusjõud ning sellest tingitud rõhu- ja liikumise muutused. Domineeriv lainete tekitaja veekogudel on tuul, mis tekitab muu hulgas merelainetuse. Vette visatud kivid ja voolutakistused tekitavad laineid. Sõitvaid laevu saadavad vöörilained. Lainete mõõdetavad omadused Pinnalainete (tuule-, ummik-, murdlainete) elementide suurus sõltub kujust võnkumisperioodist levimiskiirusest Lineaarse pinnalaine omadused on täielikult määratud laine pikkuse L või perioodiga T laine kõrgusega vee sügavusega H Laine elementided lainehari (crest) maksimaalne hälve mere häirimatu tasapinnast,
Meditsiinis kasutatake sagedusi kuni 10 kHz. Ultraheli töö põhineb helilainete peegeldumise ja ülekandel. Lainete käitumine kahe keskkkonna piiril sõltub keskkondade vahelisest tihedusest. Alati peegeldub osa lainetest tagasi ja osa tungib teise keskkonda. Üheks tagasilöögiks ultraheli kasutamisel on signaali nõrgenemine, kui helilained liiguvad sügavamale. Sügavamalt jõuab andurini tagasi vähem laineid, seetõttu peab pilti korrigeerima. Osad struktuurid lasevad helilaineid kergemini läbi. Kuna vähem laineid neelatakse, siis järgmiste kudedeni jõuab rohkem helilaineid, kui tavaliselt. See piirkond paistab ühtlaselt heledam. Tekib näiteks tsüsti kõrval. Kokkuvõte: Ultraheli töö põhineb helilainete peegeldumise ja ülekandel. Ultraheli on mitteinvasiivne eksamineerimise meetod, mis annab arstile võimaluse näha patsiendi keha sisse reaalajas.
Louisile meeldis oma venda jälgida venna laboris, mis asus perekonna kodus. See aeg hakkas Louis töötama oma doktoritööga teemal ,, uuringud kvantteoorias" . 1924 aastal sai Louis de Broglie oma uurimistöö kvantteoorias valmis Pariisi ülikooli teaduskonnas. Tees koosnes paljudest märkimisväärsetest leidudest, mis Louis de Broglie oli kahe aasta jooksul avastanud. Tema töö fookus seisnes ideel, et kui valgus on osake, siis osakesed peaksin moodustama laineid. De Broglie oli veendunud, et Einsteini avastus valguskvantidest oli üldine. Seega pakkus ta välja, et laine levimist võib seostada osakeste liikumisega, olgu see siis footon, elektron või prooton. Ta jätkas sageduste andmistega lainetele. Lähtudes osakeste liikumisest kutsus De Broglie neid laineid ,, pilootlaineteks". Tema järgmine eesmärk oli seostada neid laineid tegelike osakeste liikumisega ja siis mõõta seda lainet. Lõpuks suutis de Broglie välja tulla matemaatilise
Sissejuhatus: 1. Mobiiltelefonide multifunktsionaalsus · Interneti kasutusvõimalused · Meelelahutuse võimalus · GPS · Multimeedia 2. Mobiiltelefonide kasulikkus · Isisku kättesaadavus · Multifunktsionaalsus · Andmete edastamise võimalus 3. Mobiiltelefonide kahjulikkus · Kättesaadavus · Tekkitab inimesele kahjulikke laineid Sisu: · Mobiiltelefonide kasutamise ulatus seoses kasulikkuse ja kahjulikkusega. · Seoses multifunktsionaalsusega on võimalik telefoni kasutada arvutina info saamiseks internetis. · Annab võimaluse suhelda näost-näkku. · Telefon annab võimaluse kuulata muusikat ning asendab sellega mp3 pleieri. · Samuti saab telefoni kasutada videokaamerana. · GPS annab võimaluse teha kindlaks telefoni asukoha, see omakorda annab eelise
Need omakorda panevad võnkuma järgmised naabrid. Nii võib võnkumine kanduda edasi kuitahes kaugele, võnkuvad kehad aga püsivad oma algsel kohal. Mis asi on laine ? Laine on võnkumiste levimine. Lainet põhjustab võnkeallike võnkumine. Kui võnkeallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline , ehks laine profiiliks on sinusoid Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine Kus võib laineid kohata Võnkumisi ja laineid võib kohata meie ümber päevast päeva. Puuoksad liiguvad tuule käes, lapsed kiiguvad õues, auto vedrutab üles-alla ebaühtlasel teel sõites VIDEO : http://www.youtube.com/watch?v=1M8ciWSgc_k&feature=related Kasutatud kirjandus http://yldfyysika.weebly.com/votildenkumine-ja-lained-fuuml-4.html http://et.wikipedia.org/wiki/Laine http://www.obs.ee/~jaak/loengud/teine/kuues/tryk16.pdf
Elektri energia ülekandmiseks tõstetakse trafode abil pinge ülesse elektrijaamades ja enne tarbijani lastakse trafo abil pinge alla. Madalsageduslained on sisuliselt vahelduvool. Neid laineid tekitav vaheldusvoolugeneraator. Raadiolained on elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks. Võnkumist tekitab elektrongeneraator ja vastavavaid laineid kiirgab
Tasu nami Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Sõna "tsunami" on pärit jaapani keelest ja tähendab lainet või laineid sadamas (jaapani keeles ei ole mitmust). Ka asteroidid ja mereäärsete kaljude varingud võivad tekitada hiidlaineid. Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi. Tsunami kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse. Kõige sagedamini esinevad tsunamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Selle
· Maxwelli teooria ennustab, et elektromagnetväli on võimeline levima iseenesest · Ennustab elektromagnetlainete olemasolu · Valgus liigub 300 000km/s · Muutuva elektrivoolu levik toimub magnetvälja vahendusel 4. Avatud võnkering ehk antenn, mis on ühendatud aparaadiga · On loodud elektromagnetlainete vastuvõtmiseks ja tekitamiseks · Vaja on selleks, et saaks vastu võtta või edasi saata elektromagnetilisi laineid 5. Elektromagnetlained Tekib kui elektrijõud ja magnetjõud omavahel ühendatakse ja sellega saavutatakse valguskiirus · C=3*108m/s · Energia sõltub sageduse neljandast astmest · Suur sagedus tähendab väikest perioodi 6. Elekrtomagnetlainete omadused: · Peegelduvad juhi(metalli) pinnal · Murduvad dielektrikus 7. Elektromagnetlainete skaala : Pannakse ülevaate saamiseks kõikvõimalikest
Mõisted:Laam-litosfääri plokk,mis triivib astenosfääri.Mineraal-looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend millel on iseloomulik kristallstruktuur.Kivim-loodusliku tekkega mineraalide tsemsnteerunud mass.Tardkivim-nii maakooress kui ka maapinnal magmast tardunud kivim.Settekivim-teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa,liiva,savi jt setete kuhjumisega,kivimiks saab sete alles kivistudes.Moondekivimid-maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri(200-650C)tingimustes moondunud kivimid.Maak-majanduslikku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid.Ookeani laamade külgsuunaline lahknemine e spreeding- lõhesid mööda tungib maakoorde magma,tardub seal ja tekivad okeanilist maakoort moodustavad kivimid.Ookeani keskahelik-mäestik milles on üksteisega paralleelselt risti olevad lõhed.Mandri triiv-mandrite horisontaalne triiv ookeanilisel maakoorel.Kuum täpp-vahevöö süvaosast tõusev magmakogum,mille kohale maapinnal tekib vulkaan või ...
Võnkeperiood - on ühe täisvõnke tegemiseks kulunud aeg. Võnkesagedus - iga keha võib võnkuda kindla sagedusega,seda sagedust nim. oma võnkesageduseks. Ühikuks on Hz ja seos: T = 1/f 10.Mis on resonants? Võnkeamplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega nim. resonantsiks. 11.Harmoonilise võnkumise võrrand? X= x sint 12.Mis on: laine - laineks nim. võnkumiste levimist ruumis. Pikilaine - niisuguseid laineid,kus võnkumine toimub piki lehvimissihti nim. pikilaineks.N: helilaine. Ristlaine - selliseid laineid,kus võnkumine toimub lehvimissihiga risti,nim. Ristilaineks. N:veepinnal olev laine. 13.Mis on lainepikkus ja selle seos lainekiirusega? Lainepikkuseks nim. piki lehvimissihti mõõdetud vähimat vahekaugust kahe samas taktis võnkuva punkti vahel. 14.Mis on: lainete interfents - nim.mitme laine liitumist, üheks resultantlaineks. Difraktsioon - nähtust kus lained painduvad tõkete taha nim
Lainete kuju ei tohi aja jooksul muutuda. 13. Mis põhjustab lainete mittekoherentsust? Lainepikkused on erinevad; erineva kestvusega pausid lainetes 14. Kirjelda valguse kiirgumist aatomitest. Aatomid kiirgavad valgust mitte pidevalt, vaid lühikeste ajavahemike jooksul, pausidega. 15. Võrdle laserit ja hõõglampi. Laser ühevärviline, pidev, koherentsed valguslained; Hõõglamp mitmevärviline, pausidega. Sarnasused: valgusallikad, kiirgavad laineid 16. Miks ei saa interferentsi ja difraktsiooni hästi jälgida hõõglambi valguses. Sest, et hõõglamp on mittekoherentne (pausidega) ning kiirgab kõikvõimalike lainepikkustega laineid kõikides faasides. (Difraktsiooni või interferentsi jälgimiseks peavad valguslained olema koherentsed.) 17. Nimeta interferentsi ja difraktsiooninähtuste rakendusi. Holograafia, interferents kiledes, selgendavad katted, Newtoni rõngad, interferomeenid, difraktsioonivõre
tugevadavad või nõrgendavad teineteist. *kui kaks samas faasis lainet liitub, tekis hele laik *Kui alined on erinevas faasis siis nad kustutavad teineteist ja tekib tume laik *Iterferentsi tekkimise tingimused: 1.Laine peab piisavalt pika ajajookusl säilitama oma esimsed parameetrid. 2.Lained peavad olema koherentsed(liituda saavadlained, mis on sama laine pikkusega ja samas faasis) Koherentsete lainete saamiseks on vaja kahte valgusallikat, mis kiirgavad koherentseid laineid. Koherentseid laineid ei ole sellepärast, et valgus kiirgab aatomites ja kiirgumine on juhuslik ja aatomeid on väga palju. *Tavalistes valgusallikates olevad lained on mitte koherentsed 1826 Fresnel-kasutas kahte peeglit ja jaotas ühevalgusallika kaheks ning need on koherentsed Difraktsioon-on lainete paindumine tõkete taha. *Difraktsioon tekib ainult väga väkeste avade korral *Difraktsioon on valguse kõrvale kalle valguse sirgjoonilsest levimisest.
See kutsub esile ka lainepikkuse muutumise, kuid laine sagedus sealjuures ei muutu kunagi. 4. Elektromagnetlaine skaala lainealad: madalsageduslained, raadiolained, optiline kiirgus, röntgenkiirgus, gammakiirgus. 5. M: Vahelduvvool, mille lained levivad elektrijuhtides. Vaakumis või dielektrikus on vastava elektromagnetvälja energia ja seega ka lainete intensiivsus tühiselt väikesed. R: Kaasnevad vahelduvvooluga, võnkumisi tekitab elektrooniline generaator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. O: Pikalaineline optiline kiirgus tekib molekulide võnkumistel, aga peamiselt tekitavad optilist kiirgust siiski aatomite väliskihtide elektronid. 6. R: tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdumisel või siis protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. G: tungib raskusteta läbi peaaegu igast ainest. Lilla, sinine, roheline, kollane, oranž, punane. 7. Fermi printsiip: valgus levib teed mööda, mille läbimiseks kulunud aeg on minimaalne. 8
13. Mida nimetatakse interferentsiks? Interferents on valguslainete liitumine. 14. Millised on tingimused, et liituvad valguslained tugevdaksid teineteist? Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. 15. Millised on tingimused, et liituvad valguslained nõrgendaksid teineteist? Vastandfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. 16. Mida on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud samas faasis olevaid liituvaid laineid. 17. Mida on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud samas faasis olevaid liituvaid laineid. ©anmet.ptg 2007 2 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ 18. Käiguvahe. Valguslained läbivad liitumispunkti jõudmiseks erinevad teepikkused. Teepikkuste erinevust (vahet) nimetatakse käiguvaheks
1. Mõisted: · laam - litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril · mineraal - looduslik tahke või keemiline ühend, millele on iseloomulik kristallstruktuur · kivim - loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass · tardkivim - nii maakoores kui maapinnal magmast tardunud kivim · settekivim - kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. · moondekivim - maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri (200- 650°C) tingimustes moodustunud kivim · maak - majanduslikku huvi pakkuv kivim või mineraal · ookeanilaamade külgsuunaline lahknemine e. spreeding - tõusuvoolust põhjustatud ookenailise maakoore rebenemine ja laamade teineteisest eraldumine · ookeani keskahelik - paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimas mäestikuahelike süsteem, mis läbib kõiki ookeane · mandri triiv - mandri horisontaalne triiv ookea...
Huygens'i-Fresnel'i printsiip seob uue lainefrondi kujunemise sekundaarlainete interferentsiga. Huygens'i- Fresnel'i printsiip töötab mõlemas suunas: interfereeruvad ka põhilainele vastassuunda levivad sekundaarlained. 6. Mis on interferents? Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe (või mitme) ühesuguse lainepikkuse ja konstantsefaasinihkega laine liitumisel tekib uus lainemuster. Selliseid laineid nimetatakse koherentseteks. Laine amplituudid vastavas ruumipunkits sõltub interfereeruvate lainete amplituudist ja faasinihkest. Vastasfaasis lained "nõrgendavad" üksteist, aga samas faasis lained "tugevdavad" teineteist. Interfereeruvaid laineid võib olla minimaalselt kaks, enamasti on tegu paljude lainetega. 7. Kuidas mõista lauset ,,Difraktsioonivõre töö põhineb interferentsinätusel"?
AATOMI KIIRGAMINE Aatomi kiirgamine Vee pinnalained Võnkuvad elektrilaengud = elektromagnetvälja laineid e. elektromagnetlaineid. Valguse mikrovälgatused. Kvantsiire Lõpliku ajavahemiku jooksul. Kiiratakse elektromagnetlaine. Aatomi kiirgamine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Valguse teke Valguse võnkesagedus. Tuhandeid kuni miljoneid valgusvõnkeid kiiratavas valguslaines. Tekib aatomis. Valgus ei teki iseenesest. Energia. Valguslained kannavad aatomist energiat ära ja aatomi energia väheneb. Kiirgav aatom Lühikeste ajavahemike jooksul. Aatom kustub. Kogub energiat, et uuesti kiirata. Üleminekul ühest olekust teise aatom kiirgab või neelab energiakvandi. Täname kuulamast!
ioniseerima, seega aine läheb üle neljandasse olekusse ehk siis plasma olekusse . Plasma on osaliselt või täielikult ioniseerinud, gaas mille positiivsete ja negatiivsete laengute ruumtihedus on praktiliselt ühesugune. Plasma tervikuna on neutraalne, plasmaosakeste suure liikuvuse tõttu, võivad tema laetud osakesed elektri ja magnetvälja mõjul kergesti ümber paikneda , mille tõttu saavutatakse laengute tasakaal, plasma võib kergesti tekitada võnkumisi ja laineid . Kõrgel temperatuuril on plasma hea elektrijuht. Plasmat kasutatakse metallide lõikamiseks ( plasma juga jne ), puuraukude puurimiseks kõvadesse kivimitesse ja ka keemiliste reaktsioonide kiirendamiseks
©anmet.ptg 2007 2 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ 15. Millised on tingimused, et liituvad valguslained nõrgendaksid teineteist? Vastandfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. 16. Mida on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud samas faasis olevaid liituvaid laineid. 17. Mida on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud samas faasis olevaid liituvaid laineid. 18. Käiguvahe. Valguslained läbivad liitumispunkti jõudmiseks erinevad teepikkused. Teepikkuste erinevust (vahet) nimetatakse käiguvaheks. Optikas tähistatakse käiguvahet kreeka tähega (delta). 19. Missugused on koherentsed valguslained? Koherentseteks laineteks nimetatakse liituvaid laineid, millel on ühesugused
©anmet.ptg 2007 2 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ 15. Millised on tingimused, et liituvad valguslained nõrgendaksid teineteist? Vastandfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. 16. Mida on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud samas faasis olevaid liituvaid laineid. 17. Mida on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud samas faasis olevaid liituvaid laineid. 18. Käiguvahe. Valguslained läbivad liitumispunkti jõudmiseks erinevad teepikkused. Teepikkuste erinevust (vahet) nimetatakse käiguvaheks. Optikas tähistatakse käiguvahet kreeka tähega (delta). 19. Missugused on koherentsed valguslained? Koherentseteks laineteks nimetatakse liituvaid laineid, millel on ühesugused
Huygensi printsiip- Iga ruumipunkt kuhu laine jõuab on uueks laineallikaks, kust kiirgub elementaarlaine. Tekib pilu. Fresneli printsiip - Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist. 5. Valguse interferents: Interferents- kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. Saab vaadelda läbi kaksikpilu. Koherentsed lained- laineid, mille kuju (amplituud, kestus) aja jooksul ei muutu. Koherentseid laineid saab laseriga või ühe lainejada jagunemisel kaheks. Koherentsuse tingimused: Lainete sagedused peavad olema võrdsed. Ühe valgusallika võnkumine teise suhtes ei tohi muutuda. (nt korraks katkeda) Lainete mittekoherentsus tuleneb kas lainepikkuste erinevustest või erineva kestusega pausidest lainetes. Interferentsi ja difraktsiooni kasutatakse:
käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. Maardla-on geoloogiliselt uuritud, piiritletud ja riigi registris arvele võetud maavaralasundi kaevandamisväärne osa. Maavärin-on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Magma-on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Seismoloogia-on teadusharu, mis uurib maavärinaid ja Maa siseehitust, kasutades selleks loodusliku tekkega seismilisi laineid. Seismograaf-on instrument, millega mõõdetakse seismilisi laineid. Epitsenter-on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. Konvektsioonivoolud- Laamade liikumist põhjustavad astenosfääri ainese Rekultiveerimine-on inimtegevusega (kaevandamine, puistangute ja prügilate moodustamine jms) rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine Magnituud- Maalihe- on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. 2. Maa siseehitus: Maakoor (0-80km)
3.1 Elektromagnetlainete ülesanded Tee lahendused arvutiga ja saada mulle. Vormistamisel ei pea tehtes ühikuid kirjutama, peavad olema andmetes ja lõpptulemuses. 1.Kui suur on raadiosaatja poolt saadetud lainete sagedus MHz, kui saatja saadab välja laineid pikkusega 2,5m. Vaata õpiku näidisülesannet 3.1 Laine levimiskiirust peaksid teadma . Andmed: Valem: c f= = 2,5m c = 3*108 m/s leida: f= ? f=3*108/2,5 = 12*107HZ = 120MHz Vastus: Raadiosaatja poolt saadetud lainete sagedus on 120 MHz. 2.Mis on sinu lemmikjaam
Punktvalgusallika korral. Valgustugevuse ühik on: 2) Valgusvoog. 80. Mis on valgustatus? Ühik SI-s. Mis on heledus? Ühik SI-s. 3) Valgustatus. On pinnale langeva valgusvoo iseloomustamiseks. Heledus B Heledus iseloomustab kiirgavat pinda (ka peegeldumisel) antud vaatesuunas. Heledus on antud vaatesuunas pinnaühikult paistev valgustugevus risti selle pinnaga. 81. Miks on vaja valguse puhul interferentspildi saamiseks koherentseid laineid? Miks loomulik valgus pole koherentne. Ajas püsiv liitmise tulemus on võimalik ainult koherentsete lainete puhul ehk sama sageduse (monokromaatse) ja püsiva faasivahega lainete puhul. Reaalsed valgusallikad ei kiirga kunagi monokromaatseid laineid ja seetõttu sõltumatutest allikatest pärinevad valguslained ei interfereeru. Pealegi on absoluutselt monokromaatne laine idealisatsioon, mis praktikas ei realiseeru mitte kunagi. Põhjus on järgmine.Reaalses valgusallikas on
· Laine liigitamine kuju järgi · Pinnalaine · Ringlaine · Ruumilaine · Difraktsioon · Pildid · Kokkuvõte · Allikad Sissejuhatus Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Lained jagunevad ristlaineteks ja pikilaineteks, keskkonna järgi ruumelastsuslaineteks ja kujuelastsuslaineteks. On olemas ka pinnalained, kus häiritud on vedeliku pind, paralleelsete lainepindatega laineid nimetatakse tasalaineteks, Laine on võnkumiste levimine. Lainet põhjustab võnkeallika võnkumine. Kui võnkeallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline, ehk teisiti öeldes, laine profiiliks on sinusoid. Laineid saab tekitada ka gaasis, näiteks õhus. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. Näiteks helilaine kannab edasi helienergiat, valguslaine kannab edasi valgusenergiat. Laine kirjeldamisel kasutatakse mitmeid suurusi
............................................... III Täida lünktekst. Teadvuse seisund, mida inimene ise endale esile saab kutsuda nimetatakse ................................. Mediteerides pööratakse väljapoole orienteeritud .................. inimesse endasse. Uuringute kohaselt erineb see nii ärkvelolekuteadvusest kui ka unenägemise ja sügava une ajal esinevast teadvusseisundist teadvus on meeltest ...................... ja väline ärritaja ......................... aju elektrilisi laineid. Meditatsiooni eksisteerib ................ liiki: ühed võimalikest on .............................. ja ......................... Meditatsioon annab tänapäeva inimesele võimaluse nii .................................... kui ka ....................................... Idamaade religioonides on meditatsioon ........................ osa.
Kui elektron on sulustatud ruumi, muutuvad tema leiulained seisulaineteks. Kvantarvud nt elektroni asukohta, kus see tuuma suhtes paikneb. Laineomadustega elektron ei saa karbis kunagi paigale jääda, madalaima energiaga on elektron põhiseisundis.3mõõtmelises ruumis määravad leiulained 3 kvantarvu. Kui elektron tiirleb orbiidil, peavad tema leiulaine olema orbitaallained, s.o tiirutama orbiitipidi ümber tuuma. Selleks peab ringile sobituma täisarv laineid. Orbiidi r, elektroni orbitaalkiirus ja energia vastastikuses sõltuvuses. Elektroni laineomadusest järeldub, et see võib tuuma ümber tiirelda vaid teatud kindlatel orbiitidel raadiusega rn. Elektron ei kiirga elektromagnetlaineid -Bohri I postulaat; kui elektron hüppab ühelt lubatud orbiidilt teisele, siis elektron kiirgab-II postulaat. Bohri- de Broglie aatomimudel selgitas H joonspektrite tekke põhjust, struktuuri, nt õigest kätte joonte lainepikkused. 3mõõtmelises
Aatomite spektrid Spektraalanalüül: · Spektraalanalüüs on ainete elementkoostise kindlaksmääramose meetod · Spektraalanalüüs põhineb asjaolul, et iga keemilise elemendi aatom kiirgab ja neelab ainult temale iseloomulikke sagedustega elektromagnetilisi laineid. 1814. a märkas Joseph von Fraunhofer, et Päikese spektris on näha tumedad jooned · 1859. a avastasid Kirchhoff ja Bunsen, et erinevad keemilised elemendid värvivad gaasipõleti leegi erinevalt · 1868. a avastati Päikese spektris tundmatute spektrijoonte abil heelium. Valgus ja selle vastaasmõju ainega · Valgusel on dualistlik iseloom: -ta on valgusosakeste ehk footonite voog, mida iseloomustab energia E=h*f -ta on elektromagnetlaine.
Käsitöölistel oli elu edenemises tähtis osa:nad valmistasid esmatarbekaupu. Rändkaupmehi oli mitut masti:rändkaubitsejad, väikepoodnikud ja suurkaupmehed.Tol ajal kaubeldi peamiselt kangaste, rõivaste, toiduainete ning puust ja rauast tarbeesemetega.Eurooplased käisid palju jalgsi, aga peeti ka laevareise kuid neid peeti vähem, sest arvati, et mere elavad koletised.Meresõit oli kõige kiirem liikumisviis.Ent meri oli üpris ohtlik:tuli karta tuuli,kõrgeid laineid,torme ja ka masendavat tuulevaikust.Samuti ähvardasid meresõitjaid piraadid.Vajalikud leiutised:tammid, hobuserauad, ader, rakmed, tungraud, käsitali, nukkvõll, vokk, kamin, käru, kahur, kompass, mehaaniline kell, prillid.Mulle see raamat meeldis ja soovitan ka teistele,sest see oli pildirohke ja tekstid olid ka väga huvitavad.
Fotoefekt. Sellest võib järeldada, et mitte igasugune valgus ei põhjusta fotoefekti, s.t. elektronide eraldumist ainest. Kuna klaas neelab tugevalt lühiainelist kiirgust, võib arvata, et pikalaineline, väiksema sagedusega kiirgus ei tekita fotoefekti. Enamikul ainetel tekib fotoefekti ultravalgus või violetne ja sinine valgus, aga punane valgus ei tekita. Sellepärast räägitakse fotoefekti punapiirist, s.o. Sellisest lainepikkusest, millest pikemaid laineid ei ole suutelised ainest elektrone vabastama. Iga footon suudab vabastada ühe elektroni. Mida rohkem on valgusvihus footoneid seda rohkem langeb neid ühes sekundis pinnaühikule. Teisiti öelduna, seda suurem on valguse intensiivsus. Seepärast määrabki intensiivsus ära ainest eraldunud elektronide arvu ja sellega ka fotovoolu tugevuse. Vabanenud elektronide kiirus on aga määratud valguse sageduse ja väljumistööga. Nagu Einsteini valemist näha, saab fotoefekt
Elektromagnetlained difrageeruvad. Nad liituvad ja moodustavad seisulaineid nagu helilained. Elektromagnetlainete skaala. Elektromagnetlaineid isel. suuruseks on sagedus f. Skaala-mille ühes otsas paiknevad madalasageduslikud ja pikad, teises otsas aga kõrgedsageduslikud ja lühikesed lained.Elektromagnetlainete põhiliigid erinevad veel samaviisi, levimise seaduspärasuste ning ainest läbitungimise võime poolest Madalsageduselained.(f= 0..10 4 Hz) sisuliselt vahelduvvool.Neid laineid tekitab vahelduvavoolugeneraator,levivad elektrijuhtides.Vaakumis v dielektrikus on elektromagnetvälja energia ja ka lainete intensiivsus väike.Kantakse üle juhtmete abil. Raadiolained.- (f =105 1012 Hz)on elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks.Elektrogeneraator tekitab võnkumisy ja laineid kiirgab raadioantenn.Raadiolainete piirkond jagatakse millimeeter- ja sentimeeterlaineks lainepikkustega 1-10mm ja 1-10cm, televisiooni detsimeeter- ja meeterlaineks(1-10dm ja 1-10m), raadio
kus f on vabade laengute ruumtihedus, on vabade laengute voolutihedus, on elektriline induktsioon, on magnetvälja tugevus. Neid võrrandeid kirjutas ta 1864. aastal avaldatud raamatusse ,,Elektromagnetvälja dünaamilise teooria". Tekst põhines neljal võrrandil, ja ta kirjutas 1873. aastal teise töö ,,Traktaat elektrist ja magnetismist". Maxwell tuli ka välja teooriaga, et valgus kujutab endast ülikiireid laineid jõujoontel. Sellepärast hakkati neid nimetama elektromagnetlaineteks. Maxwell suutis ka seda tõestada. Ta tõestas matemaatiliselt, et peab olemas olema ka teist tüüpi laineid, mille lainepikkused erinevad valguse omast. Aga ta suri ära enne kui ta sai seda tõestada. Maxwell aitas ka gaaside seletustele, kui ta arendas Maxwelli jaotuse, gaaside kineetilise teooriat kirjeldav statistiline vahend. Maxwelli jaotus ja võrrandid
4 Laine. Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Laine kui häiritus levib keskkonnas lõpliku kiirusega. Lained jagunevad ristlaineteks ja pikilaineteks, keskkonna järgi ruumelastsuslaineteks ja kujuelastsuslaineteks. On olemas ka pinnalained, kus häiritud on vedeliku pind, paralleelsete lainepindatega laineid nimetatakse tasalaineteks, kontsentriliste sfääridega sfäärilisteks laineteks. Laine sõltuvust koordinaatidest ja ajast nimetatakse lainevõrrandiks. Laine on harmooniline, kui häiritused alluvad harmoonilise võnkumise seadusele. Laine on võnkumiste levimine. Lainet põhjustab võnkeallika võnkumine. Kui võnkeallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline, ehk teisiti öeldes, laine profiiliks on sinusoid. Laineid saab tekitada ka gaasis, näiteks õhus
MAAVÄRINAD 11.kl. MAIGI ASTOK Maigi Astok 20.sajandil toimunud loodusõnnetuste seas on maavärinatel kindel esikoht. Maigi Astok Maigi Astok MIS ON MAAVÄRIN? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega /murranguga/ Maavärin levib seismiliste lainetena. Maigi Astok Mis on maavärin? · maavärina KOLLE (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang. · maavärina KESE (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal, kus maavärin on kõige tugevam. Maigi Astok Kui võtta arvesse ka nõrgad maavärinad magnituudiga alla 4, siis toimub aasta jooksul kogu maailmas vähemalt 100 000 maavärinat. Jaava Maigi Astok Kolme tüüpi murrangud Sõltuvalt pingete suunast maapõues võivad kivimiplo...
VIRMALISED Gerli Kokk 12 A Virmalised dirigeerivad graatsiliselt päikeseballetti, mis etendub jäiselt taevarannalt, saates valgusest moodustunud laineid ja figuure ebamaise sujuvusega tantsima maailma suurimale näitelavale, Soome jäätunud tasandiku kohal kummuvale süsimustale taevale. Lõikav tuul kihutab üle polaarjoone, lüües hambad põhjavalgust imetlema kogunenud inimeste ninadesse ja kõrvadesse. Talvisel imedemaal on kõik vaikne ja rahulik. C.A. Hendren Virmalised Aurora Aurora Borealis & Aurora Australis Virmaliste Teke Päikese ja Maa vaheliste sidemete põhjal Virmaliste tekkes osalevad : * Päike
õppemänguks. · Millise kujuga on S? Kas me leiame rühmaruumist veel sarnase kujuga asju? Lapsed lähevad otsivad rühmaruumist sarnase kujuga esemeid, objekte. · Maalime ussi ja arutleme selle kuju üle (kuju kinnistamiseks). · Voolime lastega plastiliinist O või rõnga ja lõikame pooleks ning meisterdame S. · Kuidas me S kirjutame? Käsi jookseb nagu mööda teed. 5-6 a võib anda valged paberid ja sinna peale pliiatsiga laineid joonistada (ülevalt paberi servast alla). S · Joonistame päikesele kõveraid S tähe kujulisi kiiri. S
Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal tants ja muusika 19. ja 20. sajandi vahetuses sündis vabavormilisem plastika. 20.sajandil (aastail 1920-1930) levisid Euroopas paljud uued seltskonnatantsud tango, tsarlston, fokstrott. Ka balletimaailmas toimusid muudatused, vabavormilisem plastika mõjutas klassikalist balletti - laineid hakkas lööma moderntants, mille kuulsaimaks esindajaks ning loojaks oli Isadora Duncan. Tema isikupärane tantsulaad mõjutas paljude maade tantsijaid. Muusikavaldkonnaski toimusid mõningad muudatused. USA-s kogus populaarsust dzässmuusika, eriti New Yorgis, mistõttu sai New York ,,maailma kultuurikeskuseks", Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Dzäss (jazz) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpul USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa muusika ristumise tagajärjel. 19. sajandi lõpul 20. sajandi algul tekkisid juurde ka mõningad teised uued muusikastiilid Impressionism, Ekspress...
Krist Novoselic ja David Grohl kaebasid Cobaini kohtusse ja vastupidi; Kurt sai oma tahtmise; Samal aastal olevat bänd ka korraks laiali läinud ja mehed üritanud teha soolokarjääri. Kuna neil see ei õnnestunud, tuli bänd jälle kokku. Edulugu ja laialiminek Bänd läks laiali 8. aprillil 1994, kui leiti Kurt Cobaini laip. 1996. aastal ilmus album "From The Muddy Banks Of The Wishkah", kus on bändi kontsert-lindistused aastatest 19891994. Aastal 2002 lõi kogu maailmas laineid "You Know You're Right", lõpetamata demo bändi viimasest lindistamissessioonist. Nirvana albumeid on Ameerika Ühendriikides müüdud üle 25 miljoni ja kogu maailmas 50 miljonit. AITÄH KUULAMAST! :)
- Et elektronid liiguvad kindlatel orbitaalkihtidel 11. Milles elektronide laineomadused avalduvad? - Need avalduvad difraktsiooni ja interferentsi teel. Elektronide laineomadused avalduvad difraktsioonipildis. 12. Mida nimetatakse leiulaineks? - Laineprotsessi kirjeldavat matemaatilist avaldist nimetatakse lainefunktsiooniks, mida tähistatakse kreeka tähestiku tähega . - 13. Kuidas arvutada leiulaine ehk Louise de Broglie lainepikkust? - Laineid iseloomustatakse lainepikkusega. Vastava seose tuletas de Broglie ning see avaldub kujul h = mv 14. Millal ilmnevad osakestel lainelised,millal korpuskulaarsed omadused? - Lainelised omadused ilmnevad osakeste liikumisel, korpuskulaarsed nende vastastikmõjus, nt põrgetel. 15. Mille kohta loodi Schrödingeri-Heisenbergi teooria? Millest selles lähtuti? Mida väljendab see valem? - Teooria loodi mikroosakeste lainevõrrandi kohta
5. Difraktsiooniks nim geomeetrilise optika seaduspärasustest kõrvalekaldumise nähtust valguse levimisel, mis on tingitud valgusele ettejäävatest tõketest. Juhul kui lainepikkus on märgatavalt väiksem tõkke mõõtmetest, siis difraktsioon on nõrk. Kõiki valguslaine frondi punkte võib vaadelda uute valgusallikatena, millest kiirgunud lainete interfereerumise tulemusena määratakse lainefrondi iga uus asend. Lainefrondi punktidest väljunud laineid nim. sekundaarlaineteks. Paarisarvu lainefrondi tsoonide korral tekib difraktsiooni miinimum. Paaritu arvu puhul jäävad ühe tsooni piires tulevad lained kustutamata ja tekib difr maksimum
rängalt Scotch Capi tuletorni ja Hilo linna, jõudis Valparaisosse Tsiilis 4 kaheksateistkümne tunniga, läbides selle ajaga ligi kolmteist tuhat kilomeetrit. Ta saabuse pooleteise meetri kõrguse vallina, millele järgneisd väiksemad lained, mis alles mõne tunni pärast vaibusid. Tsunami, samuti nagu tõusulaine, võngub või pulseerib ookeani piirides. Mõnikord ta põrkab rannikult tagasi. Hanasakis Jaapanis registreeriti laineid, mis tekkisid Alaska maavärina tagajärjel 1946. aastal ja põrkasid arvatavasti tagasi Põhja-Ameerika rannikult. Lained, mis hiljem Honolulusse jõudsid, põrkaisd tagasi Aasia mandrinõlvalt. Väidetakse, et tsunami võib Vaikse ookeani rannikute vahel pendeldada terve nädala. Suurimaks tsunaamiks India ookeani piirkonnas loetakse augustis 1883 Karakatoa vulkaanisaare plahvatuse järel tekkinud 30m kõrgust lainet, mis tappis Java ja Sumatra saarestikkudel üle 36500 inimese.
Valguse teke ja luminestsents. Mis on valgus? Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel nägemisaistingu. Valguse teke Valgus tekib aatomis. Valgus ei teki iseenesest; kiirgajateks on aineosakesed, mille (sise)energia muundub valguseks. Selleks, et tekiks valgus, on vaja energiat. Valguslained kannavad aatomist energiat ära ja aatomi energia väheneb. Aatomid kiirgavad laineid mitte pidevalt, vaid lühikeste ajavahemike jooksul niinimetatud lainejadadena. Pärast kiirgamist aatom kustub, st ei kiirga enam valgust Aatom kogub mingi aja jooksul energiat (nt hõõglampi toob energiat elektrivool), et siis jälle hetkeks valgust kiirata Piltlikult võib kiirgavaid aatomeid ette kujutada kui plinkivaid majakaid. Ainult ,,aatomimajakate" puhul pole teada, kui kaua ta kiirgab, kui pikk on paus või mis värvi on kiirguv valgus. Kõik oleneb sellest, milliselt
LAINED Kui teatud keskkonnas (õhk, vesi jne.) panna mingi keha võnkuma, siis jõudude tõttu osakeste vahel ei jää see võnkumine väikesesse ruumiossa, vaid levib lainetena ruumi igas suunas. Lained ei saa tekkida igas keskkonnas. Võnkumise tingimuseks on püsiva tasakaaluasendi olemasolu. Selliseid keskkondi nim. elastseteks keskkondadeks. Eristatakse ristlainetust ja pikilainetust. Ristlainetuses keskkonnaosakesed võnguvad risti laine levimise suunaga. Pikilainetuses keskkonna osakesed võnguvad piki laine levimise suunda. Laineid iseloomustavad füüsikalised suurused: 1)võnkeamplituud x0 2)periood T(s) 3)sagedus f(Hz) 4)lainepikkus (m) 5)laine levimise kiirus v=f (m/s) Ülesanne: Lainepikkus on 200m ja sagedus 0,06Hz. Leia laine levimiskiirus. ANDMED: LAHENDUS: =200m v=f f=0,06Hz v=200m . 0,06Hz=12m/s LEIDA: v=? Üheks lainete liigiks on helilai...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
