Istandused Puuvilja- ja marjaaed Taimed Puuviljaaed: · Õunapuud · Pirnipuud · Ploomipuud · kirsipuud Taimed Marjaaed: · Maasikataimed · Vaarikataimed · Karusmarja põõsad · Mustsõstra põõsad · Punasesõstra põõsad Putukad Puuvljaaed: · Õunamähkuri valmik, · Õunamühkur, · Mesilane, · Kimalane, · Lehetäid, · Lepatriinu, Putukad Marjaaed: · Vaarikamardikas, · Mesilane, · Nälkjas(tigu) Linnud · Varblane · Rasvatihane · Hallrästas · Laulurästas · Kuldnokk Loomad · Mutt · Mügri · Hiir · Siil · Vihmauss Antud kooslus tekib järgmistes tingimustes: · Mereline kliima · Soe ja niiske õhk (20-30 kraadi) · Sademete hulk u. 1000-2000 mm aastas · Palju valgust · Keskmine happelisus (3-4 pH) · Soolsus 30-40 promilli · Troopilised, ekvatoriaalsed või läh...
· PALJU TÖÖJÕUDU · SUUR KÄSITSITÖÖ MAHT · VÄHE KAPITALI · VÄHE TEHNIKAT · VÄIKE SAAGIKUS JA PRODUKTIIVSUS HA KOHTA SAAK SUURENEB PÕLDUDE PINDALA JA KARJA SUURENDAMISEL · EKSTENSIIVSED TERAVILJATALUD SUURTEL ROHTLAALADEL. TOOTMINE ON KAASAEGNE, MEHHANISEERITUD JA VÄHE TÖÖJÕUDU VAJAV. EKSTENSIIVSEKS NIM. NEID SUURTE PÕLLUPINDADE TÕTTU, MIS ROHTLATES LOODUSLI-KULT ON OLEMAS. SAAGIKUS VÄIKE (PÕUAD). KÕIK MÜÜGIKS. · ISTANDUSED SOOJAS JA NIISKES KLIIMAS. MITME-AASTASED KULTUURID, VÄGA TÖÖMAHUKAS. KÕIK MÜÜGIKS · AIANDID LINNALÄHEDANE ASEND (KÖÖGIVILI, LILLED), PALJU KAPITALI, TÖÖMAHUKAS, SUUR SAAGIKUS HA KOHTA. KÕIK MÜÜGIKS. TERAVILJAD · ON KÕIGE LEVINUMAD TAIMEKASVATUS-KULTUURID · VÄGA PALJU SORTE JA LIIKE VÕIMALIK KASVATADA ERINEVAID LIIKE NII NIISKETEL KUI KUIVADEL, NII KÜLMEMATEL KUI SOOJADEL ALADEL · VÄHENÕUDLIKUD
- vähe tööd, vaid järelvalve, hooldus teatud perioodil - madal produktsioon hektari kohta, kuid suur inimese kohta - kõik läheb müügiks kõrgete hindadega - kasvatakse peamiselt lihaveiseid ja lambaid · Loomavabrikud - palju kapitali ehitistele ja sisseseadele, loomasöödale - vähe tööjõudu - hea asend suurlinnade (turu) läheduses - kõrge produktsioon inimese ja hektari kohta - kogu toodang läheb müügiks · Istandused - kapitalimahukas (masinad, väetised) - töömahukas aastaringselt (maaharimine, istutamine, rohimine, väetamine, saagi koristamine jne) - kasutatakse palju palgatud tööjõudu - keskmine saagikus hektari kohta, madal inimese kohta - kogu toodang läheb müügiks · Aiandid, köögiviljakasvatus (linnalähedane põllumajandus) - kapitalimahukas (kasvuhooned, kunstvalgus, küte, väetised, seemned jm) - kasutatakse palju tööjõudu
Põllumajandusmaa: - Haritav maa (põllud, istandused) - Looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad) Looduslikud tegurid: Kliima: Temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood Mullad: Viljakus, põuakindlus, paksus/lõimis Reljeef: Tasane/mägine, nõlva kalle Majanduslikud tegurid: Kapital: Hooned, masinad/seadmed, väetised, seemned/tõuloomad Tööjõud: Tööjõu kvaliteet, traditsioonid Valitsuse poliitika: Toetused, tollipoliitika Põllumajandus: - Elatus- e. naturaalmajanduslik (omatarbeline) - Turumajanduslik (kaubaline) AGROKLIIMAVÖÖTMED 1. Polaarne vööde: Külm ja kuiv, mullad puuduvad, saaki aastas 0 2. Lähispolaarne vööde: Talv hästi külm, suvi jahe ja niiske. Gleimullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: redis, sibul, kartul, loomad: põhjapõdrad. 3. Jahe parasvööde: Talvel külm, suvel jahe. Väheviljakad leetmullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: raps, teraviljad. 4. Mõõdukas parasvööde: Niiske, jahe. Erinevad mullad (l...
paikadesse. Kohvitaime jaoks on parimad tingimused niiske ja soe kliima ning suhteliselt stabiilne temperatuur. Suurimad teetootjad maailmas on Hiina, India, Kenya ja Sri Lanka. Aastal 2010 tootis Hiina 1 700 000 tonni teed, India 1 000 000 tonni ja ülejäänud juba alla 400 000 tonni teed. Järgmiselt saab vastuse küsimusele: kuidas tee pakk jõuab Eestisse. Tarneahel Kasvatajad – eraisikud, kes tegelevad väiksemates kogustes teelehtede kasvatamsiega Istandused – suure maa-ala ja toodanguga. Peamiselt tegeltakse kasvatusega saagikoristusega, esmast töötlemist ei toimu. Vahendajad –Nad võivad osta kokku teelehti, veel tegelevad nad esmase töötlemisega, kokkuostmisega üksiktalupidajatelt ja edasimüümisega töötlejatele või teistele vahendajatele. Töötlejad – tegelevad masinatega, mis kuivatavad ja hakivad teelehti. Samuti valmistavad ette transportimiseks.
Kontrolltöö Põllumajandus 1)Mida kujutavad endast segatalud ja spetsialiseerunud suurtalud? Too välja erinevused. 2)Mis on ekstensiivsed teraviljatalud? Mida neis kasvatatakse ja kus nad on levinud? 3)Mis on istandused? Mida neis kasvatatakse ja kus on levinud? 4)Mida kujutavad endast rantšod ja loomavabrikud? Too välja erinevused. 5)Nimeta 2 põllumajandusliku toodangu suurendamise teed. Selgita. 6)Millised looduslikud tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? Too näiteid mõju kohta. 7)Millised majanduslikud tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? Too näiteid mõju kohta. 8)Mis on elatusmajandus ja turumajanduslik tootmine? Milline neist on omane arengumaadele ja arenenud maadele?
Sõstrakasvatus Istanduse rajamine • Planeeritakse koristamine • Tehakse kindlaks reliseerimisvõimalused • Istutusskeem Reavahelaius sõltub 1) tehnoloogiast või reavahe hooldamise viisist 2) hooldamiseks kasutatavatest masinatest 2 Istutamine • Septembri teine pool ja oktoober • Väikestes istandustest käsitsi, suurtes istutusmasinatega (1) 3 Kastmine • Niisutussüsteem vajalik põuakartlikel pidadel Sprinklersüsteem Tilkastmissüsteem + + Odav rajada Suur veekulu Kastetakse ainult Ülelpidamine kallis ...
efektiivne. Suurbritannia on peamiselt mägine. Iirimaa osa on tasane ja seega on kõige suurem tootlikus seal. MULLAD. Mis tüüpi mullad on valitsevad? Hinnang nende viljakusele. Colombias on mullatüübi maastiku tõttu väga erinevad. Kõige paremad mehaniseeritud põllumjandause jaoks on lammimullad, mis paiknevad jõgede orgudes ja kallastel, sest on erosiooni vastu suhteliselt kaitstus. Kohvi – ja teised istandused asuvad peamiselt vulkaaniliste muldade peal, millel on suur tootlikus kui kaitsa seda erosiooni eest. Andidest ida poole on muld leostunud, madala pH-ha ja vähe viljakad. Suurbritannia madalikel valdavad enamasti lehtmetsadele iseloomulikud pruunmullad. Mägedes leetunud ja soostunud mägimullad. Pruunmullad on väga viljakad, tänu hummusekihile ning saare muldades elab ka väga palju mikroorganisme.
2. TARNEAHEL Tarneahel on erinevate protsesside ja tegevuste jada, tänu millele saab toorest tootest valmistoodang. Tarneahela osad Kohvi tarneahel on tihtipeale keerukas ning läbib mitmeid riike, kuid tavaliselt sisaldab see järgmisi lülisid: · Kasvatajad tavaliselt nad töötavad väikesel maa-alal (ca 1-2 hektarit). Paljud tegelevad esmase töötlemisega (kuivatamise ja lüdimisega). · Istandused suure maa-ala ja toodanguga. Peamiselt tegeltakse kasvatusega saagikoristusega, esmast töötlemist ei toimu. · Vahendajad vahendajad võivad olla seotud mitme aspektiga tarneahelas. Nad võivad osta kokku kohvi selle erinevates staadiumites ( kohvi viljadest roheliste kohviubadeni), veel tegelevad nad esmase töötlemisega, kokkuostmisega üksiktalupidajatelt ja edasimüümisega
Muld on viljakas. Üle poole haritavast maast on niisutatav. Kindlasti ei ole võimalik igal pool tegeleda põllumajandusega, kuna 70 % pinnast on kaetud mägedega, kus on pinnas liiga erosiooniohtlik ja kivine, mullad väheviljakad. Jaapanis on põllumajandus kõige intensiivsem. Põllumajandus on olemas Jaapani igas osas, kuid eriti oluline on see põhja Hokkaido saarel, sest sealt tulev moodustab 10% riigi kogutoodangust. Domineerivad väikemajapidamine, rantsod, istandused talunikud kasutavad laialdaselt traktoreid, väikeseid veoautosid, iseliikuvaid kultivaatoreid ja kombaine, et põllutöid kiirendada. Intensiivne istutamine, väetamine, kaasaegsed masinad ja kõrgtasemeline agrotehnika võimaldavad tegeleda põllumajandusega kiiremini ja lihtsamalt. 19.sajandi lõpus moodustas primaarsektor 50% tööjõu hõivest, kuid peale Teist Maailmasõda hakkas see langema ja tänaseks on see langetatud riigi poolt 4,9%-ni.
loomatõud olenevad mäeahelike asendist ja mäestiku jalamil paiknevast loodusvööndist · Nt. kasvatakse Peruu Andides 3km kõrgusel veel kartulit, maisi, laamasid. Nepaalis on jakkidel 5km kõrgusel suvekarjamaad · Toodang valdavalt omatarbeline PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID · VARAAGRAARNE TOOTMISVIIS · MÕISASÜSTEEM · SEGATALUD · SPETSIALISEERITUD SUURTALUD · PIIMAKARJATALUD · EKSTENSIIVSED TERAVILJATALUD · RANTSOD · ISTANDUSED Põllumajandusliku tootmise vormid I KORILUS (praegu ~10 milj. Aasias ja Aafrikas) Loomade kodustamine põlluharimine (rändkarjakasvatus) (alepõllundus) VARAAGRAARNE (praegu ~300 milj. Aafrikas ja Okeaanias) Maa kuulub kogukonnale Ei osale maailmamajanduses (elatusmajandus) Põllumajandusliku tootmise vormid II Taime- ja loomakasvatuse ühendamine => segatalud
· Tuule ja veeerosioon POOLKÕRBED JA KÕRBED: · Asuvad mandrite sisealadel · Pöörijoonte lähedal · Külmade hoovuste naabruses · Sademeid alla 250 mm · Veepuudusega kohastunud elustik · Kivi ,-savi.-liiva,-lössi,- soolakõrbed · Põllundus asub oaasides VAHEMERELISED ALAD: · Soe, kuiv, päikseline suvi ,- pehme, niiske talv · Hõre jõgedevõrk · Pruunmullad · Kõvalehine igihaljas taimkate · Tihe asustus · Vaesunud loomastik · Istandused viinamarjad, oliivid, tsitrulised jne. · Puhkemajandus ja turism NIISKED LÄHISTROOPILISED METSAD: · Mandrite idaosas · Soe talv, kuum, niiske suvi · Mittetroopilised tsükklonid · Puna ja kollamullad · Rannikutel mangroovid · Igihaljad ja heitlehised liigid · Tihe asustus · Istanused, terrasspõllunuds · Mitmekesine loomastik SAVANNID: · Asuvad pöörijoonte vahel · Kuiv talv , vihmane suvi · Punakaspruunid, viljakad mullad
Savannid Lisette Raud 8.Klass 2016 Paiknemine Kliima Ekvatoriaalne ja troopiline õhumass Koha kaugus ekvaatorist Pikem on niiske ja vihmane aeg 2-10 kuud, sademete hulk 250-2000mm Vastupidine õhumasside vahetumine Veestik Sademetest, mäestike lumesulaveest Jõed, järved Aafrikas- Niiluse ülemjooks Elustik: taimed Huumus tekib aegalaselt Punakaspruunid mullad Kõrged rohttaimed, kõrrelised Puud ja põõsad Baobab ehk ahvileivapuu AKAATSIAPÕÕSAD kängurukäpp Elustik: loomad Aafrikas- Antiloobid, gasellid, ninasarvikud, kaelkirjakud, jaanalinnud, krokodillid, jõehobud Austraalia- Kängurud, koaalad, vombatid, sipelgasiil, nokkloom Antiloobid koaala suur-sipelgaõgija inimtegevus Karjakasvandus- kitsed ja lambad Istandused ja põllud Kohvi-, kautsuki-, ja kakaopuid Kasutatud allikad Geograafia õpik 8.klass 2.osa
Linnastus elab 925 300 inimest Elanike arvult 9. linn Ajalugu Asutati roomlaste poolt (300 eKr) Algne nimi Burdigala Rüüstasid vandaalid (276 a) Läänegootide, Frangi riigi, araablaste, Inglismaa, Saksamaa võimu all olnud I ja II maailmasõja ajal põgenes sinna Prantsusmaa valitsus VEIN Maailma tähtsaima, kaasaegse veinilinna tiitel 18. sajandil 284,000 aakrit viinamarjaistandusi Istandused jagatud neljaks eraldi piirkonnaks Piirkonnad: Medoc, Saint Emilion, EntreDeuxMers, Graves VEIN Ca 85% on punaveinid ja 14% valged veinid Kuulsaim veinimaakond maailmas Sai kuulsaks tänu heale kaubandusele ja klimaatilisele keskkonnale Viinamarjaistandus Bordeaux ooperimaja Monuments des Girondis
Rollid: Poliitiline Majanduslik Usukeskus Asend jalam Akropoli Südalinnas Agoraa - Koosoleku- ja -turuplats Kaljunukile rajatud kindlus* Tänavad Enamasti kitsad Kulgesid korrapäratult Majad Ühe-kuni neljakorruselised Põletamata tellistest Tihti väike siseõu Tähtis külalistetuba Linnamüüride taga Külad Talupoegade viljapõllud Oliivi-ja viinamarja- istandused Aristokraatide uhked maamajad Karjamaad Riietus Kitoon Himation Sandaalid Pükse ei kantud! Toit Rohkesti puu-ja köögivilju Kala Oliiviõli Mesi Kitse-ja lehmapiim Lahjendatud vein Aristokraatlik eluviis Konkurentsivaim Sümpoosionid Sport Gümnaasion Sportimine Hariduskeskus Olümpiamängud Iga nelja aasta tagant Zeusi auks Osalesid ainult hellenid Ohverdamine Trompetipuhujad ja teadete kuulutajad Olümpiarahu 776 eKr Olümpiavõitjate nimekiri Abielu ja perekond
Kujunesid spetsialiseerunud suurtalud. Müüsid suurema osa toodangust turule ning endale vajaminevat hakati järjest rohkem ostma. Hakati kasutama äriteenuseid. Väiketalud, kas liitusid või lõpetasid põllumajandusliku tegevuse. Suurtalud domineerivad Euroopas, Jaapanis ja P-Ameerikas. Põhjariikide kapitalidel põhinevad talud Ladina-Ameerikas, Aasias. Spetsialiseerunud suurtalud nim: piimakarjatalud, lihakarjatalud, ekstensiivselt teravilja istandused. 3) Infoühiskond: Tootmisvormideks on jätkuvalt spetsialiseerunud suurtalud, rantsod, ekstensiivsed teraviljatalud, istandused ning lisanduvad loomavabrikud intensiivne loomade kasvatamine, sööt ja muu vajalik ostetakse sisse. Sead ja linnud ja vähe piimaveiseid. Tootmisprotsessid ja toodangu realiseerumisega kaasnevad muutused: 1) Spetsialiseerumine muutub veel kitsamaks, et tagada kõrgemat tööviljakust. Põllumajanduslik tootmine
KAKAOPUU Kristin Laas 12.B klass Tõrva Gümnaasium Tunnused Kakaopuu: • tavaliselt alla 8 meetri kõrge • igihaljas • väändunud tüve ja laia võraga • kuni 4 detsimeetri pikkused lehed on õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad, tüve pool ümaramad • lehed on punased • õied on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel Kakaopuu vili: • paksu koorega • kurgikujulised või kerajad • 15–25 cm pikkused ja 10 cm paksused • kollased, rohelised, pruunid või punakad • viljaliha sees on ridadena 20–50 pruuni seemet ehk kakaouba Kasvutingimused • kakaopuu on kasvutingimuste suhtes nõudlik kasvades vaid kuni 1000km kaugusel ekvaatorist vihmametsade jaoks sobivatel aladel Vajab: • palju valgust • sooja kliimat • palju niiskust Leviala Looduses • Kesk- ja Lõuna-Ameerikas Istandused • Brasiilias • Lääne-Aafrikas • Kagu-Aasias Saadused • peamiseks saaduseks on kakaopuu seemned-neist valmistatakse: • kakaovõid •...
Argentiina Kliimavööde: Lähistroopiline Õhutemperatuur on jaanuaris põhjaosas +24 kraadi, keskosas 16-24 kraadi ja lõunaosas 8-16. Juulis on põhjaosas 16-24 kraadi, keskosas 8-16 kraadi ja lõunaosas 0-8 kraadi. Aastane sademete hulk on põhjaosas 500-1000mm, keskosas 250-500mm ja lõunaosas 100-250mm. Vegetatsiooni pikkus 7-10 kuud. Maakasutus: Haritav maa – 13.68% Püsikultuurid ehk istandused – 0.36% Muud – 85.96% Riigi SKT-st annab põllumajandus 9.3%. See moodustab 5-protsendilise osa põllumajandus tööhõivest. Tähtsamad põllukultuurid on sojauba, mais, viinamarjad, veised, lambad, kitsed. Imporditakse ja eksporditakse banaane, sealiha, kohvi, šokolaadi, kohviekstrakti, tubakat, kakaovõid, kanaliha, maisi, suhkrut. Argentiina on üks maailma suurimaid sojatootjaid. Saadus müüakse USA firmadele. Argentiina on toiduga peaaegu toiduga
Põllumajandus Töö tegid: Stepanova Anna, Barinova Victoria 1)Pm annab toit toorainetööstusele energiakandjad 2) Pm struktuur TAIMEKASVATUS : Teraviljad:nisu, riis, mais, oderhirss,rukisjt Mugulviljad:kartul, bataat, maniokk, jamssjt Õlikultuurid:sojauba, päevalill, puuvill raps, õlipalm, maapähkeljt Suhkrukultuurid:suhkruroog, suhkrupeet Mõnukultuurid:kohv, tee, koka, kakaojt Söödakultuurid:juurviljad, põldhein Kiukultuurid:puuvill, lina, kanep, jtKöögiviljad:tomat, kurk, kapsas, salatjt Puuviljad:marjadapelsin, õun, viinamarijt Seenekasvatus LOOMAKASVATUS Veisedpiimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnudkanad, kalkunid, pardid, hanedjt Karusloomadpolaarrebased, naaritsadjt Muudloomadhobused, kaamelid, kitsedjt Siidiussikasvatus Mesindus 5) 1. Looduslikud tegurid: Kliima: ...
· Kasvatatakse teravilju, puuvilju, viinamarju, oliivipuid, viigipuid, tubakat, niisutatavatel aladel ka riisi. · Californias kasvatakse palju puuvilla, riisi. · Vahemere ääres on karjakasvatus tähtsust kaotamas. Kasvatakse kitsi, lambaid. · Californias toodetakse ka liha, piima, mune. · Austraalias karjatatakse lihaveiseid ja tegeldakse lambakasvatusega (meriinolambad). TAJO JÕE ÄÄRSED PÕLLUD Oliivipuu, pistaatsia ja apelsinipuu istandused VIINAMARJA ISTANDUSED LAVENDLI KASVATAMINE Lavendel on mitmeaastane poolpõõsas. Lavendlit kasvatatakse parfümeeriatööstuse jaoks. LAMBA- KASVATUS Austraalias kasvatatavad meriinolambad on eriti väärtusliku villaga. TÖÖSTUS · Tegeldakse peamiselt põllumajandustoorme töötlemisega. · Valmistatakse veine, kuivatatakse ja konserveeritakse puu- ja aedvilja. · Oliividest pressitakse toiduõli, kasutatakse
Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: kliima, reljeef, vesi, mullad. Majanduslikud: tööjõud, kapital, tehnika. Põllumajandus on suur arengumaades ja väike P-Ameerikas, Euroopas. Tootmisvormid: Agraalajastu-korilus, küttimine, kalapüük. Industriaalajastu: segatalud-kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi omatarbeks. Spetsialiseerunud suurtalu- spetsialiseerunud ühele tootele:lilled, seened. Toodang:kõik müügiks, levinud Euroopas, P-Ameerikas, kasvab Jaapanis.Piimakarjatalud:kõige rohkem Põhja-Euroopas, USA, Kanada kirde -ja loodeosas. Ekstensiivsed teraviljatalud-levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias.Rohtlate piirkondades. Suure pindalaga peamiselt nisutalud.Hektari saak on madal, kuid kogu toodang on väga suur. Rantso- suured loomakasvatusmajand. Kasvatatakse liha, veiseid ja lambaid looduslikel karjamaadel aastaringselt.Kogu toodang suur.Levivad:USA kuivas lääneos...
põlisrahva(indiaanlased) oma territooriumilt välja. Igapäevaseks nähtuseks said verised konfliktid indiaanlaste ja valgete vahel. Monroe doktriin: 1823.aasta detsembris deklareeris president James Monroe oma läkituses Kongressile, et USA on vastu igasugusele Euroopa võimu laienemisele Ameerikas. Põhja ja lõuna erinevused: Põhjaosariigid Lõunaosariigid Väikemajapidamised(farmid) istandused, kus Suurmajapidamised istandused, kus kasutati kasvatati asju ainult enda tarbeks ja põhilise ulatuslikult sisseveetud orjade tööjõudu töö tegi ära perekond ise. Pooldati kaitsetolle. Pooldati täielikku vabakaubandust Euroopaga. Tööstuse kiire areng(uued tehnilised leiutised, Töötuse peaaegu et puudimine(jäädi kindlaks suurte tööstuslinnade teke, hakati ehitama orjadele, ei tahetud kasutusele võtta uusi
teraviljatalus ja istanduses? Ekstensiivses teraviljatalus toodetakse saadusi tavaliselt palgatud tööjõudude abil, töö tehakse ära enamasti paari nädalaga. Istanduses toodetakse saadused müügiks ja tegeletakse saaduste esmase töötlemisega. Istandus saab töötada ainult odava tööjõuga, kelleks olid ajalooliselt orjad ning hiljem arengumaadest värvatud lepingutöölised. 4. Millistele maailma piirkondadele on iseloomulikud istandused? Istandused on iseloomulikud arengumaades. 5. Millistele maailma piirkondadele on iseloomulikud ekstensiivsed teraviljatalud? Ekstensiivsed teraviljatalud on iseloomulikud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtlaaladel. 6. Mille poolest erineb loomakasvatussaaduste tootmine loomavabrikus ja rantsos? Loomavabrikus toodetakse saadusi tööstuslikult. Loomad paigutatakse
vilja, marju-puuvilju, mune-linnuliha, liha vms latifundiumid (ekstensiivsed teraviljatalud) - suure pindalaga, kuivem stepp ning preeria, töölised palgatakse ainult kündmise, külvamise, viljalõikuse ajaks, muul ajal on talu mahajäätud, hektarisaak madal rantso - latifundiumitega samades piirkondades, suur pindala, lambad, lihaveised, täiskasvanud loomad otse karjamaalt tapamajja; Argentina, USA, Austraalia; kauboi istandused - lähistroopikas ja sellest ekvaatori poole jäävates kliimades, kasvatatakse Euroopas mitte kasvavaid kultuure - suhkruroog, kohv, banaan, tee, kakao, heveapuu; kasutavad võimalikult odavat tööjõudu - orjad, palgatöölised (Indiast, Hiinast); kui tööjõud kallineb, satuvad kriisi; käsitsitöö ! uusistandused - kujunevad istandustest, kui need oma töö mehaniseerivad ja enam käsitsitööd palju ei kasuta; uusistandused töötlevad oma toodangu
Ameerika Ühendriigid *** 8. KLASS Riigikord Riigikorraks presidentaalne liitriik Riigi juhiks on President (19.sajamdil Abraham Lincoln) Eraldusid lõuna- ja põhjaosariigid. Sisepoliitika 19.saj keskel sisepoliitiline kriis – orjanduse küsimus Orjapidajate ja abolitsionistide e. orjusevastaste vastasseis 1860.a valiti presidendiks Abraham Lincoln – orjuse kaotamist pooldava Vabariikliku Partei kandidaat Lõunaosariigid eraldusid unioonist ja moodustasid uue riigi Ameerika Osariikide Koföderatsiooni Vastuolud viisid kodusõjani Algul oli edu lõunaosariikide poolel ( sõda käis nende aladel) NEEGERORJAD PUUVILLAISTANDUSES TÖÖTAMAS. Sisepoliitika 1865. a kaotati lõplikult orjus ühendriikides Probleemid: 1) vabad neegerorjad olid kirjaoskamatud, elu- ja töökohata, perekonnanimedeta; 2) hulkumine, vargused röövimised; 3) lõunas ei lepitud orjade vabas...
arendamiseks. 1) Kapitali olemasolu Kapitali annavad ilmselt palju suured pangad, samuti toetatakse põllumajandust mitmesuguste toetustega, ka riigi eelarves on koht põllumajanduse jaoks. 2) Tööjõu hõivatus põllumajanduses Tööhõive põllumajanduses on ainult 4,3%, kuid siiski moodustavad Prantsusmaa põllumajanduslikud tooted 25% tervest Euroopa Liidu toodangust. 3) Põllumajandusliku tootmise vormid Põllumajandusliku tootmise vormiks on suurtalud ja istandused. 4) Valitsuse põllumajanduspoliitika Prantsusmaa keskendub ühisele põllumajanduspoliitikale (EL ühise põllumajanduspoliitika eesmärk on kindlustada piisav heaolu põllumajandussektoris töötavatele inimestele ja mõõdukad hinnad põllumajandustoodete tarbijatele) ning püüab olla võimalikult keskkonnasäästlik. 3. Millele on põllumajandus spetsialiseerunud - taime - või loomakasvatusele? Peamiselt on spetsialiseeritud taimekasvatusele, kuid mingil määral tegeletakse
5. Miks iirlaste ja inglaste omavahelised suhted olid raskendatud? Miks iirlased hakkasid välja rändama? Iirlased olid katoliiklased, Inglased aga protestandid, näljahäda. Vaene piirkond jne. 6. Keda toetasid föderalistid/demokraadid Ameerkias? Föderalistid: põhjaosariike, Demokraadid: lõunaosariike 7. Iseloomusta Ameerika lõuna- põhjaosariikide majanduslikku elu - Põhjaosariigid: Farmerid, tööstus oli arenenud, Lõunaosariigid: Istandused, vähe arenenud tööstus. 8. Millistelt riikidelt sa Usa mõned osariigid? Prantsusmaalt, Inglismaalt, Mehikolt, Hispaanialt, 9. Iseloomusta Aleksander I valitsejana tema ajal toimus palju reforme, liivi- ja eestimaal kaotati pärisorjus, valitsemisaja lõpus pääses võimule tagurlus. 10. Milliseid talureforme viidi läbi Eestimaal ja Liivimaal erinevatel aastatel? 1802. Eestimaal võeti vastu talurahvaseadus,1816. kaotati eestis pärisorjus, 1819
ÜMBERASUMISKOLOONIAD Loodi Euroopa ja mõnede vahemere maade ülemrahvastatuse leevendamiseks. Suurimad:Hispaanial ja Portugalil Lõuna-ja Kesk-Ameerikas ning Suurbritannila ja Prantsusmaal Põhja-Ameerikas. Uued kolooniad võtsid enda peale suur osa Põhjaks laieneva Euroopa vanade ja uute vajaduste rahuldamisest. Sealt toodi Euroopasse põllumajandussaadusi ja mitmeid maavarasid. Olid traditisoonilised tootmisviisid algelised või vähe levinud. Hiljem sootuks kadusid. FAKTOORIAKOLOONIAD Eurooplased pidid Kaug-Ida piirduma kaubanduslike ja sõjaliste tugipunktide-faktooriate- rajamisega. Rajati korilaste aladele Põhja-Ameerikas ja Siberis kaupade kui ka karusnahkade kokkuostmiseks. Fakooriad kasutati toetuspunktidena mingi maa täielikul ja lõplikul vallutamisel. Siis lülitusid need suure koloonia koosseisu. Nad säilisid vai seal, kus maa vallutamine ebaõnnestus. ISTANDUSKOLOONIAD Istandused on suure pindalaga taimekasvatusettevõttes, kus on val...
PÕLLUMAJANDUS ja TOIDUAINETETÖÖSTUS 1. Milliseid tegevusi hõlmab põllumajandus? Tooge näitena kaks allharu 2+ 4p. PÕLLUMAJANDUS TAIMEKASVATUS • Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, rukis jt • Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt • Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill • raps, õlipalm, maapähkel jt • Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet • Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt • Söödakultuurid: juurviljad, põldhein • Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt • Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari jt LOOMAKASVATUS Veised piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad polaarrebased, naaritsad jt Muud loomad hobused, kaamelid, kitsed jt Siidiussikasvatus Mesindus 2. Kuidas on põllumajanduse osatähtsus majanduse struktuuris muutunud? 2p.Õ: lk. 6 1) Põllumajandus...
Võõrliik kohaneb kiiresti - siseneb toiduahelasse - konkureerib teiste organismidega Põlisliigid kannatavad Võõrliik võtab võimust (Nõrgem liik sureb välja) Tekkepõhjused Tahtlik sissetoomine: Tahtmatu sissetoomine: - jahiloomad - laevadega - lemmikloomad - ballastiveega - lihaloomad - maismaatranspordiga - turism - viljaseemnetega koos - istandused Tagajärjed Põliste asukate välja tõrjumine Majanduslik kahju Liigilise mitmekesisuse vähenemine Evolutsiooni muutmine Loodusliku tasakaalu ohustatus - hübriidide teke - nõrgemate liikide väljasuremine - liigilise mitmekesisuse vähenemine Signaalvähk Mink http://www.keskkonnaamet.ee/public/images/stories/suur_vahk.jpg
Hiinas kasvatatakse peamiselt kaera, nisu, maisi, otra, riisi, kartulit, hirssi, rapsi, soojaube, päevalilli, teed, veiseid, sigu ja lambaid. Riisi -Kagu Hiinas, Maisi -Kirde- Hiinas Edela- Hiinas -nisu Ida- Hiinas - soojaube. Suurim riisi kasvataja maailmas (200 mlnt/a) ja suurimaid nisu kasvatajaid koos India,USA ja Prantsusmaaga. Põllumajandusliku tootmise vormid Põllumajandus toetub väikemajanditele. Istandused (nt tee, suhkruroog) Loomakasvatusharud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eksport Puuvill Söödateravili Riis Liha Kala Puu- ja juurviljad Toiduõli Tee Vürtsid Import Nisu Söödateravili Suhkur Keskkonnaprobleemid
id Ladina- Mehh Savannid ja rohtlad, K Väga tihedalt Põllumajandus on väga Nafta tootmine, Hästi, kuid Kohvi, nafta Ameerika iko, okasmetsad, kõrbed, at asustatud 8,5 % tähtis. Erinevad autod, masina- mitte üle ja puuvilja Argen troopilised oli maailma istandused ja ja keskmise eksport. tiina, vihmametsad, ku rahvastikust. omatarbeline metallitööstus. arenenud. Brasii Lähistroopilised us Arenenumates põllumajandus. Suured Maanteed lia, metsad. Hg, Al, Sn, k, riikides on iive banaaniistandused. jm. teed on
3) Traditsioonilised tegevusalad 2) Loomastiku eripära Taimekasvatus, jahipidamine Leidub vähe sellele vööndile 4) Kultuurtaimed kuuluvaid loomaliike Sidrun, mandariin, apelsin, ananass 3) Traditsioonilised tegevusalad Turism, toorainete tootmine, viinamarja istandused 4) Kultuurtaimed SAVANN Oliivid, viinamarjad, maapähklid 1) Taimestiku eripära Puid on hõredalt, taimestikus valitsevalt kõrrelised ROHTLA 2) Loomastiku eripära Loomastik on liigirikas, palju on rohu- 1) Taimestiku eripära sööjaid imetajaid, termiidid Taimed on kuuma kliimaga hästi
RIIGI ISELOOMUSTAMINE Grete Mitt, 8a.klass RIIK: Itaalia. PEALINN:Rooma. GEOGRAAFILINE ASEND:Euraasia maailmajagu,Euroopa manner, koordinaadid on 39° 43°pl ja 10° 19°ip, põhja poole jääb Austria ja Sveits, lääne poole jääb Prantsusmaa ning ida poole Sloveenia. Kui minna otse üle vahemere lõunasse võib Itaalia naabriteks nimetada ka Liibia ja Tuneesia kuigi neil maapiir ei ühendu. Itaalia asub üldiselt Vahemeres ja teda ümbritsevad Türreeni Aadria ja Joonia meri. RAHVASTIKU KESMINE TIHEDUS: 193 in/ km². LINNASTUMISE %: 65-60%. SUURED LINNAD: Milano, Napoli, Torino ja Rooma. LOOMULIK IIVE: 0-0,5%. PÕHJA VÕI LÕUNA RIIK: Põhja riik kuna on arenenud heaoluühiskond, tugev riiklik haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. Riigi osakaal majanduses on saavutanud oma tipu. Kerkinud on uued tööstusettevõtted ja linnad. Olulisemaiks muutus informatsiooni kiire hankimine ning parem ...
Wales (Suurbritannia) Asend Asustus Majandustegevus ·Koordinaadid: 51,5°-53,5°N, 3°-5°W ·Elanikke: 3 064 000 ·Kaubandus ·Wales on Suurbritania osa ja asub ·149 in/ km² ·Põllumajandus Keldi mere ning Iiri mere vahel ·Suuremad linnad: ·Turism ·Parasvöötmes Cardiff ·Loomakasvatus ·Pindala: 20 761 km² Swansea ·Ulatus põhjast lõunasse on 210 km ja Newport idast läände olenevalt kohast 50- 150 km ·Rannajoon on ligi 1500 km Loomastik ·Putukad ja selgrootud ...
Miks Ameerikas arenesid põhjaosariigid lõunaosariikidest kiiremini? Ühendriigid olid 19. sajandi 1. poolel valdavalt põllumajanduslik maa. Lõunas olid põllumajanduse aluseks suurmajapidamised istandused, kus kasutati ulatuslikult sisseveetud orjade tööd. Põhiline põllukultuur oli puuvill ja 80% puuvillast tuli Ameerikast. Põhjaosas aga orjust polnud. Põllumajandus tugines seal väike või keskmistele majapidamistele. Põhjaosariikides hinnati töökust ja ettevõtlikkust ning see piirkond oli tööstuslikult enam arenenud kui lõunaosariigid. Euroopast sisserännanud leidsid tööd Põhja suurtes tööstuslinnades. Lõunaosariikides eelistati 19
Hispaania põllumajandus Hispaania riigikeeleks on hispaania keel ning umbkaudu elab selles riigis 46 miljonit inimest. Nii nagu Eestiski, on Hispaania rahaühikuks euro. Seal ei valitse riiki president, vaid kuningas Felipe IV. Hispaania pealinn on Madrid ning riigi pindala on 504 645 km2. Põllumaa hõlmab üle poole Hispaania pindalast (57,2%). Peaaegu kõik pinnamood on mägine, aga Hispaania edelaosa on võrreldes teise territooriumiga tasane. Umbes 90% territooriumist hõlmavad mäestikud ja mägismaad. Hispaania asub lähistroopilises kliimavöötmes. Madalaim keskmine temperatuur on jaanuaris 21° ja kõrgeim juulis 29°. Kõige vähem sajab juulis (20mm) ja kõige enam septembris ja oktoobris (90mm). Ülejäänud kuudel jaotuvad sademed suhteliselt ühtlaselt (40-60mm). Vegetatsiooniperiood kestab Hispaanias 6 kuud, aasta jooksul saab seal 3 saaki. Eriti viljakad on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad Hispaania põhjaosas, k...
o Taipas vajadust muutuste järele Kauba puudus Lääneriikidest ollakse maas Lootis, et elu läheb paremaks ja NSVL jätkub o Kuulutas välja perestroika sotsialistliku ühiskonna ümberkujundamine (''uutmine'' hiljem ei sobinud sest võru keeles tähendab ootamist) Võitlus alkoholismiga (01.06.1985 NSVL tuleb hakata piirama alkoholi kätte saamist) · Viinamarja istandused võeti maha · Lõhuti pudeleid · Viinamarjad tulid podi (!veiniviinamarjad) · Uued nipid nt viinasült, surrogaadid, aknapesuvedelikud, putukamürk jne · Valmistati rohkem puskarit, poes ei olnud enam kommi Suurendati majandusvabadust (hakati looma kooperatiive) · Nt taksondus, saslõkk, hamburgerid, suhkruvatt jne, inimestel
Tootmisprotsess toimub ühe riigi piires. Vahetatakse peamiselt valmistoodangut. Tähtsamad osalejad maailmakaubanduses on Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna, Vahemeremaad. Arengumaadest müüvad maailmaturul oma toodangut ainult istandusriigid. Tänu infoajastu tootmisvormidele on maailmaturul toiduainete üleküllus, seetõttu tugev konkurents. Ainuüksi USA suudaks kogu maailma ära toita. Kõige odavamat toodangut annavad ekstensiivsed teraviljatalud ja rantsod, istandused ja hilisagraarsed mõisad (viimastes madal tootlikkus). ARENENUD RIIKIDE PÕLLUMAJANDUS 1. Spetsialiseerunud. 2. Tootmine energiamahukas, kaubaline, suurte tootmiskuludega. 3. Põllumajandust toetatakse või piiratakse, oluline põllumajanduspoliitika. Siseturu kaitse: 1. tollimaksud (importkaubad kallimad) 2. kvoodid (piiratakse kaupade importi, oma kaupade hind tõuseb) 3. toetused ehk subsiidiumid (nt eksportpreemiad riigi eelarvest) 4
Põllumajandusmaad moodustavad Hispaania territooriumist 40%. Umbes 10 % maad võib pidada suurepäraseks. Kare maastik on takistuseks põllumajanduse mehhaniseerimisele ja tehnoloogilised uuendustele. Maal on väike erosiooniprobleem, kõige rohkem kuivadel tasandikel, La-Manchas. Mets katab kogu Hispaaniast 10 %. Hispaania metsadest ei ole suurem osa majanduslikus kasutuses. Lisaks hävitavad suured metsatulekahjud aastas ca 120 000 ha metsa. Põllumajanduslikust maast on 27% põllud ja istandused, rohumaad 13%. Põllumajanduslik maa 40 % Istandused / Rohumaad põllud 13 % 27 % Igal pool ei ole võimalik tegeleda põllumajandusega. Kirde-Hispaania on suhteliselt
PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID LEVIK MAAILMAS VORMID VARAAGRAARNE TOOTMISVIIS MÕISASÜSTEEM SEGATALUD SPETSIALISEERITUD SUURTALUD PIIMAKARJATALUD EKSTENSIIVSED TERAVILJATALUD RANTsOD ISTANDUSED VARAAGRAARNE TOOTMISVIIS Arhailine tootmisvorm Maa kuulub kogukonnale kasutab ühiselt /jagab liikmete vahel Alepõllundus Elatusmajandus MÕISASÜSTEEM Maa omanik mõisnik, haris talupoeg Mõisnik nõudis renti, lubas maad kasutada Rendi maksmisel saadustega, müüs mõisnik osa toodangust turul Saaduseid töötles talupoeg Abitöid tegi talupoeg Toote otsustas talupoeg Puudus kapital töö tõhustamiseks Levinud arengumaades SEGATALUD Esialgu säilis elatusmajandus Iga pere püüdis toota oma talus kõike eluks hädavajaliku Industriaalse tootmisviisi arenedes hakati mõnda saadust tootma ka müügiks (Nt. XIX saj. toodeti Mulgimaal lina, Virumaal kartuli müügiks) Kaasajal kasvatakse Kariibi mere ...
mitmekülgselt, kuid taimselt. Enamjaolt sööb ta rohtu, bambust, kaunvilju, puukoort, palmilehti ja igasuguseid ronitaimi. Hooajati söövad nad ka viigimarju, metsõunu ja mangot. Emaselevant saab poja tavaliselt iga kolme kuni nelja aasta tagant. Poeg kaalub sündides umbes sada kilo. Elevandi esimese 18 kuu jooksul saab ta toidu emalt, kuigi taimi saab ta süüa ka mõne kuu vanuselt. Igal aastal jääb järjest vähemaks vabas looduses elavaid elevante. Metsadest tehakse istandused ja rohumaadest põllud. Neis piirkondades elavad elevandid kas lastakse saagihävitajatena maha, või püütakse kinni. Aasias rakendatakse kinnipüütud elevandid tööle istandustes või saadetakse loomaaedadesse ja tsirkustesse. Elevante kütitakse ka nende kihvade pärast, mis on väga nõutud kaup. India elevant on olnud alates 1975. aastast täieliku kaitse all, Aafrika elevandi luuga oli siis veel lubatud kaubelda. 1975.aasta jooksul Hong-Kongis müüdud elevandiluud olid pärit rohkem
Tekkis ka indiaanisõda, mis kestis poolteist sajandit. Kolooniatest tõrjuti välja ka prantslased, kuna nende seas oli palju neid, kes polnud harjunud töötamise ja neid koormas maksusüsteem. Lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad peale Seitsmeaastase sõja tagajärjel. Põhja-Ameerika idarannikult oli tekkinud 13 erinevat kolooniat. Põhjapoolseid kolooniaid iseloomustas farmerlikus. Farmer hankis ise endale kõik eluks vajaliku. Lõunapoolsetes kolooniates olid hiigelsuured istandused, mille tõttu hakati tooma Aafrikast neegerorje. Inimeste varanduslik kihistumine oli märksa väiksem kui Euroopas. London hakkas sihiteadlikult takistama kolooniate arengut, sest kolonistide kasvav jõukus oli Londonile pinnuks silmas. Mida nõrgemaks jäi suhe Inglismaaga, seda rohkem hakkasid inimesed tundma end ameeriklastena ning ei suutnud enam taluda Inglise valitsuse poliitikat. Inglased püüdsid ameeriklaste vastupanu sõjaga alla suruda, kuid see ei õnnestunud
ühtlaselt tasane ning lõuna pool puuduvad viljakad mullad. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? 7) Itaalia kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka, tänu millele on neil piisavalt kapitali põllumajandusega tegelemiseks. 8) Põllumajanduses on hõivatud 3% kogu rahvastikust. 9) Põllumajandusliku tootmise vormid on spetsialiseeritud suurtalud ja istandused. 10) Itaalia on arenenud kapitalistlik tööstus-põllumajandusmaa. Keskendutakse põhiliselt masina- ja metalli- ning keemia- ja toiduainetööstusele. Toiduainetööstus töötleb valdavalt kodumaist toodangut Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime või loomakasvatusele? Põllumajandus on peamiselt spetsialiseerunud taimekasvatusele kuna see annab põllumajanduse kogutoodangust 2/3.
Toituvad erinevatest taimedest, eri aegadel. Elavad karjades. Kuivaks perioodiks rändavad niiskematele aladele. Rohusööjatest toituvad kiskjad. Rohusööjad Leemurid Elevandid Ninasarvikud Kaelkirjak Sebrad Antiloop Kiskjad Leopardid Lõvid Fossad Linnud Marabu d Jaanalinnud Flamingod Inimtegevus Istandused Loomakasvatus Põlluharimine Turism (rahvusparkides ,erilubadega jahipidamine). Toiduainete töötlemine ja eksport. Keskkonnaprobleemid MAA KURNATAKSE VÄLJA RAHVAARVU KASV LOODUSLIK TAIMKATE HÄVIB METSADE MAHARAIUMINE ÜLEKARJATAMINE SALAKÜTTIMINE PÕUD TULEKAHJUD Kasutatud materjalid https://et.wikipedia.org/wiki/Madagaskar#Loodus http://listverse.com/2013/10/05/10-weird-and-wonderful-creatures-from-madagascar/ https://et.wikipedia
Prantsusmaal tegeldakse kaubandusliku põllumajandusega. Mullad on valdavalt metsapruunmullad. Need on keskmise, kohati väga hea viljakusega. Kasvatatakse palju nisu, maisi, otra, kartulit ja suhkrupeeti. Samuti tsitrusvilju ja parasvõõtme puuvilju. Loomadest kasvatatakse veiseid, lambaid ja sigu, Prantsusmaa on ka suur meiereisaaduste tootja. Aastas saab ühe saagi. Põllumajandust toetatakse mitmesuguste toetustega. Põllumajandusliku tootmise vormiks on suurtalud ja istandused. Talunikud on ühinenud kooperatiividesse. Peamised ekspordiartiklid olid alkohol ja muud joogid, teravili ja jahutooted, elusloomad ja liha, piimatooted, suhkur ja maiustused. Tähtsamad impordiartiklid oli mitmesugused toiduained, elusloomad ja liha, kala, puuviljad, piimatooted, alkohol ja muud joogid. 2002.a. toodeti 59,5 miljonit hektoliitrit veini, 35,7 miljonit tonni teravilja, 226,3 miljonit hektoliitrit piima, 1,8 miljonit
Ei ole, sest Lõuna-Aafrika Vabariigi lõuna, kagu osas on Draakoni mäed, kus on raske vilja kasvatada õhukese mullakihi tõttu ning enamus Lõuna-Aafrikast on kaetud rohtlate ja poolkõrbega, kus on pikk ja palav soe periood ning aurumine ületab sademete hulga. Majanduslikud eeldused Odav tööjõud Suur osakaal hooajatöölistel Odav transport aurulaevadega Kapitali olemasolu on väike Tollimaksuvaba poliitika Põllumajanduse tootmise vormideks on , ekstensiivne karjandus, istandused ja talud. Põllumajandus Loomakasvatus Põllukultuurid- tsitruselised, tubakas, nisu, suhkruroog, puuvill, mais Kasvatatakse veiseid, lambaid Varustab end ise- maisiga, nisuga, piima saadustega Ostab sisse- ligi kolmandiku tarvitatavast nisust Eksport- tubakat, puuvilla, suhkrurooga, tsitruselisi Kas esineb põllumajandusega seotuid keskkonnaprobleeme? Jah, Lõuna-Aafrikas on mullad kahjustatud tänu põllumajandusele. Viljaka saagi
Palmiõli Saadakse enamasti Aafrika õlipalmi (elalis guinensis) punaka viljaliha massist, vähem ka Ameerika õlipalmi (elalis olifera) viljalihast. Õli värvus: Palmiõlil on spetsiifiline punakas värvus, mis tuleneb palmi viljaliha beeta-karoteeni rikkusest. Palmituumaõlil sellist punakat värvust pole, sest palmivilja seeme ei sisalda beeta- karoteeni. Õli tootmine: 100kg palmiviljast õnnestub keskmiselt saada 22 kg palmiõli ja vaid 1,6 kg palmituumaõli. Õlipalmide istandused: Indoneesias tavatsetakse troopiline mets hävitada ja asendada see palmiõli tootvate istandustega. See aga suurendab oluliselt kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri. Kui palmiõli tootmine jätkub samasuguse tempoga, nagu praegu, siis on 15 a. pärast Indoneesia troopiline mets hävitatud. Palmiõli kasutatakse: ● huulepulkades ● kreemides ● seepides ● paljudes toiduainetes( nt. šokolaad) ● šampoonides ● puhastusvahendites ● hambapastas
Geograafia konspekt PÕLLUMAJANDUS Põllumajanduse peamine resurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast ning jaguneb: 1. Haritavaks maaks- põllud, istandused 2. Looduslikuks rohumaaks- niidud, karjamaad Põllumajanduse struktuur sõltub peamiselt looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaal-majanduslikest suhetest, rahvuslikest traditsioonidest. Looduslikud tegurid- kliima (temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood), mullad (viljakus, põuakindlus, paksus, lõimus), reljeef (tasane/mägine, nõlva kalle) Majanduslikud tegurid- kapital (hooned, masinad/seadmed, väetised, seemned/tõuloomad),
Tähtsad harud on ka farmaatsia ja toiduainetööstus. Suuremad tööstuslinnad on Ljubljana ja Maribor, metallurgiatehased asuvad suuremate kaevanduste ligiduses. Energeetika põhineb pruunsöel ning valdavalt sisseveetaval naftal ja maagaasil. Jõujaamad tarbivad vee- ja tuumaenergiat (Krsko tuumaelektrijaam, võimsus 632 MW). Põllumajanduslikku maad on 863 000 ha (43% territooriumist), sellest 15% põllud, 2,9% viljapuuaiad ja istandused. Põllumajanduse põhiharu on loomakasvatus, kasvatatakse peamiselt söödataimi ning nisu. Sloveenia on ka arenenud turismimaa. Eksport: tööstuskaubad, masinad, kemikaalid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
