Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"missa" - 667 õppematerjali

missa - pidulik jumalateenistus 4. kihelkonnakirik- kihelkonna keskus 5. preester- vaimulik, kes on kindla korra järgi ametisse pühitsetud ja kellel on õigus riituste läbiviimiseks. 6. kirikukümnis- kirikumaks, umbes 1/10 saagist 7. sakrament- ristimine ja armulaud 8. Martin Luther ja reformatsioon 1517- algatas usupuhastuse Saksamaal Wittenbergis 9. kuidas ja millal toimus usupuhastus Eesti alal?- 1523 jõudis usutunnistuse kuulutamine Saksamaalt Riia kaudu Tallinna.
Missa

Kasutaja: Missa

Faile: 2
thumbnail
2
docx

MISSA kokkuvõte

sakrament jagatakse kogudusele armulaualaulu saatel. Armulaud on kristlase jaoks Issanda söömaaeg. Eelmissasse jäävad õpetlikud tekstid apstlite tegudest ja see lõpeb piduliku usutunnistusega (Credo). Lõpetus – armulauale järgneb vaikus järelemõtlemiseks, süvenemiseks ja palvetamiseks. Seejärel palvetab preester terve koguduse nimel lõpupalve, tänades Jumalat kuuldud Sõna ja vastuvõetud armulaua, s-t. kogu missa eest. Missa lõppeb rahu soovimisega. Tavaliselt kogudus laulab seejärel lõpulaulu.

Muusika → Muusika ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Missa konspekt

Missa · Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega. · Missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. · Sõnaliturgia keskmes on õpetus: vaheldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja tekste ning kommenteeritakse neid jutluses. · Armulaualiturgia keskmes on üks tähtsaim kiriklik sakrament ­ Kristuse ristiohvri sümboolne kordamine. · Missa laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele, ning laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel. Ordinaarium · Kyrie eleison ­ lauldakse missa sissejuhatavas osas · Gloria in excelsis Deo ­ lauldakse missa sissejuhatavas osas · Credo in unum Deum ­ lauldakse pärast jutlust sõnaliturgia lõpulauluna · Sanctus/Benedictus ­ lauldakse altarirituaali ajal · Agnus Dei ­ lauldakse enne armulaua jagamist

Muusika → Muusikaõpetus
14 allalaadimist
thumbnail
2
docx

"Missa solemnis" Beethoven

ARVUSTUS Ludvig van Beethoven Missa solemnis soolokvartetile, koorile ja orkestrile, op. 123 2. detsembril käisin ma kuulamas Estonia kontsertisaalis Beethoveni Missa solemnist. Esinesid Pärnu Linnaorkester, tütarlastekoor ,,Ellerhein", koormeister Tiia- Ester Loitme, Eesti Rahvusmeeskoor ning koormeister Andrus Siimon. Solistid olid Heli Veskus (sopran), Juuli Lill (metsosopran), Mati Turi (tenor) ja Tõnis Tamm (bass). Dirigent oli Paul Mägi. Ludvig van Beethoveni elu viimasel kümnendil valmisid tema kaks suurteost- Missa solemnis ( Pidulik missa) D-duur, op. 123 ja 9. sümfoonia d-moll, op. 125. Need teosed on nimetatud

Muusika → Muusika
29 allalaadimist
thumbnail
1
wps

Missa ja reekviem

Missa ja Reekviem Missa on liturgilise muusika vorm (missatsükkel) ja žanr, mis põhineb katoliku kiriku missa ehk armulauaga jumalateenistuse ordinaariumiosade tekstile. Missa ordinaariumiosa tekstide hulka kuuluvad Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ja Agnus Dei. Pikemad tekstid Credo ja Gloria võivad olla muusikas jagatud ka väiksemateks osadeks. Missa ordinaariumiosade tekste hakati teadlikult komponeerima 14. sajandil Ars nova ajastul. Esimese muusikaliselt tervikliku heliteosena on säilinud Guillaume de Machaut erinevatel andmetel 1340ndatest 1360ndateni loodud missatsükkel Messe de Notre Dame. Alates 19

Muusika → Muusika
6 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Reekviem, missa, protestantlik koraal

Üheks tähtsaimaks ja ulatuslikuimaks liturgilise muusika zanriks kujunes missa. Missa tähendas algselt ainult katoliku kiriku jumalateenistust, mis koosneb kolmest peatoimingust: preestri sisenemisest, leiva ja veini ohverdamisest altaril ning armulauast kogudusele (tegemist on nn ohvriteenistusega, mis sümboliseerib püha õhtusöömaaega.) 4.-5. sajandil hakati neid toiminguid ka lauludega saatma. Missal on kindel üleshitus, selle lõplik väljakujunemine võttis aega sajandeid. Missa osad jagunevad ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium koosneb 5-st osast, mille tekstid ei muutu kogu kirikuaasta vältel: 1) Kyrie eleison (issand, halasta); 2)Gloria in excelsis Deo (au olgu jumalale kõrges); 3) Credo in unum Denum (mina usun ühte jumalat); 4)Sanctus (püha) / Benedictus (kiidetud olgu); 5) Agnus Dei (jumala tall). Propiumi osad sõltuvad kirikuaastast ja pühakute päevadest. Neid esitatakse ordinariumi osade vahel vaheldumisi Evangeeliumi lugemisega. Sisuliselt

Muusika → Muusika
26 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Muusika mõisted

proosatekst piiblist. Ette kanti emotsioonitul nagu inglikoor. Orgnaum- esimene mitmehäälne vorm, kus lauldakse rangelt Gregoriuse koraali. Motett- järgmine mitmehäälsus, kus alumiseks hääleks on Gregoriuse koraal, teised hääled võivad olla teistes keeltes ja eri temaatikaga. Missa- vokaal-sümfooniline suurvorm, mida esitavad koor ja orkester ja/või orel. (igas missas on Kyrie, Gloria, Credo, Sanctius/ Benedictus, Agnus Dei) Reekviem- missa surnute mälestamiseks.(kindlad osad on requiem aeternam-igavest rahu, dies irae-viha päev, lacrimosa-pisarane) Oratoorium- vokaal-sümfooniline suurvorm, mida esitavad solistid, koor ja orkester või orel. Passioon- oratoorium Kristuse kannatustest. Kantaat- mitmeosaline teos koorile, solistidega või ilma ja saatega või ilma. Homofoonia- väljendusviis, kus üks hääl on juhtiv ja teised ainult saadavad teda. Polüfoonia- väljendusviis, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega

Muusika → Muusika
7 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Keskaeg

Ülemine hääl liikuvam ja keerukam  Alumist häält lauldi aeglaselt, venitades  15.-16. sajandil lisandusid palju hääli Lääne kirikumuusika tegelased:  Püha Ambrosius – Milano piiskop.  Püha Augustinos – Kirjutas kuuest raamatust koosneva teose, De Musica, mis uuris muusikat.  Gregorius 1 (540 – 604) – Sai paavstiks 590.  Püha Benitktus – Koostas kloostri reeglid, 529 asutab benediktlaste ordu. Missa  Eeelmissa – palved.  Peamissa – armulaud, altar.  Officium – tunnipalvus. Matutinum – enne koitu. Laudes – päikesetõusul. Priima – 1. päevatunnil. Tertia – 3. päevatunnil. Missa – keskpäevane jumalateenistus. Sexta – 6. päevatunnil. Nona – 9. päevatunnil. Vesper - päikeseloojangul. Completorium - öötulekul.  Ordinarium Kyrie eleison – issand halasta. Gloria in excelsis Deo – au olgu jumalale kõrges.

Muusika → Muusikaajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Muusikaajalugu

Gregooriuse laul on roomakatoliku kiriku liturgiline ühehäälne saateta ladina keelne laul. Seda iseloomustab korrapäratu rütm, mis tuleb proosatekstist ja rohketest meloodiakaunistustest. Peamine tekst ja sõnum. Tekkis tänu paavst Gregorius 1., kes ühtlustas liturgia ja kirikulaulu. Rütm – heliväärtuste korrastamine Missa on:1)päevakeskne jumalateenistus roomakatoliku kirikus 2)muusikaline suurteos ordinaariumi tekstidele (5-osaline) Missa ordinaariumi laulud: 1)Kyrie 2)Gloria 3)Credo 4)Sanctus 5)Agnus Dei 8.-9.sajandl, mil kujunes Frangi suurriik , tekkis vajadus ühtlustada litugiline laul tohutu suurel territooriumil. Muusika pandi kirja neumadega (keskaja noodikirja märk), mis kirjutati sõnade kohale. 10.s võeti kasutusele noodijooned, et märkida täpsemalt üles helikõrgusi. 11.s võeti kasutuselekompaksete joonte süsteem, mis on püsind tänase päevani. Mitmehäälsus tekkis kloostri ja kiriku kultuuris u 10.s (impro). 11.-12.s lauldi jub...

Muusika → Muusika ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Muusika liigid, vaimuliku muusika ülevaade, koraal, missa.

Töö materjal Zanr e. liik ­ määrab, kellele on teos loodud. Muusika jaguneb: 1) vokaalmuusika ­ esitatakse lauldes 2) instrumentaalmuusika ­ esitatakse pillidel 3) vokaal-sümfooniline muusika ­esitavad solistid, koor ja sümfooniaorkester 4) Kammermuusika -väiksele koosseisule loodud muusika ­ kammerkoor, kammerorkester Vorm määrab teose ülesehituse (nt. Salmilaul ­ salm+refrään). Muusika jaguneb:1) ilmalik ja 2) vaimulik -seotud piibliga, muusikaline palve. Liturgia ­ jumalateenistuse läbiviimise kord. Koraal ­ vaimulik laul Gregoriuse koraal ­ keskaja kirikulaul, mille loojaks Rooma paavst Gregorius Suur. Tunnused. *ladina keeles *1-häälne *a capella (ilma pilli saateta) *puudub taktimõõt Organum ­ esimene mitmehäälne kirikulaul, kus ülemiseks hääleks gregoriuse koraal, alumine hääl liigub paralleelselt ...

Muusika → Muusika
12 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Keskaja muusika

Kordamine muusikaajaloo kontrolltööks 11.november 2008 Kordamine muusikaajaloo kontrolltööks Õp lk 63 69 Teemad: Keskaja üldiseloomustus Gregooriuse koraal Missa & Reekviem Mitmehäälne muusika keskajal Keskaja üldiseloomustus Euroopas toimus kiire üleminek feodaalühiskonnale, mus oli suur tähtsus kirikul. Kiriku võimu kindlustamiseks ja võimupiiride laiendamiseks püüdis kirik kõikide vahenditega levitada ristiusku. Kõige tähtsamaks raamatuks kuulutati Piibel. Ehitati uhkeid kirikuid. Pildid ning kujud seintel tutvustasid Piibli tegelasi või stseene. Arhitektuuris gooti stiil.

Muusika → Muusikaajalugu
95 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Muusika mõisted

Sümfoonia ­ suurele orkestrile kirjutatud 4 osaline teos millest vähemalt 1 osa peab olema sonaadivormis. Kontsert ­ soolopillile ja orkestrile kirjutatud 3 osaline teos. Avamäng ­ iseseisev, üheosaline, sonaadivormis orkestri teos. Keelpillikvartett ­ 2 viiulit, vioola ja tsello 4 osaline. Sonaat ­ ühele pillile, enamasti 3 osaline Concerto grosso ­suur kontsert, mitmeosaline instrumentaalteos, kus suuremale pillide rühmale on vastandatud soolopilliderühm, taval 3 osaline- kiire, aeglane, kiire. Prelüüd ja fuuga ­ sissejuhatav pala fuugale, polüfooniline instrumentaalteos, 4häälne, üks muusikalineteema. Oratoorium ­ kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, sarn ooperiga kuid puudub lavalinetegevus, kostüümid ja dekoratsioonid, vaimuliku sisuga, jutustatakse piiblilugusid. Kantaat ­vokaalteos solistidele, koorile ja orkestrile 1) ilmalikudkantaadid 2)vaimulikudkantaadid . Motett ­ polüfooniline laul, mitmehäälne zanr Gregooriuse...

Muusika → Muusikaajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Muusikaajalugu, suvetöö. Keskaeg,renessanss,ars nova, barokk,Händel,Bach,Beethoven,Mozart

Selle rütm lähtub loomuliku kõne rütmist ning seetõttu taktimõõt puudub. Läänekirikus lauldi kogu I aastatuhande jooksul valdavalt ühehäälselt. Sageli ole selline laulmine seotud vaba improvisatsiooniga ja nii võis hulgakesi koos lauldes lisanduda ka mitmehäälsuse elemente. II aastatuhandel sai kloostrite ja kirikute ühehäälne laul aluseks Lääne- Euroopa mitmehäälsele kunstmuusikale. Traditsioonilise kristliku kiriku kaks põhilist jumalateenistuse liiki on tunnipalvus ja missa. Missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Sõnaliturgia keskmes on õpetus ning armulaualiturgia keskmes Kristuse ristiohvri sümboolne kordamine. Missal lauldavad laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele (nn missa prooprium) ning laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel (nn missa ordinaarium). Alates 14. Sajandist on ordinaariumi osad koondatud

Muusika → Muusikaajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Žanr ja vorm muusikas

paraleelorganumiks. 11. saj. teisel poole asendus see vaba organumiga, kus põhihääl on alumine. Mesmaatiline organum - Kaunistatud Motett - on Gregoriuse laulu baasil välja kujunenud ( 13. sajandil ). Motett on selline laul, kus alumisele häälele ( tavaliselt Gregoriuse laul ), lisati uute tekstidega ülemised hääled, need tekstid olid eri keeltes. Motette esitati pillide saatel ja nad olid tihti ilmalikud ning seepärast esitati neid ka väljaspool kirikut. Missa. Reekviem - Missa on üks tähtsaim ja ulatuslikum liturgilise ( vaimuliku ) muusika zanr. Missa jaguneb ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium koosneb 5 osast, mille tekstid ei muutu kogu kirikuaasta vältel. Neid esitatakse ordinariumi osade vahel vaheldumisi Evangeeliumi lugemisega . · 1) Kyrie eleison ( Issand, halasta ) · 2) Gloria in Excelsis Deo ( Au olgu Jumalale kõrges ) · 3) Credo in unum Deum ( Mina usun ühte Jumalat ) · 4) Sanctus ( Püha ) / Benedictus ( Kiidetud olgu )

Muusika → Muusikaajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Varakristlus

Metz (Lotring). 19. ja 20. sajandil panid benediktlased aluse vahepeal hääbunud keskaegse laiilutraditsiooni teaduslikule uurimiseleja taaselustamisele. (Eestlastest käis Prantsusmaal õppimas Jaan-Eik Tulve) Kristlik kirikulaul on seotud kaht liiki liturgiaga. 1. Tunnipalvus (offlciiiin) - lihtne. tavaliselt ilma eriliste rituaalideta palvus, mida peetakse kaheksa korda päevas, peamiselt kloostrites; tunnipalvused toimuvad kindlatel tundidel. korraldades nii tervet päeva. 2. Missa - igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja seotud paljude rituaalidega. Päeva teenistuste (kaheksa tunnipalvust ja missa) loetelu annab ettekujutuse ühe kloostripäeva korraldusest: Matiitinnni - enne koitu Laiides - päikesetõusul Pnnui - 1. päevatunnil (1 tund pärast päikesetõusu) Tertia - 3. päevatunnil 2 MISSA - PÄEVA KESKNE JTUMALATEENISTUS Sexta - 6. päevatunnil.

Ajalugu → Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Muusika keskaeg

Nooruses oli ta seotud veel mitme õukonnaga Napolis, Milanos ja Roomas ning 1553.a. sai temast Rooma Laterani basiilika kapellmeister. 1555 või 1556.a. trükiti Veneetsias di Lasso teostest esimesed kogumikud. 1564.a. läks ta Münchenisse , Baieri hertsogi õukonda, kus ta alustas tenorlauljana ja sai 1564.a. kapellmeistriks, seda kohta pidas ta surmani. Di Lasso loomingust on suurem osa pühendatud kirikumuusikale: ta on kirjutanud üle 70 missa, umbes 100 magnificat'I, 4 passiooni, 2 kogumiku Jeremia kaebelaule jne. Kokku on tema teoseid üle 2000 5. Protestantism. 1517.a. naelutas M.Lutter Wittenbergi losskiriku uksele oma kuulsad 95 teesi ja vallandas sellega protsessi, mis muutis kogu Lääne-Euroopat. Uued usuliikumised pöörasid end vana katoliikliku traditsiooni vastu, muutsid jumalateenistuse põhialuseid ja liturgiat, kujundades välja niimodi täiesti uue

Muusika → Muusika
17 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Kordamisküsimused muusikaloo kontrolltööks - keskaeg

Keskaja nimetus võeti kasutusele 15. sajandil, kui maadeavastuste tulemusel avardus inimeste maailmapilt ja muutus ellusuhtumine Millisest linnast kujuneb keskajal läänekiriku sümboolne keskus? Roomast. Kes oli see mõjuvõimas paavst, kelle valitsemisajal kasvas Rooma tähtsus ja kes ühtlustas läänekiriku ja selle liturgia? Gregorius Suur Mis kujunesid keskaegse muusika keskusteks, kus tegeldi laulmisega, hiljem noodikirjaga jms. Kloostrid ja kirikud. Mis on missa? Igapäevane peamine jumalateenistus, eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud Mis erinevus on proopriumi ja ordinaariumi tekstidel? Muutumatuid tekste nim. ordinaariumiks. Igal päeval vastavalt kiriku kalendrile muutuvaid osi nim. propriumiks. Milline on missa ülesehitus üldiselt (kaks suurt osa koos alguse ja lõpuga)? Mis on missa osad? Mida need osade pealkirjad tähendavad?

Muusika → Muusika
20 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Muusika kordamislehed 10. klassile

Dünaamika- helitugevus ja selle muutumine. Tämber- kõla värv. Harmoonia- moodustavad saatehääled. Tempo- esituskiirus. Keskaja periodiseering 4.-10. sajand- eelromaaniline aeg - toimus kristlike ideede levik(rooma impeeriumis kuulutati ristiusk lubatuks). 10.-12. sajand- romaani aeg - (küpsus). 13.-14. sajand- gooti aeg ­ (üleminekuperiood). Keskaja vaimulik muusika Aluseks on kristlus, millest sai aastal 313 rooma impeeriumis ametlik lubatud usund. Kohe alguses puudus kirikus poliitiline ühtsus, tekkisid 2 suunda: ida- ja läänekirik, mis kasutavad erinevaid liturgia- ja laulutüüpe. Kogu edasine jutt puudutab läänekirikut, mis oli levinud endise rooma impeeriumi aladel. Kus sai kristlus alguse? Juutidelt. Mille poolest sarnanevad judaism ja kristlus? 1 jumal. Millistele pühadele raamatutele need usundid toetuvad? Piibel. Keskaja inimese maailmapilt -ruum on mütologiseeeritud ­ igapäevaelus arvestatakse üleloomulike jõududega. -ig...

Muusika → Muusikaajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Muusika - Renessanss

16. sajandil hakkavad vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eralduma, toimub intensiivne pillide areng. Renessanssmuusika raskuspunkt Madalmaades, sellepärast nimetatakse ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks. Võimalik periodiseering Vararenessanss avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgressanss ­ tooni andsid Madalmaad Hilisemrenessanss ­ peamiselt itaalias. Renessansiaegne vokaalmuusika Uued zanrid vaimulikus muusikas. 1) Kõige esinduslikumaks zanriks: missa ordinaariumiosade tsükkel. Missastsükkel ühendati muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia ehk cantus firmusé abil, mis oli tavaliselt tenorihääles. Kujunes völja missa erivorm ­ leinamissa ehk reekviem. 2) Teiseks põhizanriks endiselt motett ( erines keskaegsest metetist: kadus mitmetekstilisus, lihtsam rütm).

Muusika → Muusika
48 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Muusikaajalugu I kursus (10kl)

liturgia ­ jumalateenistuse korraldus, ülesehitus paavst Gregorius Suur ­ alustas liturgia ühtlustamise protsessi, mis saavutas täiuse alles 11.'ks sajandiks sündis uus katoliku koriku laul ­ gregoriuse koraal ­ ühehäälne saateta kirikulaul gregoriuse laul levis suuliselt, mungad kirjutasid üles, noodikirja polnud G.S. Taasavas Schola Cantorumi ­ ladina laulukool, tegutse paavstikapelli juures; eeskujuks paljudele Euroopa laulukoolidele missa ­ katoliku kiriku ühtne liturgia, jumalateenistus 1x päevas, kõikidele kristlastele eelmissa ­ avalau introitus(räägib, mis päevas tuleb, sündmused) + loetakse õpetlikke tekste ja apostlike kirju + loetakse lõik evangeeliumist, millest lähtub peamissa jutlus peamissa ­ rituaalne ohvritalitus altaril. Jaguneb kaheks: muutumatute tekstidega, lauludega osa - ordinaarium ­ meeloodia võib muutuda, tekst on

Muusika → Muusika
261 allalaadimist
thumbnail
2
doc

RENESSANSS, KLASSITSISM, ROMANTISM, KESKAEG

fessionaalne ilmalik muusika. Nagu uhiskonnas tervikuna, hakkab ka muusikas ja kunstis kiriku m6ju nrgenema. Peale kiriku saab kunsti tellijaks rikas kaupmeeskond ja rikkad linnakodanikud. Renessanss on mitmeh22lse koorilaulu ajastu! Uued muusikavormid: MOTETT-mitmeh22lne vaimulik ladinakeelne koorilaul. MISSA-mitmeosaline kirikumuusika vorm. Osadel vga kin- del j2rjekord ja iseloom.Iga osa missas on ulesehituselt sarnane motetiga. REEKVIEM-surnute m2lestamiseks kirjutatud missa. MADRIGAL- mitmehlne ilmalik koorilaul (sageli armas- tusteemaline), tavaliselt itaalia keeles. Kuulsaimad heliloojad: Josquin des Prez Seet6ttu leidsid BALLITANTSUD (menuett, gavott, saraband, allemande jt.) tee heliloojate loomingusse. Barokkmuusikale on iseloomulik hoogsus, emotsionaalsus, liikuvus, suursugusus. Kui renessanss oli vokaalmuusika aeg, siis barokk on pilli ehk insatrumentaalmuusika k6rgaeg. Eriti armastatuks sai

Muusika → Muusikaajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Muusika mõisted

Koraal ­ vaimulik ühehäälne laul ilma saateta. Gregorius ­ suurim keskaja muusik, kirjutas palju koraale, puudus taktimõõt. Tema koraale noodistati, olid algses noodikirjas. Missa ­ oli ja on üx tähtsamaid liturgilse muusika anre. M tähendas algselt katoliku kiriku jumalateenistust. M 3 põhiosa: preestri sisenemine; leiva ja veini ohverdamine altarile; armulaud kogudusele. 4-5 saj hakati neid toimingui saatma lauluga. M-l on kindel ülesehitus, lõplikult kujunes välja 14 saj-x. Muutumata M osad: Kyrie Eleison (issand halasta) ­ palve, missa vanim osa; Gloria in excelsis deo (au olgu Jumalale) ­ kiidulaul; Credo in unum deum (ma usun jumalasse) ­ usutunnistus; Sanctus/Benedictus (püha/kiidetud olgu) ­ kiidulaul; Agnus Dei (jumala tall, halasta meile) ­ palve. Propriumi osad sõltuvad kirikuaastast ja pühadest. Neid esitatakse Ordinaariumi osade vahel, vaheldumisi evangeeliumi lugemisega. Reekviem ­ leinamissa. Algselt oli R leina jumalatee...

Muusika → Muusika
14 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Keskaja muusika - Muusikaajalugu

Lääne kirik ei tundnud I aastatuhandel ühtset liturgiat. Selle põhjuseks oli see, et Euroopa muusikakultuur oli sel ajal suuline ning puudus ühtne ja ühetähenduslik noodikiri. Nii ühtse noodikirja areng kui ka ühtse liturgia väljakujunemine võttis aega veel mitu sajandit. Kristlik kirikulaul on seotud kahte liiki liturgiaga: 1. officium e. tunnipalvus - lihtne, tavaliselt ilma erilite rituaalideta palvus, peetaks 8 korda päevas, peamiselt kloostrites 2. missa - igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb kahest osast: · eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia · peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud Mõlemas missas on tekste, mis jäävad alati samaks. Muutumatuid tekste nim. ordinaariumiks. Igal päeval vastavalt kiriku kalendrile muutuvaid osi nim. propriumiks. Missa - katoliku jumalateenistuse põhivorm

Muusika → Muusika
65 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Madalmaade muusika

Madalmaade muusika 15.-16. sajandil Madalmaad · Geograafiliselt kuulusid sinna tänane Belgia, Põhja-Prantsusmaa ja Holland · Piirkonda ühendas Burgundia hertsogiriik · Seal räägiti flaami keelt · Burgundia hertsogiriik koondas kunstnikke Prantsusmaalt, Inglismaalt, Saksamaalt ja Itaaliast · Seetõttu ühendas muusikaline väljenduslaad jooni eri maadelt ning saavutas universaalsuse ja üldmõistetavuse Zanrid a) Esinduslikem oli missa ordinaariumi osade tsükkel b) Motett kaotas isorütmilise ehituse ja mitmetekstilisuse, temast sai ladinakeelne polüfooniline laul c) Prantsuse keelne ilmalik polüfooniline laul Missa · Tsükkel oli ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia, cantus firmus'e abil · Cantus firmus oli vana moteti tehnika eeskujul tenorihääles · Cantus firmus (ld. k.) ­ püsiv viis · Polüfoonia on mitmehäälsus, kus kõik

Muusika → Muusikaajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Koraalist sonaadini

Laulu saadab orel, organist improviseerib eelja järelmänge. Nendest on loodud ka mitmehäälseid seadeid (meloodiale on lisatud allutatud saatehääled) ja seda nimetatakse homofooniaks. Missa See on katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm. Ladinakeelsed tekstid kantakse ette lauldes või retsiteerides ehk kõnelähedaselt lauldes. Osa tekstidest kasutatakse muutumatult igal jumalateenistusele, osad muutuvad vastavalt missa otstarbele (erinevad kirikuaasta, pühakute päevad). Muutumatud tekstid: Kyrie eleison (kr. keeles, Issand halasta) ­ palve Gloria (ld. keeles, Au olgu jumalale kõrges) ­ kiidulaul Credo (ld. keeles, Mina usun ainsasse jumalasse) ­ usutunnistus (kõige tähtsam) Sanctus/Benedictus (Püha/kiidetud/õnnistatud olgu) ­ kiidulaul Agnus Dei ­ palve Algselt olid missa laulud ühehäälsed gregooriuse koraalid, hiljem lõid heliloojad samadele

Muusika → Muusikaajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Õigeusu ja katoliku usu võrdlus

Võrdle õigeusku ja katoliku 1. õigeusk rahvuskeel katolikus ladina keel 2. õigeusus saavad kõik veini, katolikus ainult preestrid 3. õigeusus võib vallaline olla, katolikus ei tohi 4. lihavõtted õigeusus kõige tähtasam, katolikus jõulud 5.Õigeusus pinke pole, katolikus kirikus on pingid kus istuda sab võrdle katoliku ja lutheri usku 1. katolik kirik on rikkalikum kui lutheri kirik on lihtne ja odav 2.pidulik missa katolikus, lutheril lihtne 3. lutheri usus emakeelne, katolikus ladina keel 4. lutheri usus vaja 2 sakramenti (ristimine ja armulaud), katolikus 5 vaja kindlasti saada sakramente 5.katolikus usus on kloostrid, lutheri usus pole kloostreid tsivilisatsioon -kõige suurem kultuuriline eneseteaduslik jaotus, mille jagavad ära keel, usk, kombed ja ajalugu.

Ühiskond → Ühiskond
29 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Muusikaajalugu - renesanss

saj. Prantsusmaal Mõiste võtsid kasutusele 1320-1330 tegutsenud muusikateoreetikud, kes vastandasid oma põlvkonna muusikat ars antiqua’le Ajaloosündmused ei olnud ars nova ajastul prantsusmaale soodsad: - kiriku ja riigivalitsemise kriis - saja-aastase sõja esimene faas, milles kaotati inglismaale suuri alasid  Sel ajastul oli Organum veel käibel, kuid selles laadis uusi teoseid enam ei kirjutatud (mitmehäälsus oli niivõrd arenenud)  Hakkati komponeerima missa ordinaariumi osi, ilmusid esimesed muusikalised terviklikus missatükid (hakati kirjutama eraldi kontserdimissasi) ei olnud kirikusse.  Motett rändas 15. Saj kirikusse tagasi ja sai esindusžanriks  Kirikumuusiku kõrvale ilmusid mitmehäälse laulu žanrid ballade, rodeau ja virelai Philippe de Vitry (1291-1361) – muusikateoreetiline traktaat, ajastu nimi, kompositsiooni teooria

Muusika → Muusikaajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Mõisted

Mosee - on islamiusu pühakoda. Kõige pühamaks moseeks loetakse piirkonda Mekas, Kaaba kivi ümber. Dzihaad ­ on usukohustus. Katedraal - on kristlik linna piiskopikirik, enamasti katoliku, anglikaani või luteriusukirik. (Eestis toomkirik, Saksamaal ka Dom või Münster, Inglismaal Cathedral.) Ladina keeles nimetatakse "katedraalseks" (omadussõnana) kirikuks kirikuid, milles asub piiskopi tool. Missa - on armulauaga jumalateenistus roomakatoliku ja luterlikus kirikus. Missa on armulauaga jumalateenistus roomakatoliku ja luterlikus kirikus. Preester - on vaimulik, kes on kindla korra järgi ametisse pühitsetud ja kellel on õigus riituste läbiviimiseks. Laiemas tähenduses on preester kindla rituaali täitja, kes kuulub suuremasse organisatsiooni. Religiooniloos nimetatakse preestriteks kõikide religioonide riituste läbiviijaid (vahel ka ekslikult). Üldisel juhul mõeldakse preestri all ametliku kultuse läbiviijat(näiteks Egiptuse, Assüüria,Kreeka, inkade,

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
34 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Eesti Keskaja konspekt

Linnafoogt - maaisanda esindaja rae juures. Hansa liit- Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. gild- kaupmeeste ühendus. tsunft- käsitööliste selts. skraa-põhikiri; peapiiskop- kõige tähtsam vaimulik! piiskop- oma valduses kirikuelu juht, kohtunik. Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes 12-st toomhärrast. toomkiri e. katedraal -piiskopkonna peakirik Missa - pidulik jumalateenistus; Liturgia - muusikalis-sõnaline osa missal; visitatsioon-kirikukatsumised, mille käigus kontrolliti, kuidas on preestrid suutnud kohapeal usutõdesid levitada sakrament- teatud usuline toiming mida peeti vajalikuks täita, et pääseda taevariiki reformatsioon- usupuhastus Talupoja elu muutumine keskajal: kasvasid talupoegade koormised, eriti teotöö, sest mõisapõllud vajasid töökäsi

Ajalugu → Ajalugu
128 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Spikker keskaja muusika tööks

Sissejuhatu Introitus Kyrie s Gloria Sõnaliturgia Epistel Credo Graduale Alleluia/Sequ entia Evangeelium Jutlustus Armulaualit Offertorium Sanctus/Bene urgia Prefatio dictus Communio Canon missae Pater noster Agnus Dei Lõpetus Postcommuni Ite missa est o või Benedicamus Domino Fiidel- lamedapõhjalise helikastiga (vioola ja viiuli eelkäija) Rebekk- poognaga mängitav, ümarapõhjalise kõlakastiga Psalteerium- mängiti näppudega ja poognaga, klavessiinilaadsete pillide eelkäija Torupill- puupuhkpill Rataslüüra- keeled paneb võnkuma vändaga pööratav rattas Lauto- ümarapõhjalise kõlakatsiga näppepill Portatiiv(-orel)

Muusika → Muusika ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Renessanss muusikas

Madalmaad Madalmaadel kujunes 15. sajandil uus muusikastiil, mis ühendas eri maade traditsioone. Kujunes välja uus kõlaideaal, mille aluseks said tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad, millest omakorda kujunes uusaegne harmooniakeel. Renessanss muusikas seostubki eelkõige Madalmaade vokaalpolüfooniaga. Tuntumad Madalmaade koolkonna helilooja Orlando di Lasso. Uued zanrid 15.-16. sajandi muusikas Missa - kirikumuusika oluliseim zanr, mis põhineb katoliku kiriku missa tekstile. Reekviem - leinamissa, surnute mälestamiseks. Motett - polüfooniline ladinakeelne vaimulik laul, enamasti loodi ainult jumalateenistuse tarbeks, kuid neid esitati ka väljaspool kirikut. Madrigal - sai alguse 16. sajandil Itaaliast. See on mitmehäälne laul. Seal on väljendatud väga erinevaid meeleolusid: karjalauludest religioonini. Orlandus Lassus [ Orlando di Lasso 1532-1594 ] oli omaaegse Euroopa imetletuim muusik. Tema teoseid loetakse kokku üle 2000

Muusika → Muusikaajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Sissejuhatus muusikalukku

Tragöödia, sai alguse dionüüsiatelt Pidustustel esinevale koorile hakati lisama dramaatilist tegevust Klassikalise tragöödia rajajad: Aischylos, Sephokles, Euripides Pentatoonika asemel jaotati oktaav seitsmeks astmeks Laadiline mõtlemine Helisid käsitletakse selges suhtes arvudega • Keskaja üldiseloomustus Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat osa:  Kirikumuusika  Rahvamuusika ja kultuur  Rüütlite muusika • Katoliku kiriku liturgia. Missa. Ordinaariumi osad. Missa – igapäevane peamine jumalateenistus, jaguneb kaheks: 1. Ordinaarium – missa muutumatud tekstid (korduvad igapäevaselt) 2. Proprium – missa muutuvad tekstid (iga päev erinevad) 5 teksti, igal missal: Kyrie eleison – Issand, halasta Gloria in excelsis Deo – au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum – usun ainsasse Jumalasse Sanctus/Benedictus – Püha/Kiidetud olgu Agnus Dei – Jumala tall • Gregooriuse koraal

Muusika → Muusika
17 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ajalugu 10. klass

Ajalugu 10. klass 1. Millised olid eestlaste allajäämise põhjused muistsel vabadusvõitluse järel? Eestlaste koostöö oli kehv. Maakaitse korraldus oli mõeldud vaid lühiajalise sõja kaitseks. Vaenlaste relvastus oli parem ja nad said mere taga ennast täiendamas käia, eestlastel sellised võimalused puudusid. Eestlased alistusid lepingulisel teel. Säilitasid esialgu antonoomia, isikuvabaduse, kuid kaotasid võimaluse ise oma saatust määrata. 2. Millal toimus peipsil jäälahing ja milliste tulemustega see lõppes? Jäälahing toimus 1242. aastal Lämmi järvel. Saksa rüütlivägi sai lüüa Novgorodi vürstilt Aleksander Nevskilt ja selle tagajärjel fikseeriti püsivamalt sakslaste ja taanlaste vallutuste idapiir. 3. Milliste tulemustega lõppesid ümera ja madisepäeva lahing? Ümera lahing-Toimus 1210.a Ümera jõel. Eestlased võitsid. Madisepäevalahing- Toimus 21.september 1217 Viljandi lähistel. Eestlase...

Ajalugu → Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Muusikaajalugu

1. professioonaalne muusika (vaimulik muusika ) 2. rahva muusika ( ilmalik muusika ) professionaalne muusika oli võimude poolt tunnustatud ja keskusteks olid kloostrid ja kirikud ning profesionaalseteks muusikuteks vaimuliku seisuse esindajad (mungad, pavsid...) Euroopa muusika alusmüüriks on ühehäälne kiriku laul koraal ehk laul. Et kindlustada kiriku ühtsust ja mõjuvõimu ühtlustas rooma paavst Gregorius Suur kristliku jumalateenistuse korra ( missa ) seal kasutatavad tekstid ja lauluvara ning tema auks antigi rooma katoliku kiriku liturgilisele laulule üldnimeks Gregoriuse koraal (laul). Liturgia ­ jumalateenistuse läbiviimise vorm Missa ­ katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm. Gregooriuse koraal oli ladina keelne, ühe häälne, taktimööduta, proosa tekstiga palve või kiidu laul. Mitmehäälse laulu liigid 24.01.07 1

Muusika → Muusikaajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Keskaja muusika

Keskaeg Kristlus legaliseeriti 313.a. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid. Gregorius I ­ Rooma paavst, kes ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise ülesehituse kord Missa- igapäevane keskne jumalateenistus Missa ordinariumi osad: 1) Kyrie eleison/Christe eleison- issand halasta; palve 2) Gloria in exselsis- kiitus; au olgu jumalale kõrges 3) Credo- mina usun(ainsasse jumalasse) 4) Sanctus/Benedictus-püha, kiidetus olgu 5) Agnus Dei(qui tollis)-jumalate all; palve Missa osad: 1)ordinarium 2)proprium 3)epistel/evangeelium Gregoriuse laul Gregoriuse laul: Keel- ladina keele proosa tekst Esituslaad- ühehäälselt, retsideeriv(-kõnelähedane laul) Rütmika- tekstist lähtuv rütm, puudub ühtne taktimõõt Meloodika- laused algavad tõusva meloodilise käiguga(ehk algusvormeliga) ja lõpp...

Muusika → Muusikaajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Renessanns

Skupltuur- Michelangelo detailsed skulptuurid (Mooses ja Taavet), J.Goujoni Nümfid Kirjandus- 14.-15.saj kirjutised hakkasid rohkem väärtustama meelelist ilu, Boccacio Dekameron Teadus- nooditrüki leiutamine, teadvustati heliotsentrilisest maailmapildist, hakati surnuid lahkama *Nimeta Ars Nova ajastu silmapaistvaim helilooja ja tema eluaastad. Guillaume de Machaut (1300-1377) * Missugused muutused toimusid kunstmuusika zanrites? Missa- hakati komponeerima missa ordanaariumiosi Motett-13.saj alguses oli kiriklik teos ja sajandi lõpus kuulus juba rohkem seltskonna muusikasse Organum- 12.-13.saj oli küll käibel, kuid uut muusikat selles laadis enam ei loodud *Missugused riigid ja piirkonnad kuuluvad kultuurilooliselt madalmaade hulka?Miks? Tänase Belgia, Põhja-Prantsusmaa ja Hollandi, 15.saj ühendas seda piirkonda Burgundia hertsogiriik ja sel ajal moodustaid Madalmaad ka tugeva kultuurilise terviku.

Muusika → Muusikaajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Muusikaajalugu keskaeg

KESKAEG Algab 476pKr kui langes Lääne-Rooma impeerium Kujunesid rahvusriigid, rahvaste rändamine, maadeavastused. Teoreetikud: Püha ambroosius-Milano piiskop, pani aluse ka lad.k. hümni loomingule, Ambroosiuse laul-ladinakeelne hümn. Püha augustus-Eeskujuks Pythagoras, ,,muusika" kasvas välja keskaegne muusikaõpetuse süsteem. Gregorius suur-Lääne-Rooma piiskop. Ei ole saanud muusikalist haridust. 1. alustas liturgia ühtlustamist. 11.sajandiks katoliku kiriku lituriga MISSA 2. katoliku kiriku laul ­ gregooriuse laul/koraal 3. taastas laulukooli, Schola Cantorum, koolitati professionaalseid lauljaid. Avati palju, vanimad Prantsusmaal. Gregooriuse laul ­ katoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul, liturgilised tekstid. MISSA-katoliku kiriku jumalateenistus kõikidele kristlastele üks kord päevas Eelmissa Peamissa

Muusika → Muusikaajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Muusikaajalugu KESKAEG(alguseks), ilmalik muusika, inimese maailmapilt, varakristlikud laulutüübid, noodikirja kujunemine, mitmehäälsus, vaimuliku muusika iseloomustus

KESKAEG(alguseks): *395.a Rooma impeeriumi jagunemine vi *476.a Lne-Rooma riigi langemine 4-10saj eelromaaniline aeg(kristlike ideede levik) 10-12romaani aeg(kpsus) 13-14gooti aeg(leminekuperiood) INIMESE MAAILMAPILT *Mtologiseeritud ruum igapevaelus arvestatakse leloomulike jududega *Iga nhtus on millegi smboliks ja smbol on samavrne vastava nhtusega nt(Peotis mulda smboliseerib maavalduse leminekut uuele omanikule; Kirik paikneb lne-ida suunaliselt) *Autor ei oma thtsust thtsam on tegu nt(tuntuimautor anonymos;Tagurpidine perspektiiv) *Kunst peab inimest mjutama nt(Kapp-altar kogub suletud asendis energiat; Gooti kiriku vlvid suunavad energia inimesele kirikus) VARAKRISTLIKUD LAULUTBID Psalm laul, mille tekst prineb Vana Testamendi Taaveti lauludest Hmn uuemale vaimulikule luulele loodud laul Gregooriuse koraal katoliku kiriku liturgiline laul(1hlne, mehed laulavad, ladina keeles, teksti vhe , vabameetrum, hele silbile vasta...

Muusika → Muusikaajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Keskaja muusika konspekt. Gümnaasiumi muusikaajalugu.

Erinevad laulutüübid: o Psalmoodia (palvelaul) vana juudikuninga Taaveti aegsetele tekstidele o Hümn e ülistuslaul Laulustiilid: o Silbiline e süllaabiline stiil (igale silbile vastab üks noot) o Neumaline stiil (kaasaegse noodikirja eelkäija, 8-9.saj vahetusel Fragi suurriigis - sellest ajast muutus liturgiline e vaimulik muusika kirjalikuks o Melismaatliline e kaunsitatud stiil (ühel silbil palju noote, erinevate missa laulude juures rõhutatud nt ,,Alleluia'' ) o MISSA Eelmissa ­ kuhu kuuluvad sissejuhatvad palved ja sõnaliturgia Peamissa- altarirituaalid ja armulaud I. Muutumatute tekstidega missa osa e ORDINARIUM Kyrie ­ Issand halasta, missa üks vanimaid laule; Preestri ja koguduse vaheldumisi lauldav lihtne palve Gloria (Jumala au) meloodiad palvelaulude e. Psalmoodia karakteriga

Muusika → Keskaja muusika
37 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Žanr ja vorm muusikas (mõisted, 9. klass)

Vorm ­ muusikateose ülesehitus Ambrosiuse hümn ­ värsstekst, vabaltvoolav, kaunistustega meloodia Gregoriuse koraal ­ korrapärane meetrum puudub, proosatekst, ühehäälne, saateta, ladinakeelne Organum ­ mitmehäälne (põhihääleks Gregooriuse laul, teine hääl laulab kõrgemalt/madalamalt) Motett ­ mitmehäälne, pillid saatsid, tekstid olid sageli eri keeltes Missa ­ katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm, keeruline ülesehitus Reekviem ­ surnute mälestuseks kirjutatud missa Protestantlik koraal ­ ümberseatud tekstidega saksa rahvalaulud, ladina keelest tõlgitud ja kohandatud Gregoriuse koraalid Oratoorium ­ ulatuslik kontserdteos solistidele, koorile ja orkestrile, sisu edastatakse ilma lavastuseta Passioon ­ koorile, solistidele ja orkestrile kirjutatud teos, mille sisuks on Kristuse kannatused Kantaat ­ mitmeosaline teos koorile ja solistidele või ainult koorile

Muusika → Muusika
68 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Keskaeg

Tartu Karlova Gümnaasium Raiko Raalik 9a kl. Missa on katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, mille toiminguid hakati 4. - 5. sajandil lauludega saatma. Lõplikult kujunes see välja 11. sajandiks. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontserdilavadel esitatavad missad: · Kyrie eleison (Issand, halasta) · Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) · Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) · Sanctus (Püha) · Benedictus (Kiidetud olgu) · Agnus Dei (Jumala tall) Nii kujutati Jumala talle vitraazil. Keskaegne vitraaz

Muusika → Muusikaajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Renessanssi üldiseloomustus ja renessanss muusikas

3. Renessanss muusikas (3 tähtsat joont ­ uus kõlaideaal) Uue kõlaideaali aluseks said tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad. Tekkis imitatsiooniline polüfoonia. Tugevnes muusika seos tekstiga. Hakati seostama teost ja autorit. 4. Ars nova ­ uus kunst ­ muusikastiil 14. saj. Prantsusmaal Ars Novale pani aluse Vitry oma muusikaajaloo suurteosega. Sel ajastul oli organum veel käibel, kuid selles laadis uusi teoseid enam ei kirjutatud. Hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, sealhulgas ilmusid esimesed muusikaliselt terviklikud missatsüklid. Ajastu esinduszanriks sai 3-4-häälne motett. Kirikumuusika kõrvale ilmusid mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu zanrid ballade, rondeau ja virelai. Arenes muusikateooria, eriti keerukaks muutus rütmiõpetus. 5. Philippe de Vitry (1291-1361) Muusikateoreetiline traktaat Ars Nova. Selle järgi sai ajastu oma nime. Kehtestas muusikalise kompositsiooni teoreetilised alused

Muusika → Muusikaajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
24
pptx

Renessansiajastu muusika

ükshaaval sellest sünnib imitatsiooniline partiid on iseseisvad polüfoonia Juhtivad muusikamaad Madalmaad Holland, Belgia Luksemburg Kirde-Prantsusmaa Prantsusmaa Itaalia Madalmaad Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu Algas ilmalike zanrite ilmumisega muusikasse Kujunes uus väljenduslaad Uus kõlaideaal Imitatsiooniline tekst Meloodia Kõige esinduslikum zanr oli missa Suureks mõjutajaks oli inglise muusika John Dunstable ­ Madalmaade stiili otseseim eelkäija Prantsusmaa Ars nova Alusepanija Philippe de Vitry Nimi tuli de Vitry traktaadi ,,Ars nova" järgi Vastandati vanale muusikapõlvkonnale Alus uuele rütmisüsteemile Uued taktimõõdud Isorütmika Komponeeriti missa ordinaariumiosi Philippe de Vitry - In Arboris (Ars Nova) Heliloojate loomingus oli valdav mitmehäälne ilmalik laul Motett liikus kirikumuusikast seltskonnamuusikasse

Muusika → Muusika
24 allalaadimist
thumbnail
29
ppt

Keskaeg

RETSITEERIMINE ­ vaimulik laulab proosatekste peamiselt ühel noodil PSALMOODIA ­ peamiselt ühel toonil lauldavad värsstekstid ANTIFOON ­ refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele HÜMN ­ on stroofilise värsstekstiga RESPONSOORIUM ­ algselt koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud (kaunistatud stiil) Gregooriuse koraal popmuusikas 1. ENIGMA "Sadeness" MISSA KRISTLIK KIRIKULAUL MISSA Traditsiooniline kristliku kiriku jumalateenistus Tunnipalvus MISSA 8x kindlal kellaajal keerulisem seotud rituaalidega MISSA ­ vaheldumisi sõnaliturgia ja armulaualiturgia MISSA ORDINAARIUM- missa KORDUVAD OSAD (Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus/beendictus, Agnus Dei) PROOPRIUM- missa MUUTUVAD OSAD MISSA ­ al. 14. saj. iseseisev muusikaanr KESKAEGSED HELILAADID Keskaegsed põhihelilaadid DOORIA ­ d noodist (II aste) FRÜÜGIA ­ e noodist (III aste) LÜÜDIA ­ f noodist (IVaste) Duur ja moll helilaad ...

Muusika → Muusikaajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskaja muusika konspekt kokkuvõtvalt

liturigakorralduse, mis aegapidi juurdus kogu Lääne- Euroopas (6. saj). Eelkõige ühtlustas ta liturgilised tekstid, mis said ühtse lane kirikulaulu ehk gregoriuse koraali aluseks. · Gregoriuse koraaliks nimetatakse iseloomulikku laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel (tekst ja sõnum). Laul on ühehäälne ja saateta · Gregoriuse koraal kujunes ja levis sajandeid suulise traditsioonina. 8.- 9. sajandil. MISSA · Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega (nt armulaua jagamine).Jagune(sõnaliturgiaks ja armuliturgiaks) · Laulud jagunevad kaheks ( missa proprium) ja ( missa ordinarium ) Ordinarium · Kyrie eleison (Issand, halasta) - lauldakse missa sissejuhatavas osas

Muusika → Muusika
14 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vabakristlik muusika

(Läänkristlus) ja Kreeka katoliku kirik (idakristlus). Lääne-kiriku sümboolseks keskuseks jäi Rooma. Lääne-kristliku kiriku osatähtsus suurenes Gregorius Suure võimuletulekuga. Gregorius elas aastatel 540-604. Ta uuendas ka veel liturgiat ehk jumalateenistuse korda. Gregoriuse koraal on ühehäälne,ladinakeelne, saateta liturgiline ehk vaimulik laul. Rõhk on tekstil ja rütmil. Missa Kristlik laul on seotud 2 liturgiaga:tunnipavlus (kindel kellaaeg ja kuni 8 korda päevas) ning missa (päeva keskne jumalateenistus, mis oli pisut keerukam ning seotud erinevate rituaalidega) Päevateenistuste loetelu 1)Matutinum (enne koitu) 6)Sexta ( kuues päevatund) 2)Laudes (päikesetõusu ajal) 7)Nona (üheksandal) 3)Prima (esimesel päevatunnil) 8)Verper ( päikeseloojangul) 4)Tertia (kolmandal päevatunnil) 9)Completorium (öö tulekul) 5)Missa (päeva keskne) Missa ülesehitus:

Muusika → Muusikaajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
18
doc

JOSQUIN DESPREZ

instrumentaalseks esitamiseks, mis oli tollel ajal uudne. Josquini helitööde nimekirja koostamine on keerukas. Tema tohutu prestiizi tõttu 16. sajandi alguses omistati talle anonüümseid teoseid ja muid võltsinguid. Sakslane Georg Forster kirjutas selle kohta 1540. aastal: "Nüüd, kui Josquin on surnud, tuleb temalt rohkem teoseid kui tema eluajal." Seepärast on paljude tema loetletud tööde autentsus küsimärgi all. 2.1 Missad 15. sajandi jooksul oli missa arenenud tähtsaimaks Euroopa sakraalmuusika zanriks. See oli pikk, mitmeosalise vormi ja suuremahulise struktuuriga teos. Josquin kirjutas mõned selle zanri kõige tuntumatest teostest, enamik neist sellised, kus mingi ühine muusikaline teema ühendas missatsükli osad tervikuks. 8 Missade kirjutamisel kasutas ta järgmisi tehnikaid (ühes teoses võis ta kasutada mitut tehnikat):

Muusika → Muusika ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

RENESSANSS. VAIMULIK MUUSIKA

alalhoidva hoiaku (nii on see olnud kõigil järgnevail sajandeil). Vaimulik muusika on valdavalt polüfoniline. Siiani oli mitmehäälse muusika arenemisel juhtivaks Prantsusmaa. Ka 14.saj oli see nii, kogu 14.saj kirikumuusika kuulsaim teos on pärit Prantsusmaalt- esimene ühe helilooja poolt komponeeritud missatsükkel - Guillaume de Machaut(..1300-1377) La messe de Nostre Dame. K: Kyrie eleison Ühe heliloojad poolt loodud mitmehäälne muusika missa ordinaariumi tekstidele muutis missa terviklikuks suurteoseks Kyrie eleison ­ Issand halasta ­ palvelaul, vanim osa kreekakeelse tekstiga Gloria in excelsis Deo ­ au olgu Jumalale kõrges ­ kiidulaul Credo in unum Deum ­ mina usun ainsasse Jumalasse ­ usutunnistus Sanctus/Benedictus ­ püha/kiidetud olgu ­ kiidulaul Agnus Dei qui tollis peccata mundi, miserere nobis ­ Jumala Tall, kes sa maailma patud ära kannad, halasta meie peale ­ palvelaul

Muusika → Muusika ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Renessansi heliloojaid

Phelippe de Vitry ­ tragdaat ,,Ars nova" aastal 1324 Francesco Landino ­ Trecento suurkuju, pime muusik, pole ühtegi vaimulikku teost(s.h. motetti) kirjutanud. Jacopo da Bologna ­ varase trecento tähtsam helilooja Guillaume Dufay(1400-1474) ­ 1. Madalmaade stiili põlvkond; heakõlalise kompositsiooni peamine rajaja; zanrid: missad, motett, hümnid, laulud, vaimlik/ilmalik muusika Johannes Ockeghem(1410-1497) ­ 2. põlvkond; muusika vabas tehnikas, oli ka laulja ja õpetaja; zanrid: missa, reekviem, motett, ilmalik laul Josquin Desprez(1450-1521) ­ 3. põlvkond; ,,muusikute vürst"; selge vorm, isikupärane, emotsionaalne, tähtis on tekst; zanrid: missa, motett, ilmalik laul, (leina)ood Adrian Willart ­ 4. põlvkond; paneb aluse Veneetsia muusikakoolkonnale, pani aluse mitme kooli tehnikale; muusika maneerlik, peen, keeruline(musica reservata); zanrid: motett, madrigal, ricercar(pillidele) Orlando de Lasso/ Orlandus Lassus(1532-1594) ­ 5. põlvkond; üks isikupärasemaid

Muusika → Muusika
27 allalaadimist
thumbnail
4
docx

RENESSANSIAJASTU MUUSIKA

com/watch?v=2eOp3Agsu6o · Balletto http://www.youtube.com/watch?v=QLQiuljlKUA VARARENESSANSS (14.SAJ) Sel ajajärgul olid mõjukamad Prantsusmaa ja Itaalia muusika. Prantsusmaa Muusikakultuuri keskusteks olid Pariis ja Avignon. Kõige esinduslikumaks peeti motetti. Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Tekkis uus muusikastiil ars nova alusepanijaks Philippe de Vitry. Selle stiili väljapaistvam helilooja Guillaume de Machaut oli esimene tervikteosena loodud missa autor. Ta kirjutas palju motette, teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks. Ta oli esimene helilooja, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust tähtsamaks. · http://www.youtube.com/watch?v=8Z8rt3hHUEY · http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=MYXjuqzuiSU# Itaalia. Trecento Tähtsaim lauluvorm oli madrigal ning teine populaarne lauluvorm oli caccia. Väljapaistvaim helilooja oli Francesco Landino.Ta improviseeris paljudel pillidel, kirjutas

Muusika → Muusikaajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Renessanss 14.-17.sajand

Perspektiiviteooria. Ma tiirleb ümber Päikese. Humanistlik iluideaal: kõik inimesele omane ja haritud, ülistas inimest ja elu, inimest kujutati kauni ja elujõulisena. Muusika areng oli sotud kõige rohkem Madalmaadega. Vokaalpolüfoonilise stiili tähtamad põhijooned: rüütlilaulud, levisid suuliselt, viise ei kirjutatud üles. Ars Nova-uus kunst. Renessanssmuusika esimene ilming, uus stiil. Muutused kunstmuusika žanrides: mitmehäälne ilmalik laul, tuli motett, hakati komponeerima missa osi. • Motett-mitmehäälne vokaalteos. • Organum-kahehäälne laul. • Missa-jumalateenistus. Ars Nova heliloojad: Philippe de Vitry „Ars Nova“, Guillaurme de Machaut „Jumalaema missa“. Itaalia kultuuri 14.sajandil nimetatakse ka trecento'ks. Sel ajal tõuseb esile elegantne, ilmalik seltskonnakunst, tagaplaanile jääb vaimulik muusika. Trecento suurkuju on Francesco Landino. Madrigal on polüfooniline laul, enamasti 2-häälne. Keerukaimaks

Kultuur-Kunst → Kultuuriajalugu
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun