docstxt/14551378789018.txt
Isad on asendamatud Isad ei ole üldjuhul küll loodud õpetamaks meile kokakunsti või kudumist, kuid selle eest suudavad nad õpetada meile ehitamist, seda kuidas remonti teha ja autoga sõitmist . Poistele on isa rohkem moraalne eeskuju , keda järgida oma elus ja paljudel juhtudel ka tema jälgedes käia aga tüdrukud valivad tulevikus enda kõrvale kaasa, kes meenutab neile nende isa, sest just tema on see , kes andis meile väiksena kindluse ning tahame seda tunda kogu elu
Prantsusmaa sveits, maroko, tuneesia, madagaskar, indohiina Inglismaa egiptus, sudaan, nigeeria, iirimaa, tseilon Holland uus- guinea, borneo, indoneesia Portugal Angola, siiam Hispaania hispaania sahara Taani gröönimaa Saksamaa saksa edela-aafria, saksa ida-aafrika Itaalia liibüa, itaalia-somaalia Belgia belgia kongo USA ameerika ühendriigid Inglismaa dominioonid kanada, austraalia, LA liit 3) 20 saj alguse tuntumad ideoloogiad, nende isad v autorid Karl Marx vasakpoolne maailmavaade sots.dem/sotsialism,communism(riik inimese õnne sepp) Adam Smith, Max Weber iga inimene on oma õnne sepp, eraomand 4)20 saj tehnikasaavutused Transport Zeppelin, Orville ja Wilbur Wrighti lennuk, konveier liin, Ford T Side raadiosaade, raadiosignaal üle atlandi Laevandus uppumatu TITANIC 5)Kolmikliit, antant Kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia-üksteise kaitsmine, aitamine kallaletungi korral
Pärnu Täiskasvanute gümnaasim Euroopa Liidu liikmesriik Malta Referaat Koostaja: Juhendaja: 2008 Sisukord: Sisukord.......................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................. 3 1. Tutvustus.......................................................................................................... 4 2. Loodusolud....................................................................................................... 5 3. Rahvaarv..........................................................................................................5 4. Riigikeel...............................................................................................................
Isadus Sisukord Sissejuhatus 3 Isa rolli olulisus 4 Isa psühholoogiline roll 5 Isad läbi aegade 6- 7 Milline on hea isa 7 Isa tähendus lapse erinevates vanustes 8- 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Järgnevas referaadis on arutusel kolm suuremat teemat: isa roll, isad läbi aegade ja milline on hea isa. Saame täpsemalt teada, milline on isa rolli olulisus ja milline on isa psühholoogiline roll. Samuti saame teada millised on olnud isad läbi aegade, alustades võimude ajast ja lõpetades tänapäevaga. Uueks teadmiseks saab ka teadmine, milline võib olla hea isa ja tema tähendus lapse erinevates vanustes. Isa roll Isa rolli olulisus Perekondades toimuvad muutused tingivad vajaduse rääkida erinevat tüüpi isadusest.
nägudega vanemate poole. LAUL „MINU ISA“- Kuusk, K. Tõsilugu, lk 17 SÕNALINE OSA: Mis viga pikal isal võrreldes lapsega pallid ruttu korvi visata. Ja…….. ALGAB KORVPALL ISADELE SÕNA: …Visake väikeste pallidega ja täistabamusega pihta. NB! Kõik lapsed ja külalised on pealtvaatajateks. Korraldus: Palun rivistuda kõigil isadel rühmade kaupa korvpalli korvi alla nii, et saali ühel pool korvi all on sõimerühma ning noorema rühma laste isad ja teisel pool korvi all on vanema rühma laste isad. Ülesanne: Kõigil isadel tuleb väikesed pallid korvi visata. Rühmaõpetajad loevad kokku oma rühma laste isade tabatud pallid ja teatavad hiljem tulemused. Reegel: hinga kergendatult ja viska rõõmuga. Kõik viskepallid jäävad saali põrandale laiali ja isad lähevad oma kohtadele istuma. 15 Korraldus: Kõik õpetajad võtavad ämbrid ja tõstavad oma rühma lipud. NB!
Sport Eestis- olla või mitte olla. Eestimaa spordiajalugu on enam kui sajandi vanune. Eestlaste armastus liikumise, kehakultuuri ja spordi vastu on kandunud põlvest põlve. Vanavanaisad tõid spordi juurde vanaisad, need omakorda isad, isade eeskujudele järgnesid pojad, neile juba pojapojad. Aastakümneid on tehtud sportlikke vägitegusid olümpiamängudel, maailma ja Euroopa tiitli võistlustel, rahvusvahelistel tippüritustel maakera eri mandritel. Vanasõna ütleb ,,Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta". Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20
....................................................................7 Lähedus.........................................................................7 Konflikt...........................................................................7 Võim...............................................................................7 KOKKUVÕTE................................................................8 SISSEJUHATUS Viimase paari aastakümne jooksul on isad laiendanud isaduse mõistet, näidates suurenevat soovi siduda end paljude tegevustega, mida on tüüpiliselt peetud emade pärusmaaks. Isal on perekonnas mängida mitmeid rolle- kaaslane, hooldaja, abikaasa, kaitsja, moraalne tugi, õpetaja, toitja. Suur osa uurimusi tegeleb isa- lapse otsese suhtlemisega ja selle mõjuga lapsele. Siia käib hoolitsemine, õpetamine, mängimine. Kuid isa mõjutab lapse arengut läbi oma mitmete rollide perekonnas ka kaudselt.
................................12 KOKKUVÕTE....................................................................................................14 ALLIKAD...........................................................................................................15 2 SISSEJUHATUS Antud referaadis on uuritud isade rolli perekonnas, kuidas on see muutunud võrreldes vanade aegadega, isarolli muutumist peale lahutust (kuidas muutuvad isad jäädes perekonnast välja), millised on isa-tüübid, kuidas nad omavahel erinevad ning milline isatüüp on lapsele kõige parem. 3 1. TRADITSIOONILISE KASVATUSE MUUTUS Tavaliselt peetakse ühiskondades tavapäraseks perekonda, milles on ema, isa ja lapsed, varasematel aegadel elas perekonnas veel vanaisa ja vanaema. Emad kulutavad laste eest hoolitsemisele rohkem aega ning on lapse jaoks lähedasemad, isad seevastu mängivad
majanduslikult hoolitseb selle eest, et perel ja lapsel oleks kõik olemas, raskusi lapsega emotsionaalse kontakti saavutamisel. Lapse täisväärtusliku arengu seisukohalt on väga oluline, et tal oleks olemas psühholoogiline isa mees kellele saab alati kindel olla, kellega suhelda, keda armastada ja kelle poolt armastatud olla. Jouni Kempe on raamatus Mehe ettekujutus võrdõiguslikkusest refereerinud doktor Jouko Huttuneni, kes on psühholoogilist isadust uurides jaotanud isad neljaks erinevaks tüübiks: 1. Eemalolev isa ei pruugi olla füüsiliselt lapsest eemal viibiv isa küll aga psühholoogiliselt eemalolev. Tema jaoks ei ole isadus psühholoogiliselt oluline. Tal ei ole eeldusi selleks, et võtta vanemaks olemisega kaasnevat vastutust teise inimese eest. Selline mees ei pea isaks olemist mehelikkuse osaks, ta on lapse suhtes jahe ja tõrjuv. 2. Traditsiooniline "vanaaegne" isa, kes hoolitseb oma perekonna eest suurniku moel.
IVAN SERGEJEVITS TURGENEV (09.11.1818.a Orjol 03.09.1883.a. Bougival, Pariisi lähistel; maetud Peterburis) Vene kirjanik. Ema V.P Lutovinova; isa S.N. Turgenev, ohvitser. Lapsepõlve veetis Tutgenev ema mõisas Spasskoje-Lutovinovo külas Orlovi kubermangus, kus "aadlipesa" kultuur oli rabavas kontrastis pärisorjusliku ülekohtuga. 1833.a. astus Moskva ülikooli, aasta pärast läks üle Peterburi ülikooli filosoofia teaduskonda. Esimene meieni jõudnud Turgenevi teos on dramaatiline poeem "Sein". (Kirjutatud 1834, avaldatud 1913.a.) Kolmekümnendate aastate keskpaika jäävad Turgenevi varased luulekatsetused. Esimene ilmavalgust näinud teos on retsensioon A. N. Muravjovi raamatule "Reis mööda Venemaa pühasid paiku" (1836), 1838.a. avaldati ajakirjas "Sovremennik" Turgenevi esimesed luulutused: "Õhtu " ja "Meditsi Veenusele". Aastatel 1838-40 (vaheaegadega) jätkas Turgenev haridusteed välismaal. Berliini ülikoolis õppis ta fi...
Lugupeetud kuulajad ! Me oleme lapsed, oleme õed, oleme vennad, vanaemad, vanaisad, emad, isad, kuid eelkõige inimesed. Me oleme paljunõudlikud, kärsitud, töökad, vaprad ja ilusad aga me oleme ka enda Eesti riigi kodanikud, parandajad ja üles ehitajad- sest nagu öeldakse, Riik-See oleme MEIE. Laulu sõnad ütlevad: ''Eestlane olla on uhke ja hää'' - kas alati ? Seda teab iga inimene juba ise, kui õige või kui vale see lause on, mina jään sellele lausele igati truuks ja ütlen kõva häälega Olen uhke, et olen eestlane!
Erinevused seisnevad vaid selles, et: · Ajaloos on isade peamine roll olnud leivateenija ja perekonna ,,majandusjuht" ja see on olnud väga pikka aega, seepärast nimetatakse neid ka traditsioonilis- teks isadeks. · Kaasaegne isa osaleb oluliselt enam kodustes asjades ning lastekasvatuses kui traditsioonilised isad, võimaldades emale-naisele pehmemat töö- ja pereko-hustuste ühitamist. Kujuneb justkui uus vastandus- ,,hea isa" ja ,,halb isa", kus ,,head" isad on need, kes võtavad rohkem koduseid asju enda kanda, ,,halvad" aga need, kes kõike seda pigem meelsamini ignoreerivad. ISADUSE IDENTITEET Isaduse identiteed tuleneb muutuvatest tajudest isarollis olemisest. Isaduse identiteedist rääkides tuleks lähtuda 2 aspektis: 1. identiteedi olulisus
Balsaci ,,Isa Goriot" räägib isast, kes elas ainult oma tütarde jaoks. Ta täitis kõik nende soovid, kükitades ise pisikeses näruses pansionaadis. Ja mis sai ta neilt vastutasuks? isegi isa hauale nad ei ilmunud. Seetõttu peavad vanemad tegema väga raskeid otsuseid otsustama, mis meetoditega oma väänikuid kasvatavad. Isadel on perekonnas kandev roll. Lapsele on olulised nii ema kui ka isa, kuid ema on tavaliselt see, kes lohutab ning kuulab. Isad loovad aga korra, et perekond koos püsiks. Tammsaare romaani ,,Tõde ja Õigus" esimeses osas olid keerulised suhted poegade, tütarde ning isade vahel. Nagu tänapäevalgi, austati isasid rohkem kui emasid. Emad on hoolitsevad ning pole nii karmid kui isad. Muutunud on vaid see, et naised on tänapäeval palju eneseteadlikumad kui varem ning ei lase endale nii kergelt pähe istuda. Mari, teosest ,,Tõde ja
Ning mida peab tundma laps lasteaias ja koolis. See on ammu tuntud tõde, et lapsed on karmid. Kuid lõppude lõpuks on siiski parem variant, et lapsel on kodu ja armastavad vanemad (olgu nad siis mis soost tahes) kui et ta kasvab näiteks lastekodus või peres, kus omavahelised suhted on väga halvad. Homopaaride puhul võib ka väita, et osa soorollide asetusest on lihtsalt puudu. Esindatud on lihtsalt kas emad või isad. Naljaks küsimus on see, et kumb vanem on siis isa. Muidugi on samasoolises suhtes mõlemad pooled kas isad või emad. On ennegi nähtud peresuhteid, kus lapsel on olemas nt. nii ema, kui kaks isa. Ja mõlemad isad ei pruugi isegi olla geneetilised. Nõus olen ma aga väitega, et lapsed võtavad vanematelt üle käitumismudeli. Samas ei saa muuta soolist orientatsiooni. Enamus geid on sündinud selleks ja heterovanemate lapsed, kes on elanud täiesti normikohase peremudeli keskmes
,,End tuultel olen annud" (Suits 1979: 75). TALIS-e 2013. aasta uuringus http://uuringud.ekk.edu.ee/fileadmin/user_upload/documents/TALIS/TALIS2013_Eesti_raport.pdf analüüsitakse, millisel viisil tunnustatakse õpetajate tööd, hinnatakse, mil määral on täidetud õpetajate enesetäienduse vajadused ning koolijuhtide pakutavat toetust õpetajatele. Samuti hinnatakse ka uuringus õpetajate tööga rahulolu ja enesetõhusust. Isad on palju enamat kui lihtsalt kaitsjad või leivateenijad. Teadlased on välja selgitanud, et meestelgi on mitmeid stereotüüpselt vastassoole omistatus oskusi. Nemadki on lastele usaldusväärsed vestluskaaslased ninh hoolistevalt tähelepanelikud. Meestel on enne "aktiivseks isaks" saamist vaja tundma õppida omaenda tundeid. (Paulsen2011) Aljas (2017) arutleb, et emased haid arendavad aastaid pärast isaseloomast lahkuminekut võime üksi järglasi saada.
Isa Goriot fotoromaan Kõrgema seltskonna mõju & manipuleerimine KÕRGEMA SELTSKONNA MÕJU ,,Ma ei süüdista rikkaid, et kiita lihtrahvast: inimene on ikka seesama, olgu ta üleval, all või keskel." Härra Vautrin KÕRGEMA SELTSKONNA MÕJU ,,Võrgutada naine, et ennast ühiskonnaredelil teatud pulgale upitada." Härra Vautrin KÕRGEMA SELTSKONNA MÕJU ,,Vautrinil on õigus, rikkus ongi voorus!" Eugene de Rastignac KÕRGEMA SELTSKONNA MÕJU ,,Mina jälle ei armasta poolikuid rõõme, tahan teatrisse sõita omas tõllas, istuda omas loozis ja ka tagasi tulla igati seisusekohaselt. Kõik või mitte midagi see on minu deviis. ,, MANIPULEERIMINE ,,Oh, isa, kas me katastroofi hetkel oleme siis oma tunnete peremehed?" Delphine de Nucingen MANIPULEERIMINE ,,Isad peaksid meie eest mõtlema." Delphine de Nucingen MANIPULEERIMINE ,,Kümme aastat on nad mind mõnitanud, nüüd panevad nad kõigele krooni pähe." Isa Goriot TÄNAME KUULAMAST! ...
Uudised USA-l üllatuslikult suur majanduskasv. USA majandus kasvas neljandas kvartalis kodumajapidamiste kulutuste ja kasvava ekspordi toel 3,2 protsenti, kuid paigalpüsivad palgad ei luba selle aasta alguses kasvukiirust hoida, kirjutab Reuters. -Postimees, 30. jaanuar Schumacherit tuuakse koomast välja. Seitsmekordse vormel-1 sarja maailmameistri Michael Schumacheri mänedžer Sabine Kehm kinnitas, et meest on hakatud tasapisi kunstlikust koomast välja tooma. Kehm kinnitas BBC-le, et Schumacheri rahustite ja ravimite doose on hakatud vähendama, mis tähendab, et teda püütakse koomast välja tuua. Vormelilegendi mänedžer lisas, et tegemist on pikaajalise protsessiga ning kinnitas, et enne koomast äratamist oli Schumacheri seisund endiselt stabiilne. Seitsmekordne maailmameister kukkus 2013.a lõpus 29. detsembril, kui oli suusatamas Prantsusmaa Alpides. Eile BBCle antud intervjuus ütles Hartstein, et tem...
Kui elukaaslastest saavad lapsevanemad Vanavanemad ja sõbrad võivad pakkuda noorele perele olulist täiendust ja tuge. (Eckert 2001; 75) Paljude noorte emade suhted vanematega muutuvad varasemast palju lähedamaks. (Eckert 2001; 76) Noored isad võivad tunda end naise ja ämma lähedasest suhtest kõrvale jäetuna. (Eckert 2001; 77) Nii pere kui ka sõpraderingis toob lapse sünd kaasa muutused. Perekondlikud sidemed sunnivad vastseid vanavanemaid leidma suhtes poja või tütre ja tema lastega endale uue koha. Osale vanavanematest muutuvad nende lapsed uuesti lasteks, teised aga peavad neid alles siis täiskasvanuteks, kui nad ise lapse saavad. (Eckert 2001; 78)
poliitika, majandus, spordi, tippkultuuri ja kriminaalvaldkondades. Meeste soolisus on seotud positsiooniga avalikus sfääris, kohaga ühiskondlikes hierarhiates. Pole alust arvata, et meeste meediastereotüüp muutuks ja mehi hakataks peavoolumeedias kujutama läbi privaatsfääri ja naisi läbi nende tegevuse avalikus sfääris, et tippmeessportlaste ja tippärimeeste asemel oleks väljaannete esikaantel normina ja mitte kurioosumina esitatud parimad isad, oma edukaid naisi varjuna toetavad abielumehed või populaarsed, nägusad ja oma ea kohta üllatavalt heas vormis seltskonnalõvid. Tõsi on see, et meediastereotüüpidel ja teadvustamata stereotüüpidel üldiselt võib olla negatiiivne tagasimõju.
Austatud õpilased ja õpetajad! Armsad isad ja emad! Ennekõike aga tänased päevakangelased koolilõpetajad! Tahaksin alustada oma tervitust Doris Kareva sõnadega: Kirkuse, küpsuse, külluse üle tumeneb tõsidus, tõuseb tähtede tuhakiri tuletab tasakesti meelde: aeg. Mõõdumine. Meile kätte antud varadest suurim on aeg, kordumatu ja asendamatu. Aega saab arvestada ka teadmistes, mitte ainult minutites ja tundides. Mida me õppinud oleme see on ajamõõtes kõige tähtsam küsimus. Aja kulgedes saab see teile üha selgemaks. Tänaseks on möödunud juba 12 aastat, sellest kui alustasite kooliteed. Selle ajaga omandatud teadmiste hulk on haaramatu alustades lihtsate sõnade veerimisest ja sõrmedel arvutamisest kuni samaväärsete teadmisteni, mis on teie õpetajatel. Tänane päev tähistab selle pika ja raske õppimise aja lõppu, ag...
kuritegelikule teele. Poeg vajab isa tähendust: vajab, et isa teda õpetaks, innustaks, piiraks ja suunaks, oleks eeskujuks ja samastumisobjektiks ning aitaks tal toime tulla mees-olemisega. Ka tütardele on isa väga tähtis. Vahel on vaja tütrel nõu ja seda saab ta kõige rohkem isalt. Isa pole üheski arenguetapis kõrvalseisja ning on möödapääsmatult oluline isik, ja ema teda asendada ei saa. Paljud kasvavad isata ka sellepärast, et paljud isad peavad raha teenismise eesmärgil töötama välismaal, kuna seal on tunduvalt suuremad palgad kui eestis. Isaroll on lapsele elus väga tähtis. Üldiselt peavad kõik lapsed kasvama koos isaga.
propagandaväljaandest Adolf Hitler ja lapsed. Tegemist on klassikalise propagandaväljaandega kõik suured juhid on tahtnud end näidata ka laste suurte sõpradena. Selline oli trükise järgi ka Adolf Hitler, kes päästis Eesti lapsed ja nende emad ja isad Moskva enamlaste hirmutegude eest. Äärmiselt huvitav ajalooline materjal. http://www.minut.ee/article.pl? sid=06/04/26/1245243&mode=nested Mihkel Kallaste 9c
............................................................. 12 3.4. Vastsündinu hindamine.............................................................................. 13 4. KASVATUS JA INIMESTEVAHELISED SUHTED......................................................14 4.1. Kasvatus väljaspool kodu – lasteaed..........................................................14 4.3. inimestevahelised vahelised......................................................................15 4.3.1. Isad...................................................................................................... 15 4.3.2. Vanavanemad...................................................................................... 16 4.3.3. Õed ja vennad...................................................................................... 16 2 4.3.4. Eakaaslased...............................................................................
Väjakutsed tänapäeva noore elus Tänapäeva elu ongi kui üks pidev väljakutse.Iga kord mil kodust lahkutakse on kogemusteta noorele juba üks väljakutsetest.Noored,kes pole veel täisealise easse jõudnud,kes pole oma iseseivusega peale hakanud,neil on välja kutsed pisut kergemad kuna neil on emad ja isad,kes neid pidevalt aitavad ja toetavad.Kuid need noored,kes on algust pannud oma iseseivale elule on sellega vabastanud end pidevat vanemate kontrollist ja paratamatust abist.Vanemad muidugi aitavad,kuid mitte nii nagu nemad seda tegid kui vanemate kodus elades. Näiteks võib tuua :Noored abielluvad,see on juba mingil määral väljakutse,selles koosluses ei saa elada ainult iseendale,kuna siis ei tule abielust midagi head.Abielus peab olema kompromiss ja austus
Millest tekivad põlvkondadevahelised konfliktid? Iga põlvkond erineb kuidagi ja millegi poolest eelmises põlvkonnast ja ka järgnevast põlvkonnast. Vahel isegi läheb põlvkondade vahel nii sõjaks, et tekivad konfliktid. Aga millest siis tekivad põlvkondadevahelised konfliktid? Saab midagi ette võtta, et neid ei tekiks nii palju ? Vaadeldes tänapäeva noori inimesi läbi vanemate inimeste, siis kohe on näha ka erinevusi. Vanemad inimesed ikka mõtlevad, et nemad nii ei teinud nagu tänapäeval tehakse. Konfliktid tekivad juba varases eas. Nagu näitkes juba siis, kui nooruk jõuab puberteedini. Emad-isad on põhiliselt hädas, et noored, 13-15 aastased, on öö läbi kusagil väljas ja vanemad ei tea sellest midagi. Siis tekivad probleemid, et kui enam ei lubata välja, siis ollakse vanemate peale vihased ja neid nii öelda vihatakse maailmas kõige rohkem. Siin on siis probleemiks iga. Aga enamikud noorukid saavad sellest üle...
Mis see pits viina mehele ikka teeb! Elas kord üks pereisa Paul, pealtnäha oli ta samasugune nagu teisedki isad: hoolitses oma pere eest ning oli mustertööline. Tal oli hea palk normaalne kodu ning ilus auto. Ühel õhtul korraldas Paul oma sõpradega peo, kus ta jäi maani täis ja järgmisel hommikul ärkas ta peavaluga. Kohe läks ta kööki õlut võtma, jõi pudeli ja kaks, siis veel ühe ja veel nii terve päeva. Kui ta naine ja lapsed koju jõudsid, oli ta täiesti täis. Hädavaevu talutati ta voodisse. Pärast ärkas ta veel suurema peavaluga ja niimoodi mitu päeva järjest.
Mis toimub maailmas? Me elame maailmas, kus iga päev võib tekida konflikt, mis keerab pea-peale kõik meie unistused ja senise elu. Üks ainus sõna võib tekidaga kokkupõrke millesse segatakse kogu maailm, see põhjustab suurema kaose , kui arstide streik või kui euroala lagunemine ning paneb meid olukorda, kus isad matavad poegi ja järele jäävad varemed nii inimeste kui majade näol--selleks on sõda. Aastaid, mil tervel planeedil on olnud rahu ning keegi pole sõdinud, saaks kokku lugeda kahe käe näppudel. Too kurb aga tõene fakt, on ümberlükamatu tõestus sellele, et inimene ei suuda või pole seni õppinud, elama ilma sõjata. Igal sõjal on siht, mille poole püüeldakse ning mida saavutada soovitakse. Näiteks oli Ameerika
Nahka kriipivad nädalad Kleer põgenes kodust, Tartu, linna kus ta elas enne, kui nad kolisid Tallinna. Ta sai häälega Tartu ja seal valis ta välja ühe odava hostelli, kus ta ööbib. Muidu pidi ta ööbima oma ammuse sõbranna Triinu juures, aga Triinu pidi minema ootamatult Soome. Ta jäi paariks ööks hostelli, aga kuna tal jäi koguaeg raha vähemaks ja tööl ei käinud. Siis ta kirjutas ennast hotellist välja ja ostis endale poest ühe odava magamiskotti. Ta leidis ühe üksiku maja, mis oli suhteliselt korralik ja jäi sinna. Internetti jututoas käies kohtas ta Fredi, kellega nad käisid ka koos väljas. Selle tulemusena armus Kleer Fredi. Hiljem tuli välja, et see üksik maja kuulub Reneele, kes seal vahest ööbib, kui ta kodus ei taha olla. Renee lubas tal majja jääda. Varsti saatis Fred talle kirja, et kui Kleer raha ei maksa siis ta näitab Kleeri kohta tehtud pornovideot kõigile. Ta räägib sellest Reneele ja näit...
neisse süstitakse sisse madal enesehinnang , millest on väga raske välja tulla. Seda näitab ka kogemused miks paljud pered seda varjavad ja ei julge seda tunnistada . Kuigi peks on õudne ja isegi kurvalt vahel lõppev , ei saa seda siiski võrrelda moraalse vägivallaga . Aastatega murdub inimeste vaim , jääb alandus ja puudub igasugune enesehinnang . Kuid mitte alati . Osa inimestele on kõlvatu käitumine elunormiks . Nagu näiteks pedofiilid , isad ja kasuisad kes vägistavad oma lapsi oma ihade rahuldamiseks . Samas on ka kaassüüdlased emad , kes kipuvad oma silmi selle ees sulgema . Lapsed , keda emad , isad karistavad ränga peksuga . Raputatud pisibeebid , ,, narkobeebid " lapsed keda üritatakse rahulikuks sundida rahustitega . Ohvrid ei julge rääkida oma väärkohtlemisest , eriti seksuaalsest , arvates et keegi ei tee nagunii mitte midagi nende abistamiseks . Lastega manipuleeritakse ja hirmutatakse vaikima , öeldes neile nt
Tähtis on see, milline õpetaja antud tundi läbi viib ja kui adekvaatne ta on teemat õpetama. Teiseks mõjuteguriks võib olla meedia. Väga paljud reklaamid on seotud seksuaalsusega, samuti on seksuaalsust võimalik näha väga palju ka mängufilmidest. Ka noort ümbritsev mõjutab suurel määral tema seksuaalsust. Lapsed tajuvad väga hästi, et ka abielus olles võib partnereid vahetada. Nähakse, et on normaalne, kui vanemad lahutavad, et isad või emad võivad vabalt ka vahetuda. Ema või isa ei pea olema sugugi erinevast soost, sest normaalne on kasvada ka samasooliste peres. Tänapäeva noorte eetilised tõekspidamised seksuaalsuse suhtes on väga erinevad. Leidub noori, kelle jaoks on seksuaalsus väga diskreetne teema ning leidub ka noori, kes oma ,,vägitegudest" väga kõva häälega valmis rääkima on. Noorte eetilisi vaateid mõjutavad väga suurel osal kasvatud ja ka mõnuainete tarvitamine
5.kl 22.04 Esimesed viigingid olid Skandinaavias. Taani, Norra ja Rootsi. Viikingeid nimatetakse ka normannideks. Vahel aga ka kutsutakse neid ka norrameesteks või põhjameesteks. Nad kõnelesid vananorra keelt . See aga kujunes taani, norra, ja rootsi keeleks. Skandinaavia tähestiku nimi on futhark ja selles on 16 tähte. Viiginkitel polnud koole ega ülikoole. Tarkused õppisid lapsed vanematelt. Isad õpetasid poegadele kuidas põldu harida, loomi pidada, maja ehitada, kala püüda, jahti pidada või kudas sõdida. Emad õpetasid tüdrukutele kodutöid, söögi tegemist, ketramist, kudumuist ja muid asju. Viiginkitel ei olnud televisiooni, arvutit, kino, ega raamatuid. Vaid siis oli kas juttuvestja või enda pere jutud. Arheoloogid on välja kaevanud lelusi , lauamänge, täringuid, puust loomi, mõõke või paate. Need kes purjetasid ida suunas, nimetati neid ka varjaagideks
Teises ja kolmandas raamatus räägib ta Vanast-Kreekast ja Roomast. India mängis suurt rolli seksuaalsuse ajaloos, kus võib leida kõige vanemat kirjandust mis käsitleb seksuaalsust kui teadust. Arvatavasti oli Indias seksuaalõpetus läbi kunsti ja kirjanduse. Esimesed tõendid tulevad ühtedest vanimatest budismi ja hinduismi tekstidest, mis räägivad abielust, viljakusest ja seksuaalsusest. Sealt tuleneb ka Kama Sutra. Hiinas osteti omale pruute ning naiste isad otsustasid kellele tütar mehele läheb. Väga tähtis naistel oli süütus. Mehed võisid osta mitu naist. Jaapanis vastupidi oli kaheksandal sajandil tähtsam erootika ja armastus. Seksuaalsus oli tähtis komponent Jaapani kultuuris. Jaapan on siiani häbenev ühiskond, kus tähtsaks peetakse viisakust ja sobivat käitumist. Vana Kreeka viljakuse sümboliks oli fallos, mida võib leida Kreeka kunstis ja skulptuurides.
Fourth level Fifth level Poisid Tüdrukud Beebid POISID Click to edit Master text styles Second level o Väikesed poisid kui Third level suuremad vennad Fourth level või isad. Fifth level ( klassika, sikk) o Mugavus o Haaremipüksid o Triibud / ruudud o Kudumid o Militarism Click to ed it Maste Second r text sty level les Third le ve l Fourth l evel Fifth lev
SEMINARITÖÖ ETRUSKID JA ROOMA RIIGI ALGUS, LINNADE TEKKIMINE, ÜHISKOND. 1. Millist nime kandis maakond kus elasid Etruskid? -Maakond, kus nad elasid, kandis nende järgi nime Etruuria 2. Millistel erialadel paistsid silma Etruskid. -Etruskid olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid. Peale selle paistsid nad silma ehituskunsti ja käsitöö poolest. 3. Mitu linnriiki oli Etruskidel välja kujunenud VI sajandiks? -Selleks ajaks oli neil kujunenud 12 suuremat linnriiki. 4. Kuhu kerkis kuulus Rooma linn. -Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksule Latiumi maakonda. 5. Millisest keelest sai hilisemalt Rooma riigi ametlik keel. -Latiini ehk ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlikuks keeleks. 6. Mitu Rooma kuningat seitsmest olid etruskid? -Kolm viimast olid etruskid. 7. Kuidas kinnitati ametisse kuningas? -Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. 8. ...
Liikumine tekkis kuuekümnendatel lääneriikides just keskklassi hulgast pärit noorte seas ja muidu nooremeelsed, kes protesteerisid oma arust vanema põlvkonna materialistliku ja üheülbalise maailmapildi vastu. Selle tuumaks oli vastuseis ühiskonna tavadele, süsteemile, valitsevale elukorraldusele ja võitlus ahistavate piiride vastu. Tol ajal olid hipid suhteliselt väike rühm inimesi, kuid kõik teadsid, kes nad on. Nende vaimsed isad olid kirjanik Jack Kerouac ja luuletaja Allen Ginsberg. Hipide ootused ja lootused olid suunatud iseenestele ning oma eakaaslastele. Levis ütlus: "Ära eales looda ühelegi inimesele, kes on üle 30!". Samas ei maksa ära unustada druuge põhimõtted ja hüüdlaused kehtisid sageli seni kuni pea oli udune. Materiaalselt vaese elustiili valik oli hipidel teadlik - protest ühiskonna vastu - ja nad loobusid hüüetest. Uskumata paremasse tulevikku, elasid nad
Lõppude lõpuks ei ole ju tähtis varandus ja veri vaid siiski armastus. Mõlema teose puhul on selgelt aru saada, et tegu oli ebaõiglusega, sest kedagi ei saa sundida armastama ja kui ollakse sunniviisiliselt abielus, kuna nii soovis su isa või ema, siis ei tule armastus tavaliselt kusagilt. Mul on väga hea meel, et ma ise ei olnud tollel ajal noor ning et minu isa pole mulle kaaslast valinud. Eks muidugi veidike annab see tänaseni tunda, just tütarde puhul. Isad ikka vaatavad poisi salamisi üle ja siis hakkavad moraali lugema, et kas ikka on õige poiss. Tavaliselt on tänapäeva isade probleem pigem see, kas tulevane väimees suitsetab, joob või on niisama pätt. Ikka ju soovitakse oma lapsele parimat, aga sellega ei tasuks üle pingutada. Need isad, kes siiani väga hoolikalt oma lastele partnereid valivad, keda kindlasti leidub, soovitaksin ma lugeda Kitzbergi, ehk paneb veidi südamele koputama.
peres süüakse enamasti ebatervislikult, siis võib lapsele jääda arusaam, et nii ongi õige. Noorukitele rämpstoidu keelamisest ei ole kasu, kui teised pereliikmed neid ise edasi söövad. Seega tuleb teha muudatusi kogu perekonna toidulauas.Vanemad peaksid kujundama tervislikke harjumusi, arutama perega koos olles laste toitumissoove ja suunama neid õigele teele. Leidub siiski suurel hulgal selliseid peresid, kes ei söö päeva jooksul kordagi normaalset toitu. Paljud emad ja isad lahkuvad kodust varajastel hommikutundidel ja tulevad töölt alles õhtul. Lapsed, kes peale kooli koju tulevad, peavad ise toiduvalmistamisega hakkama saama. Enamasti valitakse aga lihtsam tee ja süüakse seda, mis valmib kiirelt ja ei nõua erilisi oskusi. Põhikoolis käies oli mu peamine kõhutäide lõunaks pitsa, kastme rohke salat või kõige tavalisemad võileivad. Kui ema töölt koju jõudis oli ta alati liiga väsinud, et valmistada meile sooja sööki
Kiilakas ja Kaelkirjak Lugu uue Puu on puude Vette Unelaul viilakas koolimytsiga k6rgune hyppamisest Restoran P99ningul Kuidas issi Minu laul Kui sa Meie telekat kiusad kassi lapse uni remontis Emme ja arvuti Emmele Lapse mure Tere! Isad ja Ilmapuu pojad Autoga maale Lemmikluuletused Vette hyppamisest Koolis mulle 6petati: Vaata h2sti ette, Kui on tundmatu sul koht, Siis 2ra hyppa vette!
Noori varitsevad ohud Ükski noor ei ela tänapäeval turvaliselt ühiskonnas. Osa teismelistel pole enam kodudki ohuvabad. Kolm põhilist ohtu on kodu- ja koolivägivald, alkohol ja tubakatooted ning halb seltskond. Kuidas satuvad noored nendesse ohtudesse? Kuidas neid ennetada? Ohtudesse sattumist põhjustab vahel liigne uudishimu, vanemate või sõprade eeskuju ning noore meeleheitlikud valikud. Vägivalla korral ei sõltu teismelisest endast ohtu sattumine, seega võidakse kiusata täiesti süütuid noori. Alkoholi ja tubakatoodete kasutamise puhul on tihtipeale noorte soov kuhugi kuuluda, olla keegi ning mitte tunda end grupist väljaheidetuna. Kuigi neil pole mõnuained kättesaadavad, leidub vanemaid sõpru või tuttavaid, kes hoolitsevad selle eest, et noored saaksid alkoholi ja tubakatooted kätte. Halva seltskonnaga puututakse kokku enamjaolt pidudel ning tavaliselt pakutakse korralikule noorele alguses proo...
Uudistes ning mujalt meediast on tihti kuulda, et paljud eestlased käivad Soomes tööl või lõpuks kolivad jäädavalt sinna, mis pole Eesti riigile hea. Seetõttu otsustasime 6. veebruaril uurida Rapla linna inimestelt, milline on nende suhtumine sellese, et paljud eestlased lähevad Soome tööle. Esimesena vestlesime 45. aastase Annega, kes on ametilt juuksur. Pärast pikemat mõtlemist vastas Anne: ,,Eriti hästi ei suhtu, kuna see pole normaalne, et noored Eesti isad peavad lahkuma oma pere juurest, et elatist teenida ning lisaks sellele jäävad maksud võõrasse riiki." Uurides veel, et kas mõni tema tuttav ka Soomes töötab, tekkis näole naeratus. Ta lisas, et paljud sõbrad, tuttavad töötavad Soomes, enamus küll sellistel töödel, mida soomlane ise teha ei taha, kuid mõned on isegi arstid või lasteaia kasvatajad. Seejärel kohtusime napisõnalise, Rapla Vesiroosi gümnaasiumi õpilase Sandriga, kellel tundus olevat kiire
Eratosthenes oli vanakreeka matemaatik, poeet, atleet, geograaf ja astronoom. Pompeius-väepealik ja riigimees(Pompeiuse ja Caesari vahel oli kodusõda) Octavianus- Vana-Rooma keiser, esimene Rooma keiser. 30a. eKr hõivas O. Egiptuse, liitis selle Roomaga ning lopes vabariigi ajastu, hiljem Augustus.. Panteon- antiikajal ka kõigile jumalatele pühendatud templit, tipus zeus Venus-ilu ja armastuse jumalanna Mars-sõjajumal, talupoegade,karjuste kaitsja Vesta-kodukoldejumalanna Titus Livius-koostas "Linna asustamisest "alates 2.Klient-patrooni kaitse all olev inimene, vastutasuks teenid patrooni truult Patriitsid-isad, suursugustest suguvõsadest, nende esiisad arvati olevat Romuluse ajast Roomas. Rahvatribuunid-Vana-Rooma riigiametnikud, kes kaitsesid algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Konsulid-juhtisid sõjaväge, nende järgi nimetati aastat, krgemad ametnikud Tsensorid-korraldasid kodanike loendust ja kosotas...
Armastus on pime Seda et armastus on pime, on kuulnud arvatavasti iga inimene. Ma usun, et iga keskeas olev mees või naine võib rääkida ka oma kogemustest selles valdkonnas. Kuid mida tähendab, et armastus on pime ? Mõne inimese jaoks võib see tähendada armumist kellessegi kellega tal on ebamugav või võimatu suhelda, armuda kellessegi olenemata tema välimusest, majanduslikust seisusest või muust sellisest. Sellises armastuses ei panda üksteise vigu või puuduseid tähelegi või vaadatakse neist mööda Kui selline armastus on vastastikune, siis on see minu arvates peaaegu täiuslik armastus. Päris täiuslik pole see sellepärast, et igas armuloos on omad head ja vead. Teistele võib see samas tähendada seda, et kui inimene armastab kedagi väga palju, siis ei pane ta tähelegi kui ta armastatu teda ära kasutab või petab. See näitab ka seda, et armastus võib muuta teist inimest paremaks kui ta tegelikult on. Näiteks saab ...
Realism kui kirjandusvool Ulve Mägi 2016 Realismile iseloomulikud jooned Realism kui vool tekkis 19. sajandi 30. aastail Lääne-Euroopas, Eestisse jõudis 19. sajandi 90-ndatel. Tunnused: 1) taotleb elu tõepärast kujutamist ¤ hoidub elu idealiseerimisest ¤ kujutab olustikku ja miljööd asjalikult ¤ osutab tähelepanu inimpsüühika tõepärasele kujutamisele 2) avab nähtuse olemuse ja põhjuslikud seosed (miks miski on nii, nagu on) 3) toob esile ajastu tüüpilised jooned, väldib juhuslikku ja ebaolulist 4) jälgib ühiskonna ja inimese suhteid ¤ inimese suhet ühiskonnaga kuidas inimene kujundab ühiskonda ¤ ühiskonna mõju inimesele kuidas ühiskond mõjutab inimest 5) kujutab sotsiaalseid vahekordi (alamklass ülemklass) 6) kritiseerib ühiskonda (seetõttu on 19. sajandi realismi nimetatud ka kriitiliseks realismiks) Realismi võrdlus romantismiga Märksõna Romantism ...
hakkab. Mulle jäid silma ka laulud, kus ei esinenud ainult solist vaid taustalauljad samuti. Nendeks lauludeks olid, näiteks ,,Dancing Queen'', ,,Take A Chance On Me''. Muusikal jutustab Sophiest, kes hakkab abielluma ning tahab, et altari ette viiks ta isa. Probleem seisneb selles, et ta ei teadnud, kes on ta isa ja ta leidis pööningult ema vana päeviku. Sinna oli kirjutatud kolm meest, keegi neist kolmest oli Sophia isa. Ta kutsus võimalikud isad pulma ja nende saabudes hakkas uurima, kes tema isa võiks olla. Sündmused olid seotud mõne lauluga. Eredamaks näiteks oli ,,Money, Money, Money'' laul, mida laulis Merle Jalakas ehk Donna. Laul oli väga särav ja tempokas. Lava illustratsioonid olid väga hästi välja toodud ning näitlejad tegid selle etenduse veel huvitavamaks. Kõige meeldejäävamaks esinejaks oli Donna sõbranna, keda esitles Terje Pennie. Ta oli väga humoorikas ja mängis oma osa hästi.
Kukeseene kuulamise kunst Enne raamatu lugemist oli Valdur Mikita mu jaoks tundmatu, kuid nüüdseks olen Tema kohta rohkem uurinud. Mikita on oma elu jooksul kirjutanud kümme teost, raamat "Kukeseene kuulamise kunst" ilmus kümnendana. Mu jaoks oli huvitav ka see, et Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli bioloogina, sest endalgi on sarnane soov. Oma kuulsaimates teostes "Metsik lingvistika" (2008), "Lingvistiline mets" (2013) ja "Lindvistika ehk metsa see lingvistika" (2015), Ta arutleb samuti eesti kultuuri ja eestlaste psühholoogia teemadel. Raamatut esimest korda lehitsedes jäi mul koheselt silma peatükk nimega "PISA test ja maavanaema". Seal oli juttu sellest, kuidas eestlaste hulgas on palju loodusteadlasi just sellepärast, et meie emad-isad ja vanaemad-vanaisad on meid õpetanud loodusest lugu pidama. Just selline maavanaema on ka minul, kes õpetas mind loomi armastama ja ka oma tulevikku selle armastusega kujundama. Nimelt so...
LEMBIT PETERSON Referaat Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ELULUGU..............................................................................................................................4 1.1. Karjäär.........................................................................................................................4 1.2. Tunnustus.....................................................................................................................5 1.3. Ühiskondlik tegevus............................................................
Arhiivinduse lõpparvestuse kordamisküsimused 1. Rahvusarhiiv, selle struktuur, põhilised ülesanded. Rahvusarhiiv on Eesti arhiivinduse keskus. Rahvusarhiivi põhiülesanne on tagada ühiskonna kirjaliku mälu – dokumentaalse kultuuripärandi – säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Teisalt kindlustab arhiiv autentsete dokumentide hoidmise kaudu kodanike põhiõiguste ja -kohustuste kaitse ning demokraatliku riigi läbipaistvuse. 2. Õigusaktid, mis reguleerivad arhiivihaldust. Asutuste ja organisatsioonide dokumendi- ja arhiivihaldust ning teabega ümberkäimist reguleerivad olulisemad õigusaktid on seadustest: •Arhiiviseadus •Avaliku teabe seadus •Isikuandmete kaitse seadus •Digitaalallkirja seadus •Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus •Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus ja määrustest: •Asjaajamiskorra ühtsed alused •Arhiivieeskiri 3. P...
Peo läbiviimisel aitasin ka kaasa. Pidu oli organiseeritud väga originaalselt ja huvitavalt. Lapsed olid peoga väga rahul ja ma ise nautisen samuti seda üritust. 4 18. detsembril oli Ülenurme Pere- ja noortekeskuse jõulupidu, kuhu olin ka mina vaatlejana kutsutud. Pidu oli üles ehitatud valgusefekidega , mille vahele olid põimitud esinemised Ciara tantsutüdrukutele, Vikerkaare lauljatele, esinesid ka isad ja vanaisad, laulsid ja tantsisid koos lastega. MTÜ Õnnemaa osaleb ka vabatahtlikult toidupangas. Tutvunud MTÜ Õnnemaa Ülenurme Pere- ja noortekeskusega leian, et kõige suuremaks puuduseks on ruumipuudus. Selleks, et saaks vastu tulla kõikide laste ja ka vanemate soovidele ja , et oleks võimalik veel rohkem viia läbi üritusi, teha juurde uusi ringe oleks vaja kahtlemata palju, palju suuremaid ruume. Tänu
Noored ei mõista vanu ja vanad ei mõista noori see on nii olnud juba sajandeid. Põlvkondadevahelised suhted on aastakümmetega kindlasti drastilisel määral muutunud. Tänapäevane ühiskond erineb hulgal meie esivanemate elust. Paljulapselised perekonnad ja põllul hommikust õhtuni põllul töötamine pole enam päevakorras. Sündimus on vähenenud ja noored ei pea tööd tegema. Sellest on ka tingitud laste ja vanemate suhete erinevused ja vääriti mõistmised. Lastel on raske mõista oma vanavanemaid ja vastupidi. Lapsed peavad vanade elutarkust seniilsuseks ja targutamiseks, vanainimesed peavad lapsi ülbeks ja üle käte läinud põlvkonnaks. Perekonnad pole nii kokkuhoidvad, kui vanasti. Vaevu jagub veel vanasid peretraditsioone. Igaüks tegeleb omaette eesmärgiga, iseseisvust peetakse loomulikuks. Noorte vajadused on esiplaanil, vanurid pole olulised. Noortel pole enam nii palju piire nagu vanasti, seda on aga raske mõista vanemal põlvkonnal. See...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
