mis on tavaliselt kollased. Jahti peavad nastikud hommikul ja õhtul, püüdes peamiselt väiksemaid konni ja konnakulleseid. Mõnikord õnnestub tal tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi, ka ondatra või mügri vastsündinud poegi. Talve veedavad nad sügavates urgudes kas üksikult või mitmekesi koos, mõnikord võivad nastikud talvituspaika jagada ka rästikutega. Talvituma minnakse öökülmade saabudes - oktoobris või novembris ning virgumine toimub märtsis või aprillis. Loomult on nastik aktiivne ja liikuv madu - ta roomab kiiresti, võib ronida ka puudel ja ujuda vee all. Nastik on hea ujuja - ta võib ujuda kaldast mitme kilomeetri kaugusele ning sukelduda mitmekümneks minutiks. Elupaikadena eelistavad nastikud märjemaid alasid - jõgede, järvede ja tiikide kaldaid, niiskeid metsi ja lamminiite.
“Buddha-dhamma” või “dharma” • Budism on üks vanim maailmareligioonidest. • Budismi rajajaks on Indiast pärinev munk Siddhartha Gautama. Õpetuse alused • Budismi õpetusest tuntumad on neli õilsat tõde ja kaheksa osaline tee. • Budismi järgi alluvad sansaarale (ümbersünnile) ka jumalad, nagu kõik teisedki olendid siin maailmas. • Budalase eesmärk on nirvaana (õndsus) • Budistliku tee lõppeesmärgiks on Virgumine ehk Valgustumine • Budistlikku arenguteed järgivad inimesed pühenduvad kolmele kalliskivile,nende kohta öeldakse et nad lähevad varjupaika.Kolm kalliskivi sümboliseerivad Buddhat, Dharma ja Sanghat Buddha • Buddha tähendab sanskriti keeles “ärganu” , “virgunu” Kombed • Vaimulikeks on laamad-mungad näiteks Dalai-laama • Igapäevaelus avaldub budism alatarite eest hoolitsemises ja palvetes, armulettide kasutamises ning templite ja kloostrite
traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budism tekkis Indias 5 6. sajandil e. m. a. Budismi levik Enimlevinud on tänapäeval budistlik õpetus Kagu Aasia riikides, Kambodzas, Tais, Jaapanis ning Tiibetis, üha rohkem ka Lääne Euroopas ja USA s Ligikaudne budistide arv on 260 miljonit Õpetuse alused Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Virgumine toob kaasa mõistmise, ärksuse, kaastunde ja meelerahu, mis lõpetab ümbersünniahela. Neli õilsat tõde 1. On olemas kannatus 2. Kannatusel on põhjus 3. Kannatusest on võimalik vabaneda 4. Selleks on olemas kaheksaosaline tee Kaheksaosaline tee 1. Õige arusaam nelja õilsa tee mõistmine. 2. Õige meel himudest, pahatahtlikkusest ja julmusest vabad mõtted. 3
Buddha elust ja missioonist Budism Budism sai alguse 1. aastatuhandel eKr Põhja-Indias Budismi õpetust nimetatakse buddha õpetuseks või dharmaks ehk seadmuseks Budismi eesmärgiks on virgumine 7,1% maailma rahvastikust budistid Enamlevinud Kambodžas, Jaapanis, Taimaal Buddha elutee Prints Siddharta Gautama (563-483 eKr) jättis rikkuse, et leida vastus küsimusele “Kuidas ületada inimlikke kannatusi?” Kohtus teispoolsusega, ta virgus ning peale seda hakati teda kutsuma Buddha Šakjamuniks Tema missiooniks sai teiste juhendamine ja õpetamine Ta suri ehk vaibus parinirvaanasse 80-aastaselt. Järeltulijat ei valinud, soovitas juhinduda oma õpetusest
konnakulleseid. Mõnikord õnnestub tal tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi, ka ondatra või mügri vastsündinud poegi. Kuigi nastik on veega seotud, püüab ta väikesi kalu harva. Nastik võib toiduta elada pikka aega. Talve veedavad nad sügavates urgudes kas üksikult või mitmekesi koos, mõnikord võivad nastikud talvituspaika jagada ka rästikutega. Talvituma minnakse öökülmade saabudes - oktoobris või novembris ning virgumine toimub märtsis või aprillis. Esimestel soojadel kevadpäevadel soojendavad nastikud end pikalt päikese käes, olles sageli puntras koos. Paaritumine leiab aset aprilli lõpus või mais. Juulis või augustis muneb emasloom niiskesse ja sooja paika 6...30 nahkja kestaga muna, mis sageli kleepuvad üksteise külge. Munade arenguks sobiv temperatuur on 25...30° C ning sellisteks paikadeks on sõnnikuhunnikud, langenud lehtede kuhjad, paks sammal või vanad pehkinud kännud
o Namu-myoho rengekyo kiidetud olgu lootus sutra o Daimoku lootus sutra kordamine o Shakyo o Gohonzon - Ususti et lootus sutra aitab. Räägib milline saab olema tuleviku puhas maa vms - N. Nägi tuleviku väidetavalt ette. Midagi läks tema ennustustest veits täppi ka. - Ainuke õige õpetus on lootus-sutra, mis aitab päästa Jaapanit hävinust. Hakuin Ekaku (1686-1768) - Ühe käe plaks - Suur kahtlus, suur virgumine o Daigi wa daigi no moto o Sekishu no onjo - Arvas, et need eelnevad tekstid olid liiga keerulised, et tuleks rohkem reformida. - Suur kahtlus viib suure virgumiseni Hakuini lemmik lause. - Kahtlus motiveerib edasi õppima ja tegutsema. Jaapanis religiooni jaotus 1000 in kohta o 107,559 shinto o 93,956 budism o 2,157 kristlus o 10,124 muu MIS ON PÕHILISED JAAPANI KOOLKONNAD?
pika habemega ei ole pilve piiril jalgu kõlgutamas ja maailmas olevate inimeste üle kohut mõistmas. Oculus rationis rõhub just kõlbelisele olemisele. Oculus Fidei on intuitiivse olemise näitaja, mille järgi neda sisehääle tajumine ja tundmine oleks väga oluline. Kosmovisioon võiks olla teadusliku ja intuitiivse tajuimse koosmõjul inimese avarduv maailmavaade, mida oleks juba inimkonnal ammu vaja, kuna inimeste avardumine ja virgumine on jäänud kahjuks Hiina usundite tasandile. Tooks siinkohal näiteks Taoismi ( vaimne tee, vaimen kulgemine ). Kulgev elutee, mis mõistab maailma terviklikku pilti on oculus fidei suunaks. 3.) immanentne- (siseomane, nähtusele v esemele seesmiselt omane, selle loomusest tulenev) . Kui võtta immanaentse sõnakirjeldus ÕS-ist selgub, et transtsentne ( kogemuste piire ületav ) jumal peaks meile olema juba loomukohane ja meile seesmiselt omane.
Budismi järgi alluvad sansaarale (ümbersünnile) ka jumalad, nagu kõik teisedki olendid siin maailmas. Budismi õpetustest tuntuimad on neli õilsat tõde ja kaheksaosaline tee. Budalase eesmärk on nirvaana (õndsus) Budism näeb elu kui pidevat muutumise protsessi. Vana budistlik tekst ütleb, et meie elu on vormitud meie mõistuse järgi, me saame selleks, mida me mõtleme Õpetuse alused Budistliku tee lõppeesmärgiks on Virgumine ehk Valgustumine. Enda mõtlemise ja tundeelu arendamiseks on budismis palu meetodeid. Budistlikku arenguteed järgivad inimesed pühenduvad kolmele kalliskivile, nende kohta öeldakse et nad lähevad Varjupaika. Kolm kalliskivi sümboliseerivad Buddhat, Dharma ja Sanghat. Buddha ei viita siinkohal mitte niivõrd ajaloolisele Buddhale, kui virgumise ideaalile, mille poole püüeldakse. Buddha Buddha tähendab sanskriti keeles "ärganu, virgunu". Buddhade ehk budade all mõeldakse
ebasõbralikkusest, lobisemisest · 4. Õige tegutsemine - vältida tapmist, varastamist ja ebaseaduslikku suguühet · 5. Õige eluviis - vältida elusolendite kahjustamist ja verevalamist · 6. Õige püüdlus - kahjulike mõtete ja tundmuste vältimine, positiivsete esilekutsumine · 7. Õige ärksus - teadvustada mediteerides oma keha, tundeid, meeleolusid ja mõtete tekkimist · 8. Õige keskendatus - viie meelepleki (himu, kadedus, viha, laiskus, nõmedus) ületamine · Virgumine toob kaasa mõistmise, ärksuse, kaastunde ja meelerahu, mis lõpetab ümbersünniahela Õige arusaam Õige keskendatus Õige meel Õige Õige ärksus kõne Õige Õige püüdlus tegutsemine Õige eluviis Õpetuse põhimõisted: Neli õilsat tõde
on kannatuse algpõhjus. Sõltuvusliku tekkimise õpetus seletabki lahti teise õilsa tõe kannatuse põhjusest Kannatuse kadumiseks on vajalik kaotada teadmatus, mille tulemusel kogu sansaarat kandev ahel lakkab toimimast Tühjus ja Isetus Sõltuvusliku tekkimise sünoüüm Nähtusel puudub püsiv omaolek Nähtused alluvad muutusele ja on võimelised toimima, tänu sellele on võimalik ka virgumine Tühjus ei viita mitte millegi olemas olule Isetus viitab sellele, et inimesel puudub “mina” olek Kolm kalliskivi Kolm kõige kõrgemat austusväärset objekti Kolm kaitsjat-virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha Nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust kolme institutsiooni vastu Meeleharjutused
Meditatsiooni ning oma elu valitsemise kaudu võib jõuda õigele arusaamale elust. 4 õilsat tõde 1) eluga kaasneb kannatus 2) kannatuse põhjus on elujanu 3) kannatus vaibub, kui vaibub elujanu 4) see on võimalik, kui inimene asub õilsale kaheksaastmelisele teele bodhisattva budismis inimene või mõni muu olend, kes aitab teistel olendeil kannatusest vabaneda ning kellel on eeldused budaks saada mahajaana-hinajaana erinevused Mahajaana (suur sõiduk): · virgumine võimalik kõigile olenditele · ka ilmikud on olulised Hinajaana (väike sõiduk): · virgumine võimalik vaid munkadele mõtluse eesmärk püütakse tühendada oma meel ning saavutada meelerahu nirvaana taaskehastumiste ahelast vabanemine budismis, tühjus, mitteolemine 5 elujuhist kõigile: · ära tapa · ära varasta · ära ela kõlblusetult · ära valeta · ära tarvita joovastavaid jooke munkade-ilmikute suhe: üksteisega lakkamatult seotud
10) Millised linnad on judaismis ja islamis maailma keskpunktid? Iisrael, Palestiina. 6. Selgita mõisted. (15p) braahman hinduismi preester. OM-silp kasutatakse saktismis ehk loova jõu kummardamisel, need on mantrad ehk pühad silbid. reinkarnatsioon uuesti sündimine, seda mõjutab karma. karma põhjuse ja tagajärje seadus, hinduismis ei saa muuta, budismis saab. sansaara hingede rändamine. nirvaana vaimne virgumine, vabanemine igapäevaelu kirgedest ja pettumustest, olevikus viibimise kirgas seisund, kuhu jõutakse budismis Teed järgides. Tao põhimõte taoismis, mis tähendab teed, kuid ka tegutsemisviisi ja eluseadust, on olemas taevatao ehk maailmakõiksuse kord, millega peaks ka inimese tao kooskõlas olema. menoraa judaismis seitsmeharuline küünlajalg. Hanukka juutide valguse ja imede püha, tähistatakse võitu süürlaste (süüria kuninga Antiochuse
seisundisse, tuleb järgida õilsat kaheksaosalist teed [3] 5 Õilis kaheksaosaline tee Kaheksaosaline tee on budismi aluseks oleva nelja õilsa tõe neljanda tõe ehk kannatuse lakkamiseni viiva tee sisuks olevad juhised, mida Buddha õpetas Seadmuseratta käimapanemise jutluses. Õilis kaheksaosaline tee viib kannatuste lakkamiseni ja virgumisele. Virgumine toob kaasa mõistmise, ärksuse, kaastunde ja meelerahu, mis lõpetab ümbersünniahela. 1. õige vaade: nelja õilsa tõe mõistmine 2. õige kavatsus: himudest, pahatahtlikkusest ja julmusest vabad mõtted 3. õige jutt: hoidumine valest, kuulujuttudest, ebasõbralikkusest, lobisemisest 4. õige tegu: tapmise, varguse ja ebaseadusliku suguühte vältimine 5. õige eluviis: elusolendite kahjustamise ja verevalamise vältimine 6
Kaastunne. Bodhisattva - ei astu enne nirvaanasse kui kõik kannatused on kadunud. Kõikidel olenditel on virgumismeel (Baddhicitta). Mitte miski pole iseolev, vaid kõigest sõltuv. Vadzrajaana - munk surres teab, kus ta taaskehastub. Nirvaanasse võib jõuda ka nüüd, kuid õigete meetodite järgi. Geluki haru - kollamütslased, voorusliku kombed. Dalai Laama (vaimne ja poliitiline juht, 14-nes). Dhanya - õpetus antakse edasi vahetult. Koan - õpetuslood. Satori - virgumine, kirgastumine, tõemoment. Pühaehitised: stuupa, tšörten, palvelipud/palveveskid, liivamandalad. DŽAINISM Taassünnist vabastab õige usk, õige teadmine, õige käitumine. Täielik vägivallatus - ei sööda mitte midagi (et ei teeks mitte millelegi liiga). Diambra sadhu - pühariietusse riietunu (ehk alasti), rändpühakutel ka joogilähker ja hari. Peavad vaid kõndima. Svetambara sadhu/sadhvi - valgesse riietunud. SIKHISM Üks jumal, 10 gusut
Sajandi teisel poolel lisandus senistele zanritele ka draama. 16. sajandil ei suutnud Itaalia võistelda Hispaania ja Inglismaaga, siiski on Itaalia etendanud tähtsat rolli euroopa uusaegse draama kujunemises. Itaalia humanistid hakkasid esimestena taaselustama antiikse draama traditsiooni. 15. sajandil hakati lavastama Terentiuse, Plautuse ja Seneca lavateoseid. Esimene vanarooma teatri taaselustaja oli Giulio Pomponi Leto. Kirjandusliku elu virgumine sajandi lõpupoolikul oli üldine. Lorenzo de Medici, suur kunstide ja teaduse metseen koondas oma õukonda kirjanike ringi. Lüürikuna kerkis esile humanist Angiolo Ambrogini, luuletaja nimega Angelo Poliziano. Firenze humanist Luigi Pulci sai oma rahvuslikult koomilise poeemiga ' Suur Morgante' rüütlieepika rajajaks itaalia kirjanduses. Proosas kuuluvad sajandi suurimad saavutused Napoli humanistidele. 1476. aastal avaldas Masuccio kogumiku 'Novellino'
· hommikused peavalud ja koordinatsioonihäired. · uneapnoe võib viia isiksuse muutustele, võimalik on dementsus ja tõsised somaatilised komplikatsioonid. Somnabulism Somnambulism e. uneskäimine on muutunud teadvusseisund, kus une ja ärkveloleku fenomenid on segunenud (1). Uneskäimisepisoodis ilmneb tavaliselt une esimeses kolmandikus ja seostatakse ärkamisega une kolmanda/neljanda faasist. Kuna virgumine ei ole täielik on teadvus on sügavalt hägunenud, reaktiivsus välis ärritajatele puudub ja motoorsed oskused madalad. Enamasti tõustakse voodist ning võidakse ringi kõndida. Siiski uneskäijad võivad lahkuda magamistoast ja vahel isegi väljuda kodust. Seetõttu on märkimisväärne risk saada selle episoodi ajal mõni raske vigastus (1). Joonis 2. Uneskäimine Sagedamini pöörduvad nad iseseisvalt või kellegi abiga vaikselt tagasi voodisse
· Esimesed viis on mõeldud kõigile budistidele. Aga ülejäänud kolm koos esimestega on vaimulikele. Budismi põhimõisted: · Nirvaana vaibumine, kustumine kõrgeima teadmise ja rahu seisund, mida aja ja ruumi kategooriatega ei saa defineerida ja mis tähendab ümbersünniahelast ehk sansaarast vabanemist. Nirvaana tuleb saavutada ainult oma püsivusega pole Jumalat, kellele loota. · Karma teo ja selle tagajärje üleüldine seadus. Virgumine algab enda olukorra hindamisest ja karma seaduse mõistmisest. · Sansaara ümbersünniahel, olemasolev maailm, mis on kaduv, muutuv ja kannatav. Ka inimene muutub pidevalt. Puudub isiklik muutumatu mina. Hinge ei ole uude kehasse sünnib ümber surmaeelne teadvuseseisund. · Dharma seadus, kohustus ja õpetus. Iga inimene peab alluma eelmise elu tagajärgedele ja püüda edaspidi halbu tegusid vältida. · Olemise kolm omadust: 1
konni ja konnakulleseid. Mõnikord õnnestub tal tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi, ka ondatra või mügri vastsündinud poegi. Kuigi nastik on veega seotud, püüab ta väikesi kalu harva. Nastik võib toiduta elada pikka aega. Talve veedavad nad sügavates urgudes kas üksikult või mitmekesi koos, mõnikord võivad nastikud talvituspaika jagada ka rästikutega. Talvituma minnakse öökülmade saabudes - oktoobris või novembris ning virgumine toimub märtsis või aprillis. Esimestel soojadel kevadpäevadel soojendavad nastikud end pikalt päikese käes, olles sageli puntras koos. Paaritumine leiab aset aprilli lõpus või mais. Juulis või augustis muneb emasloom niiskesse ja sooja paika 6… 30 nahkja kestaga muna, mis sageli kleepuvad üksteise külge. Munade arenguks sobiv temperatuur on 25…30° C ning sellisteks paikadeks on sõnnikuhunnikud, langenud lehtede kuhjad, paks sammal või vanad pehkinud kännud
Keha, tunded, aistingud, tajud ja teadmine on ajutised ja pidevalt muutuvad. Seetõttu ei ole ka isiklikku muutumatut mina. Hinge ei ole uude kehasse sünnib ümber surmaeelne teadvusseisund Karma teo ja selle tagajärje üleüldine seadus. Tegu on nii mõtteline, sõnaline kui ka füüsiline akt. Inimese teod määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi selle kas järgmine sünd on võrreldes eelmisega halvem või parem. Karma on vääramatu loodusseadus. Virgumine algab olukorra hindamisest ja karma seaduste mõistmisest. Dharma seadmus, õpetus ja kohustus. Iga inimese dharmaks ehk kohustuseks on eelmiste elude tagajärgedele allumine ja püüda edaspidi halbu tegusid vältida. Ent dharma, ehk seadmus tähendab tähendab ka Budha õpetust ja kõige laiemas mõttes õpetust või religiooni või kultuuri üldse. Duhkha kannatus, ahistus. Kogu olemine ehk ümbersünni ahel on seotud kannatustega. Ka naudingus peitub kannatus, sest ta on kaduv
valitseja Dalai laama Tenzin Gyatso 1935. 1959 eksiili Pantsen laama o Sünd 1989 o Hiina RV Mahajaana chan budism · Dhyana mõtlus, meditatsioon · Virgumise vahetu edasiandmine · 1.patriarh Kasjapa · Dhyana budism Hiinasse 520 · Tekstide tundmine ei ole eesmärk iseeneses, virgumine eesmärk Harud · Rinzai zen hiinas , olulised lühikesed mõistukõned, küsimused; sator virgumine · Soto zen maaletooja Jaapanisse Dogen , istumismõtlus Palveveskid , palvelipud iseloomulikud tiibeti budismile Budism läänemaailmas · H.S.Olcott taastas budismi Sry lankas ja Helena.P.Blavatsky esimesed budisdid läänemaailmas · D.T.Suzuki · Alan Watts
kandev ahel lakkab toimimast. Sõltuvusliku tekkimise kohaselt ei teki seadmused iseenesest vaid sõltuvalt põhjustest ja tingimustest, ning nad on pidevas põhjuse- tagajärje seoses s.t et nad ka ise on põhjuseks teistele seadmustele (1). 5. Tühjus Sõltuvusliku tekkimise sünonüümiks on tühjuse mõiste, mille järgi seadmustel puudub püsiv omaolek. Tänu sellele, et seadmused ehk nähtused alluvad muutusele, on nad võimelised toimima, ja tänu sellele on võimalik ka virgumine. Tühjus ei viita aga nihilismile, see ei tähenda, et midagi ei ole olemas. Nähtused ehk seadmused ei eksisteeri selles mõttes, nagu tavateadvus neid käsitleb - kindlalt piiritletud püsivate üksustena. Just seda väärkujutelma püsivast ja muutumatust maailmast peab budism rumaluse ehk teadmatuse aluseks. Seega kannatuse põhjustajaks (1). 6. Isetus Tühjuse mõiste teiseks väljenduseks on isetus, mis samuti viitab seadmuste püsiva omaoleku ehk ise puudumisele
Mõnikord õnnestub tal tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi, ka ondatra või mügri vastsündinud poegi. Kuigi nastik on veega seotud, püüab ta väikesi kalu harva. Nastik võib toiduta elada pikka aega. Talve veedavad nad sügavates urgudes kas üksikult või mitmekesi koos, mõnikord võivad nastikud talvituspaika jagada ka rästikutega. Talvituma minnakse öökülmade saabudes - oktoobris või novembris ning virgumine toimub märtsis või aprillis. Esimestel soojadel kevadpäevadel soojendavad nastikud end pikalt päikese käes, olles sageli puntras koos. Paaritumine leiab aset aprilli lõpus või mais. Juulis või augustis muneb emasloom niiskesse ja sooja paika 6...30 nahkja kestaga muna, mis sageli kleepuvad üksteise külge. Munade arenguks sobiv temperatuur on 25...30° C ning sellisteks paikadeks on sõnnikuhunnikud, langenud lehtede kuhjad, paks sammal või vanad pehkinud kännud. Ühte kohta
põhjuse-tagajärje seoses s.t et nad ka ise on põhjuseks teistele seadmustele. (Eesti keeles vt "Riisitaimesuutra"; Akadeemia, 1994, nr 4, lk 757-771, tõlkinud A. Herkel.) Tühjus Sõltuvusliku tekkimise sünonüümiks on tühjuse (sanskriti nyat) mõiste, mille järgi seadmustel puudub püsiv omaolek (skr svabhva). Tänu sellele, et seadmused ehk nähtused alluvad muutusele, on nad võimelised toimima, ja tänu sellele on võimalik ka virgumine. Tühjus ei viita aga nihilismile, see ei tähenda, et midagi ei ole olemas. Nähtused ehk seadmused ei eksisteeri selles mõttes, nagu tavateadvus neid käsitleb - kindlalt piiritletud püsivate üksustena. Just seda väärkujutelma püsivast ja muutumatust maailmast peab budism rumaluse ehk mõistmatuse aluseks. Seega kannatuse põhjustajaks. Isetus Tühjuse mõiste teiseks väljenduseks on isetus (skr antman), mis samuti viitab seadmuste püsiva omaoleku ehk ise puudumisele
konnakulleseid. Mõnikord õnnestub tal tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi, ka ondatra või mügri vastsündinud poegi. Kuigi nastik on veega seotud, püüab ta väikesi kalu harva. Nastik võib toiduta elada pikka aega. [11] Talve veedavad nad sügavates urgudes kas üksikult või mitmekesi koos, mõnikord võivad nastikud talvituspaika jagada ka rästikutega. Talvituma minnakse öökülmade saabudes - oktoobris või novembris ning virgumine toimub märtsis või aprillis. [11] Erinevalt rästikust ei ole nastik mürkmadu. Asustab kogu Euroopat (välja arvatud kõige põhjapoolsemad alad) ja Aasiat kuni Mongooliani. Nastikul on palju alamliike. Nad erinevad värvuse ja kehaehituse poolest.Soodsates elupaikades võib nastik olla sage, kuid viimasel ajal on muutunud haruldasemaks. [11] Levila Eestis Nastiku esinemist Eestis on kirjandusandmeid juba ammusest ajast. 1894. aastal esines
moonutatavaid metafoore, kujundeid, sümboleid ja kategooriasüsteeme. Filosoofia = tarkusearmastus Kogemus kui igasuguse filosofeerimise lähe: Leiame end eest maailmas olevana, maailma kogevana Filosoofia lähteks on EELteaduslik, argine viis kogeda, milles maailm on meile juba valla kätketud. Filosoofiliste küsimuste esitamine saab alguse siis, kui meie kogemuslik maailm minetab oma enesestmõistetavuse ja harjumuspärasuse. (Karl Jaspers piirsituatsioonis) Filosoofia virgumine, vabanemine seotusest elu hädapärasustega. IMESTAMINE ja KAHTLEMINE(enesestmõistetavuse kadumine, vajadus uue teadmise järele) = tõuge filosoofilisteks küsimusteks. Sokrates filosofeerimine algab teadmisest, et ma ei tea Filosoofia kui teadus teadmiste ja väidete süstemaatiline seos. ...kui fundamentaalteadus põhjuste, aluste, tingimuste, eelduste teadus. Oärib empiirilise kui niisuguse põhjuste, aluste, tingimuste järele, mis ise polegi enam empiirilised. ..
varaste budistlike munkade kloostriseadused - Õpetust muudeti, väites, et kõik koosneb algelementidest, dharmadest - Õpetas Nirvaanasse võivad jõuda kõik buddistid/inimesed, mitte ainult mungad Vastandumine teisi nimetati ,,väikesõidukiteks" - Ajaloolisi buddhasid hakkati nägema mütoloogilises kontekstis Õpetus teisenes - Oluline virgumine olendina bodhisattva Virgun nii kaua, et KÕIK olendid on kannatustest vabad Kõikide olendite suhtes - Kõik on tühi, millegil pole püsivat olemist, valitseb tühjus sunjata Äärmuslikkus - Kohalikud pühakirjakaanonid Kohalik vorm seal kuhu ta on liikunud märgid - Kõikidel olenditel Buddha loomus - Pühakirjadeks peamiselt Tiibeti ja Hiina budistlikud kaanonid Tiibeti kirjandus
konnakulleseid. Mõnikord õnnestub tal tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi, ka ondatra või mügri vastsündinud poegi. Kuigi nastik on veega seotud, püüab ta väikesi kalu harva. Nastik võib toiduta elada pikka aega. Talve veedavad nad sügavates urgudes kas üksikult või mitmekesi koos, mõnikord võivad nastikud talvituspaika jagada ka rästikutega. Talvituma minnakse öökülmade saabudes - oktoobris või novembris ning virgumine toimub märtsis või aprillis. Esimestel soojadel kevadpäevadel soojendavad nastikud end pikalt päikese käes, olles sageli puntras koos. Paaritumine leiab aset aprilli lõpus või mais. Juulis või augustis muneb emasloom niiskesse ja sooja paika 6...30 nahkja kestaga muna, mis sageli kleepuvad üksteise külge. Munade arenguks sobiv temperatuur on 25...30° C ning sellisteks paikadeks on sõnnikuhunnikud, langenud lehtede kuhjad, paks sammal või vanad pehkinud kännud
tappa, nt hävitab ka rotte, kobra, mürkmadu. BUDISM Budismi nimi on tulnud budismi rajaja, Põhja- Iindia ühe vürstiriigi troonipärija, SIDDHARTA nimest. (Legend tema kohta lahkus kodust, kui oli 29 aastane ja pereisa. Läks öösel, sest päeval polnud tahtejõudu. Mineku eesmärgiks oli leida vastus küsimusele miks inimesed kannatavad? Rändas 7 aastat ja siis talle tundus, et ta teab vastust. Toimus virgumine.) Buddha virgunud. Hakkas oma vaateid levitama. Õpetuse vundamendiks on 4 õilsat tõde ehk DOGMAT: 1. ELU ON KANNATAMINE nt inimese ilmale tulemine on kannatamine, kroonilised haigused (astma, suhkrutõbi), kirgedega seotud (armukirg), vananemine, surm 2. KANNATUSTEL ON OMA PÕHJUS peamine põhjus on elujanu, meelelisus 3. KANNATUSTEST ON VÕIMALIK VABANEDA 4. KANNATUSTEST VABANEMISELE VIIB 8 OSALINE TEE e inimesel peab olema
Silpide kordamine puhastab inimest kuuest halvast emotsioonist, meeleplekkidest. Üks tarkus, mis loeb, tuleb meie eneste kogemustest. Olulisim inimene budismis on dalai laama. Zen-budism õpetuse edasiandmine vahetult, südamest südamesse. Eesmärgiks on jõuda vahetu kogemiseni, virgumiseni. Koanid mõistulood, millega püüti õpilasi hirmutada (6. chan patriarh Hui Neng); meetodid on radikaalsed. Zen-budismi arusaam loomulik, lihtne eluviis. Dogen: virgumine ja mõtlus on üks ja sama asi. Ei ole tegijat, vaid on tegemine. Samuraikultuur elamine hetkes, protsessist osa saamine; kiindumusetus ellu ja surma. Tiibeti budismis on palveveskid ja palvelipud hoiavad inimese õpetust meeles. H.S.Olcott ja H.P.Blavatsky tõid budismi läänemaailma. Olcottile on püstitatud Sri Lankas ausambaid. D.T. Suzuki, Alan Watts viisid budismi rahva hulka. Friends of Western Buddhist Order Sangharakshita (inglise päritolu buda munk). Budism Eestis
· Rahustitest tugevam euforiant, suurtes annustes pärssiv, kasvatab lihasmassi, kulturistidel füüs.sõltuvus · Lahustatult sissevõetult hakkab mõjuma mõne minutiga, toime püsib 1-4 tundi · Date-rape drug reputatsioon nagu flunitrasepaamil, aga eluohtlikum · Mürgistus: iiveldus, oksendamine, peapööritus, nägemishäired, seejärel segasusseisund, vastutahtelised liigutused, krambid, lõpuks hingamisseiskus . Võimalik äkiline suure erutatusega virgumine teadvusetusest Kuidas tekib valu? · Valuaisting- väikese läbimõõduga esmaste aferentsete närvikiudude elektrilise aktiivsuse peegeldus · Närvikiududel lõpp-hargnemused, mida ärgastavad mehhaanilised, termilised & keemilised ärritajad · Neil närvilõpmetel kõrgema ärrituslävega retseptorid - ärgastuvad ärrituse puhul, mis võib põhjustada kudede kahjustumist ; kui ärritus on piisavalt tugev, et närvilõpmeid erutada, tekib valuaisting
See sümboliseerib inimese sisemist vangistust, alistumist rumalusele. Koopasse aheldatuna on tema nägemine fikseeritud valguse poolt tekitatud varjudele, mitte aga valgusele endale. Sedasi on võimatu tõelist valgust nii näha kui ka täies hiilguses kogeda. 2. Kirjeldage inimeste olukorda selles koopas. Mida nad peavad tõelisuseks? Selles koopas on inimene vang, kes peab tõelisuseks kogetut - vaid koopa seinu ja neile langevaid pettekujutlusi. Varjud on ainus, mida ahelais virgumine on võimaldanud näha. 3. Mis juhtuks kui keegi ühe vangidest vabastaks ja sunniks teda valguse poole vaatama? Kui vang, kes on terve oma elu pimeduses kasvanud ja vaid varje näinud, oleks äkitselt valguse poole sunnitud vaatama, siis kohutaks teda valu silmadele nii tohutult, et ta pööraks pilgu eemale ega jõuaks nähagi, et varjudel on ka omanikud. Sellise kogemuse saanud vang kas keelduks uuesti valguse poole
keskkonnaga seotud mõtteid kirja pandud. Selle põhjuseks on aga, et Buddha eluajal ja mitmeid sajandeid peale tema surma elati selles kultuuris palju suuremas harmoonias keskkonnaga, kui praegu ette kujutada osatakse. Inimesed tundsid väga tugevat sidet loodusega. Seda illustreerib ka Buddha elu, kus kõik märkimisväärsed sündmused juhtuvad maal ja on seotud puudega: tema sünd Lumbini salus, kus ema haaras kinni puuoksast, tema lapsepõlves mediteerimine puu all, tema virgumine bodhipuu all ning tema nirvaanasse suundumine. Budistid püüavad elada loodusega kooskõlas. Inimesed tunnevad tugevat sidet loodusega. Budism leiab, et loomad on võimelised tunneteks, kangelaslikkuseks ja eneseohverduseks. Budismis on enam lähedust kogu elava loodusega, kui Lääne usulises mõtlemises. See lähedus on olemuslik osa suurest ja
31 ka ondatra või mügri vastsündinud poegi. Kuigi nastik on veega seotud, püüab ta väikesi kalu harva. Nastik võib toiduta elada pikka aega. Talve veedavad nad sügavates urgudes kas üksikult või mitmekesi koos, mõnikord võivad nastikud talvituspaika jagada ka rästikutega. Talvituma minnakse öökülmade saabudes - oktoobris või novembris ning virgumine toimub märtsis või aprillis. Esimestel soojadel kevadpäevadel soojendavad nastikud end pikalt päikese käes, olles sageli puntras koos. Paaritumine leiab aset aprilli lõpus või mais. Juulis või augustis muneb emasloom niiskesse ja sooja paika 6...30 nahkja kestaga muna, mis sageli kleepuvad üksteise külge. Munade arenguks sobiv temperatuur on 25...30 C ning sellisteks paikadeks on sõnnikuhunnikud, langenud lehtede kuhjad, paks sammal või vanad pehkinud kännud.
seoses s.t et nad ka ise on põhjuseks teistele seadmustele. (Eesti keeles vt "Riisitaimesuutra"; Akadeemia, 1994, nr 4, lk 757-771, tõlkinud A. Herkel.) Tühjus Sõltuvusliku tekkimise sünonüümiks on tühjuse (sanskriti nyat) mõiste, mille järgi seadmustel puudub püsiv omaolek (skr svabhva). Tänu sellele, et seadmused ehk nähtused alluvad muutusele, on nad võimelised toimima, ja tänu sellele on võimalik ka virgumine. Tühjus ei viita aga nihilismile, see ei tähenda, et midagi ei ole olemas. Nähtused ehk seadmused ei eksisteeri selles mõttes, nagu tavateadvus neid käsitleb - kindlalt piiritletud püsivate üksustena. Just seda väärkujutelma püsivast ja muutumatust maailmast peab budism rumaluse ehk teadmatuse aluseks. Seega kannatuse põhjustajaks. Isetus Tühjuse mõiste teiseks väljenduseks on isetus (skr antman), mis samuti viitab seadmuste püsiva omaoleku ehk ise puudumisele
annaabi.ee 
