Paabel XX Viljandi pärimusmuusika festivalil Retsensioon 26.-29. juulil toimus kahekümnendat korda Viljandi pärimusmuusika festival. Ürituse raames esines 26. juulil kell 22.00 Kultrahoovis ansambel Paabel. Ansambli koosseisu kuuluvad Sandra Sillamaa (eesti torupill, sopransaksofon, eestlaul), Arno Tamm (eestlaul, akustiline kitarr), Erko Niit (elektri-, akustiline- ja klassikaline kitarr), Tõnu Tubli (trummid, löökpillid), Tanel Kadalipp (kontrabass) ja helikujundaja Rainer Koik.
EESTI ESIMESED ROCK ANSAMBLID MAGNETIC BAND GUNNAR GRAPSI GRUPP Magnetic Band oli aastatel 19771985 Gunnar Grapsi juhtimisel tegutsenud ansambel Tegutsemise algul viljeles ansambel poprokki, hiljem raskemat muusikat (hevimuusika)[1]. Aastal 1980 võitis ansambel Thbilisis toimunud üleliidulisel ansamblite festivalil "Kevadrütmid 1980" esikoha Aastal 1985 ansambli koosseis uuenes ja tegevust jätkati nime all Gunnar Grapsi Grupp. https://www.youtube.com/wa tch?v=CCv9BqPPl7w PROPELLER Propeller on eesti punkbänd. Koloriitne punkansambel (1978 -1980). Selles esinesid muusikud, kes rohkem nagu oma lõbuks harrastasid primitiivset, kuid vürtsikat muusikat, teatraalset show'd. Nendegi punk oli mõeldud pilana, mis siiski leidis liialt tõsimeelset
Hørsensi Kloostrikirikus Taanis (28.08.98). RONDELLUS Rondellus on andnud menukaid kontserte Baltimaades, Skandinaavias, Poolas, Ungaris, Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias ja Shveitsis; Riia ja Vilniuse vanamuusikafestivalidel, keskaja nädalal Gotlandil, Norrtälje kammermuusikafestivalil, Kalmari renessanspSevadel, Bornholmi suvemuusikafestivalil, festivalil "Euroopa keskaeg" Hürsensis, festivalil "Komponistinnen und ihr werk" Kasselis,festivalil "Montalbane" Freyburgis, festivalil "Musica Antiqua Europae" Bydgoszczis, monofoonilise muusika festivalil Plockis, Soproni vanamuusikafestivalil, keskaja ja renessansi festivalil Anagnis, festivalil "Recontres Internationales de Musique medievale" Thoronet's, keskaja teatri ja muusikafestivalil Elches jne.
mitmesugused löökpillid jm.). Rühma liikmed on professionaalid, kes on aastaid olnud tegevad Eesti paremates vanamuusikaansamblites. Rondellus on andnud menukaid kontserte Baltimaades, Skandinaavias, Poolas, Ungaris, Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias ja Shveitsis; Riia ja Vilniuse vanamuusikafestivalidel, keskaja nädalal Gotlandil, Norrtälje kammermuusikafestivalil, Kalmari renessanspSevadel, Bornholmi suvemuusikafestivalil, festivalil "Euroopa keskaeg" Hürsensis, festivalil "Komponistinnen und ihr werk" Kasselis,festivalil "Montalbane" Freyburgis, festivalil "Musica Antiqua Europae" Bydgoszczis, monofoonilise muusika festivalil Plockis, Soproni vanamuusikafestivalil, keskaja ja renessansi festivalil Anagnis, festivalil "Recontres Internationales de Musique medievale" Thoronet's, keskaja teatri ja muusikafestivalil Elches jne. Muusikud Rondelluse asutajad Maria ja Robert Staak moodustavad ka ansambli tuumiku,
muusikateoreetiliste ja -ajalooliste ainete õppejõuna. 2002-2007 oli Aints tegev popmuusikuna ansamblis Genialistid. Hooajal 2007/2008 on Tauno Aints resideeriv helilooja Eesti Rahvusmeekoori juures. Aintsi muusikat on esitanud Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Eesti Rahvusmeeskoor, Estonian Dream Big Band, Ansambel U:, flötist Tarmo Johannes, tsellist Aare Tammesalu jt. Tema muusika on kõlanud rahvusvahelisel uue muusika festivalil ,,Nyyd", festivalil ,,Eesti muusika päevad", Eesti Muusikaakadeemia Sügisfestivalil, festivalidel ,,Time of Music" (Soome, 2006), ,,Jazzkaar" ja ,,Tudengijazz". Tauno Aints on tuntud ka arranzeerijana. 2006. aastal äratas ta tähelepanu Veljo Tormise ja hevibändi ,,Metsatöll" loomingu seadetega Eesti Rahvusmeeskoori ja ,,Metsatölli" esituses festivalil ,,Maailmaküla". Gustav Ernesaksa lastelaulust ,,Rongisõit" valminud kaasaegne seade mudilaskoorile ja sümfooniaorkestrile oli 2007
2008.a. sügisest) ning Kaspars Putnis (2005-2008).Enam kui kuue aastakümne jooksul on RAM andnud üle 6000 kontserdi kõikjal Eestis, endise NSVLi suuremates keskustes, mitmel pool Lääne-Euroopas, Iisraelis, Kanadas ja USAs. Viimaste välisesinemiste seas on kontsert Peterburi Filharmoonia Suures saalis, kus osaleti Rudolf Tobiase oratooriumi "Joonase lähetamine" ettekandel (2003). Augustis 2005 esitas RAM Stockholmis III Läänemere Festivalil Sibeliuse "Kullervo", partneriteks dirigent Esa-Pekka Salonen ja Rootsi Raadio Sümfooniaorkester. 2005. aasta novembris andis Eesti Rahvusmeeskoor kolm kontserti kultuurifestivalil "Eesti päevad Sotimaal". Kontserdid toimusid Soti Parlamendis, Soti Kuninglikus Muusika- ja Draama-akadeemias ning Edinburghi Greyfriarsi kirikus, dirigeeris Ants Soots. 2006. aasta märtsis laulis koor Rootsis, Umeås (Sibeliuse ,,Kullervo" koos Norrlandi Ooperi orkestri ja Kristjan Järviga).
,,Mobile". Tekkisid esimesed telesaated. 1979. aastal olid esimesed tuurid välismaal, mis toimusid Poolas.Selle aasta lõppus Anne kolis ansamblisse ,,Vitamiin". 1980. aastal toimus esimene soolo kontsert Moskvas,kus Anne sai väga suurt 198283. aastal Anne esineb koos tuntud eesti lauljaga Tõnis Mäega. Alustades aastast 1979 ,Anne Veski kindlalt oli esimestel kohtadel hit paraatidel.Kõige edukam aasta laulja arvates on aasta 1983,sest ta osaleb rahvusvahelisel festivalil Pop song , mis toimub Sopotas, Poolas.Siin ta saab 1984. aastal Anne sai austatud lauljaks Eestis.Sellel aastal ilmus muusikaline film Anne Veski osalemisega.1986. aastal Annel algavad esinemised Laoses ja Vietnamis.1987.aastal esindab laulja NSV Liitu rahvusvahelisel festivalil Mauritiuses,kus peale edukat esinemist teda autasustatakse 2007.aastal Anne Veski osales Venemaa Superstaarisaa tes.Lugu, mida Bilan ja Veski esitasid, oli Dima Bilani enda
suurt populaarsust. 1982-83. aastal Anne esineb koos tuntud eesti lauljaga Tõnis Mäega. Kõige edukam aasta laulja arvates oli aasta 1983, sest ta osales rahvusvahelisel festivalil Pop song , mis toimus Poolas. Siin ta sai oma kaks esimest autasu. 1984. aastal sai Anne austatud lauljaks Eestis. Sellel aastal ilmus uusikaline film Anne Veski osalemisega. 1986. aastal Annel algavad esinemised Laoses ja Vietnamis. 1987.aastal esindab laulja NSV Liitu rahvusvahelisel festivalil Mauritiuses, kus peale edukat esinemist teda autasustatakse kuldse medaliga. 2007.aastal osales Anne Veski Venemaa Superstaarisaates. Lugu, mida Bilan ja Veski esitasid, oli Dima Bilani enda repertuaari üks hitte « ». Tema kuulsaimad laulud: · Roosiaia Kuninganna www.youtube.com/watch? v=l3jL28bjdK8 · Viimne piletwww.youtube.com/watchv=QqBZ5XBoXeo &feature=PlayList&p=FFABDAD5549B57F5&pla ynext_from=PL&playnext=1&index=56 · Viimane vaatlus
esinemisi ja festivale. See viis lõpuks püsivate lavadel toimunud esinemistele. Jaapani ajaloolised luule allikad kinnitavad utakagi festivalide tähistamist. Need festivalid toimusid vabas-õhus. Neid festivale peetakse vastuoluliseks, kuna utakagi festivalid on läbinud olulisi muutusi eelajaloolisest perioodist ja ajastuni, kus on selgesti näha budismi hiliseid mõjutusi seoses nende festivalidega. Utakagi festivalil põhiliselt naaberkülade noored kogunesid mäenõlvadele ja olid mitmeid päevi ja öid seal tantsides, lauldes ja luuletusi esitades. Utakagi festivalil oli ka seksuaalne aspekt, mis seisnes abikaasade valikuga teistest küladest. Mõned Utakagi festivalil lauldud laulud vihjavad ka seksuaalvabadusele abieluinimeste hulgas, mille näitena saab tuua Vanas-Roomas tähistatud Saturnalia festivali. Allikate väitel on utakagi festivale toimunud ka keisri juuresolekul
............................................................................................. 8 2 MINU LEMMIKANSAMBEL TERMINAATOR Kokkusaamine Terminaator on eesti ansambel, mille teekond sai alguse Tallinna 10. Keskkoolist ehk siis praegusest Nõmme Gümnaasiumist. Jaagup Kreem hakkas tegema bändi 1987. aastal, õppides siis 7. klassis. Esimene avalik esinemine oli neil samal aastal Tallinna 47. Keskkoolis toimunud koolibändide festivalil. Esimest korda stuudiosse sattus Terminaator 1989. aastal. Esimesed tänaseni mängitavad lood "Charleen" ja "Meeletu maailm" lindistati 1991. aastal. Laiema tuntuse saavutas Terminaator 1992. aastal, kui võitis noorte bändide festivali Rock In. Samal aastal esines Terminaator juba Rock Summeri pealaval. Suurem tuntus tuli 1994. aastal esimese plaadiga "Lõputu päev", kus olid hitid "Torm", "Meeletu maailm" ja "Ainult sina võid mu maailma muuta". 1995. aastal rääkis bänd, et
Viljandi pärimusmuusika festival (rahvasuus tuntud ka kui Viljandi folk) on suur rahvamuusikaüritus, mis toimub Viljandi linnas 1993. aastast alates juulikuu lõpus. Esimene festival kestis ühe päeva (15. mai). 1994. aasta festival kestis 3 päeva ning toimus juuli lõpus (22.24. juuli). Teisel festivalil oli esinejaid ka väljaspoolt Eestit. Kolmas festival oli neljapäevane ning sama kaua kestab festival tänapäevani.Festivali korraldab Eesti Pärimusmuusika Keskus. Alates 1999. aastast on festival pühendatud millelegi või kellelegi. 1999. aasta festival oli pühendatud Eesti rahvamuusika koguja ja populariseerija August Pulsti 110. sünniaastapäevale. Festivalil käib esinejaid igast Euroopa kandist ja väljastpoolt kontinentigi.
- lülitada kontsertsari ja festival IMPROTEST Euroopa vabaimprovisatsiooni kontsertide ja festivalide võrku Festivali sihtgruppideks on: - Muusikud - Muusikaüliõpilased, muusikaõpilased - Üliõpilased - Kõik avatud meelega kontserdikülastajad Visioon XII Rahvusvaheline Noorte Rütmimuusika Festival Visioon 29.-31. mai 2014. Festivali Visioon kolmel päeval toimuvad kontserdid ja meistriklassid Tallinnas ja Saue linnas. Festivalil osaleb igal aastal 120- 140 mängijat Eestist ja mujalt riikidest.2014.aasta Visiooni Tallinna kontserdid toimuvad 29. ja 30.mail:Tallinna Vanalinnapäevade raames eraldi kontsertidena Raekoja Platsil, Bastioni aias jaJazziklubis Philly Joe´s.31.mai kontserdid toimuvad Saue linnas Noortepäeva raames, Jaanitule platsi laval ja restoranis Loft Longe´s.Festival on mõeldud nii algajatele, kui ka edasijõudnud noortele jazzmuusikutele.Visioon 2014 peaesineja on Rahvusvaheline Noorte Big Band
festivalidel võimalik näha tantsimas erinevates keskaegsetes riietes tüdrukuid või naisi seal esitavate laulude saatel. Tartu Vanamuusika Festival sündis 1996. aastal. Keskendudes põhiliselt Euroopa keskaja muusikale, on festival algusest peale olnud seotud ka orientaalsete kultuuridega. Huvikeskmes pole olnud aga mitte Idamaade kultuur iseseisvalt, vaid seostatuna Euroopa varasema, eelkõige keskaja kultuuriga, mil Euroopa sai vaieldamatult suurimaid mõjutusi araabia kultuurist. Festivalil toimuvad kontserdid, etendused, näitused, loengud ja meistriklassid ning alati on olnud avatud ka festivali kohvik. Eesmärgiks on olnud luua festivalist kunstiline tervik, kus kõik üritused on üksteisega tihedalt seotud. Juba festivali algusaastatest on loodud tiheded sidemed Schola Cantorum Basiliensis'ega Sveitsis, samuti teiste oluliste keskustega ja ansamblitega nii Euroopas kui Aasias. Sellel aastal toimus Tartu Vanamuusika Festival 6.-9. oktoobril
sajandit järjest tänapäevani meil on võimalik kuulda kontserteid pühendatuid Bachile ning erinevaid festivale, kus mängitakse tema teoseid. Tänapäeval on ka eestis kontserttegevus tihedalt seotud J. S. Bachiga. Teda ei unustata, vaid mängitakse ja kuulatakse. Aastast aastasse on eestis läbiviidud festivale ja kontserte seotuid Bachi loominguga ja seda tehakse ka tänapäeval. Tooks näiteks Bachi muusikale pühendatud festival Narvas, mis sai alguse 2004. aastal. Esimesel aastal oli festivalil vähe osalejaid, kuid aastatega muutus ta väga populaarseks. Festival on toimunud igal aastal, ning samas tempos toimub ka tänapäevani. Mitme riigi noored pianistid saavad Narvas kokku ja mängivad kuulsa saksa helilooja ja organisti teoseid. Kuna J. S. Bach oli ka organist, on tal palju orelile kirjutatud muusikat. Tänapäeval oreli muusikat saab peamiselt kuulata kirikutes. Bachi orelimuusikat tihti esitatakse Narva Aleksandri kirikus
Ivo Etti- kitarrid,bass,vokaal Bändi stiil(id) on akustiline indie-rock, pop eksperimentaal ning kantri Eesti muusikataevasse tõusis bänd debüütalbumiga "The Hills Behind The Hills", mis anti välja 2009. aasta sügisel. http://www.youtube.com/watch?v=kEkntvFV3O0 Aastal 2010 kogus bänd kuulsust lätis ja leedus kui esines erinevates klubides. Nii 2010. kui ka 2011. aastal osaleti muusikafestivalidel Tallinn Music Week ja Lätis Salatsis toimuval Positivus festivalil. Septembris 2010 sõlmiti plaadileping Läti indie-muusika plaadifirmaga I Love You Records. 5. aprillil 2011 ilmus bändi teine stuudioalbum "Good Man Down", mis on seni lisaks Eestile välja antud ka Lätis ja Rootsis.Bänd on kokku välja andnud kaks albumit ja seitse singlit, neist viis on välja antud aastal 2011. http ://www.youtube.com/watch?v=ddCsOTWz7gI&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=w5W_JYI-BgM Raadio 2 Aastahitt 2011 galal kuulutati
Taotlus.kulka.ee (tuleb teha kasutaja, siis saad teha taotluse) Alati loe sihtkapitalide määruseid ja selle järgi otsusta, kuhu taotlus esitada. Nt Rahvakultuur- koorid, laulupeod. Helikunst – professionaalse muusikaga tegelev… Stipendiumi kasutamise eesmärk: Toetus GMF Tuscany International Workshop and Jazz Festivalil osalemiseks. (konkreetne ja informatiivne) Stipendiumi kasutamise algus (planeeri kuu aega lisaks) Stipendiumi kasutamise lõpp (kuu aega lisaks) Projekti sisuline kokkuvõte ( see mida sina sinna tegema lähed, pm nagu motivatsioonikiri) : Mida see endast kujutab? Miks sina sinna lähed? Mida sa sealt saad? Kuidas ja miks neid teadmisi rakendad? Kes seal õpetavad? (Eestis korraldatakse selliseid workshoppe väga vähe…..Oma maa muusikaelu arendamiseks)
METSATÖLL Folk- metalmuusika laulusõnad räägivad paganlusest, loodusest, fantaasiast, mütoloogiast ja ajaloost. Mulle meeldivad ka rockansambel ,,Linking park", ,,Lordi" ja ,,Apocalyptica". ,,Metsatöllu" praeguSES koosseisUS aastast 2004 mängivad: Markus laul, elektrikitarrid, lokulaud Lauri torupill, viled, kandled, ängipill, parmupill, akustiline kitarr, elektrikitarrid, laul Kuriraivo bass, bassmandoliin, kännupill, kisa ja röökimine Atso trummid, haisutrumm, laul 2004 ilmus album "Hiiekoda", mis muutis bändi vaatajaskonna mitmesajakordseks ja purustas kõik senised Eesti raskemuusika müügirekordid ning ,,Metsatöll" sai 2005. aasta Eesti Muusikaauhindade jagamisel aasta metalartisti tiitli. 2008. aastAL ilmus ,,Metsatöllu" kolmas album ,,Iivakivi", mille eest sai ,,Metsatöll" Eesti Muusikaauhindade jagamisel juba tuttava aasta metalartisti tiitli. Samal aastal sõlmis ,,Metsatöll" plaadilepingu Universali Soome tüt...
Tema muusikat on esitatud mitmel pool maailmas. "NYYD Ensemble'ile" loodud teos "à travers" ("Kaudu") saavutas 1998. aastal UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis alla 30-aastaste heliloojate kategoorias teise koha. Osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning IRCAMi elektronmuusika kursustel Pariisis (2001) Aastast 2000 on ta Eesti Muusikakadeemia kompositsiooniõppejõud. 2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus. Tulve varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal. Tema heliloomingus leiab tihti prantsuse spektraalmuusikat, gregorikoraali, IRCAMi eksperimente ja idamaise muusika jooni. Enam kui traditsioonilised väljendusvahendid nagu meloodia, rütm, harmoonia, huvitab teda toorheli, selle tekkimine,
Diane Schuur Diane Joan Schuur sündis 10. detsembril 1953 ja on USA lauljatar- pianist, tänapäeva dzässi üks hinnatumaid artiste. Diane Schuur on sünnist saati pime. Tema esimene singel ilmus 1971. aastal ning kandis nime "Dear Mommy and Daddy". Aastal 1975 kutsus tummar Ed Shaughnessy teda koos oma bigbändiga esinema Monterey dzässfestivalile. Läbimurre saabus samal festivalil 1979. aastal, kus saksofonist Stan Getz vaimustus tema talendist ning kutsus ta Valgesse Majja esinema. Aastal 1984 kutsus tollane Ameerika esimene leedi Nancy Reagan Schuuri teist korda esinema Valgesse Majja. Selle kontserdi raadioülekanne tõi talle plaadilepingu firmaga GRP. Samal aastal ilmus ka tema esimene plaat "Deedles". Oma esimese naisvokalisti Grammy võitis ta 1986. aastal, järgmine tuli juba 1987. aastal. Pärast neid auhindu on teda võrreldud dzässmuusika
• Heliloomingus leidub prantsuse spektraalmuusikat, Gregoriuse koraali, IRCAMi eksperimente ja idamaise muusika jooni • Käsitleb värvikalt puhkpille • Ainus suurem orkestriteos "Sula“- jõuline pilt loodusstiihiast • Helilooja filmidele “Somnambuul” ja “Kirjad inglile” Tunnustused • 1998 teos "à travers" UNESCO heliloomingu- rostrumil Pariisis 2. koht • 2000 Heino Elleri nim preemia • Tema muusikat on esitatud paljudes eri maades nt festivalil “Varssavi kevad” • 2004 Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia ja Eesti Vabariigi Kultuuripreemia • 2005 Aasta Muusik • 2005 Eesti Vabariigi Valgetähe teenetemärk • Orkestriteos "Sula" pälvis Young Composers Awardi • 2012. aastal omistati talle Prantsuse Kunstide ja Kirjanduse orden
On õppinud Manhattani muusikakoolis klaverit, Michigani ülikoolis dirigeerimist, täiendanud end Salzburgi Mozarteumis pianistide meistriklassis. Kristjan Järvi asutas 1993. aastal New Yorgis ansambli Absolute Ensemble'i. Tänaseni on ta ka selle ansambli kunstiline juht ja peadirigent. Külalisdirigendina on ta juhatanud mitmeid sümfooniaorkestreid Valencias, Turus, Tamperes, Malmös, Umeås ja Västerasis. Samuti ka Göteborgi Sümfoonikuid, Winterturis Sveitsis, Colorado festivalil Vailis Detroidi sümfooniaorkestrit, Presidendi Sümfooniaorkestrit Ankaras, Tallinna Kammerorkestrit jpm. Peterburi Maria Teatri Sümfooniaorkester on teinud palju koostööd maailma olulisemate ooperimajadega nagu Metropolitan Opera, London Royal Opera, San Francisco Opera, Theatre Chatelet Paris, La Scala jpt. Orkester on olnud edukas ja sagedased kontsertturneed on andnud neile tiitli kui "maailma esimene globaalne orkester". Taolistele kontsertitele satun ma väga harva
klaverile jpm. Mihkel Keremi loomingut on esitanud Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Olulu Sinfonia (Soome) ja kammerorkester Camerata Nordica (Rootsi), samuti on tema teosed kõlanud Chilingiriani Keelpillikvarteti (Inglismaa), Kerem Kvareti ning mitmete tunnustatud interpreetide esituses, sh Mikk Murdvee, Sten Lassmann ja Silver Ainomäe. Mihkel Kerem on olnud resideeruv helilooja Schleswig Holsteini Muusikafestivalil Saksamaal (2001) ning Aurora Kammermuusika Festivalil Rootsis (2009). 11 http://et.wikipedia.org/wiki/Mihkel_Kerem 11 Mihkel Kerem on lõpetanud 1999. aastal Tallinna Muusikakeskkooli Mirjam Keremi viiuli- ja Mati Kuulbergi kompositsiooniklassis. Õpingud jätkusid mõlemal erialal Eesti Muusikaakadeemias, mille Kerem lõpetas 2003. aastal Mirjam Keremi ja professor Jaan Räätsa juhendamisel
pandi ansamblile nimeks "Queen". 27. juunil oli Queeni esimene kontsert, kuigi kavalehtedel oli bändi nimeks veel Smile.Edasi ootas neid kuulsus. Tuntumaid laulud «Living on My Own» «Bohemian Rhapsody» «We Will Rock You», «We Are the Champions» «The Show Must Go On» «Princes of the Universe» «Radio Ga Ga» Karjääri lõpp Freddie viimane avalik kontsert toimus 8. oktoobril 1988 suurel La Nit festivalil Barcelonas, kus tähistati olümpialipu saabumist Seoulist. Selle põhjusena oli tema haigus AIDS. Haigus 23. novembril 1991 otsustas ta oma haiguse avalikustada. Päev hiljem, 24. novembril, suri Freddie oma kodus Londonis. Surma põhjuseks AIDSiga seotud kopsupõletik. Mälestuse jäädvustamine 2003. aastast korraldatakse
Alo Põldmäe, Tallinna konservatooriumis ErkkiSven Tüüri (19891992) ning Pariisi Rahvuslikus Regionaalkonservatooriumis Jacques Charpentier' juures. Ta on osalenud ka György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning Läänemere riikide noorte heliloojate kogunemisel Rootsis Gotlandil (1997). 2001. aastal võttis ta osa Pariisis toimuvatest IRCAMi elektronmuusika kursustest. TEgevus Aastast 2000 on ta Eesti Muusikakadeemia kompositsiooniõppejõud. 2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus. 2008. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Looming Tulve varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal. Tema heliloomingus leiab tihti prantsuse spektraalmuusikat, Gregoriuse koraali, IRCAMi eksperimente ja idamaise muusika jooni. Helena Tulve on olnud helilooja Sulev Keeduse filmidele
Kontserti arvustus Käisin Arsise kellade ansambli kontserdil 18.04.2014, kell 18.00, Viimsi kultuurikeskuses. Arsise noorteansambli koosseis: Johanna Vaimel, Kristel Linnutaja, Angeelika Oolberg, Grete Aron, Carmen Karnö, Martha Tääkre, Andrus Ansip, Kaspar Rohtmets, Liivia Talvik, Kätriin Pruul, Piret Lauk, Katri Elias ja dirigent Aivar Mäe. Dirigent Aivar Mäe iseloomustamiseks võib öelda, et tegu on väga andeka muusikuga, kes oma muusikaalase hariduse omandas Tallinna Muusikakeskkoolis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis õppides muusikapedagoogika erialal Ants Söödi klassis. Kontserdi põhiteemaks oli klassikalise muusika lood , mis esitati spetsiaalselt Arsisele toodetud kelladel. Arsisel on kellade komplekt, mis koosneb 85 kellast. Kuna kellad on väga kallid, siis neid ei ole lubatud Arsise ansambli liikmetel endaga koju kaasa võtta. Minule isiklikult meeldis see kontsert ...
Muusikaõpinguid alustas Maria 5-aastasena klaveri erialal Nõmme Muusikakoolis, kus hiljem alustas ka flöödiõpinguid. Laulmist on Maria õppinud oma ema, Liivi Listra juhendamisel. Esmakordselt esines Maria avalikkuse ees 3-aastasena Soomes. Ta on võitnud Eesti Televisiooni laste lauluvõistluse Laulukarussell aastatel 1996 ja 1998. Aastal 2000 ilmus 11- aastase Maria sooloplaat "Anno Domini 2000". Maria on korduvalt esinenud Rapla Kirikumuusika Festivalil, laulnud kontserdisarjas "Ave Mariad läbi aegade" Eesti suuremates kontserdisaalides. Tema sooloesinemised on toimunud paljudes Eestimaa linnades ning ka Soomes ja Inglismaal. Siioni kirikus esitati klassikalist muusikat alates Bachist kuni Mozartini. Maria laulis enamasti ladina keeles, kuid võis kuulda ka prantsuse- ja saksa keelseid laule. Üheks meeldivaimaks lauluks etendusel kujunes ,,Ave Maria" 1. versioon. Mulle meeldis etendusel esitatud muusika esitus ja teostus
Teet Järvi on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli Laine Leichteri ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi (1981) Peeter Paemurru õpilasena. Tsellist on täiendanud end Moskvas Natalia Sahhovskaja, Mihhail Homitseri ja Ivan Monighetti juures. 1974. aastal võitis Teet Järvi esikoha rahvusvahelisel noorte tsellistide konkursil Tsehhoslovakkias, ta on võitnud ka vabariikliku (1981) ja Balti vabariikide vahelise (1976) konkursi. Aastail 19821990 töötas Teet Järvi Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri tsellorühma kontsertmeistrina. Ta on korduvalt esinenud solistina orkestrite ees, mänginud Tallinna Keelpillikvarteti ja Baltic Trio koosseisus paljudes Euroopa maades ja Ameerikas ning andnud soolokontserte endise NLiidu linnades ja välismaal. Alates 1993. aastast töötab Teet Järvi Soomes: mängib Lahti Sümfooniaorkestris ja FINEST keelpillikvartetis ning töötab tsellopedagoogina. Trio liikmed on maailmakuulsa Neeme Järvi venna, dir...
kaasa muutustele kunstivormides ja tutvustades maailmaklassi kuuluvaid autoreid ja esinejaid. Festivalide repertuaar laienes tunduvalt 17. ja 18. saj, teretulnud olid nii vähemtuntud autorid kui looming. Traditsioonilistele draamavormidele esitati väljakutseid ja 1950. ja 60.-tel mängisid näiteks Bayreuthi, Salzburgi (jt) festivalid selles aktiivset rolli. Kas see roll on nüüdseks minevikku jäänud? Ei ole, kuigi vorm on muutunud. Ehkki mõnel festivalil on kiusatus jääda kindlaks turvalisele, püüavad mõned ka avastada uusi vorme. Festivali publik Paljud festivalid tahavad ületada riigi- ja keelepiire, kutsutakse artiste eri maadest ja kultuuridest. Kuna tavaliselt toimuvad festivalid suvel, sõidavad inimesed sinna ka kaugemalt. Kõikidel festivalidel on ühine küsimus: publik. Milline on meie publik? Millised on nende ootused? Mis on nende roll? Kas nad on kultuuri ,,tarbijad" või saavad nad ,,osaleda"? Olenevalt
,,Wallenberg") aga ka Strasbourgi, Salzburgi, Gstaadi, Celtenhami, Oxfordi festivalidel. 31. märtsil 2003 kõlas Erkki-Sven Tüüri muusika esimest korda New Yorgi Carnegie Hallis ("Exodus": Cincinnati Sümfooniaorkester Paavo Järvi juhatusel) ja sama aasta 1. augustil BBC Promsil (Viiulikontsert: Isabelle van Keulen, BBC Filharmooniaorkester, dirigent Paavo Järvi). 1. veebruaril 2005 kõlas uue muusika festivalil ECLAT Stuttgardis esiettekandes Tüüri sümfoonia nr. 5 bigbandile, elektrikitarrile ja orkestrile, SWR Big Bandi ja Stuttgardi Raadio Sümfooniaorkestrit juhatas Olari Elts. Septembris 2007 oli Tüür üks resideerivatest heliloojatest festivalil Auftakt Frakfurdi Alte Operis, mille raames peetud ettekannetest Tüüri muusika sümpoosionil avaldas 2008. aastal saksa kirjastus Schott Music Erkki-Sven Tüürist raamatu "Schwarze Milch und bunte Steine" (toimetaja Hans-Klaus Jungheinrich).
Tema kohta on öeldud isegi "maailma aare." Tähtsaimad filmid 1953 ,,Aida" 1954 ,,Kaks ööd Kleopatraga" 1957 esimene inglis keelne film ( ,,Poiss delfiiniga") 1958 ,,Must orhitee" 1960 ,,Kaks naist" 1964 ,,Abiellumine Itaalia stiilis" 1994 ,,Ptet-a-Porter" 1995 ,,Väsimatud vanad torisejad" 2004 ,,Pühakute elulood" 2004 ,,Täidetud paprika ja kala näkku" 2009 ,,Üheksa" Tunnustused 1959 võitis ta Veneetsia Filmi Festivalil parima näitleja auhinna filmis ,,Must orhitee". Oscari auhind : ,,Kaks naist" 1961 briljantse esituse eest. 1961 Kulde palmioks 1961 5 Kuld gloobust 1961 Oscar "Ciociaralanna" eest 1987 Ameerika Christopher Columbus Award (Itaalia-USA suhete arendamise eest) 1988 Premio Napoletani illustri nel mondo (auhind Napoli päritoluga inimesele, kes on maailmas tunnustatud) 1991 Oscar elutöö eest. 1991 Césari auhind 1991 Auleegioni order .
Raadios Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba ka väljaspool Eestit heliloojana tuntud 1962 saavutasid tema lastekantaat "Meie aed" ja oratoorium "Maailma samm" I.koha üleliidulisel noorte heliloojate võistlusel moodsate kompositsioonivõtete kasutamise pärast teravalt kritiseeriti ta teost "Nekroloog", sest I korda eesti muusikas oli Pärt kasutanud dodekafoonilist tehnikat 1963. a käis Pärt esimese eesti heliloojana festivalil "Varssavi sügis" Selle mõjul valmis orkestripala "Perpetuum mobile" (1963) ehk teisisõnu eesti avangardse muusika tähtteos kujunes heliloojate noore põlvkonna liidriks, sest oli uuendusmeelne, eredam ja särvavam teistest 1968.a esiettekanti teos "Credo", mis keelati vaimuliku teksti tõttu Helilooja jõudis kriisi ja algas otsinguperiood, 1976.aastani Saksamaal 1980. aasta jaanuaris emigreerus Arvo Pärt Nõukogude Liidust 1982. aastast alates elab ta aga Berliinis
Helena Tulve • Helena Tulve sündinud 28. aprillil 1972 Tartus • Aastal 1990 lõpetas ta Tallinna Muusikakeskkooli kompositsiooni erialal, juhendajaks Alo Põldmäe. • 1990–1992 õppis Erkki-Sven Tüüri klassis heliloomingut, hiljem täiendas end Pariisi Rahvuslikus Regionaalkonservatooriumis, õppides Jacques Charpentier' kompositsiooniklassis, mille lõpetas 1994. • astast 2000 on ta Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud. • 2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus. • 2008. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Looming • Tulve varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal. • Tema heliloomingus leiab tihti prantsuse spektraalmuusikat, Gregoriuse koraali, IRCAMi eksperimente ja idamaise muusika jooni.
gamba klavessiin vioola lauto Esinemised La Venexiana on käinud edukalt esinemas peaaegu kõikidel suurematel festivalidel ja kontsertidel üle maailma. Näiteks: Konzerthaus'is ja Musikverein's Kuldses Saalis Viinis, Concertgebouw'is Amsterdamis, Konzerthaus'is Berliinis, Laeiszhalle's Hamburgis kuid ka festivalidel Schwetzingen'is, Potsdamis, Regensburgis, Herne's, Rheingau's, Graz'is, Vevey's, Cremona's, Van Vlaanderen'is, De Singel'is Antwerbis ja Brugge Festivalil. Koor on andnud kontserte Barcelonas, Brüsselis, Utrecht'is, Strassbourg'is, Amiens'sis, Madrid'is, Montpellier'is, San Sebastián'is, Mexico City's, Bogotá's ja Tokyo's. Nad on esinenud ka USA-s, New York'is, Ann Arbor'is, Chicago's, St. Paul'is, St. Louis'es, San Diego's, Los Angeles'es, San Francisco's ja Seattles. http://www.youtube.com/watch?v=76n9z69bJQM La Venexiana eesmärk on lisada oma muusikaline tõlgendus. Kajastatakse ilmalikke kui ka kiriklikke teemasid
USA-s, Saksamaal ja Prantsusmaal. Vox Clamantis annab hulgaliselt kontserte nii Eestis, kui välismaal. Lisaks kontsertidele Eestis on ansambel esinenud veel Lätis, Leedus, Soomes, Norras, Tšehhis, Austrias, Belgias, Poolas, Venemaal, Prantsusmaal, Türgis, Luksemburgis, Portugalis, Saksamaal, Šveitsis, Inglismaal, Itaalias, Kreekas, Liibanonis, Kanadas ja kindaslti veel mõnes riigis. 2011. aastast osaleb ansambel Prantsusmaa suurimal klassikalise muusika festivalil "La Folle Journée" ning teeb tihedat koostööd Le Chœur Grégorien de Paris’ga (Pariisi Gregoriaani Koor), kellega koos on esinetud mitmetes Euroopa riikides, aga ka Marokos ning Jaapanis. Veel on koostööd tehtud ansambliga Hortus Musicus, ansambliga Voces Musicales, Eesti Filharmoonia Kammerkooriga, Tallinna Kammerorkestriga ning heliloojatega. 2011. aastal pälvisid Vox Clamantis ning Jaan- Eik Tulve Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia kirgastavate
Tsello on levimuusikas vähem kasutatav pill, kuid kasutatakse pop-ja rockmuusika salvestustel, mida kasutas Gunnar Graps. 1.3 Mikronid Mikronid olid Eesti ansambel. Ansambel asutati 1964. aastal. Nad mängisid biitmuusikat. Esimest korda esines ansambel 1967. aastal. Gunnar Graps oli selles ansamblis löökriistamängija. Esimesel rockfestivalil 1968. aastal osaleti kinos Kosmos. 1974. aastal saavutasid esimese koha Moldaavias Peltsõ linnas toimunud üleliidulisel festivalil. Tolle ansambli juht oli Rein Vaik. 1985. aastal tekkis seisak ning ansambel lagunes. Sinna kuulusid palju tegelasi, sealhulgas kuulus klaveri mängija Sven Grünberg ja löökriista pillide mängija ja laulja Gunnar Graps. Koos Ehalaga Graps oli esimesi loomingulisi jõude meie biirmuusikas. Selle anslambli kuulusid basskitarrist Peeter Keäri, rütmikitarrist Toivo Tamm, soolokitarrist Tiit Kõrvits, suupilli mängija Tõnu Toom, pianist Rein Härma ja Sven Grünberg, lauljad Ener
Ta ei komponeeri palju, ent enamus tema teostest on leidnud väga sooja vastuvõtu. Helena Tulve teoseid on esitatud paljudes Euroopa maades, USAs ja Kanadas ning mitmetel festivalidel nagu BIG Torino (2000, "Öö"), Vancouver New Music, Les Boréales (Caen, 2002), MaerzMusik (Berliin, 2003, "à travers"), Klangspuren (Schwaz, 2003, "à travers"), Icebreaker (Seattle, 2004, "Saar"), Europamusicale (Saksamaa, 2004, "lumineux / opaque") jt. 2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus. 3. Looming Tulve varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal. Tema heliloomingus leiab tihti prantsuse spektraalmuusikat, gregorikoraali, IRCAMi eksperimente ja idamaise muusika jooni. Enam kui traditsioonilised väljendusvahendid nagu meloodia, rütm, harmoonia, huvitab teda
Koostööd tehti ka 2004. aastal, mil Noormets lavastas ,,Mustlaslaager läheb taevasse", see lavastus etendus Tartus Jaama 14 aias. Oma lavastust ,,Aastapäevapidu" käis Noormets 2004. aastal mängimas erinevates väiksemates rahvamajades üle Eesti. Rakvere teatri näitlejatega tehti 2005. aastal uues renoveeritud Rakvere teatri majas lavastus ,,Kaduviku riik". Üles on astutud ka erinevatel festivalidel, lisaks Theaterdockile (1999) ka Draama Festivalil 2003. aastal ning Baltoscandali festivalil 2006. aastal. 2008. aastal mängiti Notafe festivalil Pärimusmuusika aidas lavastust ,,Vaterland". 1 ,,Nagu poisid vihma käes" 2006. aasta suvel lavastas Noormets Jim Ashilevi näidendi "Nagu poisid vihma käes". Lavastuse kunstnik oli Silver Vahtre. Selle lavastuse sündi õnnestus mul endal jälgida. Lavastus etendus Pärnu Muuseumi Aidas pööningul, neljast küljest jälgitava puuri sees. Selle näidendi valis lavastaja ruumi järgi
1978 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. Teatriühingu eripreemia "Nigaara" eest. Ülevabariigilise laste- ja noorsoolavastuste ülevaatuse laureaat "Buratino" laulutekstide eest. 1979 - Teatriühingu aastapreemia Hamleti rolli eest. 1980 Eesti NSV teeneline kunstnik. Medal "Noorte lavajõudude ülevaatus" "Olevuste" lavastamise eest. 1981 - Teatriühingu eripreemia Kohtu-uurija rolli eest ("Elav laip"). 1982 - Koondise "Mistra" eriauhind Kohtu-uurija rolli eest klassikalavastuste festivalil Viljandis. 1983 - Teatriühingu aastapreemia artikli "Käisin teatris" eest. 1984 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia luulekogu "Tänan ja palun eest. Sirbi ja Vasara aastapreemia luuletuse "Soov" ja artikli "Eesti vanim tegevnäitleja Alfred Mering" eest. 1985 Juhan Liivi luuleauhind luuletuse "Soov" eest. Rapla rajooni teatrikuu preemia Voitinski rolli eest ("Armastus ja surm") Theodor Altermanni medal seoses Draamateatri rajaja 100. sünniaastapäevaga.
Tema heliloomingus leiab tihti prantsuse spektraalmuusikat, Gregoriuse koraali ja idamaise muusika jooni. Enam kui traditsioonilised väljendusvahendid nagu meloodia, rütm, harmoonia, huvitab teda toorheli, selle tekkimine, muundumine ja kadumine (mikrointervallika). Kirjutanud ka suurvorme. Helena Tulve on olnud helilooja Sulev Keeduse filmidele "Somnambuul" (2003) ning "Kirjad Inglile" (2011). Aastast 2000 on ta Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud. 2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus. 2008. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Tunnustused: ·2000 Heino Elleri muusikapreemia ·2004 aasta ema valimiste üks 4 finalistist ·2004 Eesti aasta muusik (Eesti Raadio valis 23. korda) ·2004 Valgetäht V klass ·2004 150 000 krooni suurune kultuuri aastapreemia ·2006 Noore kultuuritegelase preemia http://www.youtube.com/watch?v=IDoKnpiUBcE
Saksamaalt. 6 Viimaste aastate festivali toimumisest Muusikafestival aastal 2007 2007. aastal pälvis Suure-Jaani Muusikafestival Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupi aastapreemia. 10 aastane muusikafestival see on traditsioon. Kontsertpaikadele lisandus Suure-Jaani Gümnaasiumi uus spordihoone (suur saal). Toimus Mart Saare nimeline vokalistide konkurss, tähistamaks Mart Saare 125 juubelit. Alates sellest aastast on festivalil oma kodulehekülg, kust leiab info ja kuhu talletatakse festivali arhiivimaterjal. Muusikafestival aastal 2008 XI Suure-Jaani Muusikafestival on pühendatud heliloojatele Kappidele. Aasta 2008 on Kappide juubelite aasta: Artur Kapp 130, Eugen Kapp 100, Villem Kapp 95. Seoses sellega pöörati nende loomingule ka eriline tähelepanu. Muusikafestival aastal 2009 Toimuvad XII muusikapäevad Suure-Jaanis, mille motoks Konservatoorium evakueerub Suure-Jaani.
Tsellokvarteti C-JAM kontsert Külastasin tsellokvarteti C-JAM kontserti 12. novembril. Muusikud esinesid Kuninga tänava põhikoolis. C-JAM on kontserte andud üle terve Eesti ning üles astunud näiteks Tallinna kammermuusikafestivalil, Hingemuusika ja Meistrite akadeemias, Toompea muusikasalongis ja Mõisaromantika sarjas ning Seitsme linna festivalil. Koostööd on teinud C-jam ka erinevate solistidega kelle hulka kuulvad Luisa Värk, Kaire Vilgats Bonzo & Tõun, Rebecca Kontus, Evelin Pang. Tsellokvartetti C-JAM kuuluvad neli muusikut: Pärt Tarvas, Villu Vihermäe, Margus Uus, Andreas Lend.poolest, et kontsertidel mängitakse teoseid maailma erinevate stiilide ja ajastute muusikast. See koosseis on tegutsenud edukalt alates 2004. aastast. Tegemist on ainukese sellelaadse koosseisuga Eestis, mille liikmetel on kõigil klassikaline
Rafael Frühbeck de Burgos, Neville Marriner, Claudio Abbado, Ton Koopman, Dennis Russell Davies, Jonathan Nott, Ulf Schirmer, Christopher Hogwood, Stefan Soltesz, Fabio Luisi, Ion Marin, Manfred Honeck, Bertrand de Billy, Ottavio Dantone, Neeme Järvi, Paavo Järvi, Kristjan Järvi, Plácido Domingo, Thomas Hengelbrock, Gérard Korsten, Michael Gielen, Tõnu Kaljuste, Eri Klas jt. · Aastal 2002 laulis Peebo koos Stefania Bonfadelli ja Renato Brusoniga Verdi festivalil Parmas · Ta on esinenud erinevatel kuulsatel festivalidel · Annely Peebo on väga nõutud soololaulja · Tema laiaulatuslik kontserdirepertuaar hõlmab tähtsamaid teosed barokis kaasajani · Kammerlauljana debüteeris ta 1999. aastal lied'i kavaga Viini kontserdimajas · Veel on lauljatar üles astunud Tallinna Lauluväljakul ning koos klaverisaatja Hartmut Hudezeckiga (Saksamaa) Eesti lauljaid tutvustavas kontserdisarjas ,,Vocalissimo"
Regionaalkonservatooriumis, õppides Jacques Charpentier' kompositsiooniklassis, mille lõpetas 1994. Aastatel 19931996 täiendõpe Pariisi Rahvuslikus Kõrgemas Muusika ja Tantsu Konservatooriumis, kus õppis gregooriuse laulu. Osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning IRCAMi elektronmuusika kursustel Pariisis (2001). Aastast 2000 on ta Eesti Muusikakadeemia kompositsiooniõppejõud. 2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus. Tulve on impulsse saanudgregooriuse laulustja lähis-ida muusikast. Klassikaline euroopa muusika põhineb üldiselt helikujundite arengul ja muutumisel, viimaste puhul on aga olulisim helide süvenenud kuulamine ja kõlavarjundite leidmine. See on ka Tulve muusika tuum. Uuele eesti muusikale tunnuslikku rütmienergiat ei kohta Tulve teostes sugugi. Selle asemel
uue suhte otsimise soov. Rahvamuusikat õpitakse ja sellega katsetatakse mitmel moel. Põhiläteteks siin on ühelt poolt vanem laulukultuur regilaulude näol, teisalt aga ka uuemad rahvalaulud, mida 19. sajandi lõpust alatessüstemaatiliselt koguma asuti. Instrumentaalmuusikas saab toetuda peamiselt vaid seltskonnatantsude viisidele. Tänapäeval on kohtumised eesti rahvamuusikaga võimalikud mitmesugustel festivalidel, ennekõike Viljandi Pärimusmuusika Festivalil, Viru Folgil ja mitmetel teistelgi. Autentsetest näidetest kinni pidav on Baltica folkloorifestival. Jätkuvalt kasutavad rahvamuusikat oma loomingus ka elukutselised heliloojad. Vana rahvamuusikat sünteesitakse dzässi ja rokiga. Tuleb muidugi silmas pidada, et kõikidel neil juhtudel on see muusika läbi teinud omamoodi uuestisünni läbi modernse mõtlemise ja tänapäevaste vahendite. Kuid ehk on neiski lugudes alles mälestusi vanast kultuurist, kõlasid ajast, kui muusika
2007. aastal sai ta konkursil Noor Muusik I preemia ja VII Juliusz Zarêbski nimelisel konkursil Poolas II preemia. 2008. aastal pâlvis ta VII Chopini-nimelisel konkursil Narvas III preemia, 2009. ja 2011. aastal Chopini konkursil Petrozavodskis II ja I preemia ning 2012. aastal IX Chopini-nimelisel konkursil Narvas II preemia. Leo Dubovski on soleerinud Narva sûmfooniaorkestri ees (2005, 2008, 2012); osalenud rahvusvahelisel festivalil Klaver 2010 ja Klaver 2012 ning meistrikursustel Eestis ja Poolas. Ta esitas meile 3 Chopini masurkat ja veel mõned lood temalt, lisaks ka Shuberti palasid. Laura Lindpere Lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli kandle erialal ja käib Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias magistriõppes. Tema puhul oli eriline tema pill, milleks oli kromaatiline kannel. Kromaatiline kannel (täpsemalt kromaatiline kontsertkannel) on keelpill.
jazz-rockiga eksperimenteerivas kollektiivis ,,Psycho". Aastatel 1974-1993 oli ta ametis ENSV Riiklikus Filharmoonias ning vahemikul 1981- 1991 ka ,,Viru" varietee muusikaline- orkestri juht. Sellest ajast on pärit ka plaadile jõudnud VIBproject. Seal kohtus ta ka enda tulvase kaasaga, pianisti ja Collage'i laujla Katrin Mägiga. Ta oli ka muusikaõpetaja Tabasalus aastatel 1995-2000. Tema poolt kokku toodud BigBandiga osales ta ka edukalt 1978. aastal rahvusvahelisel Tbilisi Jazzi Festivalil, sealset menukat etteastet võib pidada ka tema karjääri tipphetkeks. BigBändi muusika oli Helmuti üks nõrkusi, ta arranzeeris seda ka oma orkestrite tarbeks. Ka on ta erinevates koosseisudes üles astunud Soome, Ungari, Venemaa, Saksamaa, Rootsi, Taani jt. Dzässifestivalisel. Ta oli osaks ka mitmetes teistes ansamblites nagu ,,Baltika", ,,Virmalised", ,,Laine", ,,Fix", ,,New Winds" ja ,,Apelsin". Instrumentaallugue kõrval on Helmut kirjutanud ka mõned laulud, nt
Noortemaja sündis entusiasmist ja on püsinud erilise entusiasmi varal. BÜROKRAATIAKEELE ILMINGUD Nominaalstiil väga üldise tähendusega verb + teonimi teostab vara tagastamist, kuulub maksustamisele, toimub võõrandamine, viiakse läbi ülekuulamine Kõiki mine-tuletisi ei pea vältima. Kaassõnaühendid omastav + osas, raames, korras, poolt *kasv summade osas > summade kasv *toimus festivali raames > toimus festivali ajal, festivalil *humanitaarabi korras saadud > humanitaarabiga, humanitaarabi kaudu, humanitaarabi teel saadud *fraktsiooni poolt esitati > fraktsioon esitas Stampsõnad antud, nimetatud, praktiliselt, reeglina, rida *Antud > see liiklusõnnetus oli … *Praktiliselt > tegelikult, õigupoolest ta ei tundnudki kannatanut. Nii hilja *reeglina > üldjuhul, tavaliselt külastama ei lubata. Täiendõppeks on *rida > hulk, palju võimalusi. Hetk, moment
Petteri Hasa, Raul Vaigla, Toomas Kõrvits, Ike Volkov ja Peeter Rebane. Peeter Rebane on kitarristi ja arranzeerijana tegutsenud 1993. aastast. Ta on osalenud paljude albumite valmimiselt. Viimastest Dagö ,,Möödakarvapai" ning Katrin Mandeli ,,Peegeldus" ja raamatu ,,Klaveriloomad" audioraamat. Ta on loonud ka paljudele kontserditele multimeedialahendusi. Suvel 2009 osales Peeter Rebane Nargen Festivalil improvisatsioonilise kavafa ,,Tsakranuudlid" koos Lauri Saatpaluga. Raul Vaigla käis Tallinnas Otsa-koolis ja selle kõrvalt mängis ta ka kodukandi bändides. Tartus tegutsenud ansambliga Sirged Vaod käis ta 1980. aastal mängimas Tartu Levimuusikapäevadel. 1981. aastast kuni 1984. aastani oli ta ansamblis Radar. Sellele järgnes Jaak Joala bänd Lainer, millest omakorda kasvas välja Ultima Thule - Eesti rokkmuusika elav legend ja lipulaev
Muusikate koosseis on ooperis suhteliselt kammerlik: neli lauljat, keelpillikvartett, puu- ja löökpillid ning klahvpillid. Lisaks on Reichil valminud video-ooperite triloogia "Three Tales". "Three Tales " on oma dokumenaatlkaadrite, intervjuude ning sotsiaalselt tundliku närviga maailam muusikalavastuste seas kahtlemata uus sõna. Kolm video-ooperit "Hinderburg", "Bikini" ja "Dolly" etendusid esimest korda järjestikku Viini festivalil aastal 2002 ning on pärast saanud publikumenu osaliseks nii Euroopa maades, USA-s kui ka Austraalias. http://www.youtube.com/watch?v=OY5_cwN1i74 http://www.youtube.com/watch?v=I5lgAUHVFC4
09.1985 Tartus. Rahvuselt juut, kodune keel on vene keel kuid valdab vabalt ka eesti keelt. Sofia Rubina on Eesti tuntumaid ja enim laval ülesastunud dzässilauljatare. Ta on võitnud erinevaid lauluvõistlusi nii Eestis kui ka välismaal, sealhulgas Grand Prix auhinna Lady Summertime konkursil Soomes ning Nõmme noorte dzässartistide konkursil aastal 2004. 2005. aastal saavutas ta Lätis Sony Jazz Stage konkursil teise koha. Sofia Rubina on osalenud ka rahvusvaheliselt tuntud Pori Jazz Festivalil Soomes. Sofia Rubina hakkas esinema 9-aastaselt, professionaalina aastast 2001 ehk 16- aastaselt. Sofia Rubina on õppinud muusikakoolis klaveri erialal. Sofia Rubina on dzässlaulu õppinud nii Sotsis (Venemaa), Gottbusi Konservatooriumis (Saksamaa) kui ka Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Eestis võib teda kuulda esinemas erinevates koosseisudes. Tihti esineb ta koos Tanel Rubeni, Virgo Sillamaa ja Peedu Kassiga. Viimasel ajal on Rubina teinud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
