Portugal (0)

Üldandmed
Portugali Vabariik asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Läänest ja lõunast piirneb Portugal Atlandi ookeaniga ning põhjast ja idast Hispaaniaga. Portugal on üks maailma vanimaid rahvusriike ning võib väita, et ta piirid on püsinud muutumatuna alates 13. sajandist. Lisaks mandriosale kuulub Portugalile ka kaks autonoomset saarestikku Atlandi ookeanis – Assoorid ja Madeira. Oma geograafilise asendi tõttu pakub Portugal kiiret ligipääsu Euroopa riikidest nii Ameerikasse kui Aafrikasse. Riigi pealinn on Lissabon . Pindala on 92 391 km². Portugalis elab üle 10 636 900 inimese, asustuse tihedus on 115 elanikku /km². Rahvastikust moodustab 99% portugallastest ja 1% muudest rahvustest. 66% elanikest elab linnas. Riigikeeleks on portugali keel.
Riigikord : vabariik
Pealinn: Lissabon
Pindala: 92 391 km²
Rahvaarv: 10 636 900 (2010)
Rahvastiku tihedus: 115 elanikku /km²
Riigikeel: portugali keel
Rahvastik : portugallased 99%, muud 1%
Linnaelanikke : linnaelanikke 66 %
Riigipea: Vabariigi President Aníbal Cavaco Silva
Valitsusjuht: Peaminister José Sócrates
Riigikord: Parlamentaarne demokraatia
Regioonide pealinnad: Aveiro, Beja, Braga, Bragança, Castelo Branco, Coimbra, Évora, Faro,
Funchal, Guarda, Leiria, Ponta Delgada, Portalegre, Porto, Santarém, Setúbal, Viana do Castelo, Vila Real, Viseu
Religioon: Roomakatoliku usk 94% ja protestantism
Loodus
Portugal moodustab 561 kilomeetri pikkuse ja 218 kilomeetri laiuse ristküliku Pürenee poolsaarel. Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja-ja lõunaosa. Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode-Portugal on kuivem . Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik .
Neli Portugali suurimat jõge algavad Hispaaniast ning suubuvad Atlandi ookeani. Minho voolab riigi põhjapiiril. Douro läbib Põhja-Portugali ja suubub Porto linna juures. Tejo jõgi voolab Portugali keskosas ja moodustab enne ookeani jõudmist lehtersuudme. Selle ääres asub ka Lissabon. Guadiana jõgi voolab samuti Hispaania piiril .
Assoorid saared kuuluvad Portugalile, kuigi nad asuvad riigi põhjaosast 1200 kilomeetri kaugusel Atlandi ookeanis. Saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid.
Portugali loodusvaradeks on kork , rauamaak, vask, tsink, tina, hõbe, kuld, uraan , volfram, marmor , savi, kips, sool. Olulise tähtsusega on rikkalikud kalavarud, ulatuslikud põllumaad ja hüdroressursid.
Taimestik on Portugalis mitmekesine. Põhjapoolsetel aladel on ainult võsa. Mäenõlvadel on aga kas tamme-, papli-, korgi-, tamme- ja pöögimetsad. Lõunaosas on tasandikud. See on tuntud õlipuude poolest.
Loomadest on iseloomulikud Portugalile ilvesed , mägikassid, rebased , metssead, hundid , hirved jne. Mererannikul elab palju linde.
Kliima
Portugal asub lähis- troopikas , seal on lähistroopiline vahemereline kliima. Portugal on üks soojemaid Euroopa riike. Ainus Euroopa riik, kes on troopilise kliimaga. Seda mõjutab Golfi hoovus. Merevee temperatuurid püsivad üle 20 °C.
Põhjapoolel, rannikumägedes on sademete hulk aastas 2500mm ja kaguosas aga alla 400mm/a. Portugali maismaale on omane pikkade ja kuumade suvedega ning mahedate talvedega kliima. Põhjas on võrreldes teiste Portugali regioonidega talved külmemad ja niisked, suved keskmiselt kuumemad. Jaanuaris kõigub temperatuur keskmiselt 4-13 C , juulis 15-27 C vahel. Lõuna poole liikudes tõuseb nii temperatuur kui ka sademete hulk. Sisemaa kliima on võrreldes rannikuga kontrastsem – suved on kuumemad ja talved külmemad. Jaanuaris on keskmine temperatuur 4-14 C, juulis 18-35 C vahel. Lõuna-Portugali Algarve piirkonna jaanuar on mahedam 9-15 C, juuli aga kuumem 20-28 C.
Rahvastik
Portugali rahvaarv on ligikaudu 10,6 mln majanduslikult aktiivne on umbes 50% rahvastikust. Elanike keskmine vanus on 38 aastat: meestel 36 ja naistel 40 aastat, eeldatav eluiga meestel on 75 ja naistel 82 aastat. Kirjaoskuse protsent on 93 %. Kõige tihedama asustusega on pealinna Lissaboni piirkond, teiseks on tähtis rannikulinn Porto. Ka mitmete sisemaa linnade elanike arv on viimasel ajal kasvanud
Majandus
Peamised tööstusharud on: nafta tootmine, tsemendi tootmine, autotööstus ja laeva tööstusharud, elektri-ja elektroonikatööstus, masinad , tselluloosi-ja paberitööstus, tekstiili-, jalatsi -, naha-, mööbli-, keraamika , jookide ja toiduainetööstuse-ja korktooted. Töötlev tööstus moodustab 33% ekspordist. Portugal on maailma suuruselt viies tootja volframi , ja maailma kaheksanda suuruselt tootja veini.
Portugali energeetika : 66% elektri tootmisel on söe-ja kütuse elektrijaamad. Kokku 29% on toodetust hüdroenergia ja 6% tuuleenergia. Portugali eesmärgiks 2020 aastaks on kasutada 50% taastuvaid energiaallikaid, nagu päikese-, tuule-ja laineenergia.
Portugal on Euroopas 10 populaarseima turismisihtriigi hulgas. Turismitööstuse arengule aitab kaasa pehme vahemereline kliima, mida mahendab veelgi Atlandi ookean oma ulatusliku rannikualaga. Portugalil on turistidele palju pakkuda: suurepärane kliima, turvalisus, kaunid rannad, kuurordid , rikkalik ajaloopärand ja monumendid, väga hea tasemega hotellid ning kvaliteetne ja sõbralik teenindus. Populaarseimad on turistide seas Lissabon, Algarve piirkond ning Madeira ja Assoori saared. Samuti on Portugalil väga hea lennuühendus kogu maailmaga . Lisaks regulaarlendudele toimuvad peamistesse turismipiirkondadesse tihedad tšarterlennud. Portugali lendavad ka paljud odavlennufirmad.
Ajalooliselt väga oluline põllumajandussektor on oma tähtsust minetamas, inimeste vool maapiirkondadest linnadesse kasvab pidevalt. Samas pakub sektor jätkuvalt tööd suurele hulgale. Olulised on karja-, vilja-, oliivi- viinamarja-, puuvilja- ning juurviljakasvatus. Teistest paremini läheb veini-, õli- ning piimatööstusel, need sektorid toimivad edukalt ja organiseeritult.
Portugal on väga pikkade kalapüügitraditsioonidega riik. Sektor annab tööd u 20 000 kalurile, kuid kalapüügi mahud on viimastel aastatel langenud. Kui 2007. aasta kalasaak oli 161 000 tonni, siis 2008. aastal püüti 137 500 tonni kala.
Portugal impordib:

• Masinaid
  
• Veondusseadmeid
  
• Põllusaadusi
  
• Keemiatooteid
  
• Tekstiilitooteid
  
• Naftat
  

Portugal ekspordib:

• Korki ja paberitooteid
  
• Kangast
  
• Jalatseid
  
• Nahka ja karusnahka
  
• Autosid
  
• Elektrikodumasinaid
  

Transport
Maanteevõrgustik:
Portugalil on üks Euroopa arenenumaid teedevõrke, mis koosneb kiirteedest, põhimaanteedest, tugimaanteedest, riigimaanteedest ja kohalikest maanteedest – kokku üle 22 000 km maanteed . Eriti suure tähendusega on suurepärane kiirteede võrgustik, mis on ehitatud peamiselt viimase 10 aasta jooksul (kokku u 2500 km). Kogu Euroopa Liidu kõige tihedama kiirteede võrgustikuga piirkond on Lissabon koos Tejo jõe oruga.
Raudteevõrk:
Raudteevõrk katab 3600 km põhja-lõuna suunal mööda rannikuäärt ja ida-lääne suunal läbi riigi. Raudteevõrk on tihedam piirkondades, kus on ka suurem rahvastiku tihedus. Tulevikuplaanides on avada kiirrongiliiklus Porto, Lissaboni ja Madridi vahel.
Lennujaamad:
Tähtsamad rahvusvahelised lennujaamad asuvad Lissabonis, Portos ja Faros. Lissaboni lähistele teisele poole Tejo jõge rajatakse uut rahvusvahelist lennujaama. Kokku on Portugalis 14 lennuvälja. Kuna saared on autonoomsed piirkonnad, seletab see ka suurt kohalike lennuväljade arvu. Assooridel on üheksa ja Madeiral kaks lennujaama. Riigi tähtsamates lennujaamades opereerivad kõik põhilised rahvusvahelised lennukompaniid.
Mereteed ja sadamad:
Portugali mandriosas on üheksa tähtsamat sadamat : põhjas Viana do Castelo ja Leixões; keskosas Aveiro ja Figueira da Foz, Lissaboni piirkonnas Lissaboni enda ja Setúbali sadam; Alentejo piirkonnas Sines; lõunas Algraves Faro ja Portimão. Assoori saartel on viis ja Madeiral kolm sadamat. Mandriosas toimub reisijate vedu vaid Lissaboni ja Leixõesi sadamates. Sadamate infrastruktuurid on üles ehitatud peamiselt kaupade käitlemisele. Eriti Sinesi sadamas Leixõesis ja Lissabonis.
Kasutatud kirjandus:

• http://www.euroinfo.ee/index.php?cmd=go2&id=9#Portugal
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Portugal
  
• http://www.vm.ee/?q=et/node/9281
  

• http://www.miksike.ee/docs/referaadid/portugal_liina.ht m
  
• http://www.wris.ee/?op=body&id=1&catalog=countryinfo&country=17&prn=1
  
• http://www.manfred.planet.ee/Kool/geo.doc
  
• http://www.embest.pt/est/ariinfo/aid-567
  

4