eeslina..) Tõlgendamine jumaliku plaani läbi: Lucius võis muunduda ka jumaliku plaani toimel.(Providentia - kõike ettenägev hool.) Eeslina Lucius palvetas, et saaks oma endise kuju tagasi, Isis siis ilmutas end ning andis juhised, kuidas ta saab end endiseks muuta vastutasuks pidi Lucius ülejäänud elu vooruslik olema. Jumal hoolib inimesest ja tahab talle head. Küsimus on hingeparandamises, läbi kannatuste saab inimene paremaks. "Roosiaed" Saadi 6. Nimetage ja kirjeldage "Roosiaias" korduvaid motiive! Kõige enam jäid silma motiivid, kus keegi sõnade abil kellelegi nii-öelda uue võimaluse elule andis ehk sõna võim pääsemises. Tuli ette hetk, mil vesiir valetas kuningale vangide öeldu kohta miskit head ja seetõttu kuningas vangi vabastas. Sarnane motiiv kordus ka ühes teises loos, kui ühel vesiiril peale noore poisi päästmist nii hästi ei läinud, suureks kasvades tappis poiss oma päästja sootuks
puittaraga) • Linnad tekkisid liiklusteede sõlmpunktide lähedale(soodne asukoht) • Kaubandus-kaupmeestel oli kasulik kaubelda oma tahtmist mööda,mitte feodaalide võimu all Linnarahvastik • Turuplats-oli linna süda , seal toimusid erinevad üritused ja kauplemine, seal asus ka raehoone, kus käis koos raad. • Olulised ühiskondlikud hooned olid:gildimaja, seegimaja, koolimaja jm. • Tallinnas oli üks kaunimaid avalikke aedu nn Roosiaed. Tallinna all-linna ja eeslinnade rahvastiku sotsiaalne koosseis ÜLEMKIHT(kaupmehed)- 800 (14%)elanikku KESKKIHT(käsitöölised)- 900-1000 lanikku(16,5%)elanikku ALAMKIHT(õllepruulid,linnateenijad,voori mehed,soolatõukajad jne)- maksukohuslased- 1300-1400(23,5%) - ei maksa makse(sellid,teenijad)- 1800-2000(33,5%) -eeslinnade elanikud- 700(12,5%)elanikku Kirjakultuur • Müsteeriumid • Värssjutustused • Rüütliromaanid • Kangelaseeposed
Birgitta järgi, säilis oma algsel kujul 1577. aastani, mil Ivan Julma väed selle hävitasid. Peahoone massiivne fassaad, seinad, keldrid ning surnuaed on säilinud tänapäevani. Varemed on suviti ka armastatud kontserdipaigaks. ... Pirita jõe maalilises orus asuv botaanikaed on üks loodussõprade lemmikpaiku. Kasvuhoonetes saab näha üle 2400 taimeliigi, alates palmidest ja lõpetades toataimedega. Kaunitel kevad- ja suvepäevadel pakuvad aias jalutades silmarõõmu roosiaed ja dendropark. Rõõmustamaks korduvkülastajaid avatakse igal kuul lisaks püsiekspositsioonile uus näitus. Tallinn Cardiga tasuta. 2012. aasta kevadel taasavab külastajatele uksed Tallinna Teletorn. Sellest 314 meetri kõrgusest atraktsioonist on saamas linna uus turismimagnet. Lisaks suurepärasele 170 meetri kõrguselt avanevale panoraamvaatele on külastajatel võimalus tutvuda 21. korruse interaktiivse multimeedia näitusega, kus eksponeeritakse eestlaste teadussaavutusi maailmas.
Keskmine õhu relatiivne niiskus on 70%, madalam on see mais 50% ja suurim detsembris 85%. Aasta keskmine satemete summa jääb 600-650 mm vahele. (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4241/1201/5021/kava.pdf ) 9 4. TURISM Põltsamaa linnas pakutakse toitlustusteenust, aktiivse puhkuse võimalusi ning muid kaasnevaid turismiteenuseid. Linnas asub 6 toitlustusasutust ja 4 majutusasutust. Põhilisteks turismiobjektideks on Põltsamaa loss ja roosiaed. Enim on suveperioodil kohata linnas soomlasi. Linna ääres Kuningamäel asub kardirada, kus on võimalik oma oskusi proovile panna. Põltsamaa roosiaed avati 11. juunil 1998. aastal. Rajamisega alustati juba 1996. aastal. Hetkel kasvab rosaariumis kuskil 5000 roosipõõsast 1000 erinevast sordist. Põltsamaa roosiaed on oma kollektsiooni suuruse poolest Baltikumi suurim ja kuulub Euroopa 10 suurema rosaariumi hulka. Aiandit haldab Eesti Roos OÜ, kelle missiooniks on tutvustada inimestele
erinevaid aiandeid: ETKVL Agro aiandid, Tallinna aiandussovhoos, Pirita aiandussovhoos, Luunja aiand jne • Pirita lillepaviljonis rosaarium 200 sordiga • Esimese kodurosaariumi rajas 1970 E.Kaarep, kus floribundroosid oli suurte värvirühmadena • Omandireformi käigus on aga paljud rosaariumid hävinud • Avatud turu tingimustes on ka paljud lõikerooside tootjad sunnitud oma tegevuse lõpetama • ON säilinud mõned eraomanduses olevad roosiaiad: Põltsamaa roosiaed!!!!, Harjumaal Rosmakori roosiaed • Lõuna-Eestis saavad huvilised tõsisemat teavet TÜ Botaanikaaiast ja Juhan Juhani OÜ Plantexi aianduskeskusest. Roosiistikute tootmine Eestis • Aluste silmastamine, varem oli tavapärane 20000 istikuga roosipõld avamaal • 1975 aastast omandati talvine kiirpaljundus koore alla proppimisega (Juhan Juhani ja Rein Joost Lätis Guntis Klavinsi juures) Suur soojusenergia kulu!! • On levinud ka talvine silmastamine ja
Ojasalu oma raamatus seda väidet kummutanud. Väheviljaka või liivamaa roosidele sobivaks parandamine seisneb maa mullakihtide segamises kuni 45 cm sügavuselt ja rikastamises nii komposti või sõnnikuga. Umbes 8 ruutmeetrise peenra korral kuluks selleks 4 - 6 aiakäru täit (ca 250 kg) hobusesõnnikut, seda halvema maa korral. Selliselt ettevalmistatud maas kasvavad roosid lopsakalt lisaväetiseta 2 - 3 aastat. (Ojasalu M, Roosiaed 2006:134) KOKKUVÕTE Kuna roosid vajavad kasvamiseks ja õitsemiseks viljakaid ja toitaineterikkaid muldasid, siis on oluline vastavalt mullastikutingimustele väetamine. Sellest tulenevalt võib kirjanduses ja eriti interneti lehekülgedelt leida erinevad soovitusi väetamise kohta. Oluline on järgida rooside tervist, ilmastikutingimusi ja väetiste kasutusjuhendeid. Oma aias, kus on toitainete vaene liivmuld olen kasutanud paljasjuursete roosiistikute
stiilsemaks barokkrajatiseks Eestis. Pargi algne plaanilahendus säilis 19. sajandi lõpuni RAHVAPARK Eesti Vabariigi aegne, 1924. aastal esitatud pargi perspektiivse planeerimise ja rahvapargi loomise kava nägi parki ette võimalikult vähe hooneid, maksimaalset tähelepanu tuli pöörata haljastuselementidele. Suuremad ümberkujundused toimusid Ülemises aias. Likvideeriti Miraazi tiik. Teedevõrk kujundati uusbaroksena, madalamale terrassile rajati purskkaev ja Roosiaed. Haljastustöödeks toodi mulda pargi kirdeosast. Tekkinud süvendisse kujundati püsililledega ümbritsetud Kirdetiik, kuhu juhiti kivirikka nõlvaga oja Väike Hundikuristik. Vabakujuline park Mitteregulaarsete kujundusvõtetega loodud park. Nn vaba kujundusstiil vastandub regulaarsele kujundusstiilile, jäljendades loodusmaastikku. Vaba kujundus tuli kasutusele 18. sajandi Inglismaal. Kirjanduses ja kõnekeeles on vabakujulist parki sageli kasutatud Inglise pargi sünonüümina.
Siin on ju kõik olemas, mis vaja. Ise ma töötan Vasta lasteaias tugiisikuna. Töö mulle meeldib ja on samas vaheldusrikas. Kollektiiv on üldiselt meeldiv. Nagu naiste kollektiivis ikka on seal piisavalt intriige ja hõõrumisi, kuid üldiselt võib töökeskkonnaga rahule jääda. Lapsed kompenseerivad selle oma positiivse süstiga ära. See-eest kilomeetri kaugusel asuv kohalik põhikool, millel nimeks Vasta kool, asub ilusas renoveeritud mõisa hoones. Koolil on park ja maja ees roosiaed. Iga lapse unistuste kool. Interjöör on soe ja hubane, klassid on väikesed ja õpilasi on klassis vähe. Õpetajal on aega kõikide lastega tegeleda. Meie alevis on ka raamatukogu, kus tehakse lastele lugemistunde. Asjast huvitunud lapsed lähevad raamatukokku ja raamatukogu tädi loeb neile raamatuid ette. See on selline mõnus koosveetmis aeg lastel. Lapsed lähevad hea meelega kuulama, kui raamatut ette loetakse ja neil on võimalus kaasa rääkida järgmiste raamatute valimisel.
soositud. Kehtivaid piiranguid järgides on külastajal võimalik liikuda looduses ka väljaspool matkaradu, kuid igal ajal igale poole ei pääse. *Inimesed ei ole oodatud Linnusaare reservaadis. * Endla järv ja Sinijärv kuuluvad sihtkaitsevööndisse, kuhu minekuks on alati vaja looduskaitseala luba. Järvedele ei saa lindude pesitsemise ajal. * Telkimiseks ja lõkke tegemiseks on lõkkealusega laagripaigad. * Kaitseala külastamine eeldab loodushoidlikku mõtteviisi. · PÕLTSAMAA ROOSIAED Roosiaias kasvab üle 3000 roosiistiku ning erinevaid roosisorte on kollektsioonis kokku ligi 900 (pargi-, põõsa-, roni-, mini-, teehübriid jpt). · KIRNA MÕIS Kirna mõis on paljudele inimestele nii Eestis, kui ka Euroopas tead kohana, kus abi saadud terviseprobleemidele. Sellele ravifenomenile on selgitust otsinud nii teadlased kui esoteerikud. Hästi tunnevad ennast seal igatahes enamus külalisi. · KARL XII ISTUTATUD PÄRN
· Näited: Abbaside aed 8. Keskaja aiad · Kloostriaiad ja lossiaiad · Kujunduselemendid: 1) Suletud aiad isalmi aedade mõju 2) Lille, tarbe ja ürdiaiad võisid olla üksteisest eraldatud teede, hekkide või piirteega. 3) Suuremal maalal paiknesid puuviljaaiad. · Uued kujunduselemendid: 1) Pergola Rooma ajast tuntud varjualune päikese eest 2) Roosiaed Heki või müüriga eraldatud aed purskkaevude ja jalgteedega. 3) Roosvikasvatamine oli üle võetud Ees-Aasiast. 4) Labürint puudest pügatud vormiga umbtee ( üle võetud arvatavasti Vana-Kreekast) 4) Lust verandad aias lusthaus · Näited: Padova ülikooli botaanikaaed 9. Hiina aiad. · Üldine: 1) Vähene perspektiiv, pehme joonekäsitlus ja voolav, meeleolukas ja hingestatud
hiokstele jäetakse 3...5 punga, tugevamatele oksaharudele aga 2 punga. Suvisel lõikamisel eemalda Kasutatud materjal e-de-montebello/73330/rose-rose-duchesse-de-montebello-rosier-rosier-duchesse-de-montebello-zp.h ?linksource=stockitem&listgroupfile=roses&parentpagefile=opengroundroses&season=MAIN&webfile 92 Kasutatud materjal ga: Vana aja Roosid, 2011 ohanson, B. K.: Roosid ge: Põltsamaa roosiaed eirloomroses.com/roses/old-garden-roses/tuscany- greengarden.com/plants/rosa-officinalis.asp seexpert.no/Histroser/conditorum.jpg Kasutatud materjal p?linksource=stockitem&listgroupfile=roses&parentpagefile=opengroundroses&season=MAIN&webfi en.de/product_info.php?info=p3423_rosa--astrid-lindgren----strauchrose--astrid-lindgren-.html Kasutatud materjal http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/roosid.html
Kuphaldt projekti pargi uuendamiseks. Inglise pargistiili kohaselt eelistati vabakujunduslikku lähenemist. Eesti Vabariigi aegne, 1924. aastal esitatud pargi perspektiivse planeerimise ja rahvapargi loomise kava nägi parki ette võimalikult vähe hooneid, maksimaalset tähelepanu tuli pöörata haljastuselementidele. Suuremad ümberkujundused toimusid Ülemises aias. Likvideeriti Miraazi tiik. Teedevõrk kujundati uusbaroksena, madalamale terrassile rajati purskkaev ja Roosiaed. Terrasside tugiseintesse projekteeriti orvad Eesti presidentide büstide tarvis. Ülemise aia lõpetuseks ehitati presidendi kantselei hoone, mille autoriks on arhitekt A. Kotli. Presidendi kantselei ja lossi vaheline ala ümbritseti piirdega. Alumises aias aeti kinni kanalid ning mätastati osa diagonaalteid. Lossi lähiümbrus ümbritseti sepispiirdega. Haljastustöödeks toodi mulda pargi kirdeosast. Tekkinud süvendisse kujundati püsililledega
1780ndatel, II korrus 1920ndatel (kunstnik Johannes Greenbergi ateljeeks) Vana vahimaja, ehitatud 1770ndatel / 19. sajandil külalistemaja (Kohvik Luigetiigi juures) Lustla, ehitatud 1721–1727 (Kadrioru turismiinfopunkt, kohviku vastas) Uus vahimaja, ehitatud 1828 (Kadrioru pargimuuseum, Lossi värava vastas) Ülemine aed: Lilleaed (Kadrioru kunstimuuseumi taga, külastajatele avatud + kunagise Miraažitiigi aed (Presidendi kantselei Roosiaed, külastajatele suletud) Peeter I vana palee, 17. sajandi maja ehitatud ümber pärast 1714. aastat (Peeter I majamuuseum) Kastellaani maja, ehitatud 1835–1836 (Ed. Vilde korter muuseum ja Kastellaani maja galerii) Alumine aed ja tiik (praegu Luigetiik) 3. Lossiansambli kavandas Peeter I teenistusse kutsutud itaalia arhitekt Niccolo (Nicola) Michetti . Michettit abistas ja tööd lõpetas tema abiline vene arhitekt Mihhail Zemtsov, 1729. aastal. 4
giidituur (Kappide elu, tegevuspaigad, huvikorral Vabadussõjas võdelnute sammas) Heimtali viinaköök, Koduloomuuseum, Viljandi vana hansalinn ja lossimäed - reis on sobilik igas vanuses kliendile, nii sise- kui välisturistile - jah, avaldub: roosiaia, Lõhavere linnamäe, koduloomuuseumi, lossimägede näol - Jah - Jah - Eriti huvipakkuv on Põltsamaa roosiaed ja Olustvere mõisa külastus . Kirjelduse kitsakohaks on selle väljapanek, mulle kui kliendile meeldiks vähem teksti või kõigepealt punkthaaval ja siis seletus. 3) Loodusturismi näide: Öömatk Soomaal - koosneb: Öinekanuumatk (Karuskosel ja kopra elupaika Raudna jõel), varustus - toode on mõeldud kõigile, kes on huvitatud loodusest ja eksootikast - Jah, avaldub: Öises kanuusõidus - Jah - Jah
Alles karjusmungaordud(frantsisklased, dominiiklased )rajasid oma kloostrid linnadesse, et suhelda elanikkonnaga. Kloostrikompleksid: 6.saj asustatud benediktlaste Monte Cassino klooster Itaalias. Vanim säilinud hoonete asendiplaan koos aiaplaanidega pärineb a 820 Sant Galleni klooster Sveitsis. Keskaja kloostrid, loosid ja linnad ümbritseti kaitseotstarbel müüride, tornide ja väravaehitustega. Seega keskaja aiad enamasti suletud müüridega. Roosiaed heki või müüriga eraldatud aed, purskkaevude, jalgteede, lehtlate ja hekiga. Ees-Aasiast üle võetud rooside jm lillede kasvatamise traditsioonid. 9.Hiina aiad. Ehituskunst on põhiliselt puitarhitektuur. Aia loomisel lähtuti tavistlikust süüvimisest looduse olemusse ja konfutsianistlikus mõttes enesetäienduse võimalustest. Aed pidi pakkuma mägede rahu ja eraldatust. Kujunduspõhimõtted: Shanshui aed mäed ja vesi luuakse maastikupiltide seeriana
Eeru kõrts - Maanteekõrtsi lasi ehitada Atla parun 1840 aastal ja see on ainuke esialgsel kujul säilinud talupojakõrts terves Eestis.Kõrtsihoone meenutab tüüpilist talutaret. Mahtra sõja ajal oli just kõrts just see koht, kuhu tuldi nõu ja abi saama. Kõrtshoone on Mahtra Talurahvamuuseumi filiaal ja seal korraldatakse tihti rahvakalendri tähtpäevi ja nt leiva küpsetamise päevi jms. LÕUNA-EESTI TURISMIREGIOON Tartu maakond 1. Luunja Hobuse monument, roosiaed, mõisapark ja karjalaudad (18-19saj), Lastelaulupeokivi 2. Emajõe Suursoo Kavastus, jalgsi- ja veematkad, keskus väljapanekutega, loodusõpe 3. Kambja koorilaulu häll, esimesi hariduskeskusi. Kambja kirik, Suure-Kambja mõis. 4. Tõravere(Tartu) Observatoorium stellaarium, külastused astronoomiahuvilistele, teadustöö 5. Elva suvitus, Verevi, Arbu mänd, VVVS, külastuskeskus ajaloolises raudteejaamas Põlva maakond 1
See räägib sellest, kuidas remondimehed üritavad eluvõõra vana daami Susanna arvelt kasu lõigata, aga daam kavaldab nad üle. Susanna on lihtsameelne, ent samas läbinägelik, vanameelne, kuid teeb mitmesuguseid uuendusi, moraali lugev, kuid samas vabameelne. Näidendi moraal kurjus hävitab iseennast. Sama peategelasega kujutab Vetemaa veel näidendid ,,Jälle Susanna ehk Armastuse kool" (1978) ja ,,Ikka veel Püha Susanna ehk Noorpaaride kool" (1981). Tuntud on ka draama ,,Roosiaed" (1976), mis näitab sõja mõjusid ühe perekonna ja roosiaias töötavate vaimuhaigete suhtes. Vetemaa esimene näidend kandis pealkirja ,,Illuminatsioonid keravälgule ja üheksale näitlejale" (1968). Tähelepanu äratas kirjaniku järgmine draama ,,Õhtusöök viiele" (1974), milles läbi puruneva abielu vaadeldakse inimese sisemise allakäigu probleeme. Vetemaa mitmekülgne draamalooming jaguneb kolmeks:
,,Lindude keel" mystilised tekstid. Farid ad-Din Attar teos. Nizm - iraani luuletaja, hamsa väla mõtleja Nazira- Nizami teos, teos koosneb viiest poeemist Hamsa - viiest eepilisest luuleteosest koosnev tsükkel, välja mõtles Nizami, pärsia-tadziki ja turgi rahvaste keskaja kirjandus. Rm - oli pärsia (tadziki) luuletaja, jurist ja teoloog, ,,Mathnawi" 'Umar Hayym- pärisa luuletaja, kasutas rubaiid Saadi Siraz - pärsia luuletaja, ,,Roosiaed", armastusluule Nav'i turgi kirjanik, proosa ,,Mõtete varaait" Minu onu Korkuti raamat orguusi eepos, 11-14 saj, koosneb 12 iseseisva sisuga lugulaulust Aliser Nav'i (Navoii) ,,Dede Korkuti raamat" ,,Divanu Lughat't-Turk" ,,Kutadgu Bilig" Yunus Emre
kuupalgaga, kvalifitseeritud töömehed said kolm rubla kuus. Loss koosneb terrassidega ühendatud keskosast ja kahest tiibhoonest. Tiibhooned said katuse alla 1719. aastal. Peahoone müürid ehitati 1720-1721 ning põhiosas valmis loss 1725. aastal. Keskalleed ääristasid lahtised kanalid - Peeter I oli neist Hollandis vaimustunud -, millest üle viisid sillakesed. Parki rajati Luigetiik ja Miraatiik - viimase kohal on praegu presidendi roosiaed -, milles mõlemas oli saareke. Lossi soklikorruse keskosas asub esinduslik vestibüül ja selle peal kahte korrust läbiv peasaal ehk nn kuppelsaal. Vestibüülis näeme mälestustahvlit delfiinide ja tsaarivapiga ning raidkirjal ladinakeelset lauset, mis eesti keeles kõlab nii: "Peeter I, Jumala armust Venemaa keiser, asutas endale maja sellel kohal, mis on Revalis, juulis 1718. aastal." Tahvlilt leiame ka Niccoln Michetti ja Mihhail Zemtsovi initsiaalid
ja vastuargumente, et jõuda endas selgusele või langetada mingi otsus. Remarktekst kõige laiemas tähenduses on kogu see osa näidendi tekstist, mis on (reeglina) mõeldud üksnes lugemiseks, mitte kuuldavalt esitamiseks. Osad on: o näidendi autori nimi, pealkiri, zanrimäärang, vaatuste (piltide) arv (näit.: Enn Vetemaa. Õhtusöök viiele. Näidend kolmes vaatuses): o nn. afiss, kus loetletakse tegelased, nimetatakse tegevusaeg ja -koht o moto (näit. E. Vetemaa "Roosiaed": "ükski sõda ei lõpe oma lõpuga" (E.M. Remarque)); o autori eelmärkused või eessõna, mis võib anda kõige mitmelaadsemat informatsiooni lugejale ja näpunäiteid lavastajale, selgitada kirjaniku taotlusi jne.; o järelsõna või järelmärkused, milles tehakse kokkuvõtteid, kommenteeritakse ja selgitatakse näidendi mõttesisu vms. Ülesannete alusel, mida remargid täidavad, jagunevad nad põhiliselt kahte rühma.
sõidurida. Ühistranspordiga võib antud teekond kesta umbes 4 tundi. Washingtonis asub Valge Maja, ehk USA presidendi, maailma mõjuvõimsama isiku residents. Valge Maja valmis aastal 1800. Ka seal on tegu tugevate turvanõuetega, samuti ei või Valget Maja seest pildistada. Muuseas võib ligi pääseda presidendi enda ruumidele ja ka nõupidamisteks ette nähtud saalidele. Lisaks räägitakse maja enda ja eelnevate presidentide ajaloost. Maja taga on roosiaed ja suur purskkaev (nagu ka maja ees), ning palju muudki huvitavat, tegu on ikkagi USA valitsemise sümboliga. Rahvusloomaaed (The National Zoo) on üks vanimaid loomaaedu USA-s, avati see 1889. aastal. Loomaaias on 2000 looma 400st erinevast liigist, nendest 30-40 on ohustatud liikide hulgas. Külastajate jaoks tähtsaimad on pandad, hiidahvid, suured kaslased, Aasia elevandid jt. Võimalik on näha elevantide vannitamist, hiidkaheksajala toitmist ja palju muudki.
Teatrikirjaniku maine võitis Vetemaa abieludraamaga ,,Õhtusöök viiele", mille lavastusest (1972, lavastaja Grigori Kromanov) kujunes sündmus. Ühe abielu purunemise näitel avab see draama ühiskonda tabanud väärtuskriisi ja kaksikmoraali destruktiivse mõju inimsuhteile. Näidendil on sarnasust Edward Albee draamaga ,,Kes kardab Virginia Woolfi?". Seda skeemi perekondlike konfliktide kaudu sotsiaalsete deformatsioonideni varieerib Vetemaa oma teisteski draamades. Näidendis ,,Roosiaed" (1976) on pragmaatilise ellusuhtumise ohtlikkuse kõrval kõne all veel viimase sõja järelpained; kokkuvõttes kasvab näidendimaailm rosaarium, kus töötavad vaimuhaiged tsivilisatsiooni üldistuseks. Nagu "Illuminatsioonides", nii lendab ,,Roosiaiaski" see maailm lõpuks õhku. Vetemaa sotsiaalselt kriitilisima näidendi ,,Nukumäng" (lavastus 1980) peategelane, võimukas karjäärinaine, uurib revolutsioonivõitluse
Ta on draamakirjanikuna kuidagi eraldi teema. Ta on sündinud Tallinnas. Ta õpib muusikat, koolitab end heliloojaks ja kirjutba ka 60ndatel aastatel heliteoseid. Mingiks ajaks jätab ta selle katki, kuid vanemas eas on ta sellega taas tegelema hakanud. 1968 Illuminatsioonid ... 1972 Õhtusöök viiele 1974 Püha Susanna ehk Meistrite kool 1975 Jälle häda mõistuse pärast 1976 Roosiaed 1980 Nukumäng Luuletajast Vetemaast saab kõigepealt juba 60ndate keskpaigas proosakirjanik ja seejärel 60ndate lõpus draamakirjanik. Draamakirjanduse tähtsus selgineb 70ndate keskel. Ilmselt kõige tuntum näident on „Püha Susanna ehk Meistrite kool“. Üldiselt võiks tema draamaloomingu kohta öelda, et torkab silma see, et tekstid on väga kindalt konstrueeritud – mõistusega teksti tegemine. Arusaadav ka, et kirjanik ei tohi päris
publikumenu. Omadramaturgia paremikus domineeris modernismi esteetika, kuigi modernismi levik tõi kaasa ka elutunnetuslikku mahenemist ja draamatehnika mitmekesistumist (Epner 2001: 591). 1970. aastatel kerkis kogu kultuuris esile minevikuhuvi, sh. küsimus nn. juurtest ja aegade seostest. Eestluse teema kajastus teatris koodide, sümbolite ja allegooria kaudu; mitmeid 1970. aastate algupärandeid – Rein Saluri „Kes ma olen?”, Mati Undi „Good-bye, baby”, Enn Vetemaa „Roosiaed” – ongi määratletud ühiskonnakriitiliste mõistukõnedena (Valgemäe 1979: 31; Valgemäe 1990: 68–69). Rahvusliku ajaloo ja ühismälu temaatikat kandsid suurel määral eesti klassika lavatõlgendused, ideoloogilise lubatavuse piire kompavasse lähiajaloo kajastusse andsid oma osa kaasaegsete prosaistide (Paul Kuusberg, Mats Traat, Juhan Peegel jt.) loomingu dramatiseeringud; neist kõige põhjalikumalt on dokumenteeritud Mats Traadi
Enn Vetemaa (1936-2017) planeeritud ja konstrueeritud tekstid. Eetilis-sotsiaalne või psühholoogiline pool. Koomikasse kalduv anne (komöödiad), kuid ka tõsise ja koomilise ühendamine tragikoomilises võtmes. Legendaarsed telelavastused: ,,Häälemurre" (1962), ,,Monument" (1965), jne. ,,Õhtusöök viiele" (1972) draamakirjaniku identiteedi loomine. ,,Püha Susanna ehk Meistrite kool" (1974) roll kinnistus sellega. Koomiline. ,,Roosiaed" (1976) realistlikkuse ja mudeldatuse tinglikus ühendatud. ,,Nukumäng" (1980) probleemikeskne tekst. ,,Eesti näkiliste välimääraja" (1983) Mängib kahetist mängu nõukogulikule tellimusele vastu, aga on peidus ka kriitiline hoiak, mis tellimusele sellisel viisil ei vasta, nagu algselt eeldati. 10. Jaan Kaplinski looming. Ühekülgne kirjanikuroll, kuid tal on segadusi, mida tahab nimelt aeg-ajalt juurde toota. Tema tekste on palju tõlgitud
arvavad. Rumi jaoks oli selline inimene Sams Tabrizi, kes olevat olnud väga nõme tüüp. Rumi samastas end Sams Tabriziga. Ta kirjutas veel ,,Matnawi" seda peetakse pärsiakeelseks Koraaniks, mis on jälle õpetlik. Teine kuulus pärsia poeet on teadlane Umar Hajjam. Läänes on ta tuntud nelikvärsside poolest, mille tõlkis Fitzgerald. Saadi (s 1292) oli samuti suur klassik. Teda peetakse gazel'i lõpuni arendajaks. Ta sai kuulsaks teosega ,,Roosiaed" (Gulistan). See oli sufismi õpetuspoeem proosavormis. Saadi kirjutas proosas, et jõuda laiema publiku ette. Peale selle kirjutas ta ,,Viljapuuaia" (Bustan) õpetuspoeemi luulevormis. Pärslaste jaoks oli olulisim gazel'i luuletaja Hafez (s 1389), kellel on oma diivan. Kõigepealt õppis ta Koraani pähe, kuid luuletajana ei õnnestunud tal läbi lüüa. Ta olevat peaaegu nälga surnud ja läinud palvetama pühaku hauale. Pärast seda olevat tema huultelt hakanud
välisruumiks. Seda ideed väljendasid pikka aega ka Euroopa renessanssaiad ja -pargid 15.-17. sajandil. Suuremad aiad olid Hiiumaal Suuremõisas ja Kolga mõisas. Neis oli palju viljapuid - kirsse, õuna-, pirni- ja ploomipuid. Marjaaias mustsõstrad, vähem punaseid ja valgeid sõstraid ning tikreid. Maitsetaimedest aniis, sinep, majoraan. Lilledest tulbid, nartsissid, nelgid, roosid. Suuremates mõisates oli ka roosiaed, ilupõõsaste labürindid ja looklevad lillepeenrad. Iluaed oli taraga ümbritsetud, sissepääs oli värava kaudu. Looduslik muru, keskel tiik. De la Gardie perekonnale kuuluvas Suuremõisas Hiiumaal oli aed suurusega 100x260m (2,6 ha) teede poolt kaheksasse ossa jaotatud. Teid ääristasid kukerpuu- ja sõstrapõõsad. Viljapuuaias leidus 147 õuna-, 55 kirsi- ja 6 ploomipuud. De la Gardie'd olid üldse suured aiandushuvilised. 17
Lõpuks osutus surmahaigus luuluks. Rahvusmütoloogia põhjal on kirjutatud raamatud ,,Eesti näkiliste välimääraja" (1983) ja ,,Eesti luupainaja aabits" (1993). Samuti on Vetemaa huviorbiidis (rahva)uskumused ja keskaeg, millest on juttu ajaviitelist laadi romaanis ,,Krati nimi oli Peetrus" (1991) ning kelmiromaanis Jüriöö ülestõusust ,,Risti rahvas". 1970. aastate algul kirjutas Vetemaa rea näidendeid. Mõned näited. ,,Roosiaed" (1976). Rosaarium, kus töötavad vaimuhaiged, muutub tsivilisatsiooni üldistuseks. Sotsiaalselt kriitilisima näidendi ,,Nukumäng" (lavastus 1980) peategelane, võimukas karjäärinaine, uurib revolutsioonivõitluse ajalugu ning manipuleerib oma uurimisobjektidega nagu nukkudega, eesmärgiks isiklik heaolu. Ohudraamaks nimetatud ,,Tuul Olümposelt tuhka tõi..." (lavastus 1986) käsitleb muuhulgas dopinguprobleemi.
See aed asub mahajäetud Hintoni tehase juures, kus vanasti toodeti likööre ja suhkurt. Tänaseks on see Funchali roheline ala keset linna, seal on hiigelsuur vana vabrikukorsten, mis kuulus suhkrutööstusele Madeiral. Aia moodustab umbes 17,000m2 rohelist ala, mille sisse kuulub viis erinevat aeda Amfiteatri aed (Jardim do Anfiteatro), Troopiline aed (Jardim Tropical), Vesiaed (Jardim da Água), Terrassiaed (Jardim dos Socalcos) ja Laurissilva aed (Jardim da Laurissilva). Quinta do Arco roosiaed Quinta do Arco aias, mis asub saare põhjarannikul, Arco de São Jorgel, võid leida Portugali ühe suurema valikuvõimalusega rooside kollektsiooni, kaasa arvatud mõned haruldased ja isegi väljasuremisohus olevad sordid. Sinna kuulub rohkem kui 1,000 erinevat sorti, seal võid näha vanu ja uusi haruldasi roosipõõsaid. Kõige tähtsam neist on Labelle oma nime ja klassi poolest. Santa Catarina park
Kõigepealt tõde naeruvääristatakse, seejärel hakatakse sellele vägivaldselt vastu. Kolmandaks, võetakse see omaks nagu oleks see midagi iseenesest mõistetavat. 4232. Pühakud on patused, kes ei andnud alla. 4233. Lahkus on pööranud rohkem hingi, kui innukus, kõneosavus või õpetatus. 4234. Sinu töö on oma töö avastada ja siis ennast kogu südamega sellele anda. 4235. Maailmas on rohkem naiivseid mehi, kui naiivseid naisi. 4236. Maailm on roosiaed. Ära mine sealt läbi üksinda, vaid koos sõbraga. 4237. Maalitud lilledel lõhna ei ole, sunnitud armastus südamel kole. Maalitud lilled õisi ei kanna, sunnitud armastus õnne ei anna. 4238. Maa on must; on must, ka mina lumivalguke ei ole, kui ma kasvan, siis saab must üks poiss mu tüdrukule. 4239. Mäleta mind sellisena nagu olin: halb olla ei tahtnud, aga hea olla lihtsalt ehk ei osanud. 4240. Mäleta, kui väärin seda, unusta, kui nõuab süda! 4241
murdsime, sina vähem, mina rohkem, ning kus ikka veel elavad ja hängeldavad meie isa ja ema ja väiksed õed-vennad. Sest minul on omad plaanid ja, kui need täide lähvad, siis oh jumalaga Vargamägi; aga kui nad täide mitte ei lähe, siis ei tea mina mitte, sest see on üks raske asi. Ja seda kirjutan ma ainult sinule ja ei mitte teistele, et sa teaks, et mina olen sinu vanem vend ja et ära heida meelt, sest ka minul pole roosiaed sõtkuda. Aga mina tahan kõigile näidata, et ka Vargamäelt võib mehi tulla, kes on tõesti mehed oma rammuväega. Kui siis sinu käest küsitakse, et kas mina olen sinule kirjutand, siis ütle, et kirjutas ja ütles, et ei saa tulla, sest manöövrid ja muud niisugused asjad, sest meie ei söö mitte muidu siin kroonuleiba, vaid sööme seda oma palehigi sees. Nõnda kirjuta neile, armas vend, ja jää jumalaga ilma käe andmata ja
annaabi.ee 
