Majandusõpetus Rikkus on vara mida mõõdetakse rahas ja teatud kindlal ajahetkel. Raha ja pangandus Raha 1.Mis on raha? Üldiselt võib raha defineerida, kui hüviste vastu vahetamiseks mõledud korduvkasutatavat üldtunnustatud instrumenti. 2.Mida kasutati vanasti raha asemel ? Nendeks olid erilised teokarbid, trofeed ja ehted. 3.Tänapäeva maksevahendid Sularaha,sendid,pangakaart,krediitkaart,ülekanded,tsekk,mobiilimakse 4.Raha ülesanded raha võimaldab bartertehingutele, kus vahetatakse kaup kauba vastu, läbiviia vahetust universaalse maksevahendi vastu. 5.intress,inflatsioon ja valuuta *Valuuta on hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma. *Intress( näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. *Inflatsioon on seega üldise hinnataseme (H) tõus või sruve selleks , millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. 6.Raha omadused (milline peaks ol...
HISKONNAOPETUSE KT MAJANDUSSSTEEMID 1) KSUMAJANDUS- tootmisvahendid kuuluvad riigile, toodete valiku otsustab- riigiasutused koostavad plaani, riik paneb paika hindade piirmrad, niteks Phja-Koera ja kunagi oli NSVL. 2) TURUMAJANDUS- tootmisvahendid kuuluvad eraettevotjatele, toodetevaliku otsusab tarbija nudmiste alusel tootja, hind kujuneb konkurentsi ja nudluse tingimustes. Veel on kolmas majandusssteem Segamajandus nt Hiina ja Kuuba: * Turumajandus mjutab halvasti vaesemat elanikkonda *Riigi sekkumine teatud valdkondades *Riik reguleerib ja suunab turumajandust. KEYNESI TEOORIA- riigi suurem sekkumine, seisnes selles, et majanduskasvu saavutamise nimel vib riigieelarve tasakaalust vlja lasta ning sallida mdukat inflatsiooni. FRIEDMANI TEOORIA-riigi minimaalne sekkumine(rohkem turumaj.), pooldab vabaturu majandust, et riik ei peaks ldse sekkuma majandusse. KONKURENTS-toimub kikjal, ettevtluses pakkumise ja nudluse...
Eesti kroon on seotud EURO -ga . Raha konventeeritavus tähendab raha vahetatavust, kas riigi siselt või ka väljaspool riiki. · Riiklike rahatagavarade juhtimine (riikliku reservid). Kommertspangad on erapangad, kelle põhilised majanduslikud funktsioonid on: · Klientide raha hoiustamine ehk võõrvahendite juurdetõmbamine · Laenuandmine ja investeerimine kasumi saamise eesmärgil · Maksete ja ülekannete teostamine Just kommertspangad on need, kes loovad ringlusse raha juurde, suurendavad raha pakkumist, laenates välja rohkem kui nad hoiustavad. Kuna pangast laenuvõtja kasutab oma raha koheselt kaupade ja teenuste ostmiseks, tuleb see raha uuesti panka tagasi ja läheb välja laenates uuele ringile jne.. Raha juurde loomist saab tuletada reservivõimendi abil, mis on arvutatav kohustusliku reservi määra pöördväärtusena.
Ühiskonnaõpetuse kontrolltöö teemad 12. klassile 1. Raha mõiste ja raha funktsioonid. Raha on ekvivalentkaup, mida kasutatakse üldise makse vahendina ja mis on kaupade väärtuste mõõdupuu, see on tekkinud ajaloo jooksul. Funktsioonid: maksevahend, väärtuste mõõdupuu, vara kogumise vahend. 2. Mõisted: väärtus, tarbimisväärtus, hind. Väärtus- see on tajutav meeltega, see teeb kauba vahetuse võimalikuks. Inimtööaeg, mis on vajalik ühe või teise kauba tootmiseks. Tarbimisväärtus- kauba võime rahuldada inimese vajadust, kauba konkreetne külg, saab ise tajuda, vajalik Hind- väärtuse avaldumine konkreetses turu olukorras. Väärtuse väljend rahas ei pea kokku langema. 3. Inflatsioon ja deflatsioon; inflatsiooni liigid (mis on nõudeinflatsioon, mis kuluinflatsioon); hüperinflatsioon. Mõtiskle, millised on inflatsiooni võimalikud tagajärjed tarbijale, millised ettevõtjale. Kuidas infl...
franchise agreement frantsiisi leping franchise fee/front end fee esialgne maks royalty/management services fee aasta käibe pealt maksmine advertising fee reklaamimaks operations manual käsiraamat master franchisee teiste firmade ülevaataja national culture rahvus kultuur hierarchy hierarhia subordinates alluvad authority autoriteet delegate - delegeerima initiative - initsiatiiv The Bank of England Inglismaa Keskpank Commercial banks kommertspangad Clearing banks kommertspangad Merchant banks ainult firmadele mõeldud pank consumer society tarbijate ühiskond environment keskkond packaging pakendamine recycled ümbertöötlemine pollution saaste stock market/stock exchange aktsiabörs issue shares/ stocks aktsiaid emiteerima institutional investors investorasutused equities/shares aktsiad ordinary/common shares/common stock lihtaktsiad broker maakler shareholder/stockholder aktsionär
n s gi rt us n SEB + + + + + + DANSKE + + + - + + SWEDBAN + + + + + + K BIGBANK + + + - - - LHV + + + + + + Kommertspangad eestis: BIGBANK Citadele Banka Eesti Filiaal Danske Bank A/S Eesti Filiaal DNB Pank Krediitipank LHV Pank Nordea Pank SEB Swedbank Tallinna Äripank Versobank
Pangad Emitendi d Tänapäevane finantsvahenduse mudel: Raha pakkujad Raha ja Kommertspanagad, Kapitaliturd Investeerimispangad, Riskiturud Kindlustus, Pensionifondid Emitendid NB! Kommertspangad aktsiaturul ei tegutse. Kui Ameerikas kommertspankade varade osakaal kõikidest finantsvaradest moodustas 50ndatel 55% siis 1999 oli see osatähtsus kahanenud 20%-le (deposiitide osakaal kõikidest finantsinstrumentidest). Ameerikaliku mudeli levimisele teistesse riikidesse on kaasa aidanud ka rahvusvahelise finantsvahenduse konkurentsi elavnemine. Rahavoogude liikumist ei takistata (deregulatsioon). Kuni 30ndate aastateni sarnanes USA finantssüsteemi mudel kontinentaal-euroopa tänapäevase
Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisis rahaagregaate: M0 = sularaha majanduses M1 = sularaha majanduses + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused Mida kõrgem on intressimäär,seda rohkem soovivad inimesed hoiustada, suurenevad säästud ning see suurendab pankade poolt loodava raha hulka. Kõrgema intressimäära korral soovivad ka kommertspangad hoida vähem reserve, kuna nende eest nad intressitulu ei teeni. Mida vähem pangad reserve hoiavad, seda rohkem on nad võimelised raha looma ja seda suurem on ka rahapakkumine. Primitiivne pangandus- kullassepp. Kuld toodi hoiule (deposiit), vastu saadi dokument, mida aktsepteeriti maksevahendina (võlakiri). Jõude seisev kuld laenati välja. Rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine on keskpanga ülesanne. Rahapoliitikal võib olla mitmeid
vaid hindades, mitte püsivalt kogutoodangus. Keskpanga võimalused rahapakkumise reguleerimiseks: 1. Ostes ja müües valitsuse võlakirju - saab keskpank raha ringlusse lisada või sealt ära võtta. 2. Kommertspankadele mõeldud laenu intressimäära muutmine 3. Kohustusliku reservimäära muutmine - keskpank mõjutab väljastatavate laenude mahtu ja sedakaudu rahapakkumist. Kommertspangad on kohustatud hoidma teatud osa saadud hoiustest reservina keskpangas (kohustusliku reservi määr), et neil oleks hoiustajate nõudmiste rahuldamiseks piisavalt raha. Mida väiksem on kohustusliku reservi määr, seda rohkem saavad pangad raha välja laenata. Kui reservi määr on 10%, siis tähendab see seda, et pangad saavad kaasatud rahast välja laenata 90%. 3 Hinnastabiilsuse tähtsus
Question 7 Raha pakkumine väheneb, kui Complete Select one or more: Mark 2 out of 2 keskpank tõstab kohustusliku reservi määra rahabaas väheneb pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiendava reservi määra kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad kommertspangad kehtestavad täiendava reservimäära (lisaks kohustuslikule resrvile) Question 8 Kui kohustusliku reservi määr on 12% ja pank peab seetõttu hoidma reservis vähemalt 30 miljonit eurot, siis on panga nõudehoiuste suurus Complete Mark 1 out of 1 Select one or more: 300 mln € 3,6 mln € 33,6 mln € 250 mln €
1. Eesti pank · Eesti pank on Eesti Vabariigi keskpank. EP on 1919a EV keskpanga asutatud Eesti Panga õigusjärglane. · Eesti Pank on juriidiline isik, tal on oma põhikiri, pitsat, vapp ja muu seadusega lubatud atribuutika. · Eesti Pank juhindub oma tegevuses EV põhiseadusest, EP seadusest, muudest seadustest ja oma põhikirjast. · Eesti Panga õiguslikku seisundit võib muuta ainult EP seaduse muutmiseseaduse kaudu. · EP ülesannete täitmiseks annab Eesti Panga nõukogu välja otsuseid ning EP president määrusi ja käskkirju. 2. Eesti panga ülesanded 1. Eesti Pank korraldab raharinglust nii siseriigis kui välisriikidega ja seisab hea riigivääringu stabiilsuse eest. 2. Eesti Pangal on Eesti raha emiteerimise ainuõigus. Raha emiteerimine ja käibelt kõrvaldamine toimub seaduse alusel. 3. Eesti pank hoiab riigi vöörismetalli ja välisvaluuta varusid ning korraldab nende ...
mida suurem on likviidsus, seda väiksemad on vahetuse tehingukulud rahaagregaatidest on M0 kõige likviidsem teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem likviidsus näitab, kui lihtsalt saab vara konverteerida sularahaks Raha pakkumine on Vali üks või enam vastust. rahaagregaadi M1 väärtus seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr Raha pakkumine väheneb, kui Vali üks või enam vastust. rahabaas väheneb kommertspangad kehtestavad täiendava reservimäära (lisaks kohustuslikule resrvile) keskpank tõstab kohustusliku reservi määra Punktid: 1 Sümbolraha täidab kõiki raha funktsioone, kuna ta on Vali üks või enam vastust. valitsuse dekreediga määratud täitma seadusliku maksevahendi rolli Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad suured tehingukulud. Vastus: Õige Vale
kommertspankade laenuressursi hinda pangad tõstavad laenuintressi Keskpank alandab diskontomäära pangad alandavad klientidelt nõutavaid laenuintresse Kõrgema intressimäära korral tõrjutakse laenajad turult ning vastupidi, millest tulenevalt laenude hulk... Suureneb kasvab rahamass Väheneb väheneb rahamass Kohustuslik reservimäär Kohustuslik reserv osa hoiustest, mille kommertspangad peavad paigutama reservina keskpanka Eesmärgid: Luua varasid, mida pangakriiside puhul kasutada Kontrollida rahapakkumist ja laenukasvu Majanduspoliitiline kontroll pangandussektori likviidsete vahendite üle, mida pangad saavad klientidele välja laenata Eestis on kohustuslik reservimäär 10% Kohustusliku reservi mõju rahapakkumisele Rahapakkumine kogu ringluses olev raha, mida majandusagendid kasutavad
Ettevõtetele viimase laenu andmine Riigi rahareservi tellimine Kommertspangad Pangateenused füüs. ja jur. Isikutele Hoiused Laenud Maksed Rahatähtede vahetus Valuutakaubandus Jne. Keskpanga ül.: 1.intressimäärade kehtestamine,raha pakkumise kontrollimine 2.vahetuskurside tasakaalus hoidmine 3.hinnastabiilsuse säilitamine 4. ringleva raha hulga reguleerimine Krediidiasutuste liigid 1. Kommertspangad 2. Hüpoteekpangad 3. Hoiupangad 4. Kaubanduspangad 5. Liisingufirmad 6. Hoiu-laenuühistud INFLATSIOON On kaupade või teenuste hinnataseme tõus. (ostujõu langus) Tekke põhjused: 1.kasvavad tootmiskulud ja liignõudlus 2.liigse paberraha käibele laskmine(mitte usaldusväärne ja nõrk raha) 3.majanduse kiire areng Deflatsioon-väljendab hinnataseme langust ja sellega kaasnevat raha ostujõu tõusu.
Eesti riigivorm ja riigikord · Vabariik · Parlamentaarne riigikord · Esindusdemokraatia Võimude lahususe süsteem · Valitsuse ja Riigikogu ülesanded · Mõisted: opositsioon, koalitsioon, valitsuskoalitsioon · Presidendi roll parlamentaarses demokraatias Riigi- ja kodanikukaitse (ptk 1415) · Kes on Eesti Vabariigi riigikaitse kõrgeim juht? · Kaitsevägi ja selle väeliigid, kaitseväe otsene juht · Kaitseliit · KAPO · Üldise sõjaväeteenistuskohustuse tingimused o Kaitseväeteenistuskohustus o Ajateenistuskohustus Eesti majandus (ptk 1620) Eesti majanduse üldised arengusuunad · Avatud majanduse mõiste Eelarve · Mis on eelarve, mis defitsiidiga eelarve? · Kes koostab, kes võtab vastu eelarve? · Mida tähendab, et eelarve peab olema tasakaalus? · Eelarve suuremad kuluartiklid Maksud · Maksu mõiste ja maksukogumise eesmärk · Otsesed ja kaudsed maksud. Mis on tulu...
b. Pangad hoiavad hoiuseid üksnes nende ohutuse tagamiseks. c. Pangalaenud on rahamassi täiendus. d. Rahaasutuste keskne funktsioon on laenu andmine laenuvõtjatele. _d__ 11. Pangareservid on a. summad, mida pangad laenavad teistele pankadele. b. summad, mis on tuleviku investeeringute tarvis kõrvale pandud. c. klientide tähtajaliste hoiuste kogusumma. d. tähtsajaliste hoiuste protsent, mille pank peab kõrvale panema. __c_ 12. Maksimaalne rahasumma, mida kommertspangad võivad luua, sõltub nõudmisest laenude järele ja a. sularahakogusest. b. ülemääraste reservide kogusest. c. kulla- ja hõbedavarudest. d. Keskpanga poolt emiteeritud rahatähtede hulgast. 2 Junior Achievementi Arengufond _d__ 13. Tiina Tarvas sai maavalitsusest oma töö eest 1000 krooni. Ta hoiustas selle summa
Raha funktsioonid: vahetusvahend; väärtusmõõt; maksevahend; akumulatsioonivahend (vara kogumise ja säilitamise vahend). 50. Intress. Intress on lisamakse, mida laenuvõtjad maksavad laenuandjatele ja mille võrra tagasimakstav rahasumma on suurem esialgsest laenusummast. 51. Kommertspankade süsteem ja raha multiplikaator. Kommertspankade peamiseks majanduslikuks funktsiooniks on hoiuste (deposiitide) vastuvõtmine ja laenude andmine. Kommertspangad tegutsevad kasumi saamiseks. Kasum tekib väljalaenatud raha intressi (panga tulu) ja hoiusele võetud laenu intressi (panga kulu) vahest. Siin tuleb aga arvestada asjaoluga, et kuigi pangad soovivad saada nii palju kasumit kui võimalik, laenates raha välja niipalju kui võimalik, peavad nad teiselt poolt olema võimelised nõudmise korral hoiustajatele nende raha välja maksma. Ükski pank ei ole suuteline kogu hoiustatud raha korraga välja maksma ja panga tegevus põhineb arvestusel, et
Pankade usaldusväärsust tõstab ka panga omavahendite (sissemakstud aktsiakapital) suurus. Keskpanga funktsioonid: 1) intressimäärade ja valuutakursi juhtimine 2) finants- ja pangandusjärelevalve 3) sularaharingluse korraldamine 1. jaanuaril 1990. aastal alustas tegevust taas Eesti Pank(asutati 1919.aastal). Eesti Pank allub oma tegevuses Riigikogule. Kommertspangad: Aastatel 1990- 2002 on Eestis tegevuse lõpetanud juba 55 erinevat panka. Suuremad kommertspangad Eestis on Hansapank, SEBEesti Ühispank, Eesti Krediidipank, Sampo Pank. Lisaks on siin tegevad veel välispankade filiaalid. Kaks esimest panka omavad 80% turust.Kõrgemad nõuded kommertspankadele andsid tõuke suuremate välisomanike kaasamisele Eesti pangandusturul. Eesti Ühispanga enamusomanik on Svenska Enskilda Panken ja Hansapanga enamusomanik Swedpank. Kommertspankade poolt pakutavad teenused: 1) hoiustamine (erinevate väärtpaberite tähtajalist või ajatut oma arvele võtmine)
a. EL intressimäärad tõusevad siis eurokurss tõuseb b. EL ekspordi defitsiit suureneb siis euro kurss tõuseb c. EL tootmisefektiivsus väheneb euro kurss langeb d. EL majanduspiirangud suurenevad euro kurss langeb 8. Missugune põhimõtteline vahe on keskpangal ja kommertspankadel? Keskpanga ülesandeks on valuutakursi juhtimine ning ta määrab ära intressimäärad. Ühtlasi korraldab sularaha ringlust ning tagab finants- ja pangandus järelvalve. Kommertspangad pakuvad hoiustamist, laene ning maksete teostamist. 9. Oleta, et inimesed eeldavad inflatsiooni olulist langust lähiaastatel. Mis sinu arvates juhtub pikaajaliste laenude intressimääradega? Miks? Kui intressimäär tõuseb, väheneb laenude võtmine, seega väheneb ka tarbimine, mille tulemusel majanduskasv aeglustub ja inflatsioonimäär väheneb. 10. Mis on sinu arvates EL ühise raha euro kasutamise suurim eelis ja suurim puudus?
Kui nad seda teevad,, peavad p nad maksma keskpangale p g p protsenti,, mida kutsutakse diskontoprotsendiks. Euroopas euribor. Kui keskpank vähendab laenuprotsenti, siis pangad kalduvad rohkem laenama j vastupidi. ja t idi Reeglina on see signaaliks, kas keskpank kergendab või raskendab krediidi saamist. Kuna pangad saavad ka mujalt laenata (teised kommertspangad, välismaised allikad jne.) võib diskontoprotsendi muutmine omada kohest ja siduvat mõju pangandusele d l jja rahaturule h l tervikuna. ik Diskontooperatsioonid : ·Kui diskonto protsent kasvab, siis rahapakkumine väheneb ·Kui diskonto protsent kahaneb, siis rahapakkumine suureneb Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 24
teoreetilisele definitsioonile, kuna kõiki tema komponente kasutatakse ja aktsepteeritakse maksete tegemisel. Baasraha ringluses. M2: Laiem rahapakkumine = M1 + tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused Rahapoliitika 3 vahendit: Diskontomäär on intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest. Kodustuslik reservinõue Avaturu operatsioonid tähendab, et keskpank ostab või müüb varasid avatud turgudel. Töötusemäär: (U), väljendatakse protsentides ja leitakse töötute arvu suhtena tööjõudu.
teoreetilisele definitsioonile, kuna kõiki tema komponente kasutatakse ja aktsepteeritakse maksete tegemisel. Baasraha ringluses. M2: Laiem rahapakkumine = M1 + tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused Rahapoliitika 3 vahendit: Diskontomäär on intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest. Kodustuslik reservinõue Avaturu operatsioonid tähendab, et keskpank ostab või müüb varasid avatud turgudel. Töötusemäär: (U), väljendatakse protsentides ja leitakse töötute arvu suhtena tööjõudu.
emission oleks kontrolli all. 1.2. Investeerimispangad tegutseb vahendajana väärtpaberitega kauplemisel. Pühiülesandeks on vahendamine. Põhifunktsioonid on väärtpabetite emissioonide korraldamine, suuri aktsia ostu-müügi tehingu korraldamine, sündikaatlaenu andmine. Tegeleb ka firma restruktureerimisega, konsulteerib seda tegevust, aitab hinnata ettevõtete väärtust. Aitab ettevõtetel hinnata nende rahastamisvõimalusi. 1.3. Kommertspangad tavaline pank. Tema muudab tegevusetu kapitali tegutsevaks kapitaliks. Osutavad ka erinevaid teenuseid, teostavad maksete vahendamist. Reguleeritud krediidiasutuste seadusega. Pangad tegutsevad krediidivahendajatena säästjate ja investeerijate vahel. 2. Muud finantsvahendajad 2.1. Hoiu- ja laenuasutused orienteeruvad kitsale teenuste riigile, omavad kitsast klientuuri või tegelevad kitsas majandussektoris. Baseeruvad osanike kapitalil. Hoiupangag ja
vältimatu. Siin võivad vaatluse all olevad inimesed olla jällegi kas töötavad või füüsilisest isikust ettevõtjad. Töötavad inimesed saavad abivahendina jällegi kasutada võimalust laenata oma tööandjalt, et rahastada tavalise tarbekauba ostmist. Hoolimata erinevatest võimalikest allikatest, võib siiski jääda väike vajadus tarbijakrediidi järele, mida peaks siis rahuldama kommertspanga süsteem. Seda väikest nõudluse osa saavad kommertspangad osaliselt täita sellega, et rahastavad kaubandusmaju või agentuure, kes tarnivad kaupu kas järelmaksu või osamaksete alusel. Teisisõnu, selle asemel et nõudlust rahuldada, rahastaksid kommertspangad peamiselt pakkumispoolt ja jagaksid kasumit agentuuridega, kes müüvad tavalist tarbekaupa järelmaksuga või osamaksetena. Kõrvaldamismeetodi tulemusel on olukord, kus väga väike osa elanikkonnast pöördub alternatiivsete allikate puudumisel
Majandus I Majanduse RESSURSID e PÕHITEGURID 1. Mis on majandus? Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. 2. Mis on eduka majandustegevuse aluseks? Eduka majandustegevuse eluseks on majanduskeskkonna tundmine ja majanduskäitumise kavandamine. 3. Millest tuleb teha majanduslikke otsuseid? Et majanduse süsteeb saaks toimida (?) 4. Nimeta tootmisressursse? Loodusvarad, maa, kapital, tööjõud 5. Mis on majanduse põhiküsimused ? Mida toota, kuidas toota, kellele toota. 6. Nimeta majandussüsteeme? Tava, käsu, turu, segamajandus 7. Kirjelda naturaalmajandust? See on vanim majandussüsteem. Kogu ma...
Ametlikuks valuutaks muutus kroon 20.06.1992 kell 4.00. 1993 jaanuaris on meil kasutusel raharingluses 66% arveraha (hoiuseid) ja 34% sularaha. Nt Belgias on vastavad näitajad 55 ja 45%. Pangaraha – on pankade vahelistes arveldustes kasutatav raha, mida füüsilisel kujul ei eksisteeri. (See raha, mis on panga hoidlates või kassades, ei ole PANGARAHA!!!). Pankade arveldamine käib läbi kliiring keskuse, milleks on Eesti Panga arveldusvalitsus. Kliiring on tasaarveldamine. Kõik kommertspangad peavad arveldusvalitsuses avama oma arved / kontod. Kliirimine e arvelduste tegemine toimub 1 kord päevas kõik korraga (nt et vaadatakse palju on tehtud arveid SEBile ja Swedile ja siis vaadatakse ühepoolse kandena, et kummale on vaja kanda ja palju). Rahal on teatud põhifunktsioonid (lisaks omadustele). Klassikalises käsitluses on neid põhifunktsioone 3, kuid kaasajal on hakatud rääkima ka neljandast (see on muutunud aktuaalseks viimasel paaril kümnendil).
kitsendav. Ekspansiivse rahapoliitika eesmärgiks on suurendada rahapakkumist ja kogunõudlust Kitsendav rahapoliitika püüab vähendada rahapakkumist ja selle kaudu kogunõudlust pidurdada Rahapoliitikat võib kasutada majanduskasvu stimuleerimiseks, töötuse taseme mõjutamiseks, hindade stabiliseerimiseks ja maksebilansi juhtimiseks. Rahapoliitika vahendid: 1) diskontomäär on intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest 2) kohustusliku reservinõue - kui keskpank alandab kohustuslikku reservinõuet, on kommertspankade kohustuslik reserv väiksem. Teisi sõnu, madalama reservinõude korral tekivad pankadel lisareservid, mida võib välja laenata. Kui reservinõuet suurendatakse, siis ei vasta olemasolevad reservid uuele nõudele, mistõttu on kommertspangad sunnitud reservide saamiseks laene sisse nõudma.
Raha funktsioonideks on olla vahetus- või maksevahend, väärtusmõõt ja väärtuse akumulatsioonivahend. M0 ringlusesse lastud sularaha + ringlusesse lastud kontoraha. Baasraha M1 (kitsas rahapakkumine) sularaha majanduses + nõudmiseni krooni- ja välisvaluutahoiused ehk arvelduskontod pankades. M2 (laiem rahapakkumine) M1 + tähtajalised ja säästud- ja muud hoiused Eesti kroonides. Kvaasiraha = M2 M1. Raha pakkujad keskpank ja kommertspangad. Kohustuslik reservimäär rr = (RR/DD) x 100 RR kohustuslik reserv, DD nõudehoiused Rahanõudlus majandussubjektide nõudlus raha järele, mida nad soovivad hoida likviidsel kujul. Rahanõudluse osad tehingunõudlus, ettevaatusnõudlus, spekulatiivne nõudlus. Intressimäär on hind, mida makstakse raha laenulevõtmise eest ja saadakse raha laenuandmise eest mingi perioodil, mida väljendatakse protsentuaalse osana laenusummast.
Kas euro on rikkus, vabadus või midagi muud? Mis on euro majanduslikus tähenduses? See on Euroopa Liidu rahaühik, Euroopa ühisraha. Mis on raha? See on mark, mille vastu vahetatakse kaupa. Seda, mis on tehtud spetsiaalsest paberist, nimetatakse sularahaks. Lisaks sellele on käibel ka metallist mündid. Raha ei pea aga alati olema paberist ja käega katsutav see võib olla ka "nähtamatult" elektroonilisel pangakontol. Ajalugu mäletab, et maksevahendina on kasutatud ka hoopis teistsuguseid asju, näiteks soola, teravilja, karusnahku, ehteid vms. Raha on iga riigi jaoks väga tähtis. Lisaks pealinnale, keelele ja rahvaarvule nimetatakse riigist rääkides kindlasti ka selle rahaühik. Eestis on selleks kroon. Kui siiani pikka aega oli igal riigil olnud oma raha, siis aastast 2002 hakkas paljudes Euroopa riikides kehtima ühtne rahaühik euro. Liitumine Euroopa Liiduga tähendab, et ka Eesti võtab lähitulevikus kasutus...
deflatsioon) Indikatiivne ostukorv Tarbekaubad ja tasulised teenused Erineb piirkonniti (sõltub tarbimisharjumustest nt Eesti vs Iraan) o Devalveerimine Raha väärtuse alandamine valitsuse otsusel (deflatsioon liiga suur) Tõstab kauba atraktiivsust välismaal Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga tahet Kommertspangad Hoiused, laenud, intress e kasvik 2. TÖÖTURG 2.1. Tööturg Mitterakendatud teadmised, oskused ja kogemused EI TEENI tulu! Teadmusühiskonnas füüsilise töö tähtsuse vähenemine Tööealine elanikkond (Eestis 15-74) o ,,professionaalne õppija" inimesed on tihti liiga pikalt ülikoolis Majanduslikult aktiivsed (tööjõud) o Töötajad ja tööotsijad Majanduslikult mitteaktiivsed
seoses finantsturgudel toimuvaga. · Likviidsus (Kuura 2008) - (Liquidity). Väärtpaber on likviidne, kui sellega võib kaubelda suurtes kogustes ilma selle hinna olulise muutumiseta. Investeerimisfondi likviidsus tähendab, et investor saab oma osakud kiirelt raha vastu välja vahetada. · Likviidsusreserv (Kuura 2008) (Liquid Reserve) - Isiklik või ettevõtte poolt loodud kohustuslik reserv, millest vahendite kätte saamine on lihtne. Näiteks kommertspangad peavad keskpanga juures likviidsusreservi hoidma. · Makroökonoomika (äripäev.ee) on majandusteaduse üks osa, mis uurib rahvamajandust terviklikult. Makroökonoomik proovib mõista tähtsaid trende majanduses, näiteks nagu inflatsioon, SKP, töötuse määr, investeeringud ja rahvusvaheline kaubandus. Makroökonoomika vastand on mikroökonoomika, mis tegeleb toodete ja hinnaga seotud teemadega, nagu pakkumine, nõudlus ja ressursid. · Marginalism (Tarkinvestor
aja hetkel ja/või kuni 2 päeva ja turul kehtiva kursiga. · forward-turg ehk tulevikuturg, kus kauba- või valuutatehingud (forward-tehingud) teostatakse tulevikus kokkulepitud hinna ja forvardi kursi alusel. Näiteks: täna sõlmitakse leping osta vastav kogus dollareid, kauba katteks, alles kuu aja pärast aga täna kokkulepitud kursiga. Valuutaturul osalevad: · pangad: keskpangad, kommertspangad · investeerimisfondid · valuutabörsid · maaklerfirmad · firmad: väliskaubandusega tegelevad firmad · eraisikud 6 Rahaühikud Rahaühik on mingis riigis kehtiva raha põhiühik. Tavaliselt mõeldakse selle all valuutat, kuid näiteks Hiina valuutaks on renminbi ja raha põhiühikuks jüaan. Rahaühik jaguneb väiksemateks ühikuteks
Muud sihtotstarbelised hoiused LAENUD: 1. Tagatise järgi hüpoteegiga tagatud käsipandiga tagatud registerpandiga tagatud käenduse ja garantiiga tagatud laen repo vormis, st ostu- tagasimüügi tehingu vormis 2. Kasutusala järgi tarbijakrediit krediitkaardid arvelduskrediit käibekapitali krediit investeerimislaen krediit väärtpaberioperatsioonideks eksport ja importkrediit teatud vara soetamiseks Eestis ei tohi kommertspangad anda intressita laene ja laenud peavad olema tagatud kas kinnispandiga (hüpoteek) või vallaspandiga (käsipant, registerpant, õiguste pantimine), käendusega. Arveldused toimuvad jooksvatel kontodel nii Eesti kroonides kui ka välisvaluutas. Arveldused jagunevad soorituskoha alusel: pangasisesed, siseriiklikud ja välisarveldused Välisarveldused: euromaksed http://www.pangaliit.ee/SEPA/ teised välismaksed Arveldused jagunevad vormiliselt: sularahata tehinguteks
43. Raha multiplikaator – 44. Rahanõudlus – on majandussubjektide nõudlus raha järele, mida nad soovivad hoida (omada) likviidsel kujul. 45. Rahapakkumine – näitab ringluses oleva sularaha, laenude ja muude likviidsete vahendite kogumahtu riigi majanduses. 46. Raha ringluskiirus- näitab,mitu korda kasutatakse ühte ja sama rahaühikut ostu-müügi tehingutes teatud aja, nt.aasta jooksul 47. Kohustuslik reservinõue – protsentuaalne osa hoiustest, mida kommertspangad on kohustatud hoidma deposiitidena 48. Automaatne rahapoliitika – teatud ettemääratud reeglite kogum, mida keskpank ei saa oma igapäevase tegevusega muuta. 49. Diskontomäär – intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank tahab suurendada raha massi, siis ta alandab diskontomäära, mille tulemusel kommertspangad võtavad keskpangast rohkem laenu. Rahahulga kasv alandab üldist intressimäära riigi majanduses. 50
raha ettenägematuteks juhtumiteks ) ja spekulatsioonimotiiv( soov omada raha juhuks, kui intresimäär tulevikus tõuseb) Aktiva- varad passiva- kohustused + omakapital Deposiidid- panga kohustused, mis kujutavad endast raha, mida pank võlgneb hoiustajatele. Keskpank- pankade pank, mille põhieesmärk on rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine. Rahapoliitika vahendid- diskontomäär, kohustuslik reservinõue ja avaturu operatsioonid Diskontomäär- intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest. Kitsendav rahapoliitika- pidurdab inflatsiooni diskontomäära tõstmisega, avaturu müükidega ja kohustusliku reservinõude suurendamisega Ekspansiivne rahapoliitika- toetab majandus kasvu diskontomäära alandamisega, avaturu ostudega ja kohustusliku reservinõude alandamisega. Phillipsi kõver- inflatsiooni ja töötuse vaheline seos. Tarbijahinnaindeks- mõõdab representiisete perekondade poolt tarbitud
lisareserve 44. Rahanõudlus on selliste finantsavahendite nagu sularaha ja tsekiarvete kogu, mida inimesed soovivad hoida 45. Rahapakkumine on kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval. Rahapakkumist mõõdetakse rahaagregaatide abil 46. Raha ringluskiirus- on näitaja, mis mõõdab iga rahaühikuy keskmist kasutamiskordade arvu teatud ajaperioodil 47. Kohustuslik reservinõue on hoiuste protsentuaalne osa mida kommertspangad on seadusega kohustatud hoidma sularahas või deposiitidena keskpangas 48. Automaatne rahapoliitika on teatavate ettemääratud reeglite kogum, mida keskpank ei saa oma igapäevaste tegevustega muuta 49. Diskontomäär on keskpanga poolt kommertspankadele antavatelt laenudelt küsitav intressimärr 50. Rahapoliitika on keskpanga tegevus majanduse finatstingimuste mõjutamisel 51. Keskpank- on pankade pank. Tavaliselt on keskpank valitsusest suhteliselt sõltumatu
seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr Raha pakkumisena käsitletakse rahaagregaati M1 (sularaha ringluses + nõudehoiused pankades). Mida kõrgem on keskpanga poolt seatud kohustusliku reservi määr, seda suuremat osa hoiustest peavad komm Õige Selle esituse hinded 1/1. 5 Punktid: 2 Raha pakkumine väheneb, kui Vali üks või enam vastust. rahabaas väheneb kommertspangad kehtestavad täiendava reservimäära (lisaks kohustusliku kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad keskpank tõstab kohustusliku reservi määra pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiend Raha pakkumine kasvab, kui majandusse tuleb raha juurde - kas siis sularaha emiteerimise näol, hoiuste kasva Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 6 Punktid: 1
seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr Raha pakkumisena käsitletakse rahaagregaati M1 (sularaha ringluses + nõudehoiused pankades). Mida kõrgem on keskpanga poolt seatud kohustusliku reservi määr, seda suuremat osa hoiustest peavad komm Õige Selle esituse hinded 1/1. 5 Punktid: 2 Raha pakkumine väheneb, kui Vali üks või enam vastust. rahabaas väheneb kommertspangad kehtestavad täiendava reservimäära (lisaks kohustusliku kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad keskpank tõstab kohustusliku reservi määra pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiend Raha pakkumine kasvab, kui majandusse tuleb raha juurde - kas siis sularaha emiteerimise näol, hoiuste kasva Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 6 Punktid: 1
multiplikaator on 2. Languslõhe suurus on 1 miljon.............................. 14. Kui riigi väljaminekud ületavad sissetulekuid, siis on eelarve defitsiidis........................... 15. Rahanõudluse motiiv, mis on seotud sooviga hoida raha ettenägematuks autoremondiks, on ettevaatuse.................................................................motiiv 16. Diskontomäär..........on intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest 17. Ajaperioodi selle hetke vahel, kui poliitilised tegevused muutuvad vajalikuks ja selle hetke, kui nad aset leiavad, nimetatakse sisemiseks viitajaks.......................... 18. Härra Kask loobus tööst kirjastuses, kuna ta arvas, et reklaamialane töö sobib talle paremini. Antud juhul on tegemist friktsionaalse............töötusega. Tema poeg lõpetas ülikooli ja on juba kuu aega otsinud endale elu esimest töökohta
• Valitsusvõla muutuses • Keskpanga välisreservide muutuses (maksebilansi või kaubandusbilansi saldo) • Kommertspankadele antud laenudes Kommertspangandus • Kommertspanga majanduslikud funktsioonid: ◦ Klientide raha hoiustamine ◦ Laenuandmine ja investeerimine kui kasumi teenimise allikad ◦ Maksete (ülekannete) teostamine • Kommertspangandus Eestis: ◦ Pankade arv on oluliselt kahanenud ◦ Panganduses oligopoolne turg ◦ Kommertspangad välisomanduses Rahapakkumine M1 • Rahabaas M0 = sularaha + reservid (M0= CU + R) • Agregaat M1 = sularaha + hoiused (M1 = CU + D) Reservid ja reservimäär • reserve saab hoida keskpangas ja kommertspankade kassades: R = Dc + VC • Reservimäär r = R/D Kommertspankade laenud • reservidest ülejäävad hoiused laenatakse välja laenud = D – r*D • Majapidamiste otsused määravad hoiuste ja sularaha suhte: c = CU/D M0 ja M1 seosed
stabiilsuse eesti. Tal on ainuõigus välja lasta Eesti raha, kohustus korraldada raharinglust ja seista hea riigi vääringu stabiilsuse eest. Kaasaegsete keskpankade täidetavad põhifunktsioonid: Riigi rahasüsteemi kujundamine ja käigushoidmine, sealhulgas: - vahetuskursimehhanismi valik (ujuvkurss, fikseeritud kurss jne) - ametliku vahetuskursi kindlaksmääramine - tingimuste määramine, millistel kommertspangad saavad keskpangalt rahvusvaluutat (nt keskpanga intressimäär) - otsustamine selle üle, kas ja kui palju täiendavat raha ringlusse paisata - rahasüsteemi toimimist tagavate kulla- ja valuutareservide hoidmine - rahasüsteemi toimimist iseloomustava info pakkumine majandusavalikkusele Maksekeskkonna ja raharingluse korraldamine, sealhulgas: - rahvusvaluuta ringlusse laskmine - pangatähtede ja müntide nimiväärtuste määramine ja sularaharingluse
1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Hoiuseid vastuvõtvad finantsvahendajad: Kommertspangad; Investeerimispangad; Teised spetsialiseeritud pangaliigid (kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad) ; Ühistu- tüüpi finantsinstitutsioonid. EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud Hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad: Kindlustusseltsid; Liisingufirmad; Faktooringufirmad; Pensioni- ja investeerimisfondid; Riskihajutamisfondid; Fondivalitsejad; Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud; Investeerimisühingud; Järelevalveasutused; Reitinguagentuurid. 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused; Kindlustusseltsid; Kindlustusvahendajad; Fondivalitsejad; Investeerimis- ja pensionifondid; Investeerimisühingud; Investeerimisnõustajad; Väärtpaberituru kutselised osalised; Väärtpaberituru kauplemiskohad; E-raha asutused; Makseasutused. 3. Eesti krediidiasutused Pa...
11 4 6 1 1988 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 Allikas: Eesti Pank ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Kommertspangad Kommertspankade pakutavad olulisemad teenuste valdkonnad: hoiustamine; laenamine; maksete teostamine. Kaup AS MÜÜJA AS OSTJA Maksekor- raldus Raha Maksekorraldus
Emissioon- väljalaskmine, ringlusesse suunamine. Antud kontekstis siis sularaha ringlusesse suunamine keskpanga poolt. Raha loomise protsess Kommertspankade tegevus , mille käigus nad annavad laenudena välja panka hoiustatud raha. Kuna seda kasutatakse mingite tehingute eest tasumiseks jõuab see osaliselt või kogumahus tagasi panka. Selleks et keskpangal oleks ülevaade raha loomise protsessi üle kehtestab keskpank kommertspankadele kohustusliku reservi nõude- see on seaduslik summa mida kommertspangad peavad kohustuslikus korras hoidma keskpangas Finantssüsteem- selle moodustavad pangad jt rahaasutused koos nendevaheliste suhetega, kes oma teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel ( intuitsioon , kus raha liigub nendelt , kellel on selle ülejääk neile kellel on tekkinud ajutine raha puudujääk) Intressimäär- hind, mida makstakse raha laenuksvõtmise eest ja saadakse raha laenuks andmise eest mingil perioodil , mida väljendatakse protsentuaalse osana laenusummast.
Mobiiltelefonide kasutajaid 88,3 95,5 100,9 105,5 113,0 Internetiühendusi (lairiba) 31,1 31,3 32,9 34,5 35,1 Allikas: IT- ja Telekommunikatsiooniamet. 4.3 Finantsteenused 2006. aastal andsid finants- ja äriteenustega tegelevad ettevõtted tööd 14,5 %le Taani tööjõust. Panku oli 2007. aasta keskel kokku 144. Suurimad pangad, Danske Bank ja Nordea, moodustavad kokku üle poole Taani pangandusturust. Suuremad kommertspangad on veel Jyske Bank ja Sydbank[2]. Taani suuruselt teine finantsgrupp Danske Banki järel on Taani suurim hüpoteekpank Nykredit. Nykredit teeb strateegilist koostööd Jyske Bankiga. Kolmas suurem hüpoteekpank on BRF Kredit. [2] Taani kindlustusturg on väga mitmekesine ja tihedal konkurentsil põhinev. Taani Kindlustusettevõtete ja Pensionikassade Liidus oli 2007. aasta keskel registreeritud 92 liiget. Suurimateks kindlustusettevõteteks on Codan, Tryg Baltica ja Danica Pension. [2] 4
· homogeensus · kaasakantavus · jaotatavus · piiratus Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, alandab tehingukulusid, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks. Raha loomine on protsess, kus panka hoiustatud raha antakse laenuna välja. Laenuvõtja majandustegevuse tulemusena jõuab see raha panka tagasi ja suurendab pangahoiuste mahtu. Kohustuslik reserv on vahendid, mida kommertspangad peavad hoidma keskpangas. Kohustusliku reservi määr Eesti krediidiasutustele langes seoses eurosüsteemi liikmes saamisega 15%-lt 2%-le. Rahakordaja: 1 m= , kus m rahakordaja; r kohustusliku reservi määr r Raha areng: kaupraha (raha, millel on väärtus ka siis, kui teda rahana ei kasutata; bartertehingud) sümbolraha (dekreetraha; kattevaraga osaliselt või täielikult kaetud paberraha) arveldusraha (elektrooniline raha). 2. Raha funktsioonid
Kui intressimäär tõusev väheneb raha nõutav kogus. 45. Rahapakkumine - näitab ringluses oleva sularaha, laenude ja muude likviidsete vahendite kogumahtu riigi majanduses. Rahapakkumine on tähtis indikaator makromajanduse analüüsimisel. 46. Raha ringluskiirus näitab,mitu korda kasutatakse ühte ja sama rahaühikut ostu-müügi tehingutes teatud aja, nt.aasta jooksul 47. Kohustuslik reservinõue - protsentuaalne osa hoiustest, mida kommertspangad on kohustatud hoidma deposiitidena 48. Automaatne rahapoliitika teatud ettemääratud reeglite kogum, mida keskpank ei saa oma igapäevase tegevusega muuta. 49. Diskontomäär - intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank tahab suurendada raha massi, siis ta alandab diskontomäära, mille tulemusel kommertspangad võtavad keskpangast rohkem laenu. Rahahulga kasv alandab üldist intressimäära riigi majanduses.
tegurid 1.Laenu kõlbulik ja projektide nappus – laenutaotlejad ei esita kvalitseetseid laenuprojekte. 2.Laenunõudluse üldine langus – 3.Rahasummade leke finantssektorist – nt. Säästude omanikud hoiavad raha enda käes 4.Laenude väljastamist võib piirata panga liiga madal omakapitali tase 5.Keskpanga rahapoliitika kasutades administratiivseid vahendeid – keskpank korjab osa rahast ära ja kommertspangad ei saa enam nii palju välja laenata Inflatsioon - Hindade üldine ja püsiv tõus ning raha ostujõu langus. Mis tuleneb liigse rahahulga käibele laskmisest võrreldes majanduse tegeliku vajadusega. Deflatsioon – üldine hinnataseme langus ning raha ostujõu ehk väärtuse kasv. Ei kesta kaua. Kui raha pakkumine langeb alla seda taset, mis on vajalik ühiskonna normaalseks arenguks, siis majanduse kasv aeglustub või peatub üldse – inflatsioon.
a) keskpank ostab kommertspankadelt väärtpabereid; b) keskpank langetab diskontomäära; c) keskpank keskpank suurendab suurendab kommertspankade kommertspankade kohustusliku kohustusliku reservi reservi suurust; suurust; d) keskpank vähendab kommertspankade kohustusliku reservi suurust; e) kommertspangad vähendavad täiendavat reservi. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 9 23. Eestis sisaldab rahaagregaat M1: a) ainult paberraha; b) paberraha ja münte; c)) sularaha ja c) j nõudmiseni kroonihoiuseid;; d) sularaha ja kõiki kroonihoiuseid. 24 On antud järgmised andmed: 24. 1) Valuutahoiused 2000 2) Sularaha ringluses 100000
207)Kõige rohkem kahjustaks hinnatõus ja inflatsioon kindla sissetulekuga inimesi. 208)Kui nõudlus kasvab kiiremini kui tööstuse võime seda nõudlust rahuldada,siis hinnad tõusevad. 209)Kasu saavad tõusvatest hindadest kõige rohkem laenuvõtjad. 210)Missugune väide rahaasutuste kohta ei ole õige? V: Pangad hoiavad hoiuseid üksnes nende ohutuse tagamiseks. 211)Pangareservid on tähtsajaliste hoiuste protsent,mille pank peab kõrvale panema. 212)Maksimaalne rahasumma,mida kommertspangad võivad luua,sõltub nõudmisest laenude järele ja kulla-ja hõbedavarudest. 213)Tiina Tarvas sai maavalitsuses oma töö eest 1000 kr.Ta hoiustas selle summa kommertspangas.Nõutav reserv oli sel ajal 20%. Missugune oli maksimaalne rahasumma, mida oli võimalik luua Tiina hoiusest selle liikumisel läbi pangandussüsteemi? V: 5000 kr 214)Rahaasutused võtavad vastu hoiuseid ja annavad laene. 215)Majandustsükli mõju toodangule,töötusele ja hindade tasemele on mõõdetav ja osaliselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
