Lisaks veel poliitiline huvi ja sõnakuulekus. Sotsioloogid lubavad, et edaspidi hakatakse rohkem uurima Riigikogu stenogramme kui olulist zanri diskursuse analüüsil. Ja selle seaduseelnõu esimese lugemise stenogramm Riigikogus (13.03.02) on ääretult huvitav avamaks inimeste arusaamisi, mõistmist, probleeme, aga ka kiusu ja ignorantsust. Siinesitatud Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduskonna üliõpilaste esseed ei ole küll ajapuudusel keeleliselt toimetatud, kuid hea tahtmise korral siiski mõistetavad. 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST Nüüdseks, mil Eestis on aeg jõudud nii kaugele, kus arenenud Euroopa maades juba 1970ndatel jõuti, ei suuda Eesti ühiskond ikka veel leppida Soolise võrdõigulikkuse seaduse vastuvõtmisega. On täiesti võimalik, et see vastuseis on tingitud asjaolust, et...
saj pKr) ja kolooniate rajamisega vallutatud aladel on endise Rooma impeerumi maadel säilinud roomlaste pandud kohanimede kiht. Augusta Raurica-Augst(Sveits); Augusta Treverorum- Trier(Saksamaa); Augusta Uscorum-Auch(Prantsusmaa);Augusta Praetoria- Aosta(Itaalia);Caesaraugusta-Zaragoza(Hispaania), Colonia Agrippina-Köln; Kohanimed on seotud rooma kolooniate rajamisega vallutatud aladel. 26.Miks räägitakse alates varasest uusajast Euroopa keeleliselt relatiniseerimisest? Miks tähendab relatiniseerimine ühtlasi ka regetsiseerimist? Millistes eluvaldkondades on olnud aktiivsem ladina, millistest kreeka laensõnade tarvitusele võtmine? Ladina keel kui rahvusvahelise leksika ja terminoloogia alus: Antiikne eeskuju- ladina filosoofiaterminoloogia: uute asjade/mõistete jaoks tuleb kasutusele võtta uued sõnad. Põhiprintsiip „Nihil adhuc esse, quod Latine non sit expressum aut exprimi nequeat“ (Pole...
Järgnevalt analüüsin end ja vaatlen kõrvuti endaga autismi liike: Lapseea autism. Väga harvaesinev psüühikahäire, kus normaalse arenguga lapsed kaotavad motoorse, keelelise, sotsiaalse ja oskused vanuses 2 kuni4. Mina väiksena olin küll jah vaikne, minu sotsiaalsus ei olnud suur, nimelt ma valisin väga inimesi, kellega suhelda tahtsin. Lisaks olema ma oma olemuselt pisut kummalise käitumisega. Keeleliselt on vahel mul probleeme, sest kiiresti rääkida ei saa. Kui räägin kiiresti on keel pehme ja minust aru ei ole saada. Ma ei tahtnud, et keegi mind liialt puutuks. Hoidsin inimestest üldjuhul eemale, olin tihti üksi ja omaette. Hakkasin rääkima 1,5 aastaselt. Aspergeri sündroom. Autismi kergeim vorm, mida tavaliselt diagnoositakse vanuses 2 ja 6 aastastel lastel. Sellisel lapsel on hea keeleoskus ja üle keskmise intelligentsususega kuid tunneb end sotsiaalselt...
Kl NVRK 2017 Keeleline mitmekesisus - hüve või nuhtlus? Keel on kõigepealt märgisüsteem, infoedastamise vahend, emotsioonide ja kuuluvuse väljendaja, mida kasutatakse igas riigis igal mandril. Maailmas on viimaste andmete järgi umbes kuus-seitse tuhat keelt ja seega saab öelda, et maailm on keeleliselt üsna mitmekesine, aga on teada, et keelepiirid on mõnikord väga hägused. On keeruline lugeda keelte täpset arvu. Probleemiks on murded ja nende eristamine. Georgaafiliselt lähedastel aladel kõneldavad murded saavad olla üksteisega sarnased, ja siis arusaadavus sarnaste murrete kõnelejate vahel sõltub territooriumi suurust. On tegelikult võimalik vaielda, kas suur keelte arv maailmas on hüve või nuhtlus, kuna igal inimesel on oma seisukoht....
Oskar Loorits ,,Eesti rahvausundi maailmavaade" Elujõud Muinaseestlastel oli animistlik ilmavaade ja elukäsitlus: igal pool, nii inimeses kui ka teda ümbritsevas looduses, on olemas elujõudu, ühelpool suuremal, teisel vähemal määral, ehk teiste sõnadega kõik elab, kõik on hingestatud. Inimeses asub ehk elab mingi iseseisev jõud, võim, vägi, mis teda juhib. Seda elujõud kujutatakse erilise olendina, kes liigub ja toimib kehas, avaldub mitmel eri kujul, irdub ka väljapoole keha, siirdub teistesse kehadesse. See elu-hingejõud on füüsilist laadi - seda võib omandada ja kaotada, kas täieliselt või osaliselt, seda võib hankida endale ja anda teistele, võib suurendada ja võib vähendada, süüa ise ja sööta teisele, siirda ühest kohast mehhaaniliselt teise, ühelt kehalt teisele jne. Ühel kehal võib olla enam hingejõudu kui teisel: täiskasvanuil enam kui lastel, meestel enam kui naistel. Erakordselt suure hingejõuga ja eriliselt arenenud võime...
Samuti on tüdrukutele antud originaalkeeles kahesoolistena, kuid meil siiski peamiselt mehenimedena tuntud nimesid nagu Chris ja Robin. Lapsevanemate seas on juurdunud arvamine, et nimevallas on lubatud piiramatu omalooming. See on kaasa toonud oma varjuküljed - inimesed ei taju, mis on keeleliselt vastuvõetav ja mis mitte. Sageli ei osata teistest keeltest pärit nimesid ka kirja panna. Nii on sündinud nimed nagu Veroonica, Victooria, Älice, Änny, Nänci, Sälly, Keissy, Dreisy. Originaalitsejatest lapsevanemad pole tagasi kohkunud neistki nimedest, mis kannavad otseselt sobimatut kõrvaltähendust või võivad seda teha tühiseimagi hääldusvea korral. Sellistena mainis Hussar nimesid Candy, Dandy, Angry, Asian, Bitterly, Bridge, Lovely, Killy, Sigritly, Nois, Bajana,...
Kultuur tugineb väärtustele (abstraktsed ideaalid), mida tunnustatakse antud ühiskonnas ja normidele (käitumisreeglid või põhimõtted), mida seal järgitakse. ÜHISKOND suhete süsteem, mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur Monokultuurilised ühiskonnad kultuuriliselt, etniliselt ja keeleliselt homogeensed Multikultuursed ühiskonnad koosnevad erinevatest rühmadest, kes on kultuuriliselt, etniliselt ja keeleliselt diferentseeritud Subkultuurid eristuvad, kuid ei kujuta endast ohtu valitsevale (domineerivale) kultuurinormile antud ühiskonnas Kontrakultuurid alternatiivsed käitumisvormid, mis põhimõtteliselt eitavad valitsevaid kultuurinorme Maailmakultuur on mitmekesine, unikaalne ja universaalne!...
ñ keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia ñ suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused ñ situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: ñ sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita ñ seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult ñ ollakse liiga monoloogiline ñ eelarvamused kuulajate suhtes ñ eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. ñ lähtutakse jäigast ootusmudelist ñ psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes ñ keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale ñ omaenda esinemise ettevalmistamine Akommunikatiivsuse probleem kaasaegses ühiskonnas- suutmatus saavutada...
Tartu murde põhjarühm (KodKav, TMr) on keeleldasa võrdlemisi ühtlane, selle peamiseks tundemärgiks võib pidada põhjaeestiliste joonte rohkust. Erinevalt lõunapoolsest tartu murde alast on siin koolikeeleks olnud põhja-eesti kirjakeel. Emajõe lõunakaldale jäänud Vorbuse valla elanikud, kelle kontakt lõunatartumaalastega tihedam, on keeleliselt tublisti lõunaeestilisemad. Mida enam põhja poole, seda enam kohtame põhja-eesti keskmurde ja idamurde jooni. Häälduses torkab kõrva Peipsi ääres levinud järgsilpide kõrgete vokaalide madaldumine (kohos `kohus` tohtno `tohtinud`). Levinud on ka nõrgaastmeline de- mitmus (siadele ). Tartu murde läänerühm (Ran, Puh, Nõo) paistab silma oma keerukate kvantiteedi- ja kvaliteedisuhetega...
Nende tulmusel hävib metsa ala ning on tekkinud ka happejärved. Happevihmade tulemusel imbub muldadesse happeid, mis rikub mulla viljakust ning selle tõttu langeb ka põllumajanduse tootlikkus. Õhku vajavad kõik elusolendid ning kui see on saastatnud, siis nende elukvaliteet kannatab selle all. Väätamisväärsus Rootsis: Lapimaa Lapimaaks kutsutakse alasid, kus elavad laplased ehk saamid, keeleliselt eestlaste sugulasrahvas. Põhjapoolne osa Lapimaast jääb tundravööndisse, kuid lõunapoolne ulatub okasmetsavööndisse. Lapimaa on võrdlemisi mägine, kuna tema piiresse jäävad Skandinaavia mäestiku põhjaosa ning Hibiinid. Ka tasasel maal kerkib siin- seal kõrgemaid mägesid, tundraid. Lapimaa rahvaarvuks loetakse umbes 1 miljon, kuid laplasi on nende hulgas vaevalt 30 000. Enamik laplasi elab Norras. Ise hüüavad nad end saamideks ja peavad laplase nimetust halvustavaks...
(Tamm 2007) Samas väidab Tallinna Ülikooli õppejõud Rein Veidemann oma artiklis Postimehes, et eelpool toodud Tallinna linna tellitud uurimus «Rahvussuhted ja integratsiooni perspektiivid Eestis» toob muu olulise hulgas esile ühe kõneka seose. Eestlased näevad integratsiooni senise ebaõnnestumise peamise põhjusena eestivenelaste endi soovimatust lõimuda. Teisalt, isegi keeleliselt hästi integreerunud venelased tunnistavad tõrjutust ja ebakindlust tuleviku suhtes. Seega pole keeleoskuski lõimumise ainueeldus.(Veidemann 2007) Veidemann arvab, et sellise hoiaku aluseks on eestlaste ja venelaste ühine traumaatiline minevik (Veidemann 2007). Oma elu siin elanud venelased on saanud tänu Eesti Vabariigi mitte nii karmile keelepoliitikale hakkama vaid vene keelega. Siin elanud inimesed ajavad...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9...
4 4 1.2. Teeninduskanalid................................................................................................ 7 2.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll................................................9 2.1. Teenindaja hindamise kriteeriumid.....................................................................................................................10 2.2.Teenindaja roll.....................................................................................................................................................10 2.3. Peamised klienditeenindaja stressitekitajad........................................................................................................11 3.Hoiakud ja nende kujundamine...
Enne teema valikut peab autor teadvustama endale seda, miks probleemi käsitleda, kuidas seda lahendada ja missuguste tulemusteni jõuda. Teema valikul tutvutakse erialase kirjandusega ja/või olukorraga uuritaval objektil. Selle käigus peab selguma, mis suunas tööd arendada. Pealkirja õige valik on töö eduka lõpuleviimise suhtes olulise tähtsusega. Töö pealkiri peab olema konkreetne, sisuline ja erialane ning keeleliselt , vormiliselt ja stiililiselt korrektne. Töö pealkiri ei tohi sisaldada üldteada ja ülikoolile omaseid sõnastusi, nagu näiteks, mine lõpuga sõnad (uurimine, projekteerimine, konstrueerimine, analüüsi- mine). Tulenevalt töökava koostamisest ja töö tegemisetappidest ei ole välistatud, et töö esialgne pealkiri võib mõnevõrra muutuda. 1.2. Kirjanduse valik, analüüs ja maht Ülesande edukaks lahendamiseks valitud teemal on vaja läbi töötada erinevaid...
ASPERGERI SÜNDROOM Ajaloost Hans Asperger oli Viinis lastearst ja ilmutas varakult huvi niisuguste laste vastu, kelle areng kuidagi normist kõrvale kaldus. Tema kliinikus oli domineeriv pedagoogiline ravi meetod, eelkõige sotsiaalsete suhtlemisraskuste ja käitumishälvetega noorte ravis. 1944.a. avaldas ta uurimuse autistlikust isiksusehäirest, teadmata, et 1943.a. oli Kanner samuti välja andnud artikli autistlikest häiretest. Tagantjärele on teada, et Kanner kirjeldas lapsi, kellest enamik oli üldiselt madala intellektiga, samal ajal kui Aspergeri kirjeldatud patsiendid olid enamasti normaalse ja kohati isegi kõrge intellektiga. Sõjajärgselt oli huvi saksakeelsete tööde vastu väike, mistõttu jäid Aspergeri tööd kaua lugemata Inglismaal ja USA-s. Alles 1981.a. avaldas autismiekspert L.Wing ühe suure artikli, käsitledes seisundit, mida ta nimetas Aspergeri sündroomiks. Väga hilja hakati Aspergeri sündroomil...
_ keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia _ suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused _ situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: _ sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita _ seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult _ ollakse liiga monoloogiline _ eelarvamused kuulajate suhtes _ eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. _ lähtutakse jäigast ootusmudelist _ psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes _ keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale _ omaenda esinemise ettevalmistamine Suhtlemisbarjäärid Suhtlemisbarjäärid on: 1. Personaalsed barjäärid...
3 Üldandmed ........................................................................................... 5 Ajalugu ................................................................................................ 6 Majandus ............................................................................................. 8 Poliitiline süsteem ................................................................................... 10 Sümboolika .......................................................................................... 11 Loodus ................................................................................................. 12 Rahvastik...
VÕIM - VÕIMALUS MÕJUTADA (VASTUSEISUST HOOLIMATA) TEISTE INIMESTE TOIMIMIST, MUUTA SOTSIAALSEID SUHTEID JA SÜNDMUSTE KULGU OMA HUVIDEST LÄHTUVALT. Inimesel on võim ka siis kui tal on võimalus teisi inimesi mõjutada. Võim on alati kahepoolne (kõrgem ja alluv pool). Riigi võimuorganite tüübid (rahvas, Riigikogu, ministrid jne). Seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim ja meedia. /A: 132- 134 /, / AU: 225-226/, / HMS: 114, 174-175/ AUTORITEET - INDIVIIDI "A" VÕIME PANNA INDIVIIDI "a" TEGEMA MIDAGI SELLIST, MIDA TA MUIDU EI TEEKS, KUSJUURES "a" ON VEENDUNUD "A" ÕIGUSES SELLISEL VIISIL TOIMIDA. "a" PEAB "A" TOIMIMIST LEGITIIMSEKS. LEGITIIMSUS - INIMESTEVAHELINE KOKKULEPE SELLE KOHTA, ET VÕIMU RAKENDAMINE ANTUD OLUKORRAS JA TEATUD INIMESTE POOLT ON SOTSIAALSELT PÕHJENDATUD. Lubatakse enda peal võimu rakendada. Võim antakse teatud grupi või üksikisiku kätte, et ta/nad saaks toimida üh...
pole olemas kiilaid ühesilbilisi sõnu) sada erinevat viisi, kuidas kuulda sõna tõde: tudeng, pudel "Rääkida tõtt, see tähendab rääkida asjadest, mis on, et nad on, ja asjadest, mis ei ole, et neid ei ole." Vastavuse kontseptsioon käsitleb kõike, mis vastab tõele. Ütlus "Lumi on valge"(autonüümne, lihtsalt väide) vastab tõele, siis kui lumi on valge(kirjeldab reaalset olukorda). Samas ei saa me tegelikult teada, mis on lumi, ja mis on valge, need võivad keeleliselt erineda jne. Autonüümset märki ei saa tõlkida. Me ei saa tõlkida kivi nootidesse. monadoloogia - Leibniz tahtis kõike välja arvutada, näiteks sõnade tähendust, sünonüümia oli nagu võrrand, mida tuleb tõestada. Pakkus välja sünonüümia kriteeriumi "salva veritate": iga kord, kui me saame ühte asja kasutada teise asemel, ja tähendus säilib, on meil tegemist sünonüümiaga. Kas hunt ja susi on ikka sünonüümid?...
ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...