Vladislav Virtonen, 10. Kl NVRK 2017 Keeleline mitmekesisus - hüve või nuhtlus? Keel on kõigepealt märgisüsteem, infoedastamise vahend, emotsioonide ja kuuluvuse väljendaja, mida kasutatakse igas riigis igal mandril. Maailmas on viimaste andmete järgi umbes kuus-seitse tuhat keelt ja seega saab öelda, et maailm on keeleliselt üsna mitmekesine, aga on teada, et keelepiirid on mõnikord väga hägused. On keeruline lugeda keelte täpset arvu. Probleemiks on murded ja nende eristamine. Georgaafiliselt lähedastel aladel kõneldavad murded saavad olla üksteisega sarnased, ja siis arusaadavus sarnaste murrete kõnelejate vahel sõltub territooriumi suurust. On tegelikult võimalik vaielda, kas suur keelte arv maailmas on hüve või nuhtlus, kuna igal inimesel on oma seisukoht.
Luulekaanoni kriteeriumid mõistavad hukka tarbeluulet, pigem eelistatakse luulet, mis väljendab sotsiaalsust ning rõhub meie rahva südametunnistusele. Toonilisi kriteeriume analüüsides hinnatakse kõrgemalt tõsist luulet, milles on märgata kerget huumorit. Liigne emotsioon see- eest mõjutab luulet pigem negatiivselt, kerge kurbus on toonilises mõistes igati teretulnud. Vormiliselt on oluline konkreetsus ning püüe originaalsusele. Keeleliselt peaks luule olema ilus ning musikaalne. Ropendamine, argikeel, keelelõhkumised ja sõnamängud kaanonis ette tulla ei tohiks. Ka autori taust ning uskumused mängivad kaanonisse kuulumises rolli. Ta võib olla veidi hull, kuid mitte riigitruu. Ta on tähtis ja haritud persoon, kellele tuleb esitada kõrgeid nõudmisi. Alverit peetakse üheks eesti luulekaanoni keskseks autoriks. Luuletusi hakkas ta avaldama aastal 1931, kujunedes üsna kiiresti ka silmapaistvaks luuletajaks
lugejaskondade poolt kvaliteetseks ja oluliseks peetud autorid ning teosed, seega moodustavad need ka mõlema grupi ,,keskmise’’. Samas võiks kaanonit võtta pigem vaadeldava ajastu normisüsteemi toodanguna – nii temaatiliselt kui ka vormiliselt ja keeleliselt. Eesti luulekaanon on temaatiliselt väärtustanud nukrat eestimeelsust ja isamaalisust, vormiliselt mõõdukat originaalsust ja keeleliselt puhtust ning ilu. Tegelikult võib väita, et 20. sajandi algus muutis eesti luulekaanonit kaasaegsemaks tänu noorsoorühmitustele, nagu näiteks Siuru ja Tarapita, kuhu kuulus ka näiteks Marie Under, kellele Alver analüüsitava luuletuse on pühendanud. Alver kuulus ka ise kirjandusrühmitusse Arbujad, kus taodeldi rahvusromantismi asemel luules kõrgemat vaimsust ja pingestatumat emotsionaalsust
raskeks. Lisaks veel poliitiline huvi ja sõnakuulekus. Sotsioloogid lubavad, et edaspidi hakatakse rohkem uurima Riigikogu stenogramme kui olulist zanri diskursuse analüüsil. Ja selle seaduseelnõu esimese lugemise stenogramm Riigikogus (13.03.02) on ääretult huvitav avamaks inimeste arusaamisi, mõistmist, probleeme, aga ka kiusu ja ignorantsust. Siinesitatud Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduskonna üliõpilaste esseed ei ole küll ajapuudusel keeleliselt toimetatud, kuid hea tahtmise korral siiski mõistetavad. 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST Nüüdseks, mil Eestis on aeg jõudud nii kaugele, kus arenenud Euroopa maades juba 1970ndatel jõuti, ei suuda Eesti ühiskond ikka veel leppida Soolise võrdõigulikkuse seaduse vastuvõtmisega. On täiesti võimalik, et see vastuseis on tingitud asjaolust, et
ilmumata jätmise eest - karistatakse rahatrahviga 300 trahviühikut. See on sotsiaalselt sisult õigustkaitsev norm, millel on lihtne hüpotees ning lihtne dispositsioon. e) Korruptsioonivastane seadus (KVS § 9 lg 2) - Erikomisjonil on oma ülesannete täitmiseks õigus välja kutsuda isikuid ja nõuda tutvumiseks andmeid ja dokumente. See on sotsiaalselt sisult regulatiivne norm, millel on lihtne hüpotees ning keeruline dispositsioon. 6. Keeleliselt kõige arusaadavam õigustloov akt. Minu jaoks oli keeleliselt kõige arusaadavam Postiseadus. Antud õigustloov akt sisaldas väga vähe autorile veel tundmatuid sõnu. Samuti ei esinenud liigselt viiteid teistele paragrahvidele, mis muutis teksti väga meeldivaks lugeda. Kõik paragrahvid olid lahti seletatud loogiliselt ning arusaadavas eesti keeles. Teiste õigustloovate aktidega võrreldes olid Postiseaduses esinenud laused väga lihtsad. Ei olnud kasutatud
Kirjaliku ja suulise suhtluse erinevused Kirjalik suhtlus Suuline suhtlus Tekst on paremini läbimõeldud, selgemalt Sageli juhuslik, seega keelekasutus on sõnastatud, keeleliselt korrektsem. läbimõtlemata, tekstis on pause. Suhtlemisel on vestluspartneri Suhtlemisel on vestluspartneri emotsioonid raskemini tajutavad. tuju/suhtumine paremini tajutav. Kirjalikuks suhtlemiseks läheb vaja Suulisel suhtlemisel pole ilmtingimata õigekirjaoskust (e-mail). õigekirjaoskus vajalik. Suhtlemisel ilmestavad teksti emotikonid. Suhtlemist ilmestavad zestid ja hääletoon. Võtab rohkem aega
ñ keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia ñ suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused ñ situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: ñ sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita ñ seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult ñ ollakse liiga monoloogiline ñ eelarvamused kuulajate suhtes ñ eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. ñ lähtutakse jäigast ootusmudelist ñ psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes ñ keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale ñ omaenda esinemise ettevalmistamine Akommunikatiivsuse probleem kaasaegses ühiskonnas- suutmatus saavutada
Karin Kaljumägi 31.05.2014 eesti keele osakond Tartu Ülikool Jakobi 2 –411 51014 Palve kontrollida lisatud kirjas sõna kasutamise korrektsust Lugupeetud Karin Kaljumägi Olen M.P , Tartu Ülikoolis haridusteadust õppiv tudeng ja hetkel oma õpingute jätkamise jaoks koostamas ametikirja. Pöördun Teie poole lootuses, et saate mind keelelise probleemiga aidata. Palun abi sõna duplikaat või dublikaat, keeleliselt korrektse kasutamise kohta. Teie kontaktid sain Tartu ülikooli kodulehelt ja kuna Teie eriala on eesti keel, siis loodan, et saate mind minu murega aidata. Teie poole pöördun palvega, et aidata oma emal vormistada korrektne avaldus pensioniametile uue pensionitunnistuse saamiseks. Probleem seisneb selles, et varem kirjutati avaldusele sõna dublikaat, kuid olen näinud, et seda sõna kirjutatakse ka tugeva p-ga ehk duplikaat. Kahtlust tekitab asjaolu, et vanemad inimesed väidavad üsna
Liivimaa inimesed Jekaterina Puh, Valeria Kussova 10. A klass Rahvaarv · 16. sajandil elas Eestis oletavasti 250 000 300 000 inimest. · Rahvaarvu kasvamist soodustasid sisseränne ja loomulik iive. · Perioodiliselt toimusid epideemiad (1347- 1352 katkuepideemia Euroopas, 1351. Liivimal) ja nälg, mis vähendasid Eesti rahvaarvu. Etnilised rühmad · Liivimaa elanikud jagunesid keeleliselt ja kultuuriliselt mitmeks rühmaks. · Etnilised eestlased elasid Ruhja ja Härgmäe ning lõunapoolsemates piirkondades. · Etnilisi sakslasi oli umbes kümnendik kogu rahvaarvust ning Liivimaale tulid peamiselt kaupmehed, käsitöölised, vaimulikud ja aadlikud. Etnilised rühmad · Liivimaa oli majanduslikult ja kultuurselt integreeritud ala, mispärast seal oli väga aktiivne inimeste liikumine. · Lääne- ja põhjarannikul elasid ka rannarootslased
hallata. Dokumentide haldamise süsteemi puhul on minu meelest oluline, et see vastaks organisatsiooni vajadustele ning aitaks kaasa eesmärkide saavutamisele. Organisatsioonisiseselt tuleks kokku leppida, milliseid dokumente luuakse ning seda, et nad oleksid koostatud ühtseid vorminõudeid meeles pidades. Dokumentide loomise juures on minu arvates oluline, et need oleksid hästi jälgitavad, keeleliselt korrektsed ning täidaksid oma eesmärki. Eriti oluline on see näiteks tegevus- ja arengukavade puhul, selleks, et lugemine oleks ladus ning ei tekiks vääritimõistmist. Dokumentide haldamise suurim kasutegur on minu meelest see, et säilitamist vajav informatsioon jääb organisatsiooni alles ning seeläbi säilib organisatsiooniline teadmus. Samuti on erinevad dokumendid (e-mailid, otsused, määrused, lepingud jms.) tõendid
· Aafrikale on iseloomulik kultuuriline mitmekesisus, kolonialismi pärand ning rahvastiku suure osa äärmine vaesus. · Aafrika põhlised rahvad ja hõimud on: asandid, ashantid, bakongod, bembad, bobod, busmanid (sanid), fond, fulanid, ibod, kikuyud, malagassid, masaid, mandinkad, pügmeed, samburud, senufod, wolofid, yorubad, suulud. · Aafrikas on umbes 3000 etnilist rühma, mille suurus ulatub mitmest miljonist mõnekümneni. · Aafrika on keeleliselt väga kirev. Keelte arvuna nimetatakse 800 kuni 2000. Keelte täpne arv pole selge, sest keeli ja murdeid on raske eristada. · Enamkõneldud keelte hulgas on araabia, suahiili ja hausa keel. · Aafrika kultuur hõlmab kõiki Aafrika kontinendil kunagi olnud ning praegu olevaid kultuure. · Aafrika manner oli hominiidide ning perekonna Homo sünnimaaks. Perekonna Homo kaheksast liigist jäi ellu ainult Homo sapiens ('tark inimene'). ·
2. Kas Läänemere-äärsed rahvad võitsid ja mida nad kaotasid kristianiseerimise ja kolonisatsiooniga? Süvendas lõhet emamaaga, tehes kolooniatest tooraine tarnijad ja emamaa tööstustoodangu tarbijad. Levitas tsivilisatsiooni. Kolonistid koopeerisid asumaadel oma kodumaa elukorraldust. Läänemere idaosas oli Saksa ordu ja saksa kaupmeeste, vaimulike, aadlike ja talupoegade koostöös orduriik, mis kindlasti mõjutas Läänemere rahvaid kultuuriliselt ja keeleliselt. See ei olnud nii rahvarohke ja linnastunud kui Ida-Euroopa, samas osati mingil määral kirja, mis soodustas Lääne-Euroopa usu, ühiskonnakorraldust ja kultuuri ülevõtmist. 3. Miks vanapreisi ja vendi keel kolonistatsiooni tagajärjel välja surid, läti ja eesti keel aga püsima jäid? Eestlased võtsid enda keele hulka alamsaksakeelseid oskussõnu, mis puudutasid igapäevaelu: kaubandust, sõjandust, usuelu, seisusi, hooneid jms. Võeti omaks
kahjuks sageli juhtub- üliõpilane kirjeldab oma olukorda, mitte ei ütle, mida ta sellega öelda tahab). Seletuses peab olema vastus küsimusele "Miks?" antud olukord on tekkinud, mida soovitakse adressaadilt. Kui avalduses mainitakse mingit kursust, siis peab olema välja toodud kursuse täpne nimetus koos ainekoodiga ja õppejõu nimi, kes seda kursust luges, samuti kursuse ainepunktide arv. Tekst peab olema keeleliselt korrektne. 5. Isiklik ALLKIRI vormistatakse teksti alla, jättes 4 reavahet 6. KUUPÄEV trükitakse tavaliselt adressaadiga kõrvuti või allkirja alla 7. LISA(D) kui avaldusele lisatakse mingi muu paber (nt. individuaalne õpingukava koopia vms.), tuleb see avalduses ära märkida. Märkus lisade kohta trükitakse 4 rida allkirjast allapoole. RIINA JÄNES
Looming • Tema loomingu algusperioodi moodustasid ulmejutud, mida ta kirjutas sissetuleku eesmärgil. • Esimesed Vonneguti romaanid olid samuti ulmeromaanid. “Pianoola” (1952) ja “Titaani sireenid” (1959) • Hilisemad romaanid käsitlesid rohkem tänapäevaprobleeeme, mille kaudu kujunes ta USA noore põlvkonna poolt hinnatud autoriks. • Ta pidas oluliseks inimese, areneva tehnikamaailma ja looduse suhteid. Looming • Keeleliselt on Vonneguti stiil ladus ja lihtne, kasutab tihti ka mahlakat igapäeva sõnavara ja väljendeid. • Niisugustena, kohati musta huumorit sisaldavana, on tema teosed paljudele meelepärased ja loetavad. • Autori omapära juurde kuulub ka tegelaste kandumine järgmisse romaani. Looming • Tuntuim romaan “Tapamaja korpus viis ehk Laste ristisõda”. (1969, ek 1971) • Teoses on vaatluse all sõja ja humaansuse vastandamine.
ühtlast kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees» ning «vabariigi piirides elavatele rahvuslikele vähemustele... kindlustatakse nende rahvuskultuurilised autonoomia õigused». Pärast oli jälle tegemist kaartitega. Need näitasid kohalikke rahvaid umbes aastal 1000 ja edaspidi, Eesti maakondi ja kihelkondi 13. sajandil, allumist suurriikidele. Räägiti, et Eesti on pindalast ja rahvaarvust suhteliselt väike, kuid keeleliselt suur (Johann L. von Parrot (1839) «Paljud muistsed rahvad on rääkinud eesti või sellega väga lähedast keldi keelt»), samuti, president Lennart Meri sõnul, «ükski riik, mis avaneb merele, ei saa olla väike.» Johann Gottfried Herderi rahvuse monadoloogiline määratlemine, Gottfried Wilhelm Leibnizi töö "Monadoloogia", Garlieb Helwig Merkeli bioloogilis- juriidiline vaade rahvaste ajaloole, Carl Robert Jakobsoni manihheistlik
Nähtavasti vanemate teadmatuse tõttu on eesti tüdrukud saanud nimesid, mis originaalkeeles käibivad hoopis meestenimedena (Keith, Steve, Geir, Jani). Samuti on tüdrukutele antud originaalkeeles kahesoolistena, kuid meil siiski peamiselt mehenimedena tuntud nimesid nagu Chris ja Robin. Lapsevanemate seas on juurdunud arvamine, et nimevallas on lubatud piiramatu omalooming. See on kaasa toonud oma varjuküljed - inimesed ei taju, mis on keeleliselt vastuvõetav ja mis mitte. Sageli ei osata teistest keeltest pärit nimesid ka kirja panna. Nii on sündinud nimed nagu Veroonica, Victooria, Älice, Änny, Nänci, Sälly, Keissy, Dreisy. Originaalitsejatest lapsevanemad pole tagasi kohkunud neistki nimedest, mis kannavad otseselt sobimatut kõrvaltähendust või võivad seda teha tühiseimagi hääldusvea korral. Sellistena mainis Hussar nimesid Candy, Dandy, Angry, Asian, Bitterly, Bridge, Lovely, Killy, Sigritly, Nois, Bajana,
lisandub veel ülikooli lõpetanute puudulik erialakeele oskus, mis on paljustki tingitud sellest, et kõrgkoolidel on kasin huvi võtta õppekavva eesti keele kursus. Arvestatav mõjutegur on veel paljude spetsialistide ja tudengite mitte-eestikeelne haridustaust. · keelekasutusvõimaluste laienemisest (infotehnoloogia areng, publitseerimise lihtsustumine jne) põhjustatud keeleliselt kontrollimata tekstiloome plahvatuslik kasv ja autorkonna heterogeensus, · liigliberaalsete ja hoolimatute keelehoiakute levik ühiskonnas, eriti mitme valdkonna tekstiloojate põlvkonnavahetuse tõttu, Oma ajaloo vältel on eesti kirjakeeles kasutusel olnud ladina tähestik. Eesti keele kirjaviisi on kujundatud hääldusläheduse põhimõtte järgi, selle hääldus ei ole keeruline. Eesti kirjaviisis
lähendasid isiklikud sidemed, mari keeles ik pu, ik vür üks puu, üks veri. Eestlane saab marist paremini aru kui venelasest, ja vastupidi. 5.12.12 10 Mari keelt räägivad peamiselt madalama haridusega marid. Kuna marikeelne haridus on võimatu, siis teeb venekeelne haridus paljudest maridest keeleliselt venelased. Samas kohtab mari keelt erinevalt enamikust Venemaa soome-ugri keeltest ka rahvusooperis ja humanitaarteadustes, ilmuvad marikeelsed ajalehed, ajakirjad, luulekogud. 5.12.12 11 Mõned kuulsamad mari kirjanikud: Nikon Ignatjev (18951941) Albertina Ivanova (1954) Mihhail Mikai (18851944)
Rühm: B Kuupäev: 19.12.2013 ARVESTUSTÖÖ 1. Paranda selles reklaamkirjas kõik õigekirja ja muud keelevead. Kui teksti sisu jääb kohati arusaamatuks, kasuta fantaasiat ja tee kõik, et tulemuseks oleks keeleliselt korrektne ja ladus tekst. Tere! Meie firma OÜ Cemty pakub turul parima hinnaga domeeni ja veebiserveri haldamise teenust. Meil on viis aastat kogemust, suurklientide usaldus ja online klienditugi. Lisaks pakume tasuta failide ja andmebaaside ületoomist teistelt firmadelt. Täna on meil pakkuda Teile ainulaadne 20protsendiline soodustus serverteenustele. Registreerudes kohe püsikliendiks veebiaadressil http://cf.ee/pysiklient saate Te ka edaspidistelt arvetelt 20% alla.
lähendasid isiklikud sidemed, mari keeles ik pu, ik vür üks puu, üks veri. Eestlane saab marist paremini aru kui venelasest, ja vastupidi. 16.10.13 10 Mari keelt räägivad peamiselt madalama haridusega marid. Kuna marikeelne haridus on võimatu, siis teeb venekeelne haridus paljudest maridest keeleliselt venelased. Samas kohtab mari keelt erinevalt enamikust Venemaa soome-ugri keeltest ka rahvusooperis ja humanitaarteadustes, ilmuvad marikeelsed ajalehed, ajakirjad, luulekogud. 16.10.13 11 Mõned kuulsamad mari kirjanikud: Nikon Ignatjev (18951941) Albertina Ivanova (1954) Mihhail Mikai (18851944)
see on koondnimetus (w. Shakespeare) kirjanike rühmast. · Looming 1) Luule jaguneb kaheks poeemid (pühendusega aristokraatidele) ,,Venus ja Adonis" lugu jumalanna ja maise noormehe armastusest. Venust ei vaadelda kui jumalannat vaid kui kannatavat naist. ,,Rüvetatud Lucretia" lugu Rooma keisri pojast, kes tarvitab vägivalda sõbra naise kallal. Selle tagajärjel naine lõpetab enesetapuga rahva ülestõusu ajendiks. Tema luuleliselt on keeleliselt kujundlikud. 2) Sonetid ( 4,4,4,2) Kokku kirjutanud 154 sonetti, mille pealkirjade asemel on number. Suureks eeskujuks Petrarca. Keskseks tegelaseks ,,Tõmmu daam" julm, ükskõikne, iludus. (Sõber daami armunud ja kannatab vastamata armastuse pärast) Ökonoomne kellekasutus väheste sõnadega öeldakse palju. · Draamateosed komöödiad, ajalookroonikad ja tragöödiad (näidendid).
keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult ollakse liiga monoloogiline eelarvamused kuulajate suhtes eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. lähtutakse jäigast ootusmudelist psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale omaenda esinemise ettevalmistamine
tegemist eakamate õpetajatega) 10-palli süsteemis. Uuring oli kokku pandud Brown-i ja Levinson-i mudeli põhjal, mis valiti selline, mis mitte üksnes ei too esile erinevusi eestlaste ja ameeriklaste viisakuskäitumises, vaid ka kõige otsemalt dokumenteerib neist erinevustest tulenevad suhtlushäireid. Uuringu kokkuvõtteks võib öelda, et Brown-i ja Levinson-i mudel sai selle uuringu põhjal tõestust. Kultuuriselt, rahvuselt ja keeleliselt tuleb mängu vääriti mõistmine, olenemata kui hästi üks või teine isik keelt valdab. Seoses loetud artikliga, tekib minul väike lahkheli seotud uuringu läbiviimisel, leian et antud uuring on poolikult läbi viidud. Paremat tõestust oleks andnud kui oleks selline uuring läbi viidud nii Eesti kui ka Ameerika tudengite vahel ning hiljem oleks seda hinnanud reaalselt need inimesed, kes koolidesse saamiseks reaalselt hindavad stipendiumite jagamist, mõlemal
Maailma keeleline mitmekesisus hüve või nuhtlus? Keeled on inimkonna üks suuremaid saavutusi. Keelte vahendusel saame suhelda, emotsioone väljendada ning kanda edasi oma riigi kultuuri. Maailmas on hilisemate andmete kohaselt umbes 6000-7000 keelt, seega saab väita, et maailm on keeleliselt väga mitmekesine. Siiski on võimalik vaielda, kas suur keelte arvukus on ühiskonna jaoks pigem hüve või nuhtlus. Maailma keeleline mitmekesisus on hüve. Osates kõnelda erinevates keeltes, arendatakse erinevate väljendusviiside kasutamise oskust ning tehakse tutvust erinevate kultuuridega, mis laiendavad silmaringi. Teadusuuringud on tõestanud, et rohkem kui ühte keelt kõnelevad inimesed kasutavad rohkem avastavat ehk divergentset mõtlemist, on loovamad ja suhtlustundlikumad.
Miks peaksid noored suvel tööle minema? Lugupeetud õpetaja, klassikaaslased. Täna kõnelen teemal miks noored peaksid suvel tööl käima. Suvevaheaeg on tulekul ja noored hakkavad mõtlema, kuidas seda sisustada. Statistikaameti andmetel käis 2013. Aasta III kvartalis tööl 34% 15-24 aastastest noortest. Rääkides numbritest, 160 000st noorest käis tööl 50 000 noort. 2012. aastal oli tööhõive protent 33,8. Trend on tõusev, kuid protsent võiks olla kõrgem. Kindlasti on selle vähese arvu taga noorte kiire elutempo ja ajapuudus, kartus töökohal ebaõnnestuda ja sageli ei ole piisavalt tööpakkujaid. Mis oleks põhjused, miks iga noor võiks vähemalt ühegi suve enne gümnaasium lõppu tööd teha? Peamiseks põhjuseks on kogemused, mida annab suvel töötamine, mis osutuvad tulevikus väga väärtuslikud. Need näitavad, et raha ei tule lihtsalt kätte, samuti tekib harjumus tööd teha. Tunduvalt arenevad ka sotsiaalsed oskused ja vastutusvõime. Müües terve s...
Sportimise vastu mul ei ole iseenesest midagi - ainus, mida keskkooli ajast võiks tagasi tuua väljaarvatud tohutul hulgal spordireklaame ja saateid. Tänu taevakanalitele on kättesaadav 12h päevas (üleval oleku aeg) 7 päeva nädalas aastaringselt, võib muutuda narkootikumidega sama haiglaslikuks psühholoogiliseks sõltuvuseks. Jalgpallis (sh. muu sport) ei ole minu jaoks läbi televiisori üleüldse mingit mõtet. Sest kõik emotsioonid ja informatsioon on keeleliselt öeldes artificial (eesti k. tehislikud, kaudsed). Rääkimata kommentaatorite jutust, millest enamus on ,,tühi", siinkohal ei oota ma pelgalt fakte või ennustusi, vaid suhtumist töösse, mida tehakse. Arenguruumi on kõigil aga kõige lähemal on ETV, kus ühel seinal ripub kiri, mida mäletan nii: ,,ETVs töötamine on auasi, mitte privileeg." Tagasi tulles teema juurde, sportimine on muutunud meelelahutuseks, mis välistab
Rahvus ei ole midagi käegakatsutavat , isegi mitte õigupoolest silmaga nähtavat. Rahvus on ühendus, mida saab ainult kujutleda. Kust on pärit rahvuse mõiste ning miks meie , inimesed seda vajame? Teame et , rahvus tähendab inimhulka , kuhu inimesed kuuluda tahavad. Ükski inimene ei taha olla üksinda ja seega on välja kujunenud erinevad rahvused , et tunda ennast teistega koos . näiteks poolakad , eestlased , venelased ja paljud teised. Neid ühendab oma kultuur , keel , usk. Keeleliselt andekad inimesed kõnelevad küll mitmeid keeli ja usuvad mitmeid uske , kuid see ei muuda nende rahvust. Rahvused on kindlad. .. Inimene ei vali kuhu ta kuulub, aga ta võib näiteks sattuda teise kultuuri elama, kus ta kohaneb pika aja jooksul ehk kasvab teise rahvusesse. Seega me ei vali rahvusi. Rahvusesse kasvatakse, mitte ei sünnita, see tähendab, et rahvusesse kuuluvus kujuneb välja kasvades ja õppides.. Rahvuse tekkimiseks on tähtis ajalooline ühtekuuluvustunne. 1918
· Aafrikale on iseloomulik kultuuriline mitmekesisus, kolonialismi pärand ning suure osa rahvastiku äärmine vaesus. · Aafrika põhlised rahvad ja hõimud on: asandid, ashantid, bakongod, bembad, bobod, busmanid (sanid), fond, fulanid, ibod, kikuyud, malagassid, masaid, mandinkad, pügmeed, samburud, senufod, wolofid, yorubad, suulud. · Aafrikas on umbes 3000 etnilist rühma, mille suurus ulatub mitmest miljonist mõnekümneni. · Aafrika on keeleliselt väga kirev. Keelte arvuks nimetatakse 800 kuni 2000. Keelte täpne arv pole selge, sest keeli ja murdeid on raske eristada. · Enamkõneldud keelte hulgas on araabia, suahiili ja hausa keel. · Aafrika kultuur hõlmab kõiki Aafrika kontinendil kunagi olnud ning praegu olevaid kultuure. · Aafrika manner oli hominiidide ning perekonna Homo sünnimaaks. Perekonna Homo kaheksast liigist jäi ellu ainult Homo sapiens ('tark inimene'). ·
Nii hieroglüüfkiri kui kultuuri.Võõramaalastest kaashäälikut, mõjutusi Mesop. kutuurivaramu, Varasenmal ka kiilkiri. Keel indo- teadlased Kultuurist. Tähtis laenatud perioodil Mesop. Kultuuri euroopalik Arhiivraamatu Kiilkiri, savitahvlid kultuuri edasikanmine suur mõju. Saalomoni kogu.Arenenud metallitöö- Keeleliselt indoeurooplased temoel raua töötlemine. Sõjakunst Rahamüntimine Oma foiniikia tähestiku (hobukaarikud) kõrgel mõju tekkinud tähestik tasemel.
Kiilkiri kultuurist Arenenud metallitöö- raua Saalomoni tempel töötlemine Savitahvlid Tähtis laenatud kultuuri Oma foiniikia tähestiku mõjul Sõjakunst (hobukaarikud) Keeleliselt indoeurooplased edasikandmine tekkinud tähestik kõrgel tasemel Rahamüntimine Sõjaline ülikkond elas Suured linnad, lossid, uhked Linlik elulaad Patriarhaalne perekond, kindlustatud linnades aiad=paradiisiaed Kaupmeeste luksuslik elu mehel võis olla mitu naist Patriarhaalne
või, kuid, aga, ent, sellepärastm järelikult jt. Rindlause võib jagada osalauseteks, ilma et need laused kaotaksid tähenduse(Vihma sajab, välku lööb ja tuul puhub.).Kirjavahemärgid samad mis koondlauses. Põimlause on lause, kus kõrvallause on allutatud pealausele(Autod sõidavad, kuhu juhid soovivad.). Peallause alustab mõtet, konstateerib midagi, täpse info saame aga kõrvallausest. Kõrvalause ehk osalause, mis eraldiseisvalt kõlaks imelikult ning ei oleks keeleliselt terviklik, algab alistava sõnaga(et, kes, mis, kui, kuhu,kuna, kas jt.). Kõrvallause eraldatakse alati pealausest komadega, isegi kui koma satub sidesõnade ja, ning, ega, või ette.
mõelda naljakatele asjadele teha sedeleid harjutada esinemist võtta videosse Halb esineja : Parasiitsõnad Puudub silmside/liigne silmside ühe inimesega Valed emotsioonid Liigub tahapoole/publikust eemale Vale riietus Monotoonne hääl Võõrsõnad Räägib segaselt Ebaselge hääl Läbi mõtestamata Ei olda keskendunud Ettevalmistamata Keeleliselt ebakorrektne Vabandab ette Liigsed terminid/lühendid/sõnakordused Solvab Hea esineja: Kõne huvitav Pühendunud Avatud vastukajale Viisakas Haarab kaasa Naljad Kohanemisvõimeline Ei lange publiku halvale tasemele Täidab lava Viitab olulisele kätega Pea püsti, selg sirgu Veenmine Vastuargument Kasu Alternatiivne plaan Näitlikusta Emotsioon Eesmärk Ühised teemad Kõne: Hampurgeri meetod (2)
Ja välja loetuga saata korda imesid, mis nii mõnelegi tundub üle kohtune. Seega võime järeldada, et poliitikud ja veel mõnede valdkondade esindajad kasutavad mitmetimõistetavust manipulatsioonina, mängides inimeste emotsioonidel nagu kassid lõngakeradega. Keele mitmetimõistetavus ei ole alati pahatahtlik manipulatsioon vaid osa meist, mis paratamatult meid kõiki iseloomustab ja eristab teistest. Ühiskonnas on kindalsti palju inimesi, kes soovivad meiega keeleliselt manipuleerida, aga kas me ka laseme, seda teab inimene ise. Eda Türi 10R 15. september 2011
1.Mis on ametikiri? Ametikiri on dokument, mis koostatakse infovahetuse eesmärgil ning saadetakse adressaadile posti, e-posti või faksi teel. 2.Kes võivad olla kirja saajaks ? Mitmes eksemplaris trükitakse ? Adresseeritakse juriidilisele või füüsilisele isikule ja saadetakse adressaadile posti, faksi või e-posti teel. Trükitakse kahes eksemplaris. 3.Milline peab olema ametikirja tekst ? Mida tähendab lühend KISS? Ametikirja tekst peab olema, lühike, täpne ja selge, keeleliselt ja juriidiliselt õigesti sõnastatud, loogiliselt üles ehitatud. K-eep I-t S-hort and S-imple 4.Kuidas trükitakse ametikirja tekst? Tee kaks näidet. Kirja tekst trükitakse plokkstiilis, mitmuse esimeses või ainsuse kolmandas pöördes kindlas kõne viisis. (mitmuse I pööre-nt Me käisime eile linnas. Ainsuse III pööre- nt Isa käis eile linnas. Buss väljub kell 10). 5.Mis mõjutab kirja loetavust ? Põhjenda. Kirja loetavus mõjutavad lausete ja lõikude pikkust (10-12 sõna lauses)
sõltumatult, nad vajavad aega iseseisvaks mõtisklemiseks, huvituvad nn täiskasvanute aladest 3) Sotsiaalse käitumise alal - lapsed huvituvad moraalsetest küsimusest, ei allu autoriteetidele, ei lähe kaasa enamusega, on individualistlikud, ei võta kriitikata seisukohti omaks, võtavad hea meelega vastutuse endale, otsivad kaaslasi omasuguste seast, kuigi suhtlevad meeleldi ka teistega, oskavad asju näha teiste seisukohast. ANDEKUSE LIIGID Keeleliselt andekas laps koogab ja laliseb teistest rohkem, on tähelepanelikum, tunnetab rütmi. Ütleb esimesi sõnu ja kahesõnalisi lauseid eakaaslastest varem. On jutukam, huvitub raamatutest ja jutukestest. Loogiline -matemaatiline andekus ilmneb huvi arvude ja loendamise vastu. On hea keskendumisvõime, suurepärane mälu, tähelepanuvõime ja ruumitaju. Üsna varakult hakkavad nad esemeid kokku lugema, peagi ka liitma ja lahutama.
Hiina, Laose ja Kambodza Pealinn on Hanoi 1)pinala on 329 560 ruutkilomeetrit 2) rahaühik on dong, 3)2004 aasta seisuga on rahvastiku arv 84 238 000 4)rahavastiku tihedus on 253 in/km² 5) Riigikeel on vietnam Vietnamil on kaks lippu Põhja Vietnami ja Lõuna Vietnami Rahvastik 87% rahvastikust moodustavad vietnamlased, kes elavad peamiselt madalikel ja rannikul ning asustavad u 30% territooriumist. 1,4% on neile keeleliselt lähedasi muonge. Peale nende elab Vietnamis rohkem kui 50 rahvusrühma, sh-s taid, thaid, nungid, laod, miaod, jaod ja gelaod Asustus on ebaühtlane. 90 % rahvastikust paikneb madalikel ja rannikul. Töötuid on 2,4% Keskmine eluiga on 71a.(mehed 68a.ja naised74a.) Iive on 1%-sündimus 1.7% ja suremus 0,6% HIV/AIDSI-nakatanuid on 260000 AIDSI surnuid on 9000 Usk
Stiil on kõneolukorrale ja eesmärgile vastav keelekasutuse viis. Stiili tunnused: sõnavalik, sõnade ühendamise viis, fraasi- ja kujundikasutamine, lausestus, (grammatiline vormistus). Individuaal- ehk isikustiil Funktsionaalstiil- tähtis kasutusvaldkond kirjaniku stiil argistiil kontrollimatu, kasutatakse erasuhtluses ametlik stiil keeleliselt kontrollitud , normidele vastav, mõeldud suurele auditooriumile. teadusstiil nõuab täpsust, ühemõttelisust, eesmärk teadmisi edastada. ajakirjandusstiil informatiivne, lugeja
Al & Sue Grahamga ning hakkas kristlaseks; 18-aastaselt abiellus nende misjonäride tütrega (Karen Grahamiga) · Haridus: 1975 sai välismisioonide (Foreign Missions) diplomi Chicago Moody Bible Institute'ist; registreeris end koos Kareniga SIL'i ( Summer Institute of Linguistics seal õpetatakse misjonäridele keeleteadust, et nad oskaksid piiblit erinevatesse keeltesse tõlkida), Daniel oli keeleliselt väga andekas ning teda kutsuti õppima piraha keelt (eelneva 20ne aasta jooksul polnud keegi seda veel selgeks saanud, väidetavalt); 1978.a jätkas piraha keele õpinguid Brasiilias Capinase Riiklikus Ülikoolis ( State University of Campinas) · 1977.a kolis naise ja kolme lapsega Brasiiliasse (kui oli saanud SIL'is neli kuud dzunglitreeningut ja kolm semestrit igasugust lingvistilist stuffi); seal
Raamatuna seda tõlget 1940. aastal alanud Nõukogude okupatsiooni tõttu välja anda ei jõutud. Alles 1989. aastal ilmus Soomes selle vähendatud faksiimiletrükk 25 000 eksemplaris. Sõjajärgsed piiblitõlked Kolmas eestikeelne piiblitõlge valmis eksiilis. Lauluraamatu ja Uue Testamendi alusena kasutati Harald Põllu 1938. aasta tõlget; tema teksti korrigeeris ja ülejäänud Vana Testamendi tõlkis pastor Endel Kõpp. Tõlke toimetas keeleliselt tunnustatud keeleteadlane Johannes Aavik. Tõlge ilmus 1968. aastal Suurbritannias ja seda levitas Briti ja Välismaa Piibliselts. Esmatrüki tiraaz oli 5000 eksemplari, kuid hilisematel aastatel trükiti seda Piiblit korduvalt juurde. Piiblite ja muu usulise kirjanduse sissetoomine Nõukogude Liitu oli keelatud, aga neid saabus Eestisse salaja mitmeid kanaleid pidi, eriti Soome turistide kaudu. Neljas ja seni viimane eestikeelne piiblitõlge valmis juba taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajal.
Vabadus teeb keele lõdvaks Mihkel Mutt on nimetanud meediat "oma ajastu südametunnistustuseks". Ajakirjanduse kaudu on meil võimalik aru saada, mida ühes või teises ühiskonnas väärtustatakse ja kuidas tervik toimib. Kõige lihtsam on vaadelda käimasolevaid protsesse, eriti keelelisi ja kultuurilisi, just meedia vahendusel. Kõik, mida ksutab meedia jõuab inimesteni ja muutub normaalsuseks. Demokraatliku ühiskonna tunnuseks on sõnavabadus. Tõenäoliselt ei kujuta paljud ette, kuidas oleks võimalik elada nii, et oma arvamust pole võimalik mitte mingil moel väljendada. Samas on olnud aegu ja praegugi veel eksisteerib teatud piirkondi, kus sõnavabadust ei ole või on osaliselt piiratud ja kohati lausa inimeste endi huvides. Muutes arvamuse avaldamise väheke keerulisemaks, hakkavd inimesed selle peale mõtlema. Hakatakse kaalutlema enne, kas mõte on üldse väär väljütlemist või mitte ja kui otsustatakse esimese kasuks, et see oleks ka korrektn...
Kirjanduses toimub klassikalise kirjanduse lammutamine. Nii luulesse kui ka proosasse murrab sisse ühelt poolt esseelikkus, mis püüab mõtestada toimuvat, teiselt poolt banaalne, suulisel argikeelel põhinev tavaelu kirjeldamine ja keelemänguliste tekstide loomine. Keelt ei peeta vahendiks,millega saab elusügavusi ammendavalt kujutada. Seetõttu hoidutakse ka kindlapiirilistest üldistustest postmodernistliku teose vaatlemisel, sest see, mis jääb üldmõistetava taha varju, pole keeleliselt alati väljendatav. Meeleolult on postmodernism sageli anarhilistlik ja negativistlik. Vanad väärtused religioon, humanism, teadus jne muudetakse pilaks.Paljune ja hajuv uus temaatika, millest kirjutatakse, jõuab probleemide nõiaringi ja jätab lugejale hulgaliselt küsimusi ning mõtlemisruumi. Zanripiirid ähmastuvad, ühendatakse erinevaid stiile ja moonutakse tsitaate. Moodi on läinud mõne suuna või autori teadlik imiteerimine. Luule ja laulupiir hajub.
kätte saadavad ainult kas vene või inglise keeles. Põhjuseks meie väike rahvaarv. Kõikidele raamatutele ei jagu tõlke ja nende tõlkimine on majanduslikult kulukas tegevus. Lisaks peitub üks probleem ka sõnavaras. On väga palju termineid, mida pole eesti keelde tõlgitud. Sõnavara kitsus on ka üks põhjustest, mis tekitab keelelist rahvusvahelistumist. Selge oht on kosmopoliidistumine. Maailmakodanikuks olemine nii vaimult, füüsiliselt kui ka keeleliselt. Polüglotid on teretulnud, peaasi, et ei toimuks massilist leksikate põimumist. Probleem pole siiski keeletarkades, kes suudavad oma sõnakasutust kõrgemal tasemel kontrollida. Küsimus on igapäeva lävimises. Keel on suhtlusvahend, mis on ajaga kaasaskäiv ja selles muutuv. Üldiselt kujundavad seda vähem keeletundlikud, kes toovad sisse ebavajalikke välissõnu või ,,sõnavärdjaid", mis jäävad käibele. Kui mingisugused sõnad on
Lapsed omavahel ei suhtle: KÕRVU/ REEGLIMÄNG. Ja ongi märkamatult kätte jõdnud kojumineku aeg! Vaatlusest selgub, et Markkusel on keskpärane mänguoskus. Ta on julge ja avatud poiss, ning suhtleb aktiivselt nii rühmakaaslastega kui ka täiskasvanutega. Markkus tuleb lasteaeda rõõmuga ja võtab osa kõikidest tegevustest, eriti meeldib talle mängida autodega ja ehitada klotsidega(enamasti konstrueerib autosid). Keeleliselt on markkus natuke mahajäänud, ag see ei takista tal teistega suhtlemist. Ta on väga seltsiv ja hea mängukaaslane, kes leiab endale alati tegevust ja on samti võimeline üksinda keskendunult mängima. Ka raamatute vaatamine kuulub tema lemmik tegevuste hulka. Täiskasvanute poolt pakutavad tegevused pakuvad talle küll huvi, kuid üsna tihti on tal raske keskenduda õpetaja juhistele. Markkusele ei meeldi tegevused, kus on ette antud reeglid, mille osas puudub temal sõnaõigus
mis mu vanematel olid, on tänapäeval minu jaoks kaotanud kasutuse, sest informatsioon on uuenenud ja õppemeetodid samuti. Eks kõik püüdlevad ideaalsuse poole, nii ka õpikud. Arvatakse, et e-õpikud on ideaalsusele lähemal kui paberkandjal õpikud, sest omavad mitmeid funktisoone. Sinna hulka kuuluvad näiteks: tekstisisesed otsingufunktsioonid, elektriline järjehoidja ja erinevad multimeedia võimalused. Samuti peab see olema strukturiseeritud ja keeleliselt korrektne. Õpilaste seas on eelkõige siiski tähtsaim materjalide kättesaadavus. Kiire ja võimalikult informatiivne konspekt. Õpilased eelistavad saada korraga palju infot ja eeldavasti ühest allikast. Siinkohal teenibki plusspunkte e-õpik, sest teadupärast annab üks otsingumootor palju allikaid. Ja kuna tänapäeva noored on harjunud kasutama internetti iga valdkonna jaoks, siis on nendel tehnoloogiaga harjumus palju käepärasem, kui nende vanematel. Samuti on tähtsaks
Samuti mõjutab autism seda, kuidas inimene enda jaoks maailma tõlgendab. Järgnevalt analüüsin end ja vaatlen kõrvuti endaga autismi liike: Lapseea autism. Väga harvaesinev psüühikahäire, kus normaalse arenguga lapsed kaotavad motoorse, keelelise, sotsiaalse ja oskused vanuses 2 kuni4. Mina väiksena olin küll jah vaikne, minu sotsiaalsus ei olnud suur, nimelt ma valisin väga inimesi, kellega suhelda tahtsin. Lisaks olema ma oma olemuselt pisut kummalise käitumisega. Keeleliselt on vahel mul probleeme, sest kiiresti rääkida ei saa. Kui räägin kiiresti on keel pehme ja minust aru ei ole saada. Ma ei tahtnud, et keegi mind liialt puutuks. Hoidsin inimestest üldjuhul eemale, olin tihti üksi ja omaette. Hakkasin rääkima 1,5 aastaselt. Aspergeri sündroom. Autismi kergeim vorm, mida tavaliselt diagnoositakse vanuses 2 ja 6 aastastel lastel. Sellisel lapsel on hea keeleoskus ja üle keskmise intelligentsususega kuid tunneb end sotsiaalselt
,,Qua vadis, Eesti kultuur" Oskus millestki kõvasti kinni hoida on paljudel, kuid kui juttu tuleb loobumisest, tärkab meis justkui emainstink, mis ei luba võidetut enam käest anda. Sama on ka kultuuriga, oskus sellest hoolida peaks päranduma vanematelt lastele, kuid kas see ka nii on? Kas eesti rahvas on kaotamas midagi kõige kallimat ja lähedasemat nagu seda on meie esivanemate tavad ja kombed? Kas kanname kivist kasukat või oleme suutelised jätkama Eesti kultuuri? Kultuur on osakse elust, inimtegevus, mis toidab igapäevaelu. Iga uue etenduse lavastamine annab väikese tükikese endast kultuuri säilimisele. See on meeletult laialdane ja mitmekülgne, mis annab võimaluse sellest osa saada kõigile, kes vähegi ise huvi ilmutavad. Väljendub see aga paljudes ernevates valdkondades nagu keel, traditsioonid, uskumused, teadmised, kombed, oskused ja nii edasi. See toidab inimeste mõttemaailma, mis ühtlasi an...
Mille poolest erineb ,,Mäeküla piimamees" E.Vilde varasematest teostest? See raamat on süvenenud psühholoogilise vaatlusega teos, mis erineb Vilde varasematest töödest ning seda peetakse tema tugevaimaks teoseks. ,,Mäeküla piimamees" osutas tähelepanu tegelaste psühholoogiale rohkem kui üheski teises oma teoses. Valitud tegelased on huvitavad, tekitades probleeme ja äratades mõtteid. Vildel oli aega seda täiendada ja viimistleda, kuna tema varasemad tööd ei olnud keeleliselt nii head kui ,,Mäeküla piimamees". Näiteks teoses oli Mari nii-öelda feminist, seda kirjanik muudes oma teostes ei ole kasutanud. 2. Milliseid detaile rõhutab E.Vilde romaanis tegelaste kirjeldamisel? Kirjeldused olid väga head ja mitmekesised. Ta rõhutab väikeseid ja erilisi detaile, eelkõige inimsestes ja nende psühholoogias kui ka looduses. Mari kirjeldus: ,,Mari esimest korda paremas riides ja nii puhta, nii imepuhta näoga. Silm selles puhtas näos
1950-60 jätkas India peaminister Jawaharlal Nehru ja tema partei India rahvuskongressi juhtimisel katseid ühendada demokraatiat ja sotsialismi, jäädes sõltumatuks USA-st ja NSVL- ist. India pani 50ndate aastate keskel aluse nn blokiväliste maade liikumisele. Sisepoliitikas üritas Nehru murda demokraatiaga ühitamatuid traditsioone ja seada avalikku elu europalikele rööbastele. St. avaliku elu ilmalikustamist. 2. siseprobleem- india oli äärmiselt usuline ja keeleliselt mitmekesine. Seetõttu ehitati india üles föderatiivse riigina, mis koosneb osariikidest. 50ndate keskel käivitas Nehru ulatusliku industrialiseerimisprogrammi, kutsus appi NSVL'i ja Lääne-Saksamaa. Kuna indiast rasketööstusgiganti ei saanud, suunati jõud põllumajanduse kaasajastamisele. Nehru suri 1964 ja 1966 sai peaministriks tema tütar Indira Gandhi. Ta jätkas üldjoontes oma isa poliitilist joont, kaldudes sellest mõnevõrra vasemale. See kajastus ka väga soojades suhetes...
Oma esimesed teadmised muusikast saab laps muusikat kuulates, see arendab tähelepanu, kuulamisoskust, muusika kirjeldamiseks vajaliku sõnavara, väljendusoskust, emotsioonide äratundmist. Kuulates erinevate rahvaste muusikat, kujundab see lapses rahvuslikku määratlemist ja arendab tolerantsust teiste rahvaste suhtes. Laulmise abil saab laps end ehk kõige rohkem väljendada, sest laulda saab ükskõik millises olukorras ja ainuomasel moel. Laulmine arendab last ka keeleliselt ja vaimselt, avaldab olulist mõju fantaasia, huvide ja tundemaailma arengule. Laulmine soodustab oluliselt sotsiaalsete oskuste arengut – üheskoos laulmine, esitamine, ühtekuuluvustunne, esteetilis-eetiline elutunnetus. Kuna liikumine on lapsele loomulikuks väljendusviisiks, aitab rütmilis-muusikaline liikumine lapses äratada huvi muusika vastu. Sellise liikumise kaudu arenevad lapsel koordinatsioon, loominguline aktiivsus, rütmitaju, motoorika, tundelisus jne
põlvkond, noorematest generatsioonidest rääkimata, omavahel vene keelt, kasutusest olid taandunud rahvarõivad ja omakeelsed laulud. Nii nagu kirjutas 1925. aastal üks väheseid vadjalasest õpetlasi Dimitri Tsvetkov, on just kreeka-katoliku usuga ühte sulades vadjalased loobunud oma keelest ning rahvustundest. Usuühtsuse alusel on hakatud end vastupuiklemata pidama venelasteks, teisalt aga ranget vahet tegema teiseusuliste (st. luterlike) soomlaste ning eestlaste vahel, kes ometigi keeleliselt vadjalastele lähedasemad. Siiski on viimastel aastatel Vadjamaal käies märgata ka mõnd positiivsemat muutust. Elavnenud on noorema põlvkonna huvi oma keele ja kultuuri vastu, välja on "ilmunud" inimesed, kes on hakanud väärtustama vadja keelt ja vadjalaseks olemist. Luuditsa külas on loodud esimene omaalgatuslik koduloomuuseum ning Jõgõperä koolilapsed on õpetaja juhendmisel õppinud vadjakeelseid laule. Peterburis tegutseb vadjafiilide ring, kes käivad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
