Geograafia
Geograafia ehk maateadus on teadus, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ja nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal
maailma loodusgeograafia ja geograafiliste avastuste ajalugu
-
66
Aerofotogeodeesia - fotogramm-meetria
- Eesti Maaülikool
11
Biogeograafia
- Tartu Ülikool
8
Demograafia
- Tartu Ülikool
38
Demograafia
- Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
19
Demograafia
- Tallinna Ülikool
3
Eesti loodus ja geograafia
- Kutsekool
26
Eesti loodus- ja majandusgeograafia
- Tallinna Ülikool
11
Eesti loodusgeograafia
- Eesti Maaülikool
30
Eesti turismigeograafia
-
5
Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid
-
2
Geodeesia
- Tallinna Tehnikaülikool
123
Geodeesia
- Akadeemiline
3
Geodeesia
- Tallinna Tehnikakõrgkool
18
Geodeesia
- Eesti Maaülikool
14
Geodeesia
- Eesti Maaülikool
10
Geograafia
- Kutsekool
222
Geograafia
- Akadeemiline
36
Geograafia
- Põhikool
1397
Geograafia
- Keskkool
3675
Geoinformaatika
- Tartu Ülikool
5
Geoinformaatika
- Eesti Maaülikool
18
Geoinfosüsteemid
- Tartu Ülikool
8
Geoloogia
- Eesti Maaülikool
9
Geoloogia
- Tartu Ülikool
42
Geoloogia alused
- Tallinna Tehnikaülikool
5
Geotehnika
- Eesti Maaülikool
3
Geoökoloogia
- Tallinna Ülikool
2
Globaliseeruv maailm
-
35
Inglisekeelne geograafia
- Keskkool
39
Inglisekeelne geograafia
- Põhikool
25
Inimgeograafia
- Tartu Ülikool
30
Inimgeograafia uurimismeetodid
- Tartu Ülikool
3
Kartograafia
- Akadeemiline
1
Kartograafia
- Eesti Mereakadeemia
9
Kartograafia
- Eesti Maaülikool
13
Keskkonnageograafia
- Keskkool
32
Kliima ja kliimamuutus
-
6
Maailma majandus- ja poliitiline geograafia
-
29
Maailmajagude geoloogia
- Tallinna Tehnikaülikool
2
Majandusgeograafia ja majanduse areng
-
5
Metsandus, Kalandus, Põllumajandus
-
1
Parasvöötme metsad ja rohtla
-
3
Rahvastik ja asustus
-
13
Rahvastik ja majandus
-
44
Sissejuhatus geomaatikasse
- Eesti Maaülikool
4
Teadusfilosoofia ja metodoloogia
-
1
Ühiskonnageograafia
- Tartu Ülikool
27
Ühiskonnageograafia õpetajatele
- Tartu Ülikool
2
Kategooria geograafia populaarseimad õppematerjalid
Toiduainetööstus
Birgit, Ingrid, Nora
11c
Toiduainetööstus
?
tegeleb põllumajandus- ja kalatoodangu
töötlemisega ja on töötleva tööstuse suurim haru.
? Toiduainetööstuse jaoks on väljakutseks rahuldada
tarbijate kasvavaid nõudmisi nii tarbitavate
toiduainete kvaliteedi kui ka sortimendi suhtes.
? Tarbimist mõjutab tugevalt tarbijate ostueelistuste
muutumine endiselt müüb peamiselt hind, ostetud
kogused on vähenenud.
Toiduainetööstus maailmas
? Kogu maailma ekspordist moodustas Euroopa Liidu
põllumajandustoodete eksport 2006. aastal ligikaudu 46 protsenti.
Aafrika vastav number oli 3,4 protsenti.
? Põllumajandustoodete kaubandust, nagu muudki maailma kaubandust,
reguleerib Maailma Kaubandusorganisatsioon WTO. WTO pooldab
võimalikult vaba kaubandust, mida ei tohiks piirata tollimaksude või
tootmis- ja eksporditoetustega.
? Toll on maks, mida makstakse toodete
maaletoomisel. Too
Geograafia
Kliimavõõtmed
Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja
soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev
ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa.
Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille
põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on
seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera
lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu
ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera
lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa
kuiva õhku.
Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib
laskuvate õhuvoolude tagajär
JUHENDMATERJAL KESKKONNAGEOLOOGIA EKSAMIKS KORDAMISEL
I Inimesest sõltumatud keskkonnaprotsessid
1.Vajalik taust ja mõisted: laamad ja nende liikumine, konvektsioonivoolud, kontinentaalne ja ookeaniline maakoor, litosfäär, astenosfäär, Moho pind, vahevöö, välistuum, sisetuum
Laamad ja nende liikumine-
Konvektsioonivoolud-
Mandriline maakoor- keskmine paksus 7km(3-10). Peal õhuke setteline kiht, all basaltne-gabroidne kiht. Maksimaalne vanus ainult 180milj aastat, kuna ookeanide keskahelikes tekib pidevalt maakoort juurde ja samas kaob osa subduktsiooni käigus.
Kontinentaalne maakoor- keskmine paksus 40km(25-90), settekivimite kompleks, graniitne kiht, basalt-gabroidne kiht (selge erinevus graniitse ja basaltse kihi vahel viitab nende diferentsatsioonile Maa varajases minevikus.) vanus 3,8-2,5 mld aastat. Sisaldab palju rohkem kvartsi kui Ookeaniline maakoor - seega allub ta deformatsioonidele palju kergemini(sest Si allub plastilistele deformatsioonidele juba madal
GEOGRAAF
Kaasaegsed uurimis meetodid geograafias, mida teaduse edukaks
toimimiseks vaja on.
1)Vaatlus (vahendid).
2)Katse (vahendid).
3)Analuusimine (vahendid).
Kaugseire plusid
1)Suurt ülevaatlikust (pilt euroopast).
2)Tetailsust.
3)Operatiivsust.
MÄRGID NII: ...*N...*W
Kaugseirega saab mõõta vahemaid, opjekti kõrgust ja pindala, maa ja vee
temperatuuri ja mäenõlva kallet.
KOHA MÄÄRAMINE
1)Kompass
2)Kaardivõrk (geograafilised kordinaadid)
LEIA JÄRGMISTE LINNADE KORDINAADID:
TALLINN 59*N29*E
STOCHOLM 60*N19*E
CHIKAGO 90*N42*W
BUENOS AIRES 59*W36*S
SYTNEY150*S35*E ,
TOKYO 140*N;35*E
KAIRO 35*N30*E
LISSABON 10*N39*W
ENDA ASUKOHTA SAAB MÄÄRATA ÜLEMAAILMSE ASUKOHA MÄÄRAMISE
SÜSTEEMI ABIL (GPS) TÖÖTAB: Sateliidid+Seirejaamad
Kaardi tähtsamad elemendid: KAARDIVÕRK (PIKKUS JA LAIUS), LEGEND
(MÄKIDE TÄHENDUS), MÕÕTKAVA.
ARVUTI KAARDI EELIS PABERKAARDI EES: Detailsem(zoomi võimalus),
arvutikaart on interaktiivne
kaart selgemaks. Kaardil on mitu toponüümi. QLWRY = Tallinn (1154?). Lisaks Pärnu ja Hanila.
Keskaja lõpu kaardid Läänemere piirkonnast:
Mappae mundi nimetatakse ka rataskaartideks ehk T-kaartideks, aga ka
mungakaartideks. Pigem fantaasial põhinevad joonised, kuid tõelised kaardid.
Renessansiajastu ja teadusliku kartograafia taassünd 16. Sajandil palju-palju kaarte
Kaardilt jäätumisepiir.
18.-19. Sajandil võib rääkida teadusliku geograafia tekkest. Ilmusid esimesed põhjalikud Eesti
ala käsitlevad teosed ja kaardid. Ilmus Mellini atlas. August Wilhel Hupel.
Slaidil väljavõte Mellini atlasest, kust on näha Haanja kõrgustikku. Viga on see, et ida-lääne
suunas, tegelikult põhja-lõuna suunas.
Mellin pani oma atlasesse ka kustunud vulkaani, mis asub Tudulinnas Virumaa lõunaosas.Mellin
koostas oma kaarte teadete alusel. Tuli teade kirikuõpetajalt, et tema kandis on mägi, milles on
auk. Mellin pani selle kohe oma kaardile
Millega tegeleb majandusgeograafia?
Majandusgeograafia uurib ja seletab majandusnähtuste ruumilist levikut
Millistel tasanditel saab majandust vaadelda?
Majandust saab veedelda mitmel tasandil, näiteks ühe perekonna
(peremajandus), ühe ettevõtte (ettevõttemajandus), ühe riigi (rahvamajandus)
või kogu maailma ulatuses (maailmamajandus)
Millistest teguritest sõltub mingi piirkonna majanduse iseloom
Piirkonna majanduse iseloom sõltub looduslikest tingimustest, riigikorraldusest,
ajaloost, inimestest (haridus, oskused), kohalikust kultuurist, suhetest teiste
riikide ja religioonidega ja naaberriikide majanduse iseloomust
Millisteks majandussekttoriteks majandus jaotub?nende ül? Nim. 3 majandusharu
igast sektorist
Majandus jaotub 3, sektoriks. Hankiv majandus tegeleb eluks vajalike ainete ja
materjalide hankimisega. Töötlev majandus tegeleb hankiva majanduse toodangu
töötlemisega tarbimiseks sobivale kujule, näiteks puidutööstus, metallitööstus ja
keemiatööstus. Teenin
Geograafia 13.12.2007
EESTI
pindala 45 227 km²
rahvaarv 1 351 000 inimest km²l
rahvastikutihedus 30 inimest
EV asub Euraasia loodeosas PõhjaEuroopas Läänemere idarannikul, merelise ja mandrilise
kliima üleminekualal.
Põhjast ja läänest piiravad Läänemeri ja selle osad Soome laht ja Riia ehk Liivi laht.
naabrid Rootsi, Soome, Venemaa, Läti
merepiir 3800 km
Arvukamalt saari Väinameres. territoriaalvetesse kuulub üle 1500 saare, asustatud 20.
PÕHIKAART
Maaamet tegeleb EV territooriumi kaardistamisega, alludes keskkonnaministeeriumile
Põhikaart kogu territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline kaart.
EV põhikaart jaguneb 1: 10 000 mõõtkavas digitaalkaardiks, 1: 20 000 mõõtkavas trükitud
paberkaardiks.
aerofoto > töötlemine > kohanimed, reljeef
vektorkaart koosneb punkt ja joonobjektidest + tekstid, koordinaatristid (kasutamin
Biogeograafia, kui geograafiline distsipliin.
Biogeo jaotamine:
Zoogeograafia, fütogeograafia, mükogeograafia, mikroobigeograafia,
ajalooline biogeograafia, ökoloogiline biogeograafia (Põhjuslik), looduskaitse
biogeograafia
Makroökoloogia
Ökoloogiliste seaduspärade seletamine kasutades liikide tunnuseid, arvukust
ja levikut.
Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega.
Biogeograafia on piiriteadus bioloogia ja geograafia vahel. On sünteetiline teadus.
Jaguneb GIS, geoloogia, evolutsioon, paleontoloogia, süstemaatika, ökoloogia,
molekulaarbioloogia. Seos on seletava-kirjeldava teaduse tasemel. Seega tegeleb
biogeograafia peamiselt organismide leviku uurimisega maakeral ja organismide
koosluste ülemaailmsete seaduspärasustega.
Biogeograafia meetodid
Ei ole eksperimentaalne. Katseid teha on raske ja oleks teha ebaeetiline, sest
võib rikkuda loodust.
Kasutatakse looduslikke eksperimente
Miks Austraalia idarannikutel sajab rohkem kui läänerannikutel? 2tk
-kagupassaadid toovad ookeanilt niisket õhku
-mäestik takistab niiskete õhumasside liikumist sisemaale, õhk kerkib ja jahtub
ning kondenseerunud veeaur sajab rannikul alla
Miks on põllumajandus koondunud Austraalia rannikualadele/äärealadele?
-äärealadel on rohkem sademeid, keskel on kõrb
Põhjenda lamba ja veisekasvatuse paiknemist Austraalias.
-lambakasvatus levib kuivematel sisealadel, kus on väiksema taimekasvuga
rohumaad
-veisekasvatus levib lopsaka rohuga niisketes piirkondade,
Mille mõjul on Austaaliast kujunenud suurim villatootja maailmas?
-seal on lambakasvatuseks suured rohumaad, villa on kerge kaugele transportida
Tõene või väär
-Euroopas on põhilised põllumajandusliku tootmise vormid rantod ja ektensiivsed
teraviljatalud. V
-Erosiooni vältimiseks kasutatakse põllumajanduses võimalikult vähe kunstväetisi
ja taimekaitsevahendeid. V
-Maailma kõige olulisemad kalapüügip
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE
1. Hõivatus erinevates majandusharudes?
Teenindus,tööstus ja põllumajandus.
2. Marginaalne rahvastik?
Marginaalne rahvastik- hiljuti maalt linna elama asunud inimesed, kes ei leia püsivat
seaduslikku tööd ega eluaset.
3. Demograafiline siire?
Demograafiline siire on rahvastiku protsess, mille käigus kõrge sündimus ja suremus
asenduvad madalatega.
4. Demograafilise siirde näitajad?
a) Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine
sündimus ja suremus on kõrged, rahvaarv kasvas väga aeglaselt.
b) Demograafiline plahvatus
Sündimus jäi traditsioonide toel kõrgeks suremus langes, rahvaarv kasvas kiiresti.
c) Rahvastiku vananemine
Sündimus langes,suremus aeglane, rahvaarvu kasv aeglane, rahvastik vananeb
d) Kaasaegne ehk moodne rahvastiku tüüp
Sündimus ja suremus madalad, rahvaarv püsib stabiilne
5. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid?(4tk)
1)sündimus
2
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste
informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste
langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks;
KAARDIÕPETUS
2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik,
taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse
võimalusi;
3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja
nende mõju inimtegevusele;
4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest;
geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja
nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid,
mi
53,130 jate maksetest (kindlustuspreemiatest) fondi,
inimarengu indeks - riikide arengutaset võrdlev millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud
indeks, mis koosneb kolmest näitajast: SKT-st kahju. 126
ühe inimese kohta, haridustaseme ja keskmise klaster e. kobar - vt. ettevõtlusklaster.
eluea indeksist. 32 know -how - oskusteave: oskused ja teadmised,
inim geograafia - vt. ühiskonnageograafia. vilumus, mis omandatakse toodet või tehnoloo
innovatsioon - kasulik uuendus, mis mõjutab giat kasutades. Näiteks ei ole jalgrattasõitu või
tootmist ja elukvaliteeti. 19 autojuhtimist võimalik selgeks saada õpikust,
institutsioon - kitsamas tähenduses ühiskondliku vaid selleks tuleb harjutada. 115
korralduse üksus
Litosfäär Geograafia KT
Mandrite triivi hüpotees - püstitas Alfred Wegener.
Maakoor Maa kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline.
Mandriline maakoor 5 - 80 km, kuni 4 miljardit aastat vana. Kergem. Koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest:
graniit, basalt.
Ookeaniline maakoor ookeanite alune, peamiselt basaltsetest kivimitest koosnev maakoor.Kuni 10 km, kuni 180
milj. aastat vana. Raskem. Settekivimid: Basalt.
Vahevöö kuni 2900 km. Moodustub üles sulanud kivimassist, palju erinevaid keemilisi elemente, pidevas
liikumises. Paneb liikuma Maa pöörlemine. Ülemine osa Astenosfäär 100-200km. Paneb liikuma laavad.
Astenosfäär- kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad litosfääri
laamad.
Litosfäär Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on
liigendunud
Kordamine geograafia tööks
1. Võrdle agraarajastut, tööstusajastut, infoajastut!
Agaarajastu Tööstusajastu Infoajastu
Enamus inimesi töötab Enamus inimesi töötab Enamus inimesi töötab
põllumajanduses tööstuses teenindussektoris
Peamised majandusharud: Peamised majandusharud: Peamised
põllumajandus, jahindus, maetalliurgia, masinatööstus, majandusharud: info
kalandus tekstiilitööstus töötlemine, edastamine,
transport
Linnasi vähe, inimesed Tekib palju linnasid, sest oli Palju linnasid, linnade
elasid peamiselt maal vaja saada palju inimesi, kes hulk suureneb, vastu
töötaks tööstuses linnastumine
Transport väga nõrgalt Transport hakkas välja
AGRAALÜHISKOND(PÕLLUMAJANDUSÜHISKOND) TOODETAKSE
TOITU INIMESTE JA LOOMADE TARBEKS. SOOJA SAAMISEKS
KASUTATAKSE PUITU TURVAST KIVISÜTT ÕLGI JA PILLIROOGA.
INDUSTRIAALÜHISKOND 17.SAJ AURUMASINA LEIUTAMISEGA
HAKATI KASUTAMA PALJU PUITU. 17.SAJ LÕPUS JA 18.SAJ ALGUL
HAKATI KASUTAMA KIVISÜTT. HAKATI KASUTAMA ERINEVAID
ENERGIA ALLIKAID. 19.SAJ LÕPUS VÕETI KASUTUSELE ELEKTER,
SELLEGA SAI ENERGIAT TRANSPORTIDA KAUGETESSE
KOHTADESSE. HAKATI KASUTAMA VÄHEM ENERGIAKÜLLAID
ENERGIA ALLIKAT. HAKATI RAJAMA HÜDROELEKTSI JAAMU.
VÕETI KASUTUSELE BENSIINIMOOTOR JA NAFTA.
POSTINDUSTRIAALÜHISKIND- NAFTA JA MAAGAASI
KASUTAMINE NING KA KIVISÜSI. MAAGAASIENERGIA,
PÄEKSEENERGIA JA MUUD ALTERNATIIVSED ENERGIA ALLIKAD.
KASUTATAKSE KA TUUMAENERGIAT. TAASTUVAD JA
TAASTUMATUD ENERGIA ALLIKAD.
NAFTA - 19.SAJ LÕPP KASUTATI SUUREM OSA ÄRA KÜTTEKS.
LIGI 2/3 MAAILMA NAFTAVARUDEST PAIKNEB LÄHIS-IDA
RIIKIDES, ÜLEJÄÄNUD PIIRKONDADE VARUD ON NENDEGA
VÕRRELDES SUHTELISELT TAGASIHOIDLIKUD. LADINA-
AM
Majandusgeograafia
1. Mõisted
1) Majandus- Teenuste ja toodete loomine, vahendamine, tarbimine ja kõige selle
korraldamine.
2) Majandusgeograafia- Geograafia haru, mis uurib ja seletab majandus nähtuste
ruumilist levikut.
3) Geograafiline tööjaotus- üksikute riikide või riigi piirkondade orientatsioon teatud
majandusharude eelisarendamisele või spetsialiseerumine teatavate toodete
valmistamisele.
4) Kapital- Tootmisse paigutatud ehk investeeritud raha, millelt saadakse tulu.
5) Tööjõud- ehk majanduslikult aktiivne rahvastik- inimesed, kes soovivad töötada
KLIIMAVÖÖTMED
EKVATORIAALNE KLIIMA:
Alati soe ja niiske
Keskmine temperatuur: 27,5 °C
Sademeid aastas 1000-2000 mm.
Valitsevad tõusvad õhuvoolud
Aastaaegu pole võimalik eristada
Kasvavad lopsakad taimed
LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMA:
Vihmane ja kuiv
Keskmine temperatuur 27,5 °C
sademeid aastas 1000-1500 mm
valitsevad passaattuuled
aastaaegu on võimalik eristada
talvel taimed närtsivad
TROOPILINE KLIIMA:
Palav ja kuum
Keskmine temperatuur 23,42
Sademeid aastas 10-15 mm
Valitsevad passaattuuled
Võimalik eristada suve ja talve
Väga soodne taimede kasvuks
LÄHISTROOPILINE KLIIMA:
Kuum suvi ja pehme talv
Keskmine temperatuur 15,17
Sademeid aastas 500-1000 mm
Valitsevad laskuvad õhuvoolud
Võimalik eristada suve ja talve
Ebasoodne taimede kasvuks, põua pärast
PARASVÖÖTME MERELINE KLIIMA:
Keskmine temperatuur 9,08
Ferno de Magalhes
Geograafia referaat
Koostaja:
Juhendaja:
Fernao de Magalhaes 1480 1521 sõnakehv ja sihikindel portugali meremees
Kuigi Kolumbus avastas uue maailmajao jäi tee leidmine ihaldatud vürtside maale Kagu Aasias saavutamata Tuli korraldada uusi retki Suurimaks ettevõtmiseks kujunes Fernao de Magalhaesi ekspeditsioon Ta oli kindel et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil otsitav India Magalhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale kuid asjatult Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama
Nii asusidki laevad Magalhaesi juhtimisel Hispaania lippude all teele tundmatusse 20 septembril 1519 aastal lahkus viis laeva ja 265 meest Hispaania rannikult nad ületasid Atlandi ookeani ja jõudsid 13 detsembril Rio de Janiero lahte Sealt suundusid la
Geograafia - Hüdrosfäär
1) Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas
veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne.
2) Hüdrosfääri saab jagada kaheks:
magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne)
soolased veed (maailmameri).
3) Veeringe maakera eri piirkondades koosneb erinevatest lülidest:
4) Sademed - Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub
õhuvooludega maismaale.
5) Aurumine - toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ja liustikelt ja taimede
tegevuse kaudu.
6) Jõgede äravool - sõltub sademete ja aurumise vahekorrast.Väikese sademetehulga korral jääb aurumisest
vähe vett üle ja niisugustes tingimustes alalisi jõgesid ei teki. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb
äravool. Jõgede äravoolualad jaotatakse kaheks:
Perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi