1. SISSEJUHATUS, ERINEVAD ÕLID Oliiviõlid jaotatakse neitsioliiviõlideks (esimesel pressimisel saadud; ekstra – kõrge kvaliteediga), rafineeritud õlist ja neitsioliiviõlist koosnevateks oliiviõlideks (kokku segatud kuum- ja külmpressitud õlid) ning oliivijääkõlideks. Kõige kõrgema suitsemispunktiga on avokaadoõli. Rafineeritud õli suitsemispunkt kõrgem kui rafineerimata õlil. Toiduõlides küllastunud rasvhappeid on vaid 5-15%. Mida rohkem on küllastunud rasvhappeid, seda kõrgem on sulamistemperatuur. Praadimisõlis on küllastumata rasvhappeid vähem kui salatiõlis – küllastumata rasvhapped lagunevad kiiremini kõrgel temperatuuril. Seetõttu ei soovitata õli kuumutada üle 180 C – PUFA-d ja MUFA-d hakkavad lagunema ning tekivad laguproduktid ja peroksiidid. 2. KEEMILISED JA FÜÜSIKALISED O...
seda. Eeterlikud õlid on palju enam kui meeldivalt lõhnavad parfüümiõlid: Eeterlikud õlid on palju enam kui meeldivalt lõhnavad parfüümiõlid: neil neilon onspetsiifiline spetsiifilinejajaosadel osadelka kameditsiiniline meditsiinilinetoime. toime. TAIMSETE TAIMSETEEETERLIKE EETERLIKEÕLIDE ÕLIDEKASUTAMISMEETODID KASUTAMISMEETODID MASSAAZ: MASSAAZ:4466tilka tilka15ml 15mlbaasõlisse baasõlisseüldmassaaziks. üldmassaaziks.Üldine Üldinevõi
Süsivesikute muutumine toiduainete töötlemisel Koostas: Janika Lensment KK-12 Mis need on ? Süsivesikud on taimsete toiduainete põhiline koostisosa, moodustades 60- 90% nende kuivainest. Loomsetest toiduainetest on süsivesikuid enim piimas. Suhkrud – glükoos, fruktoos, maltoos, sahharoos, samuti tärklis, paiknevad rakumahlas, tselluloos ja teised polüsahhariidid rakukestas. Suhkrute muutumine... Disahhariidid (sahharoos ja maltoos) hüdrolüüsuvad veega kuumutamisel happete või fermentide juuresolekul. Kuumutamisel suhkrud
Mis on taimekaitse? Kompleksne teadus taimekahjustajatest ja nende tõrjeviisidest Ülesandeks on taimekahjustajatest tulenevate kahjustuste ärahoidmine või vähendamine Taimekaitseseadussätestabtaimekaitseliste abinõude riikliku süsteemi Kindlustada taimede ja taimsete saaduste kaitse kahjustajate eest Vältida karantiinsete kahjustajate levikut riikide vahel ja riigi sees Tagada tk vahendite kasutamise ohutus elanikele ja keskkonnale Saagikadu · 35% võimalikust saagist jääb saamata Kahjurid 14% Haigused 12% Umbrohud 9% · Sõltub ( Kasvatatava kultuuri geograafilisest asukohast ( Klimaatilistest tingimustest
VALKTEHISKIUD SISUKORD 1.Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 2.Saamislugu.....................................................................................................................................4-5 3.Tootmine..........................................................................................................................................6 4.Omadused.....................................................................................................................................7-8 5.Kasutamine .....................................................................................................................................9 6.Hooldus.........................................................................................................................................10 7.Kokkuvõtte...................
näivleetumine). Millised mullatekkeprotsessid millistes tingimustes kujunevad? Millised horisondid ühe või teise mullatekkeprotsessi tulemusena tekkivad, kus profiilis asuvad, kuidas ära tunda? Mulla tekke teguriks on bioloogiline faktor. Tegurid, mis mõjutavad mulla teket: Kliima- otsene ja kaudne mõju. Otsene: mulla niiskumine sademetga, soojenemine/jahtumine. Kaudne: loomsete ja taimsete organismide kaudu. Kliimast oleneb taimestiku koosseis ja produktiivsus, varise hulk ja selle lagunemise kiirus, laguahelate iseloom, bioloogilisse aineringesse võetavate elementide hulk. Lähtekivim- Reljeef- lõunapoolsed nõlvad saaavd rohkem päikest. Kallakuliste alade ülemistel osadel asuv muld paigutub sademevee tõttu madalamatele aldele. Aeg- lähtekivim muutub mullaks pika ajal jooksul. Selleks kulunud aeg on mulla vanus
kus asendamatutest aminohapetest puudub kas üks või rohkem. Sellised on enamus taimseid valke: terade, kaunviljade, pähklite ja seemnete valgud. Segatoidus loomsed ja taimsed valgud täiendavad üksteist. Kuigi erinevate, ainult taimsete valkude kooskasutus võib toitujale tagada enam-vähem täisväärtusliku, tasakaalustatud valgusegu, pole sellisel kombineerimisel sügavat mõtet. Rõhutame siinkohal, et see eeldab väga korrektseid ja täpseid teadmisi taimsete valkude aminohappelisest koostisest ning tarbitavate taimsete toitude igapäevaste koguste täpset arvestamist. Teiseks, inimorganismi satub taimedega ka terve rida täiesti mittevajalikke ühendeid. Kolmandaks, eluks vajalike aminohapete probleemi lahendamiseks pole tarvis seedekulglat, aga sisuliselt kogu organismi üle koormata taimsete ballastainetega. Inimorganismi valguvajaduse määramiseks on vajalikud mitmed arusaamad ja näidud ning alljärgnevalt me neid ka tutvustame
Sisukord Sissejuhatus 1. Taimeõli biokeemiline koostis 1. 1. Sulamistemperatuurid 1. 2. Lipiidide ülesanded 2. Taimeõlide töötlemine Kokkuvõte Kasutatud kirjandus 1 Sissejuhatus Rasvad ja rasvõlid e. lipiidid on taimede ainevahetuse produktid, mis tekivad ka süsivesikutest (suhkrud, tärklis), lisaks taimsetele lipiididele eristatakse ka loomseid rasvu. Antud teema raames kirjeldatakse taimsete rasvade omastamist ja nende erinevusi lähtudes nende biokeemilisest koostisest. Referaadis leiab kasutatud kirjanduse põhjal kinnitust tõik, et mõlemat tüüpi rasvhapped on organismile vajalikud, samuti on soovitud käsitleda taimsete rasvade olulisust meie toidulaual e siis toiduõli kui toiduaine tähtsus inimese organismile. Lisaks erinevate taimsete rasvade liikidele, mis on otseselt seotud lähtetaime koostisest,
Selline mitmekujulisus säilib tänu keskkonna erisugususele, sest antotsüanidiinide tootmine on kasulik stressi tingimustes, kuid soodsamates kasvutingimustes taimele pigem koormaks.) Flavonoolide olemasolu ja sisalduse hulk taimes sõltub: taime liigist; päikese valgusest valgus stimuleerib flavonoolide sünteesi, st. mida rohkem päikest, suurem on nende sisaldus taimes; kasvutingimustest (ilmastikutingimused, kahjurid jmt.) rasketes tingimustes on taimsete pigmentide sisaldus suurem; viljade valmimise astmest noortes viljades on flavonoolide tase kõrgem, kasvades väheneb valgevärvilistel sortidel (nt. valge viinamari, mango, banaan), kuid suureneb punastes viljades. Flavonoidide (sh. flavonoolide) mõju inimesele Oluline on flavonoidide kui väärtuslike taimsete ainete osa toiduproduktides, mida inimene suurtes kogustes vahetult tarbib. Flavonoidid on reeglina hästi
SSRId TCAd Benzodiasepiinid Ei soovitata sõltuvus Raskesti ravile alluvatel juhtudel Generaliseeritud ärevushäire ravi Kognitiiv-käitumuslik teraapia SSRId ja SNId Estsitalopraam, tsitalopraam, sertraliin, paroksetiin, Venlafaksiin, duloksetiin Obsesiiv kompulsiivne häire Antidepressandid ja käitumisteraapia Muu Cingulotoomia Toitumine Vähendada kofeiini tarvitamist Kohv, tee, jne. Ettevaatust taimsete ravimitega Võivad sisaldada efedriini Lõpp Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
inimorganismi vajadustele vastavates hulkades ja sobivates vahekordades. Täisväärtuslikud on loomse päritoluga valgud: muna, piima, juustu ja liha valgud. Väheväärtuslikud valgud on sellised, kus asendamatutest aminohapetest puudub kas üks või rohkem. Sellised on enamus taimseid valke: terade, kaunviljade, pähklite ja seemnete valgud. Segatoidus loomsed ja taimsed valgud täiendavad üksteist. Kuigi erinevate, ainult taimsete valkude kooskasutus võib toitujale tagada enam-vähem täisväärtusliku, tasakaalustatud valgusegu, pole sellisel kombineerimisel sügavat mõtet. Rõhutaks siinkohal, et see eeldab väga korrektseid ja täpseid teadmisi taimsete valkude aminohappelisest koostisest ning tarbitavate taimsete toitude igapäevaste koguste täpset arvestamist. Teiseks, inimorganismi satub taimedega ka terve rida täiesti mittevajalikke ühendeid
Etanooli muundumine organismis ja kahjulik toime Etanool, ehk etüülalkohol, kuid tavakeeles tuntud kui lihtsalt alkohol, on tähtis lahusti ja sünteeside lähteaine. Etanooli valmistamiseks on põhiliselt kaks viisi. Esimeseks viisiks on eteeni katalüütiline hüdraatimine, ning teine viis on taimsete materjalide kääritamine. Järgnevas tekstis tuleb juttu sellest, kuidas etanool muundub organismis, ning kuidas see meile kahjulik on. Etanool mõjub meie organismile kui mürk, kuna see tekitab joovet. Peamiselt kannatavad etanooli tarbimise all maks, süda, aju ja vereringe, ning sellest võib tekkida palju pöördumatuid tervisehädasid. Pikaaegsel etanooli tarbimisel võib tekkida ka sõltuvus, mida nimetatakse alkoholismiks. Etanooli tarbimisel muutub see organismis etanaaliks, see
TOIDUAINETE TEHNOLOOG Toiduainete tehnoloogi elukutse on elulähedane ja selle sisu võib lühidalt kirjeldada, kui keemia, füüsika, bioloogia, mikrobioloogia ja tehnikaalaste teadmiste rakendamist selleks, et tööstuslikult toota joogi-, liha- piima-, pagari- ja kondiitritooteid, maiustusi, konserve – kõike seda, millest kodus toitu tehakse või valmis kujul tarbitakse. Üliõpilased omandavad baasteadmised taimsete ja loomsete toiduainete tootmise tehnoloogiatest, vastavate toiduahelate funktsioneerimisest ning teaduslik-tehnilisest arengust. Toiduainete tehnoloogia õppekava ühendab toiduahela seisukohast ühtseks tervikuks toidu- ja loodusteaduslikud-, tehnilised-, majandusalased- jm õppeained ning on suunatud teoreetiliste teadmiste, praktilise kogemuse ja teaduslik-tehniliste meetodite kasutamisoskuste omandamisele toiduainete tehnoloogia valdkonnas.
borrelioos · Borrelioos ehk Lyme'i tõbi on puukide poolt levitatav nakkushaigus. Looduslikuks tekitajaks on pisiimetajad hiired, linnud, kodu- ja metsloomad, kelle organismis haigustekitaja. · Puugid on loomade välisparasiidid, kes vajavad oma elutegevuse jätkamiseks verd. Nad imevad loomadelt verd, ja kui nad seejärel inimest hammustavad, saab inimene nakkuse. antibiootikumid Antibiootikumid on mikroobide, seente, loomsete ja taimsete organismide poolt toodetavad ained, millel on tugev toime ohtlikute bakterite paljunemise peatamiseks. Antibiootikumid on keemiliselt struktuurilt, antibakteriaalselt toimelt ja füüsikalis-keemiliste omaduste poolest väga erinevad. Tänapäeval kasutatakse meditsiinis nii looduslikke kui ka paljusid sünteetilisi, looduslikele ühenditele lähedasi keemilisi aineid. Kasutatud materjaalid · https://www.kliinik.ee/haiguste_abc
Paast kujutab endast inimese vaimu võitu füüsise üle. 8.Leia 10 tõde toitumisest! 1) Masstoodangu liha ei tohi süüa. 2) Kalu ei ole vaja kuidagi erilisel viisil tappa ning neid peetakse reeglina kõiki lubatuteks, nagu ka muid mereelukaid. 3) On lubatud süüa ka nende loomade liha, mis on tapetud kas kristlaste või juutide poolt. 4) Keelatud süüa kõike, kus võib olla sees veidigi siga. 5) Keelatud on tooted, kus on kasutatud taimsete rasvade asemel loomseid rasvu. 6) Ei tohi juua mingit alkoholi ja tarbida muid uimastavaid ning sõltuvust tekitavaid aineid. 7) Keelatud on süüa sealiha, veretooteid. 8) Keelatud on jogurtid, kus on paksendajaks zelatiin. 9) Islam käsib mõõdukalt süüa, mitte üle pingutada. 10) Islam keelab süüa ka küünistega kiskjaid ja röövlinde. 9.Mis on Haram? Haram on toiduaine või jook, mis on moslemitele keelatud. Moslemitel on keelatud
TEKSTIILITÖÖSTUS Tähtsaid fakte Tekstiilitööstus on kergetööstuse haru, mis hõlmab nii taimsete, loomsete kui ka tehiskiudainete lõngaks ja riideks töötlemist ja nendest igasuguste esemete valmistamist. Tekstiilitööstus on Eesti üks vanimaid tööstusharusid, mis arenes edukalt ka nõukogude perioodil. Eesti majanduses on tekstiilitööstusel oluline roll. Tekstiilitööstuses toodetakse mitmesuguseid kangaid, trikootooteid, vaipu ja vaiptooteid. Tekstiilitööstus on läbi ajaloo palju muutusi läbiteinud, pidevalt
Täisväärtuslikud valgud sisaldavad asendamatuid aminohappeid inimorganismi vajadustele vastavates hulkades ja sobivates vahekordades. Täisväärtuslikud on loomse päritoluga valgud: muna, piima, juustu ja liha valgud. Väheväärtuslikud valgud on sellised, kus asendamatutest aminohapetest puudub kas üks või rohkem. Sellised on enamus taimseid valke: terade, kaunviljade, pähklite ja seemnete valgud. Segatoidus loomsed ja taimsed valgud täiendavad üksteist. Kuigi erinevate, ainult taimsete valkude kooskasutus võib toitujale tagada enam-vähem täisväärtusliku, tasakaalustatud valgusegu, pole sellisel kombineerimisel sügavat mõtet. Rõhutame siinkohal, et see eeldab väga korrektseid ja täpseid teadmisi taimsete valkude aminohappelisest koostisest ning tarbitavate taimsete toitude igapäevaste koguste täpset arvestamist. Teiseks, inimorganismi satub taimedega ka terve rida täiesti mittevajalikke ühendeid. Kolmandaks, eluks vajalike aminohapete probleemi
Kas see on võimalik? Ülo Niinemets Kõik me oleme õppinud, et taimed on maakera rohelised kopsud. Tõepoolest, kõik rohelised taimed seovad atmosfäärist süsihappegaasi ja eraldavad hapnikku. Samas aga eraldavad taimed ühendeid, mis koostoimes lämmastikoksiididega saastavad õhku mürgise osooniga. Taimedest eralduvad lenduvad orgaanilised ühendid ehk lühendina VOC Oluline on taimsete orgaaniliste ühendite osalus osooni tekkel. 50 km kaugusel maa pinnast, kaitseb osoon maakera päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest, seevastu maalähedases õhus, mida me hingame, toimib osoon mürgina. Osoon on lõhnatu ja värvusetu, väga tugeva oksüdeerimisvõimega gaas. Kuigi osoon on lõhnatu, võib näiteks umbses kopeerimismasina või laserprinteri ruumis tunda nn. osooni lõhna. Osoon tekib troposfääris dihapniku ja monohapniku reageerimisel.
väheaktiivne Atomaarne vesinik on üsna aktiivne Kus leidub looduses Maal vesiniku eriti ei leidu Vesiniku leidub enamuselt vee koostises, mõnedes mineraalides ja enamustes orgaanilistes ainetes Vesinik moodustab enamuse päikse massist, universumis enam levinud keemiline element Kasutusala Kütuseelementides elektri ja soojuse saamisel Raketikütusena Metanooli ja mootorikütuse tootmisel Metallide keevitamisel keemiatööstuses ammoniaagi sünteesil, soolhappe tootmisel, taimsete õlide ja vedelate rasvade hüdrogeenimisel tahketeks jne Saamine Laboris:Tsingi reageerimisel hapetega Zn + 2HCl= ZnCl2 + H2 Tööstuses: Vee elektrolüüsil 2H2O= 2H2 + O2 Pildid Antoine Laurent Lavoisier, kes avastas vesiniku ja andis vesinikule nime. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Vesinik https://www.google.ee/search? q=vesinik&newwindow=1&biw=1680&bih=949&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=KW
Ökoloogiline jalajälg on mõõdupuu, millega mõõdetakse tegevuseks vajaliku loodusressursi kasutamist. Ökoloogiline jalajälg hindab toote või teenuse elutsükliga kaasnevat ruumikasutust ja on mõõdetav hektarites aasta kohta . Ökoloogilise jalajälje indeks näitab, kui palju viljakat maad ning vett on hõivatud tarbitavate materjalide tootmiseks, kasutamiseks. Kui maakera viljakas pind jagada ära kõigi maakera inimeste peale, siis saab tulemuseks umbes 2 hektarit, kuid inimesed raiskavad palju rohkem. Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on maakera pind kui piiratud ressurss, mida inimesed kasutavad oma vajaduste rahuldamiseks. · Maakera pind on jagatud kategooriateks: · haritav maa (põllu-, karja- ja metsamaa); · bioproduktiivne meri (kalapüügiks vajalik territoorium); · energiamaa (energia tootmiseks ja jaotussüsteemideks vajalik maa-ala); · täisehitatud maa (hooned, teed jms); · bioloogilise mitmekesisuse jaoks...
● Heitveed - tööstuse heitveed võivad sisaldada raskmetallide ühendeid ja mitmesuguseid mürgiseid orgaanilisi ühendeid. ● Õlireostus - põhjustab nii tööstus kui ka transport ● Olmereostuse tulemusena satub vette hulgaliselt orgaanilisi ühendeid, kus hakkavad oksüdeeruma ja võtavad elavate organismidelt hapniku ära. ● Üleväetamise tagajärjel satuvad üleliigsed väetisekogused veekogudesse ja põhjavette põhjustades veekogude eutrofeerumist - rikastumine taimsete toitainetega. Keemia elukeskkonna kaitsel Jäätmevaba tootmine Jäätmete muutumine ohutuks Alternatiivsete kütuste (nt vesinik) kasutamine Alternatiivsete energiaallikate (nt tuuleenergia) kasutamine Heitvete puhastamine Vee puhastamise võimalused Setitamine ja filtreerimine - rauaühendid sadestuvad välja Bakterite eemaldamine osooni abil Kloorimine Heitvett puhastatakse spetsiaalsetes biotiikides
Toiduainete tehnoloog Toiduainete tehnoloogia Toiduainete tehnoloogi elukutse on elulähedane ja selle sisu võib lühidalt kirjeldada, kui keemia, füüsika, bioloogia, mikrobioloogia ja tehnikaalaste teadmiste rakendamist selleks, et tööstuslikult toota joogi-, liha- piima-, pagari- ja kondiitritooteid, maiustusi, konserve – kõike seda, millest kodus toitu tehakse või valmis kujul tarbitakse. Mida tudengid õpivad? • Üliõpilased omandavad baasteadmised taimsete ja loomsete toiduainete tootmise tehnoloogiatest, vastavate toiduahelate funktsioneerimisest ning teaduslik-tehnilisest arengust. • Toiduainete tehnoloogia õppekava ühendab toiduahela seisukohast ühtseks tervikuks toidu- ja loodusteaduslikud-, tehnilised-, majandusalased- jm õppeained ning on suunatud teoreetiliste teadmiste, praktilise kogemuse ja teaduslik- tehniliste meetodite kasutamisoskuste omandamisele toiduainete tehnoloogia valdkonnas. Mida tudengid õpivad?
Vee saastumine Heitveed - tööstuse heitveed võivad sisaldada raskmetallide ühendeid ja mitmesuguseid mürgiseid orgaanilisi ühendeid. Õlireostus - põhjustab nii tööstus kui ka transport Olmereostuse tulemusena satub vette hulgaliselt orgaanilisi ühendeid, kus hakkavad oksüdeeruma ja võtavad elavate organismidelt hapniku ära. Üleväetamise tagajärjel satuvad üleliigsed väetisekogused veekogudesse ja põhjavette põhjustades veekogude eutrofeerumist - rikastumine taimsete toitainetega. Keemia elukeskkonna kaitsel Jäätmevaba tootmine Jäätmete muutumine ohutuks Alternatiivsete kütuste (nt vesinik) kasutamine Alternatiivsete energiaallikate (nt tuuleenergia) kasutamine Heitvete puhastamine Vee puhastamise võimalused Setitamine ja filtreerimine - rauaühendid sadestuvad välja Bakterite eemaldamine osooni abil Kloorimine Heitvett puhastatakse spetsiaalsetes biotiikides
orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides. Tavatingimustel on ta värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas. Vesinik on hea soojusjuht ning lahustub vees halvasti. Ta on kergesti süttiv aine, kuumutamisel reageerib paljude ainetega. Vesinikku kasutatakse väga mitmel alal: kütuseelementides elektri ja soojuse tootmiseks, raketikütusena, metanooli ja mootorikütuste tootmisel, metallide keevitamisel, keemiatööstuses ammoniaagi sünteesil, soolhappe tootmisel, taimsete õlide ja vedelate rasvade hüdrogeenimisel tahketeks jne. Hapnik on keemiline element järjekorranumbriga 8. Hapniku aatomis on kaheksa prootonit ning 8 elektroni. Tema aatommass on 16,0. Keemiliste elementide perioodilisustabelis asub hapnik 2. perioodis ning VIA rühmas. Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. Teda leidub maakoores, vees, õhus ja elavates organismides kõikidest elementidest kõige rohkem.
Tundramullad- õhuke kiht, liigniiske, igikelts takistab läbiuhtumist, aurustub vähe. Gleistumine mullatekkeprotsess, mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, kui rauaühendid reageerivad mulla mineraalosaga ja mullaprofiili tekivad sinakad laigud või kiht. Soostumine niisketel aladel toimuv protsess, mille käigus orgaaniline aine ei lagune ja hakkab tekkima turvas.Turvastumine liigniisketes oludes toimuv protsess, mille käigus lagunevad taimejäänused moodustavad turbakihi. Okasmetsade mullad- kuni 1m, läbiuhteline, viljakad, okkad lasevad vee läbi. Leetumine mulla mineraalosa lahustumine happeliste huumusainete mõjul ja tekkinud ühendite kandumine sügavamale mulda.Okkavaris- okaste kiht maas Rohtlate mullad-üle 1m, tasakaaluline niiskusaste, kõige viljakam muld, kõrge poorsus, suur toitainete sisaldus, hea sõmeraline struktuur. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus taimejäänustest kujuneb huumushorisont. Eriti iseloomulik...
muld-maapinna murenenud osa millel on viljakuse võime mulla tähtsus-viljakus(huumus),elupaik,taimed kinnituvad, hoiab niiskust e reguleerib kliimat,filter(põhjavee puhastaja), tootmisvahend(põllumajandus) koostis: elus osa-orgaaniline, vihmaussid,vbakterid,kakandid,lestad, saja(tuhande)jalgsed,seened jms eluta osa-anorgaaniline, a)vedel-mullavesi(lahtine,seotud,keemiliselt seotud) b)gaasiline-mullaõhk c)tahke e. mineraalne(mure materjal,kruus,liiv,savi,tolm) Koostise mahuline koostis: mineraalne osa(40%),Mulleõhk(kuiv muld 45%),Vee osakaal sõtub õhu osakaalust(15%) Mullateke: Kivimite purunemine (murenemine) on mullatekke alguseks. 1)füüsikaline murenemine-rabenemine tekib temp kõikumisel, väga intensiivne 2)keemiline murenemine-porsumine, vees lahustumine ja agessivsete lahuste teke, mis muudavad kivimite keemilist koostist (karst-kivimite lahust põhjavees, nt lubjakivi) ( porsumise tulemusena tekivadboksiit,kaoliin(valge savi) porsumi...
VALGUD JA SÜSIVESIKUD KRISTEL BAUMAN PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM 11ÕB SISUKORD VALKUDE EHITUS VALKUDE JAGUNEMINE VALKUDE TÄHTSUS VALGU FUNKTISOONID SÜSIVESIKUD SÜSIVESIKUTE ÜLESANDED VALKUDE EHITUS Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid Nad moodustuvad vaid elusorganismides Omadused tulenevad molekuli koostisse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast VALKUDE JAGUNEMINE Koostise järgi: o Lihtvalgud ehk proteiinid, näiteks munavalge ja zelatiin o Liitvalgud ehk proteiidid, näiteks hemoglobiin Ruumilise ehituse järgi: o Fibrillaarvalgud vees lahustumatud ja kihilise ehitusega. Esinevad sidekoes, luudes, küüntes, karvades o Globulaarvalgud korrapäratu molekuliga, lahustuvad vees. Näiteks ensüümid, hormoonid, antikehad VALKUDE TÄHTSUS Vajalikud organismi kasvuks ja...
Metanool ja etanool Metanool Metanool ehk metüülalkohol on keemiline ühend valemiga CHOH. Metanooli tuntakse ka puupiitituse nime all, kuna kunagi toodeti kuivdestillatsiooni abil puidust. Tänapäeval saadakse metanooli sünteetiliselt süsinikoksiidi ja vesiniku juhtimisel üle katalüsaatorite (ZnO, Cr2O3) temperatuuril 350-400 ºC ja kõrgel rõhul (200-300 atm). CO + 2H CHOH Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Metanooli kasutatakse tööstuses suurtes kogustes eelkõige hea lahustina (lahustab nii polaarseid kui ka mittepolaarseid aineid nagu etanoolgi), kuid ka mootorikütusena (1,7 g metanooli vastab 1 g bensiinile), värvide, lakkide saamisel ning lõhna, värvainete, ravimite, mürkkemikaalide tootmisel, on metanaali tootmise lähteaine. Metanool jäätub -97.6 °C ju...
sügav mõju proteiinidel seedimisel. Kalakõrvalsaadused Teda peetakse kõige paremaks toitainete Ta on ohtlik nii kalale kui tarbijale, Hardy kalatöötlemisettevõte asendajaks kalajahule ja kalaõlile, selle seda on vaja hoolikalt kalale anda, (2004) test põhjuseks on hea toitaineväärtus. muidu võib olla mürgine. Mõndade taimsete asendajate kalatoidus kasutamise plussid ja miinused. (poolik!) Taime asendaja Plussid Miinused Sojajahu(SBM) Säästlik ja toitev, kõrge 10 tähtsa aminohappe sisaldus on väike,rasva sisaldus väike, seal on toorvalgu (4448%) sisaldus. Tsüstiini kõrge mittetoitained , madal fosfori sisaldus.
Seebid Seebid on: 1. Kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) soolad. 2. Pesemisvahendid, milles pindaktiivseteks aineteks on vees lahustuvad rasvhappesoolad. Seepe saadakse loomsete rasvade (näit. veise-, sea-, lamba-, vaalarasva), ka looduslike või hüdrogeenitud taimsete rasvade (näit. päevalille-, palmi-, kookos-, lina-, pähkli-, kastoorõli) keetmisel leelise harilikult naatriumhüdroksiidi lahusega, kuni rasv seebistub ja moodustub ühtlane seebimass. Naatriumkloriidi lisamisel jaguneb see kaheks kihiks, mida pärast jahtumist ja tardumist on kerge teineteisest eraldada. Ülemine kiht tuum on seebikiht, mis koosneb rasvhapete naatriumsooladest (kuni 65%) ja veest. Alumine kiht soop on
Pedosfäär-biosfääri osa,mis hõlmab maakoore pindmist kihti,kus toimuvad mullatekkeprotsessid.Murenemine-kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri,vee,õhu ja elusorganismide toimel.Alliitne murenemine-niiskes troopilises kliimas toimu murenemine,mille käigus mineraalid lagunevad kiiresti.Sialliitne murenemine-murenemine,mis toimub mõõdukas kliimas keskmise sademetehulga juures,Korrosioon- kivimipindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus.Leostumine-vees lahustuvate soolade ja kitsamas tähenduses karbonaatide lahustumine ja väljauhtumine mullast,Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks.Mineralisatsoonil vabaneb energia,laguneva aine struktuur lihtsustub ja mass väheneb.Humifitseerumine-taimsete ja loomsete ainevahetussaaduste ja jäänuste biokeemiline muundumine keeruliseks orgaanilis-mineraalseks komleksühendiks huumuseks.Mullahoriso...
Puit ehitusmaterjalina Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina. Puidu kasutamine materjalina ja kütteainena on taimede kasutamise üks varasemaid viise. Puit on peene paksuse puhul tugev ja elastne. Puit on küllaltki vastupidav paljude keemiliste ainete suhtes. Madala soojusjuhtivuse tõttu on puit väga hea soojusisolaator. Üheks puidu puuduseks või eripäraks on tema ebaühtlane struktuur ja omadused. Näiteks tüvepuidu korral on üks põhilisemaid struktuuri hälbeid oksakohtade esinemine selles. Puit on näiteks toiduks paljudele seentele (majavamm), putukatele ja bakteritele. Niiskunud puitu suudavad asustada ja lagundada puiduseened. Puit kahaneb vananedes, aga võib ka niiskusesisalduse vähenedes või kasvanud puus tekkinud pingete kadumisel iseeneslikult lõheneda. Teisalt põhjustab puidu vee imamisvõime, nii tema eluaja jooksul kui ka hiljem tema vormi muutumist. Puiduniiskus sõltub ümbruse niiskustasemest. Puidu põlevus on tema halvaks küljeks...
ainevahetust, sisesekretsiooninäärmete tegevust, säilitada nägemisvõimet, ära hoida väsimuse teket ning tugevdada inimese tervist, töövõimet ja parandada enesetunnet. Enamus vitamiine saadakse köögi- ja puuviljadest. Vesi on vajalik, sest seedimine ja ainevahetusprotsessid saavad toimuda vaid vett sisaldavas keskkonnas. Vesi on organismis ka väga tähtis lahustaja ja transpordivahend. Süsivesikud on organismile vajalikuks energiaallikaks. Süsivesikud moodustavad suurema osa taimsete toiduainete kuivainest. Toiduainetes leiduvad süsivesikud jagatakse suhkruteks ja mittesuhkruteks. Süsivesikuid leidub tera-, kaun- ja köögiviljades, loomsetes toiduainetes piimas ja maksas. Rasvad on nagu süsivesinikudki inimorganismile energiat andvaiks toitaineiks. Nende väärtus on üle kahe korra suurem, kui süsivesinikkudel ja valkudel. Rasva leidub piimas, koores, võis, munakollases, rasvases lihas, rasvastes kalades jne. Keemiliselt ehituselt koosnevad rasvad
kindaid. Ülestõstetud raskuste all ja kohtades kus kõrgustes tehakse töid on seismine keelatud. · Akrüülvärvidega värvitud ruumis ei tohi paar päeva viibida. · Meeles tasub pidada sedagi, et keemiliste ainetega, sh värvidega määrdunud kätega ei tohi süüa, juua ega suitsetada. · Naha kuivuse ja nahahaiguste vältimiseks määrige nahka rasvase kreemi või taimsete õlidega. · Kemikaalidega pidevalt kokku puutudes vajab organism vitamiinirikast toitu toorsalateid ja puuvilja. Kindlasti peale lihvimist tuleb tolm ära eemaldada. Kõrgustes töötamisel peab ettevaatlik olema ja ehitusplats peab koras olema, et ei takerduks millegi otsa. Kõrgustes tuleb kanda kindlasti ohutusvööd või ohutusrakmeid.
et küpsetusmargariinid võivad sisaldada kuni 30 protsenti transrasvhappeid võrreldes võiga, mis sisaldab neid umbes 4 protsenti. Probleemiks on muutunud transrasvhapete teke tööstuslike protsesside käigus, milleks on küllastumata rasvhapete hüdrogeenimine (kasutatakse pooltahkete ja tahkete rasvade tootmiseks, mida kasutatakse toorainena margariinide, taignate ja küpsiste jms tootmisel) ja deodoriseerimine(rafineeritud toiduõlide tootmisel ja küllastamata taimsete õlide või kalaõlide tootmisel). Samuti tekivad transrasvhapped õlide kuumutamisel ja praadimisel kõrgel temperatuuril. Täieliku hüdrogeenimise protsessi tulemusena transrasvhappeid ei teki kuna rasvhape küllastatakse täielikult, küll aga tekivad transrasvhapped osalisel hüdrogeenimisel. Kuna täieliku hüdrogeenimise protsess on tehnoloogiliselt keerukam, on ka täielikult hüdrogeenitud rasvad kallimad kui osaliselt hüdrogeenitud rasvad.
Essee Orgaanilise keemia areng 19. sajandil Kuidas 19. sajandi jooksul muutsid teadlased arusaamu orgaanilise keemia olemusest? Orgaanilise keemia alged ulatuvad inimkonna algusaegadesse, kus sellega puututi kokku läbi toiduvalmistamise, värvainete tootmise ja näiteks loomanaha töötlemise. 18. sajandil hakati taime- ja loomariiki põhjalikumalt uurima ning läbi tõsise teadustöö tekkis vajadus taimsete ja loomsete ainete keemiat eraldi harudena käsitleda. Rootsi keemiku Jönz Jacob Berzeliuse ettepanekul nimetati 1808. aastal orgaanilisi ühendeid käsitlev keemia orgaaniliseks keemiaks. Nimetus tuletati tõsiasjast, et tegemist on organismidest pärit ainetega. Kaua pidurdas orgaanilise keemia arengut elujõu ehk vitalismi teooria. Arvati, et orgaanilisi aineid laboratooriumis valmistada ei ole võimalik, need saavad moodustuda vaid salapärase elujõu toimel loomulikus keskkonnas
Kitsamas botaanilises mõttes nimetatakse puiduks seemnetaimede kambiumi moodustatud sekundaarset ksüleemi. See definitsioon ei hõlma näiteks palmiliste puitu; ometi on sellegi puhul iseloomulik ligniini kogunemine rakuseina. Laiemas mõttes mõistetaksegi puidu all lignifitseerunud (puitunud) taimekudet. Puidu kasutamine materjalina ja kütteainena on taimede kasutamise üks varasemaid viise. Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. PUIDU TEKE Puit tekib puidurakkude kasvamise ja paljunemise tulemusena. Selle hulgas eristatakse kahte erinevat mehhanismi. Puidu kasv algab taimsest algkoest ehk meristeemist. · Tipukasv ehk pikkuskasv ehk primaarne kasvamine on taime kasv pikkusesse tüve-, okste-, ja juurtetippudes; · Taimeosa jämeduse kasv toimub puidu ja puukoore vahel paikneva kambiumi rakkude jagunemise tulemusel. KASVUPERIOODID
kuivatatud puuvilju, pähkleid, Mett ja Oliiviõli. Laktovegetariaanid - kasutavad lisaks taimsele toidule Toortaimtoitlased - toituvad taimsest piima, Juustu, Kohupiima, Jogurteid jt. piimaprodukte. toortoidust, saades sellest nn. eluenergiat. Ei tarbi kõigu- ja püsisoojaste loomade liha. Eitavad nii toidu termilist (küpsetamine) kui ka Ovovegetariaanid -lubavad endale taimsete keemilist (marineerimine) töötlemist. toidukomponentide hulgas ainsa loomse valgu Elava taimtoidu tarbijad - söövad allikana Muna. toortaimetoitu, mida on eelnevalt Lakto-ovovegetariaanid - lisaks taimsele toidule kasutavad nii Piima ja piimaprodukte kui Muna. mikroorganismidega mõjutatud. Bakterite ja Preskovegetariaanid - menüüs on taimne toit ning Kala seente elutegevus muudab taimtoidu
Õlide ja rasvade isekuumenemine võib põhjustada isesüttimise, seega ka tulekahju. Õlid jaotuvad: (Talvar, 2009, lk. 90) Mineraalsed Taimsed Loomsed Taimsed õlid ( lina-, kanepi-, puuvilla jt. õlid) erinevad koostiselt mineraalõlidest. Nad kuuluvad rasvade klassi ja i ja kujutavad endast kõrgmolekulaarsete rasvhapete glütseriidide segu. Küllastamata karboksüülhapete (oleiin-, linool-, linoleen-)glütseriidid on vedelad. Nad on peaaegu kõikide taimsete õlide koostises. Nendes olevad küllastamata sidemed põhjustavadki teatud tingimustel isekuumenemise ning isesüttimise. (Talvar, 2009, lk. 90) Linaõli koostises on: (Talvar, 2009, lk. 91) Palmitiin ja stearinn 8% Oleiin 18% Linool 30% Teised 30 % Taimsete õlide ja rasvade isekuumenemise-ja isesüttimisvõime hindamisel kasutatakse nn joodarvu, so joodi kogus kg-des, mis ühineb 100 kg õli või rasvaga. Joodarv on seda suurem,
Energiajoogid Võru I Põhikool 9.c Roman Tjapkin Mis on energiajook? Energiajook on küllaltki uus jookide liik, mis tuli Eesti turule viimastel aastakümnetel. Need ei ole tavalised karastusjoogid, neid eristab teistest jookidest kofeiini, tauriini, glükoronolaktooni ja muude toimeainete ning taimsete ekstraktide oluliselt suurem sisaldus. Kaubanduses müüdavad energiajoogid on erneva koostisega ja toimeainete sisaldusega, mistõttu võivad jookide toime olla erinev. Nende mõju tervisele on vähe uuritud. Kofeiin Kofeiin on stimulant ehk aine, mis stimuleerib südant ja kesknärvisüsteemi ning tõstab vererõhku. Kofeiini sisaldub koola-tüüpi jookides, tees, kohvis, sokolaadijookides ja teistes sarnastes toodetes.
sobib bambuse massaaz hästi turses või kiulise tselluliidi kolletes kuna massaaz on reaktiviseerivate ja vettväljutavate omadustega. Bambuse massaazil on oluline lümfo-dreneeriv ehk jääkaineid väljutav mõju, mis kombineeritud refleksioloogia parimate omadustega, stimuleerides vere ja lümfiringet ning tekitades meeliülendava heaolutunde. Peamised töövahendid Bambuse massaazi tegemisel on spetsiaalselt silendatud erineva suurusega bambusekepid, bambuse massaaziõli, vajadusel ka taimsete mikrograanulitega kooriv segu ja bambuseküünal. BAMBUSEKEPID (,,cho" Hiina keeles) Bambusekepid on erinevas suurusega: 2 väikest näole, 2 väikest jalgadele 1 pikk ja 2 keskmist kehale. Bambusekepid on erineva pikkuse, läbilõike ning lõigatud erineva nurgaga. Erinevad bambusekepid aitavad kaasa tõhusama ning sügavama massaazi teostamisel (aitavad paremini libiseda, hõõrduda, avaldada survet). Bambus on unikaalne kuna taime seinad on kaetud
Seda sellepärast, kuna paber on käepärasem, kergem ja vastupidavam. Tootmise algusaegadel kasutati Hiinas paberi toorainena peamiselt kanepikiude, hiljem lina, džuuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi- ja nisuõlgi jm. Toormaterjal peenestati kivist uhmrites ja saadud mass segati veega. Paberimassi ammutati vannist nelinurksele bambuskiududest punutud sõelale. Sõelalt asetati paberimass vildile, pressiti liigne vesi välja, siluti ja kuivatati. Paberilehed liimistati taimsete liimidega. 7. sajandil levis paberivalmistamise oskus Koreasse ja Jaapanisse, hiljem läbi Tiibeti, Birma ning Nepali Indiasse. Euroopasse jõudis paberivalmistamise kunst Araabiamaade kaudu. Juba aastast 1056 on teada paberiveski olemasolust Hispaanias Xativas. 1270. aastatel rajati esimene paberiveski Itaalias. Moodne paberitootmise tehnoloogia kujunes välja 19. sajandil. Tehti palju eksperimente et leida paberitööstusele uut toorainematerjali ja 1844
märgistuses, siis saab nende esinemise võimalikkusest teada ainult koostisosade loetelust. Transhapete mõju inimorganismile Ateroskleroos - haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestale ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Vähkkasvajad Kuidas südame- ja ajuveresoonkonna haigusi ennetada? Tervisliku eluviisi järgimine Küllastunud rasva, transhapete, kolesterooli vähendamine Kiudainerikaste taimsete toiduainete ning monoküllastatud rasvhapete söömine Toidu praadimise asemel keetmine, grillimine Soola sisalduse vähendamine Regulaarne toitumine Kasutatud materjal www.gag.ee/materjalid/12klassile/BIOKEEMIA.doc http://www.nooruse.ee/Tiiu_Jaanson/sud_ver/ateroskleroos.html http://www.toitumine.ee/ateroskleroos/ www.naistemaailm.ee/tervis/toitumine/1BC9/ http://www.toitumine.ee/toidu-koostisoasade/ http://www.epl.ee/news/majandus/voipaanikaks-ei-ole-alust-kaupa-jatkub-lademetes.d
bakterhaiguste ravi antibiootikumidega Margit Maide ja Triinu Margens antibiootikumid · Antibiootikumid on mikroobide, seente, loomsete ja taimsete organismide poolt toodetavad ained, millel on tugev antibakteriaalne või ka rakkude paljunemist pärssiv toime. · Antibiootikumid on väga erinevad. · Tänapäeval kasutatakse looduslikke kui ka paljusid looduslikele ühenditele lähedasi keemilisi aineid Antibiootikumide liigitus: 1) kitsa toimespektriga antibiootikumideks need toimivad vaid teatud bakterite puhul ja neid kasutatakse siis, kui on täpselt teada, mis bakteriga on tegemist
Eeterlikud õlid on puhtad taimeessentsid, mida destileeritakse või pressitakse taimeosadest. Eeterlikud õlid ei ole õlid igapäeva tähenduses. Eeterlikud õlid on palju enam kui meeldivalt lõhnavad parfüümiõlid: paljudel neist on ka meditsiiniline toime. EETERLIKE ÕLIDE KASUTAMINE JAGATAKSE KOLME ERINEVASSE VALDKONDA: Kosmeetiline aroomiteraapia Meditsiiniline aroomitraapia Taastusravi Terapeutiline ehk tavaaroomiteraapia TAIMSETE EETERLIKE ÕLIDE KASUTAMISMEETODID KODUSTES TINGIMUSTES Eeterlikke õlisid kasutatakse alati lahjendatult. Kodus saab eeterlikke õlisid kasutada: massaazi õlisegudes, inhalatsiooniks, õhuniisutajas, vannis, dussi all, kompressina, spreina, loputusvees, lõhnalambis, saunas või lausa isesegatud parfüümiseguna. NÄITEID MASSAAZ: 4 6 tilka 15ml baasõlisse üldmassaaziks. Üldine või lokaalne
KREEKA EHITUSKUNST 1.)Arhailine e dooria 7.-6. eKr.*talastiku moodustasid kaniis, friis ja arhitraan *lihtrahvas templis ei käinud * ehituses kindlad: sammaste arv, kõrguse-laiuse suhe, tempel avaneb itta. 2.) klassikaline e joonia 5.-4. saj eKr * võrreldes dooriaga on sammas saledam ja enam kaunistatud + baas. 3.) hiline e hellenistlik eh korintose 3.-1. saj eKr.*pikim ja saledaim sammas jooniast erimeb kapiteeli poolest, pidulik , kaetud taimsete motiividega ning ülemine osa meenutab vaasi * enam ei pöörata tähelepanu templitele, vaid profaanarhitektuurile *liikide segamine, lossid, teatrid. KREETA-MÜKEENE KUNST- Kreeta-kult on kõrgel järjel, maalidel ei esine sõjastseene, on sanasusi Egiptusega, levinuim pisiskulptuur on jumalanna madudega. Mükeene-söjakas, linnadel paksud müürid, kõrgelt arenenenud tarbekunst. Sarnasus- Kreeta samma, alt kitsem, kui ülalt, sile, värvitud, pole baasi, ülal padjanadid; vaba voolav joon
Alkoholid Alkohol (araabia keeles (al-kul 'peen metalliline pulber silmalaugude tumedaks värvimiseks' või (al-ghawl); ladina keeles spiritus vini 'veini vaim'; keemilise nimetusega etanoolvõi etüülalkohol) on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholi tootmine Alkoholi esineb looduses vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Vanimad alkoholi tootmise meetodid pärinevad Lähis-Idast ja Vahemeremaadest. Mono- ja oligosahhariide (suhkruid) sisaldavatest taimemahladest või muust lähtematerjalist võibanaeroobse käärimise tulemusena pärmi...
ühisjuha, mille kaudu nii sapp kui kõhunäärmenõre jõuavad peensoolde. Söömise vahepeal sapp koguneb sapipõide. Kaksteistsõrmiksoole käärul eristatakse pea- ja sabaosa. Peensooles kõikide ainete lõpllik lõhustamine. Jämesooles lõhustataske toidu kiudained (polüsahhariidid tselluloos, pektiinid). Taimsete toiduainete kestades ja taimsetest toitudest pärit, herned, oad, nende kaunad, kõrvits, kaalikas, peet, ploom, õunakestas. Need lõhustatakse jämesooltes bakterite ensüümi poolt. Toimub seedekulglas kõhunäärme ja ensüümi enda poolt ja nõrgalt aluselise keskkonna loovad peensooles vesinikkarbonaatioonid, mis jõuavad peensoolde kõhunäärmenõrega, sapiga, peensoolenõrega. Maohape neutraliseeritakse peensoolses vesinikkarbonaatide osalusel. HCL + Na+ -HCO3 - > NaCl + H2CO3
Kumb on kasulikum, kas margariin või koorevõi? Mõlemad on tehtud rasvast ning üsnagi sarnased, aga tegelikult on margariin või aseaine. Margariin on loodud prantsuse keemiku Hippolyte Mege-Mouries-e poolt 1896. aastal selle eesmärgiga, et see oleks odavam ning säiliks kauem kui või. Margariini valmistatakse taimerasvast, taimeõlist ja veest, emulgaatoritest ning maitse-ja värvainetest. Margariini tootmine on lihtsustatult öeldes vedela taimse õli muutmine hüdrogeenitud rasvaks ja need rasvad ongi kordi odavamad ja paremini õhuhapnikule vastupidavad kui rõõsk koor ja või. .Margariin üldiselt ei sisalda piimasaadusi, soola, vitamiine jne. Võid aga valmistatakse juba palju varasemast ajast kui margariini. Võid tehakse peamiselt lehmapiima koorest, veest, valkudest ning rasvavaba piima kuivainest. Võis on rohkem vitamiine kui margariinis. Nimelt on seal A, E, D ja mõnikord ka C ja B vitamiine. Võil on palju puhtam m...
põhinevat tuumaseadeldist, et alustada tuumareaktsiooni vesinike aatomite vahel. Tuumapomme peetakse massihävitusrelvadeks. Vesinik-tuumareaktsioone kasutavad kütusena ka tähed. Kasutusalad kütuseelementides elektri ja soojuse tootmisel raketikütusena metanooli ja mootorikütuste tootmisel metallide keevitamisel keemiatööstuses ammoniaagi sünteesil, soolhappe tootmisel, taimsete õlide ja vedelate rasvade hüdrogeenimisel tahketeks jne. Tänapäeval kasutatakse keskkonnasõbralike kütustena autos ka vesinikkütuseid. Kasutatud materjal http://igentry.blogspot.com/2008/06/intere sting-facts-about-hydrogen.html http://en.wikipedia.org/wiki/Hydrogen http://en.wikipedia.org/wiki/Nuclear_wea pon#Fusion_weapons http://et.wikipedia.org/wiki/Vesi http://en.wikipedia.org/wiki/Fuel_cell
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
