Juhendaja: Erika Sari PÜG õpetaja Põltsamaa 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma uurimistöö teemaks valisin Põltsamaa muuseumi kollektsioonis olevad relvad, sest olen juba ligi kolm aastat aktiivne liige kaitseliidus ja huvitun ka väga ajaloost. Töö käigus tahan teada saada, millised sõjad on Põltsamaa piirkonda mõjutanud ja kuidas nad Põltsamaa muuseumis representeeritud on? Ja millised relvad on Põltsamaa muuseumis eksponaatidena väljas? 1. PÕLTSAMAA PIIRKONDA MÕJUTANUD SÕJAD Eesti alad on olnud üsna rahutu ajalooga. Vallutajad tulid nii idast kui läänest suhteliselt tihti eesmärgiga kas maad vallutada ja orjasid saada või siis lihtsalt selleks ,et rahvavarasid varastada ja maad rüüstata. 1.1. Liivimaa ristisõda 13. sajandil algas Liivimaa ristisõda, mida toetasid Rooma paavstid ja katoliku kirik. Selle
Alustuseks laulis Virumaa poistekoor „Virumaa laulu“, seejärel pidas kõne kihelkonnamuuseumi direktor, kes andis Iisaku muuseumile üle „Ehe“ märgi ning rääkis ka muuseumi interaktiivsetest uuendustest.Viisakal sammul tuli meie kõigi ette Iisaku vallavanem härra Raivo Raap ning pidas kõne, mis oli veidi ebahuvitav ja igav. Et kogu üritus nii üksluine ei oleks, laulis ansambel „Silmaline“ pulmalaule. Olime muuseumis olnud juba tund aega, kui oli kätte jõudnud ettekannete aeg. Esimese ettekande esitas Mall Hiiemäe, kes oli juba eakam, aga väga asjalik ja tark naine. Tema ettekande teemaks oli „Kes me oleme ja kust me tuleme?“ Naine oli teinud väga põhjaliku töö. Huvitav oli kuulata sellepärast, et ta teadis, millest ta räägib. Mõned huvitavamad faktid, mis mul meelde jäid olid need, et peeti kolme päevaseid külapühasid, mida nimetati
Pärast Süda surma kogusid mitmed ta sõbrad kokku tema käsikirjad, mahuka noodi- ja raamatukogu ning hulga isiklikke asju, nende hulgas ka koduoreli ta kodutalust Saaremaalt. Peeter Südame tähtsaimad teosed on prelüüd, fuuga g-moll ja f-moll, ,,Pastorale" orelile, segakoorilaul ,,Linakatkuja". Olulise osa muusikaosakonna varadest moodustavad ajaloolised muusikainstrumendid ja väljapaistvatele muusikutele kuulunud esemed. Esimene ekspositsioon paigutati Torni tuppa. Muuseumis on ekspositsiooniks pille nii eestimaistelt kui välismaistelt meistritelt. Sealhulgas on muuseumis eksponeeritud ka Hans-Heinrich Falcki klaver. Muuseumi vanim klaver on Londonis 1771.aastal valmistatud Zumpe pill. Pill saadeti Eestisse mõisapreili von Rammile kosjakingiks. Klaveri ajalugu ulatub aastasse 1709, kui Bartolomeo Cristofor sai valmis uue klahvinstrumendi gravicembalo col piano e forte, mille ehitamist oli ta alustanud juba 1695
Adamson-Ericu muuseum Visiit Adamson-Ericu muuseumi leidis aset 17. veebruaril kunstikogude külastamise tunni raames. Eesti Kunstimuuseumi filiaal Adamson-Ericu muuseum asub Tallinna vanalinnas aadressil Lühike jalg 3- tänaval. Keskajal asusid hoones vase- ja lukkseppade töökojad. Viimastel sajanditel paiknesid majas korterid. Hoone renoveeriti 1983. aastal loodud kunstnik Adamson-Ericu muuseumi tarvis peale tema lesest naise suurejoonelist, ligikaudu tuhande erinevas žanris kunstiteose kinkimist Eesti Kunstimuuseumile. Püsiekspositsioon teise korruse näitustesaalides annab ülevaate kunstniku rikkalikust modernistlikust loomingust aastatel 1924–1968. Esimesel korrusel toimuvad mitu korda aastas vahetatavad näitused. Näitus, mida käisime vaatamas, oli kujundatud Inga Heamäe poolt ja see kandis nime „Jumalate jälgedes.“ Seal eksponeeriti jaapani kunstniku Torii Rei maale (nimi tähendab otseses tõlkes kummardust värava ees). Maalimiseks ...
Maalikunst 1) Sixtuse kabel - (võlvifreskod) - Michelangelo 1508 - 1512, Vatikan, Rooma. 2) Mona Lisa (õlipuutahvlil) - Leonardo da Vinci 1503 1514 Louvre, Pariis. 3) Ateena kool (fresko) Raffael u. 1510 Stanza della Segnatura, Vatikan, Rooma. 4) Madonna lillega (Madonna Benois) Leonardo da Vinci 1478. The Hermitage, St.Peterburg. 5)Madonna lapsega ( Madonna Litta) Leonardo da Vinci. U. 1490. The Hermitage, St.Peterburg. 6) Danae Rembrant van Rijn. 1636. The Hermitage, St.Peterburg. 7) Apsindi armastaja Pablo Picasso. 1900. The Hermitage, St.Peterburg. 8) Koolilapse portree Edgar Valter. 1959. Kumu, Tallinn. 9) Pühaöö (guass) Alfred Saldre. 1990. Isiklikus kollektsioonis. 10) Põrgu (graafika) Eduard Wiiralt. 1930. Kumu, Tallinn
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM ,,EESTI KUNSTISKEENEDE ARHEOLOOGIA JA TULEVIK" Retsensioon Frank Rajangu 10A Kaire Maalma Tallinn 2012 1 Külastasin 7. detsembril Kumu kunstimuuseumit, kus oli üleval näitus ,,Eesti kunstiskeenede arheoloogia ja tulevik". See on koostatud 4 kuraatori poolt ning see annab ülevaate eesti kaasaegse kunsti tegemistest. Selle näituse idee autor, Kumu kunstimuuseumi kuraator Eha Komissaarov on öelnud: ,,Näitus mängib maha ühe võimalikest stsenaariumidest, kuidas valitseva pluralismi tingimustes teha nüüdiskunsti arenguid kokkuvõtvat ülevaadet ja kaasata erinevate tehnoloogiate või ideoloogiate alusel grupeerunud kunstnikke ja institutsioone". Selle näituse parim töö oli minu arvates Mart Viljuse eksponaat, mis k...
LOUVRE 1190-1528 Philippe Auguste kindlus kõrgete müüride, 10 torni, vallikraavi ja bastionitega Grosse Tour 14. saj keskel hakkab Pariis kasvama, puhkeb 100-aastane sõda Etienne Marcel õhutab looma kaitsevalle Raymond du Temple kujundab kuninglikku residentsi Pärast Charles VI surma on loss 1527. aastani unustuses, kuni Francois I otsustab sellest teha oma residentsi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Keskaegne Louvre 1546-1610 Läänetiib lammutatakse, asemele tulevad renessanssistiilis hooned (Pierre Lescot, Jean Goujon) Ulatuslikud ümber- ja juurdehitused 1564. aastal tellib Catherine de Medicis Tuileries palee rajamise (arhitekt Philibert Delorme) 1566. aastal alustab Charles IX Tuileries'd ja Louvre'it ühendava Petite galerii ehitamist ...
Eesti Rahva Muuseum Eesti Rahva Muuseumis on üle miljoni eksponaate, mis on kogutud viimase saja aasta jooksul. Seal on kogunud erinevad esemed, igasugused joonised, fotod, filmid ja teised asjad minevikust kuni tänapäevani, eesti ja soome-ugri kultuuridest. Esimene mis oli väga huvitav oli muuseumi uus hoone. Muuseum on uus ja tehtud väga modernseks. Maja on väga suur sees oli väga hubane ja mõnus. Kõrguste vahe varieerub 2,4-15,3 meetrini aga pikkuseks on ta umbes 356
ALO MATTIISENI VIIS ÄRKAMISAEGSET LAULU Alo Mattiisen sündis 22. aprill 1961 Jõgeval ja suri 30. mai 1996 Tallinnas. Ta oli eesti helilooja. Tunnustused: - 1988 ja 1989: Eesti NSV muusika-aastapreemia - 1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Alates novembrist 2006 on Alo Mattiiseni elu ja tegevusega võimalik tutvuda ka Jõgeval Betti Alveri Muuseumis Alo looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Kõige rohkem on ta kirjutanud laule: kokku 86. Mõned tuntuimad neist on "Ei ole üksi ükski maa", viis ärkamisaegset laulu ja "Emale" "Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987. Muusika - Alo Mattiisen, sõnad - Jüri Leesment. "Emale" Sõnad - Jaan Kross, esitas Antti Kammiste. Alo armastas väga oma ema ja
Eesti merekool Karl- Markus Pabos Okupatsiooni muuseum Essee Juhendaja :Rein Tammik Tallinn 2014 Muuseumi sisse astudes nägin esimese asjana kalurite paati, mille olid aerud ja ka väike mootor. Paadi kõrval oli ka KGB luuramis seade mis koosnes objektiivist ja teisel pool oli 1 mm suurune auk ja kõrval oli veel ka meremiin. Muuseumis sai ringi vaatatud ja palju huvitavat nähtud nagu näiteks tollel ajal olnud vangla uksed ja wc uksed. Need olid paksud ja päris kindlustatud. Muuseumis oli väga palju igasugusi plakateid kus sai lugeda teisest maailmasõja tähtsamatest sündmustest. Muuseumi keldris oli palju telefoni suunamis aparaate ja sai veel näha ka kahte suurt inimese kuju. Muuseumi esimesel korrusel oli palju põnevaid asju nagu näiteks juuksuri tool, suhkruvati masin, juuksekuivatus aparaat,käerauad, noad, relvad, habemis ajamis masin ehk bardel. Veel oli ka esimesel korrusel ka palju ...
sai vaadata filme/videosid selle ajastu kohta. Seal oli veel väga palju väikseid asju mida ei oleks osanud oodata, et need nii kaua säilivad, näiteks relvad, noad, käerauad, suhkruvati masin ja palju muud sellist huvitavat. Väga huvitavad oli vanad WC ja vangla uksed, need olid väga suured ja tugevast materjalist. Seal oli ka väga palju teadete tahvleid kust sai informatsiooni erinevate okupatsioonide ja sõjaaegade kohta. Väga palju oli muuseumis just vanu vene ja saksa relvi. Oli ka vanades mundrites näidis nukke. Minu lemmikud vaatamiseks välja pandud atraktsioonid olid Moskvich 400, Lada 2106 ja Lenini puust ülakeha kuju. Selle muuseumi külastus oli väga meeldiv ja soovitan kõigile, seal pakutav info ei jookse kindlasti külgemööda alla ja saab korraliku ülevaate selle aja olemuse ja tegude kohta!
Sten Karling on lugenud Michel Sittowi tööks Tallinnas Mustpääde vennaskonna Püha Luutsia legendi meistri Brüggest Toodud Maarja altarile ühe sonaatori juurdemaalitud portreed. Meister Michel Sittowi teistest töödest asub Henry VII portree Rahvuslikus Portreede Galeriis Londonis. Isabella tütre Aragoonia Katariina portree Viini Kunstiajaloolised Muuseumis, Aragoonia Katariina Maarja Magdaleena Detroidi Kunstimuuseumis, Christian II Riiklikus Muuseumis Kopenhaagenis, Maarja lapsega Budapesti Kunstimuuseumis, Munga portree Metropolitani Muuseumis New Yorgis. Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium Katrin Rüütle 10.kl Sittowi Mees punase mütsiga üks variantidest asub Milaanos, teine Detroidis. Neid on võimalikekes Sittowi autoportreedeks peetud.
*kohe torkavad silma 5 noolt, mis mehe keha on läbinud *miimika on paigas näha on, kuidas mees piinleb *inimene on taustast hästi eristatav *kasutatud on pastelseid toone *samuti torkab silma taustal olev rannajupp Portree Marie de' Medici'st, 1622, õlimaalitehnika *asub Del Prado muuseumis Madriidis Hispaanias *maalil on kujutatud tumedais rõivais prousa Medici't *mulle meeldib, sest taust on mõnusalt kollakas-pruunides toonides ning millegagi pole üle pingutatud *kasutatud on jällegi pastelseid värve *naise nägu on kuidagi mõtlik, poos loomulik *maali muudab võimsaks suur krae ja kleidi varrukad Portree Nicholas Rubensist, 1625-1626, kriidijoonistus paberil *joonistus on poolprofiilis *ühevärviline joonistus *ei jää millegagi silma, miimika on tavaline, mõtlik
Egiptuse jumalused Hathor • Armastuse, tantsu ja muusika jumalanna. • Kujutati inimese keha ja lehma sarvedega. • Pea kohal oli päikeseketas, kaelas ehe. • Hellenismi ajal samastati Aphroditega. • Tervitas surnuid. Hathor’i tempel Denderas. Papyrus of Ani • Pärineb 1250 a. eKr. • Hetkel asub Londonis, Briti Muuseumis. • Skulptuur Hathor’ist lehmana. • Hetkel asub Kairo Muuseumis, Egiptuses. • Tomb of Thutmose IV • Seinamaal • Pärineb 1550.- 1292. aastast eKr. • Hathor’i on kujutatud koos teiste jumalustega surnuid tervitamas. Horos • Taeva- ja päikesejumal. • Kulli- või pistrikupäine. • Määras kindlaks jumalate mumifitseerimise üksikasjad. • Teda peeti surnute abistajaks. Amulett • Pärineb 1254. a. eKr. • Asub Louvre muuseumis Pariisis. • Pärit Egiptusest
19.04 külastasin Eesti Meremuuseumit, mis asub Paksus Margareetas. Muuseumis võis näha nii lühiajalist kui ka neljakorruselist püsiekspositsiooni , mis lõi hea ettekujutluse Eesti merendusest ning kalandusest. Olles mereäärse rahvana, on merel on olnud alati suur majanduslik, aga kindlasti ka kultuuriline roll meie elus. Läänemeri on olnud läbi aegade eestlaste töö, toidu, kultuuri ja traditsioonide allikaks ning seetõttu tuleb meil seda väärtustada. Muuseumiskülastuse käigus tekkis hea ettekujutlus eesti merekultuuri algusaegadest
Tervisehoiu muuseum MJ15 Liis Reinomägi Muuseumist Kahes hoones Teematoad Näitlikud vahendid Eksponaate saab katsuda Muuseumit saavad külastada ka pimedad Lühifilm muuseumi ajaloost http://www.tervishoiumuuseum.ee/et/muuseumist/ajalugu/luehi film Näitused Muuseumis on püsiekspositsioonid ja ajutised näitused. Virtuaaltuur- http://www.tervishoiumuuseum.ee/et/com-virtuemart-menu-c onfiguration/naitused/virtuaaltuur Muuseumis on 16 osakonda Inimese kehaehitus ja tegevus Kooli tervisehoid Töötervisehoid Toit ja Tervis Töötervisehoid Hammaste tervishoid Õnnetusjuhud ja neist hoidumine Nakkushaigused ja nende tekitajad pisikud Esimene abi õnnetusjuhtumitel Parasiidid Õnnetusjuhud ja neist hoidumine Tiisikus Esi...
legendidega klavereid. Estonia klavereid valmistatakse välismaale päris palju. Säilinud on ka tahvelklavereid, mis suletuna näevad laua moodi välja. Meistri nimi on Falck. Klavesiin on klaverieelne pill, mille tõmmitsad asendavad justkui inimese sõrmi. Saksamaa pilli järgi on see näituse klavesiin valmistatud. See on kammerliku kõlaga kontsertpill. Antsla pillimeistri Johann Karl Thali valmistatud instrument on vanim ja mõõtudelt väikseim koduorel muuseumis. Eesti rahvusliku pillimuusika arengus on olnud orelil oluline tähtsus, 19.sajandi lõpuaastail koduorel pea igas edasipüüdlikumas peres. Koduorelite ja suurte kirikuorelite toel kasvasid üles Eesti esimese põlvkonna heliloojad. Vennad Kriisad tegid manuaali, mis näeb välja nagu tavaline kapp, nelja registriga. Saaremaal valmistatud Peeter Südame poolt koduorel oli muuseumi esimene pill. Lahtivõetud koduorel on muuseumist, sellel on puust viled ja punnike vile sees.
Kunstiajaloo arvestuslik töö nr2 – kunstimuuseumid 1. Mida kogutakse kunstimuuseumidesse? Peamiselt maale ja skulptuure. Kuid on ka erandeid. Nt Briti muuseumis leidub nt ka marke, medaleid, münte, portselane, pitsateid, kellasid jne. Liigitub ta siiski kunstimuuesumide alla. 2. Millised muuseumid/filiaalid kuuluvad Eesti Kunstimuuesumi alla? 1) Kumu Kunstimuuseum – Eesti Kunstumuuseumi peahoone. Avati 17.veebruaril 2006.a. On Eesti esinduslikuim kunstimuuseum. 2008. aastal pälvis Euroopa aasta muuseumi tiitli. Kumu ambitsioon on pidevalt kaasa rääkida eesti kunstimaailmas
Muuseumianalüüs Käisin 15. veebruaril 2013. aastal Kadrioru lossis ja Mikkeli muuseumis. Mõlemas muuseumis vaatlesin viite maali/teost. Kadrioru loss Esimesena vaatlesin maali nimetusega `Soome suurmehi' (I. Repin), mis on maalitud aastate 1922 1927 vahel. Maal on õlivärvidega lõuendile värvitud. Maalil on näha 17 erinevat isikut, kellest kõik peale ühe paistavad olevat meessoost. Härrased asuvad nähtavasti õhtusöögilaua ääres, eespool istuvad 3 härrat, kellest kaks vaatavad vaatleja poole, ning 2 seisavad seljaga; tagapool on näha härrasmehi seismas
● graafikat - 372 686 ● skulptuure - 6144 ● tarbekunsti, elu ja etnograafia objekte - 22 690 ● numismaatilidi esemeid - 176 487 ● arheoloogilisi objekte - 9 962 ● dokumente - 1 634 ● fotosi ja negatiiviive - 1 803 ● muu - 1 830 ● väärismetalle ja kive sisaldavad tooted (kokku) - 57 282 Pileti hinnad 600 rubla on sissepääsupilet (8 Eurot) 300 rubla on sooduspilet (4 Eurot) Alla 16 aastased ja pensionärid on TASUTA Virtuaalne muuseum ● Virtuaalses muuseumis saab vaadata ja kuulata muuseumi eksponaatide kohta. ● Sellelt interneti aadressil on võimalik ise valida, missugust ruumi ja eksponaadist tahad rohkem teada saada http://www.virtual.arts-museum.ru/data/vtours/main/index.html?lp=15_2&la ng=ru Video muusiumi esemetest ja piltidest ● https://www.youtube.com/user/TheArtsmuseum Mõned pildid muuseumi eksponaatidest Tänan kuulamast!
"Teekond hommikumaale" vaatamas. Näitus oli minu jaoks teistmoodi, kuna ise huvitun rohkem kaasaegsest kunstist. Valisin selle muuseumi põhjusega, sest näitus kajastab ka ajaloo tunnis praegu õppivat teemat ning mind huvitab ajalugu. Näituse pealkiri "Teekond hommikumaale" pani mind näitust veel rohkem ootama, sest ma ei teadnud täpselt mida pealkiri endas peitis. Näitus oli kuigi mitte põnev, sest oleks võinud rohkem silmapaistvamaid teoseid olla. Kui muuseumis käia peab rohekm aega varuma. Tagantjärgi mõeldes oleksin ma võinud aega rohkem varuda ja olla muuseumis kannatlikum ning töid põhjalikumalt uurida. Käies muuseumis ringi oli "seda" õiget maali raske leida. Külastatul näitusel oli palju teoseid, mis mind ei köitnud ega pakkunud huvi. Kuid siiski üks teos jäi mulle silma.. Käisin näitusel veel ringi, et äkki leian midagi, mis mulle rohkem meeldib, kuid ei midagi
Ning ilmselgelt ei väljendu mikro- ja makrokosmose analoogia mitte otseselt nendes füüsilistes suhtarvudes (näiteks pea on kaheksandik inimese pikkusest), vaid see on varjatum Inimene on samas asendis nagu siis kui Kristus risti löödi ruudu sees ja ringi sees ta läheb ringile vastavalt asendisse, nii, et mõlemad ruudu kui ka ringi perspektiivis on tal jalad ja käed vastu neid. Ülesanne 3.Millise ajajärgu eksponaadid asuvad selles muuseumis? Muuseumis on esindatud põhiliselt õhtumaade maalikunst ja skulptuur aastatest 1848–1914, eriti palju impressionistideloomingut. Mis on Quai Voltaire? Lisa pilt. Tänav Ülesanne 4. Mis on maali nimi? Vigrin of the Rocks Millises muuseumis asub algupärane teos? Pariisis Louvre muuseumis Millele on see maalitud ja milliste värvidega (fresko, õlivärv, vesivärv, tempera)? Õlivärvidega puidust paneelile
Trükimuuseum on asutatud 2010. aasta kevadel. See ei ole lihtsalt muuseum, vaid seal on paljud eksponaadid ka töövahendid (näiteks õpitubadel osalejatele või tudengitele). Muuseum pole külastajatele igapäevaelt avatud, aga see on nende üheks järgmiseks sammuks. Muuseum kogub seadmeid ja infomaterjal, annab edasi oskusi, talletab oskused ja suulise pärandi. Trükimuuseum areneb avatud stuudioks. Seal on võimalik läbi teha erinevaid trükitehnikaid. Muidugi käib muuseumis ka töö dokumentidega, et uurida Eesti ajalugu ja see talletada. Trükimuuseumis näeb viite kõrgtrükipressi ja rohkem kui 40 komplektist koosnevat kollektsiooni metallist ja puust laokirjadega. Seal näidatakse ka kuidas erinevad masinad töötavad. Oma käega saab katsuda paberile valmis trükitut, pilte ja tekste. Trükimuuseumisse jõudes, peale pikka otsimist oli esimene asi, mida märkasime suur kiri APARAAT. Hakkasime mõtlema, et kas see koht on kuidagi seotud lahedate pidudega,mis
Banksy ,,Withus oragainstus" Banksy on inglise anonüümse tänavakunstniku pseudonüüm. Banksy on tuntud eelkõige oma grafitite ja maalide poolest, kuid on avaldanud ka mitu raamatut(nt: ,,Wall and piece", ,,Cut it Out"). Banksy on tuntust kogunud mitmete kuulsate teoste asendamisega tuntud muuseumites, näiteks NY Moodsa kunsti muuseumis asendas ta Andy Warholi maali ,,Campbelli supipurgid" enda versiooniga sellest. Teises New Yorgi muuseumis, loodusajaloomuuseumis, riputas ta üles oma töö ,,Withus oragainstus", mis püsis seal ühtekokku 12 päeva. ,,Withus oragainstus" tähendab otsetõlkes ,,meiega või meie vastu". See on laenatud G.W. Bushi kõnest, kus ta ütles ,,Te olete kas meiega või terroristidega" ning alustas sellega sõda terrorismi vastu, mis on tekitanud vastakaid arvamusi miljonites
Matthias Grünewald Matthias Grünewald oli teine suurmeister Albrecht Düreri kõrval XVI sajandil.Grünewaldi tegelik nimi oli Mathis Gothart. Temast ei teatud üpris midagi enne XX sajandit, ainult 13 tema maalingutest on säilinud. Grünewald sündis ja kasvas üles Würzburg´is Nürnbergi lähedal. Aastast 1501 kuni 1521 oli ta töökoja omanik Seligenstadtis. Grünewaldi peateos on Isenheimi altar Colmari muuseumis,mis valmis u. 1511 a. See on suur tiibaltar, kolme paari tiibadega. Väliskülje keskosas on keskne pilt, mis kujutab Kristust ristil. Kristuse figuur on kujutatud hirmuäratava naturalismiga. Vastandina Dürerile ei lasknud Grünewald end mõjutada selle murranguaja vooludest, püüetest suurejoonelise, ideaalse ilu poole. Ta töödes esineb tüüpiline hilisgooti segane, kuhjatud ornamentika; riiete käsitlus on rahutu, joonistuses puudub uue stiili pehme ja painduv ümarus
Varbla Muuseum Aruküla küla Rene Kask tel: 5668 5168 Avatud:01.05 - 31.10. L, P 12 - 17 Muul ajal etteteatamisel Varbla Muuseum on loodud 2002. a. omaalgatuse korras ning tegutseb mittetulundusühinguna. Muuseumi asutajateks ja eestvedajateks on perekond Kask. Muuseum asub Uue-Varbla mõisahäärberi saalis. Väljapanek kajastab kohalikku eluolu möödunud sajandi esimesel poolel ning Varbla valla ajalugu. Eraldi väljapanek on Uue-Varbla mõisa ajaloost 205 aasta jooksul. Muuseumis asub ka käsitöötuba. Mitmesuguste tööriiistade väljapanek asub mõisa aidas. Traditsioonilise üritusena toimub igal suvel muueumi õuel käsitöö ja omatoodangu laat. Pärnu Linnakodaniku maja Aadress: Nikolai tn 8 Pärnu Telefon: 444 8109 Külastamiseks avatud kolmapäeval ja neljapäeval kl. 12-18.00 Teistel päevadel eelnevalt kokkulepituna telefonil 44 31 299 Külastajatele on vaatamiseks väljapanekud omavalitsuse ajaloost, Pärnu linnaga
1999. aasta suvel ehitasime siia need sillamajakesed, mis sümboliseerivad vana eestlaste linnust. Ühte neist tuleb edaspidi näituseruum, kuhu paigutame Rae valla territooriumilt leitud muinaseestlaste sõjariistu kivi- kirved, nooleotsi ja teisi sõjariistu, milliseid muinaseesti sõjamehed kasutasid raudrüütlitega võideldes. Sel aastal paigaldasime siia ka igavese tule. See süüdatakse kõigil Vabariigi tähtpäevadel." 1999. aasta 5. detsembril toimus muuseumis "60 aastat Talvesõja möödumisest" näituse avamine. Lindi lõikas läbi Soome suursaadik. 2003.a. 29. novembril tähistati Eesti Vabadusvõitluse Muuseumis Lagedil 85. aasta möödumist Vabadussõja algusest. Toimus 1944.a. Narva piirkonna lahingute imitatsioon kus punaarmeelased üritasid korduvalt tulutult Narva jõge forsseerida et selle läänekaldal sillapead moodustada. Eesti Leegioni võitlejatel õnnestus selliseid rünnakuid korduvalt suurte
Mida uut sain teada Niguliste muuseumit külastades Kuna ma varem ei olnud käinud Niguliste muuseumis siis sain ma seekord sellest palju uut teada. Oli reedene päev. Täpselt kaks tundi enne sulgemist jõudsin muuseumisse sisse astuda. Niguliste kirik on uhke ja suur ehitis, mis rajati 13.sajandil. Ka kiriku uksed on suured. Ostsin pileti ära ning asusin Niguliste muuseumiga tutvuma. Esimesena jõudsin Alexander von Esseni hauaplaadi juurde, kus on kujutatud imikut ning palvetavat meest ja naist. Edasi sisenesin suurtest ustest ja kohe jäi silma maal ,,Kristus Ristil", aastast 1863. See on
valmis 1771. aastal, ning selle klaveri valmistajaks on J. Zumpe. Muusikamuuseumis on ka palju teisi klavereid näiteks 19.sajandist pärit kaelkirjakklaver. See klaver saadeti Eestisse mõisapreili von Rammile kosjakingiks. Muusikamuuseumis on väljas ka klaver millel väidetavalt kirjutas 1944. aastal Gustav Ernesaks laulu ,,Mu isamaa on minu arm", mida nüüd lauldakse igal laulupeol ja mis on vaieldamatult üks eestlaste lemmiklaule. Muuseumis on väljas ka palju oreleid. Orelid on suured võimsad pillid mida enamasti mängitakse kirikutes, kuid on olemas ka koduoreleid. Orel töötab viledega, mida suurem vile, seda madalam heli ja mida väiksem vile, seda kõrgem. Eesti kuulsaim oreli valmistaja on A. Kristal. Muusikamuuseumis on ja väntorelid mille ajalugu ulatub 18.sajandisse. Neid pille mänigsid vanasti vaesed ja kerjused, kes sellega elatist teenisid. Eestisse
Selle aja jooksul tehti olulisi uurimisi, mis võimaldasid hoone taastada võimaluste piires algsel kujul. Vastrenoveeritud kirik langes tulekahju ohvriks 1982. aastal, kuid on tänaseks restaureeritud. 2. Miks sai ta sellise nime? Sellepärast, et kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. 3. Millal sai Nigulistest muuseum? Alates 1984 4. Milline ja mis aegne kunst on seal eksponeeritud? Kogud? Niguliste muuseumis on välja pandud Eesti Kunstimuuseumi kunstiteoseid seitsme sajandi pikkusest ajaperioodist – kesk- ja uusaegse kirikukunsti kogu ning reformatsioonijärgne kirikukunst 16.–17. sajandist. Üliväärtuslike hilis-keskaegsete altarite kõrval Põhja-Saksamaalt ning Madalmaadest on Nigulistes võimalik tutvuda puunikerduskunsti, pilt- ja vappepitaafide ning rikkaliku lühtrite, hauaplaatide ja väärismetalli kollektsiooniga. 5
Tallinna vanalinnas. Pärast kunstnik Adamson-Ericu lese Mari Adamsoni rohkem kui 800 kunstiteose kinkimist Eesti Kunstimuuseumile avati 1983. aastal Adamson-Ericu muuseum. Muuseum avati 2. detsembril, kunstniku surma viieteistkümnendal aastapäeval. Muuseumi direktoriks on Ülle Kruus. Adamson-Ericu muuseumis asub Adamson- Ericu kogu. Muuseumi põhikogusse kuulub 1543 taiest ning ta jaguneb maalikoguks ja tarbekunstikoguks. Muuseumi kogule pani aluse kunstniku
ANALÜÜS ,,Kadunud aegade aarded" Käisin kolmapäev koos klassivendadega Kadrioru juures asuval Mikkeli muuseumis,mis oli minu jaoks esimene muuseum mida külastansin.Algus oli raske üles leida ,kuid lõpuks leidsime koha üles ning hakkasime uurima. Näitus ,,Kadunud aegade aarded" toob vaatajateni Eesti muuseumides ja erakollektsioonides leiduvad Egiptuse, Kreeka, Vana-Ida ja Kolumbuse-eelsete Ameerika kultuuride muistised ja esemeid.Näitusel tuuakse vaatajate silmini kus välja pandud vanimatel esemetel on iga rohkem kui 5000 aasta
sootunnuseid ja lopsakaid vorme, näojooned puudusid alasti naistekujukestel. veenuseid ehk naisekujukesi seostati viljakusmaagiaga ning peenete käte ning jalgade tõttu hoiti neid peamiselt käes teadaolev vanim skulptuur on leitud saksamaalt, üle 35 000 aasta vana mammutiluust nikerdatud veenuse kuju. Leid on pandud üles Stuttgartis, Baden-Württembergi liidumaa ajaloomuuseumisse kõige tuntum on Willendorfi Veenus, leiti Austrias Willendorfi läheduses ja asub praegu Viini loodusajaloo muuseumis Maalikunst esiaja tuntuimas kunstinäited on koopamaalid ehk maalingud koopaseintel- ja lagedel. Peamiselt kasutusel olnud must, punane, kollane ja valge värv oli saadud looduslikest vahenditest. Peamine alaliik oli seina- e monumentaalmaal koopamaalidel esines kõige rohkem loomi (nt piisonid, metssead, metshobused), enamasti loomutruud. inimese kujutisi vähem ning tihti on need skemaatilised. leidub ka hulgaliselt sümboleid ja märke, kuid nende tähendus on vaid oletatav
Igal kujutisel oli oma nimi. Peale seda läksime peamaja ligiduses asuvasse tähetorni. Enne tähetorni oli tee äärde istutatud erineva suuruse ja vahega kuused. Kuused tähistasid päikesesüsteemis asuvaid planeete. Tähetornis oli seintel iga tähtkuju pilt raamide sees. Viimasel korrusel nägime Eesti suurimat teleskoopi. Giid näitas meile, kuidas teleskoop liigub ja rääkis millal on kõige parem aeg tähti vaadelda. Järgmine koht kuhu ta meid viis oli tähetornis asuv muuseum. Muuseumis näitas ta päikese ja maa mudeli peal kuidas tekivad erinevad aastaajad, millal on kuuvarjutus või päikesevarjutus. Muuseumis oli väga palju erinevaid taevakehade kaarte, pilte ja eriti huvitav oli meteoriidi tükk. Enne äraminekut näidati arvuti kaudu kus paiknevad tähed taevas ja millise kujuga nad on, nägime ka millised on tähtkujude kujutised aastate pärast. Väga huvitav oli see, et tähed langevad horisondi suhtes erinevates paikades erinevalt
Originaal maalitud 1315, restaureeritud meistri poolt 1321, kuna oli saanud niiskuse käes kahjustada. 1320 maalis ta ühe altari osa St. Catherine kiriku jaoks Pisas, mis nüüdseks on tükkideks võetud- üks osa on Pisa akadeemias ja kaks teist tükki teistes hoonetes samas linnas. Järgmisel aastal oli ta Orvietos ning maalis üht altariosa San Dominico kirikule, mis on praeguseks säilitatud selle linna muuseumis. Ta naasis tagasi Sienasse. Ta oli tegevuses 1328 oma imelise portreega Foglianost, mis oli esimene maal ajaloolisest tegelasest. Maalil on kujutatud siis Siena väepealikku ratsutamas kahe linna vahel, mis ta firenzelastelt oli vallutanud. See on ka üks esimesi ratsakujutisi peale antiikaega ja järgib ilmselt roomlaste triumfikäigu põhimõtet. Fogliano on maalil ühtaegu suursugune, aga must taustal ka kummituslikult üksi jäetud.
• 1999. aasta suvel ehitasime siia need sillamajakesed, mis sümboliseerivad vana eestlaste linnust. Ühte neist tuleb edaspidi näituseruum, kuhu paigutame Rae valla territooriumilt leitud muinaseestlaste sõjariistu – kivi- kirved, nooleotsi ja teisi sõjariistu, milliseid muinaseesti sõjamehed kasutasid raudrüütlitega võideldes. Sel aastal paigaldasime siia ka igavese tule. See süüdatakse kõigil Vabariigi tähtpäevadel." • 1999. aasta 5. detsembril toimus muuseumis “60 aastat Talvesõja möödumisest” näituse avamine. Lindi lõikas läbi Soome suursaadik. • 2003.a. 29. novembril tähistati Eesti Vabadusvõitluse Muuseumis Lagedil 85. aasta möödumist Vabadussõja algusest. Toimus 1944.a. Narva piirkonna lahingute imitatsioon kus punaarmeelased üritasid korduvalt tulutult Narva jõge forsseerida et selle läänekaldal sillapead moodustada. Eesti Leegioni võitlejatel õnnestus selliseid rünnakuid korduvalt suurte kaotuste hinnaga
Tarbekunsti Instituudi direktor ning ta osales hilisema kunstikombinaadi "Ars" asutamisel. Nagu paljud juhtivtöötajad langes ka tema stalinlike repressioonide ohvriks ning pidi 1949. aastal oma ametikohalt lahkuma. Maailma kunstist on Eestis kuulsad kahe Lüübeki meistri tööd 15. sajandi lõpust: Hermen Rode peaaltar Niguliste kirikus (1478-1481) ja Bernt Notke "Surmatantsu" algusosa. Hilisema aja maalikunsti väärtuslikke taieseid eksponeeritakse Väliskunsti muuseumis Kadrioru lossis. Ka lossi võib vaadelda suurepärase kunstiteosena, mille rajamist alustasid 1718. aastal Venemaa tsaar Peeter I ja tema arhitekt Niccolò Michetti. Tõeline meistriteos on läbi kahe korruse ulatuv barokkstiilis peasaal, mis on praktiliselt säilitanud oma algse ilme. Muuseumis eksponeeritakse Madalmaade, Saksa, Itaalia, Vene, Austria, Sveitsi ja teiste maade kunsti. Ka Eesti Kunstimuuseumi uus hoone tuleb Kadrioru parki.
Nofretete pidi olema suur naine. Ja nüüd on mingi põhimõttetu gangster selle pühapäeva õhtul lihtsalt varastanud. Muidugi läheb Murf kohe ilma hommikusöögita Muuseumisse ja külastab kuriteopaika, Skulptuurisaal number 13. Ta märkab et, alarm on katki, aken on lahti ja põrandal lihtsalt uskumatu on pikniku jäänused: tühi veini pudel, tükk leiba, veidi juustu. Milline ülbus. Murfi teooria: gangster oli peale sulgemist ikka muuseumis ja manipuleeris alarmiga. Ta ootas kuni kõik oli vaikne, samal ajal süües ja juues. Viimaks viis ta väärtusliku kuju akna juurde. Kindlasti ootas keegi väljas autoga. Milline skandaal! Kodus läheb Murf enda arhiivi, seal on tal oluline informatsioon linna kriminaalsete isikut kohta. Ta leiab ühte huvitava kandidaadi: Dagobert, kutsutud ka Mustpea, tuntud oma eriliste tegude ja ka hea isu pärast. Murf helista Dagoberdi mobiilile ja palub talt väikest intervjuud
Kadrioru Kunstimuuseum Kadriorg on peale vanalinna minu lemmikpaik Tallinnas. Ma ei kujuta enam Tallinnat ette ilma Kadrioru lossi ja pargita, mis on mõnus paik jalutuskäikuteks igal aastaajal. Mul oli hea meel käia klassiga sel aastal Kadrioru muuseumis, kus saatis meid giid. Kadrioru lossi ehitamine oli üks suurepärane ettevõtmine, milles peame tänama Peeter I-st ja Katarina II-st. Sellest on saanud ajalooliselt väga tähtis paik. 1921. aastal reorganiseeriti ehitis ümber kunstimuuseumiks, mis kujul on ta ka tänapäeval. Lossi peasaal on üks uhkemaid Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri näiteid, mis on niivõrd hästi säilinud. Lisaks on muuseumis säilinud ka mitmed ahjud, kahjuks aga puuduvad
tutvustatakse järgmistes filiaalides: · muuseumi vanakunsti kogu haruldasi kirikukunsti näiteid keskajast barokini (13.18. saj.) ja tsunftide, gildide, kirikute ning Mustpeade Vennaskonna hõbevarasid Niguliste Muuseumis; · 16.20. sajandi Euroopa ja Vene kunsti pärleid Kadrioru lossis ja Johannes Mikkeli poolt muuseumile kingitud hinnalist 16.20. saj. Lääne-Euroopa, Vene ja Hiina kunsti kogu Mikkeli muuseumis Kadrioru Kunstimuuseumi hoonetes; · eesti ühe mitmekülgsema kunstniku Adamson-Ericu (19021968) kujutavat kunsti ja tarbekunsti Adamson-Ericu muuseumis; · eesti suure rahvusromantiku ja ühiskonnategelase, kunstnik Kristjan Raua (18651943) töid Kristjan Raua Majamuuseumis. · Muuseumi uues peahoones, Kumu Kunstimuuseumis, on ulatuslik eesti kunsti püsiväljapanek, kus võib nautida eesti kunsti klassikat 18.
selleks, et vaatajaid härdaks teha või kutsuda esile kaastundeohkeid. Teda vapustasid nähtud tüübid ja karakterid, temas tekkis vajadus maalida seda kauget tundmatut vene elu, ja ta maalis niisuguse stseeni, millele võrdset võib leida ehk Gogoli kõige hingestatumast loomingust." "Burlakid Volgal" eksponeeriti ülemaailmsel kunstinäitusel Viinis ja tõi kunstnikule üldise tunnustuse. Pilt asub hetkel Peterburis Vene Riiklikus muuseumis. Maal valmis aastatel 18841888. Maal räägib Vene revolutsiooni aegadest, kus on kujutatud üllatunud perekond pagendusest tagasi tulnud pereliikmest. Maal on üks Repini paremini väljendatud sotsiaalse vaatenurga alt teos, mis iseloomustab Peredvizhnike liikumist. Maal asub hetkel Tretjakovi galeriis Moskvas. Maal valmis aastatel 18801883. Töös on näha viha, agressiivsust ja massi mis kannab kuulsa Kurski Leedi ikooni kodust Korennaya kloostrisse, mis asub
Mina käisin 16. oktoobril Meremuuseumis, mis asub Paks Margareetas. Muuseumisse sisenedes tundsin kohe merelist atmosfääri, sest igal pool olid laevakesed, erinevad päästerõngad, kaardid ja mitmed pildid kuulsatest meresõitjatest. Muuseumis on 4 korrust, mis on väga huvitavad. Muuseumi põrand oli kivist tehtud ning lagi oli sinist värvi. Esimesel korrusel ei olnud väga palju eksponaate, kuid oli piisavalt põnevaid elemente. Näiteks seina peal oli kaart, millel oli märgitud Eesti asulakohad keskmisel ja nooremal kiviajal. Põrandal seisis ühepuupaat, mida sai lähedalt vaadata. Klaasi taga sai näha kivist võrguraskuseid, vasest süvavee tuukriülikonda ning mitmeid kaarte. Seina peal oli plaat, mis
mõistmine. - Muuseumi alafinantseerimine, sponsorite puudumine - Madalate palkade tõttu pole võimalik palgata eriala tippspetsialiste. - Elanike kultuurihuvi vähesus, kommertskultuuri eelistus. -Koht suletakse klientide vähemuse tõttu. 4. Kokkuvõte Arvan et see Eesti Vabaõhumuuseum ja Selle pood on igati väärt käimist. Poes on kindlasti asju, mis meeldiks igale inimesele, erinevast kohast. Ja lisan seda ka et muuseum on ka väga tore, näeb kuidas vanasti inimesed elasid, muuseumis lisaks on veel kõrts, kus saad söömas käija, seal on taskukohased hinnad.
19. sajandi keskpaigast muudeti muuseum Klassikalise Muinasteaduse Muuseumiks ning kogudesse lisandus ohtralt antiikkeraamikat ja skulptuuride kipsvalandeid. 1862. aastal sai muuseum avatuks kõigile nong omandas suurema tähenduse, kuna ei olnud enam mõeldud vaid akadeemilistele ringkondadele. Praegusel ajal asub muuseum ülikooli vasakus tiivas, kuhu asus 1868. aastal. Alates 1998. aastast kannab muuseum taas oma esialgset nime- Tartu Ülikooli Kunstimuuseum. Tänapäeval saab muuseumis vaadata lisaks antiikkunstile ka näitusi muuseumi kogudest ning kaasaegset eesti kunsti. Püsivalt on pandud välja näitus skulptuuridest kreeka arhailise, klassikalise ja hellenistliku kunsti parematest kipsjäljenditest. Need on ostetud Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa muusemidest 1860. aastal. Kuna Ülikooli Muuseum on Eestis ainuke, mis eksponeerib antiikkunsti, siis eristub see selgelt teiste muuseumide hulgast. Muuseumis
Albrecht Dürer (21. mai 1471 Nürnberg 6. aprill 1528) Albrecht Dürer oli saksa maalikunstnik ja graafik, mitmekülgne kunstnik ja teadlane, renessansskunsti suurmeister. Tema loomingu tähtsaimaks osaks on graafika. Ta oli graafikatehnika võimaluste avardaja ja nende virtuooslik kasutaja. Tema gravüürid tunnistavad tehnika täiuslikku valdamist ja muljetavaldavat kvaliteeti. Dürer lõi sadakond vasegravüüri, kuus oforti, 350 puulõiget, 400 puulõiketehnikas raamatuillustratsiooni. Puugravüürisari "Apokalüpsis" ja vasegravüürisari "Suur passioon" väljendavad reformatsioonivaimustust ja võitluspaatost. Düreri maaliloomingust on eriti tuntud portreed. Ta pidas kunsti võluks fantaasiaküllust, inimtüüpide valikut ja tunnete ustavust. Dürer oli ka esimene, kelle loomingus on oluline koht autoportreedel (''Autop. Maastikuga 26 a'' ja ''Autop. 22 a''). Näiteks ühel kujutab ta end kui Kristus - "Autoportree karusnahkses rüüs" . Selles maalis välj...
pinnast 100 m. Ehitised: 1) Athena Nike tempel. Ei ole tütre tempel, on päris Jumalanna tempel. Austatakse Athenat kui võidutoojat. Athena templis on suur Athena kuju. Kujul ei olnud tiibu küljes, vale väljend on tiivutu Nike. On amfiprostüül. Türgi ajal (15. saj l 19. saj 30d) tassiti laiali. On tagasi kokku laotud. Athena Nike friisilt Sandaali lahti siduv Nike. 5. saj. eKr. Tähtsus rüüvoldid (kivist). Asub Arkopoli muuseumis. 2) Propüleed. Väravehitis. Athena Akropolile sai alguses ainult läbi propüleede, hiljem hakkavad tekkima trepid. 3) Parthenon Neitsi Athena tempel. Seal asus Pheidiase loodud kullast ja elevandiluust Athena Parthenose kuju (12m) Parthenon on marmorist. 92 metoopi, 15 Briti Muuseumis (1816), 1 Louvre'is. Lord Elgin Thomas Brus Elgin ostis Kreeka muinsusi. Parthenoni friisi tükke. 1816 müüs inglastele sellest kujunes Briti Muuseum.
Submarino Hipopotamo oli esimene Lõuna-Ameerikas ehitatud laev, mida katsetati Equadoris 18. septembil 1837. See oli disainitud Jose Rodriguez Lavandera poolt, kes koos Jose Quevedo'ga ületas edukalt Guyase jõe Equadori südames. Lavandera astus mereväkke 1823 ning sai leitnandiks aastal 1830. Hipopotamo ületas Guayast veel kaks korda, kuid laevast loobuti riigi rahanappuse ja vähese huvi tõttu. Praegu on mõned laeva maketid nähtaval Equadori Mereväe Veeteede muuseumis. Aastal 1851 kujundas Baieri suurtükiväelane Wilhelm Bauer allveelaeva, mida hakati tema enda järgi nimetama Brandtaucher'iks (eesti k. süüte-sukelduja). Laeva ehitas August Howaldt ning see töötas pöördratta põhimõttel. See läks küll esimesel katsel Kieli sadama lähistel põhja, kuid selle kolme-liikmelisel meeskonnal õnnestus pääseda. Allveelaev leiti 1887. aastal süvatööde käigus üles ning toodi pinnale 16 aastat hiljem. Hetkel on laev Dresdeni muuseumis eksponaadiks.
SEES JA PEAL (SEESÜTLEV) (ALALÜTLEV) KÄÄNDELÕPUD ON VÕI KAASHÄÄLIKUGA JA -ga LÕPPEVATE MEESSOOST SÕNADE, A VÕI -lõpuga NAISSOOST SÕNADE NING VÕI E-lõpuga KESKSOOST SÕNADE KOHAKÄÄNDE LÕPP ON E meessugu laud laual jaanuar jaanuaris muuseum muuseumis naissugu kool koolis saun saunas kesksugu taevas taevas meri meres VÕI -lõpuga NAISSOOST SÕNADE NING -lõpuga KESKSOOST SÕNADE KOHAKÄÄNDE LÕPP ON naissugu Eesti Eestis
(u. 1480). Täpset dateerimist raskendab ka asjaolu, et mõlema maali loomine on toimunud pika perioodi vältel. 1482 kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo Milaanosse, kuhu ta jäi 1499. aastani. Neil aastatel arendas Leonardo oma tegevust nii inseneri, skulptori, muusiku kui ka pidude korraldajana. Sellest ajavahemikust on järele jäänud väga vähe tema töid. 1483 telliti Leonardolt suurepärane maal "Madonna kaljukoopas", mis on praegu Louvre`i muuseumis Pariisis. Sellest teosest eksisteerib ka teine versioon, mis asub Londonis Rahvusgaleriis ning mille peamiseks autoriks peetakse Ambrogio da Predisi ning mis on võrreldes Pariisi versiooniga oluliselt kohmakamalt maalitud. "Püha õhtusöömaaeg", üks kuulsamaid Vinci maaliteoseid, valmis 1496. aastast 1497. aastani, mis on maalitud Santa Maria delle Grazie kloostri söögisaali seinal. Praegu pole sellest enam midagi säilinud, selles on süüdi aeg, inimesed ja restauraatorite rumalus.
Atreuse varakamber - kõige kuulsam haud. (Atreus - Agamemnoni isa). 1300 eKr. Üle 13 meetri kõrge. Agamemnoni surimask kullast mask. 1500 eKr. Agamemnoni surimask on hüüdnimi. Asub Ateena Rahvusmuuseumis. 2 kullast kappa Vaphiost - 1500 eKr. Trooja Tänapäeva Türgi, Väike-Aasia poolsaar, Uus Ilioni küla, Hissarliki küngas. Välja on kaevatud 9 kultuurikihti. Oletatavad Trooja sõja sündmused toimusid alt kuuendas kihis. ca 1170 eKr. Berliinis Pergamoni muuseumis asub üks päikesejumal Heliosega metoop (plaat kreeka templi friisis). (Helios Ilion) Heinrich Schliemann (1822-1890) Saksa amatöörarheoloog. Ta avastas rusud, mida pidas Troojaks. Kokku kaevas ta kolmes kohas - Troojas, Mükeenes ja Tirunses. Esimesena kaevas Hissarliki künkal Ameerika asekonsul Frank Calvert. Priamose aare, Helena ehted suur kogus Troojast leitud kuldesemeid. 1945. aasta maikuus viisid nõukogude väed 400 eset Venemaale ja neid varjati Moskvas Puskini
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
