Loodan, et töö toob lugejani mõningad teadmised Tiibetist ja selle ajaloost ning kultuuri eripäradest. 2 Tiibeti ajalugu Varane ajalugu Tiibeti platoo asustati inimeste poolt vähemalt 21 000 aastat tagasi. 3 saj. eKr rändasid Tiibetisse elama hiinlased Põhja-Hiinast asendades nõnda suure osa algsest elanikkonnast. Kõige esimeseks riigiks Tiibetis oli Zhangzhung/Shangshung, mis oli kuningriik põhja ja loode Tiibetis 500eKr-625pKr, pealinnaga Kyunglung. Kuningriigis oli valitsevaks usundiks bön, mis on olnud mõjutajaks tänapäeva Tiibeti budismile. Zhangzhungi inimesi on palju mainitud vanades Tiibeti tekstides. Tiibeti impeerium Ühtse Tiibeti ajalugu algab kuningas Songtsän Gampo (604?-650 pKr) valitsusega, kes ühendas Yarlung Tsangpo jõe oru osad ja rajas nõnda Tiibeti impeeriumi. Ta viis läbi palju reforme mille tagajärjel hakkas Tiibeti võim kiiresti levima, luues nõnda suure ja
Mongoli meedikud olid kuulsad nii Hiinas kui ka Tiibetis. Mongolid töötasid vastavalt oma elustiilile välja meditsiinisüsteemi. See erines oluliselt naaberrahvaste meditsiinist. Tänu sellele, et mõnedel Dalai-laamadel olid isiklikud mongoli ihuarstid muutus mongoli meditsiin aja jooksul Tiibetis populaarseks. Hiinas kasutasid Mandzuuria imperaatorid mongoli arstide abi, kes määrasid diagnoosi haige väljaheite, uriini ja pulsi põhjal. Üheks mongoli meditsiini eripäraks on vee kasutamine ravimisel. Allikatest kogutud vesi võis säilida aastaid ning oli valmis kasutamiseks. See alandab maomahla happesust ning on kasutusel ka mitmetes veeprotseduuridel. Aadrilaskmine. Kapillaari (veeni) tehakse sisselõige, mille kaudu lastakse välja haigusega nakatunud veri
Hiina Hiina tihedaim asustus on Pekingis ja Shanghais. Suurlinnad asuvad enamasti Ida-Hiinas mere läheduses, sest seal on hea pääs merele tagamaks hiinlaste rohke kalapüügi ja tiheda kaubavahetuse. Vähemasustatud piirkonnad on mägedes Tiibetis, Himaalajas ja Lääne- Hiinas. Hiina majanduse areng on pärast reformide käivitamist 1980. aastal olnud erakordselt kiire. Keskmine majanduskasv on olnud 10% aastas. Tõenäoline, et samas tempos jätkatakse. Sellest tingituna on ka inimeste elujärg paranenud, kuid võrreldes teiste riikide keskmise palgaga on Hiinas see siiski väga väike. Peamiselt tuleb majanduse edu tööstusest. Arvatakse, et paljud hindavad
suitsuküünlad, asetatakse lilli ja ohvriande (jooke, puuvilju), loetakse väike palve jne. Igal majal, igal asutusel või ettevõttel ja kohal on oma altar. Amuletid ja talismanid on kaasaskantavad pühad esemed: medaljonid, käepaelad, värsked lillepärjad (sõidukites) jne. Templite külastamisel tehakse väike annetus, süüdatakse küünlaid, loetakse palveid, lisatakse õhukesi kuldlehekesi Buddha või pühaku kujule, ennustatakse jne. Kombed erinevad piirkonniti. Tiibetis on iseloomulik palveveskite keerutamine, mõnel pool helistatakse kellasid vms. Kohalviibivalt mungalt võetakse vastu õnnistusi (pühitsetud vesi, õnnistussõnad, käepael talismaniks jne). Rahvabudism ei pruugi seada piiranguid toiduvalikule ega muudele igapäevaelu kommetele. Sümbolid: ratas, kala, merikarp, vaas, lill, vihmavari, palvelipp, lõputu sõlm. Püha lause (mantra): "O(o)m mani padme hu(u)m" (on ka teisi kirjapilte), millel on palju tõlgendusi. Buddha kujud ilmusid u. 1. saj
Kultuuri st usu säilitamine ja poliitilise iseseisvuse taastamine sulavad tiibetlaste jaoks kokku üheks, see on Dalai-laama isikuks, kes sümboliseerib mõlemat eesmärki. Hiina poliitika Tiibeti suhtes on suunatud tiibetlaste rahvusliku ja kultuurilise eripära hävitamisele ja Tiibeti tasalülitamisele riigi teiste osadega. Kuigi sissisõda kestis kuni 1974. aastani, ei kujutanud see peale 1959. aastat enam tõsist ohtu Hiina võimule Tiibetis. Üldse toimus aastatel 1954-1974 Tiibetis 50 suuremat mässu või ülestõusu. 9-ndal septembril 1965 kuulutati välja Tiibeti Autonoomne Regioon. Järgmisel aastal algas Hiinas "Suur Proletaarne Kultuurirevolutsioon", mis tabas eriti valusalt just HRV vähemusrahvaid, oli ju Kultuurirevolutsiooni peamine loosung " hävitada 4 Vana" (vana ideoloogia, vana kultuur, vanad kombed ja vanad harjumused) just neile kõige hirmuäratavam. Tiibetis oli Punakaardi esimeseks sammuks Lhasa peatempli Tsugla Khangi lammutamine
Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem. Vaimulikeks on laamad-mungad näiteks Dalai - laama. Igapäevaelus avaldub budism altarite eest hoolitsemises ja palvetes, amulettide kasutamises, templite-kloostrite külastamises jne. Kantakse amulette ja talismane. Kombed Igal majal, igal asutusel või ettevõttel ja kohal on oma altar kus on Buddha või mõne pühaku kuju või pilt. Kombed erinevad piirkonniti Näiteks Tiibetis on iseloomulik palveveskite keerutamine, mõnel pool helistatakse kellasid vms. Sümbolid Sümbolid: ratas, kala, merikarp, vaas, lill, vihmavari, palvelipp, lõputu sõlm. Püha lause (mantra): "O(o)m mani padme hu(u)m" (on ka teisi kirjapilte), millel on palju tõlgendusi. Buddha kujud ilmusid u. 1. saj. eKr, varasematel aegadel kujude loomist tauniti. Sümbolid Seadmuseratas ehk Dharma, 8- osaline ratas Lootos Pühad paigad Templid Kloostrid
Hiina 1,2 miljardilisest rahvastikust moodustavad peaaegu 93% hanid (Hiinlased). Ülejäänud 92 miljonit kuuluvad 55 vähemusrahvuse või tunnustatud etnilise rühmituse hulka. Vähemusrahvustel on suur poliitiline tähtsus, sest paljud, näiteks mongolid, tiibetlased ja islamiusulised Xinjiangi uiguurid, elavad strateegiliselt tähtsatel piirialadel. Hanide ümberasustamist ääremaadele on sügavalt pahaks pandud ning Xinjiangis ja Tiibetis on see põhjustanud meeleavaldusi, mis on kõik julmalt maha surutud. Xinjiangis ja Sise Mongoolias on hanid nüüd enamusrahvus. Tiibeti püüdlust tõelist autonoomiat saavutada toetatakse rahvusvaheliselt üha rohkem. Pärast seda kui 1979 kehtestatud ühelapsepoliitika tõttu mõni väike rahvusrühm peaaegu välja suri, on valitsuse kontroll vähemusrahvaste pereplaneerimise üle nõrgenenud
rünnanud. Nad lasevad inimesel kergesti oma murtud saagi ära võtta ja on juhtunud, et kui inimene irbist ründab, siis too ei kaitsegi ennast. Irbised on videvikuloomad. Vähem tegutsevad nad öösel. Pilves ilmaga võivad nad päevalgi aktiivsed olla. ELUKOHT JA TOITUMUS Lumeleopard on isepäine jahimees, kes elab maailma kõrgemais mägedeis. Neis piirkondades elutsevad vähesed loomad. Irbis elab kõrgetes mägedes. Himaalajas, Tiibetis, Kesk-Aasia ja Lõuna-Siberi mägedes , Altai, Tõvani ning Mongoolia mägedes. Suvel elab irbis enamasti lumepiiri lähedal (36603970 km), kuid talvel laskub sõraliste järel 1800 meetrini. Irbise elupaik on tavaliselt koobas või kaljulõhe raskesti ligipääsetavas sälkorus, aga Kõrgõzstanist on teada juhtumeid, kus irbis on puhkama heitnud madala puu otsa raisakotka vanasse pessa. Irbise peamised saakloomad on sõralised. Lisaks maitseb irbisele ka jäneseid, ümisejaid ja
keskne formaalne usuline autoriteet. Budism on teiste religioonide seas ainukordne selle poolest, et ei esitata jumala definitsiooni. See ei tähenda, et budistid jätavad jumala kõrvale, nad lihtsalt keelduvad jumala defineerimisest, uskudes, et igal definitsioonil on piirid, kuid jumal on piirideülene ja käsitamatu. Tulemuseks on see, et budism ei ole konfliktis ühegi teise religiooniga. 1.1.Leviala Budism on oma levikult maailmas kuuendal kohal. Hiinas, Tiibetis ja Jaapanis on budismil üle 300 miljoni järgija, lisaks veel 10 miljonit Indias ja Birmas, kuid budistide arv Indias, selle sünnikohas, väheneb. Tõelised Gautama õpetuse järgijad on peaaegu väljasuremas kuna kaasaegne budistliku religiooni vorm, eriti Jaapanis, Hiinas ja Tiibetis, sarnaneb väga vähe tõelise Gautama Buddha õpetusele. Budistidel Birmas on ortodokssete õpetustega küll tihedam side, kuid isegi seal on buddhism pigem religioon ja kirik, kui filossoofiasüsteem.
maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. Kuna kaks kolmandikku riigi rahvastikust elab madalas idaosas siis toimub seal ka kogu majandustegevus. Riigis on vähe põllumaad siis enamus elatub kala püügist. Vähemasustatud piirkonnad on mägedes Tiibetis ja Himaalajas ja Lääne- Hiinas. Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, vanaadiumi, magnetite, alumiiniumit, pliid, tsinki, uraani. Hiina naftavarud ei ole suured ca 20 mld barrelit. Seepärast peab Hiina importima palju naftat. Kuid Hiina on maailma suurim kivisöe tootja. Hiina impordib aastas 1200 mln tonni kivisütt (2001. aasta seisuga) ja tarbib ise ca 200
("kollane jõgi") on tuntuks saanud oma traagiliste üleujutuste poolest. See möödub Pekingist ning suubub Tianjini linna lähedal Kollasesse merre. Xi Jiang ("läänejõgi") on Huang Hest lühem, kuid veehulgalt kolm korda suurem. See jõgi veestab Lõuna-Hiinat. Teised tähtsamad jõed Hiinas on Jiangxi, Tong Jiang, Pe Jiang ja Heilong Jiang ("musta draakoni jõgi"). Hiina tähtsamad järved asetsevad Jangtse jõe keskjooksul. Hiina taimestik on sama vaheldusrikas kui Hiina maastik. Tiibetis valitseb iseloomulike rohttaimede ja lilledega mägitundra. Kuid seevastu riigi loodeosas laiuvad aga kõrbed. Sise-Mongoolia piirkonnas levivad karjatamiseks sobilikud avarad rohtlad ehk stepid. Mandzuuria mäestikes kasvavad võimsad okasmetsad, tasandik on aga põhiliselt üles haritud. Ikkagi kohtab veel tammede, saarte, jalakate ja vahtratega maaribasid. Rikkalikuma taimestikuga vöönd jääb Jangtse orust lõunasse, kus kasvab palju igihaljaid
tavalisemaid kristalle Leiukohad: Brasiilias, Uruguais, Madagaskaril ja Uraali mäestikus Aitab vabaneda halbadest harjumustest Leevendab valusid Aitab negatiivseid emotsioone neutraliseerida Toob endaga kaasa rahu ning tasakaalu oVärvus: Türkiis, roheline või sinine oVälimus: Opaakne, sageli soontega, poleeritud, Igasuguses suuruses oKättesaadavus: Kergesti kättesaadav oLeiukohad: Mehhikos, Arizonas, Nevadas, Hiinas ja Tiibetis Aitab tervisehädade korral On kaitsev ja õnnetoov Parem eneseväljendumine Positiivne energia "Kristallide piibel" Judy Hall "Kivide tervendav toime" Kati Tarma http://www.loitsukeller.ee/ http://reikimeister.onepagefree.com/index.php?id
Kassikakk (ladina k. bubo bubo) Kassikakk kuulub kaklaste perekonda, olles nende hulgas suurim. Oma nime on ta saanud talle iseloomulike "kõrvade" tõttu, mis meenutavad kassi omi. Samuti on talle iseloomulik valge kurgualune. Kassikaku pikkus võib ulatuda kuni 82 cm, tiibade siruulatus küündib aga lausa kuni 180 cm. Ühe tiiva pikkus on tavaliselt 4151 cm, tema kaal on tavaliselt 2,13,2 kg Elukoha suhtes kassikakk eriti valiv ei ole. Ta tunneb end hästi nii metsas, stepis, kui kõrbes, tasandikul või ka mägedes. Näiteks TjanŠanis võib ta elutseda 3, Tiibetis kaa 4,2 km kõrgusel. Üldiselt on kassikakk levinud terves Euraasias, erinedes oma levilas veidi suuruse ja värvuse poolest. Kassikakk eelistab pesitseda erinevates õõnsustes. Meie alal sigib ta märtsi lõpus ja aprilli alguses. Kurnas on tavaliselt 23, harvem ka 4 või 5 muna. Haudeaeg on ligi 35 päeva. Koorudes on pojad hele...
ja suitsuküünlad, asetatakse lilli ja ohvriande (jooke, puuvilju), loetakse väike palve jne. Igal majal, igal asutusel või ettevõttel ja kohal on oma altar. Amuletid ja talismanid on kaasaskantavad pühad esemed: medaljonid, käepaelad, värsked lillepärjad (sõidukites) jne. Templite külastamisel tehakse väike annetus, süüdatakse küünlaid, loetakse palveid, lisatakse õhukesi kuldlehekesi Buddha või pühaku kujule, ennustatakse jne. Kombed erinevad piirkonniti. Tiibetis on iseloomulik palveveskite keerutamine, mõnel pool helistatakse kellasid vms. Kohalviibivalt mungalt võetakse vastu õnnistusi (pühitsetud vesi, õnnistussõnad, käepael talismaniks jne). Rahvabudism ei pruugi seada piiranguid toiduvalikule ega muudele igapäevaelu kommetele. Sümbolid: ratas, kala, merikarp, vaas, lill, vihmavari, palvelipp, lõputu sõlm. Püha lause (mantra): "O(o)m mani padme hu(u)m" (on ka teisi kirjapilte), millel on palju tõlgendusi. Buddha kujud ilmusid u. 1. saj
Elavhõbe Elavhõbedast Sümbol Hg Üks kuuest elemendist, mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Lihtainena on hõbevalge läikiv metall Suur pindpinevus Ajalugu Elavhõbe avastati egiptuses 1500ekr Arvatavasti seda leiti egiptuse haudadest mis olid 1500aastat ekr tehtud Hiinas ja Tiibetis arvati et selle kasutamine pikendab eluiga ja ravib luumurdu, säilitab head tervist Nime sai Rooma jumala Mercury järgi Reageerimine Vedelas olekus halb elektrijuhtivus. Tahkub temperatuuril 38,8 ° C ja keeb temperatuuril 356° C Reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omakorda
Pealinn: Lhasa Suurus: 2,47 milj km2 Elanike arv: 13,7 milj RELIGIOON Levinuim usund on budismi haru Tiibeti budism. Seega on Tiibeti budismi ajalugu osa ka Tiibeti ajaloost. Tiibetlased peavad Dalai-Lamat oma vaimseks juhiks. Religioon on tegelikult keelatud Hiina poolt. KEEL Tiibeti keel kuulub Tiibeti-Birma keelkonda. Kirjakeel pärineb VII sajandi algusest. Tiibeti kõnekeel jaguneb mitmeks dialektiks. Tiibetis kõnetakse Mandarini keelt (lihtsustatud Hiina keel) TAVAD, RIIETUMINE Usuvad eluiga pikendamise tavadele. (Nt: Minnakse tihti kalaturule ja ostetakse kalu, et need siis vabaks lasta.) Riietus- nii mehed kui ka naised kannavad pikavarrukalist kleiti, ka palavatel aegadel. KÕRGKULTUUR Pealinn- Lhasa linnaosasid taastatakse. Kunst- Kujutava kunsti väljendusvormideks tiibeti kunstis on mandala,skulptuur, arhitektuur, sisekujundus, muusika ja amuletid.
suitsuküünlad, asetatakse lilli ja ohvriande (jooke, puuvilju), loetakse väike palve jne. Igal majal, igal asutusel või ettevõttel ja kohal on oma altar. Amuletid ja talismanid on kaasaskantavad pühad esemed: medaljonid, käepaelad, värsked lillepärjad (sõidukites) jne. Templite külastamisel tehakse väike annetus, süüdatakse küünlaid, loetakse palveid, lisatakse õhukesi kuldlehekesi Buddha või pühaku kujule, ennustatakse jne. Kombed erinevad piirkonniti. Tiibetis on iseloomulik palveveskite keerutamine, mõnel pool helistatakse kellasid vms. Kohalviibivalt mungalt võetakse vastu õnnistusi (pühitsetud vesi, õnnistussõnad, käepael talismaniks jne). Rahvabudism ei pruugi seada piiranguid toiduvalikule ega muudele igapäevaelu kommetele. Sümbolid: ratas, kala, merikarp, vaas, lill, vihmavari, palvelipp, lõppematu sõlm. Püha lause (mantra): ,,O(o)m mani padme hu(u)m? (on ka teisi kirjapilte), millel on palju tõlgendusi. Budhha kujud ilmusid u. 1
Üha ohtlikumaks võimudele on muutumas äri ergutamise tõttu tekkinud kasvavad käärid rikaste ja vaeste elustandardi vahel ning paljud vaesed inimesed lähevad tööle suurtesse keskustesse nagu Guandong, Shanghai, Jiangsu. Sellest tulenebki suurlinnade tihe rahvastik. Tihedaim asustus on Pekingis ja Šhanghais. Suurlinnad asuvad enamasti Ida-Hiinas mere läheduses, sest seal on hea pääs merele, kus saab kalastada ja kaubavahetus on samuti tihe. Vähemasustatud piirkonnad on mägedes – Tiibetis, Himaalajas ja Lääne- Hiinas. Hiina majanduse areng on pärast reformide käivitamist 1980. Aastal olnuderakordselt kiire. Keskmine majanduskasv on olnud 10% aastas. Tõenäoline, et samas tempos jätkatakse. Sellest tingituna on ka inimeste elujärg paranenud, kuid võrreldes muude riikide keskmise palgaga on Hiinas see siiski väga väike. Peamiselt tuleb majanduse edu tööstusest
MUISTNE INDIA 2013 Kerli, Nataly 6.A India asend ja loodus • India asub Lõuna-Aasias. • Indiast voolavad läbi Indus ja Ganges. • Himaalaja on kõige kõrgeim mäestik Indias. Muistsed linnad • Umbes 2600 aastat eKr tekkisid Induse jõe kallastel uhked linnad, mille seas tähtsamad olid Harappa ja Mohenjo Daro. • Majad olid telliskividest. • Tööristad valmistati vasest ja pronksist. Harappa linn kunagi. Aarjalased • Aarjalased olid indoeurooplaste hõimud. • Aarjalaste hõime juhtisid radzad. • Aarjalased elasid esialgu maal külades. India kultuur • Veeda tähendab sanskriti keeles teadmist. • Jumalate austamiseks tehti kombetalitusi. • Hindudel oli usk, et inimese hing ei sure, vaid sünnib uutes kehades üha uuesti. • Askeedid treenisid ennast, et nad võimalikult vähesega hakkama saaks. Jumalad • Tähtsaim jumal oli Indra, kelle relvadeks olid piksenooled. • Hiljem muutusid tähtsamaks jumala...
eest hoolitsemises ja palvetes, armulettide kasutamises ning templite ja kloostrite külastamises • Kantakse armulette ja talismane • Igal majal ,asutusel ,ettevõttel ja kohal on oma altar kus on Budhha pilt või kuju Sümbolid • Bodhi puu ,ratas, kala ,merikarp, vaas, lill, vihmavari, palvelipp, lõputu sõlm ja kerjakauss ehk pott Patra. Pühad paigad • Templid • Kloostrid • Buddhaga seotud kohad Põhja-Indias Levik maailmas • Tiibetis, Hiinas ja Jaapanis on budism traditsioonina eksisteerinud sajandeid • Ka Läänemaailmas on viimasel aastasajal budism populaarseks muutunud Budism Eestis • Budismi ajalugu Eestis algas 20. sajandi alguses, mil Eestis tegutses buda munk vend Vahindra (Karl Tõnisson) • Tallinnas on budistlik tempel • Praegu tegutseb Eestis Eesti Budistlik Kogudus
Järgijad: 2,1 Järgijad: Järgijad: Järgijad: Järgijad: Ligi Järgijad: Neile miljardit , kes (moslemid, kes Paiknevad Peetakse miljard ei ole elavad kummardavad pealmiselt inimest, kes on inimest. Indias absoluutseid pealmiselt Allahit) 1,4 Kagu-Aasias, sündinud juudi 80% elanikest käske, kuid on Ameerikas, miljardit, kes Tiibetis, emast, või hindud. neli kinnitust: Euroopas, elavad Hiinas, Koreas, pöördunud Hinduismi 1.Traditsioon Venemaal, Indoneesias, Jaapanis judaismi järgijaid nim. ja perekond. Austraalias Põhja- vastavalt Hinduistideks 2. Armastus Aafrikas, seadusele. või ka looduse vastu.
maades iseseisvalt. Vanad egiptlased valmistasid küünlaid mesilasvahast umbes 3000 aastat eKr. 221.-206. aastat eKr tegid hiinlased neid vaala rasvast. Hiljem toodeti paralleelselt Hiinaga ka Jaapanis putukatelt ning seemnetest saadud vahast peenikesi küünlaid, mis mässiti paberisse, et saavutada soovitud kuju. Indias kasutati keedetud kaneelist saadud vaha, et valmistada küünlaid, mida kasutati pühades paikades. Tiibetis tarvitati aga jaki rasvast tehtud nn võid. Anglosakside kuningas Alfred Suur kasutas nn 4-tunnist küünlakella. Sellel olid jooned, mis aja möödumist näitasid. Hiljem leiutati ka 24-tunnise põlemisajaga küünlad, mis töötasid sama põhimõttega. Küünla kasutamine muutus Keskaja Euroopas väga populaarseks. Põhiline materjal mida kasutati oli lehma- ja lambarasv. 1415. aastaks kasutati sellest tehtud küünlaid isegi tänavavalgustuseks. Kuna nende
aastal kasutusele sümfoonia partituuris. Tänapäeval kasutatakse trompeteid seoses paljude erinevate muusikastiilidega. Näitena võib tuua klassikaline muusika, dzäss, rock, blues, pop, polka ja funk. Trompet: Trompet on ovaaliks keeratud silindrilise, otsast laieneva toruga ja kausshuulikuga vaskpuhkpill. Trompet on sümfooniaorkestri vaskpuhkpillide rühma esimene pill. Tema eellane, pasun, mida kirikupiltidel ja ornamentidel puhuvad inglid, on veel tänapäeval Tiibetis, Hiinas, Indias, Turkmeenias kasutusel. Neist kaugetest maadest jõudis see pill meie aastatuhandete algul Euroopasse. Kroone ja ventiile (pumpasid) hakati trompetile paigaldama möödunud sajandi algul. 1840-ndatel aastatel sai trompetist täieõiguslik orkestripill. Trompeti pillitoru on piklikku ovaali keeratud. Toru peenemasse otsa pistetakse huulik. Pillitoru laieneb kõlalehtriks e. resonaatoriks. Trompetil on kolm pumpventiili. Peale vase valmistatakse
õigusega kollast rüüd kanda RITUAALID · Templite külastamisel tehakse väike annetus, süüdatakse küünlaid, loetakse palveid, lisatakse õhukesi kuldlehekesi Buddha või pühaku kujule, ennustatakse · Altarite eest hoolitsetakse igapäevaselt: puhastatakse, värskendatakse, süüdatakse küünlad ja suitsuküünlad, asetatakse lilli ja ohvriande (jooke, puuvilju), loetakse väike palve · Tähtpäevadel külastatakse templeid-kloostreid · Tiibetis on iseloomulik palveveskite keerutamine, mõnel pool helistatakse kellasid · Amuletid ja talismanid on kaasaskantavad pühad esemed: medaljonid, käepaelad, värsked lillepärjad
põhjustatud grislide poolt. Grisli karud ei ole looduskaitse all. Ameerikas on u. 32 500 grisli karu. Nägemine on halb, kuulmine keskmine, haistmine väga hea. Alamliigid: Euroopa pruunkaru- Püreneedes, Alpides Siberi pruunkaru- Venemaal Atlase karu- Põhja-Aafrikas Mehhiko pruunkaru- Mehhikos Mandzuuria pruunkaru- Hiinas ja Mongoolias Hokkaido pruunkaru- Hokkaidõ saarel Kodiaki karu- Alaskas ja Kodiaki saarel Tiibeti pruunkaru- Tiibetis Kasutatud materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/Pruunkaru http://en.wikipedia.org/wiki/Grizzly_bear#Desc ription http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel541 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/k http://marekioma.blogspot.com/2007/10/pdrad-suun http://www.miksike.ee/documents/main/refera adid/grisli_lizzie.htm
Kristel Onno 10ac Mis on budism? Budism on Buddha Skjamuni õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budism tekkis Indias 5 6. sajandil e. m. a. Budismi levik Enimlevinud on tänapäeval budistlik õpetus Kagu Aasia riikides, Kambodzas, Tais, Jaapanis ning Tiibetis, üha rohkem ka Lääne Euroopas ja USA s Ligikaudne budistide arv on 260 miljonit Õpetuse alused Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Virgumine toob kaasa mõistmise, ärksuse, kaastunde ja meelerahu, mis lõpetab ümbersünniahela. Neli õilsat tõde 1. On olemas kannatus 2. Kannatusel on põhjus 3. Kannatusest on võimalik vabaneda 4. Selleks on olemas kaheksaosaline tee
euroopa, atlandi-balkani; Negriidne- neegri, austraalia, buSman; Mongoliidne lõuna ja põhja aasia, ameerika e. indiaani. Põhiusundid on islam, õigeusk, budism. Ka veel on judaism, hinduism, sintoism, taoism, animism, konfutsioism. Vanim on judaism: usuvad jahvesse, püharaamat on avan-testament, nõuab ranget usukommete täitmist, püha linn on jeruusalemm, pühakoda on sünagoog, rabi on preester. BUDISM: pole ainujumalat vaid inimeste täiustamine, enam levinud tiibetis, aasia, jaapanis, hiinas. KRISTLUS: peamine levitaja on jeesus, püha raamat on uus testament, usk halastavasse ja andeksandvasse jumalasse, püha linn on jeruusalemm. Jaguneb 3-ks: protestantism, katolik, õigeusk. ISLAM: muhamedi usk, pühakirjad on koraan ja sunna, usutakse allahisee, nõuab vastuvaidlematut allumist usujuhile, pühad linnad on jeruusalemm mediina ja meka. HINDUISM: india peamine usund, pühakirjad on mahabharata, ramjana
· Vanemaid inimesi ei kallistata, katsutakse nende jalgu. · Põskedele suudlemine on avalikkuse ees täiesti välistatud!!! Brasiilia · Kallistatakse, suudeldakse põsele, patsutatakse selga. Muu maailm · Mehhikos ja Belgias suudeldakse ühe korra põsele. · Galapagose saarel suudlevad naised ühe korra ainult paremale põsele. · Polüneesias võetakse sõbra käed ja paitatakse nendega enda põski. · Tiibetis näidatakse üksteisele keelt. · Botswaanas nühitakse üksteise peopesasid ja sõrmi. · KeskAafrika Vabariik · Gabonis surutakse teise inimese kätt kahe käega. · Mongoolias maakoha inimesed vahetavad tervituse märgiks piipu. · PõhjaMosambiikis plaksutatakse kolm korda enne käsi, kui tervitatakse. · Omaanis pärast käe surumist mehed teevad silmad kinni musi üksteisele nina peale. · Tuvalus tervitades sugulased panevad oma näo vastu teise põske ja nuusivad.
Hiina Arengutase Hiina on arengutase on suhteliselt madal, sest riigis on väga palju elanikke ja pindala on väga suur, kuigi kirjaoskus on Hiinas väga kõrge 82%, kuid SKT elaniku kohta on madal 3600$ aastas. Hiinas meeste keskmine eluiga on 70 aastat ja naite keskmine eluiga 74 aastat. Hiinas on rahvaarvu kasv peatunud kõigest 0,88%, kuid see on kaheotsaga asi, sest Hiinas on palju elanike ning 0,88% elanike arvust on tegelikult väga suur arv. Seega kasv on suur inimeste arvust, kuid mitte protsendiliselt. Sündimus on 15,95 0/00 ja suremus 6,74 0/00. Imiku suremus on 28,08 0/00, laste arv naise kohta on 1,82. Aidsi on nakatunud 0,1% rahvastikust. Mehi on Hiinas 672 717 282, kellest 148 134 928 on 0-14 aasta vanused, 477 182 072 15-64 aasta vanused ja 47 400 282 üle 65 aasta vanad. Naisi on Hiinas 633 596 530, kellest 131 045 415 on 0-14 aasta vanused, 450 664 933 15-64 aasta vanused ja 51 886 182 üle 65...
O ma tulevasi sõpru võib kohata koolis, tööl, kaubanduskeskuses, tänaval, kohvikus, teatris või kinos. Vahest hoopis puhkusereisil olles. Sõber olemine ei eelda kelleltki teatud sugu, vanust, nahavärvi või jalanumbrit. Sõbralt oodatakse just usaldust, abivalmidust, avatust ja kuulamisoskust. Ka väike laps ja naabrimees võivad olla sõbrad, sest vahet pole et naabrimees on vanema kui nende vahel tekib side siis seda on raske lõhkuda. Filmis 7 aastat tiibetis oli hea näide sellest kuidas väike laps ja täiskasvanud mehest said head sõbrad ningi nende vahel oli usaldus. Dalai laamale meeldis kuulata kuidas heinrich rääkis talle erinevatest asjadest . Nad aitasid üksteist ning peavad siiani sidet kuna nende vahel tekkis nii tugev side selle 7 aasta jooksul . Juba nende kohtumisest saati oli selge et neist saavad head sõbrad . Nad alati toetasid yksteist ningi nägid kohe kui mingi mure oli . Kuid alati pole ,,sõbra" kavatsused ka head
.........................................................................10 KOKKUVÕTE..............................................................................................................11 SISSEJUHATUS Autor valis teha referaadi Hiinast, sest Hiina on suur ja kaunis riik, millest on palju materjali ning samuti tahtis autor rohkem teada selle riigi kohta. Autor usub, et Hiina ei tohiks kellegile võõraks riigiks jääda, ometi toimusid ju eelmisel suvel seal Olümpiamängud. Hiinas Tiibetis toimunud rahutuste tõttu on Hiina riigi teemad vägagi aktuaalsed. Selles referaadis küll Tiibetis toimunud rahutustest ei räägi, kuid räägib Hiinast kui huvitavast ja kaunist riigist maailmas. Referaat koosneb neljast peatükist. Esimeses peatükis on mainitud Hiina üldandmed, selle territooriumit, riigi asendit maailmas ja ka Hiina Rahvavabariiki. Teises peatükis räägib Hiina loodusest - selle pinnamoest, veestikust, kliimast ja loodusoludest, -nähtusetest. Kolmandas peatükis
Kuid nende plutooniumi varud on suured ning samuti on neil palju eri tüüpi rakette. Põhja Korea peamiseks ähvarduseks ongi tuumasõja alustamine. Ainus riik, kes suudaks Põhja-Koread vähegi talitseda, on Hiina. Samas on hiinlased hoidnud madalat profiili. Sõda Põhja Korega välditakse. Hiinlaste poolt ilmselt sellepärast, et see tähendaks tõsist negatiivset mõju rahvusvahelisele majandusele. Hiina Rahvavabariigi olulise arengu tulemusena paraneks inimõiguste olukord ka Tiibetis. Olukorra parandamiseks on välja pakutud järgnevaid võimalusi: arandada info kättesaadavust sealsetele inimestele, parandada põgenike olukorda, asutada ÜRO komisjon inimsusevastaste kuritegu uurimiseks, parandada dialoogi riigi ja ELi vahel, ELi ühispositsioon. Praeguseks hetkeks pole neid täide viidud. Loomulikult mängib suurt rolli ka Põhja- Korea tahtmine säilitada olukorda nii nagu ta on.
http://www.epl.ee/laupaev/409055 2 Budism Protestantism Tekkimise 6. sajandil eKr 1517 reformatsioon aeg Tekkimise Kirde-Indias Saksamaa koht Levik Riigid:ajaloolises Tiibetis ning on praegusel Riigid: Suurbritannia, Saksamaa, ajal Sri Lankas, Birmas ja Tais ning on Sveits, Prantsusmaa, Island, Sotimaa, laialdaselt levinud Hiinas, Jaapanis, Holland Koreas, Mongoolias, Laoses, Kambodzas, vähemal määral ka Nepalis, Malaisias, Vietnamis, Ida-Siberis jm. Pühad 1. Tipitaka Piibel raamatud 2. Mahajaana suutrad 3
Tema algse geomeetriline baaskujundi töötasid välja juba muistsed kultuurid. Mandala on maailma sümboolne projektsioon, mis on üle kantud geomeetrilisse mudelisse. Budism laenas mandala mõiste tantratest. Astroloogilised kaardid on mandala printsiibil koostatud. On olemas ka ruumilised mandalad Templites on tihti mandala mudelid , pühendatud mingile konkreeetsele jumalusele. Samuti on ehitatud templeid ja hooneid mandala printsiibil. Näiteks Samje klooster Tiibetis. Iga mandala on seotud tantrate ikonograafias konkreetse buda või jumalusega(3.). Mandalaid on kolme liiki: 7 · idu- ehk seemne-mandala, · sümbolite või märkidena avalduv · kujudena avalduv joonis 3 mandala Mandala on tavaliselt üsna keerulise struktuuriga geomeetriline kujund(vt joonis 3). Tüüpiline mandala skeem on ringiga ümbritsetud ruut
budistlik usujuht dalai-laama (alates 1935 Tenzing Gyatso) koos paljude toetajatega Indiasse ja rajas seal eksiilvalitsuse. 1965 moodustati Hiina RV Tiibeti autonoomne piirkond ning eraldati ajaloolisest Tiibetist selle idapoolne osa, mis liideti Hiina provintsidega. Kultuurirevolutsiooni ajal paljud budistlikud templid ja kloostrid suleti või hävitati. Ümberrahvastamise tulemusena on tiibetlased jäänud tänaseks päevaks Tiibetis vähemusse (13,7 miljonist inimesest on tiibetlasi hinnanguliselt 44,5%). HIINA Tiibetis on eeskätt budistlikud mungad korraldanud demonstratsioone, näljastreike ja avalikke enesepõletamisi, millega üritatakse tõmmata maailma http://www.reporter.ee/2011/08/16 tähelepanu kommunistliku Hiina /dalai-laama-saabus-eestisse/ tegevusele Tiibetis (nt ümberrahvastamine, 6200 kloostri
Eesti keele struktuur I 1. Kõik need sõnad on homonüümid. Moodusta nende ainsuse omastavad käänded, et leida mitu erinevat tähendust. Moodusta kõigi sõnadega laused, milles väljenduvad sõnade erinevad tähendused. Lausetes võivad sõnad olla mistahes käändes. Laused ei pea moodustama mõttelist tervikut. (armi ja armu) arm Mehe nägu oli kaetud armidega. Vaenlane ei olnud talle armu andnud. (ehte ja eheda) ehe Riputasin ehted kaela. Minu mantel on täitsa ehtsast/ehedast nahast. (hange ja hangu) hang Tee oli hange tuisanud. Tõstsin sigadele hanguga heina. (innu ja inna) ind Ta kukkus eksamilt läbi kuna õppis innuta. Meie kiisul oli innaaeg. koor (koore ja koori) Eelistan värskeid koorega kartuleid. Koorijuht jäi ...
· Brasiilias kallistatakse ja suudeldakse põsele ja patsutatakse seljale. See oleneb religioonist. Lõuna pool suudeldakse ühele põsele, põhja pool mõlemale põsele. Kätt surutakse ainult väga ametlikes olukordades · Mehhikos ja Belgias suudeldakse ühe korra põsele. · Galapagose saarel suudlevad naised ühe korra ainult paremale põsele. · Polüneesias tervitatakse nii, et võetakse sõbra käed ja paitatakse nendega oma põski. · Tiibetis on väga viisakas, kui näen teist inimest siis näitad keelt. See tähendab, et sul ei ole mingeid kurje mõtteid. · Botswaanas nühitakse üksteise peopesasid ja sõrmi. · Kesk-Aafrika Vabariigis head sõbrad teevad parema käega plaksu, siis võtavad pöidla ja keskmise sõrmega teise inimese keskmise sõrme, ja siis napsavad teise inimese sõrme, nagu teevad nipsu vms. · Gabonis suruvad teise inimese kätt kahe käega.
Väljakujunenud ajaloolisest budismi traditsioonist võib rääkida paljudes Aasia maades, kus kujunes välja omanäoline kombestik, kommenteeriv kirjandus, kloostrihierarhia ja hulgaliselt erinevaid õpetusviise. Budism on alati olnud pluralistlik ning aktsepteerinud erinevaid vahendeid Buddha sõna edasi andmisel. Budism jõudis Sri Lankale ja Birmasse 2. sajandil e.m.a, kust juba levis edasi Kagu-Aasiasse. Hiinasse jõudis budism 1.-2. sajandil ja sealt edasi Koreasse ja Jaapanisse. Tiibetis on budismi alguseks 7. sajand, sealt levis budism Mongooliasse ja mongoli hõimude kaudu ka Venemaale. Kesk-Aasias õitses budism kuni muslimite vallutuseni. Viimane aastasada on teinud budismi populaarseks ka Läänes. Kloostreid, templeid ja budismi keskusi on rajatud enamikes Euroopa maades, Ameerikas ja Austraalias. Budism on õppekavas mitmetes Lääne ülikoolides.
suhteid ilmaliku valitsusega. Theravaada budism on osanud ka eksisteerida kõrvuti budismieelsete rahvausunditega ja nende elemente endasse sulatada. Theravaada on olnud valitsev koolkond valdavas osas Kagu-Aasiast alates 13. saj, mil rajati kloostreid Taisse, Kambodzasse, Birmasse, ja Laosesse. See budismi haru on valitsev ka Indias ja Sri Lankal. Mahajaana e. põhja budismi tunnistatakse peamiselt Hiinas, Jaapanis, Tiibetis ja Koreas, Mongoolias. Mahajaana budism tekkis vastukaaluks vanemale hinajaana koolkonnale, mis oli praktiliselt ainult munkade pärusmaa. Mahajaana pooldajad aga pöördusid nii munkade kui ka ilmikute poole. Mahajaana puhul nihkus tähelepanu virgunult bodhisattvale (virgumisolendile). Bodhisattva tähendas aga mahajaana budistidele isikut, kes on loodud virguma. Bodhisattvad tõotasid virgumisele jõuda. Kuid virgumist ei taotlenud nad mitte
Põhja-Aafrika, Edela-, Kesk-Aasia; usu tugev mõju haridusele, ärile, kultuurile, poliitikale, käitumisele; kindlad traditsioonid: riietud, 5 korda päevas palvetamine, ei tohi alkoholi juua ja sealiha süüa, üks kord elus tuleb Mekas palverännakul käia, paastumine, olulisel kohal perekond. Budism- tekkis 5-6 sajand eKr; Buddha õpetus- kannatused elus on tingitud ihadest. Sai alguse Kesk-Aasias, Kagu-Aasias, Tiibetis. Pühad tekstid- kaanonid- Buddha tegevusajalugu, ravivõtted, kombed, praktilised harjutused. Salliv teiste usundite suhtes. Hinduism- tekkis 1750. aastal eKr Indias. Pühad tekstid- veedad- loitsud, palved, laulud. Kastisüsteem. Hingede rändamine. Judaism- tekkis 2000 aastat eKr Iisraelis. Juudiusk. Püha raamat- Vana Testament.
Nende ligikaudne arv Levik Euroopa, Ameerika, Lankal, Hiinas, Jaapanis, Kõige enam levib see ulatub 1 miljardini. Lõuna-Aafrika, Filipiinid Tiibetis, Koreas, Põhja-Ameerikas, Aasias Aafrikas, Aasias ja Lähis- Maailmas umbes miljard ning Okeaania. Kristlasi Mongoolias, kuid ka ja Euroopas. Kokku on Idas. Samuti ka Hiinas, pooldajat.
Õppeaine:Inimeseõpetus Kursus: Perekonnaõpetus PEREKOND Perekonna ajalugu Kooselu vormid on aastasadade ja tuhandete jooksul muutunud, pidevalt arenenud. Üleminekud ühelt kooselu vormilt teisele pole olnud järsud. Seetõttu võib veel tänapäevalgi kohata iidseid kooseluviise. Vanimaks teadaolevatest kooseluvormidest on pakutud ühis- ehk rühmaabielu, kus üksteisele kuulusid terved rühmad mehi ja naisi. Sellel on mitu arengujärku: Sugulusabielud, kus omavahel võisid seksuaalvahekorras olla ka lähisugulased. Üksikisikul puudus isiklik vara, kõik kuulus kõigile. Esimene reegel, mis hakkas kehtima, määratlemaks mehe ja naise omavahelisi suhteid, oli intsesti tabu, ehk verepilastuse keeld. Selle kehtestamisel olid sotsiaalsed põhjused. Sooviti paika panna rollisuhted (N: kui mees on seksuaalsuhetes naise ja naise tütrega, siis pole ju enam tegemist ema ja tütrega, vaid kahe rivaaliga partneri pärast. Või kui mees saab om...
Poisid on osalenud ka Münchenis MK-etapil ning olümpiavalikvõistlusel Poolas. Suured pingutused võitude nimel tasuvad end lõpuks ära. 2008. aastal Pekingis toimunud olümpiamängude deviis oli "üks maailm, üks unistus". Pekingi olümpiamängude boikoteerimine on kõne all olnud ka Eestis ja mujal maailmas, põhjuseks rikkumised, mis ei sobi kokku olümpialiikumise ideaalidega. Esile on toodud inimõiguste üldist halba seisu Hiinas, kus on diktatuur ja tagakiusamised, ning Tiibetis, kus on ebaõiglus ja orjatöö. Ka Eesti ootas pool sajandit võõra võimu alt vabanemist. Kuid NSV Liidu kollaps ei olnud põhjustatud 1980. aastal Tallinnas peetud purjeregati boikoteerimisest. Vähemalt mitte märkimisväärsel viisil. Positiivselt küljelt vaadates on väga hea, et olümpiamängud pööravad suurt tähelepanu poliitikale, kuid teisalt tuleks sport ja poliitika lahus hoida. Amatöörspordiliikumine on püstitanud neli enesepiirangut: spordis ei tohi olla kohta äril,
mis omakorda veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks. Looduses on elavhõbe väga haruldane aine. Elavhõbe kuulub mitmekümne mineraali koostisse, kuid ainus elavhõbeda saamiseks kaevandatav mineraal on kinevar (HgS). Suurimad kinaveri leiukohad on Hispaanias. Elavhõbe sai oma nime Rooma jumala Merkuuri järgi. Elavhõbedat tunti Hiinas ja Indias. Seda on leitud Egiptuse hauakambritest aastast 1500 eKr. Hiinas, Indias ja Tiibetis arvati, et elavhõbe pikendab eluiga, parandab luumurde ja säilitab üldiselt head tervist. Vanad- kreeklased tegid sellest määret ja vanad-roomlased kasutasid seda kosmeetikas. 500 a. eKr tehti teiste metallide ja elavhõbedaga sulameid. 18. sajandi keskpaigast kuni 19. sajandi keskpaigani loputati elavhõbeda nitraadiga loomanahkasid Hg(NO3)2·2H2O. See eraldas karvad naha küljest. Kuid see lahus ja sellest tulevad aurud olid äärmiselt mürgised. See
jõudis kaer Euroopasse umbrohuna. Kuid kaer võitis omale koha vastupidavusega. Selle aastatuhande algul oli kaerapudrul tähtis koht odrapudru kõrval. Kuni 16.sajandini pruuliti kaerast ka õlut, kuid põhiline tähtsus on kaeral olnud jõusöödana hobustele. Mis võib olla kaerakasvatuse vähenemise põhjuseks? Kaera sordid eelistavad jahedamat ja niisket kliimat, nende kasvuaeg on umbes 100 päeva. Vastupidava kultuurina kasvatatakse kaera Tiibetis kuni 3860 m kõrgusel mägedes. Kaer on suure toiteväärtusega. Inimestele toiduks valmistatakse kaerahelbeid, kaerajahu ja kaeratangu. Milliseid toite valmistatakse kaerahelvestest? Heino Kiik - Maailma viljad, Tallinn "Valgus", 1989
Karina Repetun Hinduism ja Budism Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund, üks dharmalikest religioonidest budismi, dzainismi ja sikhismi kõrval. Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon. Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. Ta on järgijate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistide kogukonnad on Nepaalis, Bangladeshis, Indoneesias, Malaisias, Tais, Sri Lankal, Pakistanis jm. Alates Briti ülemvõimust Indias on hinduism tuttavaks saanud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud pal...
B UDISM , TAOISM JA SINTOISM . Budism Budism sai alguse tänapäeva Nepaali aladel (Põhja-Indias) ning on 350 miljoni toetajaga suuruselt neljas religioon maailmas. Budistid elavad Indias, Nepaalis, Hiinas, Jaapanis, Koreas, Tiibetis jne. Religioon sai alguse India printsist Siddhartha Gautama, kes elas umbes 2500. aastat tagasi. Ta loobus kõrgest päritolust ja jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest. Oli sõja ja klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele, vaid õpetas, kuidas saada õnnelikuks. Need, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima nim. budistideks.
Deng Xiaopingi majandusreformid Eraettevõtlus, põllumajanduse poliitika, odav ja ulatuslik tööjõud. Hiina ühe lapse poliitika (1979-tänapäev) Rahatrahvid vanematele, meeste ülekaal, rahvastiku vananemine. Hiina võimude repressioonid sajandivahetusel 1999 aasta massirepressioonidel tapeti ligi 2700 Falun Gongi liiget ning enam kui 100 tuhat saadeti sunnitöölaagritesse. Budistlike munkade ülestõus Tiibetis. India 20. sajandi alguses. India oli Ühendriikide koloonia. I Maailmasõja ajal lubati Indiale omavalitsus, mille tagajärjel tekkis Rahvuskongress. Ühte suunda erakonnas juhtis Mahatma Gandhi(1869-1948) Algatas kodaniku allumatuse kampaania: Kampaania keelas järgnevaid asju: seaduste rikkumine, koostöö inglastega, alkoholi tarbimine, Inglise kaup, Inglise koolid, tööseisakud ja meeleavaldused. Mahatma Gandhi (paremal) koos Jawaharal Nehruga, 1937. Nehrust sai 1947
järgu haldusüksustest veel 5 autonoomset piirkonda, millesse on koodunud suuremad rahvusvähemused, 4 omavalitsusüksust suuremate linnade ümber ja 2 erihalduspiirkonda. 3.1 Rahvastiku paiknemine Hiinas on rahvastiku tiheduseks 136in/km2, mis näitab väga tihedat paiknemist. Tihedaim on asustus muidugi suurlinnades Pekingis ja Sanghais. Suurlinnad asuvad enamasti Ida-Hiina mere läheduses. Suur asustus on rannikul, sest see tagab hea juurdepääsu merele. Vähem asustatud piirkonnad on Tiibetis, Himaalajas ja Lähis-Hiinas. Rahvastiku paiknemine Hiinas 2010 aastal. 3.2 Linnastumine Kümnendiga on oluliselt kiirenenud linnastumine ja tööränne maakeskustest linnadesse. Loendusmomendil elas ligi pool Hiina elanikest linnades, mis on 13, 5% rohkem kui 2000. a loendusel. Kokkuvõte Hiina rahvastik on järjepidevalt kasvanud ja võib üsna kindel olla, et lähiajal mingit langust oodata ei ole. Kuigi Hiina on pindalalt üsna suur katab peaaegu, et poolt territoorimist mõni
1. Mida tähendab kultuuriline globaliseerumine? Kultuurilises globaliseerumises toimub kultuuride segunemine nt eri riikide keeltesse tulnud erinevad rahvusvahelised sõnad (eriti inglise keelest), filmidesse ja muudesse kultuuritegevustesse kaasatakse eri riikide tegelasi. Rahvustoidud levivad nt itaalia, hiina jm riigi toit. 2. Missuguseid riike (ühiskondi) nimetatakse monokultuurseteks, missuguseid multikultuurseteks ehk mitmekultuurilisteks? Monokultuursed riigid on nt tiibetlased Tiibetis, islandlased Islandil ja mitmed rahvad Vaikse ookeani saartel, on elanud muust maailmast üsna eraldatuna ning edendanud omanäolist kultuuri. Teistes ühiskondades, nagu Kanadas, Austraalias ja Ameerika Ühendriikides, on segunenud paljude sisserändajate erinevad kultuurid. Niisuguseid ühiskondi nimetatakse multikultuurseteks ehk mitmekultuurilisteks (tavaliselt peetakse mitmekultuuriliseks ühiskondi, kus kõneldakse erinevaid keeli). 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
