Euroopa koloniaalajastu algus Umbes 16.sajandil hakkas uute maade vallutamine, koloniseerimine ja rikkuste ärakasutamine. Esimene ja kuulsaim Ameerika vallutajatest ehk konkistadooridest on hispaanlane Hernan Cortes, kes vallutas aastatel 1519- 1521 Mehhiko. Ta vallutas koos teiste konkistadooridega asteekide impeeriumi ja inkade impeeriumi. Peale vallutust hakati kahtlema, kas on mõistlik indiaanlased ristiusustada. Dominiiklaste ordusse kuulunud misjonär Bartolome de las Casas oli üks järjekindlamaid indiaanlaste õiguste eest võitlejaid. Ta väitis, et indiaanlasi ristida on võimalik ka rahumeelselt. 16.sajandi keskel panigi Hispaania kuninglik seadusandlus aluse indiaanlaste õiguste kaitsele.
Pärast jääaega oli veetase nii madal , et aasiat ja põhja ameerikat ühendas beringi meres maariba, mida mööda tollased inimesed liikusid. XVI sajandi algul oli asteekide riik oma võimsuse tipul. 1200 paiku hakkasid inkad tugevnema , nad nimetasid end päikese poegadeks. XVI algul kujunes inkadel tsentraliseeritud hiigelriik. 1488 jõudis Hinrique Meresõitja (portugali prints) aafrika lõunatippu. Vasco Da Gama 1497-98. Fernäo de Magalhäes 1519-22. Kolumbus 1492-93. Hernan Cortes valutas mehhikot 1519. Francisco Pizarro vallutas perruu 1532 Hiina langes mongolite võimu alla 1260. XIV sajandil lõppes mongolite ülemvõim hiinas.VI sajandil võeti Hiinas kasutusele trükikunst. VIII sajandil esimene Hiina ajaleht.1 aastatuhande 2.veerandit nim. Indias kuldseks ajajärguks. 1193 saavutasid moslemite väed otsustava võidu hindude üle ja vallutasid kogu põhja-India. 1526 purustas mongoli päritolu valitseja Babur Delhi sultani väe,
Eldoraado-kullamaa. Asteegid-Kesk-Ameerika põliselanikud. Indiaanlane-Ameerika põliselanik. Orjakaubanduse kolmnurk-Ameerikas,Aafrikas ja Euroopas inimeste ja kaupade vedu. Piprakott-rikkad inimesed kes ostis kokku palju vürtse. Henrique Meresõitja-portugali prints kes rahastas mereretki mööda Aafrika ida rannikut. Cristoph Columbus-1492 sügisel jõudis ta Ameerikasse, aga ise arvas et Indiasse. Vasco da Gama-avastas meretee Indiasse ümber Hea lootuse neeme kaudu aastal 1498. Hervan Cortes-Hispaania aadlik vallutas asteekide riigi 1519 ja avastas Kesk-Ameerika. Francisco Pizarro-konkistadoor 1532 vallutas inkade riigi. Amerigo Vepucci-sai aru et tegu on uue maailmajao ja mandriga ja pani sellele nimeks Ameerika enda nime järgi. Fernao de Magalhaes-ümbermaailma reis 1519 ise sai surma pärismaalaste käes ja lõppes reis 1522. Orjakaubandus: sest indiaanlased ei tahtnud olla Euroopas orjad ja tapsid end et sinn mitte minna ja nad töötasid istandustes. Laevadega viidi
Vasco da Gama - Portugali meresõitja, kes avastas meretee Indiasse(1497 - 1498). 22 mai 1498. a - Vasco Da Gama jõudis Indiasse. Ameerika avastamine. Christoph Kolumbus - Itaalia meresõitja, kes avastas meretee Ameerikasse. 3 august 1492a. - Kolumbus asus 3 laevaga teele: · Santa Maria · Pinta · Nina(teise n-i peal peab see õõ kriips olema. XD) Konkistadoor - Hispaania ja Portugali seikluste otsija. Mehhiko vallutamine. Hernan Cortes - Hispaania konkistadoor, kes vallutas Mehhiko. Aprill 1519a. - Cortes jõudis 600 mehega Mehhiko rannikule. Montezuma II - Asteekide valitseja. August 1521a. - Hispaanlased vallutasid Tenochtitlani. 1526 - 1697a. - Yucatani poolsaare vallutamine. Peruu vallutamine. Francisco Pizarro - Hispaania konkistadoor, kes vallutas Peruu. 1527 - Pizarro alustas Peruu vallutamist 200 mehega. Atahuallpa - Inkade isehakanud valitseja. Inkad asutasid vastupanu 40 aastat. Eldorado - müütiline kullalinn.
Eldoraado-kullamaa. Asteegid-Kesk-Ameerika põliselanikud. Indiaanlane-Ameerika põliselanik. Orjakaubanduse kolmnurk-Ameerikas,Aafrikas ja Euroopas inimeste ja kaupade vedu. Piprakott-rikkad inimesed kes ostis kokku palju vürtse. Henrique Meresõitja-portugali prints kes rahastas mereretki mööda Aafrika ida rannikut. Cristoph Columbus-1492 sügisel jõudis ta Ameerikasse, aga ise arvas et Indiasse. Vasco da Gama-avastas meretee Indiasse ümber Hea lootuse neeme kaudu aastal 1498. Hervan Cortes-Hispaania aadlik vallutas asteekide riigi 1519 ja avastas Kesk-Ameerika. Francisco Pizarro-konkistadoor 1532 vallutas inkade riigi. Amerigo Vepucci-sai aru et tegu on uue maailmajao ja mandriga ja pani sellele nimeks Ameerika enda nime järgi. Fernao de Magalhaes-ümbermaailma reis 1519 ise sai surma pärismaalaste käes ja lõppes reis 1522. Orjakaubandus: sest indiaanlased ei tahtnud olla Euroopas orjad ja tapsid end et sinn mitte minna ja nad töötasid istandustes
Vaimselt raske. Indiaani kõrgkultuuride hävitamine. Maailma jaotamine (läänepoolkera Hispaaniale, idapoolkera Portugalile). Kolonialism. Euroopa koloniaalajastu algus Koloniseerima: asumaaks muutma. Immigratsioon. Konkistadoorid: hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid 16. saj Ameerika vallutamisel. Uute maade avastamine maade vallutamine koloniseerimine rikkuste ärakasutamine. Ristiusu levitamine. Konkistadoorid Hernan Cortes Hispaanlasest konkistadoor. Mehhiko allutamine. Asteekide impeeriumi hävitamine 1521. Francisco Pizarro Inkade impeeriumi vallutamine1532. Atlandi kaubandus Uue Maailma avastamine kujundas ümber Euroopa majandusliku maastiku (uued kaubanduslikud keskused). Uued kaubad Euroopasse (mais, kartul, tubakas). Kuld ja hõbe Euroopasse (hindade tõus Euroopas). Haigused Uude Maailma (Ameerika põliselanike tohutu väljasuremine).
keerulisemat haldus- ja maksusüsteemi. Uusaegsete riikide majanduspoliitika põhines merkantilismil: riigi eesmärgiks oli soodustada kaupade väljavedu ja vähendada sissevedu, et riigikassa täituks sissevoolavast kullast ja hõbedast. Selle saavutamiseks aidati kaasa manufaktuuride loomisele ja kaitsti siseturgu kaitsetollidega. Enamikes riikides jäid absolutismiajastul püsima seisuslikud esinduskogud (n parliament Inglismaal, cortes Hispaanias ja Portugalis, Riksdag Skandinaavia maades), kes andsid monarhile nõu või kellega valitseja kooskõlastas peamiselt maksuküsimusi. 3. Absolutism Prantsusmaal 17.-18.sajandil: Absolutismi kõrgajaks Prantsusmaal loetakse Bourbonide dünastia kuningate Louis XIII (1610-1643), Louis XIV (1643-1715) ja Louis XV (1715-1774) valitsemisaega, kui Prantsusmaa muutus Euroopa üheks võimsamaks riigiks
kodanikuõigused. Preisimaal viidi läbi põhjalik sõjaväereform. Napoleoni eesmärgiks oli Portugali kaasamine kontinentaalblokaadi täitmisele. Samuti lootis ta allutada enda kontrollile ka Hispaania. Kuningas Fernando VII arreteeriti ning hispaania kuningatroonile asus Napoleoni vend Joseph. Rahva hulgas vallandas Prantsuse ülemvõimu kehtestamine aga ülestõusu partisanisõja gerilja vormis. 1810.a. kutsuti Cadizis kokku Hispaania parlament e. Cortes. 1812.a. sai Hispaaniast konstitutsioonilise monarhiaga riik. Napoleon lahkus saladuskatte all koos oma lähikondlaste ja umbes 1100 mehega Elba saarelt ja maabus 1815 a. märtsis Prantsuse rannikul. Pariisi saabudes oli kuningas Louis XVIII koos oma kaaskonnaga pealinnast pagenud . Napoleon tegi uue ettepaneku Euroopa riikidele sõlmida uus rahu, kuid sellega ei nõustutud. Sõlmiti uus Prantsusmaa-vastane koalitsioon
·1981 a. 18. jaanuar toimus sõjaväeline riigipööre, mis nurjus. ·1981 a. liitus Hispaania NATO- ga. ·2002. a. Läks Hispaania üle euro kasutamisele, majanduse kiire kaasajastamine. 3 Seaduslikud võimuorganid Hispaania on parlamentaarse monarhiaga ühtne riik. Riigipea on kuningas ja tema määrab ka kohale valitsuse peaministri. Seadusandlusorgan on kahekojaline parlament- Las Cortes Generales. Selle mõlemad kojad valitakse 4 aastaks otsestel valimistel. 300- 400 saadikust koosneva Alamkoja (Saadikute Kongress) kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalse süsteemi järgi. Ülemkoja (Senati) kohad jaotatakse aga majoritaarse süsteemi järgi. Täidesaatvat võimu teostab valitsus eesotsas peaministriga. Peaministri kandidatuur tuleb Alamkojas kinnitada absoluutse häälteenamusega.
ameerikat koloonia – väljaspool emamaad paiknev asundus uus maailm - ameerika maiad – indiaanlaste hõim yucatani poolsaarel inkad – indiaanlaste hõim peruus asteegid – indiaanlaste hõim mehhiko kiltmaal indiaanlane – põlisameeriklane Eldorado – suur avastamata kullamaa Kes olid? Johann Gutenberg – trükikunsti leiutaja euroopas Erasmus Rotterdamist – euroopa kuulsaim humanist Osman I – Osmanite dünastia algataja, Türklaste impeeriumi juht Heran Cortes – konkistadoor kes aitas vallutada asteegid Francisco Pizarro - konkistadoor kes aitas vallutada inkad Amerigo Vespucci – esimene maadeavastaja kes mõistis et ameerkia on uus manner Vasco da Gama - maadeavastaja kes purjetas ümber aafrika et jõuda aasiasse Kolumbus – maadeavastaja kes soovis purjetada lääne poole et jõuda indiasse kui jõudis ameerikasse Fernao de Magalhaes – maadeavastaja kes purjetas esiesena ümber maailma Metallitööstuse areng
Tsiviilkohtumenetlusi algatatakse esimese astme kohtus. Olemas on erikohtud, näiteks kohtud, mis arutavad perekonna- ja teovõimetusasju. Nimetatud kohtute otsuste peale võib edasi kaevata maakondlikusse kohtusse, teatavatel juhtudel võib edasi kaevata ülemkohtu tsiviilosakonnale ning mõnes autonoomses piirkonnas teatavatel tingimustel kõrgema astme kohtute tsiviil- või kriminaalosakonnale. Seadusandlusorgan on kahekojaline parlament- Las Cortes Generales. Selle mõlemad kojad valitakse 4 aastaks otsestel valimistel. Hispaanias on 46 449 565 miljonit elanikku. Hispaania põhiseaduse kohaselt on riigi ametlikuks keeleks hispaania keel, mida kõigil hispaanlastel on kohustus osata ja õigus kasutada.2006. aasta andmete kohaselt oli hispaania keel emakeeleks 89% Hispaania elanikele.Lisaks riigikeeleks olevale hispaania keelele on mitmes Hispaania autonoomses piirkonnas kasutusel regionaalsed ametlikud keeled.
Esimest korda jõudis ta Indiasse 20. mail 1498. Amerigo Vespucci - oli itaalia päritolu kartograaf, kaupmees ja maadeavastaja, kelle järgi on saanud nime Ameerika maailmajagu. Fernao de Magalhaes - oli portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes purjetades Hispaania lipu all püüdis leida läänepoolset teed Vürtsisaarteni Indoneesias. Tema 5-st laevast ja 253-liikmelisest meekonnast saabus koju vaid üks laev 18 inimesega. Hernan Cortes - oli Hispaania maadeavastaja ja vallutaja (konkistadoor), kes on peamiselt tuntud asteekide impeeriumi alistajana. Juhtis Mehhiko vallutamist, maabus 1519. aasta aprillis umbes 600 mehega Mehhiko rannikul. Mehhiko langes Hispaania võimu alla. Francisco Pizarro väikeaadik, kes jõudis oma laevaga pärast ränki vintsustusi Ecuadori rannikule. Petrarca kuulub I humanistide hulka, kes oli koos Dante ja Boccaccioga itaalia kirjakeele rajajaid
Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Valitsev partei on Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (Partido Socialista Obrero Español), kes saavutas 14. märtsil 2004. aastal toimunud viimastel valimistel parlamendi alamkojas 162 kohta. Järgmised korralised üldvalimised toimuvad 2008. aasta kevadel. Täidesaatvat võimu teostab Valitsus 15 ministeeriumi kaudu. Valitsusjuht on alates 17. aprillist 2004
aastal esmakordselt Euroopas trükikunsti Erasmus Rotterdamist- kõige kuulsam saksa humanist, kelle peateos on „Narruse kiitus“, milles ta naeruvääristab nii vaimulike kui ka ilmalike isandate ahnust ja rumalust Habsburgid- aadlisuguvõsa, kellele kuulusid tohutud valdused: Austria, Madalmaad, Hispaania ja ka Hispaania asumaad Ameerikas Osman I- võimas valitseja, kes rajas XIII saj uue tugeva türklaste riigi ja tema järgi hakati riigi elanikke nimetma türklasteks-osmaniteks Hernan Cortes- Hispaania aadlik, maadeavastaja ja vallutaja, kes alistas asteekide impeeriumi Francisco Pizarro- konkistadoor, kes alustas 1532. aastal sõjakäiku inkade vastu ning hiljem allutas kogu Peruu hispaanlaste võimu alla Amerigo Vespucci- meresõitja, esimene eurooplane, kes mõistis, et manner, mille Columbus avastas ei ole Aasia Vasco da Gama- kogenud portugali päritolu meresõitja, kes avastas meretee Indiasse Christopher Kolumbus- Itaalia päritolu meremees, kes avastas 1492.
Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Valitsev partei on Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (Partido Socialista Obrero Español), kes saavutas 14. märtsil 2004. aastal toimunud viimastel valimistel parlamendi alamkojas 162 kohta. Järgmised korralised üldvalimised toimuvad 2008. aasta kevadel. Täidesaatvat võimu teostab Valitsus 15 ministeeriumi kaudu. Valitsusjuht on alates 17. aprillist 2004
Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Valitsev partei on Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (Partido Socialista Obrero Español), kes saavutas 14. märtsil 2004. aastal toimunud viimastel valimistel parlamendi alamkojas 162 kohta. Järgmised korralised üldvalimised toimuvad 2008. aasta kevadel. Täidesaatvat võimu teostab Valitsus 15 ministeeriumi kaudu. Valitsusjuht on alates 17. aprillist 2004
Maadeavastused mõjutasid oluliselt Euroopa kaubandust. Kuna uued kaubandusteed olid ookeaniäärsed, tõusid esile ookeaniäärsed sadamalinnad Sevilla, Lissabon, Antverpen ja Amsterdam. Itaalia kaubalinnad kaotasid oma tähtsuse. Maadeavastused panid aluse suurtele kolooniavallutustele. Paljud inimesed viidi Ameerikasse, paljudest said orjad. Kolooniavallutuste tulemusel toodi Ameerikast suuri rikkusi. Hispaanlased said teada, et põhja pool Mehhikos on palju kulda. Hispaania aadlik Hernan Cortes soovis seda ala vallutada. 1519 aastaks oli ta kogunud suure sõjaväe millega ta alustas sõjaretke Mehhikosse. Mehhikot piirates levis linnas nakkushaigus, sõdurid jäid nõrgaks ning hispaanlased vallutasid Mehhiko. Hispaanlased vallutasid ka Peruu. Indiaanlased nimetasid seda Biruks. Peruus olid tohutud kulla varud. Need rikkused, mis Ameerikast tulid, ei jagunenud elanike vahel ühtlaselt. Kaupmehed kes kolooniates rikkusi kokku ostsid ja siis need Euroopasse müüsid
6 mis näitab täiendavalt, et ka tema on liigutatud. Võlvkaare kumerus raamib stseeni ja eraldab selle pealtvaatavast rahasummast, mida valvurid tagasi tõrjuvad. 2.2 HILISEM KUNST (KUNST MANTOVAS) 2.2.1 CASTELLO DI CORTE Aastal 1460 asub Mantegna Mantovasse, kuhu ta jääb oma elu lõpuni. Mantovas tegutseb ta peamiselt hertsog Conzaga ülesandel ja siin loob ta kuulsad freskod Castello di Cortes ; neist on eriti huvitav kuplimaal, milles Mantegna kujutas figuure nii, nagu ad tõepoolest paistavad alt vaatajale. Sama põhimõtet rakendas ka Melozzo. Tema laemaal annab edasi illusiooni ruumi jätkumisest, ning nö ,,august laes". Sarnaseid võtteid on ka hiljem kasutatud 19. sajandil Itaalias ( näiteks Andrea del Pozzo laefresko Sant' Ignazio kirikus Roomas ). Laemaalide juures taotleti petlikku ruumimõju, tekib mulje taevani ulatuvast ruumist. Võib
TEOTIHUACAN PRESENTATION NAME Company Name Me rilyn R a ie nd 1 1 C Üldiselt · Asub KeskAmeerikas, Mehhikos, 50 km Mexico linnast kirdes, kuival lavamaal · Hääldatakse Tay-oh-tee-wha-kahn · Linna hiilgeaeg 56 sajand · Mehhiko üks saladuslikum kultuur · 1520 a avastas varemed hispaanlane Hernan Cortes · Tänapäeval on teadmata, kes ehitasid selle linna, mis keelt seal kõneldi ning mis on linna pärisnimi, nime Teotihuacan andsid Asteegid · Esimene metropol Ameerikas · Linnas umbes 2600 peaehitist · Rangelt planeeritud ühiskond · Linnaelanikke hiilgeajal ~250 000 · Linna ala ~ 83 km² · Palverändurite ja kaubavahetajate meelispaik Elamud · R uum ika d ts e re m o o nia vä lja kud · Üh e ko rrus e lis e d ko rte rid , üld jo o nte s va lg e d
Inglismaa Normandia hertsog William vallutaja vallutas Inglismaa, sai kuningaks. 1215 kuningas John Maata ajal Magna Charta Libertatum e. Suur Vabaduskiri: piiras kuningavõimu, kaitses feodaale. Vastukaal kuningavõimule oli ka eri seisusi koondav parlament. Kujunes tsentraliseeritud monarhia. 14.Kus ja millal kujunesid Euroopa vanimad parlamendid? Tänapäeva parlamentidest on kõige vanem Hispaania parlament, mille eellaseks on 1188 Leoni kuningriigi esinduskogu Cortes, mille oli kokku kutsunud Alfonso IX, kui 17-aastasena võimule sai. Sõna ,,parlament" pärineb Inglismaalt aastast 1236. 15.Millal ja kelle vahel toimus Saja-aastane sõda? Toimus aastatel 1337 1453. Sõda oli konflikt Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. 16.Iseloomusta rüütlikultuuri. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, kõrgaeg oli 12. Sajand. Rüütlikirjandus on ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Rüütel oli
Spanish California The fifteenth century saw the completion of the reconquest of Spain and the emergence of Ferdinand and Isabella as the rulers of an expansionist empire eager to spread Christianity to distant lands and increase the wealth and power of Spain in the process.. Immediately after Christopher Columbus's discovery of the Americas in 1492, Spain began a series of expeditions into North, Central and South America. In 1519 Hernan Cortes began a campaign to conquer Tenochtitlan. It took several years but eventually he prevailed. The Aztec capital was razed to the ground and replaced by Mexico City. Mexico City quickly became the political/military center for most of Spain's possessions in North and Central America - what they were to call New Spain. The conquistadores brought great wealth to the throne but they also posed potential political risks as they grew stronger. The Spanish monarchy sought to neutralize those risks
20. novembril 1975 Franco suri ja reziim lagunes. Reformid pärast diktaktuuri langust 22. novembril 1975 sai Hispaania kuningaks Juan Carlos I, kelle eesmärgiks sai Hispaania demokraatlikuks muutmine. 1976. aastal nimetas kuningas Carlos Arias Navarro asemel peaministriks Suarezi ja suutis veenda parlamenti uue poliitilise reformi vastuvõtmises, mis tõi Hispaaniasse üldise valimisõiguse ja demokraatia. 1978. aastal võttis Cortes vastu demokraatliku põhiseaduse, mis kuulutas Hispaania parlamentaarseks monarhiaks. Kirik lahutati riigist. Probleemiks jäi endiselt tegutsevad baski terroristid. 1978. aastal suudeti ära hoida riigipöörde katse, mida üritas sõjavägi. 23. veebruaril 1981. aastal tungis Guardia Civil'I väerühm kolonel Tejero juhtimisel parlamenti. Ainult see, et kuningas armee kõrgeima juhina astus demokraatia eest
1. koloniaalajastu algus. 2.massiline kulla sissetoomine euroopasse. Langes kulla hind, langes raha väärtus. Hindade revolutsioon 1520-1530 aastad. Hindade tõus, suurenes hulkurite arv, majanduslangus. 3. vahemere kaubanduslinnad laostusid, tekkisid uued kaubandusmaad(lissabon, Antverpen, London, Amsterdam). 4. kapitalismi areng euroopas. Teaduse areng, meresõidud. Ameerika koloniseerimisega kaasnes indiaani kultuuri hukk. Ameerika vallutajad konkistadoorid(Hernan Cortes, Fransisco Pizaro). Euroopasse jõudis kartul, mais, kalkun. Reformatsioon usupuhastus. Jan Hus esimene, kes alustas usupuhastusega. Nii Lutheril kui Husil oli ühine põhimõte see, et jutlust peaks pidama emakeeles. 1414-1417 konstanzi kirikukogu. Seal hukati Jan Hus. Jan Husi järgivaid inimesi nimetati hussiitideks. 1517 Martin Luther alustas reformatsioone. Luther alustas reformatsioone moraali languse ja indulgentside vastu. Lutheri põhimõtted: 1
elasid Yucatani poolsaarel, nüüdses Lõuna-Mehhikos, metsikute kakaopuude kasvualal. Nagu hiljutiste muinasleidude abil on kindlaks tehtud, kasvatasid maajad kakaopuid isegi oma eluasemete juures. Maajad oskasid kakaoube röstida, seejärel pastaks hõõruda ning valmistada sellest vee ja vürtside lisamise abil jooki nimega chocolatl. Algselt oligi sokolaad mitte tahke maiustus, vaid jook ja jäi selleks veel Euroopaski väga pikaks ajaks. 1528. aastal pöördus Hispaania konkistadoor Cortes Kesk-Ameerikast tagasi Euroopasse. Tema laevad olid koormatud peamiselt kakaoubadega ja sokolaadi valmistamise vahenditega. Hispaania kuningakoda võttis joogi vaimustusega vastu, kuigi üsna varsti muudeti selle retseptuuri suupärasemaks magusaine, vanilli, kaneeli ja munade lisamisega. Ka ei läinud kaua aega taipamaks, et kuumalt maitseb jook veelgi paremini. Siinkohal on sobiv ka märkida, et sokolaad oli esimene stimuleeriv jook, mis Euroopasse jõudis. Tee ja
Veracruz froms a 450-mile-long crescent.Since Spanish colonial times the harbor at the city of Veracruz has been the point of entry for diverse cultures either staging invasions or seeking a share in the state's abundant resources.these newcomers Spaniards, Africans, Greeks, Italians and Cubans blended with the indigenous people to create a mélange of traditions that are unique to Veracruz. Long before Cortes these tropical lowlands wwewe the domain of the Olmec,Mesoamerica's oldest civikization, which rose to prominence 3,000 years ago, developing religious ideas, mathematical concepts and a calendar system that would be adopted later by the Maya and Aztec. Master carvers, the Olmec disappeared mysteriously around 400 b.c.,leaving behind gigantic asalt heads believed to represent their rulers.Most are n display in Mxico's museums,
pealikud, siis lihtrahvas, eelviimasel kohal alistatud rahvad ja viimasel orjad. Peeti tähtsaks riiki ja alles seejärel inimest. Totalitaarne riik. Usundis maailma loonud taevajumal, kelle nimel valitses päikesejumal (maapealne keiser). Preestrite osa tagasihoidlik. Päikesekultus oli riigiusund. Haridussüsteem arvestas eelkõige riigi vajadusi. Oli mitut liiki kutseõppeasutusi. Õpetus tugines mälule, kuna kiri puudus. Konkistadooride tulek Mehhiko vallutamist juhtis Hernan Cortes, Yucatani ps saabusid esimesed hispaanlased merehädalistena, süstemaatiline vallutus 1526 a, inkade kokkupuude 1527. kui Francisco Pizarro jõudis Ecuadori rannikule. Hispaanlaste vallutusretked põhjustaid pöördumatuid muutusi. Kõrgkultuuride loomulik areng peatati, suurepärased arhitektuurimälestused putustati, põletati raamatukogud, kirjasüsteemid vajusid unustusse, palju rahvast hukkus. Humanism ja renessanss
· baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; · galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; · valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Poliitiline süsteem Hispaania on parlamentaarne monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Valitsev partei on Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (Partido Socialista Obrero Español), kes saavutas 14. märtsil 2004. aastal toimunud viimastel valimistel parlamendi alamkojas 162 kohta. Järgmised korralised üldvalimised toimuvad 2008. aasta kevadel. Täidesaatvat võimu teostab Valitsus 15 ministeeriumi kaudu. Valitsusjuht on alates 17. aprillist 2004
mingisugust uut teenust endale sisse. Strateegiliselt võiksid selle piirkonna hotellid enda hindu veel madalamaks tõsta, kui nad ei soovi olukorda teistmoodi muuta, kuid kõige ebaloogilisem on see, et inimesed on nõus maksta palju suurema summa näiteks Ibizal, kui Benidormis, makstes sisuliselt sama mere, päikese ja toidu eest. Seda kõike ainult sellepärast, et Ibiza on teinud endale nime ja turistid tahavad just sellepärast sinna minna (Claver-Cortes, Molina-Azori ja Pereira- Moliner, 2007) . Peamised massiturismi sihtkoha külastajatest on välismaalased. Tänu sellele saab sihtkohas arendada ja ehitada erinevaid ettevõtteid, mis saavad omavahel konkureerida, näiteks söögikohad. Kõik külastajad ei pruugi nautida kohaliku toitu ning soovivad enda kodukohale lähedasi maitseelamusi. Kui võtta Türgi kuuma sihtkoha Antalya, kus on suur hulk vene turiste, siis vene köögikohad on seal väga populaarsed
· Siglo de oro kuldajastu · 1605-1615 Don Quijote · Samad nähtused, mis Euroopas mujal: antiik, humanistid · tuli sonetivorm, kirjandus hakkas muutuma mitmekesisemaks, sai juhtivaks Euroopas · hisp keel hakkas levima · Fernando & Isabel katoliiklik kuningapaar, tõstsid Hispaania esimeseks Euroopas, sel ajal suurimad valdused üldse, hakkas kujudnama hispaania monarhiat · Renessansi kirjandus on idealiseeriv · Guevera, Cervantes, Cortes, Encilla, Teresa de Avila, Inca Garcilaso de la Vega, Cruz Juan Luis Vives (1492-1540) · humanist, filosoof · tegutses Inglismaal · ,,Hingest ja elust" · mujal reformatsioon, hispis ei olnud niivõrd protestijaid usu vastu, oldi pigem katoliikluse poolt Antonio de Nebruja · ametnik, tegeles piibliga · võttis hips keele reeglid kokku ja grammatika koostas 1492 · 1517 kastiilia keele ortograafia Antonio de Guevara
5.Et leida meretee Indiasse 6.Sellepärast, et see manner oli alles avastatud ja see ongi nagu uus maailm seljuhul, Indiaanlasteks hakati Ameeriklasi hüüdma sellepärast, et Kolumbus jõudis sinna arvates, et see on India ja pani rahvale nimeks indiaanlased. 38. koloonia-väljaspool emamaad paiknev asutus või väljarändajate asustatud piirkond konkistaator- hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid Ameerika vallutamisel Hernan Cortes- Hispaania aadlik inkade riik- Peruus paiknev rikas kullamaa, mille vallutamise võttis ette Francisco Pizarro Eldorado- Lõuna-Ameerikas paiknev enneolematult rikas kullamaa. orjakaubandus- orjade vahetamine, müümine, kinkimine 1519. A- Hernan Corten alustas ta konkistadoorid eesotsas sõjaretke Mehhikosse. 1532. Francisco Pizarra alustas sõjaretke Birusse, arvates et seal on päratu rikas kullamaa 16 saj.- Kesk- ja Lõuna-Ameerika langes eurooplaste võimu alla. 1
nagu mesi, mitmesugused Montserrat’ liköörid, meekoogid ja muud. Sõidame edasi Zaragozasse. Majutume hotellis Tibur*** või sarnases. 7. päev MADRIID Hommikusöök hotellis. Varahommikul on igaühel võimalik osaleda missal linna katedraalis või nautida hommikust olustikku linnaväljakul. Seejärel sõidame edasi Hispaania pealinna Madriidi. Teeme bussiekskursiooni ja esmase tutvumise linna tähtsaimate vaatamisväärsustega - Plaza de las Cortes ja Neptunuse purskkaev, valitsushooned ja uhked avenüüd, Kybele purskkaev ja linna tuiksoon Alcalà tänav. Meie tutvumine Hispaania pealinnaga jätkub, vaatame Palacio Reali ehk kuningapaleed, Plaza Mayori, Puerta del Solil näeme Madriidi sümbolit – karu maasikapuuga. Soovijatel on võimalus külastada rikkaliku kollektsiooniga Prado kunstimuuseumi. Siin on esindatud nii tuntuimate Hispaania kunstnike teosed (Goya, Velazques jt.) kui ka teised euroopa kuulsad koolkonnad.
SANDRO BOTTICELLI - Kevad, TIZIAN - Maarja taevaminek, Veenuse sünd, Magnificat Kristuse haudapanek, Flora, Urbino Venus, Maksuraha ANDREA MANTEGNA - freskod Castello di Cortes, Kristuse leinamine BAROKK Saksamaa Itaalia Hispaania Flandria Holland 15.-16. saj 17. saj 17. saj 17. saj 17. saj
10 000 e Kr kliima soojenema > merepind kerkima, maismaasild vee alla, hilisemad sisserändajad innuitid Aasiast ca 2500 eKr, Beringi maasilla teooria alles 20. saj.Asteegid: Põhja-Mehhiko, 13. 16. saj., 1325 pealinn Tenochitlan (elanikke kuni 200 000), allutasid teisi hõime, usund: jumalad (päikesejumal), ohverdamine. koolid, kalender, kiri, Euroopasse kakaooad, tomat, tubakas, 1521 hispaanlaste vallutused (Hernan Cortes)maajade linnriigid: linnriik kus olid erinevad seisused.. ülemkiht-sõjaline ülemkond ja preestrid. Linnriiki juhti preester kuningas, lihtrahvas-talupojad. Madalaim aste olid orjad. Tunti ainult alepõllundust. Usund kummardas esinevaid taevajumalaid. Ohverdati inimesi. Lõuna ameerika kõrgkultuurid: Tähtsaim kultuurikolle asus peruus, kust pärines palju kõrgkultuure Inkade riik: Hõimud asusid andide orgudesse ja lõid palju linnriike. Cuzco-maailma naba linn oli tähtsaim
vandemeeste kohus, juutidele anti kodanikuõigused. Preisimaal viidi läbi põhjalik sõjaväereform. Napoleoni eesmärgiks oli Portugali kaasamine kontinentaalblokaadi täitmisele. Samuti lootis ta allutada enda kontrollile ka Hispaania. Kuningas Fernando VII arreteeriti ning hispaania kuningatroonile asus Napoleoni vend Joseph. Rahva hulgas vallandas Prantsuse ülemvõimu kehtestamine aga ülestõusu partisanisõja gerilja vormis. 1810.a. kutsuti Cadizis kokku Hispaania parlament e. Cortes. 1812.a. sai Hispaaniast konstitutsioonilise monarhiaga riik. Prantsuse ülevõimu kehtestamine Saksamaal vallandas ka seal rahvusliku vabadusliikumise, mille keskuseks kujunes Preisimaa. Olulist rolli etendasid ülikoolid ja patriootlikult meelestatud literaadid oma kirjatöödega. 5 5. Napoleoni sõdade kajastusi Eestis Kuigi Napoleoni sõjad otseselt Eesti territooriumile ei jõudnud, mõjutasid need ka siinset
Valencias ja Baleaaridel katalaani keelt. Baleaari saartel räägitakse erinevaid murrakuid, Mallorcal kasutatakse oma kõnepruuki. Religioon: Suurem osa (94 %) Hispaania elanikest on katoliiklased. Peale selle on riigis õigeusklikke, protestante, moslemeid, judaiste ning bahaiste. Seadusandlikud võimuorganid: Hispaania on parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik. Riigipea on kuningas ja tema määrab ka kohale valitsuse peaministri. Seadusandlusorgan on kahekohaline parlament- Las Cortes Generales. Selle mõlemad kojad valitakse 4 aastaks otsestel valimistel. 300-400 saadikust koosneva Alamkoja (Saadikute Kongress) kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalse süsteemi järgi. Ülemkoja (Senat) kohad jaotatakse aga majoritaarse süsteemi järgi. Täidesaatvat võimu teostab valitsus eesotsas peaministriga. Peaministri kanditatuur tuleb Alamkojas kinnitada absoluutse häälteenamusega. Peaministri kinnitab ametisse
Esimest korda jõudis ta Indiasse 20. mail 1498. Amerigo Vespucci - oli itaalia päritolu kartograaf, kaupmees ja maadeavastaja, kelle järgi on saanud nime Ameerika maailmajagu. Fernao de Magalhaes - oli portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes purjetades Hispaania lipu all püüdis leida läänepoolset teed Vürtsisaarteni Indoneesias. Tema 5-st laevast ja 253-liikmelisest meekonnast saabus koju vaid üks laev 18 inimesega. Hernan Cortes - oli Hispaania maadeavastaja ja vallutaja (konkistadoor), kes on peamiselt tuntud asteekide impeeriumi alistajana. Juhtis Mehhiko vallutamist, maabus 1519. aasta aprillis umbes 600 mehega Mehhiko rannikul. Mehhiko langes Hispaania võimu alla. Francisco Pizarro – väikeaadik, kes jõudis oma laevaga pärast ränki vintsustusi Ecuadori rannikule. Petrarca – kuulub I humanistide hulka, kes oli koos Dante ja Boccaccioga itaalia kirjakeele rajajaid
Ülemkiht oli põhiliselt sünnipärane aadel (pilli), mis hõlmas ligikaudu 10% rahvastikust. Aadlike ja lihtrahva vahel oli võimalik sõjalisest vaprusest tingitud vertikaalne sotsiaalne mobiilsus, mis võimaldas ka mitteaadlikel saada auastmeid, riigiameteid, maksuvabastusi ja maavaldusi. Sel kombel kujunesid välja arvukas mittepärilik teenistusaadel ja madalam preesterkond. Hernan Cortés (1485 1547) H. Cortes oli Hispaania maadeavastaja, kes on peamiselt tuntud asteekide impeeriumi alistajana. Ehkki Kuuba toonane kuberner D. Velazques de Cuéllar oli keelanud igasuguse isetegevuse, eriti konfliktiastumise indiaanlastega, otsustas Cortés tegutseda isiklikes huvides. Saanud pärast mandril maabumist teada, et seal asetseb suur, jõukas ja arenenud asteekide riik, otsustas ta selle alistada. Et ta mehed ei saaks teda hüljata ja 6
Cordoba ja Sevilla. Maurid – araablaste ja berberite järeltulijad elasid XIII saj. ainult veel Granada ümbruses väikesel alal (14. saj. rajati seal Alhambra)ja pidid sealgi tunnistama Kastiilia ülemvõimu. Mauri sõdade aeg on hispaania kangelasaeg – ülistati rüütel Rodrigo Diaz’i e. Cid (tegelikult julm ja tujukas) Võitlustes kujunesid tugevaimaks riikideks Aragoonia ja Kastiilia. Aadlike – suurmaaomanike vahel sagedased sisetülid. Kuningavõim oli nõrk, seisustekogul (Cortes) õigus määrata makse, anda välja seadusi. Cortesi seisusteks olid aadlikud (grandid ja hidalgod), vaimulikud ja linnade esindajad. Linnad olid tugevad, etendasid tähtsat osa riikide kujunemisel. 1479 liitusid Kastiilia ja Aragoonia personaaluniooni Ferdinandi (Aragoonia) ja Isabella (Kastiilia kun-na) abielu kaudu. Ferdinandi kirikupoliitika väga iseseisev – määras ise ametisse kõrgemaid vaimulikke. Paavst andis talle ka inkvisitsioonikohtu õiguse
Sissejuhatus Uusimustöö eesmärk on saada teada rohkem Hispaania riigi kultuuri, geograafia ja majanduse kohta. Sain teada, et Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on autonoomsed Kanaari saared. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Parlament on kahekojaline Rahvusassamblee (Cortes). 1978. aastast kehtivas konstitutsioonis tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid. Kataloonias, Baskimaal ja Galiitsias kasutatavatel piirkondlikel keeltel on ametlik staatus kõrvuti riigikeeleks oleva hispaania keelega, mida kutsutakse ka kastiilia keeleks. Hispaania teenuse- ja tootmissektorid on tugevad ning põllumajandus (eelkõige puu-
1139. 25. juuli Alfonso Henriques kuulutab ennast pärast Ourique lahingus araablaste üle saavutatud võitu Portugali kuningaks. Seda kuupäeva loetakse ka Portugali kui riigi sünnikuupäevaks. 1143. Henri poeg astub troonile, tehes pealinnaks Coimbra. 1147 Mauridelt vallutatakse Lissabon. 1251 Algarve vallutamine, rekonkista lõpp. Sellega saavad põhiliselt määratud ka Portugali tänapäevased piirid. 13.saj Tekib aadelkonna, vaimulike ja linnade esindajaist valitsev organ Cortes. 14.-15. saj Riigi keskuseks saab Lissabon. 1415 - Prints Henrique Meresõitja juhtimisel hakkab Portugal esimesena Euroopas läbi viima avastusrekti üle mere. 15 saj Henrique Meresõitja ning Vasco da Gama avastustega kaasneb ulatuslik kolooniate rajamine. 1581-1640 - Portugal liidetakse Hispaaniaga. Paljud Portugali kolooniad vallutatkse. 1755 Ülivõimas maavärin hävitab täielikult Lissaboni. 1807 Prantsusmaa ründab Portugali, kuningliku perekonna põgenemine Brasiiliasse.
Ligikaudu 2600 aastat tagasi rajasid maiad esimese teadaoleva kakaoistanduse Lõuna- Ameerikasse. Pidades kakaod väärtuslikuks kaubaks, kasutasid nad seda ka maksevahendina. Nikaraaguas näiteks maksis küülik 10 ja üks korralik ori 100 kakaouba. Kakaopuudelt saadud ubade pulbrist tegid Mehhiko indiaanlased jahedat vahutavat jooki. Lisaks kakaole oli selle valmistamisel kasutatud ka maisijahu, mett ja vürtse. Euroopas hakkas kakao levima pärast seda, kui hispaanlasest maadeuurija Hernan Cortes oma rännakult Mehhikosse kakaoube kaasa tõi. Aasta siis oli 1519. Kuna maitstud jook oli eurooplastele liiga mõru, lisati sellele suhkrut. Kakaoistikuid viisid hispaanlased ka Aasiasse ja Aafrikasse. Ligi sada aastat oli joogi retsept salajane, kuni see imbus edasi Prantsusmaale Päikesekuningas Louis XIV kätte. Ka Inglismaale levis sokolaadi valmistamine ja joomine 17. sajandi alguses. Inglased lisasid retseptile neile täiesti omaselt piima ja sellest ajast tunneme piimasokolaadi
Maadeavastused mõjutasid oluliselt Euroopa kaubandust. Kuna uued kaubandusteed olid ookeaniäärsed, tõusid esile ookeaniäärsed sadamalinnad Sevilla, Lissabon, Antverpen ja Amsterdam. Itaalia kaubalinnad kaotasid oma tähtsuse. Maadeavastused panid aluse suurtele kolooniavallutustele. Paljud inimesed viidi Ameerikasse, paljudest said orjad. Kolooniavallutuste tulemusel toodi Ameerikast suuri rikkusi. Hispaanlased said teada, et põhja pool Mehhikos on palju kulda. Hispaania aadlik Hernan Cortes soovis seda ala vallutada. 1519 aastaks oli ta kogunud suure sõjaväe millega ta alustas sõjaretke Mehhikosse. Mehhikot piirates levis linnas nakkushaigus, sõdurid jäid nõrgaks ning hispaanlased vallutasid Mehhiko. Hispaanlased vallutasid ka Peruu. Indiaanlased nimetasid seda Biruks. Peruus olid tohutud kulla varud. Need rikkused, mis Ameerikast tulid, ei jagunenud elanike vahel ühtlaselt. Kaupmehed kes kolooniates rikkusi kokku ostsid ja siis need Euroopasse müüsid
Seejärel õppis ta 1955-1957 Zaragozas sõjaväeakadeemias, lõpetades selle ohvitserina. Veel teenis ta aasta aega mereväes ja siis aasta õhuväes. 1969.aastal nimetas Franco oma järeltulijaks Juan Carlose (pilt5). 5.Kuningas Juan Carlos. [http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/7e/Busto_de_Juan_Carlos_I_de_Espa %C3%B1a_%282009%29.jpg] 2.3 Parlament Seadlusorgan on kahekojaline parlament- Las Cortes Generales, kellel on õigus välja töötada seadusi, mida kinnitab kuningas. Selle mõlemad kojad valitakse 4 aastaks otsestel valimistel. 300-400 saadikust koosneva Alamkoja (Saadikute Kongress) kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalse süsteemi järgi. Ülemkoja (Senati) kohad jaotatakse aga majoritaarse 8 süsteemi järgi. Täidesaatvat võimu teostab valitsus eesotsas peaministriga
haldus- ja maksusüsteemi. Uusaegsete riikide majanduspoliitika põhines merkantilismil: riigi eesmärgiks oli soodustada kaupade väljavedu ja vähendada sissevedu, et riigikassa täituks sissevoolavast kullast ja hõbedast. Selle saavutamiseks aidati kaasa manufaktuuride loomisele ja kaitsti siseturgu kaitsetollidega. Enamikes riikides jäid absolutismiajastul püsima seisuslikud esinduskogud (n parliament Inglismaal, cortes Hispaanias ja Portugalis, Riksdag Skandinaavia maades), kes andsid monarhile nõu või kellega valitseja kooskõlastas peamiselt maksuküsimusi. 4.2. Absolutism Prantsusmaal: Absolutismi alguseks prantsusmaal loetakse Louis XIII valitsusaega (1610 – 1643). Kuna kuningas ise valitsemisasjadega tegeleda ei tahtnud, koondus reaalne võimutäius 1624.aastast kardinal Richelieu (1585 – 1642) kätte.
com/2010/08/03/us/03spill.html?_r=1&fta=y International Energy Outlook 2016, 11. mai [WWW] http://www.eia.gov/forecasts/ieo/index.cfm Lyons, William C. (2005). Standard Handbook Of Petroleum & Natural Gas Engineering. Gulf Professional Publishing. Foster Learning Inc. 2011 [WWW] http://www.lloydminsterheavyoil.com/seismic.htm E. Tzimas, A Goergakaki, C Garcia Cortes, S.D. Peteved, 2005 "Using Carbon Dioxide in the European Energy System" [WWW] http://science.uwaterloo.ca/~mauriced/earth691- duss/CO2_General%20CO2%20Sequestration%20materilas/CO2_EOR_Misciblein%20Euro pe21895EN.pdf Resources to Reserves 2013 IEA [WWW] https://www.iea.org/publications/freepublications/publication/Resources2013.pdf OPECi statistika http://www.opec
Afonso Henriques, Count of Portugal, defeated his mother Countess Teresa and her lover Fernão Peres de Trava, thereby establishing himself as sole leader. Afonso then turned his arms against the persistent problem of the Moors in the south. His campaigns were successful and, on July 25, 1139, he obtained an overwhelming victory in the Battle of Ourique, and straight after was unanimously proclaimed King of Portugal by his soldiers. Afonso then established the first of the Portuguese Cortes at Lamego, where he was crowned by the Archbishop of Braga, though the validity of the Cortes of Lamego has been disputed and called a myth created during the Portuguese Restoration War. Afonso was recognized in 1143 by King Alfonso VII of León and Castile, and in 1179 by Pope Alexander III. Afonso Henriques and his successors, aided by military monastic orders, pushed southward to drive out the Moors, as the size of Portugal covered about half of its present area. In 1249,
Majanduselu algosa oli külakogukond. Totalitaarne riik. · USK: Maailma loonud taevajumal, tema nimel valitses päikesejumal, maa peal oli asemikuks keiser. Preestrite osa oli väiksem, inimesi ohverdati harva. Päikesekultus oli riigiusund. · HARIDUS ja KULTUUR: Arvestas riigi vajadusi (kutseõppeasutused). Inkadel puudus kiri. Arhitektid suutsid ehitada kivimist ilma sideaineta templeid ja kindlusi. KONKISTADOORIDE TULEK · Hernan Cortes Hispaania väikeaadlik, kes juhtis Mehhiko vallutamist. 1521.a vallutasid nad Tenochtitlani. Vangistati ka keiser. · Yucantani poolsaarele sattusid esimesed hispaanlased merehädalistena, vallutusretk algas 1526. aastal. · 1527. Fransisco Pizarro jõudis oma laevaga Ecuadori rannikule. Tsentraliseeritud võim hävitati ja ketsuad alistati hõlpsasti. Maa rööviti paljaks. EUROOPLASTE TULEKU HUKUTAV MÕJU · Indiaani kõrgkultuuride loomulik areng peatati
kodusõja ajal (1936-39) vabariiklaste tähtsaim tugikoht. Hispaania keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma. Riigikeel on kastiilia keel, rohkem kui kolmandik rahvastikust kõneleb kataloonia, baski ja teisi regionaalseid keeli. Riigikord. Hispaania on päriliku parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik. Riigipea on kuningas Juan Carlos I, kes on relvajõudude ülemjuhataja ning kes kinnitab seadused ja määrab kohale peaministri. Seadusandlusorgan on kahekojaline parlament (Las Cortes Generales), kellel on õigus välja töötada seadusi, mida kinnitab kuningas. Loodus. Hispaania on valdavalt tüüpiline Vahemeremaa. Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane. Lõunaosal on palju ühist Põhja - Aafrikaga, muust osast erinev niiske merelise kliimaga ja metsarohke põhja - ja looderannik sarnaneb Kesk-Euroopaga. Põhjas ja keskosas kuivad kõrbed külmade talvede ja kuumade suvedega. Maapinna keskm. kõrguselt on Hispaania maailmas Sveitsi järel 2. kohal
Tegelikult ei valitsenud Euroopa üle, ei valitsenud isegi Saksamaa üle. Tunnustati teda kui millegi poolest teistest eespool olevat valitsejat, kuid teised valitsejad polnud tema käsualused. Voltaire'i sarkasm : ei ole ,,püha", ,,rooma" ega 'keisririik' (impeerium). 1. sajandil oli maailma võimsaim riik Hispaania, sest tal olid suured vallutused Ameerikas uus tõeline impeerium. Karl V ühendas Hispaania ja Saksa-Rooma valdused. Cortes vallutas paari aastaga Asteekide riigi (Mehhiko), mis pidas end samuti maailmariigiks. Pizarro vallutas Peruu (Inkade impeeriumi). Ameerika vallutuse õigustamine : juriidiline argument. 1493 paavst Alexander VI ,,donatsioon" Ferdinandile ja Isabellale (Kastiiliale): suveräänsus veel okupeerimata Atlandi maade üle. 1494. aastal lahendas konfliktid Portugaliga Tordesillase lepinguga ja pani paika piirid. Ookeanide jagamine Portugali ja Hispaania vahel
· Tegi 3 ümbermaailmareisi · Lahendas skorbuudi mõistatuse · Kasutati algselt vanglana · Teiste riikide sekkumine · Eriti järjekindel oli inglismaa · Teerajaja oli Elizabeth I (1558-1603) · Kuulsad piraadid admiral Sir Francis Drake, Sir Walter Raleigh. · Sir francis Drake teine mees kes tegi maailmale ringi peale. Ameerika koloniseerimine · Põhjuseks kullajanu ja legendid · Konkistadooride julma tegevuse tulemus. · Hernan Cortes-kuulsaim konkistadoor. · Vallutas 1519 Asteekide riigi · Asteekide vallutamine võttis aega 20 aastat · Sureb hispaanias pankrotis olles. · Francisco Pizarro-teine kuulus konkistadoor. · Ameerika vallutamises kuulsam. · Vallutas 1532 Inkade riigi Peruus. · Inkadega pusib ta 40 aastat. · Francisco Coronado · Otsis 1540-42 seitset müütilist Kullast linna Cibola. Martin Luther · Reformatsiooni algataja Saksamaal · Avaldas 31.10.1517 kuulsa dokumendi-95 teesi
annaabi.ee 
