on hõlmikpuu ja tunnuslill kirsiõis. Halduslikult jaguneb Tokyo prefektuur 23 eriringkonnaks kesklinnas ning lääneosa moodustavaks 26 suurlinnaks, 5 linnaks ja 8 külaks. Tokyo tipptunnid on maailmakuulsad. Pilvelõhkujaid on Tokyos vähem kui paljudes teistes nii suurtes linnades. Põhjuseks on eeskätt maavärinaohtlikkus. Hoonestus koosneb peamiselt kuue- kuni kümnekorruselistest kortermajadest ja tihedalt koos paiknevatest eramutest. Tokyo prefektuuri suurlinnad on: ·Akiruno ·Akishima ·Chofu ·Fuchü ·Fussa ·Hachiõji ·Hamura ·Higashikurume ·Higashimurayama ·Higashiyamato ja paljud muud linnad. Tokyo asub Jaapanis ja on selle pealinn. Tokyo linnastus elab 33 400 000 (2007) inimest. Tokyo linnas aga elab 8 803 200 (2010) inimest. New York New yorgis elab 8 175 133 (2010) elenikku ja New Yorgi linnastus 21 800 (2007) elanikku.
SUURBRITANNIA RAHVASTIK Suurbritannia saarel asuvad kolm riiki: Inglismaa, Šotimaa ja Wales. Kogurahvaarv on 2011. aasta seisu järgi 62 641 000. Umbes 53 468 600 inimest elab Inglismaal, 5 710 400 Šotimaal ja 3 462 000 Walesis. Suurbritannia rahvastik kasvab väga suure kiirusega. 2001 aastast kuni 2011 aastani kasvas rahvastik kolme riigi peale 3,7 miljoni võrra. Kus juures pealinna, Londoni, rahvaarv kasvas lausa 12%, see tähendab 7,8 miljonilt 8,6 miljonile. Sellel graafikul (Joonis 1) on näha Ühendkuningriikide rahvaarvu kasv viimasel ajal ja ära on märgitud ka ennustatav tõus. Joonis 1. Suurbritannia hõlmab 229,800 km² ning rahvastiku tihedus on 277 inimest/ km². Lähimateks naabriteks on Suurbritannial Prantsusmaa, Belgia, Iirimaa ja Holland. Vaadates nende maade rahvastiku tihedust saan väita, et Suurbritannia on nende kõrval täiesti keskmine, olles suurema tihedusega kui Prantsusmaa (116in...
Suurlinnad ja nende vaatamisväärsused Timo Reelo 7.Klass India-Tj Mahal · Põhja-India Agra linnas · Ehitus algas 1632 ja lõppes 1653 · Seda ehitas 20 000 inimest · Ta on 73 m kõrgune Pisa torn · Asub Itaalias · Seda hakati ehitama 1173a ,9.augustil · See torn sai 1319a valmis · Torni kõrgus tema kõige madalamast kohast on 55,86 meetrit ning kõrgeimast kohast 56,70 meetrit · Kokku on tornis 296 trepiastet. Eiffeli torn · Asub Pariis,Prantsusmaal · Seda hakati 1887a ehitamaja see sai 1889a valmis. · Torn on 324 meetrit kõrge. · Kaalub 7300 tonni. · Avati 31,märtsil 1889. Berliini müür · Asub Berliin,Saksamaa · Müür oli 13km pikk · Läbipääs Berliini müürist avati kõigile 9. novembril 1989a. Big Ben Asub Inglismaal Selle kõrgus on 96,3 meetrit. Tornikell kaalub 16,3 tonni. ...
PRANTSUSMAA Rahvastiku paiknemine Mari-Liis Oberg Saue Gümnaasium 8a klass ÜLDINFO: Click to edit Master text styles Second level · Pindala: 547 030 km² Third level Fourth level · Rahvaarv: 65,447,374 Fifth level (jaanuar 2010) · Pealinn: Pariis · Pealinna elanike arv: 8 147 857 elanikku · Keel: prantsuse keel · Rahaühik: euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) · Poliitiline süsteem: Vabariik GEOGRAAFILIN E ASEND: · Prantsusmaa on euroopas peale Click to edit Master text styles Second level Venemaad, Türgit ja Ukrainat 4 Third level kohal pidalalt. ...
Üleilmastumine tekitab maailmas kloonlinnasid Neeme Raud (Postimees, 08.09.2004) Kaupluse ja restoranikettide pealetung on hävitamas kohalikku eripära ja muutmas maailma linnu üksteisele üha sarnasemateks kloonideks. Lisaks tähendab rahvusvahelise suuräri pealetung ühed poed, ühed filmid, üks söök, üks muusika ka eri rahvusest inimeste tarbimisharjumuste üha sarnasemaks muutumist ning kohalike majanduste vaesumist. Ühendriikides on üheülbalise tarbimise võrdkujuks saanud maailma suurim kauplusekett WalMart. Iga uus äärelinnas kerkiv megakaubamajakarp tähendab linna keskuses olevate väikepoodide jaoks hingekella löömist. Tarbijale on suures soodusmarketis ostude tegemine kahtlemata lihtsam kõik vajaliku saab ühe katuse alt kätte ning sageli erakordselt soodsa hinnaga. Mugavuse enda hinnaks on aga kohaliku omapära kadum...
Hellenismiajastu mõjutas ka kultuuri ning religiooni. Filosoofias hakati arutlema selle üle, kuidas saavutada hingerahu ning olla õnnelik. Kirjanduses tõusis tähtsaimale kohale luule ning teatrites eelistati üha rohkem komöödiaid ning huvi poliitika vastu vähenes. Religioonid segunesid ning hakati kummardama ka idamaade jumalaid, mille tagajärjeks olid mitmed usulahud. Arhitektuuri ning skulptuuri tähtsus tõusis märgatavalt ja tänu nende arengule sündisid ka suurlinnad nagu Aleksandria ning Pergamon. Ülekaalu hakkasid saavutama ilmalikud hooned, milleks olid nt. teatrid, koolid. Skulptuurides hakati näitama inimese tegelikku välimust ja tundeid. Teaduses tegid suuri avastusi mitmed kuulsad teadlased nagu nt. matemaatik Eukleides, kes pani aluse tänapäevasele geomeetriale. Tänu filosoofiast eraldumisele said nad võimaluse kiiremini arenema hakata. Aleksandria oli üks tähtsamatest keskustest. See oli maailma uueks kultuurikeskuseks
kasvatamisega. Rahvaarvult on Suurbritannia maailma vaates keskmine riik. Suuruselt on ta kahekümne teine. Suurbritannia on arenenud riik. Suurbritanniasse on sisseränne väga suur. Sisseränne on peaaegu 3 inimest 1000 elaniku kohta. Aasiast valisin ma riigiks Jaapani. Rahvastiku tiheduse määrab põhiliselt ära pinnamood ja vahel ka kliima. Enamus Jaapani rahvastikust paikneb enamasti Jaapani lõunaosas, seda selle tõttu et seal on suurlinnad. Suurlinnad on aga tekkinud sinna hea pinnamoodi ja hea sooja merelise kliima tõttu. Jaapani põhja osas on ka mägisem maa. Suur osa rahvastikust paikneb ka Jaapanit ümbritsevatel saartel. Jaapanil on vananev elanikkond. Kuna rahvastiku keskmine elu iga on enamasti 81 aastat (2006). Rahvastik vananeb kiiresti, kuna pärast Teise maailmasõja järgset beebibuumi langes sündimuste arv 20. sajandi lõpus. Jaapan on rahvaarvu järgi ülemaailmselt suur riik. Suuruselt on ta üheksas.
K T p Pooep : : 1, 3 (Rahvuspüha): 24 (Riigipea): : (Riigikord) : : : 45 227 2 1450,2 681,6 : ; 768,6 : , , 50,5% , 20% , 9,2% ( 1521), 6,1% 1000 o : 318 (Euroopa suurlinnad Tallinna läheduses) 85 310 350 375 600 1050 1210 1395 . , . , , 11 700 , 50 000 , 17 000 , 17 000 , 800 , 600 , 100 . , "" . !!!
". Samas ei maksa ära unustada druuge põhimõtted ja hüüdlaused kehtisid sageli seni kuni pea oli udune. Materiaalselt vaese elustiili valik oli hipidel teadlik - protest ühiskonna vastu - ja nad loobusid hüüetest. Uskumata paremasse tulevikku, elasid nad käesolevale hetkele, pakkumata lahendusi olukorra parandamiseks. Ühiskonna suhtes võeti hoiak: "Meie ei sega teid, jätke ka teie meid rahule". Keskusteks olid USA lääneranniku suurlinnad, peamiselt San Francisco. Lipukirjaks kuulutati armastus, rahu ja valgus, mida sümboliseerisid lilled (siit pärineb hipide teine nimetus "lillelapsed", mis tuli veidi iroonilisena kasutusele ajakirjandusele poolt- nimelt loopisid hipid demonstratsioonidel politseinikele lilli). Üldiselt olid hipide ühised huvid seks, drugs, idamaa usundid & teised keelatud asjad. Loobuti traditsioonilisest perekonnast ja otsustati armastusel põhinevate koosluste kasuks. Pooldati vabu
The Beatles - John Lennon, Paul MacCartney, Ringo Starr ja George Harrisson Biitlid kui ikoonid Fännlus Popmuusikabuum THE BEATLES ROCKANSAMBLID Hübriidvorm valgest ja mustast muusikast. Rock kui mittemõjutaja Rahvarohked kontsertid Rolling Stones, Cream, Jim Morrison, Ray Davies, Jack Bruce, Pete Brown, Eric Clapton, John Phillips, Jimi Hendrix JIMI HENDRIX JA THE ROLLING STONES HIPILIIKUMINE USA lääneranniku suurlinnad, San Francisco Hipiliikumise üllas idee Woodstock (1969) HIPID JA WOODSTOCK TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Atmosfäär Atmosfäär maad ümbritsev õhkkond Õhu koostise peamised osad: 1) Lämmastik 78% 2) Hapnik 21% 3) Argoon 0,93% 4) Süsihappegaas 0,03% Atmosfääri kihid: 1) Troposfäär 2) Stratosfäär 3) Mesofäär 4) Termosfäär 5) Eksosfäär Ilm vs Kliima 1) Ilm õhkkonna seisund mingil ajahetkel kindlas kohas. 2) Kliima- mingile maa-alale iseloomulik ilmastikuolude kordumine. 3) Meteoroloogiline element- ilma iseloomustav mõõdetav kompleks nt. Temperatuur, rõhk, lumikatte paksus. Temperatuur 1) Keskmine temperatuur 14 kraadi 2) Suurim mõõdetud temperatuur 57,8 kraadi (Liibüa) 3) Vähim mõõdetud -89,2 kraadi (Vostok) Kliimatekketegurid Esmased: 1) päikesekiirgus- maa kaugus päikeses, orbiidi kuju, telje kallakus 2) Maa karakteristikud kerakujulisus, maismaa ja mere vahelduvus, mäeahelikud. 3) Atmosfääri üldtsirkulatsioon Sekundaarsed 1) Asukoht- põhjas või lõunas, merede suhtes 2) Taimkate 3) Inimtegevu...
millega käiakse vabalt ringi. Tegelased reaalselt elanud, rõhutakse aja, koha ja tegelaste eripära. Robinsonaad- päevikuvormis, kajastab inimeste hakkamasaamist metsikus looduses, enamasti üksikul saarel. Nime saanud Robinson Crusoe järgi. Kriminaal- teose keskmeks on peategelane, kelle silme läbi sündmusi jälgitakse. Selleks on dektetiiv, politseinik või juhuslik sündmustesse haaratu, kes hakkab kuritegu uurima. Tüüpiliseks miljööks vanadlossid ja ka suurlinnad. Õudus- eesmärgiks on äratada lugejates hirmu ja põnevust. Tegevuskohtadeks surnuaiad, üksikud lossid. Tegelasteks süütajad, vägistajad, kõike kirjeldatakse üksikasjalikult. Ulme e. teaduslik fantastika- käsitleb võimalikke teadussaavutusi ilukirjanduslikus vormis. Reportaas- ajakirjanik kohapeal, millega tagatakse usaldatavus. Eesmärgiks jutustada mingist sündmusest, kirjeldada sellega seonduvat ning vahendada taustandmeid. Arvustus e. retsensioon-
linnade laienemine. Rahvastiku osatähtsus kogurahvastikust Linn kui keskus Linnastumise tase, järgud Suur hulk probleeme Tallinna Tehnikaülikool 2009 Linnastumise järgud I järk - Linnade rahvaarv kasvab väga kiiresti. Nt: Arengumaad, Lõuna- ja Kagu-Aasia, Must Aafrika II järk - Linnade kasv aeglustub, maa-asulad sageli kaovad. Linnades kasvavad kiiremini äärelinnad. Nt: erinevad suurlinnad Linnastumise lõppjärk - Rahvaarv stabiliseerub, maalt linna ränded lakkavad. Nt: Põhjariigid Tallinna Tehnikaülikool 2009 Linnarahvastiku osatähtsus maailma riikides Tallinna Tehnikaülikool 2009 Linnastumise tase eri maades, mida tumedam on värv, seda suurem on linnastumise kasv. Tallinna Tehnikaülikool 2009 PROBLEEMID MAA TRANSPORT TOIT REOSTUS PRÜGIMAJANDUS LOOMAD TAIMESTIK JOOGIVESI
Rahvastiku osatähtsus kogurahvastikust Linn kui keskus Linnastumise tase, järgud Suur hulk probleeme Tallinna Tehnikaülikool 2013 Linnastumise järgud I järk Linnade rahvaarv kasvab väga kiiresti. Nt: Arengumaad, Lõuna ja KaguAasia, Must Aafrika II järk Linnade kasv aeglustub, maaasulad sageli kaovad. Linnades kasvavad kiiremini äärelinnad. Nt: erinevad suurlinnad Linnastumise lõppjärk Rahvaarv stabiliseerub, maalt linna ränded lakkavad. Nt: Põhjariigid Tallinna Tehnikaülikool 2013 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Paljud noored kolivad kesklinna (eriti need, kes õpivad). Endised äri- ja tööstuskvartalid ehitatakse ümber piirkondadeks, kus asuvad kõrvuti poed, klubid ja töökohad. Tallinnas on selline piirkond reisisadama ümbrus. Tasakaallinnastumine- Selle käigus väheneb inimeste igapäevane liikumine. Inimesed eelistavad varasemast rohkem keskonnasõbralikku eluviisi. Selline areng on nt Freiburgis, Saksamaal. 2. Selgita, kuidas on kasvanud maailma suurlinnad. Maailma suurlinnad hakkasid kasvama 18. sajandil, sest siis toimus demograafiline plahvatus ning toimus industrialiseerimine. Kõige kiiremini kasvasid linnad, mis asusid söe või rauamaagi leiukohtade läheduses, samuti ka need, mis asusid kiirevooluliste jõgede või sadamate ääres. Kuna inimesed käisid linnas tööl, ehitati vabrikute lähedusse planeerimata ja halvasti ehitatud elurajoonid. Paljud kolisid linna. Kiiresti arenesid sadamalinnad, mis kauplesid toorainega
USA 19201930. aastail USA sisepoliitiline elu: vabariiklased ja demokraadid USA riigikord vabariiklik kord, seadusi võttis vastu Kongress, president 4 aastaks Vabariiklased vabaturumajandus riigi sekkumiseta Demokraadid vabaturumajandus vajadusel riigi sekkumisega Majanduslik liberalism riik sekkub majandusse minimaalselt Vaba turu võidukäik 1920. aastail võidutses USAs vabaturg Ettevõtjate vabaduse piirangud keelati Hulgitootmine, pilvelõhkujad, suurlinnad, lennundus, aspiriin, dzäss Empite State Building Ehitatud 193031 Esimene lend üle Atlandi Charles Lindebergh ja tema Spirit of St. Louise Al Capone on nüüdsest boss 1920. a keeluseadus alkoholi valmistamise, müümise, sisse ja väljaveo keeld Tekkisid sündikaadid maffia organiseeritud kuritegevus (altkäemaksud, alkoholi salamüük, väljapressimised, tapmised, narkokaubandus) Onupojapoliitika Al Capone
liidumaad on Nodrhein-Westfalen, Baden- Württemberg ja Baieri. Saksamaal nagu ka teistes arenenud riikides moodustas aastal 2000 linnarahvastiku 76% rahvastikust. Prauguseks on see arv kindlasti tõusnud. Saksamaal on linnalise asula elanike arvu alampiiriks 2000 elanikku. Suurematele asulatele võidakse anda linnastaatus. Suurlinnaks loetakse linna elanike arvuga üle 100 000 inimese. Eristatakse kreisivabu linnu ja kreisilinnu, mis kuuluvad kreisi kooseisu. Enamik kreisivabu linnu on suurlinnad. Kesklinnades on kõrged hinnad maa- ja kontoripindadel. Vanalinnadest on tootmine välja tõrjutud. Kreis- haldusüksuse nimetus. Saksamaa kommunaalõiguse järgi valdade ühendus ja territooriumide koondis. See haldab oma territooriumi valdade omavalitsuse printsiibil. Kreisivaba linn- Saksamaa Liitvabariigis 3.järgu haldusüksus, kreisiga võrdsustatud linn. Kommunaalne territoriallne korporatsioon, millel on Saksamaa omavalitsusõiguse järgi kindlad pädevused. Keskkond
Algperioodil kasvab linnaelanike arv kiiresti suure sündimuse ja sisserände tõttu. Eriti areneb kesklinn (arvukalt büroohooneid jm). Toimub tööstuse kiire areng linnast väljan tekivad uued linnad (kaevandused, sadamad, kuurordid). Samal ajal rahvastikus demograafilise plahvatuse periood. Linnade alla jääv maa ala suureneb. Lähestikku asuvad linnad kasvavad kokku. Euroopas on üksikud linnastud nagu Suur-London, Moskva, Suur-Pariis, Ruhr 6.Selgita, kuidas on kasvanud maailma suurlinnad. Maailma suurlinnad hakkasid kasvama 18. sajandil, sest siis toimus demograafiline plahvatus ning toimus industrialiseerimine. Kõige kiiremini kasvasid linnad, mis asusid söe või rauamaagi leiukohtade läheduses, samuti ka need, mis asusid kiirevooluliste jõgede või sadamate ääres. Kuna inimesed käisid linnas tööl, ehitati vabrikute lähedusse planeerimata ja halvasti ehitatud elurajoonid. Paljud kolisid linna. Kiiresti arenesid sadamalinnad, mis kauplesid toorainega
SAK SAMAA Greta Elva 9A ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Berliin Rahvaarv: 82,369,548 Pindala: 357,023 km² Riigikeel: saksa keel Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku keskm. tihedus: 230 in/km² Suurlinnad: Berliin, Bremen, Hamburg, München, Stuttgart, Hannover, Potsdam, Schwerin, Düsseldorf, Dresden, Kiel, Erfurt, Magdeburg, Saarbrücken, Mainz, Wiesbaden (kõigi 16 liidumaa pealinnad) ·Riigilipp ja riigivapp ASEND Riigi asukoht: Kesk-Euroopa Geogr. koordinaadid: 47°1615 ja 55°0333 pl ning 5°5201 ja 15°0237 ip vahel Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Holland, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Sveits, Austria, Tsehhi, Poola, Taani ·Riigi kaart
Pilt 1 Valgusreostus Mis on valgusreostus? • Liigne tehisvalgus • Kahjustab keskkonda • Tööstuspiirkonnad ja suurlinnad Valgusreostuse tüübid Pealetükkiv valgus (light trespass) Pilt 2 Ülevalgustus (over illumination) Pilt 3 Pimestav valgus (glare) Pilt 4 Valguse virvarr (light clutter) Pilt 5 Taevakuma (skyglow) Pilt 6 Probleem • Uute valgusallikate kasutuselevõtt • Tähistaevas muutub heledamaks • Ökosüsteemide kahjustamine
Makedoonia Kool Klass Nimi Riigilipp Üldiseloomustus Pealinn:Skopje Rahvaarv: 2 072 086(2010. a. seisuga) Pindala: 25 713 km2 Riigikeel: makedoonia Rahaühik: dinaar Rahvastiku keskmine tihedus: 80,9 in/km2 Suurlinnad : Skopje, Kumanovo, Bitola Riigikord: Parlamentaarne vabariik Asend Geograafilised koordinaadid- 42°0N 21°26E Manner - Euraasia Maailmajagu Euroopa Kaart Asukoht: Naaberriigid- Serbia, Bulgaaria, Kreeka, Albaania Loodus Kliimat mõjutavad tegurid- järsunõlvalised mäed ja kaljud, sügavad orud. Loodusvöönd Taimed, loomad (levinumad) Pinnamood Kõrgeim tipp- Golem Korab 2764m Mäed- Baba mäed, Jakupica mäed. Jõed- Vardar, Saloníki Järved- Dojran, Mavrovo Maavarad
Soodne asukoht linnade tekkimiseks- liiklusteede sõlmpunktide juurde Uuendused käsitöös- käsitöö eraldus põllumajandusest Linnaõigus Seadustik, mille Linnaõiguse andmise allusel korraldati elu ürik (1291. a) linnas Linnaõiguse kinnitas senjöör Linnakodanikel oli isiklik vabadus, eraomand ja pärimisõiguse kaitse Linnade ja maaisandate suhted Väike linnad jäid senjöör võimu ja kaitse alla Suurlinnad- senjööriks kuningas, et vabanede kohalike feodaalide ülemvõimu alt Lombardia ja Toscana püüdsid vabaneda Püha Rooma võimu alt- moodustati liitusid enda kaitseks Saksa kaubalinn saavutas küllalt suure sõltumatuse senjööridest Linnade juhtimine Linna juhtis raad, mille liikmete arv sõltus linna suurusest Raad ise enda tegevuse eest palka ei saanud Rae ülesanded Koguda linna sissetulekuid Kindlustada heakord
külma, sooja, vihma ja kuivust. Siin on väga tore elada, sest Eestis on väga rahulik elu. Mõned arvavad, et Eestis on liiga rahulik elu ja et siin maal ei juhtu kunagi midagi huvitavat, kuid mina arvan, et nad eksivad. Inimese elu sõltub neist endist, mitte riigist, kus nad elavad. Inimesed saavad ise oma elu muuta vastavalt soovile kas igavamaks, või huvitavamaks. Eesti asub väga heas kohas, sest siin on kõik olemas: järved jõed, meri, metsad, sood, liivarannad, suurlinnad, külakesed, põllud, ja ka rohumaad. Suvel on Eestimaa järved ja nõrga vooluga jõed soojad. Mere temperatuur ei tõuse peaaegu kunagi üle 25 kraadi, mistõttu ei ole seal eriti soe ujuda. See aasta on eestlasel väga vedanud: nad on saanud endale korraliku talve, mida ei juhtu just tihti. Inimesed naudivad talvemõnudis täiel rinnal. Käijakse kelgutamas, uisutamas, suusatamas ja luuakse merele autodele mõeldud jääteid.Räägitakse, et kui
Ø Kobras Ø Halljänes Ø Roherähn Ø Põder Ø Ilves Ø Metskits SEGAMETSA LOOMASTIK ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks eine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase INIMTEGEVUS Ø Kasvatatakse rukist, kaera, otra, kartulit, lina jt. põllukultuure Ø Puit on tähtis tselluloosi tootmiseks ja tooraineks Ø Segametsa vööndis asuvad paljud suurlinnad Ø Kaevandatake kivi- ja pruunsütt Ø olulisemateks maavaradeks Põhjamere nõos leiduv nafta ja gaas KESKKONNA PROBLEEMID Ø Õhusaaste selle tõttu on halvenenud metsade seisund, eriti Kesk- Euroopas Ø Veekogude reostumine Ø Veeressursside ammendumine Ø Tööstusjäätmete halb ladustamine Ø Liigne metsade raiumine
Riigikeel bulgaaria Riigikord parlamentaarne demokraatia Rahvaarv 7 576 800 (2010) Rahvastiku tihedus 68,3 in/km2 President Georgi Prvanov Rahaühik leev (BGL) Ajavöönd IdaEuroopa aeg Religioon kristlik (esineb ka islami ja rooma katoliku usku) Suurlinnad Sofia, Plovdiv, Varna, Burgas Sümboolika Bulgaaria lipp Bulgaaria vapp Rahvaarv ja selle muutus Bulgaaria rahvaarv on 7 576 800 inimest. Bulgaarlased moodustavad elanikkonnast 85%, türklased 9% ja teised rahvused 6%. Nagu pildil näha on alates 1961.a1985.a rahvaarv kasvanud, kuid 1987 aastast on toimunud rahvaarvu märgatav langus. Bulgaaria arengutase SKT: 75 084 USD SKT elaniku kohta: 10 973 USD
BULGAARIA Laur Langeproon 9A Üldiseloomustus: Pealinn: Sofia Rahvaarv: 7 606 600 (2009) Pindala: 111 003 km² Riigikeel: Bulgaaria keel Rahaühik: leev (BGL) Rahvastiku keskmine tihedus: 69,3 in/km² Suurlinnad: Sofia, Plovdiv, Varna, Burgas Riigikord: Parlamentaarne Vabariik Asend: Riigi asukoht: Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul. Koordinaadid: 42° N, 24° E Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi. Loodus: Kliima: Bulgaarias esineb kolm kliimatüüpi: kontinentaalne, mereline ja stepikliima. Riigi pehmet kliimat mõjutavad Vahemeri ja Must meri.
miljonit (2013) • Põlisrahvad – indiaanlased 1,6% • Immigrantid – rohkem kui 1 miljon aastas USA rahvaarv 1950–2050 võrrelduna teiste riikidega USA immigrantide suuremate etniliste kogukondade asukohad. RAHVASTIKU PAIKNEMINE • Rahvastikutihedus - 32in/km² • Enamik inimesi on koondunud USA idaossa (kaubandussidemed Euroopaga ning soodsamad loodusolud) • Läänerannikul (suurlinnad) • USA keskosa on hõredamalt asustatud (tegeletakse põllumajandusega) • Lääneosa on mägine (tihedam asustatus on seal ainult Denver’is ja El Paso’s) SUURIMAD LINNAD • New York – 8,244,910 • Los-Angeles – 3,819,702 • Chicago -2,707,120 • Houston – 2,145,146 • Arenenud riikides peatus linnade kasv 20. sajandil, kuid nüüd on linnad tänu sisserändele jälle kasvama hakanud. Linnaosad euroopalikus ja ameerikalikus linnas LINNASTUMISEGA KAASNEVAD
uuenemine ja suremus suremus suremus langeb; suremus; kõrge eluiga; rahvaarv kasvad rahvastikujuurdekasv kiiresti aeglane Asustuse areng Paikseid Paiksete elukohtade teke; Uute linnade teke; Suurlinnad enam ei elukohti ei ole linnas; maarahva ülekaal vanade kiire kasv kasva Areng Euroopas - Lääne-Euroopas kuni 18.saj lõpp kuni 1972a
Arvan, et geograafiline asukoht ja tingimused Eestis soodustavad taastuvaenergia tootmist, kasvõi vähehaaval, et pikemas perspektiivis vältida õhuresostust. Rohelise mõtteviisiga tarbimisühiskonnas kohtab harva inimest, kes oleks metsaraie poolt, kuid samas need kodanikud ise tarbivad ja soovivad järjest rohkem, mis viib metsa maha võtmiseni. Vajatakse ruumi uuteks asulateks, järjest laienevateks linnadeks ning ehituslikku saematerjali. Suurlinnad, kus on õhureostus eriti suur, oleks vaja rohelisi alasid, kuhu oleks odavam istutada puid, kui arendada spetsiaalseid õhupuhastajaid. Loodusikult keskkonda kaitsta on odavam, kui inimese loodud tehisseadeldised. Peamised argumendid rohelise mõtteviisi vastu tarbimisühiskonnas on rahalise poole puudus. Hetkel on keskkonda saastav tehnika odavam ja mugavam. Poolt argumendiks on inimeste huvi kasv keskkonnaga toimuva suhtes, mis teeb lihtsamaks tavakodanike
1 Vee jaotus: · maakera vesi: magevesi 3% soolane (ookeanid) 97%. · magevesi: põhjavesi 30,1% jääkilbid ja liustikud 68,7%. · mage pinnavesi (vedel): järved 87% sood 11% jõed 2% pinnavesi 0,3%. Põhjavesi maapõues sisalduv vesi; mineraalvesi on põhjavee alaliik (veeseadus). Põhjaveekiht vett sisaldav ja andev maapõue osa (veeseadus). Hüdrogeoloogia: · allikad, kaevud, niisutus ja alates 19. saj. suurlinnad; · põhjavesi kui lahusti, kui transport, kui settimine, kristallisatsioon; · joomine; · põllumajandus: niisutus ja kuivendus; · maavarade kaevadamine; · ehitus; · keskkonnakaitse. Vesi looduses liigub: · ühendatud anumate seadus kehtib veel: e. pinnavesi voolab allamäge e. veel on komme koguneda kraavidesse e. põhjavesi voolab kõrgematelt rõhkudelt madalamatele, mis sisuliselt on sama, mis eelmine väide.
hirmudest. 6. Teadus Enam ei tegeldud teadustega filosoofia raames, vaid need eraldusid omaette tegevusaladeks. Spetsialiseerumine. 7. Religioon Vahemere -äärsetel aladel hakati kummardama ka Idamaade jumalaid. Tekkis palju uusi usulahke. Mis võtsid omaks teiste rahvaste jumalaid ja usulisi ettekujutusi. Religioonide segunemine. Müsteeriumite tähtsus tõusis. 8. Arhitektuur- lisandus korintose sammas, domineerisid ilmalikud hooned. Sündisid suurlinnad- eriti Aleksandria ning Pergamon Väike- Aasias. 9. Skulptuuris inimese individualiseerimine, rõhk tunnetele, ilmus ka naise (alasti) figuur. Suurimad keskused Aleksandria uus maailma kultuurikeskus, koondas õpetlasi kogu Kreeka maailmast. Heade töötingimuste tagamiseks rajati Museion muusade tempel, mis oli ka teaduskeskus ja raamatukogu. Antiookia ja Pergamon. Kreekas oli endiselt oluline Kreeka. Maailmaimed Püramiidid Semiramise rippaiad Artemise tempel Zeusi kuju
Kordamiskonspekt rockmuusika kohta 8.klassi muusikas Hipiliikumine ja rock Hipiliikumine toimus 60-ndate aastate lõpul, keskusteks olid USA lääneranniku suurlinnad eesotsas San Fransiscoga. Hipiliikumisega kaasnes ohjeldamatu narkootikumide tarvitamine. Esile kerkis mitmeid andekaid ja omapäraseid ansambleid ning soliste, kelle saatus kujunes sageli traagiliseks. Paari aasta jooksul suri uimastite liigtarvitamise tagajärjel mitmeid rock-muusika staare (Jimi Hendrix, Jim Morrison, Janis Joplin). Sel perioodil läksid moodi ka suured vabaõhukontserdid. Tuntuim oli kindlasti Woodstockis toimunu. 70-ndatel sündis uusi ideid vähe
kultuuriga vaid säilitasid oma jagu. 2000. aastal elas Indias 6,271,000 migranti, kaasa arvatud 170,900 pagulast 2003 aastal rändas välja keskmiselt 0,07 inimest 1000 elaniku suhtes. Praegu rändab välja keskmiselt 0,05 inimest 1000 elaniku kohta Linnastumine Kiire linnastumine algas 20.saj keskpaigas Linnarahvastiku osatähtsus on umbes 30% Linnarahvastiku kasvutempo on suhteliselt kiire eeslinnastumine Alates XX saj. hakkasid suurlinnad eriti kasvama. Iive on kõrge nii linnas, kui ka maal Rahvaarvult suurimad linnad: Mumbai - 16,368,000 in. ; Calcutta - 13,217,000 in. ; New Delhi - 12,791,000 in.
Reostatud vesi Looduses toimub heitvee segunemine Clickpuhta veegaMaster to edit ning vee text styles lahjenemine. Second level Kui heitvett ei satu loodusesse korraga liigapalju, suudab loodus selle ise ära puhastada. Third level Fourth level Suurlinnad toodavad aga liiga palju reovett, et seda otse loodusesse Fifth level lasta. Selleks et suurte linnade reovesi ei saastaks veekogusid, on linnadele rajatud reoveepuhastid. Muld Muld on mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid Kõige tähtsamat osa etendab muld taimede, loomade ja inimeste elu alusena
Tänapäeval suurlinna keskond. Õudus kirjandus Selle eesmärk on tekitada lugejas põnevust ja hirmu tunnet. Tavatud sündmuskohad - (üksikud lossid, kummitavad majad, õised surnuaiad) Väärastunud tegelased - (sarimõrvarid, süütajad, vägistajad). Kriminaal - teose keskmeks on peategelane, kelle silme läbi sündmusi jälgitakse. Selleks on dektetiiv, politseinik või juhuslik sündmustesse haaratu, kes hakkab kuritegu uurima. Tüüpiliseks miljööks vanad lossid ja ka suurlinnad. Õudus- eesmärgiks on äratada lugejates hirmu ja põnevust. Tegevuskohtadeks surnuaiad, üksikud lossid. Tegelasteks süütajad, vägistajad, kõike kirjeldatakse üksikasjalikult. 1. Romaanis peab olema kõige enam üks detektiiv ja üks kahtlusalune ja vähemalt üks ohver (laip). 2. Kahtlusalune ei tohi olla professionaalne kurjategija; ei tohi olla detektiiv; peab tapma isiklikel põhjustel. 3. Kriminaalromaanis pole kohta armastusel. 4. Kahtlusalusel peab olema teatud positsioon
6.Teadus enam ei tegeletud teadusega filosoofia raames, vaid need eraldusid omaette tegevusaladeks. Spetsialiseerumine. 7.Religioon Vahemere-äärsetel aladel hakati kummardama ka Idamaade jumalaid. Tekkis palju uusi usulahke, mis võtsid omaks teiste rahvaste jumalaid ja usulisi ettekujutusi. Religioonide segunemine. Müsteeriumite tähtsus tõusis. 8.Arhidektuur lisandus korintose sammas, domineerisid ilmalikud hooned. Sündisid suurlinnad eriti Aleksandria ning Pergamon Väike-Aasias. 9.Skulptuur inimese individualiseerimine, rõhk tunnetele, ilmus ka naise (alasti) figuur. Suurimad keskused Aleksandria uus maailma kultuurikeskus, koondas õpetlasi kogu Kreeka maailmast. Heade töötingimuste tagamiseks rajati Museion - muusade tempel, mis oli ka teaduskeskus ja raamatukogu. Antookia ja Pergamon. Kreekas oli endiselt oluline Ateena. Maailmaimed: Püramiidid Semiramise rippaiad Artemise tempel Zeusi kuju
Naisi on Hiinas 633 596 530, kellest 131 045 415 on 0-14 aasta vanused, 450 664 933 15-64 aasta vanused ja 51 886 182 üle 65 aasta vanused. Hiinas on telereid 1000 elaniku kohta 27, autosid elaniku kohta 1 ja telefone elaniku kohta 9. Hiina ei kuulu ühtegi rahvusvahelisse organisatsiooni. Rahvastiku paiknemine Hiinas on rahvastiku 136 inimest/km² kohta, mis näitab, et Hiinas on rahvastik tihedasti asustatud. Tihedam asustus on muidugi suurlinnades Pekingis ja Sanghais. Suurlinnad asuvad enamasti Ida-Hiinas mere läheduses. Suur asustus on rannikul, kus rahvastiku tihedus on suurim, sest seal on hea pääs merele, sest hiinlased püüavad palju kala ja kaubavahetus on ka tihe seal. Vähemasustatud piirkonnad on mägedes Tiibetis ja Himaalajas ja Lääne- Hiinas. Suurlinnades on rahvusvahelised lennujaamad. Populatsiooni läbivaatus 1994 Populatsiooni läbivaatus 1998 Hiina populatsiooni kasv vanusegruppides
BELGIA ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Brüssel Rahvaarv: 10 403 951 (2008) Pindala: 30 528 km² Riigikeel(ed): hollandi, prantsuse ja saksa Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku keskmine tihedus: 344 in/km² Lipp: must-kollane-punane Suurlinnad: Brüssel, Antwerpen, Gent, Charleroi Liege, Brugge Riigikord: konstitutsiooniline monarhia ASEND Geograafilised koordinaadid: 50° 50 N, 4° 00 E Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Prantsusmaa, Holland, Luksemburg ja Saksamaa LOODUS Kliima iseloomustus: Asub parasvöötmes, leebed talved, jahedad suved, vihmane, niiske, pilvine Pinnamood: Belgia maastik on väga vaheldusrikas: Põhjamere rannikut on 67 kilomeetrit, selle jätkuks on
Interventsioon- kõik suurriigid v.a saksamaa (rahuleping) Kardeti et läheb kaduma vene paigutatud raha, kommunismi ideede levik, toetati valgeid raha ja relvadega Lõppeb punaste võiduga Hukkunute arv- 13-16 miljonit(epideemiad, nälg, terror, lahingud) Punaste käes suured tööstuskeskused (relvad), teised alad nii punaste kui valgete terrori all Kahjud: raudtelinnad purutatud Punased võitsid: suurlinnad nende käes, sõjakommunism(talupojad pidid tasuta ära andma viljajäägid, töökohustus linnades, maksti esmatarbekaupades ja toidus, saun tasuta, Pärast kodusõda reformid Dets 1922 kuulutatakse Nõukogude sotsialistlik vabariikide liit (NSVL/NL) Alguses kuulus 6 liiduvabariiki- vene, ukraina, valgevene, gruusia, armeenia, Hiljem kokku 15 (viimased eesti läti, leedu) Tingimused olla liiduvabariik: 1 rahaarv, ühine piir mingi välisriigiga
IMPRESSIONISM 1874. · realismi edasiarendus mingil määral, "Hetke mulje" Muutused: · uudsed süzeed(suurlinnad, rahvarohked tänavad, tantsuplatsid jne.) · uut moodi kujutamine (valguse ja õhu kaudu, erivärviliste pintslitõmmetega, ühevärvilised pinnad kadusid, varjud värvilised-vähenes ruumilisus) · loobuti traditsioonilisest kompositsioonist · suurenes subjektiivsus · vabaõhumaal- pr. k plein air EDGAR DEGAS PIERRE-AUGUSTE RENOIR Renoir kujutas kodust elu, kenasid naisi-lapsi, linnarahva lõbustuspaiku ning pühapäevaseid väljasõite.
Maailma suurimad linnad TOKYO Koostas: Rannar Randmäe Pärnu Vanalinna Põhikool 3.A klass Mis on suurlinn? Suurlinn on väga suur linn, kus elab ja töötab palju inimesi. Maailma suurimates linnades elab miljoneid inimesi. Suurlinnad kasvavad väga kiiresti, sest sinna tuleb kogu aeg inimesi juurde. Tokyo on oma suurima elanike arvu poolest maailma suurim suurlinn. TOKYO Click to edit Master text styles Tokyo on Jaapani pealinn, Second level mis paikneb Tokyo lahe Third level kaldal, Jaapani suurima Fourth level saare Honshu ida rannikul. Fifth level
3 Brisbane 2 074 222 5904.8 4 Perth 1 738 807 5386.0 5 Adelaide 1 212 982 1826.9 Linnad Melbourne Brisbane Sydney Esimene linn Eurooplased XVIII sajandil hakkab aktiivselt asustama Austraalia ida osa ja 1788. aastal siin tekkis esimine linn Port-Jackson, aga praegu nimetus seda linna on Sydney. Suurlinnade kasvutempo Austraalia suurlinnad nagu Sydney ja Melbourne pidevalt kasvavad, sest kohalik rahvas leiab oma riik ning selle kliima mugavaks ja jäävad seal elada. Ka nimitatud linnad mängivad olulist rolli turismis Inimesed terve maailmas tulevad Austraaliasse töötama. Probleemid Peamine oht on suur linna kasv. Kuna Austraalias elab palju põliselanikke, kellel nende elu sõltub loodust. Näiteks paljud jahtivad ja mõnikord see on üks allik saada toit.
On ju palju riike, kus on ainult soe suvi ja veidi jahedam talv. Meie isamaa kaunis loodus teeb seevastu oma tavapärast ringkäiku- talvele, olgu see missugune tahes, järgneb kevad, suvi ja sügis. Lisaks sellele, on meie talv eriline, kuna ei möödu ühtegi talve kui meil poleks lund. Paljud eestlased on lume ja külma vastu, aga on palju inimesi, kes pole oma elus kordagi lund näinudki. Paljud noored tahavad Eestist suurematesse riikidesse elama minna. Suurlinnad näiteks New York ja London on kohad, kus kõik on liiga linnastunud. Sellistes kohtades pole ka loodus nii puhas. Minu arvates peaks iga eestlane leidma aega, et teha üks tiir päris looduses. Võiks püüda kala, minna parki või püüda kasvõi liblikaid. Ma olen kindel, et nii mõnigi inimene mõistaks siis kui kaunis meie Eestimaa loodus tegelikult on. Eestimaa loodus on üpriski puhas. Üha enam mõtlevad ka inimesed selle peale ning püüavad keskkonda vähem reostada
Suurim liitlinn on Reini Ruhri piirkond, kus elab 12 miljonit inimest. Religioon ja maailmavaated Pärast reformatsiooni on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa protestantlik. 19. sajandi lõpul algas sakslaste eelkristlike juurte otsimine, mille religioosse müstika pinnal kasvas välja rassistlik natsionaalsotsialism. Pärast Teist maailmasõda on Saksamaale saabunud hulgaliselt Türgist pärit võõrtöölisi, kes tõid kaasa islami. Saksamaa suurlinnad on kujunenud paljude Aasia ja Ameerika uusreligioonide keskusteks Euroopas. Bambergi peapiiskoppide loend Berliini piiskoppide ja peapiiskoppide loend Keel, tervitamine Keel on neile saksa keel , http://www.youtube.com/watch?v=RlGAbms-rqk Tervitamine: Guten Morgen! Tere hommikust! Guten Tag! Tere päevast! Guten Abend! Tere õhtust! Gute Nacht
· Halljänes roninastik · Kobras LOOMA D: Inimtegevus · Metsatööstus, tselluloosi- ja paberitööstus · Põllumajandus (teravilja ja piima tootmine) · Maavarade kaevandamine (rauamaak, kivi- ja pruunsüsi) · Põhjapoolsetel aladel küttimine, kalapüük ja korilus 22 INIMTEGEVUS Töö atlasega: · Mis riigid asuvad sega- ja lehtmetsade aladel 1) Euroopas 2) Põhja-Ameerikas 3) Aasias ? · Missugused maailma suurlinnad asuvad metsavööndis? Keskkonnaprobleemid · Õhusaaste tööstuspiirkondades · Veekogude reostumine · Veeressursside ammendumine · Tööstusjäätmete ja prügilate kasv MIS PUUD KASVAVAD SEGA- JA 1 2 LEHTMETSADES? 6 3 4 7 5
väheneb.Rändega kultuur kannatab ja kuritegevust kasvab. Tähtsamad ränded: Eurooplaste: 18 saj 1) Orjakaubandus 2) Hiinlaste väljaränne(kestab siiamaani) 3) Rännatakse Euroopa poole 4) Eestist venelased lahkuvad Esimesed linnad tekkisid ligi 7000 a. tagasi jõgede, merede/sadamate, maavaradega rikastatud, kaubanduse ristumiskohtade juurde Linnad on: Sotsiaalne ja kultuuriline keskus, kultuuri kandjad, kaubanduse koht, juhivad ümbruskonda (linnavalitsus) Maailma suurlinnad on: Los Angeles, California, New York, London, Tokyo, Aina rohkem inimesi kolib linna ja rikkamatesse riikides. Ligi 75% rahvast elab linnas ja vaesemates 50% ja see arv kiiresti kasvab, palju inimesit kolib ka äärelinnadesse ja paar km. Linnast välja, et saaksid rohkem vaikust ja oma aeda Mõisted: 1) Rassid- inimeste jaotus tunnuste järgi 2) Aedlinn-eramajade piirkond (igal ühel oma väike aed) 3) Linnastumine-linnaravastiku osatähtsuse suurenemine
elanikkonda, kus on madal noorte inimeste osakaal ja vananev rahvastik. 3. Rahvastiku tihedus ja paiknemine Kanada tiheduse kaart: 2 Egiptuse tiheduse kaart: Näitajad Kanada Rahvastiku keskmine tihedus · 3,54 inimest km2 kohta. 3 Tihedalt asustatud alad ja · Suurlinnad riigi lõunaosasväga suur osa Kanada tiheda asustuse põhused territooriumist on kaetud metaga või igikeltsaga, seetõttu on enamus elanikke on koondunud linnadesse. · Riigi kaguosa- USA piir ja Atlandi ookean. Hõredalt asustatud alad ja · Gröönimaa ja riigi keskosa-põhjuseks igikelts hõreda asustuse põhjused
majanduslikud ja suurlinnadesse, maalt linna, Ülelinnastumine, sotsiaalsed probleemid Linnastumine on jõudnud tööstusajastu linnad infoajastu linnade järku Linnastumisega Prügimajandus,õhusaaste, Transpordiprobleemid kaasnevad linnahaljastuse säilitamine Prügi,nahkushaigused,õhusaaste keskkonnaprobleemid 7. Mis põhjustel endised suurlinnad kahanevad? Too üks näide kahanevast linnast. Paldiski sellep,kuna see oli sõjaväe linn Nõukogude aegu,kui lõppes NSV ära läksid sõdurid kogumaale tagasi. 8. Võrdle euroopalikku ja ameerikalikku linna. Keskaegsed ehitised Suured pilvelõhkujad 9. Too välja erinevused Mumbai ja Helsinki vahel (linnade vahel!, mitte kliima vms) 1.Helsinki on puhas linn,aga Mumbai ei ole. 2.Mumbais on rohkem rahvast,kui Helsinkis 3
on samuti ajaga muutunud nagu inimesed. Neist võtavad tänapäeval paljud noored eeskuju, mis ei pruugi alati hea olla. Siiski võin väita, et minu põlvkond on omamoodi patriotistlik. Me armastame oma kodumaad, me kanname uhkusega südames oma kodumaad, austame oma esivanemaid ning oma kultuuri. Probleemiks aga on, et iga teine noor mõtleb eestist välja kolimisele, välismaal õppimisele. Miks see aga nii väga meid meelitab ? Vastus on mul endal juba silme ees. Uhked suurlinnad, aastaringselt lõõmav päike, õnnelikum ning huvitvam elu. See on see ,mis õhtutab meid Eesti riiki jätma. Palju ei ole neid, kes ei taha kunagi lahkuda oma kodupinnalt, kuid peaaegu igaüks tõotab, et lahkudes võtavad nad osa oma kodumaast kaasa ning tulevad kunagi kindlasti tagasi. Mina ise tunnen, et välismaa kutsub ka mind. Kurb on aga tõdeda , et oma tulevikule mõeldes ja üleüldiselt oma põlvkonna tulevikule mõeldes võin ma öelda, et sellel põlvkonnal ei pruugi
· Halljänes roninastik · Kobras LOOMA D: Inimtegevus · Metsatööstus, tselluloosi- ja paberitööstus · Põllumajandus (teravilja ja piima tootmine) · Maavarade kaevandamine (rauamaak, kivi- ja pruunsüsi) · Põhjapoolsetel aladel küttimine, kalapüük ja korilus 22 INIMTEGEVUS Töö atlasega: · Mis riigid asuvad sega- ja lehtmetsade aladel 1) Euroopas 2) Põhja-Ameerikas 3) Aasias ? · Missugused maailma suurlinnad asuvad metsavööndis? Keskkonnaprobleemid · Õhusaaste tööstuspiirkondades · Veekogude reostumine · Veeressursside ammendumine · Tööstusjäätmete ja prügilate kasv MIS PUUD KASVAVAD SEGA- JA 1 2 LEHTMETSADES? 6 3 4 7 5
annaabi.ee 
