Tuleb mõista, kes ma olen. See "mina", on mu isiksus- minu mõtted, tunded, ideed. Igaühe isiksus kujuneb sõltuvalt tema kultuurist ja geenidest. Kuna kultuur ja geenid on igalühel väga erinevad, siis on meie maailm täis tohutult palju erineva isiksusega inimesi. Veel aasta tagasi arvasin end läbi ja lõhki tundvat. Nüüd aga, mõeldes oma aastatagusele minale, võin julgelt väita, et eksisin. Enese mõistmiseks on vaja suurel määral tagasihoidlikuks. Ma ei saa öelda, et ma tunnen ennast ja mul pole mitte midagi uut enda juures juurde õppida. Sel juhul oleksin ma juba lakanud end tundma õppimast. Küll aga, võin ma hetke seisuga väita, et ma tunnen ennast küllaltki hästi. Minu mina jaguneb erinevateks minadeks. Ma olen avatud mina. See on mina, kes on teada minu sõpradele, tuttavatele, vanematele ja mulle. Minu avatud mina on üldiselt alati sõbralik, positiivne ja ergas. Ma olen varjatud mina
) Hamlet oli minu arust hea raamat, isegi kui see oli tragöödia, jättis see sügava mulje. Ei meeldinud aga see, et lõpus põhimõtteliselt kõik peategelased surid, Hamlet, Claudius, Polonius, Laertes, Gertrud, Ophelia. Ma oleksin tahtnud teistsugust lõppu, et õigus tuleks jalule ja et Hamlet ei saaks surma, et kõik laheneks õnnelikult, kuid parajasi mõne raamatu jaoks pole määratud õnneliku lõppu. Siin on palju tegelasi, kellele võiks kaasa tunda. Ophelia tunnen kaasa, kuna teda ja tema otsuseid mõjutas isa ning ta ei saanud isa tahtele vastu minna, nii et ta ei saanud olla Hamletiga koos, isegi kui tal olid tõelised tunded Hamleti vastu. Ophelia pidi nuhkima Hamleti järgi, isegi kui ta ei tahtnud seda teha. Tunnen talle kaase selle puhul, et ta ei rääkinud Hamletile kõik ausalt ära ja Hamlet pettus temas selle pärast. Mul on kahju tema pärast, kuna ta sai surma. Hamletist on kahju väga paljude põhjuste pärast
valus teadmine, et tema isa tappis mees, kes talle korduvalt on armastust avaldanud. Laertes, kes kaotas oma isa ning õe olles vihkamisest pimestatud ja suutmata enam ise kainelt mõelda ,lasi endaga alatult manipuleerida või Claudius, kelle ahnusel ning omakasu pole piire, otsustades astuda oma venna vastu ning ta trooni pärast tappa. Kuid süvenedes igasse repliiki ,mis Hamlet lausus , väljendas valu ja agooniat iga sõna ,mida ta ei suutnud mitte millegagi võrrelda. Olen veendunud, et tunnen just talle kõige rohkem kaasa . Teda haavas sügavalt oma kalli isa surm ,millest oli möödunud vaid kaks kuud ,kuid mille peale ta ema otsustas unustada need armastaust ja truudust täis vanded mis nad isaga teineteisele kirikus olid lausunud ,abielludes Cluadiuse ,oma mehe vennaga. Arusaam , et tema isa surm polnud ei õnnetus ega juhus vaid ette planeeritud ja reetlik mõrv, oli kättemaks see mis tal enam rahus elada ei lasknud. Arvan ,et
29.03 Kristi Kõiv Õpetaja õpilase mina-pildi kujundajana Lastel pos mina-pildi kujundamine. Küsimused: Ma olen … Ma tunnen … Ma suudan … Ma loodan … Sotsiaalne kontekst Lapse mina-konts Lapsega seotud isiklikud tegevused ja toimetulek Suhted klassis, õpetamis eja õppimisprotsessid ……. Mina-käsitlus e mina-konts On inimese ettekujutus endast, mis kujutab endasti nii kirjeldavat kui ka hinnangulist mõõdet. On psühholoogiline tervik, mis sisaldab tundeid, hoiakuid, hinnanguid, kirjeldavaid kategooriaid in kohta, kusjuures minakäsitluses võib eristada kirjeldavat ja hinnangulist aspekti.
igapäevaelus ei väärtusta me teineteist peaaegu üldse. Ma arvan, et eestlaste väärtushinnangutes on nii mõnelgi päris suured lüngad. Päris paljud minu arust ei oska hoida endale lähedasi inimesi ja nende olemasolust rõõmu tunda. Kogu aeg tahetakse midagi muud, midagi, mida veel ei ole, aga kordagi ei mõelda selle peale, et kas seda just on vaja. Ma ütlen tihti enda lähedastele, mida ma nende vastu tunnen ja kui tähtsad nad mulle on. See tunnetejagamine teeb südame soojaks ja suhted lihtsamaks. Ja nendele inimestele, kellega ma ei tunne mingitki sidet ja nendele, kes võib-olla häirivad mind, ei lähe ma seda oma arvamust nina alla hõõruma. Küll kõik leiavad oma tee ja nende elud on nende enda teha, ei ole mina see, kes teab kellegi teise elust midagi paremini. Küsimus oligi siis selles, et kas ma tunnen, et minu jaoks tähtsad inimesed on ka minu kodumaa inimesed
Edurne García Almagro Kaaskiri: Sooviksin teie käest teada saada, kes te mulle tagasisidet annate, kas minu artikli struktuur tundub teile loogiline, kas sisu on arusaadav, kuidas teie arvates artikli pikkus ja üldmulje tunduvad. Kas peaksin Eurovisiooni emotsioonidest rohkem kirjutama? Sisukord vajab mul veel korrastamist. Sisukord Isiklik elu 2 Muusika karjäär 2 1994: Trasto......................................................................................................... 2 2005: Operation Triunfo........................................................................................ 2 2006: Esimene stuudioalbum...............................................................................2 2007: Teine stuudioalbum; Grease.......................................................
Positiivsuse võit negatiivsuse üle Tere, kallid klassikaaslased! Meil, eestlastel on aegapikku ajalootausta ja kliimaolude tõttu kujunenud üpriski pessimistlik ellusuhtumine. See võib olla omaduseks ka nii mõnelegi teist. Tunnen, et ka minul endal on mõnikord raskusi elu pahupoolte rõõmsa pilguga vaatamisel, kuid arvan, et võiksime hakata positiivsemalt mõtlema ja räägin teile, miks. Kui vaadata igat asja negatiivsest küljest, viib see sinu enda ja teiste tuju alla ning see võib olla laiemas perspektiivis elukäigule suur mõjutaja. Negatiivne mõtlemine võib kahjustada tervist ja viia välja stressi ja depressioonini. Pidev vingumine ja masendunud olek võivad rikkuda suhteid sõpradega
Minu arvates on armastus kahe inimese vahel olev sügav kiindumus. Tunnen selle inimesega erakordset tunnet. Tahan temaga veeta suurem osa oma ajast. Muutun väga kergelt armukadedaks. Armastust ei oska väga keegi seletada, seda peab igaüks ise tunda saama, siis saadakse teada, mis tähendab armastus ja armastatu. 1) Armukadedus 2) Kiindumus 3) Erakordne tunne Armastus esimesest silmapilgust on täiesti võimalik, sest sa tunned kohe alguses midagi erilist tema vastu ja on võimalik, et teine pool seda ei tunne kohe alguses.
Noorte väärtushinnangud Noored inimesed, nagu vanem elanikkond armastab tihti öelda, on iga rahvuse tulevik. Võimalik, et see ongi nii, sest on ju iga põlvkonna noored need, kelle kätes on kõik võimalused luua ja edendada oma kodumaa kultuuri ja majandust. Olen ka ise noor inimene ning seega tunnen endal kerget kohustust teha midagi oma riigi ja rahva heaks. Aastatega on väärtushinnangud muutunud. Kui vanasti tunnustati armastust ja abielu, siis tänapäeval pannakse paari vihkamine ja rikkus. Öeldakse, et meie mälu võimsaim põhifunktsioon on unustamine, selle tagajäriel ununevad inimlikud väärtused. Miks kipub tänapäeva eestlane oma põhiväärtusi unustama? Paljude tänapäeva noorte jaoks on Eesti Vabariik kui iseenesest mõistetav nähtus
määruse või täiendiga). Tema aadress oli Tartumaa, Ülenurme vald, Tõrvanid, Papli 8. Lisandi kirjavahemärgid Komaga eraldatakse järellisand. Pärnu, meie suvepealinn, võttis meid vastu ilusa ilmaga. Omastavas käändes järellisand komastatakse vaid eestpoolt. See on Mardi, minu venna uus sinine jalgratas. Osastavas jt käänetes komad mõlemal pool järellisandit Vaatan Marti, oma väikevenda, ja tunnen südames suurt hellust. Sihitise juurde kuuluvas omastavas käändes lisand eraldatakse komaga mõlemalt poolt. Ta oli Pontu, oma suure sõbra, tähelepanuta jätnud. Koma on ka sidesõnade ja, ning, ega, või, nii...kui ka ees komaga eraldatava lisandi järel. Nägin rahvahulgas Annit, oma sõbrannat, ja Mukit, tema suurt koera. Komaga ei eraldata eeslisandit, olevas käändes järellisandit, kui-lisandit. Minu sõber Kaarel on julge mees. Kaarel minu sõbrana laenab mulle alati raha.
Etüüd Jooksen pimesi mööda Sõle tänavat Kopli liinide poole ning tunnen, kuidas jaks hakkab vaikselt otsa saama. Seisma jääda ei tohi, sest see tähendaks vaid üht – nad jõuaksid mulle järele. Jooksen sihitult edasi, silme ees virvendamas kunagise kodu pilt. Kardan, et olen eksinud, kuid äkitselt näen kauguses kolmekorruselise puust uberiku hajuvaid piirjooni. Maja on tundmatuseni muutunud ning imestan, et selle üldse ära tundsin. Uksest sisse minna aga ei saa, see on koos akendega kinni löödud. Teen majale tiiru peale ja leian ainsa katkilöödud
Merejutt Rannal seisab paat, mis on poolenisti vees ning poolenisti liival. Lained peksavad õrnalt vastu paadi äärt. Kaugelt hakkab päike oma esimeste kiirtega mind paitama. Ma tunnen, et täna hommikul on mul kuidagi raske merele minna. Kuigi meri on kui oma kodu, koht, mis on ja jääb alati südamesse. Olen siin käinud juba kaheksakümmend aastat. Siin saan oma mõtteid peita ja uputada vete sügavustesse. Tunni ja poole pärast tunnen, kuidas mu jalad hakkavad värisema. Ma tean, et see on märguanne millegi halva suhtes, kuid ma ei hooli sellest ning aerutan edasi. Aerutan sinna, kus tõuseb imeilus ning särav päike. Sinna, kust saavad need imelised lained alguse. Tahan lihtsalt siit maa pealt minema, sest see ei ole minu jaoks loodud. Aerutan aina kiiremini edasi. Lained muutuvad jõulistemaks ning merelõhn muutub soolaseks. Tunnen suus seda mõrudat maitset. Päikest enam ei paistagi. Huvitav. Taevas pilvineb,
.. Neljas ta se Neil sissetulijail Viies t a se ja väljaminejail. , *** Viivika Rõuk Ma tunnen elu. Läbi oma käte Tunnen elu, kui tunnen elu. surun oma käed Tunnen joovastavat õnne, vastu seda vana puud. lõputut kurbust. See iidne tammepuu Ma tunnen elu, teab elu. kui surun käed Jah. Ta teab. vastu seda vana Muutke teksti laade Teine tase Paremini, kui meie. tammepuud. Kolmas tase
Mina pean väga oluliseks perekonda. Tean, et minu vanused mõtlevad pigem pidutsemisest ja karjäärist. Arvan, et kui räägiksin neile, et mina väärtustan rohkem pere loomist kui muud siis kindlasti nii mõnigi mõtleks peas, et: ,,On vast tropp!" või midagi seesugust. Mis sellest, et seda otse välja ei öelda. Oma unistustest armastavast abikaasast, pisikesest majast koos mõne peenraga, särasilmsetest lapstest ja suurest koerast, sellest julgem ma rääkida vaid nendele keda ma tunnen hästi. Nendele, kelle ees julgen olla mina ise. Ma ei karda mitte teiste pilku vaid ise enda oma. Vahel tunnen, et keegi tüütab mind, kuid siis mõistan et see olen mina ise. Tunnen kuidas vahel poon iseennast oma mõtetega. Vahel mõtlen asjad isegi hullemaks kui nad seda tegelikult on. Kardan olla mina ise, kuna kardan, et kaevan sellega iseendale augu. Seega üritan vahel mõelda teisiti. Üritan mõelda nagu mõtleb kasvõi minu õde. Selline elu tundub kohe palju ilusam
Vaikselt kõnnin mööda pisarate rada, mis ma sinu pärast olen nutnud. Kui sa vaid teaksid kuidas ma vajan sind.Ei möödu päevagi, kui ma ei mõtle sinule. Kaon tihti kui mind ei vajata,kuid olen olemas hetkel,mil sul kedagi ei ole. Veel üks päev ilma sinu kallistuseta ja ma lämbun,sest ainult sina aitad mul hingata. Sinuga tunnen midagi suurt,sinuga tunnen,et ei vajagi muud. Ei möödu hetkegi mu päevas mil meelest sinu naeratus mul kaoks ja ehk need rohekad-sinised silmad näevad! Sa oled tõesti kallis minu jaoks.Istun ja mõtlen,mida sina mõtled.Sa ei vasta. Kuulen vaid vaikust, mis rebib mul hinge seest.Kardan,et olen üksi..kardan,et suren üksi...et keegi ei tule ja keegi ei hooli. Kardan magama jääda, aga samas on liiga õudne olla ärkvel,sest ma ei saa hakkama iseenda mõtetega.Su juurde praegu lendaks,sest tunnen sinust puudust.
muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Mida aga tähendab stress minu jaoks? Võin öelda, et oma lühikese eluperioodi jooksul ei ole ma pidanud tundma stressi tihedalt. Võibolla paar korda ainult. Stress tähendab minu jaoks nii füüsilist kui vaimset väsimust. Väsimust kõigest: koolist, tööst, sõpradest, perekonnast, huvidest jne. Stressiga kaasneb tahe koguaeg puhata. Vahel kui on kevad, ning ma pean käima koolis, tunnen kuidas minus pole jõudu. Ma olen koguaeg nii väsinud, tahaks puhata, kuid ei saa. Väljas paistab päike, ning mina pean istuma umbses koolis, nelja seina vahel. See morjendab mind, see rikub mu tuju, ning sellest tingituna on tihti stress mind murdnud kevadel. Õnneks ei saa öelda, et minu puhul kestaks stress igavesti, ei. Võibolla maksimum nädal või kaks tunnen ma suurt vajadust magamise, puhkamise ja laisklemise vastu.
Sul on lihtsalt sügav tahtmine olla õnnelik! Minule tähendab õnn hetkel kellegi tähtsaga koos olla. See on minu vaade hetkel õnnele. Kuigi see vaade on mul juba päris kaua olnud ning ilmselgelt kestab veel päris tükk aega. Ilmselgelt on igal inimesel oma tähendus õnnele. Mina leian selle õnne oma lähedastest. Nendega koos olemine tekitab midagi minu sees. Midagi head ja sooja. Midagi rõõmsat. Ma tunnen nende lähedust, tunnen, et mul on keegi. Keegi, alatiseks. Ma tunnen lihtsalt ennast nendega alati õnnelikult. Tunnen ennast hästi. Ma armastan lihtsalt enda lähedasi inimesi. Juba sellepärast, et nad mul olemas on. Vahet pole kui kaugel keegi ka ei oleks, on nad mul alati olemas. Nad suudavad mind naerma panna ja õnnelikuks teha. Jah, nad suudavad ka nutma ajada ning kurvaks muuta mind. Kuid seda ei anna võrreldagi kõige sellega kui õnnelikuks nad mind teevad. See on nii ääretult suur rõõm kui sa
Tere Faust! Mul on nimelt üks suur probleem, millega seoses soovin sinult abi paluda. Mulle tundub, et meil on rohkem ühist, kui arvata võiks. Hetkel olen ma täielikus segaduses ja ei tea, mida oma eluga peale hakata. Kõik algas sellest, kui hakkasin suhtlema lord Henryga. Ta on inimene, kes suudab teist mõjutada oma jutuga suurel määral. Mind pani ta uskuma lõbutsemisse ja ilusse. Kuid nüüd tunnen, et olen omadega nullpunktis. Tean, et ka sina oled lõbutsenud ja pillavat elustiili harrastanud. Mina olen samuti selle küüsi sattunud ning tunnen, et seesugune eluviis ei ole siiski õnne allikas, kuid teist jutte kuuldes, on räägitud, et teie jällegist ei leidnud õndsust intelligentsusest. Tean, et teil oli depressioon, kuna te ei olnud oma eluga rahul, kuigi teid austati kogu ümbruskonnas teie tohutu tarkuse pärast.
Lõpuleviidu 25.01.2015 Pimedus mu ümber, see pilkane pimedus, ma olen siin varem olnud. Ma tean seda, ma tunnen seda, see sama lõhn, see sama rõske õhk miski siit on nii tuttav. See hirmutab mind nii, et mu keha on vappevärinais. Mälestused vilguvad silme ees, kui ma olin siinsamas mitte vähem kui viis aastat tagasi, siin lõhnas täpselt samamoodi, kõik see on kui õudusunenägu mida ma olen pidanud läbi elama korduvalt, iga öö. Kuid nüüd on see kõik taaskord liiga reaalne, see tunne nagu ma tundsin siis kui ta mind kaasa haaras. See ei lähe mul kunagi meelest ära, kuid minu
tunneme end tugevana ja kaotame lootusetuse tunde. Kõige rohkem olen kogenud negatiivset stressi gümaasiumi ajal. 11.klassis lasin õppimise käest, kodused ülesanded ja tööd kuhjusid, kontrolltööd olid tegemata ning pidin palju järelevastamise tundides käima. Eesmärgid kadusid ning see tekitas väga palju stressi, kuna palju asju oli tegemata. See oli minu jaoks väga raske periood, kuid lõpuks sain kõik ikkagi tehtud ning ilusti kooli lõpetatud. Viimastel aastatel tunnen, et kogen negatiivset stressi palju vähem. Tavaliselt vaid siis kui on pikad päevad või palju töid kuhjunud ühele nädalale. See möödub kiiresti, kui asjad saavad tehtud. Tunnen, et viimase kahe aasta jooksul olen muutunud kohusetundlikumaks ning olen püstitanud omale eesmärgid. Tahan hästi õppida ning asjad õigel ajal ära teha. Kui kõik asjad enam-vähem õigel ajal ära teha ning neil kuhjuda mitte lasta, on endal palju parem enesetunne ning vähem stressi kogemist.
Hea on olla 16-aastane Kui ma olin väike, tahtsin olla alati suur ja tark Nüüd olen kasvanud suureks ja ka tarkust ja oskusi on kogunenud üksjagu, kuid vahel on tunne, et tahaks olla hoopis pisike nagu lapsena. Kes ma siis olen kas suur või väike? Täna tunnen, et olen just praegu kõige paremas vanuses. Hea on olla kuueteist aastane. See on iga, kus lapsepõlv hakkab seljataha jääma. Ulakused, mängud ja muud vembud on jäänud tahaplaanile. Olen muutunud tõsisemaks ja arukamaks. Tunnen, et olen muutunud palju vastutustundlikumaks ja ka iseseisvamaks. Keegi ei küsi enam, kas on õpitud- mind ei kohelda enam kui last. See annab julguse ise otsustada ja vastutada, pannes ise endale kohustused.
milles laps kasvab. 12. Kuidas tunded mõjutavad meid ja suhteid teistega? Tunded tekivad füüsilises kehas ja annavad sellest märku, mis toimub sinuga just nüüd ja praegu, selles hetkes. Tunded kuuluvad ainult sulle, neisse ei ole segatud mineviku kogemused ega teised inimesed. Tunded ei ole moonutatud, nad on reaalsed, rääkides sulle alti tõtt, isegi kui see sulle ei meeldi. 13. Kirjelda tunnete ilmutamist ja selle mõju. Tunnet ma tunnen, näiteks tunnen rõõmu, kurbust, viha jne. Ma lihtsalt tunnen teda. Tunne on kogetav kehalisena südames, kurgus, kõhus. Tunnete mõjul tekivad emotsioonid. 14. Kuidas emotsioonid nakkavad? Emotsioonid on need, mis paistavad välja, see tähendab, et kui inimene naerab siis naer on nakkav. 15. Millised on interpersonaalse intelligentsuse komponendid? 1) Seesmine komponent ehk analüütiline intelligentsus. 2) Kogemuslik komponent – loovus ehk kreatiivne intelligentsus.
Ma kõnnin edasi, mitte enam mööda seina äärt, vaid otse. Hoian käsi kaitseks ees. Kuulen kuidas keegi justkui räägiks eemal. Üritan leida helide allikat ning muudan suunda ja hakkan vasakule liikuma. Teen kiiremaid samme, kuid komistan. Püüan säilitada tasakaalu. Saan aru, et see oli trepiaste. Tahan joosta, kuid külmad kivist astmed takistavad mind. Ma kukun. Püüan kukkudes seinalt leida haaratavaid kohti, kuid kõikjal on tühjus. Kostub kolin. Ajan ennast tasakesi püsti. Tunnen enda pükstel midagi märga vesi.. Mu süda puperdab ja jalad värisevad. Kõnnin edasi, külm tuuleiil riivab mu nägu, justkui keegi oleks minust mööda jooksnud. Kükitan maha, kuulen jälle hääli, nüüd juba lähemal. Kõnnin käsi kõrvale sirutades häälte poole. Mu mõlemad käed puudutavad seinu. Tunnen kuidas miski riivab minu paremat jalga. Tõmbun vasakule poole seina äärde. See miski eemaldub minust. Näen enda ees kaugemal, koridori lõpus ühte lampidest vilkumas
kui vangid, tõbised nad näivad. Koirohust lõhnab võõras leib. Ja teame, kui aeg meid hindab, saab õigustuse iga viiv... Kes oleks veel nii uhked, kindlad, nii lihtsad nagu meie siin. Taas läheneb mälestustunde neid. Ma näen, ma kuulen, ma tunnen teid: nii seda, kelt hing lahkus koduteel, nii teist, kes võõral maal viibi veel. Las mäletavad siis nemadki mind, las palvetavad, et pääseks mu hing. Neid nimepidi küll hüüaksin veel kõik pühitud mälust on jäänud vaid keel. Kui siin maal mõeldaks kunagi mul ausammast rajada,
Minu õpioskused. Päris palju aastaid on möödunud minu viimastest õpingutest. Nüüd pean ma uuesti õppima õppimist. Katsun endas leida motivatsiooni õppimiseks. Mulle meeldib õppida ja uusi teadmisi saada. Väga meeldib õppida koos rühmakaaslastega. Tunnen, et ma ei ole üksi. Raskuste või probleemide korral julgen abi paluda kaaslaste käest. Olen seadnud endale reaalsed eesmärgid. Loodan, et suudan neid täita. Õpin tasa ja targu. Katsun oma testide ja ülesannetega hakkama saada. Ma arvan, et minu õpimotivatsioon ja oskused vajavad veel kõvasti lihvimist ja arendamist. Minu õpingute ajal meditsiinikoolis lugesime palju erialaseid õpikuid ja konspekteerisime kogu õppematerjali. Praegu meeldib mulle samuti konspekteerida
Must auk Tüdruk istub laval ja vaatab publikst üle. Ta ei liiuta mõne hetke. Seejärel tõuseb püsti, sammub lava äärele lähemale ja hakkab rääkima vaadates ikka kaugemale. V: ,, Minu ees on üks suur must auk. See on kõik mida ma näen ja tunnen. Jah, ma tunnen seda auku. Olgugi et, ma ei ole sellele väga lähedal. Olgugi on see suur ja väga tume. Selle lõpus ei ole mingigisugust valgust näha. Tahest tahtmatta ma liigun selle poole. Ma tean et see ei ole päris aga ma tunnen seda, ma näen seda. Ma tean ,et olen hetkel oma kodus ema ja vendade juures. Ma tean ,et mu ees on telekas ja sealt tuleb mingi saade ,mis on nagu iga teine saade ,koos tobedaimast tobedaima muusikaga."
püüdsime ojast vähke ja ronisime võidu tuhamäest üles, et hiljem pepupeal alla lasta. Kuigi tegelesin pidevalt enda elu põnevaks tegemisega, oli tol ajal rahu ja vaikust siin küllaga. Mis küll muutus? Üha enam inimesi hakkas otsima sellist elu nagu minu pere ehk meie naabruskond ehitati erinevaid maju täis. Kuigi elame ikka oja kaldal ning maja kõrval on mets ja naabreid ei huvita, kas käin pidzaamas aias ringi või ei, muutus elu minu jaoks. Nüüd tunnen puudust sellest nö maaelust. Maaelu all mõtlen ma kruusateid, vastu jalutavaid tuttavaid inimesi ehk kõik tunnevad kõiki, naabrilaste hüüdeid ning linnulaulu. Isegi üle aia elav pere, kelle juurest igal hommikul kell seitse võis kuulda kuke kiremist ning kanade õiendamist ning, kelle juurest igal nädalalõpul sai restitäie mune toodud, tegi loomade pidamisega paar aastat tagasi lõpparve. Kui hakati uusi maju ehitama leidsid vajadust ka asfaltteed, mis
Ajatempel Kuidas mõistate sõna ,,laiskus"? 9/29/2016 19:05 Huvi puudumine tegevuse vastu 9/30/2016 1:06 Huvi puudumine tegevuse vastu 9/27/2016 21:56 Huvi puudumine tegevuse vastu 9/27/2016 22:19 Tujutus tegevusi teha 9/27/2016 21:51 Tujutus tegevusi teha 9/27/2016 23:49 Passiivsus 9/27/2016 22:00 Huvi puudumine tegevuse vastu 9/27/2016 19:44 Huvi puudumine tegevuse vastu 9/27/2016 21:28 Kroonilise väsimuse sündroom 9/27/2016 20:28 Psühholoogiline trauma 9/27/2016 20:47 Passiivsus 9/27/2016 20:48 Kroonilise väsimuse sündroom 9/28/2016 0:06 Tujutus tegevusi teha 9/28/2016 8:10 Huvi puudumine tegevuse vastu 9/28/2016 19:58 Huvi puudumine tegevuse vastu 9/29/2016 18:03 Huvi puudumine tegevuse vastu 9/27/2016 21:21 Huvi puudumine tegevuse vastu 9/27/2016 20:34 Usk või teadmine, et tegevust ei ole mõte 9/30/2016 10:37 Huvi puudumine tegevuse vastu 9/27/2016 20:44 Huvi puudumine tegevuse vas...
Kellele: Kellelt: Teema: Demokraatia Kõige lihtsamas tähenduses tähendab sõna demokraatia rahva võimu. Kuid kuidas ma tunnen ja osalen selles igapäevaselt? Demokraatia kodus on ka suhteliselt kõrgel kohal. Samuti on igalühel võimalus avaldada oma arvamust ning igalühel on olemas sõna-ja otsustamis õigus. Demokraatiat kui sellist Euroopas ma ei pane eriti tähele, kuna Euroopa on liiga suur, et olla kursis seal toimuvaga. Kuid kindlasti on riike, kus on demokraatia kõrgel kohal. Igapäeva elus tunnen ma demokraatiat enda ümber kõige rohkem koolis,
Mina ja raamatud Ma hakkasin teistega võrreldes hilja lugema. Ma õppisin lugema, kui olin umbes kümne aastane. Mulle ei meeldi väga lugeda. Samas saan aru, et lugemine on tähtis, sest see avardab silmaringi ja mõnikord aitab isegi unustada päevaseid muresid. Igaühele on mingi raamat sobiv, ühele meeldivad muinasjutud, teisele seiklusjutud või hoopis mingi muu raamat. Mulle meeldivad loodusraamatud, sest tunnen huvi looduse vastu. Raamatut lugedes tulevad head mõtted, mõnikord ajavad raamatud naerma. Mulle meeldivad raamatud, milles on põnevust ja saab nalja. Nii ei hakka lugedes igav. Lugedes võib vahel ajahätta jääda, eriti siis kui loed kohustuslikku raamatut ja oled lugemise viimasele minutile jätnud. Minuga juhtub seda tihti. Mõtlen küll, et hakkan lugemisega varem peale, aga ei tule välja. Siis pean pingutama, et raamatu läbi saaks.
Minu eetika Essee Koostaja: Tallinn 2013 Eetika keskne küsimus on "kuidas peaksin elama?" Vahepeal tunnen, et ei taha elada tavalist ettekirjutatud elu- omandada hea haridus, saada hiljem tasuv töökoht, selleks et luua pere. Mõnikord tunnen, et tegu on hoopis kohusega. Tahan teha oma vanemaid rõõmsaks, kuna kumbki neist pole ülikooli kraadi omandanud. Tunnen ka tugevat ühiskonna survet kõrghariduse omandamiseks. Kes vajab uhket ametinimetust? Kas see teeb mind õnnelikuks? Mitte, et ma ei tahaks koolis käia- õppimine on mulle alati meeldinud. Samuti oleks mul hea tunne, kui olen kraadid kätte saanud. Minu õpimotivatsioon pole kuhugi kadunud ning samuti tahe olla elus edukas. Lihtsalt, edukuse definitsioon on ajapikku muutunud. Minu eesmärgid on vähem seotud rahaga ning rohkem sellega, et naudiksin oma elu. Haridus näib nagu
Psühholoogia tunnist sain teada temperamenditüüpidest ning testi abil leidsin oma tüübigi. Olen koleeriku ning sangviiniku segu. Nende temperamentide iseloomujooned on väga sarnased minu omadega ühel hetkel võin tõesti olla väga emotsionaalne, kuid mõnel teisel olen tugev ning mitte miski minu mõtteid ning tegusid kontrollida ei saa. Gümnaasiumisse astudes on minu sõpruskond siiski muutunud. Jukulaagrist alates tunnen end parema suhtlejana. Kui seal uute inimestega tuttavaks sain tundsin end nii hästi, et nüüd võin ükskõik kellega vabalt juttu puhuma minna. Õeldakse, et gümnaasiumist saadud sõbrad jäävad igaveseks, loodan et see tõesti nii on, sest võin väita, et minu sõbrad on parimad ning ma ei tahaks neid kunagi kaotada. Paljud vanad sõbrad on kaugenenud, üks neist minu pikaldane parim sõber, kellega peaaegu suve lõpust saadik sõnakestki vahetanud pole. Mul on sellest siiralt kahju.
armastada? Armastades võime haiget saada, aga samas, kui üldse mitte armastada ei pruugi me teada saadagi, mis armastus on. Nii, et kõik, kes on kunagi haiget saanud ei tohiks endasse pugeda. Kõik inimesed ei tee omavahel haiget, nad oskavad ka armastada. Seda on küll kerge öelda ja isegi kerge kirjutada, kuid minul endal on raske seeda mitte teha.Abi ma ka ei tahaks, see ei ole see, mida ma vajaks. Keegi suvaline ei suudaks mind nagunii mõista, keegi ei saa tunda sellist valu, mida tunnen mina, sest keegi ei tea, mida ma tunnen... Sobiv näide selle kohta oleks AA- s käivad inimesed. Nad kõik käivad õhes koos, et saada milleski üle. Ma usun,et AA- dest on ka rohkem abi, kui minna liht kõrvaltvaataja- psühholoogi juurde ja talle suure hooga kõik ette laduda. Et inimest mõista, peab seda ise ka läbi elama. Sündmustest ja teiste inimeste tunnetest võib lihtsalt aimu saada, aga sa ei tea kunagi, mida ta päriselt tunneb.
Pidin üksi poes käima, raamatukogust raamatuid laenutama ning naabritega suhtlema. Enesekohaseid oskusi kasutame me väga tihti. Nendega saame me enda tundeid ning käitumist kontrollida ja ennast tundma õppida. Tänu sellistele oskustele teeme me õigeid otsuseid ning see aitab meil teiste tunnetest aru saada. Enesekohaseid oskusi saab arendada kogedes erinevaid elusituatsioone. Võimalus kogeda erinevaid tundeid annab meile oskusi nendega hakkama saada. Tunnen, et mul on kõige suurem abi olnud spordi tegemisest. Just seal olen pidanud kokku puutuma tunnetega nagu julgus, kaotus, võit ja hirm. Ma pole olnud nende tunnetega üksi: trennikaaslased ja treener on mul kõrval ja aitavad nende tunnetega hakkama saada. Minu arvates on mõlemad oskused väga kasulikud ning vajalikud. Tunnen, et kasutan neid üpriski hästi ja suudan ennast ka edasi arendada. Nad on mulle enesearengu seisukohalt olulised.
ergem. Räägi tasa minuga, tasa taibata on kergem. Inimrõõmu, hingehärmi tunnen-taban läbi tuule. Ainult surnud sõnalärmi kuuldeski mu kõrv ei kuule. Kogust “Lendav linn” (1979) tsüklist “Tähetund” „Aimus“ Võib olla, et kotkas kord arenes konnast ja tiikides krooksuvad muistsed madonnad. Näe, kivisest koopast magaja kadus – silmade fosforit välgatab madu. Varjude lainetus kustub ja helgib, hämaras õitsevad metsikud nelgid. Punase õie ma kividelt murran ja tunnen, ka surres pole võimalik surra. Kogust “Tolm ja tuli” (1936) Loomeperioodid "Lugu valgest varesest: poeem", Tartu 1931 "Tolm ja tuli: luuletusi", Tartu 1936 "Luuletused ja poeemid", Stockholm 1956 "Mõrane peegel: kuus poeemi", Tallinn 1962 "Tähetund", Tallinn 1966 "Uued luuletused ja poeemid", Toronto 1968 "Eluhelbed", Tallinn 1971 "Tuju", Tallinn 1976 "Lendav linn", Tallinn 1979 (luuletused ja poeemid)
rõõmu peabki tundma ilusate asjade üle, sest inimene on üldjuhul vaeva näinud, tehtud töö arvelt. Võib õelda, et materjaalne õnn pole jääv. Jääv õnn on sündmus või meile tähtis läbielatud kogemus, millest me tunneme alati rõõmu, kui sellele mõelda, mis on meid elus õnnelikuks teinud. Õnn on suur väärtus. Neid inimesi on ka olemas, kes ei ole õnnelikud, sest nad ei oska või on elu möödunud nii, mis takistab õnne tunda. Mina tunnen õnne isegi, selle üle, et ma elan maal. Tunnen õnne ka sellest, kui keegi on mulle midagi head öelnud. Mina arvan, kui midagi on halvasti, tuleb mõelda asjadele, mis teeb mind taas õnnelikuks, ununeb siis halb. Õnnelikke inimesi võiks olla rohkem, sest neid kohates saame ka meie osa.
muuta ausamaks, õilsamaks, sõnakuulelikumaks ning riiki austavamaks, olen ma juba muutnud meie ühiskonda paremaks. Politseiamet nõuab julgust, järjepidevust, tahtejõudu ning sihikindlust. Kindlasti ei saa politseikool olema kerge, kuid kerged ja lihtsad valikud mind ei inspireerigi. Eneseareng saab toimuda vaid uusi asju õppides. Sest õnnelik on see, kes on leidnud oma tõelise olemuse ja kutsumuse. Olen pikalt analüüsinud ja visualiseerinud end erinevates ametites ning tunnen, et just politseiniku töö on see, mis muudab mind enesega rahulolevaks ja õnnelikuks. Järgin ju ikkagi südame häält.
kardan ära külmuda. Ma saan oma peremehe toonist aru, et tal on tööle minekuga kiire ja mina hoian teda kinni. Tõusen vaikselt ja sirutan oma pikad koivad välja ja teen ühe suure ringutuse ja lippan ukse juurde. Jälle see piinav kaelarihm, mille sinine värv mulle kohe üldse ei istu. Kui peremees vähemalt korrakski silma minu pealt laseb, siis meelega seda närides loodan, et see katki läheb ja mulle uus ostetakse. Oma esimesed käpad uksest välja tõstes tunnen ma külma, mis mind kramplikult kokku tõmbab ja värisema sunnib. Jään seisma ja tahaksin tuppa tagasi joosta, aga piinav põis vajab tühjendamist ja hambaid väristades jooksen ruttuga esimese lumehange juurde ja tõstan käppa. Õues on piinav külmus ja talvel üritan võimalikult kiiresti oma jalutuskäigud ära teha. Tuppa jõudes visatakse mulle paar kopsikutäit kuivtoitu ette, mille söömisest ma olen ära tüdinenud, aga tean, et peale
Tihtipeale küsin endalt kas mulle meeldib Eestis elada. Mõtlen, et jah, meeldib, kuid suureks saades tahan palju ringi käia ja teisi maid avastada. Paljud vastaksid mulle seepeale: ,,Aga Eesti on ju sinu kodu, sinu sünnimaa, kuidas saad teda jätta?" Leian, et olen lihtsalt väga püsimatu inimene kes vajab pidevat vaheldust ja uusi kogemusi. Inimesed on aga väga erinevad. Arvan, et Eestis sündinud inimene on õnnelik inimene. Ka mina tunnen end õnnelikuna. Meil ei ole pidevaid looduskatastroofe, ülerahvastatust, suurt nälga või mõnd muud sügavat probleemi, mis meid igal sammul võiks ohustada. Eestis on hea elada inimesel kellele meeldib siinne kliima, maastik ja elukeskkond. Siin on sobivad tingimused neile, kellele meeldib vaikus ja rahu. Kes naudib neid lõputuid rohelisi metsi ja ilusaid rannajooni ning kes kannatab ära ka need muutlikud ilmad. Siin on sobiv koht optimistlikul ja vabadust armastaval inimesel
edasi tegutseda. Kirjutasime kümneid iseloomustusi ja lapse tegevustekirjeldusi, kuid tulutult, keegi ei pidanud last haigeks, keegi ei võtnud vastutust, et laps vajab abi. Poolteist aastat vaeva ja lõpuks hakkas asi liikuma. Lõpuks saime abi TÕNK spetsialisti Linnu Mae käest, kes võttis ohjad enda kätte. Tänaseks käis laps tavarühmas, kuid ka Tondi Põhikoolis teatud päevadel abi saamas. Nüüd, kui ma enam nende lastega ei tööta, tunnen neist puudust ja tihti uurin, kuidas neil läheb. Kas olukord on paranenud, mis saab edasi ja nii edasi. Ma ei saa ka maha salata, et tunnen kergendust, et ei ole enam selle rühma õpetaja, sest mu migreeni hood on peale töökoha vahetust taandunud ja tunnen end palju kergemini ja rõõmsamalt. Mul ei ole enam nii suurt kohustust ja vastutust. Samas olen ma tänu nendele lastele palju targem ja kindlam. Loodan väga, et nendel poistel läheb edaspidi hästi, olen
inimesed tungivad oma isikliku eluga avalikku ellu. Aga et seda vältida, siis kus on avaliku ja eraelu piir? Eraelu on iga inimese isiklik väike maailm, kus mitte keegi teine ei saa otsustada mida peab tegema või mida on vaja muuta. Nii on ka minul, kõik mis toimub minu südames ja tunnetes on minu iseenda privaatsus, kuhu mitte keegi teine tungida ei tohi. Oma eraeluks saaksin nimetada oma perekonda, sugulasi ja lähedasi sõpru, sest kui nendega peaks midagi halba juhtuma, tunnen end halvasti, aga kui midagi läheb hästi, siis rõõmustan koos nendega. Ka inimese eraellu tungimine on väga tihe nähtus. Näiteks kui peres hoitakse saladust, mis koduseinte vahelt välja ei liigu, aga keegi salamisi siiski selle välja uurib, siis mina pean seda väga ebaeetiliseks eraellu tungimiseks, mis peaks olema rangelt karistatav. Avalik elu aga hõlmab kogu ühiskonda. Suhtlemine teiste inimestega mängib väga suurt rolli. Ükski inimene ei ole avalikust elust täiesti puutumata
Muusika kuulamine aitab lõdvestuda ja laeb keha uue energiaga. Muusika aitab ka hommikul meelt veidi erksamaks muuta. Tänapäeval saadab muusika paljusid inimesi terve päeva jooksul. Selleks ei peagi olema musikaalne, seda võib nautida ka ilma seda sügavamalt tajumata. Minu jaoks aga on muusikas alati midagi sügavat. Õnneks on muusikavalik nii suur, et igale tujule leidub oma pala. Sageli süvenen muusikasse niivõrd palju, et tunnen külmajudinaid üle selja jooksmas. Muusika saatel on nii nutetud kui naerdud. Olgu see siis südamevalu, halb päev või mõni muu nukker sündmus, suudab see alati naeratuse suule tagasi tuua. Muusikat kirjutatakse tunnetest ja emotsioonidest, mida me kõik mingil eluetapil tunneme. Sageli aitab lauludes peituv sõnum rohkem, kui näiteks psühholoogilt või tuttavalt saadud nõu. Ühte laulu võib kuulata lõpmatuseni või seni, kuni probleem on lahenduse leidnud.
Dostojevski - idioodid Nõrkushood, milleks? On need kellelegi kasulikud? Peavad olema, kuid enamasti ei too nad mingit kasu, pigem kahju. Vapustavad sündmused võivad esile kutsuda nõrkushoogusid, mil ei suudeta säilitada kontrolli oma välise mina üle, paljastub sisemine tahe, jõud, mõtted, agressiivsus, millest mul võib-olla aimugi ei ole, ja mis võiks nii mulle kui teistele teadmata jääda. Juhuslikult iseennast avastades tunnen tagasilööke, tunnen, et ei olegi nii tugev, kui arvan end olevat, tunnen, et ei saa iseendaga hakkama. Niisiis seisangi iseendaga silmitsi ja pean kohut, süüdistades ja kaitstes iseennast. Tundub, et teisi inimesi on kergem mõista kui iseennast, kuna pinnapealsus on lihtsam. Lihtsam on siiski analüüsida teiste käitumist, Dostojevski "Idioot", miks leidis romaan just sellise lahenduse, miks ei võinud vürst Mõshkin käituda teisiti.
Isa Goriot Antropomorfne mollusk, vana isakass, elumees Välimus 18 hollandi poollõuendist peenet särki Kandis lamedal zabool kahte ketiga ühendatud nõela, kumbki kaunistatud suure briljandiga Rukkilillesinine kuub Vahetas iga päev pikeevesti Pirnivormiline kõht Ripatsitega kaunistatud raske kuldkett, juustega täidetud medaljon Pärast rahalise olukorra halvenemist: tönts, tudisev, tuhakarva hall, 70-aastane. Elavad silmad muutunud tuhmiks ja raudhalliks. Minevik Enne revolutsiooni lihtne nuudlitööline, osav, kokkuhoidlik ning küllaltki ettevõtlik. Pani aluse oma äriõnnele, mis algas väljamõeldud või tõelisel näljaajal, mille tagajärjel viljahind Pariisis pööraselt tõusis. Müüs vilja kallimalt temale ei olnus vastast. Äris tubli, energiline, püsiv jõudis kõigist ette. Kaotas oma armastatud naise ning siis koondas oma armastuse tütardele. Mida teeb? Tunneb rõõmu oma v...
Tänapäeva ühiskond areneb kiiresti ja innukalt. Arengus mängib olulist rolli arvutimaalilm. See muudab paljud aeganõudvad ja kauged tegevused kiireks ning kättesaadavaks. Arvan et e-õpikud on üks sellistest võimalustest koolis. Paberkandjal trükitud raamatutega oleme kõik harjunud. Neid on mõnus kätte võtta ja lugeda. Õpikud on muutunud ajaga formaadilt suuremaks ja õhemaks, kuid kaalu poolest on jäänud samaks. Igal hommikul koolikotti selga vinnates, tunnen kui raske see on. E-õpikute eelis ongi see, et need saab alla laadida tahvelarvutisse, laua- või süle-arvutisse või e-lugerisse. Koolikott on oluliselt kergem, samas on kõik vajalik materjal kaasas. Kunagi ei pea kartma, et mõni õpik jääb koju, sest need on kõik kaasas tahvelarvuti, lugeri või arvuti näol. Sellega kaasneb võimalus vaadata ükskõik, millal vajaminevat õppematerjali. Andmekandjal on võimalus õppematerjali töödelda, vajalikke
Ka need, kes teevad oma otsuse sunnitult (näiteks ei saa eesti keele oskamatuse tõttu Eesti kodakondsust), ei ava kodakondsuse kaudu otseselt oma veendumusi. Siiski näitab kodakondsuse valik hästi, kas inimene on laiemalt oma mõtetes ja tegudes rohkem Eesti või Venemaa-keskne. Kvalitatiivsete intervjuude järgi tunnevad vastajad ennast Eesti ühiskonna liikmena, seda sõltumata kodakondsusest. Näiteks võib tuua tsitaadi intervjuust Eesti kodakondsuseta tudengiga: /.../ ma tunnen ennast Eesti kodanikuna, sest Eesti on minu kodumaa, ma sündisin siin, kasvasin siin üles, elan siin ja tahan ka siia jääda. See on mulle lähedane, arusaadav... kodumaa, mida veel rohkem öelda. Sest see minu meelest ei sõltu sellest, kas mul on kodakondsus või mitte (nr 11). Territoriaalne identiteet. Rääkides Eestis elavatest venelastest tuleb mainida, et siinsete venelaste jaoks on riik ja territoorium kaks eraldi mõistet. Inimesed, kes identifitseerivad end
üksteisega. Nii veider, kui see ka poleks on tihti nii, et kui midagi väga väga tahad ja arvad, et kui selle saad siis oled väga õnnelik, kuid kui soov täidetud, suudada vaid hetke rõõmustada ning juba sead järgmise sihi ning oletatud õnn kaob. See ongi see hetk, mille sa kinni püüdma pead ja mitte ruttu unustama, vaid talletama selle, kas siis mällu, paberile või muud moodi. Meie maailmas on rahal suurem võim, kui tegelikult olema peaks. Isegi tunnen, et vahel kipun tähtsustama asjade väärtust ostes kokku asju, asju ja veel kord asju. Hiljuti avastasin, et mul on liiga palju asju. Andsin need ära nendele, kes neid tõeliselt vajavad. Inimesed kipuvad unustama seda kõige tähtsamat, sõpru ja perekonda. Seades eesmärgiks egoistlikud sihid. Pole olemas sellist inimest, kes poleks tundnud õnne, kuid osad lihtsalt oskavad näha õnne ja teised mitte. Ka saatus on tähtis aspekt, mida vaatlema peaks selle küsimusega seoses. Mina usun
Kool OTT LEPLAND Referaat Koostaja: Nimi Klass 2013 Ott Lepland Ott Lepland (sündinud 17. mail 1987 Tallinnas) on eesti laulja ja laulukirjutaja, kes sai laiemalt tuntuks telesaate "Eesti otsib superstaari"kolmanda hooaja võiduga. Aastal 2012 esindas Ott Lepland Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel, kus laul "Kuula" saavutas 6. koha. Laulmisega on Ott tegelenud varajasest east peale. Juba väikese poisina ilmus temalt neli kassetti: "Oti suvelaulud", "Oti jõululaulud", "Ott ja valged jänesed" ning "Ott ja sõbrad". Ott Lepland on õppinud Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis popjazzlaulu ning samuti käinud laulukoolis WAF. Lisaks laulmisele on Lepland õppinud kümme aastat klaverit. WAF-i laulukooriga osaleti telesaates Laululahing, kus Lepland oli nii mõnegi laulu solist: "Sa haara kinni mu käest", "Vana vaksal", "On läinud aastad...
kuulamistehnikaid. Abikaasa puhul on väga tähtsal kohal ka vaikiv kohalolu ja peegeldamine. Ta lihtsalt soovib aegajalt ennast tühjaks rääkida ning minule meeldib teda kuulata. Laste puhul avatud küsimused ja peegeldamine. Alati ei saa ju lapsi oma probleemidest rääkima ning siis kui küsid kuidas sul koolis läks ning laps vastab hästi, siis saabki edasi arendada. Mis te vahetunnis tegite? Kuidas Eesti keele töö läks? Jne. Laps näeb, et mina soovin ja tunnen huvi ja ongi vestlus alanud. Raskem on see, kui soovib minuga vestlusesse astuda inimene, keda ma ei tea või just vastupidi ei soovi teada. Sellisel juhul ma kas lõpetan kiirelt teema või siis olen konkreetne ja ütlen, et ei soovi rääkida. Mul on paar sellist tuttavat olude sunnil, sest on minu sugulased. Ning nagu eespool mainisin, et suhtlen kõigiga siis mõned vasturääkivused ikka on. 8. Ma avan, et olen kehtestav. Ütlen alati välja, mis ma asjast arvan, soovin ja tunnen
Tallinna Teeninduskool OTT LEPLAND Referaat Koostaja: Tene Must MT13-PE 2013 Ott Lepland Ott Lepland (sündinud 17. mail 1987 Tallinnas) on eesti laulja ja laulukirjutaja, kes sai laiemalt tuntuks telesaate "Eesti otsib superstaari"kolmanda hooaja võiduga. Aastal 2012 esindas Ott Lepland Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel, kus laul "Kuula" saavutas 6. koha. Laulmisega on Ott tegelenud varajasest east peale. Juba väikese poisina ilmus temalt neli kassetti: "Oti suvelaulud", "Oti jõululaulud", "Ott ja valged jänesed" ning "Ott ja sõbrad". Ott Lepland on õppinud Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis popjazzlaulu ning samuti käinud laulukoolis WAF. Lisaks laulmisele on Lepland õppinud kümme aastat klaverit. WAF-i laulukooriga osaleti telesaates Laululahing, kus Lepland oli nii mõnegi laulu solist: "Sa haa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
