Fuerteventura Hierro La Comera Gran Canaria geoloogia Peamiselt tardkivim basalt. Mount Teide 3718 m Saared tekkinud Kanaari Hotspoti kohale kliima Subtroopiline kliima Ilmastik varieerub vastavalt asukohale. flora & fauna Vahemereline taimestik Mitmekesine loomastik järeldus Nii Hawaii kui Kanaarid on: Vulkaanilise tekkega arhipellaagid Erilise taimestiku ja loomastikuga Troopilise kliimaga Tänan kuulamast!
VEENUS:PIND:pinnavormilt sarnane maaga sellega sama suur ja sarnase gravitatsiooniga,leidub vulkaane,ligi poole miljardi aasta vanune pind,mis on moodustunud vulkaanilise aktiivsuse tulemusel,85% vulkaaniline tasandik,sajad vulkaanikraatrid ja laavavood,-3 km kõrgused mäed ja lõhed,planeedi pind sarnaneb kivikõrbega(tardkivimite graniit,basalt olemasolu) esineb ka maavärinaid,Kõrgendikud kaetud raskemetallikirmetega.ATMOSFÄÄR:planeeti ümbritseb tihe pilvekiht.atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist,lämmastikust, atmosääf veest tihedam,rõhk 90 korda suurem kui maal,sisaldab ka vääveltolmu-japiisku,päikesevalgus tungib küll läbi
..............................................................................7 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................8 Sissejuhatus Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Inimesed on läbi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende ümbruses levivad viljakad mullad. Vulkaanilisest kivimist obsidiaaniston valmistatud lõikeriistu. Tänapäevalgi on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad, näiteks sulfiidsedmaagid ja väävel, ning nende vahetus ümbruses elab palju inimesi, keda tuleb ohu korral evakueerida. Selle ohu hindamine ongi paljude vulkanoloogide tööks.
Vulkaan Mount Saint Helen Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Peamised vulkaanidega seotud ohud on laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, lahaarid, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllumaa näol, nälg, veereostus, haiguste levik, uppumine, lämbumine ja palju muud kahjustavat. Ameerika Ühendriikide üks aktiivsemaid vulkaane on Mount St
Vulkaanid Uljana Svetlova, 10.klass Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaane esineb teistelgi taevakehadel peale Maa. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Tulejumala sepikoda Vulkaan on saanud nime Rooma tulejumala Vulcanose järgi,kelle sepikoda olevad asunud Etna mäe all Kihtvulkaani lihtsustatud läbilõige 1. Magmakamber 2. Aluspõhi 3. Vulkaanilõõr 4. Jalam 5. Sill
Ristilained- levivad keskkonna liikumissuunaga risti KÕIGE ENNE REGISTREERITAKSE PIKILAINED, MIS LEVIVAD KÕIGE KIIREMINI, SIISRISTILAINED JA LÕPUKS PINNALAINED ( tv. ülesanne 4) Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Richteri ja Mercalli skaala võrdlus Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse? Mõõdetakse maavärina võngete tugevust Mõõdetakse purustusi Mõõtühik magnituud pallides Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse
Vulkaani tüübid Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks. Lõhevulkaanide korral toimub vulkaanilise materjali väljutamine piklikust lõhest, mis tekib reeglina maakoores valitsevate venituspingete tagajärjel. Kilpvulkaan Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktide keemilisest koostisest tulenevad omadused. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest.Tuntud kilpvulkaaniks on vulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. Kihtvulkaan
Vulkaan Daisin Geisha Asub: Jaapani saarel. Kõrgus 1729 m Vulkaani ehitus. 1. Magmakamber 2. Aluspõhi 3. Vulkaanilõõr 4. Jalam 5. Sill 6. Daik 7. Vulkaanilise tuha kihid 8. Nõlv 9. Laavakihid 10. Kraatri põhi 11. Parasiitkoonus 12. Laavavool 13. Kraater 14. Kraater 15. Vulkaanilise tuha Purskas viimati 10 aastat tagasi. Daisen ei ole aktiivne vulkaan Tänan tähelepanu eest
Maavärin saar Kuumad täppid Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavusest laamade keskosade alla. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Magma voolumine Maavärinad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas. TSUNAMI MAAVÄRIN PURUSTUS MAALIHE ED Tsunami Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Murenemine q Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel.Murenemiskoorik
· Laamade äärealadel Hekla, Vesuuv, Etna, Stromboli, Cotopaxi,Krakatau · Mandrite sisealadel Kilimanjaro · Kuuma täpi kohal ookeanides Mauna Loa Maavärinad merede põhjas, nn merevärinad tekitavad merepinnal erilisi hiidlaineid, mida nimetatakse tsunamideks. · Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega · Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas Esinevad peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkonnas. Kurrutus ehk kivimite plastiline deformeerumine, mille käigus tekivad erinevate mõõtmetega kurrud. Nähtus kaasneb survepingetega maakoores. Murrang on rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Murrangud tekivad maakoores esinevate tektoonilistest liikumistest tulenevate pingete lahenemise teel
Jüri 2008 Sisukord: Lk 2 ................. Mis on vulkaan? Lk 3 ................. Vulkaanide tüübid. Lk 4 ................. Vulkaani pursked. Lk 5 ...................... Kurvemad juhtumid. Lk 6 ...................... Kasutatud kirjandus. Vulkaan on looduslik avaus maakoores, mille kaudu vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal Maa või mõne muu taevakeha pinnale tungib. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kõrgeim vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril (6891 m), kuid arvestades vaid ajaloolisel ajal tegutsenuid on kõrgemaiks Llullaillaco (6739 m).[1] Kui arvestada ka veealust osa, on kõrgeimaks vulkaaniks ning üldse kõrgeimaks Maa mäeks Hawaii saarel asuv Mauna Kea, mille kõrgus jalamilt tipuni on üle 10 000 meetri.[2] Päikesesüsteemi kõrgeim vulkaan on Olympus Mons Marsil (ligikaudu 27
Sumatra saar Sumatra on Malai saarestikku kuuluv saar Aasia kaguosas. Üldine info · Sumatra pindala on 435 000 km². Ta on loodekagu suunas välja venitatud ja 1790 km pikk. Kõige laiemas kohas on ta 435 km lai. Ekvaator läbib saare üsna täpselt keskelt. · Sumatra on vulkaanilise tekkega ja sellepärast mägine saar. Sumatra edelarannikut mööda kulgeb ahelik, kus asuvad kõik Sumatra kõrged tipud. Selle aheliku loodeotsa nimetatakse Pusat Gayoks ja kaguotsa Barisaniks. Toba järv · Sumatra suurim järv on Toba järv.Toba järv on tekkinud endise vulkaani kaldeerasse. Toba vulkaan purskas 70 tuhat aastat tagasi ja hävis purske käigus. Ühtlasi on Toba maailma suurim vulkaanilise tekkega järv. Aitäh tähelepanu eest!
Et lahknemine toimuda saaks, peab kusagil mujal toimuma koondumine, mis väljendub ühe laama sukeldumises teise alla või kahe laama kokkupõrkes. Niisugustele kohtadele tekivad süvikud ja mäestikud. PURSKETÜÜBID Tavaliselt jaotatakse vulkaanipursked kaheks: plahvatuslikeks ja efusiivseteks. Plahvatuslikud vulkaanipursked on raevukamad, sest magma on suurema ränisisalduse tõttu paksem ega pääse nii kergelt kraatrist välja. Plahvatuslike pursetega kaasnevad maavärinad, vulkaanilise ja lõõmtuha pilved ning laavavoolud. Plahvatuslik vulkanism on omane eelkõige vulkaanidele, mida toitev magma on segunenud ränirikkama mandrilise koore materjaliga. Sageli ongi vastav magma mandrilise koore osalise ülessulamise tulemiks. Plahvatuslikud vulkaanid on kõige võimsamad ja kuulsamad vulkaanipursked. Reeglina tegutsevad nad lühikest aega ja sellele järgneb pikem paus. 20
umbes 2050 km ja kõrguses 1001000 m. Lisaks on Veenusel veel radiaalseid, tähtja kujuga lõhede süsteeme, mida kutsutakse novaedeks. Lõhedesüsteemid, kus esineb korraga nii radiaalseid lõhesid kui ka kontsentriliste ringidena olevaid lõhesid, kutsutakse oma sarnasuse tõttu ämblikuvõrkutega arachnoidideks. Lisaks on veel struktuure, mida nimetatakse coronaedeks need on ringjad lõhed, mis mõnikord paiknevad lohkudes. Need pinnavormid on kõik vulkaanilise tekkega. Veenuse tasandikel on näha veel mõnekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõnituhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Ishtari maa lähedalt tasandikult leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 200300 kilomeetrit, millele pole analooge teistel planeetidel. Nende, kroonideks või pärgadeks nimetatud pinnavormide keskel asuvad kaootilise reljeefiga piirkonnad.
Elbrus Kazbek Ararat 4) Ida-Aafrika murranguvöönd Kilimanjaro 80% vulkaanidest paiknevad laamade kokkupõrkealadel , 15 % laamade eemaldumisvööndis ning ülejäänud mandrite ja ookeanide keskosades. Asukohast sõltub, millist laavat vulkaanist purskab. See määrab purske tüübi ja vulkaani ehituse. Vulkaanide all mõistetakse koonuse või kuplitaolisi kuhikuid , mis on seotud maakoores esinevate kanalite või lõhedega . Viimaseid mööda tungivad maapinnale vulkaanilise tegevuse produktid- gaasid, laava , vulkaaniline tuhk , tahkete kivimite tükid. Vulkaani tegevus avaldub kas : - rahulikult laava valgub aeglaselt vulkaani lõõrist mööda vulkaanikoonuse nõlva alla - plahvatusega- atmosfääri paisatakse suurel hulgal gaase , veeauru ja laavat või tahket kivimmaterjali Vulkaanide koonused kujunevad lõõrist väljapaiskunud laava ja purdmaterjali kuhjumise tulemusel. Enamikel juhtudel vulkaaniline tegevus perioodiliselt kordub.
Vulkaan 4.04.2011 1 Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Vulkaane esineb ka teistel taevakehadel peale Maa. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. 4.04.2011 2 Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase 4.04.2011 3
Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus: Rift on maakoore väljavenitumisel tekkinud suur alang (murrangulõhe sügavus kuni 5km), mida ümbritsevad nihkemurrangud, mille siirdepinna kallakus on üle 70°. Maavärinad tekivad kivimitesse kogunenud pinge järsul vabanemisel vulkaanid tekivad kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Maavärinate esinemispiirkonnad - peamiselt laamade piirialadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Vulkaanide esinemispiirkonnad - litosfääri laamade piirialadel: ookeanide keskahelikes, subduktsioonivööndeis. Laamade sisealadel: kuuma täpi piirkondades, kontinentaalse rifti aladel. Mäestike teke: kurdmäestikud tekivad laamade kokkupõrkel (Himaalaja, Andid, Kaukasus, Alpid jt,) Pangasmäestikud murranguplokkide erisuunalisel liikumisel - ülang, alang (Ida-Aafrikas, Punase mere rannikumäestikes, Draakonimäestik, ookeanide keskmäestikud jt
isegi ookeanilise riftini (tänapäeval Punane meri). Mandriliste laamade lahknemine - ,,Kuum täpp" paikneb mandrilise laama all.Tekib pangasmäestiku reljeefiga vulkaaniline ala. Lõpuks võib moodustuda ookeaniline rift, algab ookeanilise nõo areng. Nt: Hawaii saared ja Kanaari saared. 6) Ookeaniliste laamade põrkumine - Sukeldumise ajal toimub vahevöösse vajunud kivimite osaline ülessulamine. Suur osa sulanud materjalist jõuab läbi vulkaanilise tegevuse maapinnale. Tänu sellele toimub laamade sukeldumisel pidev vulkaaniliste saarkaarte teke. Jaapan on selline vulkaaniline saarkaar. Sukeldumise kohas on süvikud. Vulkaan koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoore lõhesid pidi tee maapinnale
Vulkaanipursked Pursketüübid Tavaliselt jaotatakse vulkaanipursked kaheks plahvatuslikuks ja efusiivseks. Plahvatuslikud vulkaanipursked on raevukama iseloomuga - magma on suurema ränisisalduse tõttu paksem ja ei pääse nii kergelt kraatrist välja. Plahvatuslike pursetega kaasnevad maavärinad, lõõm- ja vulkaanilise tuha pilved, aga ka erineva koostisega laavavoolud. Plahvatuslik vulkanism on omane eelkõige vulkaanidele, mida toitev magma on segunenud ränirikkama mandrilise koore materjaliga. Sageli ongi vastav magma mandrilise koore osalise ülessulamise tulemiks. Tüüpilisel juhtumil on plahvatuslik vulkanism seotud subduktsioonivöönditega. Kõige võimsamad ja kuulsamad vulkaanipursked on seotud just seda tüüpi vulkaanidega. Reeglina tegutsevad nad lühikest aega, millele järgneb pikem paus. Ränivaesem ehk aluseline magma on aga oluliselt vedelam ning voolab kraatrist välja rahulikumalt. Tüüpiliseks purskeproduktiks on basalt. Vähemal...
Kaldeera seinad on arvatavalt hüdrotermaalse tegevuse tagajärjel korduvalt kokku varisenud ning tekkinud on lääneküljelt avatud hobuseraua kujuline kaldeera. Selle sisse on hilisemad pursked tekitanud uue koonuse, mis on veidi kaldeera seinast madalam. Geograafilised koordinaadid: 1° 13 N, 77° 22 W Vulkaanitüüp: Tegutsev kihtvulkaan Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kihtvulkaanid on laia levikuga, ehkki enamasti on nad seostatavad subduktsioonivööndi vulkanismiga. Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. See on ka päris loomulik, sest kihtvulkaanide ümber elab sageli palju inimesi. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis hästi esile. Vulkaanid erinevad üksteisest suuruse ja kuju poolest. Kõige suuremad vulkaanid on kilpvulkaanid ja kõige väiksemad slakikoonused
Valisin selle teema, sest vulkaan on väga huvitav nähtus meie planeedil . 2010. aastal ärkasid Islandi vulkaanid ja tekitasid Euroopas palju segadust. See on meie jaoks huvitav, sest Islandi vulkaanid on meile lähimad. 2 1.Mis on vulkaan ? Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Vulkaane esineb ka teistel taevakehadel peale Maa. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Kõrgeim vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril (6891 m), kuid arvestades vaid ajaloolisel ajal tegutsenuid on kõrgemaiks Llullaillaco (6739 m). Kui arvestada ka veealust osa, on kõrgeimaks vulkaaniks ning üldse kõrgeimaks Maa mäeks Hawaii saarel asuv Mauna Kea, mille kõrgus jalamilt tipuni on üle 10 000 meetri
kaugele , sisi tekib lame kilbitaoline mägi. Magma on aluseline. Ülekaalus on basaltsed laavavoolud. See onvedelam ja voolab rahulikumalt- väiksema viskoossusega. Laava tardumine on aeglane. Kilpvulkaanid on mahultsuuremad ülejäänud vulkaanidest. Kiplvulkaanid purskavad rahulikult, ei tekita suuri gaasipilvi. Nt: Mauna Kea.Kihtvulkaan - koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kõige levinumad on nad kahtlemata mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril. Magma on happeline,laava on paks ning ei voola nii laiali kui kilpvulkaanid,laava tardumine on kiire. Nt: Fuji. Räbuvulkaanid – Purskavad ainult püroklastilist materjali, ei purska kunagi laavat. Läbimõõdult kõige väiksemad.Püroklastiline materjal ladestub vulkaani nõlvadele.Püroklastilised materjalid on näiteks tuhk ja tolm
Vulkaanid võivad esineda ka laamade sisealadel nii kuuma täpi kontinentaalse rifti piirkonnas. Sellised on näiteks Vaikse ookeani Havai saarestiku ja Ida-Aafrika vulkaanid. Vulkaani ülesehitusest (pilt): 1. Magmakamber 9. Laavakihid 2. Aluspõhi 10. Kraatri põhi 3. Vulkaanilõõr 11. Parasiitkoonus 4. Jalam 12. Laavavool 5. Sill 13. Kraater 6. Daik 14. Kraater 7. Vulkaanilise tuha 15. Vulkaanilise tuha kihid pilv 8. Nõlv Vulkaan ,,Klauea" Klauea vulkaan on tegevvulkaan. Vulkaani kõrgus on 1277 m. Ta katab 13,7% Hawaii saare pindalast. Klauea koos Huallai, Kohala, Mauna Kea ja Mauna Loa vulkaaniga moodustavad saarestiku suurima saare Hawaii. Klauea tippu on moodustunud kaldeera. Klauea on üks vulkaan vulkaanide reast, mille üle merepinna ulatuvad tipud moodustavad Hawaii saared. Siin liigub Vaikse ookeani laam üle
Järvamaa Kutsehariduskeskus Referaat Vulkaanid Vesuuv Elina Kardsepp KM11 Järvamaa 2014 Vesuuv Vesuuv Vaade Vesuuvile Pompei varemetelt Kõrgus 1281 m Asukoht Itaalia Tüüp Kihtvulkaan Purskas viimati 1944 40° 49′ 17″ N, Koordinaadid 14° 25′ 32″ E Vesuuv (itaalia Vesuvio, ladina Vesuvius) on vulkaan Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. Ta asub Campanias Napoli lahe ääres Napolist kagus. Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge. Vesuuv on ainus tegevvulkaan Euroopa mandriosas. Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24. augustil 79, mattes tuha alla Pompeji ja Stabiae ning mudavoolu alla Herculaneumi linna. Linnad mattusid nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda. Seetõttu on tollased ehitised suure...
Eeldatakse, et vulkaan tekkis 57 000 aastat tagasi. 2. 1812 muutus aktiivseks, haripunkti jõudis aastal 1815 sel. aastal toimunud Tambora purse oli uusaja kõige võimsam vulkaanipurse. See algas 10. aprillil ja kestis kuni 15. juulini. 3. Tambora vulkaanipurske kulminatsiooni ajal kuuldi müra tuhandete kilomeetrite taha. Plahvatus mõjutas eeskätt vahetut naabrust: Maluku saari, Jaavat, Sulawesi, Sumatra ja Kalimantanit. Kõik taimed saarel hävinesid. 4. Vulkaanilise tuha vihmad olid kõige rängemad Bali ja Lomboki saarel. Laavavoolude ning plahvatusele järgnenud nälja ja haiguste kätte suri umbes 92 000 inimest. 1816. aasta sai maailmas tuntuks kui aasta ilma suveta. Isegi sadade kilomeetrite kaugusel vulkaanist saabus mitmeks päevaks öö, sest päikesekiired ei suutnud tungida läbi tihedate vulkaanilise tuha pilvede. Surma sai purske tagajärjel üle 71 000 inimest. 5. Enne 1815. aasta purset oli vulkaani kõrgus umbes 4300 meetrit
1.2 Vulkanism ja maavärinad · Vulkaanid paiknevad enamasti laamade servaaladel Kuumad täpid süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusu kohad Maa pinnale. Nt Hawaii. Kontinetaalne rift - rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas - ränirikka koostise ja klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim. Mudavoolud lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus sulavate vete segunemisel vulkaanilise materjaliga Kaldeera vulkaani magmakolde sissevajumisel (või plahvatuslikul purskel mäetipu laialipaiskumisel) tekkiv langatuslik hiidkraater. Kihtvulkaan suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan - lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Vulkaanide asukohad:
Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas - ränirikka koostise ja klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim. Mudavoolud lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus sulavate vete segunemisel vulkaanilise materjaliga Kaldeera vulkaani magmakolde sissevajumisel (või plahvatuslikul purskel mäetipu laialipaiskumisel) tekkiv langatuslik hiidkraater. Kihtvulkaan suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan - lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Vulkaanide asukohad: Mauna Kea Hawaii saartel (pole laamade äärealadel), Cotopaxi Ecuadoris, Hekla Islandil, Fuji Jaapani keskel, Pinatubo Filipiinidel, Kenya Keenias, Aconcagua Argentiina kaldal, Etna Sitsiilias, St Helen USA läänerannikul, Surtsey lõuna Islandis. Maavärinate tekkepõhjused:
Näiteks Soome skäärrannik koosneb mandrijää poolt kulutatud aluspõhjalistest kivimitest. * Akumulatsioon on murenemisproduktide kuhjumine. Kuhjevormid on näiteks moreenist koosnevad oosid. Moreen on murenemisproduktiks, mida on mandrijää poolt edasi kantud. 4.vulkaanid Vulkaan on looduslik avaus maakoores, mille kaudu vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal Maa või mõne muu taevakeha pinnale tungib. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Tüübid: Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks. Lõhevulkaanide korral toimub vulkaanilise materjali väljutamine piklikust lõhest, mis tekib reeglina maakoores valitsevate venituspingete tagajärjel (riftistumine). Lõhevulkaanide kõige tüüpilisemaks purskeproduktiks on vedel basaltne laava, kuid esineb ka teistsuguse koostisega laavat, vulkaanilist tuhka ning vulkaanilisi gaase
vahevöös VULKAANIDE ESINEMINE · Laamade äärealadel Hekla, Vesuuv, Etna, Stromboli, Cotopaxi,Krakatau · Mandrite sisealadel Kilimanjaro · Kuuma täpi kohal ookeanides Mauna Loa Maavärinad Maavärin tsunami maalihe purustused · Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega · Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas Richteri ja Mercalli skaala Mida mõõdetakse? R: maavärina võngete tugevust M: purustusi Mõõtühik R: magnituud M: pallid Skaala ulatus R: 0-8,9 magnituudi M: 0-12 palli Millega mõõdetakse? R: seismograaf M: vaatlus Murenemine Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee,
magmast · Laavavoolud on sellistes vulkaanides lühikesed ja harvad · Selline magma tardub juba sageli vulkaanilõõres · Tuha ja laavakildude maha sadamisel moodustuvad paakunud kivimassid tuffikihid · Tuntumad kihtvulkaanid: Etna, Stromboli, Hekla, Askja, Kilimanjaro ja Fuji Etna Stromboli Vulkaanidega kaasnevad nähtused · Vulkaanipurske ajal moodustub gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust lõõmpilved · Sellised pilved on matnud enda alla Bombej linna, samalaadne pilv hävitas 1902. aastal Saint Pierre'i linna Vulkaanipursete ennustamine · Ennustamine: 1) Mõõdetakse infrapunasensoritega vulkaanikoonuse temperatuuri 2) Mõõdetakse maapinnalt põhjavete seisundi muutusi 3) Seismiline vaatlus 4) Vulkaanikraatri kohalt mõõdetakse SO2 ja CO2 sisaldust õhus 5) Mõõdetakse maapinna kõrguse muutusi Vulkaanide kasulikud omadused
sukeldub teise laama serva alla. Teise laama serval tekkivad kurrud, mis moodustavad kurdmäestiku. Mandrilise maakoore teke Tekib ookeani laamade vahevööse vajumise piirkonnas mis tungivad maapinnale ja võivad seal läbida moonde. Vulkaani purskega kaasnevad nähtused Lõõmpilv : gaaside ja hõõguva tuha segust, mudavool : lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulatavad lume ja liustike vete segunemise, geiser : perioodiliselt purskavad kuumaveeallikad, Fumarool On vulkaanilise gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas. Nõlvaprotsessid - raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Jagunemine: väga kiired (varisemine, libisemine) ja väga aeglased (voolamine, nihkumine).
Kaardil on esmapilgul näha neli Suurte Antillide koosseisu kuuluvat suuremat saart: Haiti, Jamaica, Kuuba ja Puerto Rico, mille kohta arvati, et need on kunagi mandrist eraldunud. Viimasel ajal aga arvatakse, et nad tekkisid sarnaselt Väikeste Antillidega vulkaanilise tegevuse tagajärjel. Igal saarel on oma eripärane taimestik ning loomastik, mis vaid kinnitab oletust, et saared pole ühesuguse päritoluga. Mõlemad lõunapoolsed saared Trinidad ja Tobago pole vulkaanilise päritoluga, vaid eraldusid Lõuna-Ameerika mandrist kohas, kus tänapäeval paikneb Venezuela. Vulkaanilise päritoluga saarte Saint Lucia, Martinique'i ja Guadeloupe eripäraks on mitmekesine maastik, mille moodustavad kõrged mäed ja sügavad orud. Enamik neil aladel leiduvatest vulkaanidest on tänaseks juba kustunud, ent mõned neist on aktiivsed tänapäevani. Vulkaanidest tuntuim on Mount Pelé vulkaan Marinique'i saarel, mis ,,ärkas ellu" 1902
laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka plahvatuslikud vulkaanipursked.Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega. Kaldeera hiidkraater, mis tekib magmakolde lae sissevajumisel või plahvatuslikul vulkaanipurskel mäetipu laialipaiskumise tagajärjel (nt. St. Helensi vulkaan). Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustuvud pilved), mudavoolud (lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga), maavärinad, fumaroolid (väävlit sadestavad gaasijoad), geisrid (kuuma vee ja auru sambad). Vulkanismi kasulikkus: · Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljaks, tänu suurele hulgale mineraalaainetele. · Kuld, hõbe, vask ja paljud metallide sulfiidid on maavaradena sadenenud vulkaanilistest
Litosfääri laamade servaaladel Ookeanide keskahelikes Kuumade täppide aladel Kihtvulkaan Happeline laava (graniidsetest kivimitest) on viskoosne, väheliikuv, mistõttu tardub maapinnal jahtudes kiiresti ja seetõttu kasvavad need vulkaanid peamiselt kõrgusesse. Kilpvulkaan Aluseline laava (basaltne) on vedel ja liikuv ning tardub jahtumisel aeglaselt. Tulemusena tekivad suurepindalalised kilbikujulised vulkaanid. Lõõmpilvedgaaside ja vulkaanilise tuha segust moodustunud pilved Vulkaanilised mudavoolud ehk lahhaarid vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Ennustamine Soojusmonitooringsatelliitidelt infropunase kiirguse sensoritega Seismiline monitooringvulkaanialuse magma liikumise registreerimine Maapinna kõrguse mõõtmine Maavärinad Maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud pingete lahendumise
Vulkaand võivad olla kustunud, suikuvad või aktiivsed.Vulkaane leia litosfääri laamade piirialadel. Islandi ja Vaikse ookeani ''tulerõnga'' vulkaanid.Vaikse ookeani Havai saarestiku ja Ida -Aafrika v vulkaanid. Vulkaane toidavad magmakolded, mis tekivad eri kivimite ülessulamisel. Nad on erineva räni-sisaldusega. Vulkaani kuju, ehitus ja purskeprotsessi iseloom on tihedal seotud teda toitma magma omadustega. Vulkanism ei ole vaid keskkonnale häiriv, vaid vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas. Kilpvulkaanid- tekivad ränist ja gaasivaestest väikse viskoosusega basattest magmast. Hästiliikuv, ning maapinnale voolab rahulikult, valgub pikkade vooludena laiali( lamevulkaanikoonus) Kihtvulkaanid- tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning on suurema viskoosusega, voolavad aeglaselt. Sellistel vulkaanidel on lavavoolud harvad või puuduvad üldse. Sageli tardub vulkaani lõõris(hiljem võivad plahvatada)
km). Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse orbiit on ringikujuline. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Veenuse uurimine Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. "Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud. Veenuse uurimine "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. "Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. "Venera 14" nägi tasaseid kihte paksusega 1 kuni
Tekib- kui magma on hästi kuum ja voolab aeglase temoga kaugele , sisi tekib lame kilbitaoline mägi. Magma on aluseline. Ülekaalus on basaltsed laavavoolud. See on vedelam ja voolab rahulikumalt- väiksema viskoossusega. Laava tardumine on aeglane. Kilpvulkaanid on mahult suuremad ülejäänud vulkaanidest. Kiplvulkaanid purskavad rahulikult, ei tekita suuri gaasipilvi. Nt: Mauna Kea. Kihtvulkaan - koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kõige levinumad on nad kahtlemata mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril. Magma on happeline,laava on paks ning ei voola nii laiali kui kilpvulkaanid,laava tardumine on kiire. Nt: Fuji. Räbuvulkaanid Purskavad ainult püroklastilist materjali, ei purska kunagi laavat. Läbimõõdult kõige väiksemad.Püroklastiline materjal ladestub vulkaani nõlvadele.Püroklastilised materjalid on näiteks tuhk ja tolm.
basaltkiht Teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning võrdleb neid kuju ja purske iseloomu järgi Tekkepõhjused: laamade kokkupõrgetel Võrdlus kuju järgi: Kilpvulkaan on lame. Purskavad aluselist laavat. Vedelam kui ränirikkam laava. Laava saab kraatrist kaugemale voolata. Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt kroonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Tegutseb peaaegu kõigis piirkondades, kus esinevad vulkaanilised ilmingud. Teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil Tekkepõhjused: tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahenemise protsessis koos kivimite rebenemisega Levik: Laamade äärtesaladel Tugevuse mõõtmine Richteri skaala abil: väljendab maavärina võimsust seismogrammilt saadud kõige intensiivsema võnkeamplituudi kaudu
Joonis 7. Mandrilaamade põrkumine D. Kahe ookeanilise laama põrkumine Joonis 8. Ookeaniliste laamade põrkumine Vasakpoolsel kaardil on näha, et Jaapan asub väga lähedal kolme laama kokkupõrkekohale. Parempoolsel joonisel on näha, et antud piirkonnas Vaikse ookeani koor sukeldub Euraasia laama alla (NB! antud piirkonnas on mõlemad laamad ookeanilised). Sukeldumise ajal toimub vahevöösse vajunud kivimite osaline ülessulamine. Suur osa sulanud materjalist jõuab läbi vulkaanilise tegevuse maapinnale. Tänu sellele toimub laamade sukeldumisel pidev vulkaaniliste saarkaarte teke. Jaapan on selline vulkaaniline saarkaar. Sukeldumise kohas on süvikud. 4. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning liigitamist kuju (kiht- ja kilpvulkaan) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid); NB! Vaata, õpi: VULKANISM JA VULKAANILISED KIVIMID http://gaia.gi.ee/geomoodulid/ Joonis 9
Maakoor on õhuke. 19.Kus esineb vulkaane? Laamade kokkupõrke aladel, Vahemerevöödel, laamade lahknemisaladel 20.Iseloomusta kilpvulkaane. Too näiteid. Tekivad väikse viskoosusega basaltsest magmast Magma on aeglaselt liikuv ja voolab aeglaselt maapinnal. Kõik ookeanide vulkaanid. 21.Iseloomusta kihtvulkaane. Too näiteid. Tekivad graniitsest magmast. Vulkaanid kasvavad kõrgusesse. Sageli hiidkraatrid. Asuvad mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkonnas. 22.Nimeta vulkaanilise tegevusega kaasnevaid negatiivseid nähtusi. Mürgised gaasid, mudavoolud, nõlvadel oleva pinnase liikumine ja varingud. 23.Nimeta vulkaanilise tegevusega kaasnevaid positiivseid nähtusi. Viljakas pinnas, tekib juurde maavarasi, kuumaveeallikate kasutamine. 24.Maavärina mõiste. Kivimikeskkonna elastsne deformatsioon. 25.Maavärina liigid. Vulkaanipursetega kaasnevad. Varingute tagajärjel maaalustes koobastes. Tehismaavärinad- ja lõhkamistööd kaevandustes. Tektoonilised maavärinad. 26
neid tekitavad meteoorid põlevad tihedas Veenuse atmosfääris lihtsalt ära Veenuse geograafia (4) Suurima meteoriidikraatri läbimõõt on u. 280 km Tihti on meteoriidikraatrid parvena koos, sest suur meteoriit on tihedas atmosfääris purunenud Veenusel paiknevate basaltide vanus on umbes 800 miljonit aastat Veenuse pind on põhjalikult muutunud 300-500 miljonit aastat tagasi Veenuse pinnas Pinnas on vulkaanilise koostisega, tõenäoliselt koosnevad Veenuse tasandikud peamiselt basalt-laavast, tuul kannab laiali ka vulkaanilist tuhka ja liiva Pinna keskmine vanus on miljard aastat Pinnas on normaalse aluselisusega Osad pildid Veenusest näitavad lamedaid kiva ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erosioonist rikutud Veenuse gravitatsioon Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raud-nikkeltuuma olemasolu. Sellegipoolest pole
vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Sfäär alajaotus ulatus keskm. peamised kivimid temp. oC aine olek tihedus g/cm3 maakoor mandriline 6 - 75 km 2,7 - 3,0 10 200o tahke ookeaniline vahevöö ülemine vahevöö kuni 660 km 5,5 ultraaluselised 250 -2500o plastiline
Laava tardub vahel ka lõõris, moodustades laavakorke, mis võib esile kutsuda plahvatusliku vulkaanipurske. Mandrite ja laamade vahevöösse vajumise piirkondade vulkaanid on tavaliselt kihtvulkaanid. Kaldeera on tugeva vulkaanipurske käigus tekkinud langatuslik hiidkraater. Vulkaanipursetega kaasevad alatasa suitsupilved (gaaside seas esikohal veeaur lõõmpilved. Vulkaanilised mudavoolud on lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Samuti võivad tekkida maavärinad ja geisrid. Vulkaanipursete ennustamisel kasutatakse eelkõige vaatluse võtet. Vulkaanilise päritoluga pinnas on aga väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele; saadakse maavarasid; kasutatakse geisrite kuuma vett.
(Plasma on gaas, mis on tõusnud nii kõrge temperatuurini, et kõik selle aatomid on ioonideks muutunud). Plasma toru on Maalt üsna kergelt detekteeritav, kuid enne Voyageri oli selle päritolu ebaselge. Galileo tegi detailse uuringu plasma dünaamilise ja kiirelt varieeruva magnetvälja kohta. Spektroskoopiline analüüs näitas, et väävel on toru põhiline koostisosa ning et toru on tugevalt mõjutatud Io vulkaanide kui selle allika poolt. Mis põhjustab sellise hämmastava vulkaanilise tegevuse Iol? Kuu on kaugelt liiga väike, et seal saaks esineda selline geoloogiline aktiivsus nagu Maal. Io peaks olema ammu surnud nagu Kuugi. Põhjus seisneb gravitatsioonis Jupiteri külgetõmbes. Io tiirleb Jupiterile väga lähedal ainult 422 000 km kaugusel Selle tõttu avaldab Jupiteri hiiglaslik gravitatsiooniväli talle tohutut jõudu (loodete jõud). Iod mõjutab teiselt poolt tema lähim suur naaber Europa.
Gran Canarial on kasutusel eurod, nagu Eestiski. Gran Canarial räägitakse Hispaania keelt, kuid seal on levinud ka saksa keel. Vaatamisväärsustest tuleks kindlasti külastada Puerto de Mogáni külakest, mida nimetatakse Gran Canaria omaks väikeseks Veneetsiaks. Seal saab ka aega veeta vaiksel liivarannal. Samuti võiks külastada saare kõige kõrgemat tippu Pico de Las Nieves'i. Selle kõrguseks on 1949 m merepinnast. See mäetipp on tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel. Selle mäetipu vaateplatvormilt on hea ilma korral võimalik näha ka naabersaare Tenerife samuti vulkaanilise tegevuse tagajärjet tekkinud kõrgemat mäetippu Pico del Teidet. Kuna saare keskosa on väga mägine, siis seal käänulistel teedel sõites võib leida mitmeid vaateplatvorme ja huvitavaid vaateid. Üsna saare keskel asub Guayadeque, kus saab näga väga unikaalseid koopaid, kuhu on kolinud põliselanikud, ning kus elatakse veel tänapäevalgi
13. Nimeta vulkaani osad. Kraater, löör, pealõõr, harulõõr, lavavoolude- ja tuffi kihid. 14. Nimeta purskega kaasnevaid nähtusi. Tegutsevate vulkaanide ,,suitsu" uurimine näitas, et selle gaaside seas on esikohal veeaur. Hulgaliselt eraldub veel mürgist süsinik, ja vääveldioksiidi ning N, Cl, G jt. ühendeid. Väga laastavad võivad olla ka vulkaanilised mudavoolud- lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapaistsvalt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Aktiivse vulkaani sisemuses liikuv magma poolt tekitatud maavärinad ei ole iseenesest katastroofilised, küll aga põhjustavad nad nõlvadel oleva pinnase liikumisi, varinguid jms. 15. Mis kasu saavad in.-d tegutsevatest vulkaanidest? Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgele sisaldusele. Ehe hõbe, kuld ja vask ning paljude metallide sulfiidid on maavaradena sadestunud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest
Hawaii 8.Klass Hawaii saared on saarestik Polüneesias. Saared kuuluvad Ameerika Ühendriikidele, moodustades Hawaii osariigi. Hawaii Maui O'ahu Kauai Molokai Lanai Niihau Kahoolawe Hawaii saared moodustavad pika loode- kagusuunalise saarteaheliku. Vulkaanilise tekkega saarte kogupindala 16 600 km2. Kagupoolsemad saared on nooremad. Saarestiku kõrgeim mägi on Hawaii saarel asuv 4207 meetri kõrgune Mauna Kea. http://www.youtube.com/watch?v=fJ4WsRolZ4E http://www.youtube.com/watch?v=6cs2s4GoQCM
........................ Fossiil on moondekivim.................. 2. oskab iseloomustada laamade liikumist ja selgitada laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke; Teadmised, arusaamine, kaart: Maavärinad tekivad kivimitesse kogunenud pinge järsul vabanemisel; vulkaanid kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Maavärinate esinemispiirkonnad - peamiselt laamade piirialadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Vulkaanide esinemispiirkonnad - litosfääri laamade piirialadel: ookeanide keskahelikes, subduktsioonivööndeis. Laamade sisealadel: kuuma täpi piirkondades, kontinentaalse rifti aladel. Mäestike teke: kurdmäestikud tekivad laamade kokkupõrkel (Himaalaja, Andid, Kaukasus, Alpid jt,) Pangasmäestikud murranguplokkide erisuunalisel liikumisel - ülang, alang (Ida-Aafrikas, Punase mere rannikumäestikes, Draakonimäestik, ookeanide keskmäestikud jt.)
organismide elutegevuse saadustest) 2. oskab iseloomustada laamade liikumist ja selgitada laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke; Tekivad: Maavärinad tekivad kivimitesse kogunenud pinge järsul vabanemisel; vulkaanid – kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Maavärinate esinemispiirkonnad - peamiselt laamade piirialadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Vulkaanide esinemispiirkonnad - litosfääri laamade piirialadel: ookeanide keskahelikes, subduktsioonivööndeis. Laamade sisealadel: kuuma täpi piirkondades, kontinentaalse rifti aladel. Mäestike teke: kurdmäestikud tekivad laamade kokkupõrkel (Himaalaja, Andid, Kaukasus, Alpid jt,) Pangasmäestikud murranguplokkide erisuunalisel liikumisel - ülang, alang (Ida- Aafrikas, Punase mere rannikumäestikes, Draakonimäestik, ookeanide keskmäestikud jt.)
Rift-uue maakoore ehitamine laamade eemaldumisel, nii ookeaniliste kui mandriliste laamade puhul. 4.Süvik- tekib 2 laama piirile, kui üks laam sukeldub teise alla. Süvikud on keskmiselt mõni km sügavamad, kui keskmine ookeanipõhi. Keskmäestik-mäenõlvad on laugemad ja tipud ulatuvad keskmiselt üle 1000 meetri. Kurdmäestike teke-2 laama kokkupõrkel maakoor kurrutakse kokku, Nt: Alpid. Pangasmäestike teke-rifti tulemus Atlandi ookeani keskmäestik 5.Vulkaan-pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal(Nt: Laki Island), Magma-maa sügavuses tekkinud kivimite sulam, Laava-maapinnale tunginud magma, Kilpvulkaan-lameda kujuga vulkaan(Nt: Islandil, Havail.), Kihtvulkaan-kiiresti tarduv, heleda graniitse laavaga, palju gaase(Nt: Arenali kihtvulkaan Costa Ricas) 6.Kuumad täpid-tõusvate magmavoolude kohad vahevöös, laamasisene vulkaaniline piirkond Island-on üle merepinna ulatunud just seetõttu, et tema all on kuum täpp, on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
