night before. STATEMENT Exception: If the introductory sentence is in the Present Tense, there won't be any changes in the Reported (Indirect) speech . · DIRECT · INDIRECT · Cindy says: " I will come to your · Cindy says that she house tonight." will come to my house tonight · Indra says: "I have seen that · Indra says that he film for twice." has seen that film for twice. · "Dessy says: "I meet my · Dessy says that she boyfriend every saturday." meets her boyfriend every Saturday. · Chandra says: "I don't like · Chandra says that he sport."
Harappa linn kunagi. Aarjalased • Aarjalased olid indoeurooplaste hõimud. • Aarjalaste hõime juhtisid radzad. • Aarjalased elasid esialgu maal külades. India kultuur • Veeda tähendab sanskriti keeles teadmist. • Jumalate austamiseks tehti kombetalitusi. • Hindudel oli usk, et inimese hing ei sure, vaid sünnib uutes kehades üha uuesti. • Askeedid treenisid ennast, et nad võimalikult vähesega hakkama saaks. Jumalad • Tähtsaim jumal oli Indra, kelle relvadeks olid piksenooled. • Hiljem muutusid tähtsamaks jumalad Visnu ja Siva. • Indra: tormi-, vihma- ja sõjajumal • Visnu: maailma looja • Krisna: austatuim jumal, jumaliku armastuse kehastaja • Siva: jumalik hävitaja, võim surma
aastatuhande keskel e.m.a. Budhha eluaastad 563-483e.m.a. Dhammapada põhiideeks on, et muutuvas ja ebastabiilses maailmas on ainult inimene võimeline teadlikult muutuma ning saama kannatavast ja piinlevast olesklejast õnnes ja rahus viibivaks targaks. Inimene on suveräänne isiksus, kelle võimed on piiramatud. ¤ Gautama - Buddha suguvõsanimi ¤ Hüvesläinu - Virgunu, Budhha üks epiteete Budismis on ihu, jutt ja meel. ¤ Indra sammas - muistsete India linnade väravate ette paigaldatud sammas, Dhammapadas püsivuse sümbol. ¤ Isiksuse koostisosad - meeleolud, sansaara, kannatused ¤ Jama - budistlikus mütoloogias allmailmade valitseja ¤ Janu - sansaara, olemisejanu - elujanu ja surmajanu ¤ Kaheksaosaline tee - budistlik tee, mille teostamine viib kannatuse lakkamisele (neljas neljast õilsast teest) - õige vaade, õige kavatsus, õige jutt, õige tegu, õige
Lõpuks ohvrirituaalide osa vähenes. Usuti ,et inimese elu pärast surma määravad tema eluajal tehtud teod. Taassündide õpetusest sai kastikorra põhiline selgitus. Usk taasündidesse tõi kaasa vägivallatuse põhimõtte. Kuna vägivald tähendas halba karmat ja seda tuli vältida, et peale surma kaua ja hästi elada. Paljud hinduismi põhimõttet nõuavad taimetoidulisust ja keelavad ka mõne taime söömist. Jumalad: Indra- tormi , äikse ja sõjajumal. Višnu- Indra abiline , kuid ta võim tõusis. Maailma looja ja hoiab maailma käigus edaspidi. Ta on kollasesse riietunud neljakäeline mees. Krišna- Laiemalt austatud jumal ta kehastab jumaliku armastust. Šiva- Jumalik hävitaja, kes võib surma ja hinge vabastada.Jooga isand. Loomade ja metsiku looduse valitseja. Kehastas seksuaalsust, kui ka sellest hoidumist. Samas ka tansu jumal. Kujutati neljakäelise tantsijana ning vilepilli mängijana.
Sellele kaasnesid poliitilised konfliktid ning kokkupõrked hindude ja muhameedlaste vahel. Seal sai surma Mahatma Ghandhi. Raske ülesanne India jaoks oli siseriikliku rahu säilitamine eri rahvuste ja uskude vahel. 1950 aasta põhiseaduse vastuvõtmisega sai Indiast vabariik. Indias olid tõsised majandusraskused. 1980 aastad olid India ajaloos sammuti täis ärevaid sündmusi. Aastakümne alguses elavnesid jällegi separatistide tegevus. 1984 aastal mõrvasid separatistid Indra Gandhi. Tänapäeva India elu on tõsiselt kirju. Pindala 3 287 590 km² Rahvaarv 1 210 193 422
eKr. Päris nimeks oli Prints Vardhamana. Sündis Gangase madalikul sõdalaste kasti liikmena. 30aastasena pööras ta maailmast ära ja hakkas askeediks. Pärast 12 aastat lihasuretamist saavutas ta valgustuse. Kogus endale 12 jüngrit, kes süstematiseerisid tema õpetuse ja panid aluse järgijate kogukonnale. Suri mediteeridessai vabanenud hing. Enne inimesena sündimist elas Mahavira jumalana ühes Indra taevas.(Indra on veedausu sõjajumal) Mahaviral on kaks ema. Mahavira loode pandi alguses ekslikult braahmanite kasti kuuluva Devananda üska, aga kuna kõik tirthankara`d peavad sündima sõdalaste kastis, viis käskjalg loote kuninganna Trisala kehasse. Dzainistide uskumused Dzainistid usuvad, et iga hing on tegelikult jumalik ning võib jõuda oma tõelise eesmärgini, järgides tirthankara`te puhastumisrituaale ja
Deijng, Intuitsion- Anhängern Zhuangzi Meditation, Yang-Yin ¹ 1) die Glaubensbe kanntnis 2) 5 maliges Gebet 3) Spenden 4) Fasten in Ramaden 5) Pilgrfafrt nach Mekka ² Deevas: Indra, Agni, Soma, Savitri, Rudra, Prajapati, Visnu, Aryaman, Ashvinid. Ganesa, Hanuman, Rama und Krisna. Göttinnen: Sarasvat, , Prithv, Lakshm, Sarasvat, Parvat, Durg und Kl ³- 1)der Gott existiert 2)alle Menchen sind göttlich 3)religiöse Harmonie 4)Einheit durch Liebe 5) 3 Wissen: Gita- des Heilige text Ganga- der heilige Fluss Gayatri- der Heilige Gebet
VANA-INDIA Koostas: Jane Õ. Vana-India riik § Lõuna-Aasias Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks § Kahe suure jõe vahel-Induse ja Teine tase Gangese. Kolmas tase § Hindustani poolsaarel Neljas tase Viies tase Looduslikud olud § Himaalaja mäestik kaitseb Gangese Induse tasandikul on suvel sademeid madalikku põhjatuulte eest ning seal vähe ja ulatuslikum põlluharimine on on aastaringselt sademeterohke võimalik ainult kunstliku niisutamise troopiline kliima ja seega korral. ( Selles piirkonnas...
India Tuhande Jumala Maa India Vabariik Riigikeel: hindi Pealinn: New Delhi Pindala: 3 287 590 km² Rahvaarv: 1 129 866 000 Jumalad Indra: tormi-, äikese- ja sõjajumal Visnu: maailma looja, hoiab maailma käigus Krisna: kõige austatum jumal, kehastab jumalikku armastust Siva: jumalik hävitaja, võim surma ja hinge vabastamise üle Agni: tulejumal Varuna: veejumal Yama: surma- ja kohtumõistmise jumal India enne II Maailmasõda Olipikka aega Briti koloonia Iseseisvusvõitlust juhtis India Rahvuskongress 1920. a lõpus saavutas võimu Jawaharlal Nehru, kes pooldas India iseseisvumist Rahvuskongressi ja vabadusliikumise juhiks sai Mahatma Gandhi, kes oli rahumeelseim inimene peale Jeesus Kristust Iseseisva India kujunemine 1947. a jagas Briti valitsus India usu põhjal kaheks dominiooniks India: valitsev usk hinduism, 1950. a kuulutati iseseisvaks, head suhted NSVL-ga Pakistan: valitsev usk islam, 1956. a kuulutati iseseisvaks, ...
Paljud hinduismi usukoolkonnad nõuavad seetõttu taimetoitlust ja keelevad mõne sellise taime sõõmist, mida peetakse paljude hingede asupaigaks. Jumalad India mitmepalgeline panteon, kus valdavalt inimnäoliste jumalate kõrval esines ka loomakujulisi, muutus aja jooksul tunduvalt. Induse tsivilisatsiooni asukate austatud jumalatest teame väga vähe.aarjalaste austatud jumalad seevastu on meile veedade kaudu hästi tuntud. Indra. Tormi-, äikese- ja sõjajumal, keda sageli võrreldi mõirgava pullina. Mitmes ,,Rigveda" hümnis on ülistatud Indra peamist vägitegu, s.o hirmuäratava lohe ja karjaröövli Vritra tapmist, millega jumal päästis valla seni tagasi hoitu viljastavad vihmaveed. Visnu. Oli Indra abiline, kuid tõusis hilisemas hinduismis viimasest palju olulisemaks. Visnu on maailma looja ja hoiab maailma käigus ka edaspidi. Tema uinakud tähistavad ajastute lõppu ja ärkamised uute algust
Indra Metsrand 11B Retsensioon Vaatasin ETV kodulehekülje arhiivist Mart Siimeri kantaati ,,Lapsed vaatavad maailma pääle...", mis oli esmaettekanne. Lehari Kaustel dirigeeris ligi sajaliikmelist ühendkoori Coro Consonante ja Collegium Consonante orkestrit. Solistid olid mezzosopran Helen Lokuta ja tenor Raul Mikson. Coro Consonante on oratooriumikoor ja see
Koostanud: Indra Arvik 9A Viimne Reliikvia "Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". Sisu Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Filmiliik: Seiklusfilm Lavastustöö: Grigori Kromanov Produtsent: Raimund Felt Käsikiri: Arvo Valton Operaatoritöö: Jüri Garsnek Filmistuudio: Tallinnfilm Aasta: 1969 Esilinastus: 23. märts 1970 Kestus: 86 minutit Riik: Nõukogude Liit Keel: eesti Heliline pilt Muusika: Uno Naissoo, Tõnu Naissoo Laule esitab - Peeter Tooma Laule esitab - Georg Ots (vene...
XXX Kontserdi retsensioon ,,Helisev muusika" Koostaja: XXX Õpetaja: XXX Tartu 2011 Käisin vaatamas muusikali ,,Helisev muusika" peaosas Mariana Birgit Õigemeel. Muusikal rääkis noorest Mariast, kes saadeti kapteni perre nii öelda lapsehoidjaks. Maria polnud arvestanud 7 lapse kasvatamisega. Maria on noor, kaunis ja elurõõmus. Talle meeldib laulda. Peaosas mängis Birgit Õigemeel. Ta mängis Mariat, kes läks Von Trappide perekonda lapsehoidjaks. Birgit Õigemeel sai oma osa täitmisega üpris hästi hakkama, kuid arvan, et Hanna- Linna Võsa esituses oleksid need laulud paremini kõlanud. Kaptenit mängis Raivo E. Tamm, kes nagu alati tuleb toime igasuguse rolli mängimisega nagu seda ka selles muusikalis. Näitlemine oli väga usutav ja vaatamisrõõmu pakkuv. Laste osades olid vist, kuna polnud tuttavad varasemast Robert Sasorin, Laura Danilas, Kristjan ...
FILOSOOFIA 10/12/2008 19:09:00 Idamaade filosoofia Hinduism Induse j6e j2rgi tuleb nimi alguseks loetakse 3000eKr polyteistlik mitmete jumalatega usk Hinduism tolerantne usund samaaegselt v6ib j2lgida mingeid teisi religioone. Jumalaid ei kummardata vaid usutakse Hinduism p6hineb pyhadel tekstidel e veedadel Veedasi on 4 t2htsamat 1)indra 2) Agni 3) Soma 4) Varuna jagatakse kolme kategooriasse hymned jumalatele veedade seletused upanisaadid hinduismi filosoofia alusteks P6him6tted (aluste) Atman ja Brahman on identsed Brahman on igavene n2htusliku maailma n2ilus e maaja sansaara, karma seadus mok`sa Hinduismi kolm t2htsamat jumalat Brahma looja Vi`snu h2vitaja `siva loovus need kolm moodustavad yhtse kolmiku, visnu ja siva on vastandid, keda brahma pyyab tasakaalustada Hinduismi suunad Visnuism selle jumala teoks oli et ta sa...
Retsentsioon ,,Figaro pulm" Käisin vaatamas ooperit W.A. Mozarti ooperit ,,Figaro pulm", kuna avanes võimalus saada kultuurielamuse eest ka kergelt hinne. Nagu juba enne mainisin, siis ooperi heliloojaks on Wolfgang Amadeus Mozart, muusikajuht ja dirigent on Lauri Sirp ning lavastajaks on lätlanna Indra Roga. Peaosatäitjat Figarot kehastas Vanemuine ooperilaulja Atlan Karp ning tema armastatut Susannat kehastas Pirjo Püvi. See oli mu esimene elamus ooperivaldkonnas. Olen küll eelnevalt televisioonist mõnikord jälginud mõnda ooperit, kuid positiivseid emotsioone ei ole siiani see minus väga tekitanud, kuna ooper on tundunud kõrk, külm ja emotsioonitu. See teos pakkus aga rohkem huvi, kuna südmustik, koos oma intriigide ja salajaste armuavaldusega, oli meeldejääv ning aeg-ajalt ka
Kubemetäid 9A Indra Arvik Stefani Kask Mis on kubemetäid? Kubemetäid on nööpnõelapea- suurused, pruunikat värvi ning elutsevad karvajuure lähedal. Vahel on hallikaskollaka värvusega, umbes 2-3 mm suurused parasiidid, kes paljunevad munedes. Ta on ümmargune krabisarnane nahatäi. Kus elutsevad? Elab tavaliselt kubemekarvades. Kuid samamoodi võib see elutseda ka kaenlaalustes karvades ja mõnikord harva silmaripsmetel. Nad munevad karvanääpsude juurde
KUS ASUB HIINA JA KUS INDIA? Hiina asub Ida-Aasias Vaikse Ookaeni rannikul. India asub Lõuna-Aasias Hindustani poolsaarel. LOETLE HIINA JA INDIA TÄHTSAMAD JÕED! Hiina tähtsamad jõed on Huang He ehk Kollane jõgi ja Jangtse jõgi. India tähtsamad jõed on Indus ja Gangus KIRJELDA HINDU USUNDIT. Hinduism on muistne usund. Usuti väga paljusid jumalaid, kellest tähtsamad olid Indra (vihma-, tormi- ja sõjajaumal), Siva (hävitaja-jumal, kes võis olla ka inimeste kaitsja) ja Visnu (maailmakorra kaitsja ja hoidja). Hindude arvates sündis hing üha uuesti ja ta võis taaskehastuda nii inimese kui loomana, aga ka taime või koguni jumalana. See sõltus karmast tegudest-mõtetest ja nende tagajärgedest. Halvad teod-mõtted tähendasid halba karmat, mis tõi kaasa kõikvõimalikke hädasid nagu ümbersünni alamasse kasti või haigesse kehasse vms
Indra Metsrand 12B Retsensioon Vaatasin ETV kodulehekülje arhiivist Antonio Vivaldi teost "Aastaajad" . Kontsert oli salvestatud Kadrioru lossis ning kontserdil soleeris Neeme Punder koos Tallinna Kammerorkestriga ja vahetekste esitas Üllar Saaremäe. Algselt oli ,,Aastaaegade" näol tegemist nelja viiulikontserdiga, siis sellel kontserdil oli soleeriv viiul on asendatud flöödiga.
Sisukord 1.Põhiosa 1.1 India Asukoht Tegevusalad Linnade, riikide teke Kastikord Usk, Kultuur 1.2 Hiina Asukoht Tegevusalad Linnade, riikide teke Usk, kultuur 2. Kasutatud kirjandus Põhiosa India Asukoht Induse ja Gangese jõe ääres, Himaalaja mäestikust põhjapool. Hindustani poolsaarel Lõuna-Aasias Tegevusalad India tegevusaladeks olid karjakasvatamine ja põlluharimine. Selleks rajati põldude äärde niisutuskanaleid. Põlluharimiseks kasutati pronksist ja vasest tööriistu. Karjakasvatamisega tegeleti mägedes. Arvatavast oli selleks ajaks juba kodustatud elevant. Linnade ja riikide teke Umbes 2600 aastat eKr rajati uhked linnad, millest tähtsaimad olid Harappa ja Monejo daro. Linna servas paiknes tavaliselt kindlus. Tavaliselt olid majadel väikesed sisehoovid. Rennide kaudu juhiti vett majja ja sealt välja Kastikor...
teisena uuesti. Kui sa olid olnud oma elus hea ja asutasid jumalaid võisid sa isegi jumalaks saada. Kõige parem oli saada uuestisündimisest vabaks. Siis pidi inimene loobuma sellest millest vähegi saab. Oma perekonnast kodus ja isegi söögist. Sellist eluviisi nimetatakse askeesiks ja selle jägijaid askeetideks. Veedades räägitakse ja lauldakse palju jumalatest. Tähtsaim jumal neist oli vihma-, tormi- ja sõjajumal Indra. Relvadeks olid tal piksenooled. Indra oli võidelnud India muistsete põliselanike vastu. Hiljem muutisd tähtsamaks jumalad Siva ja Vinsu. Siva võis ola küll julma ja julge aga samal ajal võis ta ka olla sõbralik. Vinsu kaitses ja hoidis maailmas korda. Ta tegutses erineval kujul loomana või jumalana. Neid jumalaid kujutati neljakäelistena. Umbes 500 a eKr tekkis uus õpetus busim. Selle rajas mees nimega Gautama. Temagi hakkas askeesiks ja uuris, kuidas saaks inimne vabaks kõigist kannatustest, mis elu kaasa toob
poolt ainuõigeks. Hiljem on lisandunud ka ruti tekstid, mis otsetõlkes tähendavad õpetust "nii on kuuldud" ehk teisisõnu targematelt inimestelt kuuldud õpetused. On olemas ka smriti õpetused, mis taaskinnitavad ruti tekste. Otsetõlkes võib nende kohta öelda: "see, mida mäletatakse". Smriti tekstide hulka kuuluvad ka hindude pühad eeposed "Ramajana" ja "Mahabharata". Veedade usundit iseloomustavad loodusjumalad ja jumalannad, näiteks Rudra ja Indra. Kuna Indias on pikka aega eksisteerinud kastisüsteem, on just usk aidanud madalama kastielanikel kergemini toime tulla. Hindud usuvad igavesse hinge, mis sünnib ümber mitmel korral ja mitmel kujul vastavavalt universumis valitsevale karma seadusele. Karma on lihtsalt hindude eluseadus: ainult seda järgides jõuab ümbersünnini. Seega on hinduism usk, milles tuleb järgida Karmat, et jõuda mokani (Moka vabanemine maapealsetest uuestisündimistest)
Aurelia Kalda 7.Klass Rakke gümnaasium India India India asub Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku ja India ookeani vahel. Peale Himaalaja kuuluvad sellesse ka kaks suurt geograafilist piirkonda: Himaalaja jalami ja Vindhya mäestiku vahel paiknev Induse-Gangese madalik ning kesk- ja lõunaosa kiltmaa.India on riik Eusaaria mandi lõunaosas.India asub lähisekvatoriaalses kliimavöötes, enamuse sellest moodustavad rannikualadel ka ekvatoriaalsed vihmametsad ja svannid. India on mõjurikas maa, mis on rahvaarvult maailmas teisel kohal olev riik. India on 3 287 590 km² suur, ning seal elab umbes 1 014 004 000 inimest. Ühe ruutkilomeetri kohta elab seal 299 inimest. Kireva rahvastikuga India kõneldakse kuni 1600 keelt. Neist suurim on hindi keel, mida kasutab kolmandik indialasi. Ühendavaks keeleks on aga hoopis inglise keel. Umbes 70% indilasi elab maal.India pealinn on New D...
Kontserdi retsensioon Kontsert, mida külastasin oli Helisev muusika. See toimus 3.detsembril Tartus Vanemuise Suures majas. Kontserdi üldeesmärgiks oli tuua publikuni lugu peategelasest Mariast, kes vahetas oma kloostrielu välja õpetajaameti vastu. Ta suundus õpetajaks paljulapselisse perre. Maria oli väga lõbus, täis elurõõmu. Pereisa oli laevakapten ja ema surnud. Peres oli karm kord ja palju reegleid. Mari üritas lastesse süstida samuti rõõmu, õpetades neid laulma ja nendega koos mängides. Algselt oli isa sellele kõigele vastu , kuid kui ta nägi, et lastel on niimoodi hea, sai ta aru , et lapsepõlv on elus väga tähtis ja on hea kui tema lapsed saavad seda nautida. Laste austus nende uue õpetaja vastu kasvas tohutult ja ta sai neile väga kalliks. Koos osaleti ka lauluvõistlusel, mis võideti. Lõpuks kosis von Trapp Maria ja nad said väga õnnelikuks ühtseks pereks. Minu arust sobis muusikali ...
Kui sa olid olnud oma elus hea ja asutasid jumalaid võisid sa isegi jumalaks saada. Kõige parem oli saada uuestisündimisest vabaks. Siis pidi inimene loobuma sellest millest vähegi saab. Oma perekonnast kodus ja isegi söögist. Sellist eluviisi nimetatakse askeesiks ja selle jägijaid askeetideks. Veedades räägitakse ja lauldakse palju jumalatest. Tähtsaim jumal neist oli vihma-, tormi- ja sõjajumal Indra. Relvadeks olid tal piksenooled. Indra oli võidelnud India muistsete põliselanike vastu. Hiljem muutisd tähtsamaks jumalad Siva ja Vinsu. Siva võis ola küll julma ja julge aga samal ajal võis ta ka olla sõbralik. Vinsu kaitses ja hoidis maailmas korda. Ta tegutses erineval kujul loomana või jumalana. Neid jumalaid kujutati neljakäelistena. Umbes 500 a eKr tekkis uus õpetus busim. Selle rajas mees nimega Gautama. Temagi hakkas askeesiks ja uuris, kuidas saaks inimne vabaks kõigist kannatustest, mis elu kaasa toob
.Tartu Raatuse Gümnaasium "Helisev muusika" Koostas: Merilin Aardevälja 11. klass 2011 õa. Sisukord 1. Sisukord..............................................................................lk 1 2. Muusikal"Helisev muusika"...............................................lk 2 3. Osatäitjad............................................................................lk 3 4. Isiklik arvamus....................................................................lk 4 5. Kui mina oleksin lavastaja..................................................lk 4 6. Kasutatud kirjandus............................................................lk 5 1 Muusikal "Helisev muusika" ,,Helisev muusika" (originaalpealkirjaga "The Sound of Music") Hollywoodis vändatud film Julie Andrewsi ja Christopher Plummeriga peaosades on armastatud kogu maailmas. Pisut vä...
Tartu Forseliuse Gümnaasium Lidia Brovarets "Helisev muusika" Retsensioon 7.a klass 2013 Sisukord 1. Sisukord...............................................................................1 2. Muusikal"Helisev muusika"................................................2 3. Osatäitjad.............................................................................3 4. Isiklik arvamus.....................................................................4 5. Kui mina oleksin lavastaja...................................................4 6. Kasutatud kirjandus.............................................................5 Muusikal "Helisev muusika" ,,Helisev muusika" (originaalpealkirjaga "The Sound of Music") Hollywoodis vändatud film Julie Andrewsi ja Christopher Plummeriga peaosades on armastatud kogu maailmas. Pisut vähemtuntud on fakt, et see maailmakuulus muusikal põhineb tõest...
· Brahma raamatud Vedade kommentaarid, preestrite käsiraamatud Teoloogia · Brahman kõige kõrgem ja absoluutsem jumal; kirjeldamatu, kõike teadev, kõikjal viibiv, kõige põhjustaja · Atman "hing", annab elu kõikidele olenditele, inimesed olev surematu osa hing e. Atman · Isvara jumala personaalne aspekt (mis teeb temast jumala); nt. ema, isa, sugu jne · Deevad jumalad või jumalannad · Indra, Agni, Visnu jne Lunastusõpetus Lunastus tähendab inimese sisemise rikutuse andeksandmine. Karma kõik elu jooksul tehtud teod, määrab ära inimese järgmise ümbersünni Samsaara ümbersündide ahel Eesmärk on samsaarast välja saada. Kui inimene pääseb ümbersündide ahelast välja, siis Atman ühineb Brahmaniga; lõplik seisund, kuhu jõutakse on moksa. Umbes 42 000 korda peaks inimene ümber sündima, et saada lunastust. Inimene
Müüt ja mütoloogia eksam 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. MÜÜT 1) ÕS -pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest -ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm 2) ÜLO VALK - sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. 3) PEETER ESPAK - Kujundlik maailma, inimeste, jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite abil Korduvad tunnused: esteetiline väljendusvahend, jutustus, kirjalik vorm;s sisu puudutab jumalaid või teispoolsust; ülesanne on algupära seletamine (etioloogia); valesti mõistetud või "primitiivne" teadus; muudavad unniversaalse konkreetseks ja arusaadavaks; väljendavad uskumusi, kollektiivseid k...
maailmast ja jumalatest. Need on kirjutatud väga vanas india-aaria keeles, mida nimetatakse veeda- sanskritiks. India vanima ajajärgu kirjandust nimetatakse esimeseks veedakirjanduseks, millest tähtsaim on "Rigveda", mis koosneb 1028 hümnist muinas-india jumalatele. Kokku on jumalaid 33 kuni 3339! Jumalad jagunevad nagu maailmgi kolmeks: maad valitseb Agni (,,tuli") ja Soma (,,joogiohver"), õhuvalda piksejumal Indra ning tormi- ja äikesejumalad Marutid ja Rudra, taevast valitsevad Mitra (,,leping, sõber, päev"), Varuna (,,taevas, öö"), Surja (,,päike") ja Usas (,,koit). Veedade autoriks peetakse laulikut, kelle nimi on Vjasat. Muinasindia lauliku kohta öeldi risit (põhimõtteliselt samasugune tegelane nagu antiikajal aoid). 2) Veedade kirjandusele järgneb eeposte ajastu kirjandus (4. saj eKr 4. saj pKr), mille olulisemad eeposed on "Mahabharata" ja "Ramajana".
Rudolf Otto järgi: Religioon – inimese suhe üleloomuliku tegelikkusega ? Religioon kui müsteerium; kogemus on kui religiooni olemus; kogemused väljenduvad erinevalt kultuuriti Emilie Durkheimi järgi: Religioon – inimlik, sotsiaalne, kultuuriline fenomen ? uskumuste ja praktika, ühtlustatud kompleks, mis on suhestatud pühadusega; (Jumalad: Veedade perioodil nt Agni, Indra, Varuna, Vayu; Hinduismis Brahma, Brahmani, Višnu, Lakšmi, Krišna) 41. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, “tegevusvaldkondi” ja omavahelisi suhteid. 1. Indra - õhuvalla võimsaim, tähtsaim jumal. Igavesti noor. Äikesejumal, vihma toov (seega viljakus), mao/lohe Vitra tapja seega vägev sõdalane, sõjajumal. Kujutatud piksenool käes. Juhib ka teisi jumalusi, näiteks Agnit. Devade juht. 2. Mitra & Varuna
1.Kristuse tekkimine:Poliitiline olukord Plaestiinas-allus Rooma võimule,oli määratud ametisse roomlasest asevalitseja nn Juudamaa prokuraator.Juudamaa valitsejale oli jäetud iseseisvus,ja ulatuslikud valitsused maa iseasjade korraldamises. Jeesuse elu ja õpetus-oli juudi soost puusepa poeg,kes maal ringirännates kuulutas jumalariigu ehk taevariigi peatset saabumist. Õpetus-taevariiki võisid pääseda ainult need kes temasse ja tema sõnumisse usuvad ning:ütlevad lahti isekusest ,usuvad kindlalt jumalariigi saabumisse,armastavad siiralt jumalat.Jumalariik pol avatud eeskätt mitte edukaile ja endaga rahulolevaile,vaid pigem viletsaile ja põlatuile,keda maised hüved jumalast eemal ei hoia. Kristluse levik-Kristlust levitasid mitmed usukuulutajad ehk apostlid.Peetrus oli Jeesuse lähikaaslane-jünger-juba õpetaja eluajal.Sai pärast Rooma esimeseks piiskopiks.Paulus seevastu pöördus ristiusku alles pärast Jeesuse surma.Ta aitas tõhusalt kaasa kr...
12. Siiidid tunnistab Muhhamedi järglast, väimeest Alid.. 13. Sunniidid ei tunnista järglast. Parim kogukonna liige peaks olema Muhamedi asemel. 14. Sufism ise vaja tundma õppida usundit. 15. Dervisid erakud, kes kuskil ise õpivad ja otsivad religioosset kogemust. Judaism Lineaarne maailma tunnetus algus ja lõpp. Hinduism 1. Hinduism tsükliline maailmatunnetus on kordused. 2. Indra äikese ja sõjajumal. 3. Varuna ja Mitra kaksikute paar. Ül. Maailmakorra hoidmine. 4. Agni tulejumal. 5. Jama surmajumal. 6. Ganga jõujumalanna 7. Trimurti: a. Brahma looja b. Visnu kaitsja, hoidja. c. Siva hävitaja. 8. Kaali surma ja hävingu jumal 9. Veedad jumalatele pühendatud hümnid. 10. Upanisadid filosoofilised vestlused õpilaste ja õpetajate vahel. 11. Mahabharata ja Ramajaana india eepos. 12
Varunaga paaris esineb jumal Rudra, kes laseb inimesi mürgiste nooltega. Hiljem vastandatakse Rudra Visnule. Rudra ja Visnu kehastavad hävitavat ja loovat alget. Koos Varunaga nim ka Mitra, kes on heasoovlik jumal. Vanim taevajumal on Djaus Pitar, kes hiljem tõrjuti nooremate jumalate poolt tahaplaanile. Armastusjumalaks on Kama, surmajumalaks Jama, kes on pärimuse järgi esimene inimene. Reinkarnatsioon võeti hiljem üle draviidi rahvastelt. Kõige olulisem oli pea- ja piksejumal Indra, kes on mitmekülgne jumal. Indra oli esmajoones sõjajumal, kelle tähtsaim ülesanne oli koletis Vritra võitmine. Indrat austatakse ka kui vee ja viljakuse toojat. Indra relvaks on äikesenool vadzra. Peale jumalate mainitakse Veedades asuraid, kes on pooljumalad. Asurad on jagunenud kaheks, kes võivad omavahel ka tülitseda. Veedade tuumaks oli ohvriandide toomine jumalatele. Puudusid templid ja preesterkonnad. Ohverdamise all mõisteti jumalate toitmist. 9.2
India Tsivilisatsioon Indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges ujutavad üle suvel lume sulamise tõttu, mis võis põhjustada tõsiseid kahjustusi. Himaalaja mäestiku tõttu on Gangesel palju sademeid ja see soodustab seal põllukasvandust. Induse madalik on aga kuiv ja sinna rajati mitmeid niisutuskanaleid. Kuid sellegipoolest sai tsivilisatsioon alguse just sealt. V aastatuhat eKr sai alguse põlluharimine ja karjakasvatus. Võeti kasutusele metallid ja arenes niisutuspõllundus. Pronksiaeg. Tähtsamad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi elas maal, kuid osad elasid ka linnas. Linnad kujunesid ümber künkal oleva lossi, millel oli pühamu funktsioon. Seal olid ka viljasalved. Elamukvartalid olid põletatud tellistest. Enamik elas madalates ühetoalistest majades. Jõukamatel olid mitmekorrulised sisehooviga majad. Oli olemas kanalisatsioon reovee väljajuhti...
deemonitega. rituaalne tuli - usuti, et jumalad alluvad tulerituaalile. rituaalide aseme hakati uskuma, et oleneb sellest elust, kellena sa taassünnid järgmises. võid sündida, inimese, loomana või jumalana. peab olema hea karma. võis ka pääseda taevasse õnnistusse. paljud mediteerisid ja austasid jumalaid selleks. vägivallatuse põhimõte - ei tohi teha liiga inimesele ega loomale, sest sa võid ise see loom olla järgmises elus. jumalad : indra (torm, sõda) , visnu (maailma looja), krisna (armastus, kõike laiemalt austatud), siva (seksuaalsus, hing, surm). Budism loodi IV-V saj, pani aluse Gautama. mediteeris intensiivselt 49 päeva, pühendus askeesile. temast sai Valgustatu ehk Buddha. rõhutas himudest vabanemist, õiget käitumist ja, vaimse ja kehalise pingutuse tasakaalustatud seost. õige käitumine toob kaasa hingerahu ehk nirvaana, mis on tagatis taassündidest pääsemiseks. kujunesid kloostrikogukonnad
vedad hinduism budism · Hiina taoism konfutsianism 3 India Harappa kultuur 3000 e.Kr aarialased 1500 e.Kr · rya külalislahke, õilis, hiljem "teadja" · sanskrita kunstipäraselt korrastatud Veda teadmine 15001000 e.Kr · Rigveda hümnide teadmine · Smaveda viiside teadmine · Jadzurveda ohvrirituaalide teadmine · Atharvaveda loitsude teadmine Jumalad Agni, Vaju, Surja, Indra, Pradzapati, Mitra, Varuna, Vrita, Rudra, Purusa 4 · Vedade jumalad 5 4 asrama't brahmacharya õpilane grihastha perekonnapea, majapidaja vanaprastha mõtisklusse tõmbunu, metsaelanik samnyasi maailmast loobuja, kerjus aranyakad metsaraamatud upanisadid istungid 6.saj e.Kr · Chandogya-upanisad, · Brihad-aranyaka-upanisad, · Icha-upanisad,
Kõik mütoloogilised narratiivid on lõpetamata, st neil puudub algus ja lõpp. Nad ei olnud mõeldud jutustamiseks vaid pöördumiseks jumala poole. Taevasfääri jumalatest olulisemad on: taeva ja maailmakorra jumal Varuna ning maailmakorra ja päikese kulgemise jumal Mitra. Jumal Visnu on Rigvedas vähetähtis. Oluline on veel koidujumalanna Ûsas. Õhuruumijumalatest on olulisem tormi-, äikese- ja sõjajumal Indra. Maasfääri jumalatest tulejumal Agni. Veedades on ka rituaalhümne, dialooghümne ning loitsulaadseid hümne. Samaveda on suhteliselt vähetähtis tekst. Saman tähendab laulu, seega on Samaveda kogum laule, mida preester laulis. Tegemist ei ole iseseisva tekstiga, sest see sisaldab palju värsse Rigvedast. Samaveda 1549 värsist ei ole ainult 75 pärit Rigvedast, kusjuures ei ole arvestatud algteksti hümnide piiridega
Ülim hüve mis võib hingele osaks saada on pääsemine taassündide ahelast taevasesse õnnistusse. Osade arust tuli pühenduda joogale (meditatsioon + kehalised haarjutused) teised rõhutasid tarvidust maailma mõista. Enamik inimesi aga ei lootnudki taassündidest vabaneda, nii et nad üritasid elada nii, et nende järgmine elu oleks parem. Usk taassündidesse tõi kaasa vägivallatuse põhimõtte. Vägivald = halb karma = tuleb sellest hoiduda. Jumalad: Indra Tormi, äikese- ja sõjajumal, sageli võrreldi möirgava pulliga. Visnu - Indra abiline, hiljem maailma looja ja hoiab maailma käigus ka edaspidi. Krisna Visnu äthtsaim kehastus ja kõige laiemalt austatud jumal. Kehastab jumalikku armastust. Siva jumalik hävitaja, võim surma ja hinge vabastamise üle. Kangelaseepika: Aarjalased laulsid kangelaslaule juba Indiasse tungimise ajal, siin pärandus
"tegevusvaldkondi" ja omavahelisi suhteid. 1.Indra - õhuvalla võimsaim, tähtsaim jumal. Igavesti noor. Äikesejumal, vihma toov (seega viljakus), mao/lohe Vitra tapja seega vägev sõdalane, sõjajumal. Kujutatud piksenool käes. Juhib ka teisi jumalusi, näiteks Agnit. Devade juht. 2.Mitra-Varuna. Taeva ja maailmakorra kaksikjumalused paaris, korra hoidja. Torm, tuul ja taevas/õhuookean tegevusvaldkondadeks. Koos paaris on Mitral pea samad omadused, mis Varunal üksi olles. Vaid Indra on Varunast võimsam. Käsutavad ka jõgesid, meresid, taeva jumalustena päikese kulgu. 3.Agni - tulejumal. Tuli kui vahendaja inimeste ja jumalate vahel. Koldetulena alati kohalolev ja kaitsev. Usuti olevat paljudes kohtades tulepulgast välguni. Ka preestrite jumal ohvritule persofikatsiooni tõttu. Jumalik teadmine, juhatab inimese jumalateni. Lad keeles ignis , vene keeles ogon. 4.Lisapunktideks Vayua - tormi- ja tuulejumal, erakordselt ilus ja Surya - päikesejumal. 42
1.Kristluse tekkimine:poliitiline olukord Palestiinas:Palestiina allus Rooma võimule.Selle elanike juutide usk oli juba sajandeid olnud monoteistlik.Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult ega nõudnud neilt pikka aega religioosseid auavaldusi.Rooma jumalatele ja keisritele.Augustus määras siiski ametisse roomlasest asevalitseja-Juudamaa prokuraatori.Paljude juutide seas püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimuga ja ootus,et messias toob õnneajastu ja taastab Iisraeli muistse hiilguse. Jeesuse elu ja õpetus:Jeesus oli juudi soost puusepa poeg,kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi peatset saabumist.Jeesuse kuulutuse kohaselt võisid saabuvasse taevariiki pääseda ainult need,kes temasse ja tema sõnumisse usuvad ning meelt parandavad:ütlevad lahti isekusest,usuvad kindlalt jumalariigi saabumisse,armastavad siiralt jumalat ja oma ligimesi.Rikkus on takistuseks taevariiki pääsemisel.Jumalariik on avatud eeskätt viletsaile ja põlatu...
loojaks ja taoism. Hani seega tõid nad tundnud. universumi dünastia ajal lisandus palju kasu Meka juhtajaks. Usuti, neile Indiast budism. kaupmeestel. et inimese Konfutsianismi rajaja saatuse pärast Konfutsius. surma määravad Ta püüdis leida tema eluviis ja võimalusi lõpetada teod. Usuti segadused riigis ning taassündi. peatada nendega Jumalad: Indra, kaasnev Visnu, Krisna ja moraalilangus. Siva. Selleks tuli tema Kangelaseepika arvates taasatada d: Mahabharata vahepeal hüljatud ja Ramajana. inimlikkusel Valgustatu ehk põhinevad muistsed Buddha. tavad. Taoismi alusepanija Laozi. Pani kirja õpetussõnu, millest sai kirja pandult taoismi peateos. Kulgemise väe
Polüteistlik - ( < kreeka keeles poly palju + theos jumal) on paljusid jumalaid tunnistav immanentne usundivorm (religioonivorm) Indias on rahvaloenduse käigus registreeritud kuskil 1600 keelt. Usku kui sellist seal pole. Seal on Harma – pigem reeglite kogum. Hinduism on pika elueaga religioon. 33. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, “tegevusvaldkondi” ja omavahelisi suhteid. Tähtsamad Veedades toodud jumalad on: 1. Indra (ikese- ja taevajumal) 2. Agni (tulejumal) 3. Surya (seotud Päikese ja pühapäevaga) 4. Vayu või Pavana (tuulejumal ja jumalate sõnumitetooja) 5. Varuna (veejumal) 6. Yama (surma- ja kohtumõistmise jumal) 7. Soma või Chandra (seotud Kuu ja esmaspäevaa ja loetakse taimede valitsejaks) 8. Kuvera (deemonite päälik, seotud allilmaga) INDRA - Jumalate päälik ja vihmade saatja. Arvatakse olevat Universumi kaitsjaks ja ida poolse veerandi valitseja
pott Patra, kapala ehk kolp, katvanga (kolmeharuline sau), lootose õis, lumelõvi, mandala (geomeetriline kujund, millekese kujutab endast Jumala eluaset), merikarp, mudra (sümbolistlik poos budismis ja hinduismis), stuupa (kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid), svastika ehk haakrist (kasutusel õnnemärgina)(joon.3), vadzra (vanaindia mütoloogias algupäraselt veedade jumala, Indra, välgusarnane relv, millega ta võis purustada kõike) jt. 1.4. Buddha mungad ja nunnad Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks (sanskr sangha). Algne sangha kujunes Buddha järgijatest. Selle liikmed loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning hakkasid kerjusmunkadeks ja -nunnadeks. Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini. Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. Toitu tuli
Ülim hüve mis võib hingele osaks saada on pääsemine taassündide ahelast taevasesse õnnistusse. Osade arust tuli pühenduda joogale (meditatsioon + kehalised haarjutused) teised rõhutasid tarvidust maailma mõista. Enamik inimesi aga ei lootnudki taassündidest vabaneda, nii et nad üritasid elada nii, et nende järgmine elu oleks parem. Usk taassündidesse tõi kaasa vägivallatuse põhimõtte. Vägivald = halb karma = tuleb sellest hoiduda. Jumalad: Indra Tormi, äikese- ja sõjajumal, sageli võrreldi möirgava pulliga. Visnu - Indra abiline, hiljem maailma looja ja hoiab maailma käigus ka edaspidi. Krisna Visnu äthtsaim kehastus ja kõige laiemalt austatud jumal. Kehastab jumalikku armastust. Siva jumalik hävitaja, võim surma ja hinge vabastamise üle. Kangelaseepika: Aarjalased laulsid kangelaslaule juba Indiasse tungimise ajal, siin pärandus see traditsioon
ränderaku elu, tegeldi mõtluse ehk vaimse keskendumisega, usuti läbi paljude elude kestvat taassündi ja põhjuse ja tagajärje seadusesse ehk karmasse (käesolevast elust kaugemale ulatuv vaimne vastutus) Religioosse elu eesmärgiks oli vabanemine. Kui aarjalased Indiasse jõudsid, valitses nende seas täiesti ilmalik usk, millest võis leida arvukalt jumalaid, kes olid loodusnähtuste isikustatud kehastused (võrreldav kreeka usundiga). Näiteks Indra oli jumal, kellena oli isikustatud pikse ja kõe vägi. Aarja usund pani rõhku käesolevale elule, ainelisele heaolule, rikkusele, võimule, kuulsusele ja vereohvritele, mis olid nende püüdluste rahuldamise vahendiks. Lisaks oli nende usundil veel kaks olulist koostisosa, mida Induse oru kultuuris ei esine: kastisüsteem ehk ühiskonna jaotamine kindlapiirilisteks kihtideks ja usk ilmutatud pühakirjade, veedade, autoriteedisse. Usuelus oli kõige
............................................................................................................................15 Sissejuhatus 2 Valisin ettevõtte praktika kohaks Ojako puhke- ja koolituskeskuse. Valisin selle ettvõtte, kuna seda soovitas mu sugulane Styna ja klassiõde Indra kes olid seal eelmine aasta. See tundus huvitav , sest seal on erinevaid üritusi (pulmad, suvepäevad, koolitused, sünnipäevad, jne..) ja asukoht oli väga ilus. Minu eesmärk praktikale minnes oli arendada oma oskuseid teenindamises, suhtlemises ja paljudes teistes valdkondades. Tahtsin saada uusi kogemusi maaturismi valdkonnas kuna eelmine aasta tegin oma praktikat hotellis kus oli koguaeg rutiinne töö. 1.Ettevõte
Hilisem hinduism peab vedasid pühakirjadeks. veda vid = tarkus 7 Kõige varasem teos on Rigveda (värsitarkus). Hümnide kogumine algas 1200 eKr. Rigveda käsitleb mütoloogiat, sisaldab 1028 hümni erinevatele jumalatele. Oluliseimad on Taevasfääri jumalatest: taeva ja maailma korra jumal Varuna koos maailma korra ja päikese kulgemise jumal Mitraga. Jumal Visnu on Rigvedas vähetähtis. Oluline on veel koidujumalanna Usas. Õhuruumijumalatest on olulisem tormi-, äikese- ja sõjajumal Indra. Maasfääri jumalatest tulejumal Agni. Samas, hinduismis ei ole loomise lugu nii oluline, sest selle religiooni kese on eelkõige igavese kõiksuse tunnistamine ja tajumine. Islamis, mis on tänapäeval suuruselt teine religioon maailmas. "Allah" on nimi, mida muslimid ( isalmiusulised) kasutavad kõrgeima olendi Jumala Jumala kohta. Allah on moslemite arvates ainujumal, kes on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi
Ainekursuse "Müüt ja mütoloogia" (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2015] 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest,sündmused toimuvad algaegades. Mütoloogia on müütide kogum, müüditeadus, on seotud inimeste uskumustega ja religiooniga ning selles avaldub maailmapilt. Korduvad tunnused:müüdid seletavad algupära,väljendavad uskumusi. 2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. Tautegooriline müüdikäsitlus:Friedrich Schelling(1775-1854)-müüdi autonoomia. Loodusallegooriline:Friedrich Max Müller(1823-1900)- solaarmütoloogia,solarism. Evolutsionalistlik:Anndrew Lang(1844-1912)-animism Ritualistlik:Lord Raglan(1885-1964)-kangelaskuju tüpoloogia Psühhoanalüütiline:Sigmund Freud(1856-1939)-müütide unenägude seos. Sotsioloogiline:Emile Durkheim(1858-1917)-müüt kui ü...
"tegevusvaldkondi" ja omavahelisi suhteid. INDRA Jumalate päälik ja vihmade saatja. Arvatakse olevat Universumi kaitsjaks ja ida poolse veerandi valitseja. Indrat kirjeldatakse kui tugeva kehaehitusega meest, kullas ja purpuris. Omab mitut kuju. Ta sõidab säravkuldsel kaarikul, mida veavad 2 kollakaspruuni hobust. Hoiab käes vajra't pikserauda(saua) ja võrku, millega ta püüab oma vaenlasi. Tal on ka nooled ja muud relvad. Indra ratsutab elevandi seljas, kelle nimi on Airavata. Mõnikord jookseb tal sabas ka koer nimega Sarama, mida on mõnikord identifitseeritud, kui koidikut. Ta joob soma't või amrita't. Brahma Loomise valitseja ja tal on neli nägu, mis esindavad maa eri väärtust. Ta on ka tarkuse jumal. Talle kuuluvad Veedad, tarkuse ja õppimise raamat ühes tema kätest. Ühes käes on samuti pärlikee, et arvet pidada aja kulgemise üle või ohvrilusikas, mis on vaimse loomu sümboliks
1. Rahvapärased ja analüütilised žanrimõisted võivad olla üsna erinevad. Mille poolest erineb arusaam müüdist rahvapärases kasutuses (mida kohtame sageli ka meediatekstides) ja folkloristlikus kirjanduses? Kuigi sõnal “müüt” ei ole kindlat definitsiooni on tänapäeval müüt hoopis teise tähenduse omandanud. Mina defineerin müüti kui narratiiv,mis seletab kuidas miski meie maailma tekkis (mis sarnaneb folkloristliku kirjanduse mõistmisega), kuid tänapäeval peetakse müüti ka kui midagi,mis ei ole tõsi. Tihtipeale kasutatakse viimast müüdi mõistet näiteks ajakirjanduses, kus sõna müüt tähendabki valet. 2. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Läbiaegade on müüdikäsitlemine muutunud, sõna ”müüt” Vana-Kreekas tähendas juttu või kõnet. 6 saj eKr muutus müüdi tähendus kui mõistukõneks, millega algas allergoolinine müüdikäsitlus. 5 saj eKr tähendas müüt udujuttu ning 3 saj eKr tärkas euhemerism, mille malle kasutati ka ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
