vaid sisse. Uus tehnoloogia kõrvaldab mured seoses tuumajäätmetega. Soomes on kasutusel teise põlvkonna reaktorid, suurtmates riikides nagu USA ja Hiina ehitatakse kolmanda põlvkonna reaktoreid. Neljanda põlvakonna reaktoreid ei ole ootada enne 2040 aastat, sest vastav tehnika puudub. Selle põlvakonna reaktor peaks suutma hävitada või siis ümbertöödelda alfakiirgavaid nukleiide, mis on kõige ohtlikumad. Nii laheneks tuumajäätmete probleem. Soomlased on ehitanud oma hoidlad nii, et hiljem saaks jäätmed maa alustest hoidlates välja võtta, kui peaks avanema võimalus nende taaskasutamiseks. Maavarade vähenemise tõttu plaanib Venemaa neid hankida põhja poolsetelt aladelt. Kuna sinna elekrtijaama rajamine oleks liiga kallis ja võib- olla otstarbetu vaid kavatsetakse ehitada, nii öelda ujuv reaktor, sest kütust ei olevaja tihti vahetada. Jaam asuks praami peal ning oleks ühenduses kaevandus piirkonnaga
Soojustuskrohvid On oluliselt kõrgema soojapidavusega, kui traditsioonilised fassaadikrohvid. Selleks lisatakse kuivmörti lisaainena polüsteroolkraanuleid, mis teevad krohvi kergemaks (kuni 200kg/m) ja soojapidavamaks. Selline eriti kerge krohv nõuab viimistluskatet, mis kaitseks kogu spsteemi ilmastiku eest. Pealiskrohvil on aga suurem survetugevus, mistõttu erandina minnakse vastuollu reegliga: IGA JÄRGMINE KROHVIKIHT ALUSPINNAST VÄLJASPOOLE PEAB OLEMA JÄRJEST VÄIKSEMA VÕI SAMAVÄÄRSE SURVETUGEVUSEGA. Tellisahjude krohvid Enne krohvimist kuivatatakse ahju vähemalt 3 kuud, et ta täielikult vajuks. Krohvitakse põhiliselt savi- ja lubi-savimördiga, mis parema ja ühtlasema kvaliteedi saavutamiseks peaks olema tehase valmiskrohviseguna. Krohvikihi paksus peab olema 1-1,5cm. Enne tuleb vuugid 1cm sügavuseni puhtaks kraapida ja ahju kütta. Krohvimört tuleb kanda kuumutatud ahjule, kus tellised ja vuugid on j...
ULUKIHOOLE Ulukihoole Ulukite elutingimuse, st varje-, pesitsus- ja toitumisolude parandamine ehk elupaikade mahutavuse suurendamine. Ulukihoole rikastab jahivõimalusi. Kes vajavad hoolet? · Jahiulukid, kes elutsevad oma leviala äärealadel ehk suhteliselt ebasoodsates tingimustes; · Potentsiaalsed metsa- või põllukahjurid; · Liigid, kes on inimese tegevuse tõttu ohustatud ja vajavad ellu jäämiseks inimese abi. Ulukihooldeviisid · Toidubaasi suurendamine; · Looduslike vaenlaste arvukuse piiramine; · Varje- ja pesitsustingimuste parendamine. Toidubaasi suurendamine LISASÖÖTMINE · Eelkõige talvine lisasöötmine; · Kanalised, jänesed, metssiga, metskits, hirv, karu; · Söödasõimed, -künad, -hoidlad, varjualused. Toidubaasi...
• Valmimisaeg: detsember 2015 • Tellija: AS Riigi Kinnisvara • Peaprojekteerija: AS EAReng • Peatöövõtja: Fund Ehitus OÜ • Ehitusluba nr: 1757/09 • Nurgakivi paigaldati: 30.04.2013 • Hoone kogumaksumus: 63,1 miljonit € • Töötajaid objektil: 230-250 Hoone andmed • Hoone pikkus: 355,8 m • Hoone laius: 71,7 m • Hoone kõrgus: 2,4-15,3 m • Ehitusalune pind: 21 973 m2 • Brutopindala: 39 124 m2 • Netopindala: 33 876 m2 • Sh hoidlad: 8139 m2 • Näitused: 6136 m2 Muuseumi siseplaan Välistööd • Tiigi laiendamine • Parkimisala ehitus • Haljastus tööd • Sissepääsu ripplae paigaldamine • Välisseinte klaaspaneelide paigaldamine • Välivalgustite paigaldamine • Betoonitööd klaaspaneelid Tiigi laiendamine Ripplae paigaldus Betoonitööd ERM • Hooned seinad betoonist, mis on kaetud dekoratiiv klaaspaneelidega
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz Allmaarajatised Rikastamine ja korrastamine Allmaarajatised 1. Allmaarajatised on mitmesuguse kuju ja suurusega maa alla rajatud kaeveõõned, mida ei kasutata maavara tootmiseks vaid teisteks majanduslikeks eesmärkideks. Allmaarajatised on: 1. Kultuuri- ja spordirajatised 2. Elektrijaamad, tehased 3. Tunnelid 4. Hoidlad, laod, reservuaarid 5. Jäätmete ladestuspaigad 6. Sõjalised rajatised 7. Energiasalvestus-rajatised 8. Parklad 2. Allmaarajatised ja nende kasutamisvõimalused 1. Liiklustunneleid rajatakse rongidele või metroode jaoks. 2. Veetunneleid rajatakse puhta vee juhtimiseks linnadesse ja linnades reo- ning sademevee ärajuhtimiseks. 3. Hüdroelektrijaamade turbiinisaale ja veekanaleid rajatakse maa alla veest elektri saamiseks
Keel ja kultuur on eestlase identiteedi aluseks ning koos säilitamise ja kogumisega aitab meil seda paremini mõista. Muuseum asutati aastal 1909. 1944. aastal sai Raadi mõsahoone kannatada ja koliti endisesse kohtumajja Veski tänavale, kus asub siiani Eesti Rahva Muuseumi peamaja. ERM-i peamajas on üle miljoni säiliku, mis on kogutud pika aja jooksul. Kogudest on ligi poole neist kättesaadavad veebipõhiselt kirjete või kujutistena erinevatest andmebaasidest. Peamajas asuvad erinevad hoidlad. Tekstiilihoidla - mütsid, mis on kenasti karpi paigutatud, vööd, mis on rullitud ja kihelkondade järgi järjestatud, leidus ilusat käsitööd, riideid jne. Puukeldris leidus pudelikogu ja õllekannuhoidla – kannu põhja all oli nr ja kindlasti küljes ka silt, punane pael tähistab eset, mis on haruldus ehk rariteet. Teises tekstiilihoidlas nägime, kuidas säilitada eset, tekstiil oli kaetud spetsiaalse vikalent paberiga, mis säilitab eset paremini. Kunstihoidlas
2. Eemaldada kivid, mullakamakad, taimejäänused jm. praht mugulatest; 3. Jaotada mugulad fraktsioonidesse. Selle aluseks on seemnemugula suurus. Väiksemad kui 5 cm on söödakartul, suuremad kui 7 cm on toidukartul. Säilitamisviisid: 1. Ajutistes hoidlates nendeks on kuhjad, transeed vm. Siin säilitades on oluline korralik katmine, et talvel ei pääseks külm mugulate ligi. Praegu sellist säilitusviisi enam praktiliselt ei kasutata. 2. Kohandatud hoidlad nendeks võivad olla laudad, keldrid, garaazid, kuurid vm. Hooned, mida muuks otstarbeks ei kasutata. Üldjuhul tuleb need hooned eelnevalt täiendavalt soojustada ja varustada ventilatsiooniga. 3. Spetsiaalsed hoidlad need on spetsiaalsed hoidlad, kuhu on rajatud sisse sobiv ventilatsioon ja on võimalikreguleerida temperatuuri vastavalt vajadusele. Siin on mugulate seisundit võimalik igal ajal kontrollida ja vajadusel uuesti sorteerida.
Sügavaim turbakiht - 17 meetrit - asub aga Kagu-Eestis Vällamäe rabas. Selliseid soid ei leidu kusagil mujal Euroopas. Sood Kõik sood on märgalad. Sooks nimetakse ala, millel on üle 30 cm turbakihti ja aastaringselt liigniiske. Soo on ala, kus tekib ja ladestub turvas. Sood võivad tekkida järvede kinni kasvamisel või madalatesse kohtadesse, kust vesi ära ei voola. Ka kobraste ülespaisutatud kohtades. Soode tähtsus: 1.Sood on väga suured magevee hoidlad. 2.Sood on tähtsad hapnikutootjad. 3.Taimede ja loomade kasvukoht ja elupaik. Soo arengujärgud 1. Madalsoo 2. Siirdesoo 3. Raba 1)Madalsoo Madalsoo on soo esimene arengujärk. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Madalsoos ulatuvad veel taimede juured viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi. Madalsoo taimed: 1. Soopihl 2. Soovõhk 3. Kollane võhumõõk 4. Ubaleht 5. Soo-neiuvaip 6. Peetrileht Madalsoo linnud: 1. Sookurg 2. Tikutaja 3
Ökosüsteemid Raba Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, see on soo arengu viimane järk. Koos sademetega saab raba ka erinevaid mineraalaineid. Rabad on ümbritsevatest veekogudest kõrgemal, turbakiht on paks ja taimejuured põhjaveeni ei ulatu. Vesi koguneb seal väikestesse veekogudesse älvestesse ja laugastesse. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabadeks. Rohurabad on märjemad ja lagedamad, kus kasvavad vaid üksikud kidurad männid. Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel. Rabad on puhtavee hoidlad ja rabavett võib ka juua, olenemata selle pruunikast värvusest, mille põhjustajaks on orgaanilised ained. Raba pinnaseks on turvas ja pinnamood seega kumer. Turbapinnasel kasvavad turbasamblad moodustavad oma halvasti lagunevate jäänuste ladestamisega üha juurde substraati sfagnumiturvast. See on kõrgsoole omane turvas. Rabataimkate on ...
Tõrje: nakatunud partii hävitatakse, pikaajaline kasvatamiskeeld põllul, hoidla ja harimisriistad tuleb desinfitseerida. o Kartuli pruun-baktermädanik kogu taim närbub. Laialdaselt levinud kuuma kliimaga maades. Vajab arenguks niisket mulda, säilib haigetes mugulates, mullas. OHTLIK KARANTIINE KARTULIKAHJUSTAJA. Mugulad mädanevad, kartulisaak hävitatakse. Tõrje: nakatunud seemned hävitada, pikaajaline kartulikasvatamiskeeld põllul. Desinfitseerida harimisriistad, hoidlad jne. o Kartuli-keerdlehisus lehtede servad rulluvad üles. Kandub edasi lehetäide ja teiste imevate putukatega ja seemnemugulatega. Põhjustab suuri saagikadusid. Tõrje: seemnekartuli pidev uuendamine ja sorteerimine, haiguskindlad sordid, haigete taimede eemaldamine põllult, putukatele keemiline tõrje. o Kartuli värtna viroid eestis üksikleiud, levib nakatunud mugulatega. Vähendab oluliselt saaki ja selle kvaliteeti. Nakatunud partii tuleb hävitada, seemnepartii uuendamine
Pinnase suhtes on teaostatud pikaajaline uurimisprogramm San Joaquini linna piirkonnas ja järgnev foto kujutab pinnase profiili. California asukoha tõttu on tema territooriumil paljude haruldaste taime- ja loomaliikide kodu ning nende hoidmiseks on loodud arvukalt kaitsealasid: 110 loomastiku kaitseala 123 ökoloogilist kaitseala 11 merepiirkondlikku kaitseala Maavarad ja energia Californias leidub naftat, maaõli ja maagaasi. Toornafta ja õli hoidlad paikvenad kuues erinevas reservuaaris, mis asuvad Central Valley's ja rannikulähistel. Maagaasi palju ei kasutata, see saadakse põhiliselt gaasitorude kaudu naaberosariikidest ja Kanadast. Kõikidest Ameerika osariikidest on eesotsas California hüdroelektri kasutamise poolest. Väga vähesed elektrijaamad töötavad näiteks süsi või millegi muu taolise mõjul, osariigis on väga keskkonnasõbralikud seadused, mis keelavad üle teatud piiri eritada mürgiseid
oleva tera Optimaalne niitmise kõrgus 20 cm maapinnast Heksli pikkus 0,8-2 cm, optimaalne 1,5-2 cm lühem heksel, kui mais kuivainerikkam (üle 33%), söödaratsioonis kasutatakse vähem jõusööta; sobib noorkarjale ja lammastele; lihtsam kinni tallata hoidlas Pikem heksel, kui mais madalama kuivaine sisaldusega (alla 25%), sööt läheb lüpsikarjale ja kasutataksee söödaratsioonis suuremaid jõusöödakoguseid ning hoidlad on kitsamad https://www.youtube.com/watch?v=uoLxHeTNUWg Sügavkünd 20cm sügavuselt peale koristust CornHead •Ridade arv: 4, 6, 8, 12 või 16 •Realaius: 70 cm, 75 cm või 80 cm •Töölaius: 2,80 m kuni 12,80 m •Horisontaalne hekseldi: Mais Star SC, Mais Star Horizon, Horizon Star II Pilt 8. Kombainiheeder „CornHead“ •Vertikaalne hekseldi: Rota Disc, Horizon Star II Sileerimine Maisi sileerimisel saadakse hästikäärinud silo
· eksemplari säilinud. Sundeksemplaridega saab tutvuda · raamatukogudes eriloaga ja/või erilugemissaalides. · Sundeksemplaride kasutamise rangete nõuete tõttu ostetakse näiteks nii Eesti Rahvusraamatukogus kui ka mõnes tähtajaliselt nimetatud arhiivraamatukogus sundeksemplarile lisaks kasutuseksemplare juurde. Trükiste pikaajalise säilitamise nõuetele vastavad vaid rahvusraamatukogu ja kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu uued hoidlad. Hoidlate renoveerimist kogude parema säilimise ja juurdepääsu tagamiseks vajavad ja väärivad kahtlemata kõik raamatukogud, pikaajaliseks arhiveerimiseks mõeldud hoidlates peavad aga olema spetsiifilised hoiutingimused ning seetõttu on vaja ka eriti suuri investeeringuid. Eesti Rahvusraamatukogu Tallinn Eesti Kirjandusmuuseum Tartu Ettepanek: Eestis, nagu on praegu enamikus
1972. aastal saadi ja remonditi filmihoidla Lasnamäele endise lennuvälja territooriumile. Järgnevate aastate jooksul kolis arhiiv erinevatel põhjustel 8 korda. Ruumikriis lahenes 1994. aastal, mil Eesti Filmiarhiivile eraldati (EFA; nimemuutus 1989. a.) Tallinna Garnisoni Peavahi maja, mis pärast osalist renoveerimist avati pidulikult järgmisel aastal. Tänaseks on rekonstrueeritud 50 % hoonest. Valminud on fotolaboratoorium, II korruse hoidlad, uurimissaal, järge ootavad 80-kohaline kinosaal ja esimese korruse hoidlad. Filmilaboratooriumisse on seadistatud filmide ultraheliga puhastamise masin. Seoses Eesti taasiseseisvumisega 1991. aastal muutusid suures osas ka arhiivitöö põhialused. Fondide lahtisalastamine algas juba 1987. aastal. Uurijatel on arhivaalidele vaba juurdepääs juhul, kui seda lubab arhivaali tehniline seisukord ja kui kasutamist ei piira eraomandiga seotud lepingulised suhted. 1999
Kunst-meisterlikkus mingil alal(ehitus,-skulptuuri,- maali,-graafia- ja tarbekunst) Paleoliitikumi kunst (2 mln.-10 000 a. eKr) Koopamaalingud tehti sügavatesse koobastesse. Maaliti tuha ja ookriga. Maalid olid rituaalsed. Enam kujutati jahiloomi: härgi, põhjapõtru, siga, hobust, aga ka lõvi ja karu. Loomad olid kujutatud üsna detailselt. Kuulsamad koopad on Alfomera ja Lascaux. Skulptuure tehti kivist ja luust. Kujutati loomi ja naisi. Viimaseid nim. Veenusteks. Need olid ca. 20 cm kõrgused. Ornament muster. Tuntumad motiivid: CCCCC vee sümbol; tule sümbol; 0 päike. Mesoliitikumi kunst (10 000 6000 eKr) Koobaste asemel maaliti lahtistele kaljuseintele. Hakati tegelema primitiivse karjakasvatuse ja põlluharimisega. Kaljujoonistused olid enam skemaatilisemad ja mitte nii detailsed. Hakati kujutama r ohkem inimesi. Neid kujutati liikumises näit. jahtimises. Uus teema oli naiste ja laste kujutamine kodumajapidamises. Põhi...
· 1945. a Loodi Riigi Keskarhiivis kino- foto- fonoosakond · 1948. a - ENSV Ministrite Nõukogu määrus, mis kohustas arhiividesse üle andma kõik tsaari- ja Eesti iseseisvuse aegsed dokumendid · 1958. a Hakati ehitama Maneezi tänavale uut arhiivihoonet · 1960. a Viidi arhiivid Siseministeeriumi alluvusest Ministrite Nõukogu alluvusse · 1965. a Valmisid Maneezi tänava uue hoone tööruumid · 1970. a Valmisid Maneezi tänava uue hoone hoidlad · 1989. a Taastati nimetus Eesti Riigiarhiiv · 1993. a Ilmus Riigiarhiivi fondide teatmiku I osa · 1. Jaanuar 1999 Moodustati riiklikest arhiividest Rahvusarhiiv, mille üheks struktuuriüksuseks sai riigiarhiiviosakond · 2000. a Augustis kinnitatud Rahvusarhiivi põhimäärus taastas Riigiarhiivi iseseisva arhiivina · 2001. a Ilmus Riigiarhiivi fondide teatmiku II osa (kokku on ilmunud 13 väljaannet) 2. AJALUGU
12. G. Markelov „Lenin“ A. Weizenberg „Peeter I“ 13. K.Mägi “Norra Maastik“ 14. Kumu kunstimuuseum ehk Kumu on sümboolse tähendusega rajatis, eestlaste oma kunstimuuseumi unelma täitumine. Kumu hoone on ümmarguse põhiplaaniga ja keerulisse keskkonda tundlikult sobitatud, mida pärast selle valmimist on üksmeelselt tunnustatud. Hoone maa-alustel korrustel on hoidlad, kus asub enamik Eesti Kunstimuuseumi ligi 60 000 eksponaadist. Kunst on uues muuseumis välja pandud kolmel maapealsel korrusel. Ühele korrusele mahub näitamiseks ligikaudu tuhat kunstiteost. 15. Kumu hoone arhitektuurse projekti autor on soome arhitekt Pekka Juhani Vapaavuori (sünd 1962), kes võitis muuseumihoone rajamiseks aastatel 1993–1994 korraldatud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi projektiga "Circulos". Viimase valis rahvusvaheline žürii konkursile
Mitte kirjutada ümbrisele, kui foto/ negatiiv on juba ümbrises Vanadel ümbristel olevad andmed säilitada Fotomaterjalidega töötades ei tohi samas ruumis süüa, juua ega suitsetada 2. FOTOMATERJALIDE HOIUTINGIMUSED Hoiuruum peab olema tolmuvaba, akendeta, pime, akende olemasolu korral panna nende ette ruloo. Õhuniiskust tuleb hoida nii stabiilsena kui võimalik 30% ja 40% vahel (lubatud kõikumine +-5% ööpäevas). Hoidlad peavad olema hästi ventileeritud. Foto Temperatuur Õhuniiskus pabernegatiiv 15 - 18℃ 30% - 35% Mustvalged 12 - 14℃ 30% - 35% fotod Mustvalged 10 - 15℃ 30% - 40% negatiivid Värvifotod 12 - 14℃ 30% - 35% Värvinegatiivid, 3 - 5℃ 30% - 35% slaidid 1.2 Puhastamine Kuivpuhastusel eemaldatakse tolmuosakesed
Kahe maailmasõja vahelise Eesti Vabariigi ajal oli Linnaarhiiv Tallinna linnavalitsuse haridusosakonna allasutus. 1920. aastatel hakati Linnaarhiivi vastu võtma pärast raekorra kaotamist tegevust alustanud Tallinna linnavalitsuse ja selle allasutuste, linna ettevõtete ning Tallinnas tegutsenud gildide arhiive. Neist kogudest moodustati 1927. aastal Linnaarhiivi uuem osakond, mis sai ruumid Estonia pst 8, praeguse Tallinna Keskraamatukogu maja keldris. Arhiivi ametiruumid ning raearhivaalide hoidlad asusid 1937. aastani raekojas. 1937. aastal sai arhiiv oma maja - Rüütli tänav 8/10. 1920. aastate teisel poolel kujunes Tallinna Linnaarhiiv üheks tähtsamaks ajaloouurimise keskuseks Eestis. 1933. aastast alates tegutses arhiivi juures Tallinna Ajaloo Selts; 1937. aastani täitis Linnaarhiiv ka Linnamuuseumi funktsiooni. Linnaarhiivi arendamisel teadusasutusena oli suuri teeneid Tallinnas sündinud taani päritolu ajaloolasel Paul Johansenil, kes pärast Leipzigi
Tallinna Nõmme Gümnaasium Greete Hiiemäe Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kunst Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn 2013 SISUKORD: 1. Sissejuhatus Egeuse kunsti..................................................................... 3 2. Ehituskunst............................................................................................. 4 3. Tarbekunst ja seinamaalid...................................................................... 5 4. Kokkuvõte.............................................................................................. 7 5. Kasutatud kirjandus................................................................................ 8 Sissejuhatus Egeuse kunsti Egeu...
KUMU KUNSTIMUUSEUM Esmakordselt oma peaaegu sajandipikkuse ajaloo jooksul on Eesti Kunstimuuseumil spetsiaalselt muuseumi vajadustele vastav ja eesti kunstile vääriline hoone uus peahoone Kumu kunstimuuseum. 1993.1994. aastal toimunud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võitis Soome arhitekt Pekka Vapaavuori. Hoone ehitust alustati 2002. aastal. Kumu kunstimuuseum avas uksed 18. veebruaril 2006. Uue muuseumihoone asukoha valik 1991. aastal hakati uuele muuseumihoonele asukohta otsima. Tallinnas pakuti välja 11 võimalikku asukoha varianti. 5. detsembril 1991. aastal otsustas Tallinna linnavolikogu rajada uue kunstimuuseumi hoone Kadriorgu. 12. novembril 1991. aastal otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu valitsusel tagada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamine. Arhitektuurikonkurss 1993.1994. aastal korraldati uue hoone projekti saamiseks rahvusvaheline arhitektuurikonkurss. Konkursi valmistas ette Eesti Ar...
nende tekkimist või kokkuleppel arhiiviga ühiselt koos hiljem tekkinud arhivaalidega. Arhiiviruum, arhiivihoidla, nõuded nendele- 1. Hoidlas peavad olema aastaringselt tagatud nõuetele vastavad ja stabiilsed keskkonnatingimused. Keskkonnatingimuste nõuded ja õhusaaste piirmäärad on sätestatud eeskirja lisaga. 2. Hoidla keskkonnatingimusi peab regulaarselt kontrollima nõuetekohaselt kalibreeritud seadmetega. 3. Hoidlad ehitatakse ilma akendeta. Kui hoidlas on aknad, tuleb need kohandada viisil, mis välistab otsese päevavalguse. 4. Hoidla põranda kandevõime peab vastama hoidla sisustuse ja arhivaalide kaalule ja paigutusele hoidlas. 5. Hoidla peab vastama arhivaalide säilimist tagavatele tuleohutusnõuetele. 6. Hoidlas kasutatakse üldjuhul õhkkütet. Õhkkütte, samuti ventilatsioonisüsteemi õhk peabolema filtreeritud. 1 7
4. Trükised, mis on vajalikud arhiivi tööks. Asutuse arhiividele (ruumidele) esitatavad nõuded Vastavalt säilitatava dokumendi mahule eraldatakse asutuse arhiivile kas eraldi hoone või hoone osa, mis on spetsiaalselt ehitatud arhiivi jaoks. Asutuse arhiivi vajab järgmisi ruume: 1. Hoidla dokumentide säilitamiseks 2. Ruumid dokumentide vastuvõtmiseks 3. Tööruum uurijatele 4. Tööruum arhiivi töötajatele Asutuse arhiivi hoidlad peavad olema eemal laboratooriumitest, tootmishoonetest, ja olmeruumidest, kus säilitatakse või kasutatakse keemilisi või toiduaineid. Neil ei tohi olla ühiseid ventilatsiooni kanaleid, hoidlaid on varustatud tagavara väljapääsuga. Arhiiviruumides ei tohi olla kanalisatsiooni, gaasi, veetorusid. Harutorud on lubatud spetsiaalse kaitsevahendiga kaitstud. Välisuksed ja piidad on tuld tõkestavad, akendele paugutatakse metallraamid
iseloomuga) Nahk teravili töö-ja sõjariistad Väärismetallide kasutusele võtmine Kaupmehed Kuldmündid 700 eKR Kuldmünt on esimene raha Raha – üldine maksevahend, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu, proportsioonis, mis vastab raha väärtusele ja kaupade hindadele. Esimesena raha vaimulikkudel, nemad valmistasid. Sest kirik ja kõik sellega seonduv on suhteliselt rikas. Raha turvaline säilitamine. Preestritel on hoidlad. Teised hakkavad hoiustama oma raha preestrite juures ja preestrid võtavad sellelt teenustasusid ja rikastuvad selle arvelt. Vastu saadi dokument Lihtveksel on kirjalik dokument/tõend, millega hoiustaja (see kes hoiule võtab) ehk laenuvõtja kohustub laenu andjale tagastama tema vara esimesel nõudmisel tingimusteta või kokku lepitud tähtajal. Sellest kujuneb esimene nimeline väärtpaber, mis on kasutusel ka tänapäeval. Hoiustamine ja laenamine endiselt samad majandusterminid.
(näiteks Tallinn, Paide), mõned ei tegele üldse. Mitmetel ettevõtetel on tehtud keskkonnauditid ja inventariseeritud jääkreostuskolded ning neist tulenevad riskid (AS Narva Elektrijaamad, Eesti Raudtee, Edelaraudtee, Tallinna Soojus), osadel aga on see töö veel tegemata. (Mati Salu; Madis Metsur) · Pole välistatud uute põhjavee ja pinnase jääkreostuskollete teke. Ohtlikud on kesk- konnanõuetele mittevastavad vedelkütuse hoidlad. Kohalikud omavalitsused pole suutnud uuendada katlamajade mahutiparke. Viimased suuremad jääkreostuskolded kujunesidki Kärdla (1992) ja Aruküla (1994) katlamajades aset leidnud avariide tagajärjel. Reaalset ohtu kujutavad hüljatud kütusehoidlad ja vanades ladudes vedelevad peremeheta kemikaalid. Kõik sellised objektid ei ole arvele võetud ega järelevalve all. (Mati Salu; Madis Metsur) 4
väitlus, millega kindlustus seisukoht, et konkreetse puuliigil tuleb arvestada metsaseemne päritoluga, mis lõppkokkuvottes andis olulise tõuke edasisele arengule. 1840-ndate aastate alguses saadi esmakordselt ka Pihkva kubermangust 12 kg kuuse- ja 2,4 kg männiseemet, mida kasutati Eestimaa kubermangu riigimetsades. 1830-ndate aastate teisel poolel ehitati selle aja olulisemates metsaseemne varumise piirkondades, Karjalasmas, Vollas ja Vastemoisas, spetsiaalsed metsaseemnete hoidlad seemnetagavarade säilitamiseks ning ümberjagamiseks. Käbide lüdimine toimus tavaliselt metsavahtide rehielamuis. 1948. aastal varusid metsamajandid kokku 25 tuhat, 1955. aastal 11,3 tuhat, 1960 aastal 7,5 tuhat ja 1965. aastal 16,7 tuhat kg metsaseemet . Aastail 1966–1970 varusid metsamajandid aastas keskmiselt 783 kg kuuse- ja 3922 kg männiseemet. 35-aastastes hariliku männi geograafilistes katsekultuurides läbiviidud uurimused andsid
lõpuleviimist. 9. peatükkArhivaalide säilitamine ja kaitse avalikus arhiivis § 28. Nõuded hoidlale (1) Hoidlas peavad olema aastaringselt tagatud nõuetele vastavad ja stabiilsed keskkonnatingimused. Keskkonnatingimuste nõuded ja õhusaaste piirmäärad on sätestatud eeskirja lisas 2. (2) Hoidla keskkonnatingimusi peab regulaarselt kontrollima nõuetekohaselt kalibreeritud seadmetega. (3) Hoidlad ehitatakse ilma akendeta. Kui hoidlas on aknad, tuleb need kohandada viisil, mis välistab otsese päevavalguse. (4) Hoidla põranda kandevõime peab vastama hoidla sisustuse ja arhivaalide kaalule ja paigutusele hoidlas. (5) Hoidla peab vastama arhivaalide säilimist tagavatele tuleohutusnõuetele. (6) Hoidlas kasutatakse üldjuhul õhkkütet. Õhkkütte, samuti ventilatsioonisüsteemi õhk peab olema filtreeritud.
turbavaru; IdaVirumaa parima kvaliteediga ja suur põhjaveevaru Kvaternaari veekihtides; olulise puhkeväärtusega Kurtna maastikukaitseala koos Natura 2000 võrgustiku Kurtna järvede loodusalaga. Inimmõju põhjavee kvaliteedile Inimtegevuse mõju põhjaveele algas koos alepõllunduse levikuga ning jätkus asulate ning tööstuse tekkega. Ohtlikumad reostusallikad on vedelkütuse ja kemikaalide hoidlad ning tööstusjäätmete prügilad. Põhjaveele on ohtlikud ka lekkivad kanalisatsioonirajatised, reostunud vee juhtimine põhjavette, väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine ning muud tegevused, millega kaasneb vees lahustuvate ohtlike ainete teke või keskkonnaavariide võimalus. Põhjavesi võib reostuda mikroobidega (ka tõvestavate bakteritega), kui heitvesi (kuhu on sattunud fekaale), lautade virts või läga pääsevad põhjavette. Poorses
Koormused Oma kasutusea jooksul mõjuvad betoonpõrandatele väga erinevad koormused. Koormused võivad olla paigalseisvad ehk staatilised või kiirendusega liikuvad ehk dünaamilised. Koormused võivad mõjuda aluspinnale kas ühtlaselt jaotatuna, punktina või joonena. Ühtlaselt jaotatud koormus, mida mõõdetakse KN/m²; N/mm² esineb projektides kõige sagedasemini. Ühtlaselt jaotatud lauskoormust esineb praktikas väga harva. Näidetena vedelikumahutid, puistematerjalide hoidlad. Enamasti on koormused siiski ebaühtlaselt jaotunud või esitatavad punktkoormustena. Samuti ei tekita ühtlaselt jaotatud lauskoormus plaadis tõmbepingeid ja võib viia eksitavate tulemusteni plaadi konstruktsiooniarvutustes. Praktikas on sellised juhtumid üsnagi levinud. Üldjuhul piirdutakse põrandale tulevate koormuste kirjeldamisel ühtlaselt jaotatud lauskoormusega ning tegelike koormusskeemide valik tehakse projekteerija poolt eelnevatele kogemustele tuginedes.
Igal juhul on reostuse ennetamisele tehtud kulutused oluliselt otstarbekamad kui põhjavee puhastamisele. 12 Inimmõju põhjavee kvaliteedile Inimtegevuse mõju põhjaveele algas koos alepõllunduse levikuga ning jätkus asulate ning tööstuse tekkega. Ohtlikumad reostusallikad on vedelkütuse ja kemikaalide hoidlad ning tööstusjäätmete prügilad. Põhjaveele on ohtlikud ka lekkivad kanalisatsioonirajatised, reostunud vee juhtimine põhjavette, väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine ning muud tegevused, millega kaasneb vees lahustuvate ohtlike ainete teke või keskkonnaavariide võimalus. Põhjavesi võib reostuda mikroobidega (ka tõvestavate bakteritega), kui heitvesi (kuhu on sattunud fekaale), lautade virts või läga pääsevad põhjavette. Poorses keskkonnas liikudes
kääritamisprotsessi. 34. Poolvedela sonniku tootmine, säilitamine ja kasutamine Loomade tahedate ja vedelate väljaheidete segu, mis on läbi teinud käärimisprotsessi ja millele ei ole lisatud allapanu ega lahjendatud veega. Allapanuta sõnnik on toitainerikas ja ei jää efektiivsuselt alla tahedast sõnnikust, kuid tema säilitamine, transport ja laotamine nõuavad spetsiaalseid töökindlaid ja kalleid masinaid ning kõrget töökultuuri. Allapanuta sõnniku hoidlad peavad olema keskkonnareostuse vältimiseks täielikult veekindlas ja kaitstud pinnavete juurdevoolu eesti. Enneväljavedu põllule on vajalik sõnniku põhjalik segamine, sest seistes tekib sõnniku pinnale koorik, põhja sade ja keskele jääb kuivaine vaene vahekiht. 35. Sõnniku mõiste ja klassifikatsioon põllumajandusloomade väljaheidete ja allapanu segu, mis on teinud läbi kuumkäärimise(hävitab umbrohu seemned ja taimehaigused). Sõnnik on
34. Poolvedela sonniku tootmine, säilitamine ja kasutamine Loomade tahedate ja vedelate väljaheidete segu, mis on läbi teinud käärimisprotsessi ja millele ei ole lisatud allapanu ega lahjendatud veega. Allapanuta sõnnik on toitainerikas ja ei jää efektiivsuselt alla tahedast sõnnikust, kuid tema säilitamine, transport ja laotamine nõuavad spetsiaalseid töökindlaid ja kalleid masinaid ning kõrget töökultuuri. Allapanuta sõnniku hoidlad peavad olema keskkonnareostuse vältimiseks täielikult veekindlas ja kaitstud pinnavete juurdevoolu eesti. Enneväljavedu põllule on vajalik sõnniku põhjalik segamine, sest seistes tekib sõnniku pinnale koorik, põhja sade ja keskele jääb kuivaine vaene vahekiht. 35. Sõnniku mõiste ja klassifikatsioon põllumajandusloomade väljaheidete ja allapanu segu, mis on teinud läbi kuumkäärimise(hävitab umbrohu seemned ja taimehaigused). Sõnnik on loomakasvatuse üks
Pindalalt väiksemad on vaid Taani, Sveits, Holland, Moldova, Belgia, Albaania, Makedoonia, Sloveenia, Luksemburg ja kääbusriigid Andorra, Malta, Lichtenstein, San Marino, Monaco ja Vatikan. 16)Mida näitab tuuleroos? Kuidas sellist diagrammi koostatakse? Tuuleroos on tuule suunda näitav eriline graafik, mille järgi saab määrata nii tuule suunda kui ka kestvust. 16)Miks on vaja soid kaitsta? Soid on vaja kaitsta, sest sood on: 1) puhta mageda vee hoidlad 2) elupaigaks linnu-, looma- ja taimeliikidele > mitmekesisuse säilitajad 16)Nimeta eesti kõrgeim juga. Sügavam järv. Lisa ka arv! Valaste juga (30,5m), Rõuge Suurjärv (38m)
1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Moreen on liustiku poolt kokku kuhjatud sorteerimata kivimmaterjal. Põhja- Eestis on moreen hall, Lõuna- Maastik- geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, Eestis punakaspruun. taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises 13. Leia sobiv võõrsõnaline vaste: paiknemises. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik kui väikseim geokompleks, paigas Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: on ühel mesoreljeefivormil kujunenud geokompleks, paigastik on morfomeetrilisel reljeefitüübil ajutise vooluvee tekkelised delluviaalsed (c) kujunenud, maastikurajoon reljeefi suurvormil kujunenud. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse ...
tagatud. Kes tahtis võis minna ja tseki müntide vastu välja vahetada. Igas ühiskonnas on selliseid, kellel on raha puudu ning need hakkasid hoidlast raha küsima, kuna raha ju seis seal niisama. Saadi aru, et see on jälle teenimise võimalus. Kuna need, kes küsivad, on häda olukorras, saab nende käest rohkem küsida väljaandmise eest. Saadi aru, et see on eriti kasulik ja hakati üha enam raha välja laenama. Ning ühel hetkel tekkis olukord, kus hoidlad ei suutnud raha välja maksta ( tsekkide eest). Et oma nahka päästa, hakkavad hoiustajad raha hoidjate teenustasu vähendama, et nad rohkem uut raha sisse tooks. Natuke see aitas, kuid lõpuks pidid hoiustajad rahvale peale maksma, et nad oma vaba raha neile tooks. See on klassikalise panga sünd. Hoiustajatele makstakse intresse, laenajad peavad maksma peale. USALDUSRAHA EMISSIOON- rahal puudub osaliselt või täielikult väärismetalli või konverteeritava valuuta tagatus
Sissejuhatus: 1. Vasiliki 2. Gournia 3. Myrtos 4. Palaikastro 5. Mochlos 6. Lato 7. Knossos 8. Malia 1 Vasiliki Vasiliki on üks varasematest linnaplaneeringuga minoilistest asulatest. Perioodiliselt on tegu varaminose IIA - hilisminose I asustusega. Nimi tuleneb kõrval asuvast kaasaegsest külast. Vasiliki asub Ida- Kreetas, Ierapetrasse viiva tee ääres, kuhu on u 12 km. 4 km põhjapool asub Gournia. Looduslikult asetseb Vasiliki väikese mäe nõlval. Idapoole jääb Ori Thripti mäeahelik, läänepoole jääb samuti mägine ala. Asula on paiknenud strateegilises kohas, sest mägede vahel on lühike istmos, mis ühendab Lüüdia mere Mirabello lahega. See on üldse Kreeta saare kõige kitsam koht. Praegune rahvastik on sealkandis metsik tomatikasvataja. Seetõttu on Ierap...
Puhas põhjavesi on sama oluline loodusvara nagu nafta või kivisüsi. Eestis on suured puhta põhjavee varud. Märkamatu rikkusena meenub põhjavesi sageli alles siis, kui kaev on kuivanud, vesi haiseb või igakuine veearve suureneb. Reostatud põhjavesi meenutab pikka aega meie varasemat hoolimatust. Inimtegevuse mõju põhjaveele algas koos alepõllunduse levikuga ning jätkus asulate ning tööstuse tekkega. Ohtlikumad reostusallikad on vedelkütuse ja kemikaalide hoidlad ning tööstusjäätmete prügilad. Põhjaveele on ohtlikud ka lekkivad kanalisatsioonirajatised, reostunud vee juhtimine põhjavette, väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine ning muud tegevused, millega kaasneb vees lahustuvate ohtlike ainete teke või keskkonnaavariide võimalus. Põhjavesi võib reostuda mikroobidega (ka tõvestavate bakteritega), kui heitvesi (kuhu on sattunud fekaale), lautade virts või läga pääsevad põhjavette. Põllumajanduse mõju põhjaveele
Telekommunikatsioonivõrgu hoone Maavarade kaevandamise ja töötlemise hoone Energeetikaettevõtte hoone Keemiatööstuse hoone Toiduainetööstuse hoone Ehitusmaterjalide ja -toodete tööstuse hoone Kergetööstuse hoone Puidutööstuse hoone Masina- ja seadmetööstuse hoone Muu tööstusharu tootmishoone Hoidlad ja laohooned 8 Toiduainetööstuse laohoone Sõidukite teeninduse hoone Konteinerite terminali hoone Vedelkütuse-, gaasi- jm terminali hoidlahoone Elevaator või puisteaine hoidla hoone Külmhoone või eriladu Muu tööstuse laohoone Loomakasvatushoone, sealhulgas karuslooma- või linnukasvatus
5. Ei soovitata kasutada turbakomposte, kasvatada turvasmuldadel 6. Hoidlas õhuniiskus kuni 85% ja temperatuur 3,5 – 4,5oC 7. Koristusjärgselt saak kohe kuivatada ja välistada kondensatsioonivee teke 8. Keemiline tõrje (koristusjärgne mugulsaagi vahetu puhtumine) (Emergence of silver scurf, Canada) Helminosporium solani tektajat saab tõrjuda mitmeil erineval moel. Kuna tegu on siiski säilitushaigusega, peavad olema hoidlad alati puhastatud ja desinfitseeritud, kuna haigustekitaja talvitub mugulatel ning mullal. Laos võib olla õhuniiskus kuni 85% ja temperatuur 3-5oC. Ei soovitata kasvatada kartulit turvasmuldadel ega kasutada turbakomposte, sest turvas on haigustekitajale soodne elupaik, oma pH, niiskuse ja õhulisuse pärast. Enne kevadist mahapanekut kasutada puhtimist. 11 2
34. poolvedela sõnniku tootmine , säilitamine ja kasutamine. Loomade tahedate ja vedelate väljaheidete segu, mis on läbi teinud käärimisprotsessi ja millele ei ole lisatud allapanu ega lahjendatud veega. Allapanuta sõnnik on toitainerikas ja ei jää efektiivsuselt alla tahedast sõnnikust, kuid tema säilitamine, transport ja laotamine nõuavad spetsiaalseid töökindlaid ja kalleid masinaid ning kõrget töökultuuri. Allapanuta sõnniku hoidlad peavad olema keskkonnareostuse vältimiseks täielikult veekindlas ja kaitstud pinnavete juurdevoolu eesti. Enneväljavedu põllule on vajalik sõnniku põhjalik segamine, sest seistes tekib sõnniku pinnale koorik, põhja sade ja keskele jääb kuivaine vaene vahekiht. 35. sõniku mõiste ja klassifikatsioon. põllumajandusloomade väljaheidete ja allapanu segu, mis on teinud läbi kuumkäärimise(hävitab umbrohu seemned ja taimehaigused). Sõnnik on loomakasvatuse üks
Rahvusarhiiv, 2003) 9 Keskkonnatingimuste seire Üleüldised nõuded arhiivihoidlate keskkonnatingimuste jaoks on sätestatud riikliku arhiivieeskirja üheksandas peatükis paragraafis 28, mis kohustab tagama aastaringselt nõuetele vastavad ja stabiilsed keskkonnatingimused. Hoidla keskkonnatingimusi peab regulaarselt kontrollima nõuetekohaselt kalibreeritud seadmetega. Hoidlad ehitatakse ilma akendeta. Hoidla põranda kandevõime peab vastama hoidla sisustuse ja arhivaalide kaalule ja paigutusele hoidlas. Hoidla peab vastama tuleohutusnõuetele (Arhiivieeskiri, 2011). Keskkonnatingimused on paika pandud vastavalt kogu sisule erinevatel andmekandjatel on erinevad hoiutingimused, mis on sätestatud Rahvusarhiivi juhistest fotode, filmide, heli- ning videosalvestiste säilitamise kohta käivas dokumendis.
rasked militaarsõidukid. Kohalikku pinnast on ilma loata ka vormitud ja seetõttu rikutud (Kooritud ja kokku lükatud). Peale otsese pinnaselõhkumise on Pakri saartel ka massiliselt militaar-prügi maa-alla matetud. Mitmed sõjamasinad roostetavad seal, kus Vene sõjavägi nad jättis. Pakri saarte sõjaväelinnaku sõjaväelased juhtisid puhastamatta heitvee pealõhedesse, e. joogivette. Mõningast õlireostust tekitasid kütusehoidlad ning sõjaväe lahkudes rikuti joogivee hoidlad, valades sinna heitmed. Tänu Vene sõjaväe reostusele tuleb tänapäeval Pakri saartele, mandrilt, kaasa võtta puhas joogivesi. Ettevaatus abinõusid tuleb kasutada ka ringiliikumisel, sest saartel on siiamaani demineerimata lõhkekehi. Naissaar Asub Tallinna lahes ja paikneb mandrist 8,5 km kaugusel. Saare pindala on 18,6 km2. Naissaar on osalenud paljudes sõdades ning seetõttu on muutunud ka sealne pinnas. Täpsemalt on Naissaar osalenud Krimmi-, Põhja-, I- ja II-Maailmasõjas
internetis, ajakirjades kui ka poodides) ning koostöö kosmeetikaettevõtetega. Meie partneriteks oleksid turbatootjad, ülikoolide laborid, tehnoloogia pakkujad ja toetuste ning rahastuse pakkujad. Tooteid saab müüa e-poodides ja talupoodides. Kulude alla läheksid turba kaevandamine ja selle käitlemine, investeerimine seadmetesse ja rajatistesse, seadmete hooldus, maksud ja personalikulud. Tulude alla läheksid investeeringutoetused. Võtmeressurssideks on hoidlad, töötajad ja tehnoloogiaalased teadmised. Võtmetegevustena kasutaks turba isekaevandamist, samuti turba kokkuostu Eestis ning transporditeenuse osutamist. Tabel 1. Neljanda praktikumi ärimudeli tabel. 23
19. BÖRSID JA jaanuar 2012 VÄÄRTPA Väärtpaberid on dokumendid, mis annavad omanikule teatud õigused ja väärtpaberite emitentidele tekivad teatud kohustused. BERID Võrreldes deposiitidega annavad väärtpaberid võiamluse suurema tulu teenimiseks, kuid samas on nad võrreldes deposiitidega olulisemalt riskantsemad. Esmane tööjaotus mehed on jahimehed ja naised on korilased. Teine tööjaotus tekib põlluharimine ja karjakasvatus. Tekib partnerkaubandus vahetatakse kaupa kauba vastu. See aitab veelgi süvendada tööjaotust. Kuid partnerkaubandusel on ka puudused- nt. aeg,...
Looduse väärtused: Esteetiline (võimalus olla meeldivas keskkonnas) Virgastav (tervistav) Teaduslik (inimene tahab kõike teada ja uurida) Majanduslik (ressursid saame siit). Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) Keskkonna reostuse kiire kasv Loodusvarade üha kiirenev kasutamine Looma- ja taimeliikide hävimine Ökosüsteemide hävimine Linnastumine Energia puudus. Loodust ja inimest ähvardavad ohud: Fossiilsete kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa atmosfääris Radioaktiivne saastumine ja sellest tulenev vähi ning pärilike haiguste levik Keskkonnamürkide kuhjumine akumulatsioon looduses Veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel, magevee varude pidev vähenemine, veekvaliteedi halvenemine. Loodusressursid loodus annab inimestele kõike ja kõik mis meie tegevuseks vajalik. Paljud loodusvarad on lõppenud või lõppemas tootmine läheb kallimaks, raske toorainet kätte saada. M...
Tallinn turistidele TALLINN TURISTIDELE Referaat Lk 2/20 TALLINN TURISTIDELE SISUKORD Tallinn turistidele.................................................................................................... 2 1Tallinna kesklinn................................................................................................... 2 2Rocca al Mare....................................................................................................... 4 3Pirita ja Viimsi....................................................................................................... 5 3.1Tegevused Viimsis.......................................................................................... 5 4Kadriorg................................................................................................................ 6 4.1Olulisemad objektid........................................................................
Välismaa arhiividest on Estica (Baltica) poolest rikkamad nende maade arhiivid, kelle koosseisu on Eesti pikemat või lühemat aega kuulunud või kes on Eesti lähinaabrid. 26 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 135 27 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 142-145 Suur hulk Eestile tähtsaid dokumente ja arhivaale on ka hävinud või hävitatud, evakueerimisega kaduma läinud laiali tassitud sõdade ja revolutsioonide käigus ning seoses sagedaste võimuvahetustega. Arhiivid pole üksnes dokumentide hoidlad, vaid ka publitseerimise ja teadustöö keskused, kus töötab järjest enam kõrge akadeemilise kvalifikatsiooniga inimesi.28 Arhiivide kirjeldamine ja arhivaalide kasutuspiirangud Arhiiv korrastusüksusena on arhiivimoodustaja tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide terviklik kogum. Arhiiv koosneb üldjuhul ühe arhiivimoodustaja arhivaalidest. Arhiivikirjeldamise aluseks on Rahvusvahelise Arhiivinõukogu (International Council on
Nõukogude Liidu aatompomm valmistati Sillamäelt saadud uraanist. 1939.aastal saadeti inimesed Paldiskist välja ja sinna asemele tekkis mereväebaas, kus olid ka kaks tuumaallveelaeva maketti. Stendihoones paiknesid 50.meetri pikkused lõigud mõlemast allveelaevast, mis sisaldasid tuumareaktoreid ja kõiki nendega kaasnevaid süsteeme. [] Lisaks paiknes suletud territooriumil veel jäätmete töötlemistsehh, vedel- ja tahkete radioaktiivsete jäätmete hoidlad ning abihooned (laboratoorium, jahutusvee pumbajaam, katlamaja ja gradiirid). Tsernobõli katastroofi järel tehti ohutusalane revisjon kõigil hiigelriigi tuumaobjektidel, kuid Paldiski seda kontrolli ei läbinud ning reaktorid otsustati sulgeda. [] 30.mail 1993 sai Eesti lõpuks Venemaa valdusest kätte Paldiski eest avanes reostatud ja prügistatud maa-ala. Tuumaobjektide likvideerimise kogemust Eestil ei olnud ja nii saadi abi
Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Agros (kreeka.k) põld põllukeemia jaguneb taimekaitseks ja väetusõpetuseks. Agrokeemia on teadus, mis uurib taime, mulla ja väetise vahelisi vastastikuseid seoseid. (Akadeemik D.N. Prjansnikov). TAIM Prjanisnikovi kolmnurk. Vaatles agrokeemiat kui keemilist mikro- teadus, jättes välja mulla mikro- org organismid. . MULD VÄETIS Agrokeemia on rakendusteadus, mille ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllukultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljelust, nii et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia on jätkuks keemiale, taimefüsioloogiale ja mullateadusele. ...
Kordamisküsimused Toiduainete loomne toore seakasvatuse osa 1. Sealiha tootmine (maailmas, Eestis). MAAILM: Kõige olulisemad tootmispiirkonnad on Aasia, Euroopa, Põhja- ja Kesk- Ameerika. Seevastu Aafrikas ja Austraalias hõlmab seakasvatus lihatoodangust väikest osa. Maailmas tervikuna toodeti 2009. aastal 281,6 miljonit tonni. Kõige rohkem toodetakse sea- liha, mille osatähtsus kogu maailma lihatarbimises oli 2009. aastal ligikaudu 38%. Loomaliha osatähtsus moodustab kogu lihatarbimisest 22% ja linnuliha 28% Maailma suurimateks sealiha tootjateks on Hiina, kus toodetakse ligikaudu 50% sealihast, samuti USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Taani, Holland, Jaapan. Euroopa Liidus on suurimateks sealihatootmise keskusteks Saksamaa (4. kohal maailmas, Hiina, USA ja Brasiilia järel), Hispaania, Prantsusmaa ja Taani, sigade paiknemise tihedus on kõrgem madalmaades (Taani, Holland, Belgia). EESTI: Kaheksakümnendatel aastatel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
