VÄÄRTUSED Maarja Janson Väärtus on midagi, mis paneb inimesi tegutsema Kui miski on väärtuslik, tähendab, et seda tuleks omada, austada või selle poole püüelda. Pidades õnne väärtuslikuks, tahame olla õnnelikud ja püüelda selle poole. Pidades väärtuslikuks loodust, väljendame ka seda oma käitumisega. Küsimused väärtuste puhul Kas kõik inimesed peavad väärtuslikeks samu asju või on kõik väärtused relatiivsed (kultuuriti erinevad)? Kas eksisteerib väärtuste hierarhia, peavad kõik inimesed ülimaks väärtuseks õnne? Kas on väärtusi, mis kaaluvad inimese õnnelikkuse üles? Väärtuste jagunemine Seesmised väärtused hüved, mida soovitakse väärtuste eneste pärast: sõprus, armastus, õnn, heaolu jne. Väärtuste jagunemine Vahendiväärtused (instrumentaalsed väärtused) aitavad kõrgema astme väärtusi saavutada: raha, tööriistad, arstirohi. Väärtuste jagunemine Segaväärtused iseenesest head, kui ka millegi jaoks kasulikud: õppmine, töö...
Referaat EETIKA Hea ja õige mõisted eetikas Filosoofia EETIKA Hea ja õige mõisted eetikas! Eetika filosoofiaharu, mis uurib praktilistesse arutluskäikudesse kätketud mõisteid, nagu hüve, kohus, kohutus, ratsionaalsus, vabadus, valik, voorus, õigus. Aristoteles iseloomustas eetikat kõik inimlik tegevus ja toimimine on kantud tahtest midagi head korda saata. Kuid see mida me heaks peame, ei kattu kaugeltki igakord ühe või teise teo või toimingu otsese eesmärgiga ega saagi seda sest see, mida me heaks peame, peab
imp. nii: - Toimi ainult vastaval selle maksiimile, mille kohta sa saad tahta, et see oleks universaalne seadus Kat.imp II vorm: Inimene olgu eesmärk iseeneses. - Toimi nii, et sa kohtleksid inimsust, ükskõik kas sinu enese/kellegi teise isiksus, alati kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendit. - Teist inimest ära kasutada tähendab kohelda teda kui abinõu. 4. Teleoloogiline ja deontoloogiline suund eetikas Teleoloogiline (eesmärki saavutav) *teleoloogilise teooria tuumaks on mõte, et teo moraalse õiguse määrab see, kui palju ta toob kaasa hüve. Mida rohkem hüve genereerib, seda õigem ta moraalses mõttes on..... moraalne õigsus sõltuv teo hüvelisusest;õige defineeritakse hea kaudu. TELEOLOOGILINE EETIKA-eesmärgipärasus Hindab tegude õigsust või väärsust vastavalt tagajärjele- tegu on õige ja hea kui tulem on
tegelikult toimub. Barbara, kes oli karm ja õiglane õpetaja, hakkas sõbrunema Shebaga enne seda juhtumit, mil ta avastas, et õpetajal ja õpilasel on suhe. Muidugi, kui ta sellest kuulis ei jätnud ta kasutamata võimalust manipuleerida Shebaga. See oli lihtne ja utilitarismis täiesti normaalne nähtus. Ta vaikis ning ei rääkinud kellegile, kuna Sheba oli talle truu sõbranna ja ta sai ise kasu. Kohuse eetikas oli see aga täiesti aju vaba vaikida ja manipuleerida Shebaga. Esiteks poiss oli alaealine ning tema õpilane, see tähendab seda, et koolireeglites on selgelt kirjas, et õpilasel ja õpetajal ei tohi olla omavahelisi suhteid, vähemalt mitte sellisel kujul, et õpetaja magatab õpilast. Kuid Barbaral olid absoluutselt teised eesmärgid. Barbara oli homoseksuaalne ning kohati pealetükkiv naine. Ta teadis täpselt, mida ta Shebalt ootab ja kuidas seda saada.
õrnusega). 2. Olemusest lähtudes (nt saab kellegi heategusid seletada tema olemusega: ta ongi loomult hea). 3. Välise toimega (nt saab kellegi ninakirtsutamist seletada halva lõhnaga). 4. Seatud eesmärgiga (nt saab vihmavarju kaasavõtmist seletada sooviga vihma käes kuivaks jääda). Aristotelese mõjutused Aristoteles pani aluse teadustööle Euroopas. Filosoofi teooriad astronoomiast, zooloogiast, anatoomiast ja füüsikast domineerisid Euroopas kuni 17. sajandini. Tema mõtted eetikas, moraalist ja teoloogiast levisid LähisItta ja said oluliseks kristliku ja islamistliku eetika arengus. Aristotelese arvamus naistest Aristoteles arvas, et naistel peaks olema vähem õigusi, sest nad teevad vähem tööd. Levitas ideed, et naised peaksid saama vähem süüa ja muid võimalusi. Üldiselt sobisid Aristotelese arvates naised ainult laste tegemiseks. Aristotelese arvates olid naised poolikud mehed. Riigikorraldused
Insenerieetika arvestustöö! 1) Mida uuritakse eetikas;millega tegeldakse?Mida ütleb eetika kuldne reegel? o Eetikas uuritakse käitumist ja inimeste teadmisi.Eetika ei anna nõu, kuidas käituda vaid täpsustab, kuidas mõista ja hinnata käitumist-kuidas teha valikuid ja oma valikute eest seejärel vastutada. Eetikas tegeldakse konfliktide lahendamisega eetiliselt küljelt. Eetilisi kuldreegleid on mitmeid, olenevalt kultuuri – ja religiooni rajoonist. Kristlus-„ärge tehke teistele seda, mida te ei taha , et teile tehakse“. Judaism-„ära tee oma kaasinimesele seda, mida sa ise vihkad“. Nigeeria vanasõna-„ kui keegi võtab terava kepi, et sellega linnupoega torgata, peaks ta kõigepealt enda peal järele proovima, kui valus see on“ 1
kõige rohkem inimeste rõõmu ja rahulolu Utilitarianismi puudused · Mis kriteeriumitega mõõta õnne, rõõmu ja rahulolu · üksikindiviid on võimeline teadlikult rõõmu ja õnne kogema ning sellele hinnangu andma, see tähendab, inimene peaks olema ratsionaalne, võimeline vabaks valikuks ning kaalutletud tegutsemiseks. · vaimselt raskelt haiged nagu ei oleks selle eetika teooria alusel ravi väärivad või see ei ole neile vähemasti kohandatav. Uued suunad eetikas · Inimesene on sotsiaalne oled: ta on sõltuv teistest otsides oma identiteeti ja rolli elus · Peaksid põhinema inimeste omavahelistele suhetele ning üksteisest sõltuvuses olemisele · ei saa olla mingisuguseid kindlaid fikseeritud printsiipe, kust me oma eetilise norme saaksime Uued suunad eetikas · eetika kui pidevalt edasiarenevat, teiste inimestega ühist olevat ning nendest sõltuvat protsessi, mille käigus toimub alternatiivide kaalumine, võimalike
On olemas kahte tüüpi eesmärke: esmased eesmärgid, millegi saavutamiseks ja selle järgnev lõppeesmärk õnn (näiteks pilli valmistamine on esmane eesmärk lõppeesmärgi, muusika, saavutamiseks). Inimese lõppeesmärk peitub tema erilisuses: mõistus. Inimese hea elu seisneb, selles kui ta saab oma elu mõistuse päraselt elada, siis puhkeb ta õitsele ja realiseerib oma loomuse erilisuse ja lõppeesmärgi. 6. Mis on loomutäius ja mis on pahe klassikalises eetikas? Loomutäius inimese loomupärane kalduvus üht või teist moodi käituda ja elada, tänu millele inimene elab hästi. Kuldne kesktee kahe äärmuse vahel (vaprus, mõõdukus). Pahed loomupärased kalduvused tänu millele inimene elab halvasti. Äärmuslikkus: argus, hulljulgus; kasisus, liiasus. 7. Millised eetika koolkondi Te teate eetiliselt õige ja vale teo eristamisel? Nimetage nad ja tooge välja nende positsioonide erinevused.
35. Verifikatsioon- KONTROLLIMINE 36. Positivism Positivism (ld positivus – tegelikult antud, tõeline, tegelikkusel põhinev) on filosoofia suund, mis tekkis Prantsusmaal 19. sajandi 30.-ndatel ning levis hiljem Inglismaale ja teistesse Euroopa maadesse. Positivismi rajas prantsuse filosoof Auguste Comte (1798-1857). Comte arvas, et teadmine piirdub alati ainult positiivselt antud tõsiasjadega, milleks on nähtused ehk fenomenid ja nende vahekorrad ehk relatsioonid. 37. Utilitarism on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. 38. Nihilism on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. 39. Kategooriline imperatiiv määratleb tahet absoluutselt. 40. Valgustus Inimmõistuse kõikvõimsuse ideest lähtuv filosoofia Inimene on olemuselt arukas ja hea.
On vähe ameteid, mis pakuvad inimesele täieliku eneseteostuse võimalust. Ikka jääb midagi vajaka või kaasnevad tööga ebameeldivused. Kas sotsiaaltöö on minu jaoks töö mis võimaldab lihtsalt elatist teenida või olen pigem elamise käigus jõudnud arusaamisele, et üks paremaid enesetunnetamise viise on vahetu suhtlemine inimesega. Üks paremaid enesetunde parandajaid on teadmine, et oled püüdnud kedagi aidata, olla kellelegi toeks. Mis on väärtused eetikas? Nagu me tema, on väärtus midagi, mis paneb inimese tegutsema. Väärtused määravad ära inimese suhtumise ja on osa inimese identiteedist. Kui inimene ei suuda hinnata oma väärtusi ei suuda ta ka adekvaatselt hinnata teisi inimesi. Tal puudu ettekujutus sellest, mis on õige ja mis väär, mis hea ja mis halb. Öelda, et mingi asi on väärtuslik, tähendab, et seda tahetakse omada, saada või teha. Seega on väärtused suhtelised s.t nad on väärtused kellegi jaoks
8 9 A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! Slide 10 Eetikas on uurimise aineks eetos (komme, eluviis). Eetikas mõeldakse selle all "Me ei aruta mingit tühist asja, vaid kõlbeliste normide, põhimõtete ja ideaalide seda, kuidas me peame elama." tervikut. Inimese seisukohalt tähendab Sokrates
Käitumisjuhiseid ja reegleid vaadeldakse läbi moraali (ld k vastand sõnale 'ethos'), kasutatakse ja mõistet eetos mingi inimgrupi moraalikogum. Põhimõtteliselt võib rääkida 3-mõõtmelisest eetikast: 1. kuidas peaksid olema inimestevahelised suhted 2. kuidas peaksid inimesed suhtuma iseendasse 3. mis on inimkonna eesmärk, kuhu ta suundub Eetika, filosoofia ja religioon on omavahel tihedalt seotud. Kõige rohkem käib eetikas vaidlus selle üle, mis on see ,,mõõdupuu", mille abil saab mõõta kas mingi asi on hea või halb. Eetikakriis olemasolevatest moraalinormidest ei peeta kinni ja samas uusi norme ka veel pole. Eetikat võib jagada: 1. teoreetiline eetika tegeleb küsimustega, mis on hea ja mis on halb; kas hea on inimesele kaasa antud 2. praktiline eetika tegeleb otseselt moraaliküsimustega; kuidas ühte või teist asja elus lahendada
Universaalne eetiline egoim ütleb, et kõik peaksid käituma egoistlikult. Nad võivad küll olla võimelised alturistlikeks ehk teisi arvestavateks teguviisideks, kuid see pole nende eemärk. Seega ei ole egoismieetika eriti toimiv eetikateooria. Utilitarim on vastupidine egoismieetikale. Utilitarismi aluseks on printsiip: ,,Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale!" Selle lausega võib öelda kogu utilitaristliku teooria olemuse. Kohuse eetikas ehk deontoloogiline eetikas arutletakse selle üle, kuidas on õige ja kuidas peab. Võib öelda, et kohuse eetika nimi tuleneb kohusetundest, sest just südametunnistus on selle teooria juures olulisim. Ei ole oluline teo tagajärg, vaid hoopis tegu. Selle eetika pooldaja peab õigeks rääkida tõde, isegi siis, kui see ei tundu esmapilgul õige ja teeb haiget. Tema jaoks on valetamine alati vale. Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse kohusetundest tähtis on hea tahe.
Kas ja kuidas sõltub vaatlus teooriast? Kas teadus on/peab olema osa. Ent institutsionaalselt pole see välja kujunenud (väärtuste väärtusvaba? Millistel alustel otsustatakse kahe võrdselt hea loomusega tegeletakse sageli erinevates P-filosoofia sektorites, nt teooria vahel? eetikas, esteetikas). 1) Poliitikafilosoofia 2) Eetika/moraalifilosoofia Õigluse, õiguste, vabaduse, omandi, riigi ja valitsemisega kr komme, tava. seonduvad küsimused: Eristatakse: normatiivne eetika Milline on õige valitsemisvorm? meta-eetika
Vajame uusi väärtusi Selleks, et seda teemat ühiselt arutada, tuleks kõigepealt lahata antud lause tähendust. Kõigile on arvatavasti selge selle fraasi kaks esimest sõna, kuid te ei pruugi teada kolmanda sõna tegelikku tähendust. Aga mida peaks siis mõistma väärtuste all? ---Väärtus on eetikas ja filosoofias püsiv hinnang, mis mingile asjale või nähtusele on antud või selle juurde mingil muul viisil kuulub. Väärtuseks nimetatakse ka väärtustatavat eset või asja ennast, kuid väärtuste olemasolu tingimuseks on enamasti vajalik millegi teadlik või mitteteadlik väärtustamine kellegi poolt. Väärtuste vajalikkusest saab kõige paremini aru, kui jälgida Eestimaa tulevikku selle lapsi. Laste endi tähelepanekud annavad aimu, millest nad
kõnelemise ja suhtlemise eesmärgiks on leida tõde. Aristoteles(384-322)- Platoni õpilane koostas 355.a eKr teose ,,Retoorika", milles ta esitas kõnekunsti üldistatud teooria. Erinevalt sofistidest seadis Aristoteles kõne- ja vaidluskunsti eesmärgiks tõe otsimise. Sündis Makedoonias. Aleksander Suure õpetaja, Platoni kõrval lääne mõjukaim filosoof. Pani alguse paljudele uutele teadusharudele. 19.saj. keskpaigani ainus läänemaine loogika. Suured teened ka bioloogias, esteetikas, eetikas, riigiõpetuses ja kosmoloogias. Aristoteles esitas avaliku kõne koostamise etapid: 1) Kõneks vajaliku materjali kogumine 2) Materjali liigendamine loogilise plaani alusel, et anda kõnele võimalikult suur veenmisjõud. 3) Kõne keeleline töötlemine ladususe ja nauditavuse saavutamiseks. 4) Teksti päheõppimine, et esineda vabalt. 5) Kõne esitamine vastavalt kõnekunsti reeglitele, mis peavad silmas intonatsioone, zeste kui ka miimikat.
õigem näha suurt pilti. Samuto saab minu meelest tuua paralleele utilitarismi ja kohuse-eetika vahel, nagu näiteks teiste huvide seadmine enda huvide ette (Kanti teooriates). Altruismi osa ei pea ma tähtsaks oma eetikas, sest selle osakaal on liiga väike. Ma arvan, et altruism saab suuremaks osaks, siis kui ma saan endale hoolealused, kelle heaolu on minust sõltuv (näiteks lapse sünd või vanemate hooldamine). Vooruseetika väidab, et kõik põhilised otsustused eetikas on otsused inimese iseloomu kohta. Seega on vooruseetika keskmes inimene ja tema iseloom. Moraalses mõttes ei peaks me hindama tegu või selle tulemust, vaid inimese emotsioone ning kalduvust toimida õigesti. Pigem arvan, et ma ei lähtu vooruseetikast, sest inimesed kelle iseloomu omadus ei ole näiteks hoolivus ja sallivus, suudavad siiski käituda selliselt vastavalt olukorrale ja vajadusele. Samuti ei usu ma, et me oleme oma iseloomu
loodud. Ka inimese elul on oma eesmärgiline funktsioon. On palju erinevaid variante. Põhilised kaks tüüpi: esimene eesmärk millegi muu jaoks, näiteks muusikariistade valmistamise eesmärk on muusika. Aga õnn on põhiline eesmärk selle enda pärast. Inimese õnn, eesmärk on, kui ta saab oma funktsiooni täiel määral teostada, kui inimene saab oma elu mõistusepäraselt elada. 6. Mis on loomutäius ja mis on pahe klassikalises eetikas? Loomutäius inimese loomupärane kalduvus ühte- või teistmoodi käituda ja elada. Pahe on liialdus, puuduvus (kalduvuse liik). Pahe viib meid põrgu suunas. 7. Millised eetika koolkondi Te teate eetiliselt õige ja vale teo eristamisel? Nimetage nad ja tooge välja nende positsioonide erinevused. Religioosse ja sotsiaalse hüve eetika Inimene peaks käituma vastavalt jumala või saatuse tahtele või sotsiaalsele hüvele (rass, riik jne).
nägemiseks ja jalad on kõndimiseks. Kui inimesele on antud mõistus, siis peab ta seda oskama ka kasutada. Poiss kes tuli koos tüdrukuga salaja praamile jänesena, oskas bootsmani ümber sõrme keerata, ja valetas bootsmanile, et tema on salajasest organisatsioonist. Samuti kui 1 noormees päästis põlevat meest auost.Sest inmesed peavad olema abistavad üksteise suhtes. Lõpetuseks neljas teooria ehk Utilitarism, on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. Praami peal oli liiga palju raskust, ning selleks, et praam põhja ei läheks tuli merre visata midagi, selleks olid autod. Vene ajal polnud mittemingit kindlustust, ning auto kaotamine oli väga suur tragöödia. Kuid selleks et inimesed ellu jääksid tuli midagi ohverdada, need olid autod, kuid olukord nõudis seda.
Õigust ei saa eksisteerida ilma õigluseta Õigust ei saa eksisteerida ilma õigluseta? Leian, et selle küsimuse küsis paljude põlvkondade ja meie samuti. Kuid vastus sellele küsimusele ei ole veel leitud. Miks? Mis on keerukus proportsioonide määramisel need mõisted? Tingimusteta suhe õiguse ja õigluse kinnitab ainuüksi ühise aluse neist sõnadest. «Õiglus» (Justitia) pärineb «õige» (ius). Inglise keeles on neid kahte mõistet tähistatakse sõnaga «justice» põhimõtteliselt nagu Poolas - «sprawediwose». Toon ühe näide, mille järgi saab vaadata kuidas töötavad koos õiglus ja õigus. Ja miks Õigust ei saa eksisteerida ilma õigluseta. Vanuses 18 aastad vana kehtis minul Välismaalane pass tähtajalise elamisloaga. Vähem kui aasta passi kehtivuse lõpetamise ajani käisin uurimas ,mida vaja,et pikendada passi. Ja seaduse järgi tuli, et mul peab olema taotluse esitamisele eelneva 6 kuu jooksul püsiv legaalne sissetulek, mis tagab välismaalase äraelamis...
mis on õnn. Näiteks Aristotelese arvates kõik inimesed tahavad olla õnnelikud. Õnn on inimese jaoks parim, mida taotleda. Hellenismiajal sai eetikast kõige olulisem filosoofia haru ning tekkisid mitmed koolkonnad ( nt epikuurlased, skeptikud ). Eetikasse puutuvate küsimustega tegeldi ka Vana-Indias ja Vana-Hiinas. Budismis on vennaskonnasisesed nõuded ja munga ustavusvanne ning käsitletakse eetilisi väärtusi. Kristlikus eetikas on aluseks kristluse ettekirjutused, mis määravad kõlblusnormid. Kadus antiikaja tees: tähtsaim on õnn. Tähtsaim oli püüdlemine Jumala poole, reeglitest arusaamine ja nende järgi elamine. Keskmeks on küsimused: mis on hea ja halb; milline on õige ja vale. Need on suunatud mõistmisele, milline on Jumala silmis kõlbeline inimene. Normide täitmist tagatakse väliste sanktsioonidega: jumala igavene tasu või karistus (nt põrgu või paradiis)
Moore’i järgi on omadus ’’hea’’ defineerimatu ja analüüsimatu ning seda pole võimalik tõestada ega ümber lükata. Oma küsimusele: ’’mis on kõige väärtuslikumad asjad, mida meil on võimalik teada või kujutleda’’, vastab ta, et need on teatavad teadvusseisundid, mida võib jämedalt nimetada inimliku läbikäimise lõbudeks ning kaunite objektide nautimiseks. Moore’i eetika jaguneb mitmeteks osadeks, seletades miks just see on tema eetikas oluline. Naturalistlik eksitus Avatud küsimuste argument Hea on defineerimatu Headus kui mittenaturaalne omadus Moraaliteadmine Moore’i eetikast sai tõuke metaeetika. Tema eeriline intutsionism oli algul väga populaarne, hiljem aga illmnesid selle raskused. Moore’i eetikast on inspiratsiooni saanud eriti Alasdair Mclntyre.
lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest konkurents subjektide püüdlemine eesmärgi poole olukorras, kus ühe suhteline edu tähendab teise ebaedu tööjaotus spetsialiseerumine mingite kindlate kaupade tootmisele või teenuste osutamisele, ei tehta kõike ise. Turumajandus arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents, hinna kujunemine nõudluse-pakkumise suhte tulemusena utilitarism positsioon eetikas, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele industrialiseerimine sotsiaal-majanduslik periood, mille käigus muudetakse riik tööstusmaaks majanduse tähtsamaks osaks saab tööstuslik tootmine. Urbaniseerimine linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine.
Osales IMF-i loomises. Keinsismi põhimõtted: suurendada avaliku sektori töötajate palkasid, seega suureneb nende ostujõud, see suurendab nõudlust ja tarbimist, põhjustab tootmise kasvu, töökohtade teke, suurem tööhõive. Vahendeid majanduskriisist välja tulemiseks: pankade päästmine e rahasüsteemide ümberkorraldus; ei tohi karta eelarve puudujääki; tarbimist tuleb stimuleerida kasutades nt hädaabi töid. 10. Utilitarism on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele.
mitteametlik nõuandja, läks tagasi Ateenasse ja avas seal oma filosoofiakooli Apollon Lykeiosele pühendatud gümnaasiumi. Aristoteles on vanaaja suurimaid mõtlejaid, tema töid on teised õpetlased arendanud ja kasutanud ligi 2000 a. Ta pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Tema loogikaõpetus oli 19.saj. keskpaigani ainus omataoline. Silmapaistvad olid Aristotelese seisukohad bioloogias( loomade anatoomia ja klassifikatsiooni alal), esteetikas (kunstielamuse teooria), eetikas, riigiõpetuses ja kosmoloogias. Aristoteles eristas kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Tekkimine on üleminek võimalikkuselt tegelikkusele ehk võimalikkuse teostumine. Näiteks on teatud toiduainetest võimalik valmistada pajarooga ning see tähendab, et need toiduained on pajaroog võimalikkusena (potentsiaalne pajaroog).Mõni asi tekib ise, mõni mitte. Aristoteles eristas kahesuguseid asju (sõna asi on siin väga avara tähendusega)
Seetõttu võime tema küpsemas ning iseseisvamas loomingueas täheldada esialgse dualistliku käsitlusviisi mahendumist eetika- alastes mõtisklustes ja ühenduses sellega küllalt avaralt hindavat pöördumist elu reaalse tegelikkuse ning selles leiduvate hüvede poole. Üha selgemini kehtivusele pääsev teleoloogiline printsiip ideedeõpetuses aitas ka metafüüsiliselt tasandada reed kahe maailma vastuolus, mis viimaks just eetikas soodsa aluse senisest positiivsemale elukäsitlusele loob. Nii rangelt kui ta ka ei piitsuta meeleliste 8 naudingute ja lõbude propageerimist inimelu peamise eesmärgina, möönab ta ometi, et headuse idee võib realiseeruda ka meelelises ning esemelises maailmas. Rõõm kõigest kaunist, teadmised ja oskused, mis võimaldasid luua midagi ilusat, mõõdukuses ning
Ta oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja. Ta oli Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud tähtsat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelesel on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika), esteetikas, eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras.Tema isa Nikomachos oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. On alust arvata, et õukonnaarsti koht oli perekonnas pärandatav. Aristotelese varajast haridust pidi see mõjutama, nii et kui Aristoteles 18-aastaselt Ateenasse läks, oli tal juba kalduvus loodusteaduslikule uurimistööle. 18.–37. eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemiasse
Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Filosoofia Teema: Utilitarism Näidisküsimused: Millised probleemid võivad Sinu hinnangul tekkida, kui seadusandlus lähtuks utilitaristlikest põhimõtetest? Utilitaristlikust vaatevinklist tuleks kurjategija karistamisest loobuda juhul, kui see ei vii loodetava tagajärjeni. Kas oled selle väitega nõus? Põhjenda oma arvamust! Materjal: õpik lk 312-318 Utilitarism on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. Moraalse valiku parim lahendus on selline, mis toob võimalikult palju kasu võimalikult paljudele inimestele, kusjuures see kasu oleks jaotatud võimalikult võrdselt Probleem tekkiks sellega, et maksimaalset kasu on raske määratleda Isiklikke hüvesid ei tohi hinnata kõrgemalt kui teiste inimeste samalaadseid hüvesid
Mis on Tõde? Tõde on igal pool meie ümber ja meis endis, aga eks igaüks ise teab, kui palju seda on ja kas seda rääkida. Millal on õige jätta tõde rääkimata või hoopiski selle väänamine? Kes on selle otsustaja? Kas Sina? Ma usun, et igal inimesel on kas olnud või tuleb selline olukord, kus ta on sunnitud valima Tõde või sõprus/suhted või mis iganes. Loomulikult on mõnikord hoopiski vastupidi, et tõde võrdub sõprus. Kas on antud olukorras õige hoida sõpra või rääkida tingimata tõtt? See kõik tegelikult oleneb inimesest endast ja ka sellest tõest, mida oleks eetiliselt õige rääkida. Kui juhtub näiteks mingi õnnetus ja kedagi minu lähedast süüdistatakse ilma tagamaid teadmatagi, siis loomulikult astun tema kaitseks välja ja olen ka valmis ,,mängima teadmatut" kui olukorda nõuab. Seega minu arvamus eelmainitud küsimustele on selge ja üheselt mõistetav: Tõe rääkimine sõltub inimesest ja olukorrast, kü...
VANA-KREEKA FILOSOOFID Vanakreekas oli palju filosoofe,vaatleme neist mõnda. Sokrates(469eKr-399eKr)Ta ise ei kirjutanud midagi,vaid esitas oma tõekspidamisi avalike vaidluste ja vestluste käigus.Sokrates pidas oma ülesandeks õpetada inimest iseennast tundma.Ta tegeles kõlblusse puutuvate küsimustega.Tema mõtteid kirjutas peamiselt Platon.Sokratese kaaslased olid Platon,Aischines,Kebes,Phaidon Elisest,Simmias,Phaidonedes Teebast,Menexenos ja Xenophon. Ta esitas küsimusi näiliselt lihtsate asjade kohta ja näitas omo kuulajatele,kui vähe neist tegelikult teatakse.Sokratese arvates saab inimene käituda õigesti vaid siis,kui ta teab ,mis on õige.Need,kes seda ei tea,võivad õigesti käituda ainult juhuslikult.Paljudele,kes ennast targaks pidasid,ei meeldinud,et Sokrates neile nende teadmatust meelde tuletas ja sellepärast oli Sokratesel palju vaenlasi.Sokratese tsitaadid- Ei saa ravida keha,ra...
Kuid nende voorused kehtisid vaid oma seisuse raames, võõraste ja alamate suhtes olid need kehtetud. Keskaja ideaalne rüütel oli mees, kes võitles kiriku eest ning paganate vastu, kaitses nõrku, naisi ja orbe. Rüütlite jaoks kõige tähtsamal kohal olid iseenda ja lähikonna huvid. Iseloomult oli rüütel õiglane, vapper ja helde. Rüütlikultuur avaldus kasvatuses, sõjapidamises, eluasemete ehituses, kirjanduses ja eetikas. Arvan, et rüütlikultuur saavutas tõesti oma kuldaja kõrgkeskajal, kuna just siis kujunesid välja seisuslikud elukorraldused ning nii ka rüütlite oma.
universum on täidetud mateeriaga ja väljaspool universumi ei ole midagi. Maiste asjade koht on Maal, mispärast kõik kehad kukuvad siiapoole. Vee loomulik koht maa peal, õhul maa ümber, tulel kõrgel õhus. Aristotelese hierarhia on: elemendid, elementide segud ja elusolendid. ARISTOTELESE MÕJUTUSED Aristoteles pani aluse teadustööle Euroopas. Filosoofi teooriad astronoomiast, zooloogiast, anatoomiast ja füüsikast domineerisid Euroopas kuni 17. sajandini. Tema mõtted eetikas, moraalist ja teoloogiast levisid Lähis-Itta ja said oluliseks kristliku ja islamistliku eetika arengus. ARISTOTELESE ARVAMUS NAISTEST Aristoteles arvas, et naistel peaks olema vähem õigusi, sest nad teevad vähem tööd. Levitas ideed, et naised peaksid saama vähem süüa ja muid võimalusi. Üldiselt sobisid Aristotelese arvates naised ainult laste tegemiseks. Aristotelese arvates olid naised poolikud mehed. ARISTOTELESE PLUSSID JA MIINUSED Oli Euroopa filosoofia teerajaja
Iseloom: keskmisest väiksemat kasvu, õilis ja heasüdamlik, armastas oma perekonda ja sõpru, kohtles oma orje hästi, oma vastaste suhtes aus ja õiglane, tänulik oma heategijatele. (Allikas nr. 4) Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelese on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika, esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. (Allikas nr. 1) Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras 384 eKr. Tema isa oli Makedoonia kuninga õukonnaarst On alust arvata, et õukonnaarsti koht oli perekonnas pärandatav. Aristotelese varajast haridust pidi see mõjutama, nii et kui Aristoteles 18-aastaselt Ateenasse läks, oli tal juba kalduvus loodusteaduslikule uurimistööle. Temast sai mõne aasta vältel tulevase Makedoonia Aleksandri õpetaja.
sajandi II pool näitas, et ettearvamatus maailmas tuleb toetuda omavalikutele ja otsingutele. Varasemat autoriteetsust ja elitaarsust ei peeta miskiks, toimub väljakujunenud tabude ja pühaduste lõhkumine. Suund progressile on asendunud suunaga tundmatusse tulevikku. Usk on kadunud, maailma tunnetamiseks võib olla üheseid vaatepunkte. Loobutakse ühesest tähistamisest ja täpsetest piiridest kõiges, nii eetikas, moes, traditsioonides kui ka kirjanduse liikides, sest tähistamine osutub suutmatuks. Maailm ei ole avastatav ega korrastamisele alluv.Maailm on määratlematu ja osaduslik. Postmodernism paneb inimese paljude võimaluste ette, idealiseerides ja põlastades neid võimalusi üheaegselt. Kõiges valitseb, pooltõsidus, mis sunnib kahtlema ja küsima. Postmodernismi iseloomustab selgete eetiliste taotluste puudumine. Kultuuri ja eetika
TEO-DEONTOLOOGIA Deontoloogiline ehk teatud kohustuste või reeglite või normide täitmisel põhinev eetika. Kesksed mõisted on tegu ja normid ja siit sugenevad teodeontoloogilised ja reeglideontoloogilised süsteemid. Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele. Moraalne tegu on ajendatud teatud motiivist ehk kohusetundest. Tähtis pole mitte teo tagajärg, vaid hea tahe. Moraalireeglid kehtivad kõigile ühtemoodi, need on universaalsed. Kohuse-eetikas eeldatakse, et tegu on hea, kui see on kooskõlas normiga ning ei ole paratamatus seoses teo tagajärjega. Siin tehakse panus käitumise subjekti enda omadustele ja võimetele. Iga tegu on moraalses mõttes unikaalne ja mingite üldiste põhimõtete rakendamine on küsitav. Inimene peab ise selgusele jõudma, mis on õige, mis mitte. Teodeontoloogia alavormiks on intuitsionism, mille kohasel...
Mis mulle meeldib Aristotelese filosoofias? Aristoteles oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja. Ta on üks mõjukamaid filosoofe maailmas. Tema ning Platoni kirjutised moodustavad antiikfilosoofia tuuma. Ta oli küll Platoni õpilane, kuid tema filosoofia erineb mitmel viisil õpetaja omast - see modifitseerib Platoni õpetust. Paljud tema ideed ja mõtted ning ja ütlemised on mulle silma jäänud ja mind kõnetanud. Üks Aristotelese mõtteteri kõlab nii: "Inimene on seltsiv olevus, loodus on teda loonud elama koos omataolistega." Juba ammustest aegadest on inimesed tegutsenud üheskoos. Naised tegelesid korilusega ja mehed küttimisega. Üksi oli pea võimatu elus hakkama saada. Abivägi tuleb alati kasuks, inimesed on erinevad ning kui igal inimesel on oma tööülesanne, mida ta edukalt täita suudab, on kogu eluprotsess tunduvalt lihtsam. Inimene on Aristotelese sõnul seltsiv olevus, mis tähendab s...
Aleksander Suure õpetaja. Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. · Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. · Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelese on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika, esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias.
tunnetamine ja selgitamine alati väärtusarusaamadest ning 2) normide ja väärtuste süsteemi tuleb vaadelda koos inimese individuaalse käitumisega. Normid, õigemini normisüsteemide pluraliteet(s.o õigus- ja õigusvälised normid) kutsuvad isikus või kollektiivis esile kindlaid tegutsemisotsustusi ja käitumisakte. 2. Õiglus Õiglus on sotsiaalne vahekord, mida peetakse õigeks. Küsimus õiglusest kerkib kahtlemata mitmetes valdkondades - eetikas, poliitikas, õiguses ning ka igapäevaelus. Ent igaühes neist otsitakse vastust pisut erinevast vaatenurgast. Nii uurib eetika, millistest printsiipidest peab oma käitumises ja otsustes lähtuma üksikisik; poliitika - millistest printsiipidest tuleb lähtuda riigielu korraldamisel; argitasand aga - kuidas leida õiglane lahendus mõnes konkreetses situatsioonis.
Järjekindlus kasvatuses. Usaldus, austus. KASVATUSVÄÄRTUSED JA KASVATUSE EESMÄRGID Kasvatus loob ja selgitab väärtusi, hoolitseb nende edasikandumise eest Ideoloogia( väärtuste kogum) suunab ja juhib valikuid. Absoluutsed väärtused on need, mille poole püüeldakse nende eneste pärast. Abistavad väärtused on need, mis aitavad absoluutseid väärtusi saavutada. Väärtuste muutumist iseloomustab evolutsiooniline ebapüsivus. Eetikas tegeletakse hea ja halvaga, samuti õige ja väära suhetega. Moraal puudutab praktilist elu, inimeste valikuid ja tavasid. Eetika uurib moraalseiku ja loob neist teooriat. Kasvatuseetika on tihedalt seotud inimõiguste problemaatikaga. Kasvatus on alati praktiline, sotsiaalne tegevus. Dimensioonid: Üldine-eriline, sotsialisatsioon-personalisatsioon, traditsioon- reformatsioon KASVATUS JA TEADMISED
Deskriptiivne eetika tegeleb eetilise käitumise kirjeldamisega empiirilises mõttes, näiteks kirjeldab eetilisi hoiakuid mingil ajal mingis piirkonnas, kirjeldab eetilisi hoiakuid psühholoogia vahenditega jne. Normatiivne eetika, aga tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Normatiivse eetika teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Neist seisab omakorda eraldi metaeetika, mis uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid propositsioonide kaudu. Metaeetika ei võta ise seisukohta eetika küsimustes, vaid tegeleb pigem keelelis-loogilise analüüsiga. Eetika ja moraalifilosoofia Eetika on tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku
näiteks "Kõik on seaduse ees võrdsed", mille puhul ebavõrdsus on meelevaldne ja ebaõiglane. Ent tavaliselt ei kõla nad sugugi nii üheselt kokku. Parasjagu drastilise näite on toonud ameerika filosoof William Frankena, nimelt ütles ta: "Kui valitseja pistab oma alamad katlasse keema ja seejärel hüppab ise järele, saab teda küll süüdistada ebaõigluses, kuid mitte ebavõrdses kohtlemises". Küsimus õiglusest kerkib kahtlemata mitmetes valdkondades - eetikas, poliitikas, õiguses ning ka igapäevaelus. Ent igaühes neist otsitakse vastust pisut erinevast vaatenurgast. · Nii uurib eetika, millistest printsiipidest peab oma käitumises ja otsustes lähtuma üksikisik; · poliitika - millistest printsiipidest tuleb lähtuda riigielu korraldamisel; · argitasand aga - kuidas leida õiglane lahendus mõnes konkreetses situatsioonis. 2500 aastat tagasi esitas Sokrates Platoni teoses "Riik" küsimuse "mis on
PRAKTIKA SÜDA Essee Õppejõud: Anu Varep Mõdriku 2014 „Mis on eetika? Eetika on teadus sellest, mis on inimese käitumises hea ja mis on halb ning kuidas me peaksime elama. Rohkem valgust heidab asjale, kui ütleme, et eetika katsub avastada, mis on elus tõeliselt tähtis, mis annab elule mõtte ja teeb ta elamisväärseks. Aga niiviisi esitades osutame selgelt, et eetikas huvitab meid õige elamisviis selle viimases tähenduses.“ (Kerner 1996:13) Eetikat tuleks vaadelda kui käitumisstandardite ja kohustuste kogumit nii isiklikul kui ka professionaalsel tasandil. Eksisteerivad üldised moraalinormid, mis peegeldavad väärtusi ja ühiskonna arusaamu õigest ja väärast käitumisest kui ka kindlate rühmade kohtlemisest. (Tegevusjuhendaja käsiraamat, 2010:21) Eetiliste väärtuste alla kuuluvad sõnapidamine, headus, ausus, teistest hoolimine ja oskus
eetikateooriatega. Deskriptiivne eetika tegeleb eetilise käitumise kirjeldamisega empiirilises mõttes, näiteks kirjeldab eetilisi hoiakuid mingil ajal mingis piirkonnas, kirjeldab eetilisi hoiakuid psühholoogia vahenditega jne. Normatiivne eetika, aga tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Normatiivse eetika teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Neist seisab omakorda eraldi metaeetika, mis uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid propositsioonide kaudu. Metaeetika ei võta ise seisukohta eetika küsimustes, vaid tegeleb pigem keelelis-loogilise analüüsiga. Eetika ja moraalifilosoofia Eetika on tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku
Eetika olemus ja tähtsus ühiskonnas. Eetika on väärtusteadus,mis põhineb moraalsetele kohustusele ja väärtustele ning inimese arusaamadele heast või halvast.Tema eelduseks on vabadus.Eetika arutleb moraali üle õpretades kohaste vahenditega mõtlema väärtustest.Eetika ei anna konkreetset retsepti vaid täpsustab,kuidas mõista,hinnata käitumist,valikud ja vastutada.Eetika kui filosoofia praktiline osa,mille küsimustele ei pruugi olla reaalsuses objektiivset vastest. Sellest järeldub,et eetika on väga tähtis kuna eetika on sama kui käitumise kombed. Käitumine on väga tähtis ühiskonnas,kuna ta aitab kontrollida õhiskonda ja inimesed ei muutu loomaks.Siin me võime öelda,et eetika eraldub meid loomast ja muust jungle maailmast.Eetika ei anna nõu,kuidas käituda vaid täpsustab,kuidas mõista ja hinnata käitumist,kuidas teha valikuid ja oma valikute eest vastutada.Eetika on:väärtushinnangute ja nende mõtteliste kons...
INSENERIEETIKA ARVESTUTÖÖ Küsimused 1. Eetikas uuritakse traditsioonilisi moraaliprobleeme: mis on hea, mis halb. Arutledes moraali üle ja õpetades kohaste vahenditega mõtlema väärtustest. Eetika kuldreegel: „Mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile!“ 2. Eetiline dilemma paneb inimest valida kahe variandi vahel, kuid kumbki ei lahe olukorda eetiliselt vastuvõetavalt. Seega inimene pannakse olukorda, kust tuleb leida kahe halva valiku vahel, parim valik. Näide
Albert Schweitzer on kirjutanud (vaadake 3. õppetükki): "Tõeliselt eetilisele inimesele on igasugune elu püha, ka see, mis inimese seisukohast vaadatuna näib meist kaugel allpool olevat. Vahet teeb selline inimene üksnes paratamatuse sunnil ja igal konkreetsel juhul eraldi, kui olukord nõuab talt otsustamist, kumb elu tuleb ohverdada teise päästmiseks. Neil juhtudel annab eetiline inimene endale iga kord aru sellest, et ta käitub subjektiivselt ning suvaliselt ja peab kandma vastutust ohverdatud elu eest. Inimene, kes juhindub aukartusel elu ees põhinevast eetikast, kahjustab ja hävitab elu üksnes paratamatuse sunnil, kui see on vältimatu, mitte kunagi mõtlematusest." Foorumile esitaksin nüüd kaks küsimust: 1. Kas taimetoitlaste veendumused (vt nt www.veg.ee ) on Albert Schweitzeri vaadetega kooskõlas või on tegemist hoopis erinevate seisukohtadega? 2. Kas karusnahavastaste veendumused ...
panevad iseendid proovile. Ajateenistuse läbides on enamus poistest saanud mehed ning ajateenistuse sallimatus on muutunud isegi osadel kiindumuseks. Kindel on see, et need, kes on ajateenistuse läbinud, teavad, et see sallimatus oli vaid hirm ning teadmatus. Seega nagu näha, oleks palju kergem meil kõigil elada koos, kui me väärtustaksime sallimist. Mida aga tähendaks sallimise väärtustamine? Väärtus on eetikas ja filosoofias püsiv hinnang, mis mingile asjale või nähtusele on antud või selle juurde muul viisil kuulub. Selle mõiste seletuse järgi peaksime me hindama sallimist üksteise vastu, rohkem seda esile tõstma ning nii ka propageerima. Arvan, et nii laheneks maailmas ka terrorismi probleem, kui inimesed hakkaksid uuesti usaldama ning lugupidama nii Idamaadest, kui ka sealsete inimeste usust, islamist. Sest praegused terrorismi probleemid on seotud just hirmuga.
kasutatavate eetikateooriatega. Deskriptiivne eetika tegeleb eetilise käitumise kirjeldamisega empiirilises mõttes, näiteks kirjeldab eetilisi hoiakuid mingil ajal mingis piirkonnas, kirjeldab eetilisi hoiakuid psühholoogia vahenditega jne. Normatiivne eetika, aga tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Normatiivse eetika teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Neist seisab omakorda eraldi metaeetika, mis uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid propositsioonide kaudu. Metaeetika ei võta ise seisukohta eetika küsimustes, vaid tegeleb pigem keelelis-loogilise analüüsiga. Eetikateooriate põhitüübid Eetilisi küsimusi uuritakse ja põhjendatakse enamasti mõnest eetilisest teooriast lähtuvalt
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö instituut Julia Uvarova STSTB 1kõ Sissejuhatus kasvatusteadusse Kas on olemas head ja halba kasvatust? Kasvatus ja võim Esse Juhendaja: Tiiu Kuurme Tallinn 2013 Kasvatusega puutume me kokku igapäevaselt. Kasvatus võib olla nii hea, kui halb. Halb kasvatus seisneb asusaamisest, kui kasvatamine toimub teise inimese vägivaldsest mõjutamisest, tema sunniviisilisest kujundamisest ja alistamisest. Me anname oma teadmisi, oskusi, põhimõtteid, kanname hoolt lapse heaolu eest. Võim ei pane kedagi oma mõtteviisi muutma, vaid sunnib korrigeerima ainult käitumist. Põhjus on selles, et ükski käsk ega karistus ei muuda meie vajadusi. Tundub paradoksaalne, kuid võimu kasutades kaotab kasvataja oma mõjujõu. Seetõttu ei ol...
Eetika: õiget ja väära avastamas - Louis P. Pojman 2005 TÜ eetikakeskus Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras Ettekirjutatavus- moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu nt ilu või majanduslik kasu Avalikkus- moraalinorm peab olema avalik (kõigile teada-tuntud) Teostatavus- norm peab olema teostatav...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
