iseseisvust või eraldumist Gruusiast. 1994. aastal sõlmitud vaherahu järele paigutati Abhaasiasse rahuvalvejõud, milles domineerisid Venemaa üksused. Abhaasiale jäi faktiline kontroll suurema osa üle oma territoorimusit. Apsuad olid saavutanud selle, et Ida-Gruusiast lähtuv migratsioon kui kõige vahetum oht nende rahvuslikule olemasolule neid enam ei ähvardanud. Järgnevatel aastatel pöördus umbes 60 000 grusiinist Abhaasia põgenikku tagasi, põhiliselt Gali rajooni. 4.slaid Sõjalises konfliktis panid mõlemad vaenupooled üksteise suhtes toime hulgaliselt elajalikke metsiskusi ja massitapmisi. Ebaseaduslikust tegevusest kasvas kõik edasine üle sõjaks ja selle üle diskuteerivad eri riikide eksperdid kuni käesoleva ajani. Toime pandud kuritegudest on antud välja mitmesuguseid materjale. Ekraanil näeb ühte tunnistust, milles kirjeldatakse grusiinide poolt pandud kuritegu. 5.slaid
............................................... 8 Lääne-Virumaa 2 Asub Põhja-Eestis, ulatub Soome lahest Endla järve nõoni ja Kõrvemaast Alutaguseni, moodustab ajaloolise Virumaa lääneosa. Lääne-Virumaa koosseisu kuuluvad ka Uhtju saared ja Eesti põhjapoolseim saar Vaindloo, piirneb Harju-, Järva-, Jõgeva- ja Ida-Virumaaga. Hõlmab endise Rakvere rajooni, mis 1. I 1990 muudeti Rakvere maakonnaks ja 26. III 1990 Lääne-Virumaaks. (joonis 1) Kaardil on Lääne-Virumaa (2003) [7] Aluskord Millest koosneb aluskord? Aluspõhi koosneb kahest korrusest, nii nagu see on iseloomulik kõigile platvormidele. Kõige all lasub paks moonde- ja tardkivimitest aluskord. Tardkivimid( graniit, millest tuntumad on rabakivid rabakivi) ja moondekivimid( gneiss, kvartsiit, kildad, amfiboliit ja marmor) [1] [2]
Iseseisvus kuulutati Venemaast 18.11.1918, tunnustati 19.08.1920. Rahaühik on latt (LVL). Daugavpils on linn Lätis Daugava ääres. Ta on Latgale ajalooline keskus. Linnaõigused sai Daugavpils aastal 1582. 1893 1917 oli linna ametlik nimi Dvinsk. Daugavpils on Daugavpilsi rajooni keskus ja omaette 1.järgu haldusüksus keskalluvusega linn. Linna elanikest olid 2007. aastal 53,3% venelasi, 17,8% lätlased ja 14,75 poolakad. Rezekne on linn Lätis Latgales. Rezekne on Rezekne rajooni keskus ja omaette 1.järgu haldusüksus keskalluvusega linn. Elanikke 37 200. Umbes pooled linna elanikest on venelased. Liepaja on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes. Liepaja on sõjasadam ning Liepaja rajooni keskus ja omaette 1.järgu haldusüksus keskalluvusega linn. Elanikke 83 700. Jelgava on Kuramaaa hertsogiriigi pealinn. Ta on Zemgale ajalooline keskus ja Jelgava rajooni keskus. Lisaks on linn 1.järgu haldusüksus, millel on rajooniga sarnane staatus keskalluvusega
Filmianalüüs Film ,,District 9" räägib sellest, kuidas Johannesburgi kohale ilmub hiiglaslik kosmoselaev. Kosmoselaevast avastati tulnukad, keegi ei teadnud, mida tulnukatega ette võtta, seega paigutati tulnukad linnast eraldatud 9. rajooni, mis ajapikku muutus maailma kõige suuremaks slummiks.Slummis elas peale tulnukate ka nigeerlasi, kes äritsesid relvade ja toiduga. Tulnukate tegemisi kontrollis korporatsioon MNU, keda ei huvitanud olendite heaolu, vaid tulnukate relvastus ning kuidas inimesed relvi kasutada saaks ja neist suurt kasumit teenida. Johannesburgi inimestel hakkas kõrini saama tulnukatest ja hakkasid toimuma protestid, seetõttu otsustati tulnukad üle viia 10. rajooni, mis asus eemal Johannesburgist
Minu jaoks ulatub kodukandi piir administratiivpiirist kaugemale. Tegelikult on Katleri asum väga selgelt piiritletud ja seda just maakasutuslikust aspektist. Põhjapoolt piirneb ala Narva maantee ja paekalda järsak. Kolmest teisest küljest on aga tühermaa, mis eraldab Katleri hoonestust teistest elamupiirkondadest. Sellegipoolest tõmban piiri alast natuke eemale, kuna seda ümbritsev tühermaa omab suurt tähtsust kogu rajooni ruumipildis (vt Joonis 2). Katleri rajoonile on selletõttu justkui isoleeritud, mis on samas sellele alale väga iseloomulikuks tunnuseks. Asumi iseloomulikuks tunnuseks on ka lähedal asuv paekallas, mis tagab ka suurepärase vaate linnale ja merele. Peale selle on oluline mainida selle ala puhul hea asukoht kesklinna suhtes, mis omab suurt eelist teiste Lasnamäe rajoonide ees. Joonis 1 Katleri asum Tallinna ja Lasnamäe raamis Joonis 2 Ala piiride skeem
aastal 1984. aastani. Eesti spordi kauaaegsele esindushallile jäi ta töömehena truuks 2001. aastani. Tänaseni pole Eestis lisandunud palju Gildest kiiremini jooksnud sprintereid. Oma rekordite ja härrasmeheliku olekuga jääb ta kindlasti püsima Eesti sprinterite absoluutsesse tippu. 28.04.2008 · Nagu oma asendit, nii ka oma spordisaavutuste poolest tuntakse Paide rajooni keskmise maarajoonina meie vabariigis. Nõndaviisi on see olnud läbi aegade. Mitte esimeste seas, ent mitte ka tagaotsas sörkijana. Siinsest spordielust juttu tehes ei saa vaikides mööda minna jooksudest, millest on kujunenud nagu Paide sportliku tegevuse sümbol. Tahtmatult seostuvad mõtted niisuguste traditsiooniliseks saanud jooksuüritustega, nagu on seda Paide Vallijooks, PaideTüri teatejooks EKP Paide Rajoonikomitee
poolsaar / Pakri saared / Naissaar -konfliktid sõjaväelaste ja tsiviilelanike vahel / elanikud pidid nendelt aladelt lahkuma, kus sõjavägi oli -kaitseministeerium kindralleitnant Lembit Pärn -rahvusväeosade olemasolu võimaldas enamikel ajateenijatel läbida teenistus kuni 1950 Eestis->pärast saadeti laiali mööda Nüukogude Liitu -Eesti NSV jaotati kolmeks oblastiks 1952-1953 (Tallinna/Tartu/Pärnu), 1950 - 39 rajooni/ 1986 15 rajooni Moskva kontrollimehhanismid -iseseisev tegutsemisvabadus oli piiratud -1944. nov - 1947 loodi ÜKP KK (Üleliidulise Kommunistliku Parte Keskkomitee) Eesti büroo:sovetiseerimise kontrollimine kolmes Balti liiduvabariigis / juhtkondadele nõu andmine -teise sekretäri institutsioon: Moskva poolt saadetud sekretär kontrollis liiduvabariigi parteijuhti kelleks oli kohaliku rahvuse esindaja -kodanike pealekaebamine (suhtuti tõsiselt / kontrolliti / vajadusel rakendati vastavad meetmed)
.......................................4 Muld ja taimkate.....................................................................................4 Vaatamisväärsused.................................................................................4 Kasutatud allikad....................................................................................5 Paiknemine Eestis. Kaart. Füüsilisgeograafiline rajoon Põhja-Eestis, Peipsi põhja ja loode pool. Hõlmab Kohtla-Järve rajooni lõuna- ja Rakvere rajooni idaosa. Geoloogiline ehitus. Enamasti tasase maapinnaga, mis kaetud peamiselt jääpaisjärvede ja Suur-Peipsi setetega. Paekivine aluspind ei paljandu. Põhilised on liiv, kruun, peenliiv ja soised alad. Pinnamood. Alutaguse oli jääaja lõpul jääpaisjärvede vetest üle ujutatud. Seepärast domineerivad pinnamoes soostunud liiva- ja viirsavitasandikud. Vahelduvama reljeefiga osadeks on Iisaku- Illuka oosiahelik ning selle kirdepoolseks jätkuks olev Kurtna mõhnastik
ta esmalt kohaliku ennustaja juurde lootuses, et too oskab öelda midagi ta armsa õe kohta. Ennustaja ladus kaarte ja küsis hulga küsimusi. Veidi ajapärast lausus ta Kadmosele:" Sul ei ole mõtet oma õde otsida, kuna mees kes ta endaga kaasa võttis viis ta kaugele. Aga ära karda su õde on temaga õnnelik ja ei tahagi tagasi tulla. Kuid kuna su isa sind koju tagasi ei oota, siis mine siit veidi edasi lõuna poole,kuni leiad ühe majade rajooni, mis veel külaks ei ole nimetatud, arenda see koht külaks ja puhu sealsetele inimestele aktiivsust juurde. Küll näed, sinust saab veel kuulus ärimees." Kadmos tegi nii nagu ennustaja ütles. Ta läks koos oma sõpradega Tallinna kandist veidi edasi ja leidiski elumajade rajooni, millel polnud veel nime. Kadmos võttis pangalaenu ja ostis endale samuti sealt rajoonist maja, kus ta elama hakkas. Ja just nii nagu ennustaja oli ennustanud juhtuski. Kadmos puhus sealsele kohalikule
- Vaino Väljas Kuna Nõukogude Liit tegi kõik, et näida väljastpoolt demokraatlikuna. Valitsuses oli olemas ka täidesaatva võimu esindajad: rahvakomissariaadid, ministeeriumid. Seda juhtis ENSV Ministrite Nõukogude esimees. Seadusandlikku võimu esindas ENSV Ülemnõukogu juht oli ülemnõukogu presiidiumi esimees. Neil polnud tegelikkuses võimu, ei tohtinud esitada küsimusi jne. Pidid olemas olema vaid välise mulje pärast. Kohalikud võimuesindajad: Rajooni Keskkomitee ja külanõukogu ENSV haldus: Venemaaga taasliideti Tartu rahuga saadud alad. Kuni 1950 säilis endine haldus ja maakonnad, alates sellest aastast olid rajoonid, mitte maakonnad, külad jne. 1952-1953 moodustati 3 oblastit Tallinn, Pärnu ja Tartu, kuid otsustati, et see ei toimi. Alates 1962 moodustati 15 rajooni tänapäevased maakondade piirid STALINISTLIK AEG Stalinismi aja saab jagada kaheks: 1944-1950 võimu ülesehitamise aeg
Pärnu randa ohustuvad praegusel hetkel suvel järjest suurenev suvitajate arv. Kuna inimesed saastavad mere vett enda keha peal oleva mustusega, loobivad prügi maha, muudavad tunduvalt ranna üldist välimust, sõidavad ratastega ja ka mootorsõidukitega ranna liival. Oma tegevusega segavad loomade elu ning linnud ja teised loomad ei tee enam oma pesaasi randa. Tulevik: Kui jätkub ranna laiendamine Mai rajooni poole siis selle all kanatavad kõige rohkem loomad ja linnud kelle head elukohad ära lõhutakse. Võib juhtuda mingi õnnetus sadamas ning kui saastained kanduvad randa rikub see vee ning loomad ja linnud surevad suvitajaid ei käiks enam selle ranna osas ning nad otsiks mõne muu koha ning rikuksid sealse elukeskkonna ära. Sagedasemad üleujutused viivad järjest rohkem liiva rannast ära ning liiva osa kaoks rannast.
Gruusia Marek Leotoots ja Maarek Paalberg. Nimi · Gruusia gruusiakeelne nimi on Sakharthvelo () · Nimi on tuletatud paganliku jumala, grusiinide müütilise esivanema kharthlose nimest. Haldusjaotus · Gruusia koosneb kahest autonoomsest vabariigist, 9 piirkonnast ja keskalluvusega linnast (pealinn). · Piirkonnad jagunevad rajoonideks ja rajooni õigustega linnadeks. Iseseisvumine · 21. mai 1918 kuulutati välja Gruusia Demokraatlik Vabariik · 25. veebruar 1921 hõivas Punaarmee Thbilise ja kehtestati nõukogude võim · 9. aprill 1991 taastati iseseisvus Nõukogude Liidust. Presidendid · President kuni aastani 2013 oli Mihheil Saakasvili · Aastal 2013 valiti praegune president Giorgi Margvelasvili Majandus · 2010. aastal oli SKT ühe elaniku kohta 4900 USD aastas.
asetäitjaks organisatsioonilise töö alal. Samuti oli ta instituudi rahvakontrolligrupi esimehe asetäitja. Aastal 1984 oli ta EÜE Veszprémi rühma komandör. Aastast 1985 oli ta palgaline parteifunktsionäär. Ta asus tööle EKP Tartu Rajoonikomitee tööstus- ja transpordiosakonna instruktorina. Samuti oli ta kultuuritöötajate ametiühingu Tartu rajoonikomitee esimehe asetäitja, Karskusühingu EKP Tartu Rajoonikomitee algorganisatsiooni esimees ja Tartu rajooni seltsimehelike kohtute ühiskondliku nõukogu liige. Aastatel 19871989 oli ta EKP Tartu Rajoonikomitee organiseerimisosakonna juhataja. 25. novembril 1988 valis EKP Tartu rajooni kommunistide konverents, kus ta valiti rajoonikomitee liikmeks. Samal päeval toimus rajoonikomitee pleenum, kus oli esitatud tema kandidatuur rajoonikomitee II sekretäri (ideoloogiasekretäri) ametikohale. Tema kandidatuur ei läinud läbi. Tunnustused 2007
Käivad aga kuulujutud hipodroomi likvideerimisest või üleviimisest linnast välja ning selle asemele elumajade ehitamisest. Nõukogude aeg Pelgulinna miljööga haakuvad ka 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate algul ehitatud elamud Ristiku tänava lõpus ja Rukki tänava piirkonnas. Mitmed asumi piirkonnad said tugevalt kannatada 1944. aasta pommitamise käigus. 1950. aastatel ehitati Nisu ja Kaera tänava kanti hulgaliselt 2-korruselisi elumaju ning asumisse loodi Kalinini rajooni kolhoositurg. Kalinini rajooni kolhoositurg tegutses hilisema Mööblimaja kohal ligi 30 aastat .Praeguse Mööblimaja kohal asus 1947. aastast kuni 1976. aastani Kalinini rajooni kolhoositurg. Turg rajati 1944. aasta pommitamisel tühjaks jäänud maale. Algusest peale saatis ettevõtmist ebaedu. Kohta piirasid alati noortekambad ja joodikud. Liikusid 30 pealised kambad, kes kõik tahtsid sulle kruvikeerajat müüa. Isegi kui raha ei olnud, ikka said.
Pangodi maastikukaitseala asub vahelduva pinnamoega Otepää kõrgustiku servaalal Tartu-Otepää maantee ääres. Kaitseala põhiosa moodustab Pangodi järv, mida ümbritsevad mõhnastikud (keskmine kõrgus 125 m ü.m.p). Lõunakaldal asuv kahetipuline mõhn Palumäed on kaitseala kõrgeim osa (ca 145 m ü.m.p.), mille suhteline kõrgus on 40 meetrit. Väga liigendatud kallastega Pangodi järve pindala on umbes 115 ha. Pangodi maastikukaitseala on moodustatud Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee 09.09.1964 otsusega. Looduskaitsealustest taimedest kasvab Palumägedel II kategooria liik võsu-liivsibul (Jovibarba sobolifera ). Peale Pangodi järve asuvad kaitsealal veel Kodijärv ja Kogerjärv e. Väike Kodijärv. Pangodi maastikukaitseala pindala on 383 ha. Kaitseala maa-ja veeala kuulub kahte piiranguvööndisse. 1. Kodijärve pargi piiranguvöönd, kus säilitatakse ja arendatakse ajalooliselt kujunenud
Karl Ristikivi Karl Ristikivi oli Eesti kirjanik. Karl Ristikivi on kirjutanud nii lasteraamatuid, diloogiaid kui ka ajaloofilosoofilisi sarju. Karl Ristikivi on meie noorema ning keskealisegi põlvkonna kirjandussõpradele tuntud peamiselt nn. Tallinna- triloogiaga, mis ilmus uuesti "Eesti romaanivara" sarjas. Kirjanik ise oli pärit vanalt Läänemaalt, ta sünnikodu endises Paadremaa vallas kuulub nüüd Pärnu rajooni. Ta varasema noorpõlve vahelduvad kasvukohad asusid samuti Läänemaal, mille tõttu viimane kajastub mitmeti ka Tallinna-triloogias. Kuna autor sõjasündmuste keerises 1943. aastal sünnimaalt lahkus, püsisid ta noorusaastate osas mõnedki faktid vaidlusalustena, seda isegi tema sünnikoha suhtes. Ta ema siirdus teenijana tööle Kullamaale Jõeääre külla Kaldapealse tallu, mille omanikuks oli konservatiivne ühiskonnategelane ja Riigikogu liige Tonkmann. Siin töötasid Liiso ja Karl Ristikivi hoolega suve ...
· Elanikkond jaotub etniliselt järgmiselt: 59 % on lätlased ja 29 % venelased; enam kui kolmandik elanikkonnast elab pealinnas Riias. Linnadest · Suurim linn on pealinn Riia, kus elab 722 485 inimest, neist lätlasi 42,3%. Teised suuremad linnad on: · Daugavpils (elanike arv 108 091) · Liepaja (85 477) · Jelgava (66 051) · Jurmala (55 408) · Ventspils (43 544) · Rezekne (36345) · Kokku on Lätis 77 linna, 26 rajooni, 432 valda (2007). Poliitiline süsteem · Läti parlamendis Saeimas on 100 liiget, kes valitakse neljaks aastaks. Parlamendi esimees on Gundars Daudze. Läti peaminister on Ivars Godmanis Maavarade hinnatud varud · dolomiit492,8 miljonit m3 · tellisesavi133,7liivakruusa segu710 · liiv794,9 · turvas496,3 · lubjakivi tsemendi tootmiseks402,5 · metsad (2006)3,3 miljonit ha (millest ligi 46% kuulub
com/wp- content/uploads/2011/04/image0006.jpg(21.05.2017) Sel samal nädal ilmunud lehes Reede on kaanel kirjas: ,,Me nõuame: Vabadus! Vabadus! Vabadus!“ Seal ilmus ka artikkel MRP kohta, kus Edgar Savisaar lükkas ümber NSVL valed MRP kohta. http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea Väljavõte Virumaa Teatajast, nr. 162, 23 august 2014 "Balti kett andis vabadustahtele kõvasti hoogu juurde" Tollase Rakvere rajooni täitevkomitee esimehena juhtis Lembit Kaljuvee Balti keti korralduskomitee tööd. Balti ketis seismine tekitas Kaljuvee hinnangul üleva emotsionaalse tunde. Ta meenutas, et Balti kett oli oluline lüli vabaduse teel. "Veerandsada aastat tagasi korraldatud suurüritus ühendas ridu ja võimaldas seni väiksemas ringis toimetanud inimestel tunnetada ühtsus, massi, seda, et teised tulevad ka." Ärgake, Baltimaad On Balti keti jaoks loodud laul
Teist sama palju rolle on ta teinud aga filmides, tele- ja raadiolavastustes. Tunnustust on talle õigustatult jagatud nii NSV Liidu ajal kui ka Eesti Vabariigi poolt. 1966 ENSV teeneline kunstnik 1973 ENSV rahvakunstnik 1973 hooaja näitlejapreemia (Mees, naine ja kontsert) 1978 näitlejatöö eest teleteatris (Kosmogoonia, Kolm rubiini) 1980 Nõukogude Eesti I filmifestivali parim naisnäitleja 1981 NSV Liidu Rahvaste Sõpruse orden 1983 Rapla rajooni majandite preemia (Lesed) 1983 Jõgeva rajooni preemia (Polkovniku lesk) 1984 parim naisnäitleja (Pilvede värvid) 1984 teatriühingu aastapreemia (Pilvede värvid, Nii see just ongi) 1984 festivali Balti teatrikevad parim naisnäitleja Alates 1984 Liina Reimani mälestusõrmuse hoidja 1985 ENSV riiklik preemia (Pilvede värvid, Polkovniku lesk, Armastus ja surm, filmid Naine kütab sauna, Nukitsamees, "Musträstaste" saladus) 1999 Suur Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia parimale naisosatäitjale
Ingerimaa põlisasukad. Ingerimaa on Narva jõe ja Laadoga järve vahele jääv 15 000 km2 suurune ala. Isurid elavad mõnedes Ingerimaa põhja ja loodeosa külades Luuga jõe alamjooksul, Kurgla, Soikola poolsaarel ja Hevaha (Kovasi) jõgikonnas. Administratiivselt kuuluvad nende asualad Leningradi oblasti Kingissepa ja Lomonossovi rajooni. Arvukus Isurite rahvaarv on vastavalt Venemaa 2002. aasta loendusele 327 inimest, neist 177 Leningradi oblastis ning 53 Peterburis. 53,1% Leningradi oblasti ja Peterburi isuritest rääkis isuri keelt emakeelena. 1989. aastal elas Venemaal 449 isurit, kellest 41,9% pidas oma emakeeleks isuri keelt Keel Isuri keel kuulub koos soome, karjala ja vepsa keelega läänemeresoome keelte hulka, lähimad keeled on aunusekarjala ja soome keele idamurded.
VADJALASED Hele Koppel 10t. Klass ARVUKUS 2002. aastal elas neid 73. 2010. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 64 vadjalast. Vadja keele rääkijaid oli sellel aastal 68. 2011. aasta seisuga oskab vadja keelt hästi rääkida 8 vadjalast, keelest arusaajaid on mõnevõrra rohkem. ASUALA Vadjalased on isurite kõrval Ingerimaa. Nad on praeguse Venemaa Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa rajooni põlisasukad. Ajalooallikate, keele- ja arheoloogiaandmete kohaselt on vadjalastega asustatud ala ulatunud varasematel ajajärkudel kaugemale nii lääne-, ida- kui ka lõunasuunas KEEL Vadja keel kuulub koos eesti ja liivi keelega läänemeresoome keelte lõunarühma. See on eesti (põhjaeesti) keele lähim sugulaskeel (ka vadjalased on nimetanud oma keelt maakeeleks – maa teeli).
Suhtumine endast erinevasse filmis ,,9. rajoon" Film räägib tulnukatest, kes saabusid 28 aasta eest Maale. Inimesed ei teadnud mida neilt oodata, kas hävitavat rünnakut või suurt arengut tehnoloogias. Kuna tulnukad olid oma rassi viimased esindajad ning samas ka põgenikud, ei toimunud nii arengut kui ka rünnakut. Olendid paigutati Lõuna-Aafrika 9. Rajooni, mis ajapikku muutus maailma suurimaks slummiks. Inimkond oli juba üsna närvis ning nende kannatus hakkas katkema seoses tulnukatega. Tulnukate tegemisi kontrollis korporatsioon MNU, keda ei huvitanud olendite heaolu, vaid nende relvastus ning kuidas inimesed neid kasutada saaks. Muidugi selleks, et hiigelkasumit saada. Seda kuni päevani, mil üks MNU töötaja, Wikus, nakatus saladusliku viirusega, mis hakkas muutma tema DNAd. Tänu sellele muutusele, sai Wikus kasutada
(Panga all meres olnud koht, mis alatasa rahutult mühisenud ning kus mõnikord vesi lausa keenud. Sinna tulnud igal aastal merejumala heaks kas inimene või loom heita. Hiljem asendunud see õlle ja viina valamisega merre, antud seda "merele maida". Paika, kus ohvritalitus läbi viidi, kutsutud "mari kakk". Seal käidud ka jõululaupäeva- ja uusaastaööl, teada saamaks, kas õnn või õnnetus ees ootamas. Olavi Pesti, Külli Rikas. Kingissepa rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tln., 1983) Mustjala panga tähtsus seisneb selles, et see on Lääne Eesti paekalda kõrgeim ja väljapaistvaim pank, tähtis turismiobjekt, pangal on ulatuslikult jälgitavad panga kivimite lasuvustingimused, koostis ja selle muutumine ruumis. Panga pangal on lubatud turism, geoökoloogilised uuringud ning pangapealne hooldusraie. Loodusmälestisena on keelatud rikkuda Panga panga ilmet, kaevandamine, ehitustegevus ning isetegevuslik mineraalide kogumine.
perioodi arhivaale. Selle põhimõtte rakendamine oleks tähendanud kõigi enne 1944./1945. aastat tekkinud dokumentide üleandmist Tallinna Linnaarhiivist Tartusse Riiklikku Ajaloo Keskarhiivi. Erinevalt Pärnust ja Narvast õnnestus aga Tallinna ajalooliste kogude terviklikkus siiski säilitada. 1950. - 60. aastate Eesti NSV arhiivindust käsitlevad õigusaktid aktsepteerisid edaspidi Tallinna Linna ja Harju Rajooni Riikliku Arhiivi kogude koosseisu erandlikkust teiste linna- ja rajooniarhiividega võrreldes. 1960. aastail hakati arhiivi vastu võtma ka tegutsevate asutuste arhivaale. Alates 1963. aastast, kui loodi eraldi Harju Rajooni Riiklik arhiiv, jäi Tallinna linnaarhiivi tööpiirkonnaks taas vaid Tallinna linn; aastail 1963 - 75 oli arhiivi ametlik nimi Tallinna Linna Riiklik Arhiiv. Osa Harjumaa dokumente anti üle uude rajooniarhiivi, osa Eesti NSV Riiklikku Ajaloo Keskarhiivi. 1976. aastal
· Muuseum on heaks näiteks kultuuriasutusest, mida finantseeritakse nii riiklike kui ka eratoetuste abil. Aastaga on muuseumi individuaalpatroonide arv tõusnud üle 9000, korporatiivseid patroone on enam kui 100. · Guggenheimi muuseum on osa laiemast , 1,5 miljardi USA dollari suurusest Bilbao kaasajastamise projektist. Läinud aastal avati ka linna uus metroo, mille kujundas tuntud inglise arhitekt Sir Norman Foster. Muuseumit ümbritsevasse rajooni kavandatakse veel mitmeid suuri kultuurikeskusi. * Guggenheimi muuseum Bilbaos Koostas: Mark-Hendrik Mäeste; 10B
Kolm Põrsast Elas kord kolm Põrsast ja Emis, ühes pisikeses 2 toalises korteris. Põrsad aga said juba täis ealiseks ja Emis viskas nad korterist välja, kuna tal ei olnud ruumi ega raha neid ülal pidada. Nii siis pididki Tif, Tuf ja Taf endale uue elamis paiga. Tif läks oma vanade sõprade juurde, kuhugi äärelinna mingisse mahajäätud kortermajja kanepit kasvatama ja 24/7 pidu panema. Tuf aga võtis omale naise ja kohe miljonilise noorepere laenu. Nad asusid elama heasse rajooni korterisse elama. Taf võttis ka omale naise, aga ühe miljonäärist 70 aastase vanaeide, kes aga oli kohe kohe suremas. Nemad asusid elama siis kesklinnas luksuslikus majas, millel oli tagaaias suur bassein ja maja eest avanes vaade merele. Taf hakkas ringi sõitma M6´ega ja ei pidanud enam tõõl käima. Aga läks mõni aasta mõõda ja Tif oli ennast väga suurtesse jamadesse suutnud mässida. Temas oli saanud narkar ja tal olid tohutud
Venelased ja lätlased on põhilised inimkond, kes võtavad meie riigi üle. Kaasa arvatud pagulased Aafrikast ja Süüriast Arvatakse, et kui tõstame makse ja palga jätame samaks muutub eestlaste elu paremaks. Kahjuks mitte, sellega parandame hoopis lätlaste elu ning kolime hoopis välismaale ära. St: üle mere Soome Norra ja Rootsi. Hetkel kuulub Eestile 45 339 ruutkilomeetrit maad, nelikend seitse linna neist viis vallasisesed, viisteist maakonda nagu vene ajal oli viisteist rajooni, Eesti kui minu kodumma, mille olukorda mina muuta ei saa kuna riiki valitsus on isepäine jõmpsikas. Kuid minu eesmärk on aidata Lastekodu lapsi. Eestis on asenduskoduteenusel kokku 1 096 last ja noort. Neist 1 048 on orvud või vanemliku hoolitsuseta. Lisaks on asenduskoduteenusel 48 raske või sügava puudega last vanema avalduse alusel. Asenduskoduteenusel olevatest lastest 44% (485) on puudega. Iga kolmas (31%)
NÕUKOGUDE EESTI 39. EESTI NSV VALITSEMINE 1.KORDAME OLULISEMAID AASTAARVE. Millal kehtestati nõukogude võim Eestis esimest korda? 27.10.1917 Millal okupeeris Punaarmee Eesti Vabariigi? 17. juuni 1940 Millal asendus Saksa okupatsioon taas Nõukogude okupatsiooniga? 24.11.1941 Millal saabus nõukogude aja lõpp ja Eesti taasiseseisvus? 1991. aastal 20. augustil 2.MILLISED MUUTUSED TOIMUSID EESTI PIIRIDE JA HALDUSJAOTUSTE OSAS AASTAIL 1944-1953? Piirid Nõukoguliku võimustruktuuri ülesehitamisega üheaegselt muudeti Moskva korraldusel Eesti seniseid piire ja traditsioonilist haldusjaotust. Eesti NSV taastamisega säilitati esialgu olemasolev haldusjaotus. Eesti NSV jäi kuni 1945. aastani kattuma EV territooriumiga. 1945 kehtestati uus haldusjaotus. Piiride muutmine ei omanud mõju EV territooriumile. Eesti idapiiri nimetati Eestis kontrolljooneks. Vallad 1945. a. jagune...
1950. viidi Eesti läbi põhjalik territoriaalne muutus. Kaotati vallad ja maakonnad, nende asemele tekkisid rajoonid ja külanõukogud. Rajoone oli kokku 39, senise 13 maakonna asemel. Lühikest aega 1952-1953 on Eestis ka kolm oblastit: Tallinna, Pärnu ja Tartu. 1950.aastate lõpul sai selgeks, et rajoonide arv on liiga suur. Nende arvu hakati vähendama. Nii nägi Eesti NSV haldusjaotus välja 1959.aastal. 1962.a. viidi läbi järjekordne rajoonide reorganiseerimine. Alles jäi 15 rajooni. Sisuliselt on tegemist tänapäevase haldusjaotusega, vaid rajoonidest on maakonnad saanud. Iseseisev töö Õ lk 103 Millised kontrollmehhanisme rakendas Moskva Eesti NSV-s (nimeta 4)?
..“ Kuupäevane Abhaasia sõda 1998 Sõjaline konflikt Abhaasia valitsuse vägede ja Gali piirkonna etniliste grusiinide vahel. Abhaasia võimud kontrollisid osa Gali rajoonist. 1998. a kevadel situatsioon muutus teravaks. Valge Leegion, Metsavennad ja teised grusiinide võitlejate grupid suurendasid Abhaasia armeele kallaletungide arvu. 26. mail võtsid abhaaside jõud oma kontrolli alla peaaegu terve Gali rajooni. Sõlmiti rahukokkuleppe. Gruusia sõda 2008 Toimumisaeg: 7.-15. august 2008. Toimumiskoht: Lõuna-Osseetia, Abhaasia ja Gruusia Tulemus: Venemaa, Lõuna-Osseetia ja Abhaasia võit. Pärast Abhaasia-Gruusia sõda 2008 25. augustil hääletas vene Riigiduum üksmeelselt Abhaasia ja Lõuna-Osseetia tunnustamise poolt. Abhaasid ei soovi jätkuvalt Gruusiaga uuesti liituda. 2009. a märts- leping Venemaa ja Abhaasia vahel.
"Oh, kui suur Moskva!" mtles Andres. Taha ji Leningradi vaksal, kuhu tulevad rongid Tallinnast. Vasakule - Jaroslavli vaksal, ja vastu, le vljaku - Kaasani vaksal. "Meil Tallinnas on kigest ks vaksal, aga siin - 9." - meenutas Andres. Nad lksid autosse, panid asjad pagaznikusse ja sitsid. See oli ilus Mercedes - esinduslik klass. "Hsti elvad moskvalased" mtles Andres, kui istus masina salongi. ---------------------------- marinaja rostsa - moskva rajooni nimetus jaroslavli vaksal - vaksal, kust lhevad rongid Jaroslavlist ja teistest venemaa kagupoolsetest linnadest Kaasani vaksal - vaksal, kust lhevad rongid Kaasanisse ja teistesse ida- Venemaa linnadesse
maist 1952 muudeti endine halduskorraldus ja uue jaotuse kohaselt moodustati Eesti senise 39 rajooni asemel 3 oblastit: Pärnu, Tallinna, Tartu oblast 1952. aastal nimetati ka Kuressaare rajoon ümber Kingissepa rajooniks. Oblastid Eesti NSV-s likvideeriti 27. aprillil 1953. aastal ning uueks haldusjaotuseks kujunes: Eesti haldusjaotus 1954. aastal 5 vabariikliku alluvusega linna: Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Narva; 30 rajooni 24. jaanuar 1957. aastal likvideeriti Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 13 rajooni 37-st 1962 aastal Pärnu rajoon 15.12.1964 Kohtla-Järve rajoon Maakond ja vald ------1950.a rajoniseerimine----> Rajoon ja külanõukogu STALINI AEG_______________________________________________________________ 21. juunil seati Eestis ametisse Johannes Varese valitsus, sellega oli toimunud ka juunipööre. Peagi toimusid 1940. aasta Riigivolikogu valimised, kus nõukogudemeelsetele
olnud palju vaidlemist, aga väljaandele taheti panna nimi, mis iseloomustaks antud piirkonda, kus leht ilmub. Et Jõgevamaa oli tuntud oma viljakandva maa poolest ning põhitegevuseks oli põllumajandus, siis sellest johtuvalt ka nimevalik. Punalipp ilmus esimest korda 15. mail 1962. Nimi muutus, sest Hrustsovi - aegse majanduse juhtimise ümberkorraldamise ajal moodustati territoriaalsed tootmisvalitsused. Seoses sellega korraldati ümber ka kohalikud ajalehed. Rajoonilehes kajastus rajooni tänapäev, korrapäraselt ilmuvatel koduloolehekülgedel meenutati minevikusündmusi. Aeg ajalt ilmusid klubi loomingu leheküljed, korraldati omaloominguõhtuid. Et kogu elu olu ja tegemisi suunas partei ja valitsus, mille sümboliks oli punalipp, siis siit rajooniajalehele nimi. Vooremaa ilmus esimest korda 1989. aastal. Eestimaa oli liikumas avaruse ja vabaduse suunas. Järjest vähem oli tunda piiranguid, elati, iseseivumissoov eesmärgiks. Siit ka
algkool Teenistuskäik: 1953- .. Eesti Draamateater (vana Tallinna Draamateater) Tunnustus: 2001 Valgetähe III orden 2001 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemie 1999 Suur Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia parima naisosatäitja eest 1985 ENSV riiklik preemie 1984 festivali Balti teatrikevad parim naisnäitleja 1984 teatriühingu aastapreemia 1983 Jõgeva rajooni preemie 1983 Rapla rajooni majandite preemie 1981 NSVL Rahvaste Sõpruse orden 1980 Nõukogude Eesti I filmifestivali parim Naisnäitleja 1978 näitejatöö eest teatris 1973 hooaja näitlejapreemia 1973 ENSV rahvakunstnik 1966 ENSV teeneline kunstnik Keeled: eesti keel vene keel inglise keel /Ilse Ever/
igasugused malevad ja ühingud ja värgid olid. aga peale praha kevade mahasurumist kaotati täielikult see lootus, nii et paljud inimesed andsid lõplikult alla ja hakkasidki kommunismi teenima 5. Millised muutused toimusid sõjajärgsetel aastatel Eesti haldusjaotuses, maaelus ja tööstuses? · Oli 13 maakonda. Rajoonide asemele moodustati 3 oblastit, mis likvideeriti 1953 ning asendati 5 vabariikliku alluvusega linnaga ning oli 30 rajooni. Tartu rahulepinguga piir muutus, 5% kaotati. Uus haldusjaotus 1944-1945-ni, Petserimaa Venemaale, 1950 kaotati vallad, moodustati rajoonid(algul 39 rajooni, hiljem 15), linnades täitevkomiteed , külanõukogud, 3 oblastit. · Maaelu hakkas hääbuma, linnastumine · Algas industrialiseerimine. Võõrtööliste sissetoomine ja rõhk oli rasketööstuses 6. Millal ja miks hakati looma kolhoose? Mida kujutas endast kolhoos?
Eesti Vene piiriküsimus Käesoleval ajal Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel puudub kehtiv piirileping. Leping on ettevalmistatud ja mõlema riigi valitsuste tasandil kinnitatud, kuid ratifitseerimata Vene parlamendi ehk Riigiduuma poolt. Eesti Vabariigi Riigikogu poolt on leping allkirjastatud. Kuna lepingud jõustuvad alles peale mõlemapoolset allkirjastamist, siis täna see ei kehti. Riigipiiri ülesannet täidab ajutine kontrolljoon. Ajalooliselt Tartu Rahu lepingu alusel kulges Eesti ja Venemaa vaheline piir mitmekümne kilomeetri kaugusel Narva jõest ida pool ja kagus teisel pool Petseri linna. Jaanuaris 1919 läks kogu Narva linn (koos Jaanilinnaga) ja kogu Petserimaa Eesti Vabariigi kontrolli alla ning Nõukogude Venemaa tunnustas seda ametlikult Tartu rahulepingus (1920). Pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt 1940 säilis Jaanilinn Eesti osana. Pärast te...
Berliini teletorn Berliinis on palju erinevaid ning huvitavaid vaatamisväärsusi ja turismimagneteid, kuid kindlasti mitte nii kõrget nagu Berliini teletorn. Berliini teletorn asub Mitte rajoonis, mis hõlmab kesklinna ja paljusid valitsusorganeid. Mitte rajooni keskplats on Alexanderplatz, kus asubki kuulus Berliini teletorn. Berliini teletorn on üks viieteistkümnest kõige külastatavamast ehitisest Saksamaal. Aastas külastab teletorni umbes miljon turisti. Teletorn on 368 meetrit kõrge ja ka ühtlasi kõrgeim hoone terves Saksamaa Liitvabariigis. Aga Euroopas on ta kõrguselt auväärsel neljandal kohal. Torni praegune omanik on Saksa Raadio. Berliini teletorni ehitamist hakati planeerima juba 1950 aastal, aga ehitustööd
laevad aga peksid punased vabrikust välja, kus neid oli olnud umbes 120 meest. Punased taandusid ja eestlased allutasid vabriku. Selja taga olevatest tööliste majadest lasti eestlaste poole mõned paugud. Nagu pärast selgus, olid tulistanud vabriku töölised, kelledest pärast mõned kinni võeti ja laevale toimetati. Vabriku vallutamisel sai eestlastest kergesti haavata üks sõdur, taanduvad punased jätsid maha mõisa ja vabriku vahelisele väljale 6-7 surnut. Eestlased jäid vabriku rajooni peatuma, kuna laevad pommitasid mõisat, kus asus kuuldu järgi üks punaste pataljon. Umbes kell 15:00 tuli eestlastele käsk asuda uuesti laevadele ja sõita Tallinna. Tallinnas lahkuti laevadelt ja asuti jälle resakooli majja. Meeste meeleolu peale õnnestunud tuleproovi oli ülev ja nõuti aga uuesti jälle peatset dessanti 10. jaanuar 1919. Peale edukaid lahinguid Loksa rajoonis suunduti Kunda sadamasse, kus
1981 - Teatriühingu eripreemia Kohtu-uurija rolli eest ("Elav laip"). 1982 - Koondise "Mistra" eriauhind Kohtu-uurija rolli eest klassikalavastuste festivalil Viljandis. 1983 - Teatriühingu aastapreemia artikli "Käisin teatris" eest. 1984 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia luulekogu "Tänan ja palun eest. Sirbi ja Vasara aastapreemia luuletuse "Soov" ja artikli "Eesti vanim tegevnäitleja Alfred Mering" eest. 1985 Juhan Liivi luuleauhind luuletuse "Soov" eest. Rapla rajooni teatrikuu preemia Voitinski rolli eest ("Armastus ja surm") Theodor Altermanni medal seoses Draamateatri rajaja 100. sünniaastapäevaga. 1991 - Teatriliidu eripreemia programmilise tegevuse eest Draamateatri tegevuse eest väikesel laval ja lavastuse "Väljakäik" eest. Aitäh kuulamast!
Pärast Eesti iseseisvumist läks hoonetekompleks 1924. aasta 8. märtsil riigi valdusse. Esimesel iseseisvusperioodil asus selles rahukohus, mille järgi ka tänav omale nime on saanud. Nõukogude võimu ajal on Stenbocki majas asunud Tallinna juriidiline kool, ENSV Ülemkohus, erinevad jaoskonnakohtud, apteekide peavalitsus, notariaalkontor ja Tallinna Pedagoogilise Instituudi kunstiklassid. Kuni 1987. aasta novembrini asusid hoones viimaste institutsioonidena Tallinna Oktoobri- ja Kalinini rajooni rahvakohtud, kes läbilaskvate katuste, pragunenud seinte, tuult läbilaskvate akende, külmunud veetorude ja kasutamiskõlbmatuks muutunud ahjude tõttu siit lahkusid. Kaarekujulises kõrvalhoones on 20. sajandil asunud erinevate ametiasutuste kõrval ka eluruumid, kusjuures viimased elanikud kolisid sellest lagunemisohtlikust majast välja alles 1980ndate aastate lõpul. Riigikantselei bilanssi jõudis varisemisohtlik hoone 1990ndate alguses, kuid alles 1996.
Vangis olles mõõtis ta välja Baikonuri kosmodroomi. Pärast vangilaagreid elas Ulutau rajoonis Kasastanis, kus ta töötas maakorraldajana. Tal oli keelatud Eestisse tulla. 1955. aasta diagnoositi Tiefil korduv infarkt, ta sai II grupi invaliidsuse. Ta lahkus töölt ja hakkas taotlema luba Eestisse asuda. 15. mail 1955 sai ta Ulutaust tähtajatu passi ning sõitis Tallinna, kuhu tal elama ei asunud vaid ta kolis oma õe Leena Massovi juurde Rapla rajooni Kommunismi Tee kolhoosi. Siis otsustas KGB Tiefi oma teenistusse saada, kuid kohtumisel KGB esimehe Ivan Karpoviga keeldus Otto Tief kaastööst, mille tulemusel Sovhooside Peavalitsus vallandas Tiefi 1. juulil 1958 töölt ja ta lahkus Eestist sugulase juurde Donbassi, Mospino linna. Elades seal käis ta siiski igal suvel Eestis. Selle eest viis KGB ta 1959. aastal esialgu Pagari tänavale ja edasi Moskvasse. Tiefile tehti ettepanek asuda elama Rootsi ja töötada seal KGB heaks. 1965
AS Kuressaare Veevärk Ettevõttest • AS Kuressaare Veevärk tegeleb puhta joogiveega varustamise ja reovee ärajuhtimisega Saare maakonnas • • Ajalugu • 29. mai 1989 ENSV Ministrite Nõukogu protokolli nr. 12 kohaselt otsustati veemajanduse juhtimine viia tagasi omavalitsuse tasandile. • Kuni 1981. aastani Kingissepa Rajooni Komunaalettevõte Kombinaadi jaoskond • Alates oktoobrist 1981 Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Tootmiskoondise, hilisema RE Eesti Vesi struktuurüksus juriidilise isiku staatuseta • 1. augustist 1994 ME Kuressaare Veevärk • 22. oktoobrist 1996 AS Kuressaare Veevärk • Ettevõttest • AS Kuressaare Veevärk on eraõiguslik aktsiaselts. • Alates 2004.aastast on aktsionärideks Kuressaare linn ja 13 valda aktsiate jaotumisega 2010.a. majandusaasta aruande põhjal vastavalt: • • • • • • Märkus: alates 01.01.2015 on Kaarma, Lümanda ja Kärla valla asemel Lääne...
Xr Lühikokkuvõte Teos “Mina olin siin” rääkis 17. aastasest poisist nimega Rass ja tema poolvennast Mõttusest. Ühel päeval, kui mõlemal noormehel olid näpud põhjas ja jamad kaelas, tuli Rassile meelde, et tal oli suur kogus metamfetamiini taskus. See oli muidugi võla peale ostetud, kuid hakkajad poisid tegid lõpuks 20-nest garammist 30 grammi pulbrit ning teenisid endale korralikult raha. Lõpuks, kui kogu “kraam” oli maha müüdud, oli Rass sõlminud ühel peol rajooni kardetuma mehe Olariga suure diili. Nimelt lubas ta osta Olarilt 2 kilogrammi metamfetamiini. Kahjuks poiss ise seda järgmisel päeval ei mäletanud, kuid ta otsustas Mõssaga, et teevad selle siiski ära, sest mängus olid väga suured summad. Kaup oli peidetud Kajaka baari, naiste wc-sse. Rass ise aga ei julgenud minna seda sealt ära tooma ning nad saatsid kaubale järgi Renita. Renita oli tüdruk, kes oli Rassile lapsest saadik meeldinud, ning nüüd
Muuseumi külastuse eelülesanne Tartu Linnamuuseum Tartu Linnamuuseum on saanud alguse 1955. aastal asutatud Tartu rajoonidevahelisest koduloomuuseumist, mille ülesandeks oli Tartu linna ja kaheksa rajooni Tartu, Elva, Jõgeva, Kallaste, Mustvee, Otepää, Põlva ja Räpina- ajaloo, loodusloo, tööstuse, põllumajanduse ja kultuuri uurimine ning selle kajastamine ekspositsioonis. 1957.a oktoobris toimus muudatus ja muuseumi uueks nimeks sai Tartu Linna ja Rajoonidevaheline Ajaloomuuseum. Muuseumi profiilist kaotati looduslooline osa. 1959. aastal, seoses Elva Koduloomuuseumi rajamisega, muudeti Tartu Linna ja Rajoonidevaheline Ajaloomuuseum Tartu Linnamuuseumiks.
mendivihkamisega. Ühelt poolt on see lugu noortest, kes elavad väljaspool kehtivaid seadusi, käibetõdesid ja moraalinorme. Teiselt poolt on see ühe poisi ülestunnistus sündmustest, mis on jäänud piisavalt kaugeks, et neid saaks valutult jutustada. Vaesusest, vägivallast ja esimesest kinnikukkumisest. Mõned on pidanud seda rohkem musta raha teenimise õpikuks. Teised leiavad, et raamat on eelkõige huvitav lugemine emadele ja isadele, kel pole õrna aimugi, mis diiler tegelikult rajooni garaazide vahel tehakse. Raamat esitab jõulise väljakutse kõigile, kes pretendeerivad tänapäeva noorte elu kajastamisele või selle mõistmisele, ning näitab otsekoheselt, kui ebameeldivate probleemide ja tegelastega tänapäeva eesti noored kokku puutuvad. Mõnes kohas tundub autori fantaasia pisut nagu liiga lendu tõusvat. Näiteks või ,,suurtele poistele" rahahankimise loos. Raamat jätab lugeja põnevusega järge ootama
1945 - vepsa noored hakkavad massiliselt rändma linnadesse, vene keele- ja kultuurikeskkonda. Vepsa külade vanuseline koostis muutub ebaühtlaseks, neisse jääb vähe noort rahvast. Suurem osa Leningradi ja Vologda oblasti vepsa keele kõnelejaid on üle 40-aastased. Äänisvepslaste aladele on juba alates 1930- ndatest organiseeritult suunatud ümberasujaid mujalt Venemaalt, seetõttu on vepslaste osatähtsus vähenenud keskeltläbi 50%-ni; Soutjärve rajooni 2 külanõukogus on vepslased juba vähemuses. Haridus Enne II maailmasõda jagati vepsa lastele soomekeelset haridust, osa vepslasi ühines nn Hõimupataljoniga ning sõdis Soome poolel. Pärast sõja lõppu tabas "vaenlasega koostööd teinud" vepslasi muidugi karistustelaine. 1994 ilmus esimene vepsakeelne luulekogu, Nikolai Abramovi "Koumekümnekoum". Samal aastal taastati Seltozero (Soutarv ´) rahvusvald. Vallas on 14 küla ja 1569 elanikku, neist 42% vepslased
Sellel ajal oli kohustuslik lõpetada seitse klassi, nõnda siis aastatel 1945-1952 sai ta õppida kodukandi algkoolides - Jalgsema algkoolis, Ambla alevikoolis ja Järva-Jaani 7klassilises koolis, keskhariduse sai Tartu I Keskkoolis ning Paide Keskkoolis. Keskkooli lõpukevadel kutsuti 1938.aastal sündinud noormehed kokku sõjaväearvele võtmiseks. Ootamatult peeti Handot riviteenistuseks kõlbmatuks ning anti talle tagavaraväelase pilet. Aastal 1956-1966 oli ta Paide rajooni "külvaja" kolhoosis ja õppis ühtlasi Eesti Põllumajanduse Akadeemias kaugõppe teel agronoomiat, mis jäi lõpetamata. 5 Hilisem tegevus 1.juunil aastal 1966 lahkus ta kodukülast Tallinna ning töötas kuni aastani 1971 ajakirja "Looming" toimetuses, kus ilmusid ka tema esimesed luuletused (aastal 1963) ning esimene kogumik "Maa lapsed" ilmus 1965. Aastast 1969 kuulub ta Eesti Kirjanike Liitu
polguks. Pärast Vabadussõja lõppu paigutati Kuperjanovi pataljon Tartusse. Kommunistide võimuletulekul tabas pataljoni teiste Vabadussõjas eriliselt väljapaistnud väeosade saatus: pataljon saadeti laiali, väeosa varad viidi Venemaale. Pataljoni tegevuse lõpuks võib pidada 21. juunit 1940. a, mil koliti kasarmutest välja Õhtugümnaasiumi ruumidesse Tartus Riia tänaval. Umbes poolteist kuud hiljem transporditi pataljon Tartust Otepää rajooni ning sealt Venemaale. Pärast pataljoni laialisaatmist majutati Võrus paiknevatesse Taara kasarmutesse Nõukogude sõjaväeosa. Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon taasasutati 9. märtsil 1992. a asukohaga Võrus. Pataljoni ülemaks määrati kindralleitnant Johannes Kert, kes oli samas kohas toimunud allohvitseride kursuse ülemaks. 1992. a jõulureedel anti väeosale pidulikult üle lipp, mille kangast ehib surnupealuu selle all ristatud säärekontidega - väeosa ajalooline sümboolika.
Tegevjuht saades ametipostile otsustas alustada suuri renoveerimis töid ettevõttes.Alustades suuri ehitus-ja renoveerimistöid ning vahetades vana inventaar uue vastu.Võrdlevaid hinna pakkumisi ei võetud, inventaari puhul oli oluline kvaliteet ja kallis kaubamärk.Oma töötajad koondati ning hakati sisse ostma teenust. (transport,remonditeenus,tehase katlamaja müüdi maha ning osteti teenust sisse).Üüriti Tallinnasse kallisse rajooni, kalli üüri hinnaga kontoriruumid, mis sisustati kalli inventaariga ning tehti kallis remont. Finantsjuht on olnud juba pikka aega selles ettevõttes tööl.Ta tunneb ennast vana olijana ja on samas ka väga kokkuhoidliku mõtlemisega.Finantsjuht suhtub töösse, selles ettevõttes isiklikult kuna ta on seal tööl olnud algus aastatest saadik. Olukorra hindamine Seoses uue tegevjuhi tulekuga on väärtushinnangud ettevõttes kardinaalselt muutunud
ja aknaraamistuste, piilarite talumite ja jalamite, võlvikonsoolide, sakramendiorvade ja isegi väliskarniisi profileeringud tugevalt nõgusad, konkaavsed; teiste Eesti ehitusmälestiste arhitektuuris domineerivad tasapinnalised või ümarad vormid. (Pesti., Rikas 1983) 4 Kasutatud kirjandus 1. Siin ja sealpool maanteed 1986. Tallinn: Eesti Raamat. 2. Pesti, O., Rikas, K. 1983. Kingissepa rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tallinn: Eesti Raamat. 3. Saaremaa Muuseum 2007. Kuressaare linnus. http://www.saaremaamuuseum.ee/index.php? action=show&type=story&id=1002 (15.05.11) 4. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kunstiajaloo_referaat.htm (15.05.11) 5. Kultuurimälestiste riiklik register 2009. Kuressaare linnus. http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=20868 (15.05.11)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
