Jungi psühholoogia Jungi psühholoogia (tuntud ka kui analüütiline psühholoogia) on väga avatud ja sageli ka raskestimõistetav psühhodünaamiline suund. Selle arusaamine eeldab väga laialdasi teadmisi erinevatest valdkondadest. Selle suuna rajaja oli sveitsi psühhiaater Carl Gustav Jung, kes sündis 1875 Kesswilis. Ta oli Sigmund Freudi õpilane ja imetles teda väga. Temast sai Freudi lemmikõpilane, kuid üsna pea imlnesid nende vahelised maailmavaate erinevused.
Herman Hesse ,,Stepihunt" C. G. Jungi seisukohad: · Inimesele meeldib uskuda, nagu oleks ta oma hinge peremees. Senikaua kui ta ei suuda valitseda oma meeleolu ja emotsioone ega olla teadlik musttuhandest salajasest kanalist, mille kaudu alateadlikud tegurid mõjutavad tema otsuseid ja tegusid, ei ole ta kndlasti enda peremees. · On kurb tõde, et inimese tegelik elu koosneb halastamatutest vastanditest - päevast ja ööst, sünnist ja surmast, õnnest ja viletsusest, heast ja kurjast. Me pole
Mina analüüs Jungi psühholoogia elementide kaudu. Jung oli väga keeruline inimene, ta oli palju lugenud ja reisinud seoses sellega on teda ka raske tõlgendada. Too sama mees on andnud väga palju tänapäeva psühholoogiale ja üldse tervele universumile. Kes on inimene?Kes olen mina? Selleks, et saada nendele küsimustele vastust on vaja teada/ tunda Jungi psühholoogia elemente (keeruline mõtteviis). Nendeks on siis ego,kompleks, persona, vari, arhetüübid. Ego on inimese teadliku Mina keskus, sellest oleneb ka, kuidas inimene ennast sõnastab ja mõistab. Minu jaoks on ego see, kuidas teine inimene hindab ennast, mõnel inimesel nagu öeldakse on liialt kõrge ego. See tähendab seda, et ta arvab endast liiga palju, peab ennast paremaks/kõrgemaks, kui teised on.
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie
CARL GUSTAV JUNG Freud -- neuroosid -- hüsteeria Jung -- psühhoosid -- (kinnis) ideed Jung alustas Freudi toetades. Jungi assotsiatsioonide uuringud ja kompleksiteooria toetasid Freudi väljatõrjumisteooriat. Peatselt hakkab Jung Freudi seksuaalteooria fundamentaalsust kritiseerima. Jungi huvitab enam erinevate kultuuride võrdlemine. Jungi ei huvita üksikisik js seks, vaid ideed, nende tagapõhi. 1912. a. pakub Jung välja libiidokontseptsiooni, millega lööb Freudist lahku, iha ja vaimsed häired on Jungi arvates põhjustatud kollektiivsest alateadvusest. Jungi koolkond vastandab end psühhoanalüüsile, nimetades oma distsipliini analüütiliseks psühholoogiaks. Jungi nägemus on alateadvusel ebaisikuline, universaalne, kollektiivne aluspõhi: PERSONA e
meetodi rajaja. Freud andis kõige valusama psühholoogilise löögi inimese eneseimetlusele, kui ta avastas, et inimese Mina ei ole sugutungi ja teadvustamata protsesside isandaks ja käskijaks, vaid nende kahe kuulekaks orjaks. Inimene istub metsiku ja taltsutamatu hobuse (seksuaalsuse) seljas ja kujutab ikka veel naiivselt ette, et ta juhib hobust. Sveitsi teadlane, psühholoog, psühhiaater ja psühhoterapeut Carl Gustav Jung (1875- 1961) oli Sigmund Freudi õpilane. Kuigi Jungi analüütiline psühholoogia tuleneb Freudi psühhoanalüüsist, oli seal vaidlusi, lahkarvamusi ja pettumusi nende kahe suure mõtleja vahel, tipnedes suure lõhega kahe kunagi hea sõbra vahel. Põhierinevused Freudist: 1. Loobus Freudi käsitlusest, et kõik on tingitud minevikust. 2.Eitas seksuaalsuse primaarsust. 3. Alateadvusel pole bioloogiline, vaid sümbolistlik iseloom.
Carl Gustav Jung · C.G.Jung elas 26.juuli 1875 6.juuni 1961 · Ta oli Sveitsi psühhiaater ja analüütilise psühholoogia rajaja · Õppis Baseli Ülikoolis arstiteadust · Aastast 1900 hakkas tegutsema psühhiaatria alal Eugen Bleuleri jurues Burghölzlis · Tema doktoritöö kandis pealkirja "Niinimetatud okultsete nähtuste psühholoogiast ja patoloogiast". · Aastal 1903 abiellus ta Emma Rauschenbachiga. · Carl Gustav Jungi looming on peale psühhoteraapia mõjutanud ka psühholoogiat, teoloogiat, etnoloogiat, kirjandust ja kunsti. · Psühholoogiasse on Jungi mõistetest võetud eelkõige kompleksi, ekstravertsuse, introvertsuse ja arhetüübi mõiste. · Kuigi esimesena analüüsis unenägusid Sigmund Freud, siis Jung on ka unenägude uurimises maailmas üks esimestest ja väga kuulus. · Jung keskendus unenägude uurimisel sellele, mida alateadvus unenägude kaudu öelda püüab.
moraalikoodeks. Umbes 10. eluaastaks kujuneb välja. Egol on tasakaalustav roll, ID on tugev siis on naudinguinimene, kui tugev superego piirides kinni. Neuroos tekib kui üks üle teise liialt domineerib. ,,Sealpool mõnuprintsiipi" libiido ja agressiivsus juhivad. Alateadlikult on inimese eesmärk surra. Psühhoanalüüsis on 2 etappi seksuaaltung ja agressiivsustung, ta ideid mõjutas I maailmasõda. 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus Erinevusõpetus libiido on inimese vaimne energia. Vaimne energia väljaspool ekstravert, vaimne energia sees introvert. Vastasseisud tulevad sellest, et nähakse teineteise juures negatiivseid külgi. 4 alatüüpi : mõtlev, tunduv, aistiv ja intuitiivne. Jagas terved inimesed ekstra- ja introvertideks. Ekstraverdid võivad kaotada sideme sisemaailmaga ja vastupidi. Arengu eesmärk on endas saavutada kõik 4 tüüpi
Püüdleb naudingu poole. Ego tekib alates kuuendast elukuust, tema ülesanne on rakendada Idi energiat. Veel hiljem tekib Superego. See on inimese moraalikoodeks, südametunnistus. See, mis ühiskonnast läbi kasvamise inimese isiksusse jõuab. Hakkab tekkima alates 2 aastast või hiljem. Peab leidma isiksuse tasakaalu. Kui domineerib Id, siis on lõbujanu. Kui domineerib Superego, siis on inimene tugeva ühiskonnasurve all. Mõlemal juhul on oht neuroosideks. Pilet 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus. Jungil on kaks suurt õpetust. Erinevusõpetus, ehk kõik see, mille poolest inimesed erinevad, on erinevad psühholoogilised tüübid. Sinna alla käivad ka temperamenditeooria, mis põhineb suhtumisel iseendasse ja maailma. Energiaks on libiido. Kui see on suunatud välja ekstravert. Kui see on suunatud sisse introvert. Ekstravert on elav, hea suhtleja, hea kohaneja, vajab seltskonda, pealiskaudne.
................................ 7 Sensoorselt-eetiine SEI ...........................................................................................................8 Kokkuvõte..................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus................................................................................................................. 9 Referaadi eesmärk tutvustada Carl Gustav Jungi poolt loodud isiksuse tüpoloogiat. Natuke ka rääkida selle edasi arendusdest Myers-Briggs'i tüpoloogia küsimustiku ja teadusharu sotsioonika näol. Lisaks lühidalt kirjeldada mõningaid isiksusetüüpe sotsioonika alusel. Sissejuhatus Juba ammustest aegadest on inimene püüdnud jagada erinevaid inimesi eri tüüpideks. Lisaks muudele tunnustele on seda tehtud käitumise ja iseloomu alusel. Hiina meedikud VIII- VII sajandil e.m.a
Üldinteligentsuse kontseptiooni loojaks on - Charles Spearman Ego kaitsemehanismide loetelus nimetatakse ebasoovitavale motiivile teadlikult valitud vastupidist tegevust- reaktsiooni formerimiseks B-Love on armastus; mida kirjeldas- A. Maslow J.Kelly konstruktide teoorias eristatakse konstruktis kahte poolust. Nende nimed on- eksplitsiitne/ inmplitsiitne poolus Ego kaitsemehanismide loetelus nimetatakse teise inimese alateadliku imeteerimist- indentititserumiseks Carl Jungi teoorias manifisteerub kollektivne alataeadvus eelkõige - sümbolites ja unenägudes Anaalse isiksuse kõige üldisemaks iseloomustavaks omaduseks on- sõltuvus/ võimuihalus/ saavutusvajadus ??? Esimese inteligentsustesti loojaks oli- A. Binet E.Eriksoni psüühosotsiaalse arengu mudelis on alates umbes 50 eluaas. Põhiproblemiks- ego tervislikkus Adleri isiksuse kontseptioonis räägitakse valest elustiilist see kujuneb välja lapsepõlves
Püüdleb naudingu poole. Ego tekib alates kuuendast elukuust, tema ülesanne on rakendada Idi energiat. Veel hiljem tekib Superego. See on inimese moraalikoodeks, südametunnistus. See, mis ühiskonnast läbi kasvamise inimese isiksusse jõuab. Hakkab tekkima alates 2 aastast või hiljem. Peab leidma isiksuse tasakaalu. Kui domineerib Id, siis on lõbujanu. Kui domineerib Superego, siis on inimene tugeva ühiskonnasurve all. Mõlemal juhul on oht neuroosideks. Pilet 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus. Jungil on kaks suurt õpetust. Erinevusõpetus, ehk kõik see, mille poolest inimesed erinevad, on erinevad psühholoogilised tüübid. Sinna alla käivad ka temperamenditeooria, mis põhineb suhtumisel iseendasse ja maailma. Energiaks on libiido. Kui see on suunatud välja ekstravert. Kui see on suunatud sisse introvert. Ekstravert on elav, hea suhtleja, hea kohaneja, vajab seltskonda, pealiskaudne. Introvert on
Äikese ja lume jumal Kunu vihastanud jungi rahva pealikute peale sellepärast, et nad lubasid oma rahval põletada metsi. Kunu otsustas neid karistada. Must tahm kattis mäed ja jumal Kunu lõikas ära tee jungi rahvale pealinna püha Titicaca järve ääres. Näljased ja janused inimesed, jäänud ilma oma pealikutest, olid sunnitud rändama mööda maad. Siis nad avastasid juhuslikult kokapõõsa imelised omadused - oli vaja vaid närida selle põõsa lehti, kui taastus jõud, kadus väsimus. Lõpuks inimesed ületasid mäed ja jõudsid oma linna tagasi." Niisugune on vana indiaanlaste legend. Coquero - kokalehtede närija- segab kokapõõsalehed lubja või taimetuhaga, vormib segust
Jung on sveitsi psühholoog. Sündis I875.aastal. Kirikuõpetaja perekond. Isast sai külapastor. Tal oli väga kuulus vanaisa, kelle auks pandigi pojale nimi. Vanaisa olnud Goethe sohilaps. Vanaisa oli tolle aja Euroopa üks tuntumaid kirurge. Ema oli aadlisoost ja religioosne naine. Talle hakati õpetama ladina keelt. Tema unejuttudeks olid eri maade religioonilood ja müüdid. Hiljem kolib pere Baseli lähedale. Lapsepõlv möödub Reini jõe kaldal. Voolav vesi on Jungi jaoks oluline sümbol. Jõega seotud mälestustest tingituna tekivad jõega seoses religiooni vastu kahtlevad tunded. Ta näeb uppunute veest välja tõstmist. Ta ei usu, et jumal inimesi vee alla kutsub. Temast kasvab üksildane, enesessetõmbunud, sensitiivne/tundlik mees. Tema puhul mängivad rolli unenäod, mida peab tähtsaks juba lapsest saati. Näeb unes trooni peal inimesteõgijat. Ta leiab kirjandusallikatest, et see on viljakuse sümbol
Lõhavere linnus Lõhavere linnust peetakse üheks käige põhjalikumalt uuritud linnuseks Eestis. See asub Viljanimaal, Olustvere ja Suure-Jaani vahel, praegusest Lõhavere asulast 2km eemal. See avastati 1880. aasta suvel õpetaja ja arheoloogi Jaan Jungi poolt. Ta teostas ka esimesed kaevamised. Samuti pidas Jaan jung linnust Lembitule kuuluvaks, seda kinnitasid ka hilisemad uuringud. Arvatakse, et ta Lembitu oli ka Lõhavere, toonase Leole, vanem. Lõhavere oli linnusena kasutusel 12.-13- saj, siis kannatas see ka kahel korral tulekahju käes. Esimest korda hävis linnus ilmselt 1211. aastal, kui suur vallutajate vägi tuli Metsepole kaudu Sakalasse. Teine rünnak toimus 1215. aastal ja pärast piiramist linnus süüdati. Kolmandal
saada. -) Seksuaal- ja agressiivsustung on läbi põiminud ja usub ka, et kõige julmemas agressiivses teos võib olla jälg seksuaalsusest. Freudi ajal räägiti peamiselt seksuaaltungist, kuid pärast Freudi surma, on rohkem rääkima hakatud just agressiivsus tungist. -) Seksuaaltungi energia liibido; agressiivsustungil oma nime ei ole. * ,,Tootem ja tabu" sisuliselt vastus Jungile, et ka Freud suudab kirjutada Jungi meelis teemadel ehk Freud üritas seletada ühiskonna ja religiooni teket. -) Raamat põhineb müüdil, mis võis kunagi juhtuda või mitte kunagi meie eellased elasid ürgkarjas, keda juhtis tugev isane kõik emased olid ta naised ja mehed ta pojad. Ühel päeval sai poegadel isast kõrini, nad tapsid ta ja sõid ta ära ning alguse sai suur orgia. -) Edasi hakkas juhtuma see, et keegi enam ei soovinud karjajuhi rolli võtta ning hakkasid
vastuolust sellesse õnnestus tal sinna jääda kuni projekti lõpuni 1943. aastal. Samal aastal toimus New Yorgis ka Pollocki esimene personaalnäitus ja ta sõlmis aastase lepingu tolleaegse New Yorgi kõige prestiizikama kunstikoguja Peggy Guggenheimiga. Guggenheimi galerii grupinäitusel avastas Pollocki tööd ka kunstikriitik Clement Greenberg, kellele Pollocki hilisem kuulsus suuresti tänu võlgneb. Mitmed aastad raviti Pollockil alkoholismi ja depressiooni, ning sel ajal tutvus ta Carl Jungi teooriatega, mille alusel hakkas ta välja töötama oma isikupärast maalimisviisi. 1945. aasta oktoobris abiellus ta oma kauaaegse kunstnikust kallima Lee Krasneriga, misjärel koliti Springsi East Hamptonis New Yorgi osariigis. Elukohaks sai puust maja, mille lähedal asuvast küünist sai peagi Pollocki stuudio. Küün oli täiuslik stuudio Pollockile, katsetamaks voolava värviga. Ta hakkas lõuendeid põrandale asetama ja leiutas nõnda tehnika, mis sai nimeks dripping ('tilkuv')
Eestis. 3. Kes oli Wilhelm Neumann ja mille poolest on ta Eesti muinsuskaitse ajaloos oluline? Saksa päritolu kunstiajaloolane, arhitekt. Nimetatud ka Baltimaade muinsuskaitse isaks. 1888.a avaldas muinsuskaitsealase kirjutise, kus toonitas ühiskondlikku kaitse ja usaldusisikute võrgustiku loomise vajadust. 1914. a esitas käsitluse linnatuumikutest kui tervikutest, linnaplaanist kui ajaloolisest ürikust ning muinsuskaitsest ja muinsuste hooldusest. 4. Milline on Jaan Jungi tähtsus Eesti muinsuskaitse ajaloo kujunemisel? Tegutses aktiivselt rahvuslikes seltsides ning tegi kaastöid ajalehtedele. Jaan Jungi võib pidada esimeseks eestlasest arheoloogiks (täiendas end muinasteaduste alal nii Soomes kui ka mujal Vene impeeriumis). Ta uskus eestlast kultuuri olemasollu muinasajal. Oma tööst ja seltsitegevusest vaba aja pühendas ta Eesti koduloo uurimisele, eriti huvitasid teda vanad linnamäed ja kalmed. 5
sajandi algusest pärinev Codex Zamoscianus Warsawiensis, mida peetakse ka kõige originaalsemaks ümberkirjutuseks. Esimest korda ilmus Henriku kroonika trükis juba 18. sajandil, samal ajal ilmus ka selle saksakeelne tõlge. Eesti keeles ilmus Henriku kroonika osi Jakob Hurda teoses "Pildid isamaa sündinud asjust", mis ilmus 1871. aastal "Postimehe" lisalehes ning 1879 ka eraldi raamatuna. Esimene täielik tõlge ilmus aastatel 18811884 Jaan Jungi poolt teostatuna. Esimene teaduslik väljaanne ilmus aga alles 1962. aastal Rootsis, seni teaduslikus mõttes parimaks tõlkeks peetakse 1982. aastal ilmunud Richard Kleisi tõlgitud ja Enn Tarveli toimetatud versiooni, kus paralleelselt eestikeelse tekstiga on olemas ka ladinakeelne. Sellest on ilmunud kaks uustrükki (1993. ja 2005. aastal), kus ladinakeelne tekst puudub
viia inimese isegi hüpnootilisse transsi, kus ta on silmitsi oma probleemi allegoorilise lahendusega.” Lisaks sellele peegeldab vabavärss irratsionalismi, mõistuse jõuetuks tunnetamist alateadvuse kõrval. 4) Luule lugemisest veelgi teraapilisem on luule kirjutamine. Luuletust kirjutades keskendub inimene antud ülesandele, mille abil väheneb kaos ja segadus tunne, samuti korrastatakse ka mõtteid. ” Tuntud Šveitsi psühhiaater ja psühholoog Carl Gustav Jungi on öelnud, et “Kontseptsiooni järgi ilmneb patsiendil luuletustes kõigepealt oma haiguse projektsioon, järgnevalt lapse arhetüüp, siis kangelane ja lõpuks tema ise.” Lisaks sellele, kui inimene on algul olnud kinnine ja alati kaitseseisundis, siis kirjandusega tegelemine muudab inimest rahulikumaks ning avatumaks.
Õpilase rollid draamaõpetuses · kunstnik · kriitik · uurija Draama sünnib nii, et loome fiktiivse maailma. See on kokkuleppeline ühistegevus, mille kokkuleppelised elemendid on: ruum, aeg, reeglid, rollid, lugu. Draama on lugude jutustamine kõikvõimalikel viisidel. Muinasjutud on olulised, sest need lubavad lapsel mõista, et elu on tervik, narratiiv. Minu elu on ka lugu. ,,Inimene on valmis kannatama/taluma tohutult raskusi, kui ta teab mille nimel" Jungi öeldud. Draama, muinasjutud, ilukirjandus õpetavad elu tähendust. Enesearenduslik draama Selgitab välja minu individuaalsed ressursssid. Enda ja teiste tugevustest arusaamine. Aitab jõuda selgusele enda emotsioonidest, kuidas ma saan enda emotsioone juhtida. Puhkamise, mängimise, lõõgastumise legaliseerimine annab legaalse võimaluse puhata. Aitab unustada seega puhata. Draama lubab mingi hetk kujutletavate tegevustega distantseeruda oma muredest. Siis on vähem
koolituse saanud arheolooge, kelle teadmised saavad kasutust selles teadusharus. Järgnevalt aga annan ülevaate maastikuarheoloogia kujunemisest Eestis. 3 Maastikuarheoloogia kujunemine Eestis Maastikuarheoloogiat kui arheoloogilist suunda ei saanud tekkida enne, kui polnud tehtud põhjalik ja usaldusväärne andmebaas arheoloogilistest leiukohtadest. Esimesed muististe registreerimisid Eesti aladel toimusid Jaan Jungi eestvedamisel 19.sajandi lõpus. Jaan Jung oli kooliõpetaja, kes huvitus väga ajaloost ning eriti ajaloolisi väärtusi omavatest vanaaja mälestistest. Korrespodentide abiga koguti kokku andmed munasaja muististe ja irdleidude kohta üle Eesti. 1920.aastatel viidi läbi teine muististe registreerimine professor Aarne Michaël Tallgreni juhtimisel. Töö käigus kontrolliti varasemat informatsiooni ja täiendati Jungi nimekirju oluliselt uute teadetega
Joosep – abielurikkumisest hoidumine Jeesus – Laatsaruse ülesäratamine surnuist 5. Usku ainujumalasse nimetatakse religiooni- ja kultuuriloolaste poolt... - monoteismiks 6. Maalikunst kujutab enesest püüdu „tõlkida“ lõuendile fragmuent oma elavast maailma-tajumusest. Sestap ei pruugi kunsti............... sugugi tingimata spetsiifiliselt religioosse teemavaliku kaudu väljenduda. - religioossus 7. Millist loetletud arhetüüpidest ei saa Carl G. Jungi järgi eristada Jumala- kujutlusest? - Ise 8. Millised piiblilugude tegelased ja lood kuuluvad kokku? Jesaja – Messia sünni ettekuulutus Lott – Soodoma ja Komorra hävitamine Saalomon – Jeruusalemma templi ehitamine 9. Gregoriuse laulu tuleb muusika ja religiooni seoste seisukohalt käsitleda kui... - muusikalist palvet. 10. K. Armstrongi meelest on müüdid tänapäeva inimesele muutunud kasutuks. - Vale 11. Iisraeli esimene kuningas oli Saul. - Õige 12
Kunstiteraapia abil saab suurendada kliendi kaasatust muutuste protsessi. Kunstipõhiste meetodite kasutamine diagnostikas annab hea võimaluse kliendi arengu ning erinevatel funktsioneerimistasanditel toimetuleku hindamiseks. See aitab püstitada arengulise eesmärgi. Cathy A. Malchiodi (2005) järgi, et leidsid Saksa psühhiaatrid E.Kraepelin ja K.Jaspers juba aastal 1912, et patsientide joonistuste kasutamine võib olla abivahendiks psühhopatoloogia mõistmisel. Kirjeldatakse ka Freudi ja Jungi teooriaid, mis on arusaamisel, et kunstiline väljendus ja kujutised omavad olulist kohta psühhiaatrilises hindamises ja ravis. Psüühikahäirega inimeste paranemisprotsessi toetamises annab edukalt ära kasutatada, ja seda ka järjest rohke teadlikult ka Eestis tehakse, erinevaid kunstiteraapia vorme (nii kunsti-, muusika-, draama-, tantsu- kui ka liikumisteraapia). Samadel põhimõtetel toimib ja toetab kunstipõhiste tehnikate kasutamine edukalt ka
psüühiline funktsioon ja informatsiooni aspekt, sageli ajatakse omavahel segi, kuna nende tähistuseks sotsioonikas kasutatakse samu märke, kuigi on olemas erinevus ja see on umbes sarnane, kui raadiovastuvõtja ning raadiolainete puhul: esimene on aparaat, teine signaal, mida see aparaat vastu võtab. Igal juhul, need kaks mõistet täiendavad teineteist. Sel samal põhjusel A.Augustinaviciute poolt pakutud informatsiooniteooria on täiendanud Jungi teooriat psüühilistest funktsioonidest ning osutus võtmeks tema tüpoloogia desifreerimiseks. Kahe teooria süntees võimaldas välja töötada sügavaltsüstematiseeritud metoodikat, mida võib kasutada mitte ainult inimsuhete ,,mehhanismi" uurimiseks, vaid ka nende suhete prognoosimiseks. Ilma psühholoogia ja informaatika sünteesita poleks võimalik ka konstruktiivne lähenemine eluliste psühholoogiliste probleemide lahendamiseks
Ma tean, kuidas uudisteks kirjutatud ja toimetajatele vastuvõetavaid pressiteateid laiskadele ajakirjanikele saata. Tean, palju makstakse kirjandite, kõnede, kursuse- ja lõputööde kirjutamise eest, tunnen harituse ja hariduse kõiki erinevusi ning võin Hesset parafraseerida otse ja keerutamata. Persse see kirjand, õppimine ja reeglid, persse mingu ka ühiskond, inimesed, raha, armastus kõik võltsväärtused ja teeseldud tunded. Minnes võtku nad kaasa Maslow püramiid, Freudi, Jungi, Frankli, Lacani jt teooriad. Ajal, mil väline hiilgus ja näiline edukus on tähtsam inimese sisemusest, ning kuskil ministeeriumi määruses või Perekooli foorumis reglementeeritakse, mitu korda peab tulevikku teed sillutavas kirjandis mainima Tammsaaret, ei tasuks midagi tõsiselt võtta.
3. konformism- püüdlusmugandumisele ja teistega samastumine. · Analüütiline psühholoogia- Garl Gustav Jung Freudi lemmikõpilasena arendas selle välja peale lahkhelide tekkimist oma õpetajaga. Siin saab määravaks mitteseksuaalne elujõud ja alateadvuse on liikumapanevateks jõududeks allasurutud isikliku elu sündmused ning kollektiivse alateadvuse arhetüübid (pärilik liigiomane alateadvus). Jungi käsitluses on inimene ürgkarja liikme staatuses, kuid varjatud kujul. Käitumist, suhteid ja püüdlusi reguleerivad: 1. animus- ürgisa, meesalge; 2. anima- naisalge; 3. tule, taassünni jpm arhetüübid. Jungi teeneteks on introvertsuse ja ekstravertsuse kui isiksuse tüüpe tähistavate mõistete kasutuselevõtt, assotsiatsioonitestide loomine ja sümbolite psühholoogiline analüüs
luua) ja agressiivsustung (surmatung, tung hävitada). Selle ideega tuleb ta välja pärast II maailmasõda, kui ta nägi selle koledasi.Ta väidab, et inimene alateadlikult püüdleb surma poole. Freudi eluajal oli esikohal kindlasti seksuaaltung (seda uuriti rohkem). Pärast teist maailmasõda on see tähtsus nihkunud pigem agressiivsustungi poole. Freudi meelest on need mõlemad pidevalt omavahel segunenud- igas julmusaktis on enamasti ka mingi annus seksuaalsusrahulolu. 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus Sarnasusõpetus: Jungi sarnasusõpetus koondab kõike seda, mis on inimestes ühine ja sarnane. Kõige tipus on minateadvus ja põhjas kollektiivne alateadvus. Arhetüüp teatud ettevalmistussüsteem, mis on ühel ajal nii kujutlus kui ka emotsioon. See on nagu sümboliline arusaamise käitumisskeem. Arhetüübid on enamasti seotud kollektiivse alateadvusega. Arhetüübid pärandatakse teatud ajustruktuuriga edasi. See põhjus, miks teatud asjad erinevates
parimaks taastatud erahooneks Tallinna vanalinnas. Minnes tagasi Jakobsoni villa juurde siis võib nentida, et tegu on Eesti funktsionalismi ühe parima näitega, kus on erakordselt hästi säilinud nii välisilme kui ka interjöör. Maja on välimuselt rohkem nagu tasakaalustatud abstraktne skulptuur, mitte aga kellegi kodu. Pilt Jakobsoni villast tänapäeval: 20nda sajandi eramajadest meeldis mulle veel Mark van Jungi eramu, mis asub Roosikantsi 4b Tallinnas. Maja on planeeritud aastal 1930-1932 arhitekt Olev Siinmaa poolt. Alumise korruse moodustavad töötuba, saal, söögituba, mis on anfilaadselt ühel teljel ning koridoriga selgelt teenindavatest ruumidest eristatud. Sopiline ning mahuline ülesehitus on võimaldanud ruume hästi proportsioneerida. Ülakorruse magamistoa juurde kuulub suur päikesepoolne terrass, põhjapoolses küljes on eraldi ärklina puhkenurk raadio kuulamiseks
vastuolust sellesse õnnestus tal sinna jääda kuni projekti lõpuni 1943. aastal. Samal aastal toimus New Yorgis ka Pollocki esimene personaalnäitus ja ta sõlmis aastase lepingu tolleaegse New Yorgi kõige prestiizikama kunstikoguja Peggy Guggenheimiga. Guggenheimi galerii grupinäitusel avastas Pollocki tööd ka kunstikriitik Clement Greenberg, kellele Pollocki hilisem kuulsus suuresti tänu võlgneb. Mitmed aastad raviti Pollockil alkoholismi ja depressiooni, ning sel ajal tutvus ta Carl Jungi teooriatega, mille alusel hakkas ta välja töötama oma isikupärast maalimisviisi. 1945. aasta oktoobris abiellus ta oma kauaaegse kunstnikust kallima Lee Krasneriga, misjärel koliti Springsi East Hamptonis New Yorgi osariigis. Elukohaks sai puust maja, mille lähedal asuvast küünist sai peagi Pollocki stuudio. Küün oli täiuslik stuudio Pollockile, katsetamaks voolava värviga. Ta hakkas lõuendeid põrandale asetama ja leiutas nõnda tehnika, mis sai nimeks dripping ('tilkuv')
Ta ei sallinud oma uut kasuema ning kutsus teda ,,kurjaks kasuemaks". 1930. aasta lõpus, lühidalt pärast neutriino postuleerimist ja pärast abielulahutust Käthe Margarethe Deppnerist novembris, kellega ta oli jõudnud abielus olla vähem kui aasta, varises mees täiesti kokku. Ta hakkas jooma ning ta elu ähvardas allakäik. Ta konsulteeris psühhiaatritega, et vastust leida oma arhetüübilistele unenägudele ning lõpuks muutus ise psühholoogide, eriti just Carl Jungi, parimaks õpilaseks. Üsna pea hakkas ta kritiseerima Jungi epistemoloogia teooriat ning pühendas palju aega selle uurimisele, eelkõige just sünkroonsuse uurimisele. Suur osa selle teema käsitlusest on kirja pandud tema kirjadest koosneva teosena ,,Atom and Archetype", mis on kirjutatud koostöös psühholoog Jungiga. Pauli arvas, et psühholoogias on teadvus ja alateadvus samuti komplementaarsed, teineteist täiendavad. Pauli nägi täiendavust objektiivse teaduse ja subjektiivse
m ja sügavusega 2,5 m. Soolikataoline käik lõpeb kinnivarisenud lõiguga, mida 1950. a. veel ei olnud. Siis viis käik välja suurde langatuslehtrisse, mis oli tekkinud kõige suurema maa-aluse saali, nn. Vanakurja vatsa sisselangemisest. See lehter on ligi 10 m lai ja 4 m sügav; nõlvades paljandub liivakivi ja sees kasvavad juba suured puud. Vanakurja vats on ilmselt olnud Helme suurim grott. Selle sissevarisemine toimus möödunud sajandil, mis järeldub J. Jungi andmeist, kes kirjutab, et idapoolne saal on juba tema poisikesepõlves sisse langenud. Vanakurja vatsa olevat vanasti suubunud 8 käiku. Üks, mis viis sinna otse oru nõlvalt, oli 5-6 m pikk ja kuni 1,5 m lai tunnel kõrgusega ligi1,5 m. Seda võis veel näha 1966. a., kuid vastaspoolne ots oli juba siis kinni. Samal ajal suubus Vanakurja vatsa veel 4 madalat käiku, mille avad olid langatuslehtris näha. Nüüd on avasid vaid üks, kuid see on nii kitsaks muutunud, et suurem inimene
arhetüübid: arhetüüp persoona, arhetüüp vari, arhetüüpide paar anima ja animus, arhetüüp self (isesuse arhetüüp). · Arhetüüp persoona Persoona oli antiiksetes etendustes mask. Sellest lähtubki Jung persoona arhetüübi puhul. Persoona natuke sarnane Freudi superegoga. Persoona on see, mis inimene näib endale, teistele, mis on temalt nõutav, milline ta arvab ennast kasulik olevat, milleks ta näeb ennast kohustatud olema jne. Persoona on Jungi meelest mitte väga negatiivne asi, vaid seda on vaja oma eesmärkide saavutamiseks. See tähendab, et igal ametil on oma ideaalne mask. Selleks, et seda rolli hästi täita, on vaja selle maskiga samastuda. Mida paremini me seda maski omaks võtame, seda rohkem me saame kiitust ja tunnustust. See ongi oma sihtide saavutamiseks hea. Samas ütleb Jung, et see on tegeliku tõelise mina moonutamine ainult selle pärast, et mingeid keskkonnanõudeid täita. Sageli on ta veel
Jutustus ,,Hommikumaaränd" ja romaan ,,Klaaspärlimäng" kuuluvad kokku, jutustades inimvaimu ajatusest, omakasupüüdmatust vaimsuse teenimisest ja aukartusest elu sees. Peale nimetatud teoste on Hesse kirjutanud veel teisigi jutustusi, muinasjutte, luulet, mälestusi, arvustusi, esseistikat, koostanud antoloogiaid ja toimetanud ajakirju. TEMA LOOMINGUST Hermann Hesse loomingu juured on eelkõige saksa romantismis, India ja eriti Hiina mõtteloos, Nietzsche filosoofias, Jungi psühhoanalüüsis ja isiklikes kogemustes-kriisides. Sealt on pärit tema teoste teemad: kõrgema, puhtama maailma ning terviklikkuse ja harmoonia poole püüdlemine, vabaduseiha, piirete lõhkumine, iseseisvumine ja köidikust vabanemine, tasakaalu leidmine iseendas rändamise kaudu, enesearendamine, et leida oma tee. Zanri poolest kuulub suurem osa Hesse teoseid kujunemisromaanide hulka , millel on saksa kirjanduses pikk traditsioon
Psühholoogia (kr., psychología `hingeteadus') on empiiriline teadus, mis uurib nii käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühhoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus. Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Unenägude tekkimisel toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid. Eristatakse "naudinguprintsiipi" ja "reaalsusprintsiipi". Sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse ...
Kirjandus ja psühholoogia Psühholoogia (kr. , psychología `hingeteadus') on empiiriline teadus, mis uurib nii käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühhoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Unenägude tekkimisel toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid. Eristatakse "naudinguprintsiipi" ja "reaalsusprintsiipi". Sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängu...
erinevaid õpistiile. Näiteks mõni kasutab ühes olukorras üht stiili ja teises teist (nt ühes lugemine- kirjutamine ja teises kinesteetiline stiil). Mõni teine multimodaalse stiiliga õppija aga eelistab koguda infot erinevate õpistiilide kaudu (visuaalselt, auditiivselt, lugedes-kirjutades, kinesteetiliselt), et saada põhjalikum ja parem arusaam õpitavast. Myers-Briggsi isiksusetüübid ja õpistiil Põhineb Carl Jungi psühholoogial ja käsitleb 16 erinevat isiksusetüüpi. Need on kombinatsioonid isiksuseomadustest, mis lähtuvad vastanditest: ekstravertne-introvertne, sensoorne-intuitiivne, mõistuseinimene-tundeinimene, otsustaja-kohaneja. Nende põhjal on võimalik tuvastada ka endale sobivat õpistiili ja samuti sellega seonduvaid nõrkusi. Lähemalt vt McMillan & Weyers (2011: 102- 107). Seal on võimalik teha lühitest oma isiksusetüübi väljaselgitamiseks, lugeda endale sobiva
Sõjaväe vastase artikli ilmusise tagajärjel kuulutati Hesse isamaareeturiks. Suri isa, poeg oli haige ja naine tuli paigutada vaimuhaiglasse. Taas pinnale tõusta aitas psühhoanalüüs. 1946.aastal sai Nobeli kirjanduspreemia. Suri 1962.aastal leukeemiasse. Looming Hesse loomingu juured on eelkõige Saksa romantismis, India ja eriti Hiina mõtteloos, Nietzche filosoofias, Jungi psühhoanalüüsis ja isiklikes kogemustes-kriisides. Zanri poolest kuulub suurem osa teoseid kujunemisromaanide hulka. Hesse romaanide põhiteemaks on traditsiooniline eneserealiseerimine. Ta uuendas kujunemisromaani zanrit eelkõige "Stepihundiga", kus muutis romaanitüübi vormi, kompositsiooni ja jutustamistehnikat. Lisas autobiograafilisi motiive, kaasaegset psühholoogia võtteid ja sotsiaalset kriitikat. Peategelased olid kõik enese otsingul ja püüdlesid harmoonia poole.
Hiljem tegi Jones rohke erootilisi töid mööbel, kus naised kandsid nahksaapais ja pesu. http://www.all-art.org/art_20th_century/modern_art/modern%20art7a.htm ,,Hermafrodiit" «Allen Jones kasutab oma loomingus 1950. aastate seksuaalse alatooniga populistlikke illustratsioone ja tema seksuaalselt provokatiivsetes käsitlustes on keskustelu mehest ja naisest küllastatud fetisistlike vihjetega,» ütles Jonesi kohta kunstiteadlane Eha Komissarov. «Innustatuna Jungi ja Nietzsche teooriatest, kujutab Jones naise ja mehe kooslust loomisakti vastandlike metafooridena.» Mitmed Jonesi teosed uurivad pingeid meeste ja naise vahel. Need kaks seoud kuju väljendavad Jungilikku arusaama, et tõeliselt loominguline kunst vajab nii mehelikust kui ka naiselikust. Seega saab seda teost lugeda kui metaforiilist autoportreed Jonesi enda kunstilisest eesmärgist? http://www.liverpoolmuseums.org.uk/walker/collections/20c/jones.aspx ,,Hatstand, Chair and Table"
otsustamine jne Ei ole isoleeritud valdkond – seotud pm kõigega. Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd – kokkuvõtvalt tootele omistatavad isiksuseomadused ning visualisatsioon. Peale Teist maailmasõda Kuni tänaseni on kaks peamisr teaduspõhist lähenemist: 1) Sotsio-kognitiivne – toetus sotsiaalpsühholoogia ja kommunikatsiooniteooriatele; 2) Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine – Freudi, Jungi töödele (instinktid, vajadused, sümbolid, emotsioonid jne). Alates 20.saj II poolest Lisaks eelmistele – intuitsiooni ja loovust puudutavad teemad; teemad, mille käsitlemisel toetutakse neurofüsioloogiale; reklaami efektiivsuse mõõtmise temaatika. 1953 Hovland’i mudel: „uinumisefekt“ 1949, sõnumi „allika usaldusväärsus“ kui olulisim tegur hoiaku muutmisel/muutumisel 1951
otsustamine jne Ei ole isoleeritud valdkond seotud pm kõigega. Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd kokkuvõtvalt tootele omistatavad isiksuseomadused ning visualisatsioon. Peale Teist maailmasõda Kuni tänaseni on kaks peamisr teaduspõhist lähenemist: 1) Sotsio-kognitiivne toetus sotsiaalpsühholoogia ja kommunikatsiooniteooriatele; 2) Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine Freudi, Jungi töödele (instinktid, vajadused, sümbolid, emotsioonid jne). Alates 20.saj II poolest Lisaks eelmistele intuitsiooni ja loovust puudutavad teemad; teemad, mille käsitlemisel toetutakse neurofüsioloogiale; reklaami efektiivsuse mõõtmise temaatika. 1953 Hovland'i mudel: ,,uinumisefekt" 1949, sõnumi ,,allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 1961 Lavidge, Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine emotsioonid/tundedhoiaku
Saanud ta peale vihaseks ja löönud isa kangiga surnuks, kus ta talle kangi rinde peale pannud, mis tänapäevani veel altari kõrval kivi peal maas olla." Tegelikult: See on üks hauakivi ja nüüd vääri all, põhja pool kiriku otsaseina ääres. Seal peal on üks rüütlikuju suure jämeda varrega odaga. Ala-Saksa keeles kiri näitab, et selle kivi alla 1555. aastal vist üks Brevern oma pojaga on maetud. Koori trepi all on teine samasugune kivi, mille kirjad on kulunud (Jaan Jungi märkus). Järva-Peetri kolmelööviline kodakirik on maakonna noorim ja kõige suurem gooti stiilis kirik. Kirik on ehitatud 14.sajandi teisel veerandil. Ehituslikult sarnaneb ta väga 3 Koeru kirikuga. Olulised erinevused on ainult torni kujus ja interjööris. Legendi järgi ehitanud Koeru kiriku poeg ja Peetri kiriku isa. Nende kirikute ehitamise ajaline vahe on aga peaaegu pool sajandit.
Saanud ta peale vihaseks ja löönud isa kangiga surnuks, kus ta talle kangi rinde peale pannud, mis tänapäevani veel altari kõrval kivi peal maas olla.“ Tegelikult: See on üks hauakivi ja nüüd vääri all, põhja pool kiriku otsaseina ääres. Seal peal on üks rüütlikuju suure jämeda varrega odaga. Ala-Saksa keeles kiri näitab, et selle kivi alla 1555. aastal vist üks Brevern oma pojaga on maetud. Koori trepi all on teine samasugune kivi, mille kirjad on kulunud (Jaan Jungi märkus). Järva-Peetri kolmelööviline kodakirik on maakonna noorim ja kõige suurem gooti stiilis kirik. Kirik on ehitatud 14.sajandi teisel veerandil. Ehituslikult sarnaneb ta väga Koeru kirikuga. Olulised erinevused on ainult torni kujus ja interjööris. Legendi järgi ehitanud Koeru kiriku poeg ja Peetri kiriku isa. Nende kirikute ehitamise ajaline vahe 3 on aga peaaegu pool sajandit.
masohhismi, mittevastupanu seisunditega - teisisõnu antikangelasega, kes Protsessi lõpus hukatakse." (Maire Jaanus, 1990) Mattiast ja Kristiinat iseloomustab camus'liku võõrandumise kontseptsiooni mõju - kõige eksisteeriva, isegi armastuse tühjus, mõttetus, surm, eimiski. Kirkegaard'lik negatiivse vabaduse teooria kui modernismi üks alustalasid kuulub kahtlemata Mati Undi eeskujude hulka. Müüdi loomisel on teda kindlasti mõjutanud 60-ndate põlvkonna iidol - Carl Gustav Jung. Jungi viis taandada mistahes nähtust või käitumist teatavale alateadvuslikule ning universaalsele (kollektiivsele) arhetüübile, tema deskriptiivne stiil ning aukartust äratav empiiriline praktika on mõjutanud paljusid 60-ndatel alustanud eesti kirjanikke, eelkõige Mati Unti ja Vaino Vahingut. Undi tugevaimaks eeskujuks ongi Jung, seda kuni tänase päevani (vt. argimütoloogiad). Arvatavasti Jungi kaudu on Unt jõudnud ka Friedrich Nietzsche'ni, tema kristlike tekstide revideerimiseni ning
Naise soov on armastada ja olla armastatud ning tunda, et ta on nagu viljakas maamuld, mis annab saaki. Ka väliselt on naistel Mats Traadi teostes palju ühiseid jooni. Kõik nad on millegi poolest eriliselt kaunid, lummavad. Kõigis naistes on midagi salapärast, mõistatuslikku, müstilist. Ka on kõik naised milleski nähtavalt haprad ja haavatavad, samas on nad visad. Uurimuse teises osas on analüüsitud Mats Traati kui tüüpilist meeskirjanikku ja meest. On lähtutud Carl Gustav Jungi teooriast, et igas mehes peitub anima - sisemine naine. Anima sisaldab mehe alateadvust mõjutavaid arusaamu ja omadusi, mida mees peegeldab või siirdab naistesse. Siinkohal on anima jagatud kolmeks, käsitledes kõigepealt naist emana (põhiliseks omaduseks on hoolitseda, muretseda, aidata), seejärel neitsinaist (kujutlus puhtast süütust tütarlapsest, kes ootab printsi valgel hobusel) ja viimaks ka naist kui hoora (kujutab endast külgetõmbavat, kuid ühteaegu kardetavat seksuaalsust)
Projektsioon e ülekandmine enda omadused siirutatakse liialdatult teistele inimestele. ,,Kes teisele ütleb, see ise on". Eitus - Ebameeldiva olukorra või sündmuse mahasalgamine. Asendamine Suunatakse inimese seksuaalsed või agressiivsed impulsid psühholoogiliselt sobivamatele objektidele kui need, mis on seda ärevust tekitanud. Kaitsemehhanismid vähendavad ärevust seetõttu, et moonutavad ärevust põhjustanud impulsse. CARL GUSTAV JUNGI ANALÜÜTILINE SISKSUSETEOORIA Eristas järgmisi isiksuse tasandeid : teadvus, isiklik alateadvus ja kollektiivne alateadvus(inimkonna ühine kultuuriline mälu). 5 S.S 2010-05-22 Arhetüübid mõistekombinatsioonid. Inimese sooga seostuvaad arhetüübid on anima(naisekujutlus) ja animus(mehekujutlus). Iga
"Varjuteater" on Viivi Luige 2010. aastal Eestis ilmunud autobiograafiline romaan. Luik keskendub romaanis eluperioodile Roomas (19982003), kuid peatub pikemalt ka Berliinis ja Helsingis veedetud ajal. Romaan on tõlgitud ka soome keelde. Autor räägib oma jõudmisest Rooma, Igavesse Linna, kuhu igatsus teda juba lapseeas kandis. Kuid samavõrra empaatilist lähivaadet pakub jutustus ka selle teekonna vahejaamadest, Helsingist ja taasühinenud Berliinist. Oma värvikuselt ja sugestiivsuselt ei jää teos alla rahvusvahelist tunnustust võitnud romaanile Seitsmes rahukevad. **** Vaesest ja piiratud ajast, paber-köites ,,Seitsmendast rahukevadest" on Viivi Luik jõudnud tsivilisatsiooni hälli ja sametköites ,,Varjuteatrini". ,,Varjuteater" pole ei reisikiri ega mälestusteraamat, kuigi räägib kirjaniku ajast Roomas. -- ,,Varjuteater" on roheliste sametkaante vahele, ,,Seitsmendast rahukevadest" palju luks...
“organisatsioon” idiviidi sees st isiksus ei ole lihtsalt “omaduste kogum” 1937: süstematiseeriv "õpik"/käsiraamat Personality: A psychological Interpretation Personality is the dynamic organization within the individual of those psychophysical systems that determine his unique adjustments to his environment (p 48) Allport & Odbert 1936: monograafia „trait names“ (leksikaalne lähenemine) Henry Murray Õppis arstiteadust, biokeemiat; Jungi ja Freudi tuttav ja ka ise praktiseeris psühhoanalüütikuna Explorations in Personality (1938) üritab ühendada psühhoanalüüsi eksperimentaalse lähenemisega Samast raamatust pärineb Temaatilise Apertseptsiooni Test Vajaduste klassifikatsioon 17 Vajadus ja surve (press); alfa ja beeta- surve Like all other men, like some other men, like no other men Raymond Cattell Inglane (kuid hiljem enamuse oma karjäärist Illinoisi Ülikoolis); ülikoolis õppis keemiat; PhD
eest. Loovus on kui märk emotsionaalsest küpsusest. Raamatus ära märgitud loovuse definitsioon (Stanton-Jonesi, 1992 ja Smitskampi, 1995 järgi) on järgmine: "Loovus on võime leida uusi ja ootamatuid seoseid, uusi suhteid ja selle läbi ka uusi tähendusi." Selline mõiste sobib ka kunstiteraapiatesse, mis kasutabki palju protsessi käigus tekkinud uusi seoseid ja tähendusi kõikidest eluvaldkondadest. Jungi (1961) järgi on olemas kaht tüüpi loovust psühholoogilist ja visionäärset. Psühholoogiline loovus tuleneb inimese teadvusest ja on mõjutatud keskkonnast, näiteks muusik, kes mängib Bachi sonaate või kunstnik, kes maalib maastikku. Visionäärne loovus on omane aga ainult väga vähestele andekatele ja tuleneb inimeksistentsi sügavikust. Kuigi Jung on avaldanud kunstiteraapiatele suurt mõju, siis ei ole tema loovusekäsitlus selles vallas siiski päris kohane
rajaja.. Alustas psühholoogiaga, kuid elu lõpu poole haaras juba teisi valdkondi nii palju, et tema teosed ei mahtunud enam psühholoogia raamidesse. See on põhjus, miks paljud psühholoogid suhtuvad tema õpetusse teatava ettevaatlikusega. Tuli välja huvitava hüpoteesiga pärilik ei ole mitte üksnes geneetiline materjal, vaid ka teatud rudimentaarsed tajumuselid arhetüübid. See seletab sarnaste ideede esinemist üksteisest täiesti sõltumatutes kultuurides. Paljud suhtuvad Jungi ideesse ettevaatlikult, ent sisimalt pole see radikaalsem kui moodsa närviteaduse jutt nn neurokognitiivseist struktuuridest (nt universaalne inimlik kaldubus otsida põhjalikke seoseid) Alateadvus. Sigmung Freud. Alateadvus kujutas endast midagi mälu prügikasti sarnast. Kõik, mis inimese jaoks oli ebameeldiv kogemus, sai surutud alateadvusesse. Jungil on asi teisiti, temal jaguneb alateadvus individuaalseks ja kollektiivseks. Teadvus kasvab välja alateadlikest protsessidest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
