Facebook Like

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes maksavad saastemakse ?
  • Millised taimed kasvavad niidul ?
  • Kuidas kujunevad niidud ?
  • Mis tähtsus on niitudel ?
  • Milline on inimtegevuse mõju niitudele ?
  • Kuidas kujunevad sood ?
  • Mis tähtsus on soodel ?
  • Milline on inimtegevuse mõju soodele ?
  • Millised taimed kasvavad soos ?
  • Kuidas kujunevad sood ?
  • Mis tähtsus on soodel ?
  • Millised tegurid mõjutavad mullastruktuuri ?
  • Mis saab mulda jäävatest liigsetest väetistest ?
  • Mida kaitsta maastikus ?
  • Keskkonna-korralduses – Milleks ?
  • Milliseid suurusi, me saame maastikus mõõta objektiivselt ?
  • Milliseid suurusi, me saame maastikus mõõta subjektiivselt ?
  • Mis on väärtuslik ?
  • Millised protsessid toimuvad maastikus ?
  • Kus on maastikuhooldus/ parendus vajalik ja võimalik ?
  • Millel on potentsiaalne väärtus ?
  • Kuidas luua süsteemset linna ?
  • Mis on detailplaneering, kellele ja milleks on seda vaja ?
 
Säutsu twitteris
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS
  • loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused
    • Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra , ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond .
    • Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku , taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine),

    kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine,
    loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine
  • loodus- ja keskkonnakaitse mõiste
    • Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks.
    • Looduskaitse- rahvusvahelised, riiklikud ja ühiskondlikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja -hoolduse ning väärtsulike loodusobjektide säilimise. 

  • looduskaitseväärtus
    • Objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks.
    • Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku

  • looduskaitselised väärtused ja nende hindamine
    • looduslikkus
    • mitmekesisus
    • esinduslikkus
    • haruldaste liikide olemasolu
    • endeemid
    • mahukus, piisav leviala
    • kultuurilooliselt väärtustatud
    • Maastikud :
    • haruldus
    • kordumatus
    • esinduslikkus
    • looduslikkus
    • esteetilisus
    • kultuuriloolisus
    • Looduskaitseväärtuse hindamine:

  • kõrge looduskaitseväärtus
  • keskmine looduskaitseväärtus
  • väike looduskaitseväärtus
  • looduskaitseväärtuseta
    5. Keskkonnaprobleemid maailmas
    • kliimamuutused , atmosfääri saaste
    • üleilmne elurikkuse hävimine
    • maailmamere seisundi halvenemine, veereostus
    • muldade viljakuse vähenemine (degradatsioon), kõrbestumine
    • rahvaarvu kiire kasv
    • suur energiatarve, fossiilkütuste arvel
    • happevihmad
    • uued tehnoloogiad GMO
    • elupaikade hävimine
    • keemiareostus
    • radioaktiivsed jäätmed
    • osooniaukude teke

    6. Keskkonnakoormuse allikad
    • Happevihmad: Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena  maapinnale.
    • Maailmamerevee ja magevee reostus : reostamine olme- ja tööstusheitvetega, jäätmete paigutamine ookeanidesse, põllumajanduses kasutatavate ainete vette sattumisel
    • Kliimamuutused, atmosfääri saaste: Autode heitgaasid linnades, tööstusgaasid, fossiilkütuste kasutamise tulemusena tekkivad ained (CO2, lämmastikoksiidid jne)
    • Üleilmse elurikkuse hävimine: võõrliigid, looduses püsivad mürgid , ületarbimine, fossiilkütuste tarbimisel tekkivad heitgaasid
    • Muldade degradatsioon, kõrbestumine: ebasobivad viljelusmeetodid ja -tavad, hüdroloogiliste tingimuste muutmine, raskemasinad, kariloomade liigne hulk
    • Rahvastiku kasv: põllumajanduslik masstoodang, fossiilkütused, meditsiini areng. Maailma kandevõime vähemine, näljahäda, vaesus , arenguprobleemid, rahvastiku ränne arenenud riikidesse, rahvus- ja relvakonfliktide kasv, kuritegevuse kasv, sõjad
    • Energia: fossiilkütuste ammendumine , näljahäda, immigrandid, relvakonfliktide kasv, sõjad, rahvaarvu vähenemine
    • Uus tehnoloogia GMO: GMO-dest valmistatud toidu ja loomasööda kasutamise mõju osas puuduvad pikaajalised uuringud. Lisaks sageli mainitavatele allergilisuse probleemidele on teaduslikke uuringuid , mis viitavad konkreetsete GMO-de võimalikule toksilisusele, samuti on väga vastuoluline  antibiootikumisresistentsete markergeenide kasutamine GMO-de loomisel, kuna see võib lõppkokkuvõttes viia antibiootikumidele resistentsuse tekkimisele ka inimestele ohtlikes haigustekitajates, nii et teatud antibiootikume enam selle haiguse raviks ei saa kasutada. Taimed, mis toodavad ise pestitsiide, toovad põldudele ja toidu sisse veelgi rohkem toksiine .  Muundamisel on võimalik tekitada omadusi, mis  loovad ökoloogilise eelise ja muundatud organism võib hakata looduses edukalt levima, tõrjudes välja kohalikke liike ning muutes koosluse liikidevahelisi suhteid.
    • Suureneb umbrohumürgi kasutamine mürgikindlate kultuuride puhul. Taimemürkide suhtes tundetute kultuuride laiaulatuslik kasutamine suurendab selle konkreetse taimemürgi osakaalu looduses. Võivad tekkida ka mürgile allumatud umbrohud-  Suureneb surve teatud putukaliikidele, mis omakorda muudab ökosüsteemi tasakaalu.
    • Püsielupaikade hävimine: vihmametsade hävitamine põllumaade tarbeks, liikide vaesustumine
    • Keemiareostus: keemiatööstusettevõtete avariid, tööstuslikud jäätmed, põllumajanduses kasutatavad kemikaalid
    • Radioaktiivsed jäätmed, kiirgus: tuumaelektrijaamad, uraani ja osade radioaktiivsete mineraalide kaevandamisel, maapõues, hoonetes radoon, energiatootmine, jne. Tekivad geenimutatsioonid, kudede kahjustused, lootekahjustused jne.
    • Osooniaugud: peamiselt tingitud kloori sisaldavate inimtekitatud kemikaalide: freoonide (CFC – ChloroFluoroCarbon), aga ka broomi ja teisi halogeene, ning samuti lämmastikoksiide (NOx) sisaldavate ainete atmosfääri paiskamisest. Freoonid on tavaline 3 tööstusprodukt, mida kasutati külmutussüsteemides, õhukonditsioneerides, aerosoolides, lahustites ja mõningates pakkematerjalides. Lämmastikoksiidid on põlemisprotsessi kaasprodukt, ka näiteks lennukite heitgaasides.

    Põhilised keskkonnakoormuse allikad pärinevad inimtegevusest, rahvastiku suurenemise tõttu, kõike on vaja rohkem, kõike tarbitakse rohkem.
  • Eesti ja globaalne keskkonnaseisund ja selle muutumise trendid, reostust mahendavad meetmed (veekogudele, atmosfääri jne)
    • Eesti keskkonnaseisund:
    Eesti keskkonnaseisund paranes peale Nõukogude aega oluliselt. Põlevkivist toodetakse 80-90% elektri- ja soojusenergiat, suurimaks saasteallikaks, selle kahjuliku mõju vähendamiseks on kasutusele võetud taastuvenergiaallikaid (ligi 10%). Kasvuhoonegaaside tekitaja , mis tekitab kliimamuutuseid, õhutemp, ja sademed on tõusnud. Autode hulk on kasvanud, samas kütuse kvaliteedi paranemine, autode ökonoomsem kütusetarbimine on aidanud kaasa heitgaaside ja raskemetallide vähenemisele. Mahepõllumajandus kogub hoogu. Viimasel kümnendil kasvanud metsauuendustööde maht (istutamine).
    Üks suuremaid probleeme on vee reostumine, kuid selle ohtu on vähendanud saastemaksude kõrge hind ja kanalisatsioonitorustike ning reoveepuhastite rekonstrueerimine. Vee seisundit halvendavad peamiselt eutrofeerumine ja maaparandus , paisude ehitamine ja veevoolu tõkestamine. Sisevete kalapüük on enamasti stabiilne. Maavarade kaevandamisega kaasnevad keskkonnale müra, tolm, veerežiimi muutused. Suurenenud jäätmete taaskasutus . Suurimad välisõhu saasteallikad on põlevkivi, järgmine on transport. Looduslikele ökosüsteemide elupaikade vähenemine. Rohealade suurendamine linnades. Joogivee kvaliteet ja suplusvee kvaliteet hea ja väga hea. Eesti jaoks on kõige olulisem otsida võimalusi põlevkivijäätmete taaskasutuse suurendamist.
    • Globaalne keskkonnaseisund: Ökosüsteemide  hävimine ja globaalne kliimasoojenemine on tänase tarbimisühiskonna kõrvalnähud, millel võivad olla meie tsivilisatsiooni hävitavad tagajärjed. Üheks tähtsamaks häiritud protsessiks ökosüsteemides (ja biosfääris tervikuna ) on kliimaregulatsioon. Kliimasoojenemist peetakse üheks inimkonda kõige rohkem ohustavaks keskkonnaprobleemiks. Inimtekkelise kiire kliimamuutuse põhjuseks peetakse 20. sajandi kiiret majanduskasvu ja fossiilsete kütuste põletamist, mis on kaasaegse majanduse peamiseks energiaga varustajaks. Kliimasoojenemisel on mõju nii veeringlusele kui toiduvarudele, rääkimata majandusest ja muudest tagajärgedest. kui jätkatakse senist arengut koos senise kasvuhoonegaaside emissiooni kasvuga, siis võib maapinnatemperatuur tõusta sajandi lõpuks 5,2 kraadi Celsiuse järgi ning 90% tõenäosusega jääb Maa soojenemistemperatuur 3,5 ja 7,4 kraadi vahele. 2009. aasta septembris neid tulemusi korrigeeriti ja jäädi selle juurde, et kui majandustegevust jätkatakse senisel viisil, siis tõuseb temperatuur sajandi lõpuks 4,5 kraadi Celsiuse järgi. Kui suudetakse ka kõige ambitsioonikamad emissioonide vähendamise plaanid ellu viia, siis tõuseb temperatuur ikkagi 3,5 kraadi Celsiuse järgi.

    • Eesti keskkonna muutumise trendid: Õhutemp. on tõusva trendiga, samuti sademete hulk, merevee tase tõuseb. Olmejäätmete maht hakkab vähenema, sorteerimine ja taaskasutamine peamisel kohal. Põlevkivijäätmete vähenemine- efektiivsed põletustehnoloogiad ja alternatiivsed energiatootmise viisid. Joogivee tootmiseks sobiva kvaliteediga põhjavee ja põhjaveealade kahanemine kaevandamise, linnastumise, põlevkivi tootmise jne tõttu.
    Põllumajanduse intensiivistuse tõttu maapinnalähedaste veekihtide mõningane reostumine. Oht metsamaa pindala vähenemisel. Väheviljakate alade sööti jätmine ning tootmise intensiivistumine viljakatel kaitsmata põhjaveega aladel jätkub. Maakasutuse intensiivistumise tõttu hävivad looduslikud elupaigad . Poollooduslikud elupaigad kaovad aktiivse maakasutuse lakkamise tõttu. Elurikkuse säilitamise vajalikkust ei väärtustata piisavalt. Biokütuse kasutamine marginaalne võrreldes fossiilsete kütustega, kasutusel pliivabad kütused.
    • Globaalsed keskkonna muutumise trendid: Inimtegevuse koormus hakkab planeedile üle jõu käima. Ökoloogilise jalajälje mõõtmine näitab, et 21. saj alguses ületas inimkonna tegelik ökoloogiline jalajälg maakera jätkusuutlikkusele vastava keskkonna taluvuse võime keskmiselt 0,4 hektari võrra inimese kohta ehk 23%. Aastaks 2007 on see näitaja tõusnud juba 30%ni. Maailma rahvastik kulutab ökoloogilisi ressursse kiiremini, kui lubab keskkonna taastumisvõime, tulevastele põlvkondadele ei saa lubada ressursside jätkumist (kasvõi selle kättesaadavuse näol nt nafta jne). Lootust annab, et viimasel aastatel on pidevalt käsitletud kliimamuutuste ja elurikkuse teemasid ning on loodud rahastamisabinõusid olukorra leevendamiseks. Ka Kopenhaageni kohtumiseks on riikidel olemas tahe sõlmida uus kliimakokkulepe. Uute energiaallikate ja liikide kasutuselevõtt aitab lühiajaliselt toita ära küll üha kiiremini kasvava populatsiooni, kuid see toimub ikkagi ümbritseva keskkonna arvelt. Selline olukord ei saa kesta igavesti, kuna see ei vasta loodusseadustele. Energia, tööstus, põllumajandus ja transport peavad enam kasutama keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid.
    Euroopa trend on erinevate poliitikate ja eesmärkide ühildamine veekaitse, sh nii põhjavee kui ka pinnavee, vajadustest lähtuvalt. Elustiku mitmekesisuse kaitsmise vajaduse tähtsuse tunnetamine. Metsatööstuse ja metsakaubanduse globaliseerumine. Intensiivpõllumajanduse kasv ja surve maastikele põhjustab jätkuvalt elupaikade hävimist ja maastike fragmenteerumist, tuues kaasa ka liigirikkuse vähenemise. Biotehnoloogia areneb kiiresti ja geneetiliselt muundatud organismidest (edaspidi GMO) tingitud võimalikke riske tuntakse vähe. Suureneb päikeseenergia kasutamine.
    • Reostust mahendavad meetmed: arengute pikaajaline kavandamine ökoloogiliste, sotsiaalsete ja majanduslike aspektide osas;
    Soodustused arendamise ja rakendamise ning jätkusuutlikkuse osas;
    Koolitamine ja teabe levitamine;
    Seire ja järelevalve intensiivistamine;
    Tegevuskavade koostamine hädaolukorra ennetamiseks ja lahendamiseks;
    Teadaolevate jääkreostuskollete korrastamise kavade väljatöötamine ja elluviimine ;
    Soodustuste, toetuste süsteemi arendamine ja rakendamine inimmõju vähendamiseks veekogumitele ja pinna- ja põhjavee seisundi parandamiseks. Maavarade kasutamise pikaajaliste riiklike arengukavade koostamine ja rakendamine. Välisõhu kaitse õigusaktide väljatöötamine ja täiendamine ning välisõhu seiresüsteemi arendamine. Olemasoleva tootmisbaasi moderniseerimine keskkonnanõuetega vastavusse viimiseks .
    Taastuvate ning muude alternatiivsete energiaallikate kasutusele võtmine. Säästva transpordi ja linnaplaneerimise alase teadlikkuse tõstmine ja hoiakute kujundamine, sh säästvate transpordiliikide atraktiivsuse suurendamine. Ühistranspordi ja kergliikluse arendamine. Regulatsioonide ja toetuste süsteemi väljatöötamine ja rakendamine keskkonnast tulenevate saasteainete vähendamiseks joogi- ja suplusvees.
    KESKKONNAPROBLEEMID EESTIS:
    8. Kirde-Eesti ja Tallinna tööstuspiirkondade halb keskkonnaseisund
    Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega kaasnev keskkonnamõju on erisugune. Osa sellest on lühiajaline ja avaldub ainult mäetööde või põlevkivi töötlemise protsessis (näiteks müra), osa aga püsib vähema või rohkema aja jooksul pärast mäetööde või töötlemistegevuse lõpetamist (näiteks mõju veerežiimile ja
    maapinnale).
    Paljud mõjutegurid võib koondada ka pärandmõju alla, mis on tekkinud rohkem kui kümme aastat tagasi, kuid kestab senini (näiteks tehismägedest tingitud visuaalne mõju), või ilmneb alles nüüd (näiteks langatused ja nende mõju). Ka Tallinna tööstuspiirkondades avaldub pärandmõju, jääkreostus. Mõju avaldub looduskeskkonnale, ökosüsteemide seisundile, taimedele, loomadele.
    • Mõju pinnasele – maapinna vajumine, hüdroloogilise režiimi muutused, mulla omaduste muutused. -Kaevandamisest tekkivad maapinna muutused
    (langatused, maapinna rekultiveerimine); saasteainete sattumine pinnasesse. Kasvatatud toidus on rohkem kahjulikke mikroelemente.
    • Maastiku üldilme muutus, tehismaastik- Kaevandamisest tekkivad maapinna muutused; jäätmete ladestamine mägedena (aheraine-, poolkoksi- ja tuhamäed); tootmishooned, tehisveekogud. Tallinnas suured tööstusalad hoonetega.
    • Põhjavee kvaliteedi halvenemine ja põhjavee taseme muutused- Kaevandamise ja töötlemise käigus veekogudesse , põhjavette või pinnasesse levinud saasteained ; jäätmete ladestamine mägedena (ohtlike ainetega saastunud pinna- ja põhjavesi ) ja karjääridest ja kaevandustest vee väljapumpamine; lõhkamistööd. Avaldab negatiivset mõju ka veeorganismidele.
    • Õhu kvaliteedi langus- saasteainete heitmine välisõhku, sh isesüttinud aherainemägedest eralduvad saasteained
    • Elukvaliteedile ja tervisele mõju- halb lõhn (saasteained õhus) ja saasteained joogivees, mis tingivad joogivee kvaliteedi languse. Hingamisteede haigustesse suurim haigestumine Eestis.
    • Müra ja vibratsioon- kaevandamistöödel või põlevkivi töötlemisel tekkiv
    • Sama kehtib ka Tallinna tööstuspiirkondade kohta. Tervisemõju- rohkem haigestumisi. Pinnase, vee- ja õhu kvaliteet on samamoodi kahjustunud.
    • Kaasnevad suured jäätmekogused

    9. Veekogude ja põhjavee kohatine halb seisund
    • Pinnasesse kanduvad jääkreostusained ja muudest reostusallikatest kanduvad ained, mis imbuvad põhjavette ja nad viiakse/satuvad ka pinnaveekogudesse.
    • Põhjavee keemilised väärtused on halvemad, see tuleneb anorgaanilistest saasteainetest (naftasaadused ja fenoolid). Kirde-Eestis kaevanduste tõttu on põhjavee keemiline seisund halb.
    • Põllumajanduslik veereostus ( väetised , loomade sõnniku valesti käitlemine jne).
    • Saaremaal, Hiiumaal ja Lääne-Eestis on looduslik kloriidide hulk probleemiks.
    • Halb keemiline seisund on Eestis mitmetes pinnaveekogumites. Vooluveekogumites fenoolide ja naftasaaduste tõttu. Seisuveekogumis peamiselt fenoolide tõttu. Rannikuveekogumites elavhõbedat elustikus.
    • Orgaanilised jäätmed, nagu heitveed põhjustavad hapnikuvaegust veekogudes, samuti tööstustest vette juhitud termiline vesi soojussaaste.
    • Tööstuspiirkondades, tööstusettevõtete ja põllumajanduse tulemusel peamiselt veereostus.

  • Maastiku prügistamine ja illegaalne jäätmete ladustamine, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus
    • Jäätmete ulaladestamine (maa prahistamine); seda põhjustab ebapiisavalt korraldatud jäätmevedu, inimeste vähene keskkonnateadlikkus, vähene järelevalve ja mõjusate majandusmehhanismide puudumine. Arvatavalt on valglinnastumine andnud oma osa risustamisele.
    • Jääkreostuskolded (lendtuhk, poolkoks jm ladestamiskohad, vanad asfaltbetoonitehased, õlijäätmete hoidlad) on probleemiks, sest neil puudub reostuse omanik, seega jääb see riigi kanda. Riik vajab finantseerimiseks EL rahasid, kuid seda võidaks edasi lükata projektide ettevalmistuse ja koondamise keerukuse tõttu.
    • Illegaalsete, nt vedelate jäätmete keskkonna kõrvaldamine
    • Vanadesse lagunenud hoonetesse sh. põllumajandushoonetesse viiakse igasugu jäätmeid, samuti on jäätmed seal sees juba varemast ajast, kuid lammutamisel võivad need jäätmed sattuda tavaprügilasse ja mõjuda kahjulikult in. tervisele.
    • Omavalitsuste suutmatus jäätmehooldust arendada vastavalt kohustustele. Vajalike infrastruktuuride puudumine soodustab maastike prügistamist ja illegaalset jäätmete ladestamist.
    • Kui puudub jäätmetekitajate aktiivne osavõtt .
    • Ohtlike jäätmete vastuvõtupunktide kaugel asetsemine ja raha eest võimalus loovutada
    • rahapuudus ja keskkonnakorralduse nõrgad toimemehhanismid
    • puuduvad uued ja head tehnoloogiad
    • Näiteks raviasutuste ja haiglate ohtlikud jäätmed suunatakse suures osas kanalisatsiooni ja ladestamisele suunduva prügi hulka, osa kemikaalijäätmeid kanalisatsiooni.

  • Välisõhu ja siseõhu saastatus , müra ja vibratsioon peamiselt linnades
    • Õhusaastet tekitavad tööstus, elektrijaamad, katlamajad, transpordivahendid ja põllumajandus, aga ka inimesed ise (lahtisest tulest, näiteks kaminast ja lõkkest pärit suits saastab õhku).
    • Katlamajadest õhku paiskuvad saasteained on vääveldioksiid, lämmastikoksiidid, süsinikoksiid, tahked osakesed, lenduvad  orgaanilised ühendid ja raskemetallid. Õhuheitmete koostis ja hulk sõltub kasutatava kütuse liigist, kvaliteedist, kasutatavast tehnoloogiast ja kogusest. Lisaks katlamajade heitmetele satub saasteaineid õhku tanklatest kütuste ümberlaadimisel ja tankimisel ning tööstusest lenduvate kemikaalide kasutamisel (värvid, lakid, lahustid ). Samuti prügilad, millest lendub CO2-te ja metaani.
    • Peamisteks saasteaineteks peetakse vääveldioksiidi, lämmastikoksiidid, peened PM10-osakesed, eriti peened PM2,5-osakesed, plii, osoon , benseeni jpt.
    • Välisõhu probleemid Eestis on põhiliselt seotud põlevkivil põhineval energiatootmisel
    • CO2 emissioon Eestis kõrge, tekitab kasvuhoonegaase.
    • Peamised terviseprobleemid, mida saastunud õhk põhjustab, on seotud hingamisteedega (astma, bronhiit, kopsuvähk) ning südame ja veresoonkonnaga
    • Eestis põhjustab õhu saastatus umbes 600 surma haiguste näol.
    • Siseõhu saastatust tekitavad: hallitus, tolm, tubakasuits, majapidamistarbed ja mürgid, gaasid (radoon, vingugaas), hoone ehitamisel kasutatud materjalid (asbest, plii jne)
    • Müra ja vibratsioon peamiselt linnades, seal on suurim liiklus , ehitus, tööstused, lennu- ja raudteeliiklus.

  • Ühistranspordi ja vähemsaastavate transpordiliikide kasutamise ebapiisav soodustamine ja autode arvu kasv; kasutatavate kütuste halb kvaliteet
    Valglinnastumine soodustab ühistranspordi vähem kasutamist ning autode arvu kasvu liiklemiseks.
    Kaasaegsemad ja mugavamad transpordivahendid muudavad ühistranspordi atraktiivsemaks autokasutaja jaoks.
    • Reisijate veole rohkem soodustusi.
    • Ühistranspordi probleemideks on korralduse poolepealt killustatus, turu korrastamatus ja riikliku järelvalve ebaühtlane ning puudulik tase
    • Ebaefektiivne toetussüsteem, mis ei motiveeri veeremit paremini säilitama ega uuendama. Veeremid on vananenud ja halvemas seisukorras.
    • Halb haakumine teiste transpordi liikidega
    • Teede ja raudteede infrastruktuuri halb olukord: madal liikumiskiirus raudteedel, peatuste, ootepaviljonide, bussi - ja rongijaamade mitterahuldav olukord, ümberistumisvõimaluste (terminalide).
    • Pakutavatest võimalustest vähene info.
    • Maine on madal.
    • Kergliikulusteid vähe

    Kasutatavate kütuste halb kvaliteet- keskkonnasõbralikumad kütused- biodiisel, maagaas, etanooli lisandusega bensiin, kuigi nende kasutus on kaduvväike.
  • Taastuvate energiaallikate ebapiisav kasutamine arvestades olemasolevaid ressursse
    Valitsev poliitika ei soosi, Eurorahad suunatakse mujale kui taastuvenergiasse. Uuringute kohaselt oleks võimalik paarikümne aasta pärast tagada eesti ligi 70 %-line energianõudlus taastuvenergiaalikatest saadava energiaga. Puuduvad toetused ja tehnoloogia muretsemiseks ressursid . Väikelahendused ja muud vajavad suuri toetusi, ilma nendeta ei hakka midagi toimuma. Põlevkivi energia on odavam võrreldes taastuvenergiaga tarbija jaoks ja eelistatakse odavamat. Eesti Energiaturul omab enamuse võimust Eesti Energia, teistel on raske konkureerida.
  • Energiasäästu ning elektri ja soojuse koostootmise võimaluste ebapiisav kasutamine
    • ajalooliselt väljakujunenud põlevkivielektri tootmise domineerimine (kasutegur jääb vaid 30% piiresse);
    • endiselt suured kaod energia ülekandel ja jaotamisel (kuigi olukord on mõnevõrra paranenud , eriti elektrivõrkudes);
    • elektri ja soojuse koostootmisel toodetava elektri väike osatähtsus (perioodil 1998-2003 oli see 12–14%, 2008. aastal langes 7%-ni);
    • endiselt suur energiakulu hoonetes, eriti nõukogude perioodil ehitatud majades;
    • piisavalt väljakujunemata säästuharjumused
    • nõuab esialgseid suuri investeeringuid

  • Osaliselt raiskav ja juhitamatu maakasutus
    • Põllumaad jäävad kasutusest välja, sööti ja võsastuvad. Osa metsastuvad ka looduslikult.
    • Tööstusalade läheduses olevad põllumassiivid on kasutuseta.
    • Kaevandustega seotud maa on n.ö raisus.
    • Osa ei tee ise ja teistel ka ei lase.
    • Elamualade ja tööstusalade tekkimine põllumaade ja metsamaade arvel, samuti karjäärid.
    • Teed ja hoonestatud alad tükeldavad põlde ja metsaalasid olulisel määral.

  • Ehitatud keskkonna tasakaalustamatus ja kohatine halb kvaliteet
    • Linnade suurus pole alati tagamaaga tasakaalus (nt. Kohtla-Järve), vajaka jääb linnaümbruse haljasvööndeist.
    • Tootmistegevuse tagajärjel on välja kujunenud ulatuslikud tehisalad. Neist olulisemad on põlevkivi kaevandamisega looduslikust seisundist väljaviidud territooriumid, turbaväljad ning suurte jäätmehoidlate alune ja nende mõjupiirkonda jääv maa. Nendel aladel on vee­režiim halvasti reguleeritud ja muld degradeerunud või kahjulike ainetega saastatud.
    • Nõukogude aegsel perioodil ehitatud majade ehituskvaliteet ei vasta tänapäeva nõuetele, eriti mürakaitse ja energia­säästlikkuse seisukohast . Ei ole piisavalt kontrollitud ehitus- ja viimistlusmater­jalide mõju tervisele. Linnades ja majandikeskustes rajati ebaratsionaalselt pikki  välisvõrke, mida omavalitsused ei suuda töökorras hoida. 
    • Müra asulates, elamutes ja töökohtades. Ehitusmaterjalid ja nende kasutamine ei vasta alati tervisekaitse nõue­tele.
    • * Hooned pole energiasäästlikud.
    • * Tervist kahjustavad töötingimused.

  • Tööstus-, põllumajandus- ja sõjaliste objektide jääkreostus
    • Näiteks asfaltbetoonitehas. Tegemist on vanade mahutitega, mis sisaldavad põlevkiviõli jääke. Mahutite purunemisel on oht, et reostus kandub edasi läheduses asuvasse pinnaveekogusse või pinnasesse. Mahutid on vaja likvideerida .
    • Kirde-Eesti õlitööstuste ja jäätmemägede ümbruses on põhjavesi enamasti reostunud põlevkiviõli ja fenoolidega. Maapinnalähedane veekiht on tugevasti reostunud põlevkiviõliproduktidega. Kohtla-Järve tööstuspiirkonnas jätkub pinnavee ja põhjavee reostamine: äärmiselt ohtlik on tänaseni fuussihoidla, poolkoksi ladestu ja tootmisterritooriumi fenoolidega reostunud veed .
    • Endiste sõjaväelennuväljade (Tapa, Rakvere, Raadi , Ämari jms) maa-alad olid reostustunud peamiselt naftasaadustega, raketibaasides (Keila-Joa, Raadi jms) toimus maa-ala reostamine samiiniga. Nii sõjaväelennuväljade kui ka raketibaaside alad on ulatuslikud, kuid rakendatud meetmete tõttu (reostunud põhjavee väljapumpamine, reostunud pinnase likvideerimine) reostuskolded enam ei laiene . Tulevikus on oluline teostada aladel järeluuringuid, et selgitada välja alal asuva saastuse täpne maht ja ulatus ning hinnata saastuse mõju inimestele ja looduskeskkonnale. Täiendavad uuringute tulemused on aluseks edaspidiste meetmete kavandamisele.
    • Jääkreostusobjektidena võib käsitleda ka endisi aherainemägesid. Põhjavees edasi kandudes võib reostus liikuda üksiktarbijate või asulate ja linnade veehaareteni. Kui veehaarded on rajatud maapinna lähedastesse põhjaveekihtidesse, on risk nende reostumiseks suurem.
    • Endised põllumajandusobjektid likvideerida. Põllumajanduskeemia, muud põllumajandusmürgid ja mineraalväetised.
    • Risustavad ka miljööd

    18. Kalavarude vähenemine ülepüügi ja veekogude seisundi halvenemise tõttu
    • Kalade ülepüügi või sobivate sigimis - või elupaikade puudumise tõttu on mitmed kalaliigid ( lõhe , angerjas, meriforell) ohustatud ja nende looduslik taastootmisvõime liiga väike. Nende looduslike asurkondade taastamiseks või tugevdamiseks tegeldakse kalavarude taastootmisega.
    • alamõõduliste kalade püük
    • Läänemere tursavaru on olnud pikemat aega madalseisus, selle põhjuseks on ülepüük.
    • Ülepüügi tõttu kaob osa veekogude algupärased kalapopulatsioonid ja asenduvad teistega , liigilised koosseisu muutused on ettearvamatud.
    • Liiga inten­siivne kalapüük võib lisaks kalade arvukuse muutusele põhjustada ka hoo­pis püsivamaid evolutsioonilisi muutusi, mille käigus muutuvad esmajärjekorras kalade kasvu kiirus ja suguküpsuse saabumise aeg. See tähendab, et intensiivse kalapüügi tingimustes saavad järglasi eelistatult need kalad , kes koevad võimalikult noorelt. Hilisema suguküpsemisega isendid püütakse tõenäoliselt enne, kui nad jõuavad paljuneda.
    • Muutustele võib järgneda olukord, kus varem esinenud  liikide ökoloogilised funktsioonid võtavad üle veekogu asustavad organismid. Halvematel juhtudel häirub aga oluliselt veeökosüsteemi talitlus või see muutub oluliselt vaesemaks ning sellega kaasneb paljude liikide lokaalne  väljasuremine. Näiteks forelli ülepüügi korral võib karpkala energiaahelas vabanenud koha üle võtta, takistades sellega hilisemat forellipopulatsiooni taastumist.
    • Tagajärgedeks on suur rahaline kahju, toidupuudus
    • Veekogude seisund: vee inimtekkeline eutrofeerumine (toitesooladega rikastumine), mis avaldub eelkõige vee fosforisisalduse tõusus. Eutrofeerumise ilminguteks on vetikate vohamine ja intensiivsed veeõitsengud, millega kaasneb öine hapnikupuudus ja kalade suremine, vetikamürgid vees, nihked fütoplanktoni liigilises koosseisus ja dünaamikas, zooplanktoni hulga drastiline vähenemine, vee läbipaistvuse vähenemine, kaldavee reostuse suurenemine ja mudastumine. 
    • Kalakoelmute mudastumise tõttu on kalade sigimistingimused halvenenud.
    • Roostike vohamise, luhtade võsastumise ja jõesuudmete kinnikasvamise tõttu on kalade pääs koelmutele takistatud. Järv on risustunud vette jäetud nakkevõrkudega, mis mitte ainult ei reosta järve surnud kaladega, vaid muudavad ka elustikukooslusi (võrgud on kinnituskohaks näiteks rändkarbile).
    • Kalade looduslik rändetee on inimese poolt (hüdroelektrijaama) tammidega tõkestatud.

    19. Vääriselupaikade kaitse puudulikkus erametsades
    • Erametsas on vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik, selleks on võimalik taotleda riigipoolset toetust. 
    • Lageraie hävitab metsa vääriselupaiga, sest kaob mets kui elupaik
    •  Ka muud raied võivad kahjustada vääriselupaiga struktuuri – ei tohiks raiuda ega metsast ära viia kõiki vanu, surevaid ja jämedaid puid, sest liigid vajavad neid eluks.
    • Eramets on majandusliku tulu saamiseks kasutatav üldjuhul, ei tohiks isegi puid istutada
    • On vähe kuluefektiivne ja ökoloogiliselt nõrgalt põhjendatud
    • Puuduvad usaldusväärsed andmed vääriselupaikade seisundi ja asukohtade kohta
    • Kui erametsa omanik on nõus lepinguga, hüvitab riik talle saamata tulu
    • Puudulikud teadmised

    20. Saasteennetusliku tegevuse, ohtlike ainete kasutamise kontrolli ja keskkonnakatastroofide ennetamistöö ebapiisavus ning nõrk valmisolek keskkonnaõnnetuste likvideerimiseks
    • Majandustegevuse edasisel suurenemisel ja kontsentreerumisel suureneb saasteennetuslike meetmete puudumisel oluliselt surve keskkonnale tööstus- (õhu- ja veereostus, jäätmed) ning mitmetes põllumajanduspiirkondades (maapinnalähedase põhjavee reostamine ja vee-elustiku hävimine), samuti transpordikoridorides (keskkonnaavariid, müra, elupaikade rikkumine ), seda eriti Kirde-Eestis ja Tallinna lähikonnas. Nendel aladel nõuab rahuldava või hea keskkonnaseisundi saavutamine ja säilitamine suuri kulutusi ning kestvaid jõupingutusi.
    • Nii ettevõtted peavad sellesse investeerima esmajärgus, sest tööohutuse seaduses on ka peaeesmärk õnnetuse korral päästa elu. See nõuab esialgseid investeeringuid, kuid see tasub end ära.
    • Koolitused oma töötajatele ja info jagamine.
    • Saaste ennetuseks tehtav: Tööstuses (va energeetika), ehituses, teeninduses või olmes soojuse- ja elektrienergia või vee säästmisele suunatud tehniliste meetmete väljatöötamine või juurutamine

    Toorainet või abimaterjale säästvate ja tootmises jäätmeteket vähendavate tehniliste meetmete välja töötamine või juurutamine
    Integreeritud tehniliste meetmete väljatöötamine või juurutamine vähendamaks saasteainete sattumist õhku, vette ja pinnasesse.
    • Tegevused, mida peaks tegema: Saaste ennetus: Keskkonnajuhtimissüsteemide või nende osade väljatöötamine või juurutamine

    Keskkonnastandardite rakendamine
    Uuemate kekskonnakorralduslike meetodite nagu toote elutsükli analüüs, ühendatud tootepoliitika, keskkonnamõju strateegilise hindamise rakendusvõimaluste uurimine
    Paindlike majanduslike meetodite väljatöötamine saaste-ennetusliku tegevuse tõhustamiseks
    Parima võimaliku tehnika ja puhtama tootmise alased uuringud ja muude teabematerjalide koostamine, avaldamine ja levitamine
  • Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu, olulisemad kuupäevad ja isikud
    Looduskaitse dateeritud ajalugu algab valitsejate kehtestatud jahi- ja kalapüügipiirangutega või ehituspuu (eriti mastimänd) raiekeeluga linnade ja kindlustiste lähedalt.
    • 1297- Taani kuningas Erik Menved keelas metsaraie kolmel saarel Tallinna lähedal. Seda võib pidada esimeseks dateeritud loodust kaitsvaks aktiks Eesti alal.
    • 1664- Rootsi metsaseadus laienes ka Eesti alale , see ohjeldas säästvale metsaraiele ja andis korraldusi mõnede puuliikide säilitamiseks (mets-õunapuud, pihlakad, toomingad, tammed jt.)
    • 18. sajandil rajati ohtrasti mõisaparke, mis olid eeskujuks ka taluhaljastuse rajamisel
    • Klassikaline looduskaitse sündis alles 19. sajandil, mil akadeemiliste ringkondade eestvõttel teadvustati Euroopas leiduvate erakordsete loodusobjektide ja loodusmälestiste ning Ameerikas säilinud ürgsete alade esteetiline, eetiline, hariduslik ja usundiline tähtsus kaasaegsele kultuurile . Eestis sai looduskaitse alguse samal perioodil, eeskätt baltisaksa kultuuriringkondade loodusteadliku tegevuse õhutusel. Oluline osa maarahva harimisel ja loodushoidlike teadmiste levitamisel kirjasõna kaudu oli O.W. Masingul, pärast teda ärkamisaja suurmeestel F.R. Kreutzwaldil, J.W Jannsenil ja C.R. Jakobsonil.
    • 1853- Eesti Loodusuurijate Selts
    • 1910- Vaika Linnukaitseala, esimene looduskaitseala Eestis
    • 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt
    • 1935- võeti vastu Eesti I looduskaitseseadus , mis korraldas looduse kui terviku kaitset ka väljaspool kaitsealasid. Riigi Looduskaitsenõukogu esimees (prof. T. Lippmaa)
    • 1936- alustas tööd I riiklik looduskaitseinspektor dr. G. Vilbaste
    • 1958- ilmuma hakkas ajakiri „Eesti Loodus“
    • 1960- Eesti Looduskaitse Selts, Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist. 1960. aastate algul asuti kooskõlastama ja täpsustama kaitse alla võetavate üksikobjektide seisundit, arenes looduskaitseline järelevalve ja seltsid, seminarid- loodus- ja keskkonnaalane suur areng. Mõnevõrra vabamalt hakkas arenema ühiskondlik-poliitiline mõte, kuid see pidi jääma endiselt teatud raamidesse. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni ( OECD ) konventsioon .  
    • 1971 - Lahemaa Rahvuspark
    • 1979- Eesti I Punane Raamat
    • 1985-1987- Fosforiidisõda
    • 1990- seadus Eesti Looduse Kaitsest
    • 1991- ELF (Eestimaa Looduse Fond)
    • 1992- Eesti osales Rio de Janeiros ÜRO Keskkonnakonverentsil, kus allkirjastati ka „Kliimakonventsioon“ ja „Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon“
    • 1995- Säästva arengu seadus
    • 2004- kuues looduskaitseseadus

  • Loodus- ja keskkonnakaitse areng maailmas, Eestis, idee arenguetapid
    • Arenguetapid:
    Looduskaitse eelduste ehk sugemete kujunemise aeg
    Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid , seltsid), teadusliku loodushoiu algus
    Looduskaitse kui riiklike meetmete kujunemine ( õigusaktid , institutsioonid jne.)
    Looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine (rahvusvahelised organisatsioonid, riikidevaheline koostöö)
    • Idee areng:
    Rahvausund
    Kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks, klassikalise looduskaitse algus
    Kaitsealade loomine
    Biotoopide, elupaikade kaitse
    Looduskaitse väljaspool looduskaitsealasid
    • LK arenguetapid Eestis
    …1910- akadeemiline lk ilma kaitsealadeta
    1910…1935- akadeemiline lk kaitsealadega
    1935…1944- riiklik lk Eesti Vabariigis ja okupatsiooniaastatel
    1944…1957- akadeemiline lk ilma võimude toetuseta
    1957…1994- riiklik lk Eesti NSV-s ja taasiseseisvunud Eestis: lk ja metsamajanduse „kooselu“
    Alates 1994- riiklik lk Eesti Vabariigis: lk ja kkkaitse „kooselu“
    20. sajand jääb tähistama paljude looduskaitseliste tegevuste algust Eestis: esimene kaitseala , esimene looduskaitseseadus, esimene rahvuspark, esimene punane raamat, esimene ratifitseeritud looduskaitsekonventsioon.
    22. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika areng
    • Rooma Leppes (1957) ei sisaldanud keskkonnakaitsesätteid ja veel 60-ndatel aastatel polnud ükski Euroopa riik oma keskkonnapoliitikat selgelt määratlenud. Enne 1987.aastat ei olnud keskkonnakaitsevaldkond ka Euroopa Ühenduse õiguslikus kompetentsis ja Ühendusel oli rangelt majanduslik sisu. Siiski kasutati keskkonnaregulatsioone vabakaubanduspiirangute kõrvaldamiseks ja üksikprobleemide lahendamiseks (radiatsioon, transpordireostus).
    • Alates 70-ndatest aastatest suurenes aga üldine huvi keskkonnaprobleemide vastu ja Euroopa Ühenduse kitsas pühendumine majandusküsimustele ei olnud enam põhjendatud.
    • Euroopa Ühenduse keskkonnategevus algas 1972.a. kui kinnitati neli vertikaalset ja sektorspetsiifilist tegevusprogrammi. 1972.a. juulis Pariisis toimunud Euroopa Ühenduse riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumise järel algas keskkonnaprobleemide süsteemne lahendamine. Kinnitati Keskkonnategevusprogramm aastateks 1973 – 1976.
    • I Keskkonnaprogrammile järgnesid II (1977) ja III (1983)
    • Keskkonnategevusprogramm (1987 – 1992) ja kuulutati 1987.a. Euroopa Keskkonna Aastaks.
    • 1988.a. loodi mitmed Ühenduse Keskkonnafondid
    • 1993.a. novembris vastuvõetud Maastrichti Lepe lisas “säästva ja keskkonnakasutuse mõttes mitte-inflatsioonilise” kontseptsiooni arvestamise Ühenduse tegevustes ning kinnitas kõigi Euroopa Liidu poliitikatele ettevaatusprintsiibi rakendamise kohustuse
    • Amsterdami Leppe jõustumine 1997.a. tõi taas esile säästva arengu printsiibi
    • VI Keskkonnategevusprogramm (2001–2010) annab EL keskkonnapoliitikale uue tähenduse. Selles määratletakse Euroopa Ühenduse selged prioriteedid aastani 2010 ja konkreetsed tegevused, mis tuleb ellu viia lähema 5 – 10 aasta jooksul, et eesmärgid saavutada. Nelja valdkonna tähtsus tuuakse eraldi välja: Kliimamuutused, looduslik mitmekesisus, keskkonnakaitse ja tervis ning loodusvarade majandamine ja jäätmekäitlus.

    23. Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi institutsioonid, mis tegelevad keskkonnakorraldusega
    • EL Keskkonnapeadirektoraat, Euroopa Liidu Parlamendi keskkonna-, rahvatervise- ja tarbijakaitsekomisjon, Keskkonnakomisjon, Euroopa Keskkonnaagentuur
    • Eestis: Keskkonnakorralduse süsteemi kuuluvad: Riigikogu kui kõrgeim seadusandlik organ,Vabariigi Valitsus kui täidesaatva riigivõimu teostaja ja
    Keskkonnaministeerium kui Eesti Vabariigi territooriumil riigi kesk­konna­poliitikat ellu viiv kõrgeim täitevorgan, mis ühtlasi suhtleb teiste riikide ja rahvusvaheliste keskkonnaorganisatsioonidega.
    • Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas:
    EV valitsusasutused: Maa-amet, Keskkonnainspektsioon, Metsakaitse- ja metsauuenduskeskus
    Riigiasutused: Info- ja Tehnokeskus, Riiklik Looduskaitse Keskus, Loodusmuuseum, Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Kiirguskeskus jne
    Riigi tulundusasutused ja äriühingud : OÜ Geoloogiakeskus, RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus), OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus jne
  • Mõiste: keskkonnakaitse institutsioon
    Keskkonnakaitse institutsioon on keskkonna-korraldusega tegelevad riigi- ja omavalitsusasutused ning valitsusvälised organisatsioonid
  • Euroopa Liidu Parlament , Nõukogu ja Komisjonid
    • EL Parlament: Euroopa Parlamendil on kolm põhilist ülesannet:

    arutada ja võtta koos nõukoguga vastu ELi õigusakte;
    jälgida teiste ELi institutsioonide (eelkõige komisjoni) tegevust ning teostada demokraatlikku järelevalvet;
    arutada ELi eelarvet ja võtta see koos nõukoguga vastu.
    Euroopa Parlament tegutseb kolmes asukohas: Brüsselis (Belgias), Luxembourgis ja Strasbourgis (Prantsusmaal).
    • ELi Nõukogu on institutsioon, kus kõigi ELi liikmesriigikide ministrid kogunevad õigusaktide vastuvõtmiseks ning poliitika kooskõlastamiseks.
    Peamised ülesanded:
    ELi õigusaktide menetlemine.
    ELi liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine .
    Rahvusvaheliste lepingute allkirjastamine ELi ja kolmandate riikide vahel.
    ELi aastaeelarve heakskiitmine.
    ELi välis- ja julgeolekupoliitika kujundamine.
    Liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimine.
    • Komisjonid (palju), olemas ka keskkonnakomisjon: Euroopa Komisjon on üks Euroopa Liidu peamistest institutsioonidest. Ta esindab ja kaitseb ELi kui terviku huve. Komisjon koostab Euroopa uute õigusaktide eelnõusid. Tema igapäevaseks tööks on ELi poliitika rakendamine ja ELi rahaliste vahendite kasutamise haldamine .
    Peaülesanded: teeb õigusaktide ettepanekuid Euroopa Parlamendile ja nõukogule, haldab ELi eelarvet ja eraldab rahalisi vahendeid
    teostab ELi õigusaktide täitmise järelevalvet (koos Euroopa Kohtuga), esindab ELi rahvusvaheliselt, näiteks pidades läbirääkimisi ELi ja kolmandate riikide vaheliste kokkulepete üle.
  • Eesti Vabariigi Riigikogu ja Vabariigi Valitsus, s.h keskkonnaministeerium ja tema valitsemisalas olevad ametiasutused ja maakondade keskkonnateenistused
    • EV Riigikogu: Riigikogu põhiseadusliku institutsioonina
    Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm.
    • EV Valitsus: teostab täidesaatvat riigivõimu Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel. Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste kaudu. 2011. aastal valitsusse valitud Andrus Ansipi valitsus.
    • Keskkonnaministeerium: Eesti keskkonnapoliitikat juhib Keskkonnaministeerium, mille eesotsas on alates 6. aprillist 2011 minister Keit Pentus-Rosimannus. Ministeeriumi põhiülesanne:
    (1) Ministeeriumi põhiülesanne on seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus- ja planeerimistoimingute ning järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes §-s 7 toodud eesmärgist ning selle alusel kehtestatud ministeeriumi ja tema valitsemisala strateegilistest eesmärkidest.
    (2) Ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste pädevus ministeeriumi valitsemisalas olevate ülesannete täitmisel on sätestatud nende põhimäärustes.
    • Ministeeriumi valitsemisalas olevad ametiasutused ja maakondade keskkonnateenistused:

    • Keskkonnainspektsioon.
    Keskkonnainspektsioon on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus , mis koordineerib ja teostab
    looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses
    riikliku sunni vahendeid. Keskkonnainspektsioon on keskkonnaalaste seadusrikkumiste puhul kohtuväliseks
    menetlejaks ning teeb edasilükkamatuid uurimistoiminguid kriminaalasjades.
    27. Loodus- ja keskkonnakaitse  valitsusvälised organisatsioonid (VVO) Eestis (ELF, LUS, Eesti TA looduskaitsekomisjon, Eesti Roheline Liikumine jne), ühe iseloomustamine
    ELF- Eestimaa Looduse Fond
    LUS- Eesti Loodusuurijate Selts
    Eesti TA looduskaitsekomisjon- Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjon
    Eesti Roheline Liikumine-  (ERL)
    • Eesti Roheline Liikumine (ERL) on 1988. aastal asutatud keskkonnakaitsega tegelev mittetulunduslik valitsusväline organisatsioon . Eesti Rohelise Liikumise asutamise tingis esmajärjekorras vajadus paremini koordineerida keskkonnakaitsjate pingutusi nn. fosforiidisõja võitmisel; ühtlasi sai liikumisest esimene formaalne poliitiline alternatiiv kommunistlikule parteile Eestis. 1991. aastal eraldus ERL-ist poliitiline tiib (hilisem erakond Eesti Rohelised; tänaseks likvideerunud) ning täna tegeleb Eesti Roheline Liikumine ainult keskkonnaprojektidega, sekkumata poliitilisse tegevusse.
    Eesti Rohelise Liikumise eesmärgiks on suunata Eesti ühiskonda loodushoiule ja säästlikule eluviisile. ERL-i sisuline tegevus toimub kahe programmi raames: keskkonnapoliitika ja keskkonnateadlikkus. ERL-il on üle 1000 liikme, neist suurem osa on noored - õpilased ja tudengid. Uued liikmed - kõik, kellele on oluline Eesti looduse säilitamine ja keskkonnaseisundi parandamine - on alati teretulnud. Astudes Eesti Rohelise Liikumise liikmeks, toetad säästva ühiskonnakorra loomist Eestis. Eesti Roheline Liikumine teeb aktiivselt koostööd ka piiritaguste organisatsioonidega.
    • ELF on asutatud 1991. aastal 40 looduskaitsja ja loodusteadlase poolt. Alates 1999. aasta jaanuarist on ELF sihtasutus . ELF on valitsusväline, nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltumatu keskkonnakaitse organisatsioon. ELFi logoloomaks on vanade haabade õõnsuses elav haruldane lendorav , kelle leiukohti on Eestis teada ligi 80. 
    Meri, mets ja märgalad - Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eesmärgiks on kogu Eesti looduse ja mitmekesisuse hoidmine. 
    1999. aastast on ELF sihtasutus. ELF on valitsusväline, nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltumatu keskkonnakaitse organisatsioon. ELFi algatusel ja toel on loodud rahvusparke, looduskaitsealasid ja viidud läbi ulatuslikke inventuure Eesti loodusväärtuste kaardistamiseks.
    Nõnda kaitseme Eesti rikkust. Eesti looduslik mitmekesisus on võrrelduna sellistel laiuskraadidel asuvate sama pindalaga aladega üks maailma suuremaid. Meil on säilinud mitmeid mujal Euroopas peaaegu kadunud maastikutüüpe - näiteks sood ja pärandmaastikud - mis omakorda annab parema võimaluse mujal Euroopas üliharuldaste liikide säilimiseks. Üheks selliseks looduspärliks on ka ELFi logoloom lendorav. Ta vanade haabade õõnsustesse tehtud pesi on Eestis praegu teada ligi 80. Looduse säilimisele püüame kaasa aidata ka mõistlikuma majandamise tutvustamise kaudu. On see ju tulevastele põlvedele mõtlemine. Kuidas jõuda olukorrani, kus meie praegused teod tõepoolest ei kahjusta inimeste elu meist seitse põlve eespool .
    Teadmistest tekib lugupidamine. Usume, et loodusteadlikud inimesed tegutsevad keskkonda säästvalt, seepärast peame loodushariduse kättesaadavust väga oluliseks. Eriti koolipõlves, sest selles eas kujunevad inimese väärtushinnangud . Looduse tundmaõppimine võimaldab inimesel sügavamalt mõista maailma ja selle toimimist.
    28. Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). KIKi eesmärk. KIKi poolt rahastatavad programmid . KIKi rahalised allikad
    • KIK ülesandeks on finantseerida loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks vajalikke projekte ning meetmeid.
    • KIKi eesmärgid on järgmised:
    loodusvarade kasutamisega seotud keskkonnakahjustuste likvideerimine;
    keskkonnaseisundi taastamine;
    taastuvate loodusvarade looduslikule taastumisele kaasaaitamine;
    taastumatute loodusvarade täiendavate varude ning jäätmete taaskasutamise võimaluste uuringud;
    keskkonnaseisundi jälgimine;
    saastamist vähendavate keskkonnakaitseliste abinõude rakendamine;
    keskkonnauuringute ning loodusobjektide kaitse korraldamine;
    keskkonna saastamist põhjustavate saastekollete likvideerimisele või keskkonna endise seisundi
    taastamisele suunatud tegevus;
    kaitsealuste liikide poolt tekitatud kahju hüvitamine .
    • KIKi poolt rahastatavad programmid on:
    veekaitse programm
    jäätmekäitluse programm
    välisõhukaitse programm
    looduskaitse programm
    metsanduse programm
    kalanduse programm
    tehnika programm
    keskkonnateadlikkuse programm
    maapõue programm
    jahinduse programm
    maakondlik programm
    • KIKi rahalised allikad.
    Tasu/Maksu liik Riigieelarve [%] s.h KIKi [%]
    Saastetasu 100 100
    Pakendiaktsiis 100 50
    Piiriveekogudes ja majandusvööndis asuvate maardlate kaevandamisõiguse tasu 100 100
    Üeriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu 30 100
    Piiriveekogude vee erikasutuse tasu 100 100
    Mitte–piiriveekogude vee ja põhjaveekihi erikasutuse tasu 50 100
    Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu 100 100
    Kalapüügiõiguse tasu 100 100
    Riigimetsast uuendusraieteks müüdud kasvava metsa raieõiguse tasu 26 15
    Riigimetsa majandaja uuendusraietest saadud metsamaterjali müügist laekunud raha 26 15
    Keskkonnale tekitatud kahju hüvitus 100 100
    KESKKONNAÕIGUSE ALUSED

  • Keskkonnaõiguse üldiseloomustus ja ajalooline areng
    • Õigusharusse kuuluvad üldisemad õigusaktid, mis spetsiifilisematesse harudesse ei mahu, kuid on ometi rohkemal või vähemal määral keskkonnavaldkonnaga seotud. Ühtlasi sisalduvad õigusharus keskkonnaalased rahvusvahelised lepped.
    • Klassikaline positivistlik õigus:
    Naabrite vaheliste probleemide lahendamine
    Keskkond osa õigusest kui tekib kahju inimesele
    Loodusvarade jagamine riikide vahel
    • Moodne keskkonnaõigus
    Keskkonna kui väärtuse kaitse
    Suhted regionaalsel ja globaalsel tasandil (konventsioonid)
    Keskkond kui ühine pärand ja mure
    • Üldiseloomustus:
    noor- ebastabiilne, fragmentaarne, arenev
    Vastuolud teiste õiguslike distsipliinidega – uued ideed (ei mahu kehtivasse paradigmasse)
    Loodus on tervik aga inimesed on selle jaotanud riikideks ja kinnisasjadeks (õigus on vastuolus loodusseadustega)
    Novaatorlik (rajaleidja – avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele)
    Eriline roll (loodus)teadusel
    Ettevaatusprintsiip – Teaduslik EBAKINDLUS v. õiguslik KINDLUS
    • Areng:

  • Ebateadlik keskkonnakaitse
      • Naabrusõigus
      • Keskaeg (linnade õhk)
      • Napoleon – keskkonnaload
      • 19. Sajand – Kuni 20 sajandi 60.aastad (utilitaristlik ja antropotsentriline keskkonnakaitse)
    Weimari Vabariigi põhiseaduse § 155 kehtestas maatükkide ja nende oluliseks osaks olevate loodusvarade kasutamise kohustuse – et tööstusele oleks küllalt toorainet
    1808 Preisi valitsuse instruktsiooni “õigust ja haldust tuleb rakendada üksnes selleks, et ületad neid asjaolusid, mis ei lase kodanike talendil, oskustel ja energial täielikult realiseerida
    Asjaõigusseadus § 143. – saastuse talumise kohustus - Preisi Valitsuse tehniline direktiiv (1875) aastast “… naabritel ja avalikkusel tuleb taluda … mõjutusi … tööstuse huvides, mis on vajalik üldise heaolu tagamiseks.
  • Teadlik keskkonnakaitse
    I generatsioon – 1960. lõpp
    Tagajärgede likvideerimine – ex post
    Sektoriviisiline regulatsioon
    “Käsu ja kontrolli meetod”
    II generatsioon – 1980. Teine pool
    Ettevaatus – ex ante
    Kompleksne kaitse
    Dereguleerimine – (keskkonnkokkulepped, saastamise õigusega kauplemine jne.)
    III generatsioon
    Keskkonnaalased õigused (materiaalõigus, õigus teada, õigus osaleda, juurdepääs õigusemõistmisele
  • Keskkonnaõiguse allikad ja printsiibid
    • Keskkonnaõiguses printsiipidel eriline roll:
    Paindlikkuse vajadus – uued olukorrad, ebakindlus
    Avar administratsiooni kaalutlusõigus (printsiibid on suunaandjad)
    Rahvusvahelise õiguse suur mõju
    Kodifitseerimise ja arengu pidepunktid
    • Printsiibid demonstreerivad eesmärke, mille poole tuleb püüelda
    Printsiibid satuvad tihti konflikti teiste printsiipidega (eesmärkidega) - tuleb leida optimaalne lahendus (Säästva arengu kolmnurk )
    Printsiibid on suunatud eelkõige seadusandjale, haldusorganile ja kohtule
    • Normid on konkreetsed – neid saab kas täita või mitte täita, kolmandat võimalust ei ole
    • Keskkonna tervikliku ja kõrgtasemelise kaitse põhimõte
    Abinõud keskkonna kaitsmisel peavad tagama kõrgtasemelise kaitse, seejuures tuleb tagada keskkonna terviklik kaitse ja arvestada keskkonnamõju võimalikku ülekandumist ühelt keskkonnaelemendilt teisele.
    • Vältimispõhimõte
    Keskkonnaohte tuleb vältida. Keskkonnaohtu tuleb taluda, kui selle vähendamiseks on võetud kõik vajalikud meetmed ja tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tagamiseks ning puudub alternatiiv.
    • Ettevaatuspõhimõte
    Keskkonnariske tuleb kohaste ettevaatusmeetmete võtmisega võimalikult suurel määral vähendada, rakendades selleks eelkõige parimat võimalikku tehnikat ja parimat keskkonnatava.
    Keskkonda mõjutada võvate otsuste tegemisel tuleb välja selgitada keskkonnamõju. Käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel ja korras tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamise menetlus.
    • Keskkonna kasutamisega seotud kulude kandmine
    (1) Keskkonnahäiringu, -ohu, -riski või -kahju põhjustaja kannab kõik nende hindamise, vältimise, vähendamise või heastamisega seotud kulud, kui seadusest ei tulene teisiti.
    (2) Keskkonnakasutus on tasuline . Keskkonna kui rahvusliku rikkuse kasutuse eest makstakse tasu, mille suurus määratakse käesolevas jaos sätestatud keskkonnakaitse põhimõtete alusel ning mille kasutamise sihtotstarve on keskkonnakaitse.
    • Loodusvarade säästliku kasutamise põhimõte
    Taastuvaid ja taastumatuid looduvarasid tuleb kasutada säästlikult, arvestades nende looduslikku juurdekasvu ja varude jätkumist võimalikult pikaks ajaks. Seaduses sätestatud juhul kehtestatakse taastuva või taastumatu loodusvara aastased kasutusmäärad
    KESKKONNAJUHTIMINE
  • Keskkonnajuhtimissüsteemid EMAS, ISO14000, ISO 14001 protsessid
    • ISO 14001- rahvusvaheline keskkonnajuhtimissüsteemide standard.
    Standard sätestab selged juhtraamid, mille aluseks on hea reputatsiooniga juhtimismudel: Planeeri -Tee-Kontrolli-Parenda. See nõuab, et organisatsioon hindaks oma tegevuse mõju keskkonnale, saaks aru, kuidas neid mõjusid ohjata ning kehtestaks selged eesmärgid ja ülesanded oma keskkonnaalase toime pidevaks parendamiseks. Standard nõuab ka selgelt määratletud juhiseid ja protseduure nii personali kui ka organisatsiooni tegevuse juhtimiseks.
    ISO 14001 standard nõuab, et organisatsioon mõistaks selgelt talle rakenduvaid keskkonnaalaseid seadusandlikke nõudeid ning samuti muid korporatsiooni ja huvipooltega seonduvaid kohustusi. Seejärel peab organisatsioon kõiki neid nõudeid ohjama ning nendele vastavust regulaarselt kontrollima.
    • EMAS- Keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteem (Eco- Management and Audit Scheme ehk EMAS) on mõeldud organisatsioonide keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamiseks, parandamiseks ning avalikkusele ja teistele huvitatud isikutele asjakohase teabe andmiseks .
      EMASi eesmärk on soodustada organisatsioonide keskkonnategevuse tulemuslikkuse pidevat täiustamist. Organisatsiooni all on mõeldud ettevõtjat, äriühingut, kontserni, ettevõtet, asutust või institutsiooni, selle osa või nende ühendusi, avalikke või eraõiguslikke, millel on oma tegevusvaldkond ja iseseisev juhtimine, olenemata sellest, kas ta on iseseisev juriidiline isik või mitte.

    • ISO 14000- on keskkonnakvaliteedijuhtimissüsteem, millega määratakse ära kvaliteedi standardid ja nende järgimine (pole arvestatud riski)

    • OHSAS 18000- töötervishoiu ja ohutuse juhtimissüsteem

  • Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnaauditeerimine
    • KMH- Keskkonnamõju hindamine arendustegevust suunava otsustusprotsessi üks osa.
    KMH eesmärk on anda otsustajale teavet kõigi reaalsete tegevusvariantide keskkonnamõju kohta ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks .
    Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
    * taotletakse tegevusluba , kui loa taotlemise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;
    * taotletakse tegevusloa muutmist, kui loa muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;
    * kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura  2000 võrgustiku ala.
    Tegevusluba on näiteks:
    ehitusluba;
    * ehitise kasutusluba;
    * keskkonnakompleksluba;
    * vee erikasutusluba;
    KMH-ga seotud kulud tasub arendaja .
    • Keskkonnaauditeerimise eesmärgiks on perioodiliselt hinnata toimunud või toimuva tegevuse vastavust õigusaktide nõuetele, keskkonnapoliitikas, keskkonnajuhtimissüsteemis ja keskkonnakavas kavandatule või standardites ja lepingutes sätestatule auditikliendi määratud kriteeriumide alusel.
    Kui organisatsiooni tegevusest lähtub kõrgendatud keskkonnarisk, peab ta laskma auditeerida oma keskkonnajuhtimissüsteemi vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.
    • Kõrgendatud keskkonnarisk on tegevuskoha keskkonnataluvust ületava, keskkonnas pöördumatuid muutusi põhjustava või inimese tervist või vara ohtu seadva keskkonnamõju esinemise võimalikkus . Keskkonnajuhtimissüsteem on organisatsiooni keskkonnapoliitika väljatöötamist, ellurakendamist ja toimimist tagav tegevuse juhtimise osa
    • Kõrgendatud keskkonnariskiga tegevused, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut, on näiteks:
       1) elektri- või soojusenergia tootmine;
       2) metallide tootmine või töötlemine;
       3) mineraalide tootmine;
       4) ainete tootmine keemiliste protsesside abil;
       5) toornafta ja põlevkivi töötlemine;

    Kulud tasub audiitoriklient.
    33. Keskkonnariski analüüs
    • Keskkonnariski hindamisele on pühendatud kaks Euroopa Liidu direktiivi: direktiiv 67/548/EEC, mis käsitleb kemikaalide ohtlikkust ning sellest tuleneva riski ohjamise meetmeid (märgistamine, pakendamine), ning direktiiv 93/67/EEC, mis käsitleb uutest kemikaalidest inimesele ja keskkonnale põhjustatava riski hindamist (üksnes loodusobjektide ohustamist)
    • Eestis reguleerib kemikaalide kasutamist Kemikaaliseadus.
    • Kuigi iga keskkonnariski hindamine võib detailides erinev olla, koosneb ta alati neljast põhietapist:
    • Probleemi formuleerimine (ohu määratlemine või adumine)

    Mõjuri olemasolu ning tema potentsiaalsetele sihtobjektidele (retseptoritele) avaldatava võimaliku ohu kvalitatiivne hindamine. Kui mõjur on kemikaal ,
    kirjeldatakse ka kemikaali asukohta , kogust ning ohtlikkust (toksilisus, püsivus keskkonnas, bioakumulatsioon jms). Ohu määratlemisse kuulub ka esmase
    teabe kogumine sihtobjektide ning mõjuri levimistee kohta.
    2) Eksponeerituse analüüs, millega selgitatakse, kuidas ning kui palju tegelikud või võimalikud sihtobjektid on mõjurile otseselt või kaudselt kättesaadavad. Kemikaalide puhul tuleb selgeks teha, kuidas kemikaal ohuallikast sihtobjektideni jõuab, kemikaali kontsentratsioon kokkupuutekohas ning kokkupuute sagedus ja kestus. Kui sihtobjektid on organismid, tuleb määrata neile tegelikult või võimalikult mõjuvate annuste suurus. Olulised on ka andmed ainevahetuse iseärasuste kohta. Eksponeerituse hindamine lõpeb eksponeerituse koondkirjelduse koostamisega .
    3) Ökoreaktsiooni analüüs, mis uurib seost mõjuri ning selle põhjustatud tagajärje (mõju) vahel. Käsitletakse negatiivse mõju liike ning eksponeerituse
    ja negatiivse muutuse vahelist kvantitatiivset seost. Kemikaalide puhul tähendab see toksilisuse hindamist (kuigi mitte ainult seda) ning kvantitatiivse
    seose määramist annuse või kontsentratsiooni ning mõjutatavas objektis tekkinud negatiivse muutuse vahel. Käsitleda tuleb ka määramatusi, mis on
    selle seose iseloomustamisel olulised, ning hinnata tõendite kaalukust. Ökoreaktsiooni hindamine lõpeb ökoreaktsiooni koondkirjelduse
    koostamisega.
    4) Riski iseloomustus, mis ühendab eksponeerituse ning ökoreaktsiooni koondkirjeldused. Selles on vaja käsitleda ka määramatust ning tõlgendada
    saadud tulemust.
    34. Keskkonnahoidlike tehnoloogiate rakendamine: BAT, BATNEEC
    • parim võimalik tehnikabest available technique (BAT) – tegevusala ja selles rakendatavate töövõtete kõige tõhusam ja arenenum aste, kus mingit tehnikat võib pidada põhimõtteliselt sobivaks  heite piirväärtuste aluse määramisel, et vältida või (kui see ei ole võimalik) vähendada heidet ja selle mõju keskkonnale.
    • 'Parim' tähendab kõige mõjusamat ja tõhusamat viisi kogu keskkonna kõrgetasemeliseks kaitsmiseks.
    • 'Tehnika' hõlmab nii käitises kasutatavat tehnoloogiat kui ka käitise kavandamist, ehitust, hooldamist, käitust ja tegevuse lõpetamist.
    • 'Võimalik tehnika' tähendab niisugusel arengutasemel olevat tehnikat, mille kasutamine vastavas tööstusharus on nii kulusid kui eeliseid arvestades majanduslikult ja tehniliselt ettevõtjale vastuvõetav ja mõistlikul moel kättesaadav.
    Määramisel võetakse arvesse:
    jäätmevaese tehnoloogia kasutamine;
    vähemohtlike ainete kasutamine;
    tootmises kasutatavate ja tekkivate ainete ning jäätmete
    taaskasutamine ja ringlussevõtt;
    tööstuslikus tootmises tõhusaks osutunud tehnoloogia,
    seadmete ja töömeetodite kasutamine;
    tehnoloogiauuendused, ning teaduse ja teaduslike teadmiste arengu tulemused;
    heite olemus, mõju ja kogus; jne
    • BATNEEC- parim võimalik tehnika ei nõua ülemääraseid kulutusi
    Pm sama, mis BAT
    35. Alternatiivtehnoloogiad
    • Alternatiivtehnoloogia soetamine nõuab suuri investeeringuid ja kütused on tihtipeale tunduvalt kallimad kui fossiilsed ning samuti nõuab alternatiivtehnoloogial põhinev süsteem puhastus ja kontrollikulusid, mis on tavapärasest suuremad.
    Ühelt poolt on alternatiivtehnoloogia kasutamine kasulik, sest ühe kindla kahjuliku asja kasutamine langeb ära, kuid samas on teisi asju, mida tuleb kasutada rohkem või tihemini, mis tegelikkuses pole samuti ohutu/kasulik keskkonnale.
    • Alternatiivtehnoloogiatel põhinevad bussid nt. etanoolbussid, gaasibussid, biodiiselbussid ja diisel- elekter -bussid ( hübriid ), mis kasutavad biokütuseid, mis aitavad vähendada kütusekulu, energiatarvet ja seega ka õhusaastet. Kuid hübriidbusside puhul puhul on vaja akut vahetada iga 4-8 aasta tagant sõltuvalt aku tüübist.
    Etanooli ja biodiiselbusside hoolduskulud on ligi 65-100% suuremad tavapärasest. Hübriidbussi soetamine on kõige kulukam, kuid üldjoontes kõige kasulikum, sest tema kütusekulu tuleks kõige soodsam , samuti hoolduskulud (ligi 30% kõrgemad kui diiselbussil) arvestades alternatiivse tehnoloogiaga. Kokkuvõttes on hübriidbussi opereerimine u 10% kallim kui diislibussil.
    Näiteks kompaktluminofoorlambi asemel võivad tarbijad alternatiivtehnoloogiate vahel valida, näiteks halogeentehnoloogiaga täiustatud hõõglambid või LED-lambid, mis ei sisalda elavhõbedat.
    Näiteks osa autode väliskeres kasutatakse süsinikplasti küllase kasutamist metalli asemel, see aitab vähendada paarisaja kilo võrra autode tühimassi.
    Elektriautod fossiilkütuseid tarbivate autode asemel.
  • Keskkonnakorralduse erainitsiatiivid
    Erainitsiatiivil luuakse erinevates valdkondades tegutsevaid teadussihtasutusi. Sageli kasvavad nad välja ülikoolide teadusprojektidest.
    Mittetulundusühingud ja sihtasutused. Erainitsiatiivil tööle hakkavaid süsteeme tuleb toetada. Ideaalis võiksid olla riiklik sekkumine ja erainitsiatiiv tasakaalus.
    REGULATSIOONIVAHENDID
  • Keskkonnakasutusload ja keskkonnaalased kitsendused, keskkonnastandardid ja –normatiivid, keskkonnakorralduse majandushoovad, keskkonnaseire
    • Keskkonnakasutusload: Keskkonnaloa omamine annab teile õiguse kasutada mõnd loodusressurssi, viia keskkonda saasteaineid ja jäätmeid ning arendada majandustegevust seaduses sätestatud juhtudel.
    • 4 sorti keskkonnalube: Kompleksluba, lihtluba, eriluba, erakorraline luba

    Kompleksluba (ka IPPC luba)
    Antakse üheaegseks saasteainete välisõhku, veekogusse, pinnasesse või põhjaveekihti viimiseks ning jäätmete käitlemiseks vastavalt saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadusele. Tähtajatud, kuid iga-aastasel ülevaatamisel.
    Lihtluba
    Antakse kindla loodusressursi kasutamiseks, saasteallikast saasteainete keskkonda viimiseks või jäätmekäitluseks (näiteks geoloogilise uuringu luba, kaevandamisluba, vee-erikasutusluba, välisõhu saasteluba jne).
    Lihtlube väljastatakse konkreetset valdkonda reguleerivate õigusaktide alusel: kaevandamisluba maapõueseaduse, vee-erikasutusluba veeseaduse , kiirgustegevusluba kiirgusseaduse alusel jne. Kehtivus vähemalt 15 aastat (seni erinev)
    Eriluba
    Antakse välisõhu saasteloa ja vee-erikasutusloa kehtivuse ajal. Eriloaga võib teatud tingimustel ületada kehtestatud keskkonnanormatiive. Selle tüübi lubadest on Eestis väljastatud ajutist vee-erikasutusluba ja välisõhu erisaasteluba, vastavalt veeseadusele ja välisõhu kaitse seadusele. Kehtivus sama pikk kui lihtloal.
    Erakorraline luba
    Antakse ühekordseks toiminguks kindla loodusobjektiga. Siiani enim kasutatud ohustatud liigi üle riigipiiri viimisel, kaitsealuste liikide isendite kasutamisel, liikide isendite ümberasustamisel jms. tegevuste puhul. Kehtivus: konkreetse tehingu sooritamiseks kuluv aeg, mida võib arvestada ka päevades.
    • Keskkonnaalased kitsendused: nt ranna- ja kalda piiranguvöönd ( Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit; üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit; allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit)
    Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud:
     1) reoveesette laotamine;
     2) matmispaiga rajamine;
     3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas;
     4)  maavara kaevandamine;
    5) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks.
    Tulenevad looduskaitseseadusest. Eesti seadusandluse kohaselt on vähemasti 75 nähtust, mis võivad kitsendada maa-ala kasutust . Nendeks on kõikvõimalikud veekogude piiranguvööndid, looduskaitseobjektid, sanitaarkaitsealad, maardlad, teede, trasside, liinide, kultuurimälestiste jms kaitsevööndid. Natura alad jne. Keskkonnaalased kitsendused kehtivad ka kinnisomandile (planeeringute kitsendused), loodus- ja veekaitselised kitsendused jne. Kitsenduste tõttu saamata jäänud omanditulud kompenseeritakse.
    Kitsendused, et tagada maastike ning eluslooduse piisav kaitse, vältida elupaikade killustumist, reostust jne.
    • Keskkonnanormatiiv ja –standard

    Keskkonnanormatiiv on keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv või loodusvara erikulu.
    Keskkonnanormatiiv muudetakse kohustuslikuks keskkonnaministri määruse või saasteloaga.
    • Keskkonnanormatiivide valdkonnad Eestis:
    Välisõhu normatiivid
    Vee normatiivid (joogivee, põhjavee kvaliteedi kohta)
    Heitvee ( jääkreostuse kontsentratsioonid orgaaniliste ainete, hõljuvainete, üldfosfori, ühealuseliste fenoolide ja naftasaaduste osas).
    Pinnase normatiivid
    Naftasaadustega seotud rajatis
    Ujula tervisekaitsenormid ja eeskirjad
    Keskkonnastandard on asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonnaseisundit mõjutavat või mõjutada võivat tegevust või tegevuse tulemust.
    Keskkonnastandardid on ISO 14001, EMAS jne.
    • Keskkonnastandardite valdkonnad:
    keskkonnakorralduse
    keskkonnaseire,
    keskkonnatehnoloogia
    keskkonnainformaatika
    geograafilise informatsiooni
    metsanduse, regionaal- ja linnaplaneerimine
    ehituse, ehitusmaterjalide ja ehituse kasutatavate toodete valdkonnas
    • Keskkonnaseire- (monitooring) on keskkonna seisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavadele. Keskkonnaseire korralduse sätestab seadus.

    Keskkonnaseire ülesanded – 1) keskkonna saastatuse ja reostuse hetkeolukorra määramine ning analüüsimine
    2) abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine
    3) saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute läbiviimine
    Seire tasandid – riiklik keskkonnaseire; kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire; ettevõtja keskkonnaseire
    Riikliku keskkonnaseire organisatsiooniline struktuur – üldkoordinaator, seirenõukogu,
    allprogrammide vastutavad täitjad, seire vahetud teostajad
    Keskkonnaseire allprogrammid – õhuseire, põhjavee seire, siseveekogude seire, rannikumere seire,
    looduse mitmekesisuse seire, metsaseire, mullaseire jne.
    • Keskkonnakorralduse majandushoovad
    Majandushoobade (finantsvahendite) rakendamine – maksud või trahvid heidete ja jäätmete eest, mis mõjutavad reostust vältima ja vähendama.
    Keskkonnakorralduse majandushoobade rakendamise eesmärk on mõju­tada nii tootjaid kui ka tarbijaid kasutama loodusvarasid heaperemehelikult, võimalikult vältima reostust ja jäätmeid, tagama turul keskkonnasõbralikele toodetele paremad tingimused, kui on nende reostus- ja jäätmemahukatel võistlejatel.
    Majandushoobade kasutamise põhiprintsiibid on järgmised:
    * kõik toote olelustsükli (tootmine, jaotamine, kasutamine, lõplik kõrval­damine) vältel keskkonnakaitseks tehtud kulutused, keskkonnale tekitatud kahju ja kasutatud loodusvarade väärtus kajastuvad toote hinnas;
    * loodusvarade kasutamise ja keskkonnasaaste maksustamisest laekunud raha kasutatakse keskkonnaprobleemide lahendamiseks;
    * erinevate saastajate ja looduskasutajate jaoks kehtivad keskkonnast kui tervikust ja vabaturu nõuetest lähtudes ühtsed nõuded.
    Majanduslikuks mõjutamiseks kasutatakse nt:
    * riigi toetust;
    * saastekahju hüvitist, mille keskkonnakaitset stimuleerivat toimet tõhus­tatakse ja vabaturu nõuetele mittevastavad soodustused kaotatakse;
    * pandisüsteemi
    Riigi toetus avaldub subsiidiumide, dotatsioonide, soodsate laenude, laenu­protsentide katmise jms. näol.
    KESKKONNAINFORMATSIOON JA KESKKONNATEADLIKKUSE KUJUNDAMINE
    38. Keskkonnaregistrid ja –näitajad
    • Keskkonnaregister on loodusvarade, looduspärandi, keskkonnaseisundi ja keskkonnategurite andmeid sisaldav riigi põhiregister.
    Keskkonnaregistri eesmärk on koondada kogu keskkonnaandmestik ühte registrisse , seostades selle kaudu kõik keskkonnaandmed ajas ja ruumis ning anda neile õiguslik tähendus,  tagades sellega andmestiku usaldatavuse nii rahvusvahelisel kui siseriiklikul tasandil.
    Registri veebirakendust täiendatakse pidevalt uute andmetega . Registri vastutav töötleja on Keskkonnaministeerium, volitatud töötleja Keskkonnaagentuur, maardlate nimistu osas on volitatud töötlejaks Maa-amet.
    Keskkonnaregistri avalik teenus on internetis kättesaadav ja valdkonnapõhised teemad on elustik , loodusvarad , kaitstav loodus, vesi jne.
    • Keskkonnanäitajad- keskkonnaindikaatorite põhjal saadav ülevaade keskkonnaseisundist.
    Survenäitajad iseloomustavad otsest survet keskkonnale;
    Seisundinäitajad annavad ülevaate keskkonnaseisundi olukorrast;
    Meetmenäitajad iseloomustavad keskkonnaseisundi parandamiseks rakendatud tehnilisi või korralduslikke abinõusid.
    Taustnäitajateks on: Eesti rahvaarv, Sisemajanduse kogutoodang , Primaarenergia tootmine ja tarbimine, Tööstustoodang, Põllumajandustoodang jne
    Põhinäitajad kuuluvad nende alla: maavarad , kalandus, ulukid, vesi, mets, elurikkus, välisõhk ja kliima, jäätmed, keskkond ja tervis.
    Maavaradel nt. põlevkivi kaevandamine ja –varu, kalandusel kalavarude olukord Läänemeres, ulukitel suurkiskjate pesakondade arv, veel veevõtt ja –kasutus jne.
    39. Keskkonnainformatsioon, keskkonnateadlikkus ja avalikkuse kaasamine
    • Keskkonnainformatsioon ehk keskkonnateave- igasugune kirjalik, suuline , visuaalne, elektrooniline jm info, mis kajastab:

    • keskkonnaelementide nagu õhu, atmosfääri, vee, pinnase jne mitmekesisuse ja selle komponentide (sh geneetiliselt muundatud organismid) seisundit ning nende vastastikust toimet;
    • keskkonnategureid nagu ained, energia, müra jne nergia , müra ja kiirgus mõjutavate haldus- ja muude abinõude rakendamist, keskkonnaalaste lepingute sõlmimist, keskkonnapoliitika kujundamist ja elluviimist, prognoose jne
    • inimeste tervist, julgeolekut ja elutingimusi ning kultuurimälestisi ja ehitisi niivõrd, kuivõrd neid mõjutavad või võivad mõjutada keskkonnaelementide seisund või punktis b loetletud tegurid, tegevused või abinõud.

    Eesti Vabariigi põhiseaduse § 44 kohaselt on igaühel õigus vabalt saada üldsusele levitamiseks ette nähtud teavet.
    Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. Eesti kodanikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Seaduse alusel võib seda õigust piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse põlvnemise saladuse kaitseks, samuti kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on käesoleva paragrahvi lõigetes kaks ja kolm nimetatud õigused võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. 
    Peale põhiseaduse sisaldavad keskkonnainfo kättesaadavust puudutavaid sätteid ka: avaliku teabe seadus; seadus Eesti looduse kaitse kohta jne.
    Keskkonnateadlikkus on aastatega aina tõusnud. Levitab haridussüsteemi keskkonna sisseviimine, koolitused, tõstavad ühisettevõtmised nt koristustalgud jne.
    Avalikkus on otseselt kaasatud nt pakendi ja üleüldse prügi sorteerimisega, pandisüsteemiga kaasatud jne.
    Avalikkuse kaasamine sõltub otseselt ka inimeste huvist ja teiselt poolt kõrgemalt, kas tahetakse inimeste arvamust üldse kuulda.
  • Åhrusi konventsioon: eesmärk ja vajadus
    1998. aasta juunis Århusis ( Taanis ) ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriikide alla kirjutatud rahvusvaheline kokkulepe, mille
    • eesmärk on kaitsta kodanike õigust elada keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu nõuetele.
    • Konventsioon sätestab kolm põhiõigust, mida sellega ühinenud riik peab tagama: keskkonnainfo kättesaadavus, üldsuse osalemine keskkonnaasjade otsustamises ning juurdepääs õigusemõistmisele.
      Konventsiooni põhinõue on, et riigid rakendaksid meetmeid, mis tagavad võimude tegevuse avalikustamise ja aruandekohustuse. Århusi konventsiooniga algatati uus etapp keskkonnapoliitika ja -õiguse arengus, mis ei piirdu üksnes keskkonnakaitse eesmärkidega, vaid aitab kaasa avatud ühiskonna põhimõtete elluviimisele. Eesti ratifitseeris konventsiooni aastal 2001.
    • Avalikkus saab osaleda näiteks

    - keskkonnaloa taotlemisel suurettevõtetele
    - Kõik teiste ettevõtmistega, mis võib olla ebasoodne keskkonnale
    KESKKONNAJÄRELVALVE JA SANKTSIOONID
  • Keskkonnajärelvalve olemus ja teostajad
    • Keskkonnajärelevalve on:
    1) loodusressursse kasutava isiku või asutuse tegevuse seaduslikkuse kontrollimine ning ebaseadusliku tegevuse peatamine või lõpetamine ;
    2) keskkonna seisundit mõjutava või mõjutada võiva isiku või asutuse tegevuse seaduslikkuse kontrollimine, sealhulgas saasteainete, jäätmete, energia või organismide keskkonda viimise seaduslikkuse kontrollimine ning ebaseadusliku tegevuse peatamine või lõpetamine;
    3) loodussaaduste valdamise ja nendega sooritatavate tehingute seaduslikkuse kontrollimine ning ebaseadusliku tegevuse peatamine või lõpetamine;
    4) keskkonda mõjutava või mõjutada võiva ehitise, tehnovõrgu või seadme kasutamise või tehnoloogilise protsessi seaduslikkuse kontrollimine ning ebaseadusliku tegevuse peatamine;
    5) planeeringu-, maakasutuse, maakorralduse ja maa-arvestuse nõuetest kinnipidamise kontrollimine ning seaduses sätestatud abinõude rakendamine nõuetest kinnipidamise tagamiseks;
    6) kohustuslike keskkonnakaitseabinõude rakendamise kontrollimine ning kohustuste täitmata jätmisel seaduses sätestatud abinõude rakendamine nende täitmise tagamiseks;
    7) taime, looma või muu organismi, mille kasutamine on reguleeritud seadusega või rahvusvahelise lepinguga, või nendest valmistatud toodete Eestisse sisse- või väljaveo, kasutamise või nendega sooritatavate tehingute, samuti geneetiliselt muundatud organismide ja neid sisaldavate toodete kasutamise või selliste organismide või toodetega sooritatavate tehingute kontrollimine ning ebaseadusliku tegevuse peatamine või lõpetamine.
    • Keskkonnajärelevalvet teostavad Keskkonnainspektsioon, Maa-amet ja kohalik omavalitsusorgan või -asutus.

    • Keskkonnainspektsioon tegutseb keskkonnakaitse kõigis valdkondades.

    Keskkonnainspektsioon:
    1) rakendab seaduses sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnakaitseabinõude elluviimiseks;
    2) peatab nii keskkonda kahjustava või ohustava õigusvastase tegevuse kui ka loodusressursi kasutamisega seotud õiguspärase tegevuse, kui see seab ohtu inimeste elu, tervise või vara;
    3) korraldab selguseta kuuluvusega loodussaaduse ja selguseta kuuluvusega loodussaaduse hankimise vahendi või riista hoidmist, müümist, tagastamist seaduslikule valdajale või hävitamist.
    • Maa-amet keskkonnajärelevalve teostajana:
    Maa-amet rakendab seaduses sätestatud abinõusid maakasutuse, maakorralduse ja maa-arvestuse nõuete ning maareformi toimingute seaduslikkuse kontrollimiseks ja ebaseadusliku tegevuse peatamiseks või lõpetamiseks.
    • Omavalitsuslik keskkonnajärelevalve
    Kohalik omavalitsusüksus:
    1) rakendab seaduses sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnakaitseabinõude elluviimiseks;
    2) teavitab Keskkonnainspektsiooni keskkonda kahjustavast või ohustavast õigusvastasest tegevusest või loodusressursi kasutamisega seotud õiguspärasest tegevusest, kui selline tegevus seab ohtu inimeste elu, tervise või vara, ning Maa-ametit maakasutuse, maakorralduse, maa-arvestuse ning maareformi toimingute nõuete rikkumise juhtumitest.
  • Järelvalvetoimingud, teostab keskkonnainspektor
    1) Sõiduki, traktori, liikurmasina, eritöömasina ja ujuvvahendi kontrollimine
    Keskkonnakaitseinspektoril on õigus kontrollida sõidukit, traktorit, liikurmasinat, eritöömasinat või ujuvvahendit, sõltumata selle paiknemise kohast, kui on alust arvata, et:
     a) see kahjustas, kahjustab või võib kahjustada keskkonda;
     b) seda kasutatakse jahipidamisel, kalapüügil või loodussaaduse loodusest muul viisil hankimisel; jne

    2) Füüsilise isiku kontrollimine, Objekti kontrollimine, Kontrollproovi võtmine, Keskkonnajärelevalvealased ettekirjutused, Keskkonda kahjustava tegevuse peatamine, Omavolilise ehitise likvideerimine, Ettekirjutuse vaidlustamine, Ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine, muutmine ja peatamine.


  • Keskkonnavastased süüteod ja sanktsioonid
    • 2011 jõustus karistusseadustiku muudatus , millega kriminaliseeritakse keskkonnavastaseid tegusid  mis seni olid käsitletavad väärtegudena või üldse sanktsioneerimata, sätestatakse keskkonnavastaste süütegude peatükis täiendavalt karistus mitte üksnes kahju põhjustamise vaid ka olulise kahju ohu põhjustamise eest. Oluliselt on muudetud ka keskkonnasüütegude sanktsioone. Juriidilise isikule on keskkonnasüütegude korral jätkuvalt kohaldatav rahaline karistus.
    • Seadust täiendatakse viie uue koosseisuga ehk edaspidi on kriminaalkorras karistatavad: 1) laevalt saasteaine merre heitmise keelu korduv rikkumine (rahaline karistus või üheaastane vangistus) ja korduv rikkumine ettevaatamatusest (rahaline karistus); 2) riikidevahelise jäätmeveo nõuete rikkumine olulise koguses (kuni üheaastane vanglakaristus); 3) käitise ebaseaduslik käitamine (kuni üheaastane vanglakaristus); 4) osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud aine ja toote käitlemine (kuni üheaastane vanglakaristus). Samuti on vastavalt karistusseadustiku §-le 364 karistatav keskkonna saastamisega kahju tekitamine inimese elule ja tervisele, ohu tekitamine inimese elule ja tervisele ning olulise kahju ohu põhjustamine vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, looma- ja taimeliikide isenditele või nende osadele. Ohu põhjustamisel on sanktsioonina ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vanglakaristus. Olulise kahju tekitamisel on sanktsioonina ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vanglakaristus ning suure kahju korral on sanktsiooniks kas rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.
    • Keskkonna saastamisel ettevaatamatusest tehakse edaspidi vahet ohu tekitamisel (sealhulgas inimese elule ja tervisele), olulise ja suure kahju tekitamisel. Sanktsioonid on vastavalt eelnevalt toodule kas rahaline karistus, rahaline karistus või kuni üheaastane vanglakaristus ja rahaline karistus või kuni kolmeaastane vanglakaristus.
    • Ohtlike kemikaalide ja jäätmete käitlemisnõuete rikkumisel, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule ja tervisele või olulise kahju oht, on ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vanglakaristus. Ettevaatamatuse korral on sanktsiooniks rahaline karistus või kuni üheaastane vanglakaristus. Tuumamaterjali ja radioaktiivsete ainete käitlemisel kaasneb vastutus, kui on tekitatud oht inimese elule ja tervisele või kui eksisteeris oht kahju tekkimiseks (kuni viieaastane vanglakaristus).

    KESKKONNAÖKONOOMIKA
  • Klassikaline majandusmudel ja selle areng
    Tüüpiline teoreetiline majandusmudel vaatleb indiviidide kasulikkust (heaolu) sõltuvana sissetulekust, jätab aga kõrvale sotsiaalsed vajadused (näiteks suhted teiste inimestega). Mudeli tüüpiliseks eesmärgiks on majanduses osalejate valikute seletamine. Näiteks peab inimene otsustama, kui palju tarbida ja kui palju säästa, s.t. kuidas jagada ressursse tänase ja homse vahel. Tavaliselt antakse olevikku ja tulevikku võrreldes tulevikule väiksem kaal (diskonteerimine) – nii kirjeldatakse asjaolu, et inimesed pööravad tulevikule vähem tähelepanu kui olevikule.
    Klassikaline periood majandusteaduses märgib majandusliku liberalismi väljakujunemist. Varasemalt nähti rikkuse allikana kas rahvusvahelist kaubandust või põllumajandust. Majanduslikud liberaalid seavad esikohale inimese töö. Vaid inimese töö muudab looduses olevad varad inimesele kasutamiskõlblikuks. Klassikaline poliitiline ökonoomia ehk teoreetiline majandusteadus saab alguse Adam Smithi (1723-1790) raamatu “Uurimus rahvaste rikkuse iseloomust ja põhjustest” ilmumisega 1776. aastal.
    Omadused: Isereguleeruv turg , turumehhanismi nähtamatu käis reguleerib indiviide nii, et ühiskond saab maksimaalset kasu.
    Turul valitseb täielik konkurents , suurt hulk müüjaid, ehk ressursiomanikke, kes on teadlikud palkadest, rentidest ja kasumitest, ning tootmistegurite vaba liikumist tööstusharude vahel. Selliste tingimuste kohaselt viivad ressursiomanike isiklikud huvid lõpuks loomuliku hinna kujunemiseni.
    Ricardo edasine arendus: võetakse aluseks tööväärtusteooria, mille kohaselt kauba väärtuse määrab tema valmistamiseks kulutatud töö, samuti täielik konkurents ja täielik tööhõive, inimesed käituvad ratsionaalselt.
  • Tootjate eesmärk – kasum
    Ettevõtte eesmärk on oma majandusliku tegevusega teenida kasumit. Kasumit saab teenida siis, kui kaupade järele on nõudlus .
    • Ettevõte teenib kasumit siis, kui tema pakkumine vastab turunõudlusele. Kui tururiski on valesti hinnatud – saadakse kahjumit.
    • Oodatav nõudluste maht määrab ettevõtte tootmismahu ja investeeringud s.o. oma- ja võõrkapitali finantseerimise.
    • Kasum või kahjum on vahe turustatavate kaupade ja teenuste müügimaksumuse ning antud kaupade ja teenuste tootmiseks või ostmiseks tehtud kulutuste vahe.
    46. Turgude olulisus ja turu efektiivsus
    • Olulisus, sest selle kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ja teenuseid (kaupu) vastastikku vahetavad.
    Hinna kaudu edastavad signaale ja informatsiooni tarbijad ja tootjad.
    • Efektiivse turu teooria väidab, et efektiivne turg reageerib kohe uule infole ja seega ei õnnestu sama riskitaseme korral ühelgi investoril teenida rohkem, kui teistel.
    • Turgude efektiivsust võib jagada kaheks:
    Välimiselt efektiivsel turul levib info kiiresti ja turul olevate väärtpaberite hinnad kajastavad turul olevat infot.
    Sisemiselt efektiivsel turul on finantsvahendajate vahel tugev konkurents, mis muudab tehingud kiireks ja odavaks.
    47. Majanduskaup ja selle tunnused
    • Majanduskaup on iga kaup ja/või teenus, mis pakub inimesele rahuldust ja ei ole vabalt saadaval.
    Majanduskauba tunnused:
    • rivaalsus - seda konkreetset kaupa saab kasutada ainult maksja ;
    • välistatavus - võimalik on välistada kauba tarbimist mittemaksjate poolt;
    • kasulikkus- pakub inimesele rahuldust
    • defitsiitsus- kaup ei ole vabalt saadaval
    • universaalsus- saab osta igaüks, kellel raha
    • ülekantavus- omanik võib sellega teha, mis tahab
    • jõustatavus- kaupa kaitseb riik, politsei nt. varguse korral

    48. Ühiskondlik kaup ja selle tunnused (nt õhk)
    • Kaup/teenus, mille puhul on raske (kui mitte võimatu) selle kasutajate ringist kõrvaldada mittemaksjad ja kasu ei kahane lisatarbijate lisandumise korral.
    • Ühiskondliku kaubal ei ole täidetud tunnused:
    ülekantavuse
    turustatavuse
    rivaalsuse
    välistatavus
    jõustatavuse
    • Täidetud on kasulikkus ja defitsiitsus

  • Keskkonnaressursside kasutus turumajanduse tingimustes
    • Turud ei saa mõjutada nende ressursside efektiivset paigutamist, millel turg puudub. Mitmetele keskkonnaressurssidele ei rakendu turumehhanism. Näidetena võib tuua atmosfääri, veeressurssid, looduse. Regulatsioonide puudumisel ei ole ka saastamine turu subjekt .

    • Mõnede keskkonnaressurssidega siiski ka kaubeldakse. Enamik mineraale on eraomandis ja kui neid kaevandatakse, siis nendega ka kaubeldakse turul. Kuid turud ei ole sellisel juhul üldiselt täiuslikud. Praegusel hetkel küll turg eksiteerib, kuid ei pruugi eksisteerida tulevikus.

    • Tihti on turu puudumise põhjuseks see, et tegemist on avalike hüvistega. Kui turud ka eksisteerivad, ei ole need alati konkureerivad. Mikroökonoomikast on hästi teada, et monopolistlikud või mittetäiusliku konkurentsiga turustruktuurid võivad viia efektiivsuse vähenemisele.

  • Välismõju : välistulu ja väliskulu
    • Välismõju on turuga mitteseotud suhe, kus majandussubjekt: pakub teistele ressursse (kaupa, teenust), saamata selle eest täielikku kompensatsiooni; või saab tulu ilma vastavaid kulutusi tegemata. Sellest lähtuvalt jaotatakse välismõju positiivseks ehk välistuluks või negatiivseks ehk väliskuluks.

    Mõju teistele
    Tarbimine
    Tootmine
    Kasulik
    Infektsioonide vastu vaktsineerimine
    Ristikupõllu kasvatamine mesitarude läheduses
    Kahjulik
    Õhtustelt koolipidudelt kostva muusika müra
    Keemiatehase poolt vette lastav jäätvesi
    Selgitusi näidete kohta: Kui keegi vaktsineerib ennast mingi nakkuse vastu (tarbimise otsus, millel peaks olema positiivne mõju), vähendab see teiste riski nakatuda. Tegemist on välismõjuga, kuna teised inimesed ei mõjutanud tema valikut, ka ei saa see inimene mingisugust kompensatsiooni. Vaktsineerimisotsustest tulenev koguhüve on suurem kui mõju, mida saab vaktsineeritud isik.
    • Üldiselt võib öelda, et tegelikult tarbitakse turumajanduses vähe hüviseid, millest tulenevad positiivsed välismõjud . Vastupidi, turumajanduses tarbitakse palju hüviseid, millel on negatiivne välismõju.

    • Avalike hüviste välismõjudeks on õhu ja vee saastamine. Kuid välismõjud võivad võtta ka erahüviste kuju. Sellest tuleneb kolmas võimalus välismõjude liigitamiseks. Need võivad olla avalikud või eraomaduses olevad. On märkimisväärne, et enamik keskkonna-alaseid välismõjusid on avalikud. Võime näha, et mitmete keskkonaalaste välismõjude avalik iseloom tekitab raskusi vahendite otsimiseks, mis vähendaksid turutõrgetega seotud probleeme.

    • "Saastaja/kasutaja maksab" põhimõtte järgi peab toote ja selle tootmise ning tarbimisega kaasnevate välismõjude eest maksma nõudlust loov osapool ehk tarbija.

    Miks valitsused ei suuda oluliselt sekkuda keskkonnaprobleemide lahendamisse: Usaldusväärse informatsiooni puudumine; mittekeskkonnaalaste otsuste taga ei osata näha keskkonnaprobleeme; keskkonnaseaduste nõrk jõustamismehhanism; suutmatus/soovimatus kaasata erialaspetsialiste; valitsuse lühike tööaeg versus keskkonnaprobleemide pikk lahenemisperiood; tootmise ülereguleerimine, ülesubsideerimine ja ülekontrollimine arengumaades.
  • Ühiskondliku kauba “ tragöödia
    Ühiskauba tragöödia” seisneb sellest, et ratsionaalselt mõtlev majandusinimene kasutab vabalt saadavaid ressursse maksimaalselt, kuna saadav kasum on tema oma, kahjum jaguneb aga kõigi kogukonna/ühiskonna liikmete vahel. Kuigi „kogukonna maa“ mõiste on põhimõtteliselt erinev „avaliku hüve“ mõistest, võimaldab analoogia kasutamist kogukonnamaa puhul puudulikult defineeritud omandiõigus, mis on analoogne välistamatusega probleemiga. Seega lahendus „ühiskauba tragöödia” probleemile peitub omandiõiguse kehtestamises.
    Kõrge avalikkuse tasemega avalike hüvede nagu näiteks kliima stabiilsus, õhu kvaliteet või elurikkus, nõudluse ja pakkumise korraldamine on teostatav ainult sotsiaalsete mehhanismide kaudu. Põhiliseks liikumapanevaks jõuks siin on ühiskonna selgelt väljendatud nõudlus nende hüvede järele. Ühiskonna nõudlus kandub poliitilisse päevakorda ning riik hakkab tegutsema, et tagada hüvega varustamist administratiivsete mehhanismide abil. Nii kindlustatakse avaliku kaupade ja teenuste tootjate huvi varustada ühiskonda selle hüvega.
  • Toodang, saaste ja sotsiaalselt optimaalne tootmistase
    Sotsiaalselt optimaalne tootmistaseme saavutamine:
    Väliskulu haldamine: 1. ühiskauba tüüpi keskkonnakaupade majandusliku väärtuse leidmine ja selle kasutamine tulu-kulu analüüsis ;
    2. ühiskauba tüüpi keskkonnakaupadele omaniku leidmine;
    3. korralduslikud meetmed: - käsu-kontrolli meetmed; - majandusmeetmed
    Sotsiaalselt optimaalne tootmistase on see tase, milleni inimesed ostaksid seda toodetavat kaupa, kuid kui seda ületada, siis inimesed enam ei ostaks, sest nad näevad, et saastatakse keskkonnda jne.
  • Keskkonnakaupade väärtustamine, väärtustamismeetodid
    Tabel 3.3. Meetodid looduse turuväliste väärtuste majanduslikuks hindamiseks
    • KAUDSED MAJANDUSLIKU HINDAMISE MEETODID

  • Majandusliku kahju meetod
    Püütakse hinnata kulusid (saamata jäävat tulu), mis on tingitud looduskeskkonna väga mitmesugustest antropogeensetest kahjustustest, alates osoonikihi vähenemisest, inimtekkelistest kliimamuutustest ja põllumajanduse ning meditsiini jaoks veel kasutamata geneetilise materjali hävimisest kuni õhu, vee ja pinnase saastamise ja mürakahjustusteni. Sellised, üldreeglina vaid osaliselt hinnatavad kulud oleksid käsitletavad inimtekkelistele kahjustustele eelnenud olukorra majandusliku hinnanguna. Näiteks lõhilaste kudejõgedel arvutatakse paisude tõttu saamata jäänud kalade (või smoltide) turuväärtus, tuletades nii loodusele tekitatud kahju rahalise ekvivalendi.
  • Preventiivkulude meetod- Vaadeldakse kulusid keskkonna kahjustamise ärahoidmiseks, nagu näiteks:
    - suhteliselt puhaste tootmistehnoloogiate väljatöötamiseks ja
    kasutuselevõtuks,
    - jäätmete utiliseerimiseks,
    - ohustatud ökosüsteemide, looma- ja taimeliikide säilitamiseks.
    Aktsepteerituina on sellised kulud käsitletavad säilitatava (saavutatava) hüve majandusliku hinnanguna.
    Veekogude turuväliste väärtuste majanduslikul hindamisel sobib preventiivkulude meetod näiteks puhastusseadmete ehitamisega ärahoitud keskkonnaseisundi halvenemise rahalise ekvivalendi kindlaksmääramiseks, kusjuures puhastusseadmetele tehtavad kulutused loetakse võrdeliseks säilitatava veekeskkonna kvaliteedi rahaliseks väärtuseks.
    3. Taastamiskulude meetod
    Hinnatakse kulusid kahjustustele eelnenud olukorra taastamiseks. Siia kuluvad näiteks kulud, mis on vajalikud ammendatud maavaradega karjääride rekultiveerimiseks, saastatud veekogus kalavarude ja ujumisvõimaluste taastamiseks; kulud maharaiutu asemele uue metsa istutamisele ning kasvatamisele jt.
    Veekogude seisundi paremaks muutmisel on see meetod üks enimkasutatavatest. Antropogeense surve tõttu ebarahuldavas seisundis oleva veekogu seisundi parandamiseks vajalikud kulutused (näiteks puhastusseadmete ehitamine või rekonstrueerimine asulate punktreostuse puhul) on selle meetodi kasutamise korral võrdelised saavutatava parema seisundi kui turuvälise keskkonnakauba rahalise väärtusega.
    4. Sõidukulude meetod
    Mingi loodusliku objekti (kaitseala, pargi ) tarbijapoolse majandusliku hinnangu aluseks loetakse individuaalsete, erinevast kaugusest objektini
    jõudmise kulude summa. Veekogude puhul kasutatakse seda meetodit nende rekreatiivse väärtuse rahalise mahu kindlakstegemisel. Eriti sobiv on sõidukulude meetod üksikute vaatemänguliste ja sageli külastatavate loodusobjektide (näit. joad ja kärestikud) rahalisel hindamisel. Eesti kontekstis oleks antud
    meetod eriti sobiv näiteks Jägala joa rahalise väärtuse väljaselgitamisel ja selle loodusliku seisundi kaitsmisel planeeritava hüdroelektrijaama vastu.
    5. Kinnisvarahinna meetod
    Võrreldakse samaväärse kinnisvara hinda sõltuvalt asukohast ja tingimustest. Hindade vahest tuletatakse näiteks "merele vaate " väärtus.
    Veekogude hindamisel kasutatakse eelkõige elamurajoonidesse või nende lähedusse jäävate järvede turuvälise väärtuse hindamisel. Meetod on populaarne Lääne-Euroopas tihedalt asustatud aladel.
    6. Asendamiskulude meetod
    Siin vaadeldav meetod on kasutusel põhiliselt metsa mittemajandusliku efekti väärtustamisel. Käsitledes loodust, esmajoones metsa kui puhta
    õhu, vee ja pinnase kindlustajat, kui praeguste ja tulevaste ravimite arsenali ja vaimse tervise tugevdajat mitmesuguste lühi- ja pikemaajaliste rekreatsioonivormide kaudu, on püütud metsa väärtust hinnata asendusmeetodil.
    Veekogude puhul kasutatakse meetodit näiteks paisude majandusliku mõju hindamisel. Meetodi rakendamisel arvutatakse, kui palju maksab paisude tõttu saamata jäänud kalade tootmine (kasvatamine) tehistingimustes. Hüpoteetiliselt (või ka tegelikult) kasvatatavate kalade maksumus ongi paisude kahjuliku mõju majanduslik ekvivalent.
    • OTSESED MAJANDUSLIKU HINDAMISE MEETODID

    1. Olevikuväärtuse hindamine maksevalmiduse alusel
    Mittemajandusliku hüve (hüvise, efekti) tinglikuks väärtustamiseks (contingent valuation) kõige enam kasutatud meetod põhineb selle
    tegelike või võimalike tarbijate (kasutajate, väärtustajate) intervjueerimisel, selgitamaks viimaste valmisolekut hüve eest maksta.
    Maksevalmidust käsitleva küsimuse formuleerimisel on mitmeid erinevaid võimalusi. Adekvaatse tulemuse saamiseks peaks küsitletavate
    valimi koostamisel silmas pidama representatiivsuse põhimõtet.
    2. Tingliku hindamise meetod
    Meetod sobib enamiku turuväliste keskkonnakaupade ja --teenuste väärtuse rahalise ekvivalendi väljaselgitamiseks. Puuduseks ja meetodi
    kasutamist piiravaks teguriks on mahukate eriuuringute vajadus, nagu näiteks representatiivse valimi (Eesti kontekstis ca 1000 isikut)
    intervjueerimine igakordsel rakendamisel, mis muudab rakendamise kulukaks ja aeganõudvaks.
    3. Kompensastsioonivalmidus
    Meetod sarnaneb maksevalmidusel põhinevale meetodile. Küsimuse sisuks on aga kompensatsiooninõue hüvest alatiseks loobumisel.
    Meetodit rakendatakse peamiselt testmeetodina maksevalmiduse uuringu juurde. Praktika näitab, et kompensatsioonivalmidus ületab maksevalmiduse kordades. Iseseisvaks kasutamiseks on meetod vähesobiv ja rakendatakse juhtudel, kui turustsenaariumi simuleerimise keerukuse tõttu ei ole maksevalmiduse meetod
    hästi kasutatav.
  • Välismõjude käsitlemine: käsu-kontrolli meetmed, omandiõiguse kehtestamine, tulu-kulu analüüs, majandusmeetmed
    • Meetmed, mida riik välismõjurite puhul rakendab:
    -maksud ja trahvid;
    -subsiidiumid positiivsete mõjude puhul;
    -keelud ja kitsendused (litsentsid);
    -omandiõiguse kehtestamine seaduslikke teid pidi
    • Tulu-kulu analüüs -Välismõjude korrigeerimine: võivad tekkida teatud mõjud, mis võivad projektilt laieneda ka muudele majandussubjektidele, ilma et neid
    millegagi kompenseeritaks. Sellised mõjud võivad olla nii negatiivsed (uus tee, mis suurendab saastatust) kui ka positiivsed (uus raudtee , mis vähendab liiklusummikuid alternatiivses liiklussõlmes). Kuna välismõjud ilmnevad ilma rahalise kompensatsioonita, nagu eespool selgitatud , ei kajastu need finantsanalüüsis ega vaja seega hindamist.
    Välismõjude hindamiseks keskkonna puhul võib rakendada eri meetodeid (nt hedonistlik hind, reisikulud, võimalike kulude hindamine jne).
    • Majanduslikud meetmed Eestis : Keskkonnamaksud, – tasud , hüvitised, laenud, toetused ja subsiidiumid, müüdavad saasteload, sisse- ja tagasimaksete süsteem, ökomärgised.

    Majandusmeetmed : Majanduslikud, turu-, hinnapõhised meetmed. Kasutavad turumehhanisme, et määratleda õige hinnatase ja saavutada keskkonna eesmärke mõjuvamalt. Ettevõtetel suurem motivatsioon otsida innovaatilisemaid ja tõhusamaid lahendusi. Turutõrgete lahendamine (Helm 2005), ühtsete reeglite kehtestamine, võrdsem konkurents!? Keskkonnasaaste vähendamine ja kontrollimine vastavalt turusignaalidele. Paindlikkus ja ettevõtete erisustega arvestamine . Keskkonna saastamine → kulu maksu või saasteloa hinna näol. Kasumit mõjutab ka avalik heakskiit/hukkamõistmine.
    Saastaja maksab printsiip : Üldine eesmärk on sisestada väliskulud toote hinda, st maksta tegelikku hinda toote kogu olelusringi jooksul tekkivate kulutuste (ka keskkonna kahjustuste ja nende korvamise) eest . Keskkonnakahju tekitaja maksab kahjustamise eest, mitte ei kanna seda edasi tulevastele põlvkondadele. Ökoloogiliselt õiged hinnad. Kooskõla teiste KP põhimõtetega Polluter Pays Principle (PPP) Rahvusvaheline tava , ÜRO, OECD ja ELi toetus. Tuleneb ÜRO 1992. a Rio de Janeiro “Environment and development ” konverentsi deklaratsiooni 16 printsiibist “Internalization of Environmental Costs” - Riigiasutused peaksid püüdma edendada internaliseerimisega keskkonnaalaste kulude ja majanduslike vahendite kasutamine, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja peaks põhimõtteliselt kandma saastuse, võttes nõuetekohaselt arvesse avalikku huvi ning kahjustamata rahvusvahelist kaubandust ja investeeringuid.
    Majandusmeetmete peamised puudused : Mõju konkurentsivõimele. Energia ja ressursimahukas tööstus. Tööjõud vastavas sektoris. Enamasti kannab kulud tarbija. Eeldab teatud majandustaset ja heaolu. Keskkonnaprobleemide teadvustamine ja uuenduslike mõjuvamate ja tõhusamate lahenduste kasutusele võtmine. Energiamaksude kasutuselevõtmine esmalt Skandinaavia riikides ja hiljem Lääne-Euroopa riikides.
  • Optimaalne saastemaks, keskkonnakasutuse maksustamine, saastemaksu ja standardi efektiivsuse võrdlus
    Optimaalne saastemaks:
    • Keskkonnakasutuse maksustamine:

    Maksustamise motiivid saab üldisel tasemel jagada kolmeks:
    1) fiskaalne ehk avaliku sektori tulude kogumine rahastamaks avaliku sektori investeeringuid ja tarbimist,
    2) tulude ümber jaotamine ühiskonna erinevate sotsiaalsete gruppide või erinevate põlvkondade vahel,
    3) käitumis- ja tarbimisharjumuste mõjutamine . Viimasega on seotud enamus keskkonna- ja saastemaksusid.
    Ettevõtete ning nende klientide keskkonnaressursside säästlikumale kasutamisele ning saastamise vähendamisele suunamisel on üheks peamiseks vahendiks keskkonnatasud. Keskkonnakasutuse maksustamine muudab toote hinna sõltuvaks selle poolt tekitatavast keskkonnamõjust.
    Kuna keskkonnatasud kuuluvad tinglikult riikide maksupoliitika valdkonda, ei ole Euroopa Liit selles valdkonnas õigusakte välja andnud. Eestis reguleerib keskkonnatasude valdkonda keskkonnatasude seadus, mille kohaselt keskkonnatasud jagunevad kaheks: 1. loodusvara kasutusõiguse tasudeks ning
    2. saastetasudeks. Juhul, kui keskkonnakasutus ületab loas lubatut või see toimub ilma loata, rakendatakse kõrgendatud tasumäärasid.
    Kui kemikaale ja saastet maksustatakse eelkõige keskkonna- ja tervisekaitseaspektidest lähtudes (muutmaks saastavat käitumist), siis loodusressursse maksustatakse ka fiskaalsetel ja tulude ümberjaotamise eesmärkidel. Fiskaalsete maksude eesmärk on koguda piisavalt tulu majandustegevust oluliselt
    kahjustamata. Praktikas tähendab see, et tooteid ja teenuseid, mille hinnaelastsus on madal, saab kõrgemalt maksustada, kui elastsuse suhtes tundlikumaid tooteid. Loodusvarade puhul on hinnaelastsus suhteliselt madal, sest (a) asendusressursse pole võimalik või on raske leida ning (b) loodusressursside töötlemine on väga kapitalimahukas. Lisaks on suur osa loodusvarade nõudlusest nn tuletatud nõudlus, st nõudlus tuleneb mitmetest toodetest ja teenustest, mille tootmiseks läheb vaja loodusressursse.
    Loodusressursid on oluliseks majandustegevuse aluseks nii praegu kui ka edaspidi ning moodustavad sarnaselt tööjõusisendiga stabiilse maksubaasi valitsusele. Lisaks aspektile, et mitteelastne nõudlus annab hea võimaluse loodusvarasid maksustada fiskaalsetel eesmärkidel, saab sarnast põhjendust kasutada ka loodusressursside pakkumise poole pealt. Loodusvarad on enamasti piiratud ning loodusvarade ammutamine ja kasutamine toodavad nn majanduslikult tasuvat renti , mis on vahe ressursi turuhinna ja alternatiivkulude vahel. Lühiajaliselt ei mõjuta rendi maksustamine tööstussektori tulukust, sest tegemist on nn lisakasumi maksustamisega. Kuigi loodusressursi tarbimise elastsus on madal lühikese aja jooksul, võib rendi maksustamine pikema aja vältel siiski mõjutada tehtavaid investeeringuid. Näiteks investeeritakse uuematesse tehnoloogiatesse, mis võimaldavad senisest tõhusamalt loodusvara ammutada või otsustatakse loodusvara ammutamist vähendada või investeeritakse hoopis asendusressursi hankimiseks jne. Kokkuvõtvalt on välja toodud neli üksteisega seotud, kuid siiski eristatavat motiivi loodusvarade maksustamiseks keskkonnaeesmärkidest lähtuvalt.
    2.1.1. Loodusvarade ammendumise motiiv
    Esimene loodusvarade maksustamise motiiv on tingitud loodusvarade ammendumisest. Ressursimaks vähendab ressursi ammendumist ning ressursivaru
    vähenemine aeglustub − seda nii taastuvate kui ka taastumatute loodusressursside puhul, sest mõlemal juhul on ressursi ületarbimise oht reaalne. Majandusalases
    kirjanduses loodusvara konserveerimise motivatsioonil loodusvara maksustamist siiski väga tugevalt ei toetata. Põhjenduseks on see, et kui omandisuhted on hästi määratletud, siis omanik on motiveeritud ressurssi võimalikult efektiivselt kasutama. Antud juhul ei oleks tegemist nn turuhälbega, sest turg suudab loodusressursi vähesusest signaali anda tõusvate hindade kaudu, mis omakorda motiveerivad otsima ja kasutama asendusressursse, mille tulemusena loodusvara ammutamine väheneb.
    Juhul, kui omandisuhted ei ole täpselt määratletud, võivad loodusressursi ammutustasud olla nn teiseks parim poliitika ületarbimise ohjamiseks. Esimene parim poliitika oleks antud juhul selgete omandisuhete süsteemi rajamine, mis mõningatel juhtudel võib vägagi keeruline olla. Nt kalapüük, mis toimub avatud juurdepääsu tingimustes, kus on omandi määratlemine keeruline liikuva loodusressursi tõttu. Antud juhul toimiks paremini püütud ja randa toodud kalade maksustamine.
    2.1.2. Väliskulude integreerimise motiiv loodusvarade ammutamisel
    Teine motivatsioon loodusvarade maksustamisel on lähedalt seotud eelnevaga, kuid veidi teise nurga alt. Ka see on suunatud turuhälbele, kuid loodusvara ammutamise etapis ning otsesemalt seotud nn väliskuludega. Sarnaselt erinevate tootmisprotsessidega, on ka loodusvarade ammutamine seotud
    saaste ja jäätmete tekkimisega . Mineraalide kaevandamisel ja töötlemisel mõjutatakse õhu kvaliteeti ja põhjustatakse põhjavee reostust, samuti tekib tahkeid jääkaineid ja jäätmeid. Antud juhul on poliitika sekkumise tugevaks motivatsiooniks saastemaksude ja -tasude kasutamine. Saastetasu puhul tuleb omanikul arvestada ka nende lisakuludega ning selle kaudu sisestatakse väliskulud osaliselt tootmishindadesse. Keskkonnaökonoomika seisukohast eelistatakse antud juhul saastemaksusid tehnoloogilistele ja/või emissioonide standarditele ning ettekirjutustele, kuna majandushoobade puhul on keskkonnaeesmärkide saavutamise kulutused madalamad ning motiveeriv jõud tugevam. Tuleb täheldada, et antud juhul on nn esimeseks parimaks poliitikaks saastemaksude
    rakendamine, mitte aga loodusressursi maksustamine (nn väljundimaks). Väljundi maksustamine võib kujuneda nn teiseks parimaks poliitikaks juhul, kui emissioone on raske mõõta ning saaste vähendamise võimalused on piiratud. Väljundimaksude ebaefektiivsus väljendub seigas, et need ei motiveeri muutma
    tootmisprotsesse keskkonnasõbralikemaks, nt puhastusseadmete paigaldamine või vähem saastavate kütuste kasutamine jne. Väljundimaksud mõjutavad eelkõige vähendama tootmist ning selle kaudu vähendama ka saastet. Juhul, kui saaste vähendamise tehnoloogiaid ei leidu (mis on vähe tõenäoline), võivad nn
    väljundimaksud olla tõhusaks instrumendiks.
    2.1.3. Väliskulude integreerimise motiiv tootmisahelas
    Kolmas motivatsioon loodusressursse maksustada on samuti seotud väliskuludega, kuid seda tootmisahela järgmistes etappides. Kuna kõik loodusest ammutatud ressursid muutuvad lõppude lõpuks jäätmeiks või saasteks, võrdub praegune ressursi ammutamise tase tulevase saaste ja jäätmete tasemega. Seega võimaldab ammutatud loodusressursi maksustamine ennetada materjalide muundumist jäätmeteks ja saasteks. Antud juhul oleks tegemist ka nn loodusvarade kasutusmaksudega ja mitte ainult ammutamismaksudega. Poolt- ja vastuargumendid antud maksu puhul on sarnased eelpool toodud nn väljundimaksudega. Maksusid, mida rakendatakse tootmissisenditele nende jaotamise hetkel või kohas, on suure tõenäosusega odavam administreerida, võrreldes saastetasude administreerimisega. Üldisel tasandil on tegemist kompromissiga nn ülekandekulude ja maksutasemete vahel, mis kajastaks saaste vähendamise piirkulu. Seega võib sisendi maksustamisele suunatud süsteem kujuneda tõhusamaks kui emissioonidele suunatud maksusüsteem. Tuleb märkida, et sisendi maksustamine motiveerib ‛ainult’ teiste asendusressursside kasutusele võtmist, kuid ei motiveeri saastet vähendama emissioonide etapis. Kui eesmärgiks on väljundi või sisendi maksustamine emissioonide ning jäätmete vähendamiseks tootmisahelas, tuleks küsida, kas mõni muu mitte majanduslik instrument, nagu näiteks regulatsioonid, poleks tõhusam vahend. Saastetasusid eelistatakse tehnoloogilistele standarditele, kuid saastamise faasis võib tõhusamaks osutuda siiski tehnoloogiliste standardite kasutamine, võrreldes sisendite maksustamisega tootmisahela alguses. Sama kriitikat kasutatakse ka sisendmaksude puhul. Seega on oluline ka maksude ja olukorra spetsiaalne analüüs.
    2.1.4. Loodusvarade kasutamise vähendamise ja taaskasutamise motiiv
    Neljas motivatsioon loodusvarade maksustamisel on seotud kolme eelneva kombinatsiooniga, st loodusvarade maksustamisega toetatakse nii ressursside
    asendamist teiste materjalidega kui ka ressursside taaskasutamist. Sellelt lähenemiselt ei saa alati eeldada, et loodusvara säästetakse automaatselt.
    Üldisemal tasandil seostatakse loodusvarade esmase kasutamisega siiski negatiivsemaid väliskulusid kui taaskasutatud ressursside puhul. Põhjenduseks
    asjaolu, et teisese materjali töötlemine on väiksema energia intensiivsusega. Samuti on võimalik taaskasutamisega ära hoida jäätmete ladustamise kasvu. Loodusvarade maks muudab loodusvara ja taaskasutatava materjali vahelist suhtelist hinda ning selle kaudu jäätmetealast käitumist. Samas võivad otsesed jäätmemaksud põhjustada jäätmete mitte asjakohast ja salajast ladustamist. Erinevates uurimustes toetatakse loodusvarade maksu jäätmemaksude suhtes ja
    taaskasutamise soodustajana, kuna keskkonnaaspektid võetakse arvesse tootmisprotsessi alguses. Võrdlusanalüüsid näitavad, et motivatsioon taaskasutada ja
    jäätmeid vähendada on madalam juhul, kui suurendatakse jäätmetasu ning kõrgem, kui suurendatakse loodusvara maksu. Samas väidavad teised analüüsid, et
    loodusvara maks korrastab vaid ammutamisega seotud väliskulusid, mitte jäätmeladustamise väliskulusid. Samuti väidetakse, et ühe maksuga ei ole võimalik
    mõjutada tootmisahela erinevate etappide jäätmealast käitumist ning selleks on vaja erinevaid instrumente. Nt loodusvara maksustamine tuleks kombineerida
    taaskasutamise dotatsiooniga. Nimetatud süsteem sarnaneb taara pandi või tagatisraha süsteemiga. Kuigi väidetakse, et materjalide taaskasutamine on loodussõbralikum kui loodusvara kasutamine, ei pruugi see alati nii olla ning vajab üks-ühest lähenemist ja uurimusi. Taaskasutamine vajab samuti ressursse ning see ei pea olema eesmärk omaette .
    Hoolimata sellest, et rohelise maksureformi elluviimist peetakse paljudes riikides vajalikuks või isegi maksupoliitiliseks prioriteediks, ei ole selles valdkonnas toimuv areng tavaliselt kuigi kiire. Nii poliitikud kui ka teadlased toovad energiamaksude laialdasema rakendamise varjukülgedena välja kaks peamist aspekti:
    • regressiivne mõju majapidamiste sissetulekutele,
    • rahvusvahelise konkurentsivõime võimalik langus.

    Rahvusvahelise konkurentsivõime arvatavat langust keskkonnamaksude rakendamise tagajärjel nimetatakse antud temaatikas suurimaks probleemiks. Eeldatakse, et kui keskkonnamaksud tõstavad rahvusvaheliselt kaubeldavate hüviste hinda, siis muutub eksport väheatraktiivseks ja kasvab impordi osakaal. Sellest tulenevalt vähemalt lühikeses perspektiivis kodumaine tootmine langeb ja tööpuudus tõuseb. Just viimasena mainitud tagajärge kui tõsist sotsiaalset probleemi kasutatakse peamise argumendina, miks peaks mõningaid majandusharusid keskkonnamaksude eest teataval määral kaitsma.
    Samas on selge, et riigi tasandil on konkurentsivõimel mõneti teine tähendus kui ettevõtete tasandil. OECD süsiniku- ja energiamakse käsitlevas uuringus on konkurentsivõime temaatikal peatudes nenditud, et seda on just riigi tasandil keeruline selgelt ja ühemõtteliselt defineerida. Üks lihtsamaid seletusi kõlab aga järgmiselt – riigi võime saavutada jätkusuutlik ja kiire SKP kasv elaniku kohta.
    Teatud riigipoolne meede turutõrke eemaldamiseks võib küll tuua kaasa raskusi (kasumi vähenemist, turuosa langemist vms) mõningatele firmadele või mõnele majandussektorile, kuid teisalt võib see mõnede teiste ettevõtete või harude kulusid vähendada. Sestap võib makroefekt olla ka positiivne. Näiteks topelttulu efektiga keskkonnamaksu rakendamine vähendab energiamahukate majandussektorite konkurentsivõimet, kuid kasvatab see-eest tööjõumahukate harude oma.
    Üks konkreetne näide selle kohta pärineb Rootsist, kus ilmnes uuringute tulemusel, et süsinikumaksude suurendamine tõstab puidutööstuse (puitmajade ehitamine) konkurentsivõimet. Sellise protsessi põhjuseks ongi see, et betooni tootmine on puitmaterjalide valmistamisest energiamahukam ja seega muutub ta maksu kasvades kallimaks. Lisaks on Euroopa Liidu andmete põhjal järeldatud, et energiamaksudel võib olla mõju majanduskasvu energiaintensiivsuse vähendamisele. Nimelt on näidatud , et energiamaksude rakendamisel on energia tarbimine kasvanud aeglasemalt kui majandus üldiselt.
    Üldiselt on ettevõtetel viis peamist alternatiivi, kuidas tegutseda olukorras, kus nad peavad tasuma energia- või süsinikumaksu:
    • kui maks ei kasvata silmapaistval määral firma kulusid, siis pole sellel firma tegevusele erilist mõju;
    • kui firmal on võimalik hinda dikteerida, siis saab ta maksukulud kanda edasi tarbijale;
    • firma võib oma tootmisprotsessi muuta, kasutades näiteks väiksema süsinikusisaldusega sisendeid ja/või tarvitades süsinikusisaldusega sisendeid efektiivsemalt;
    • firma võib kolida mujale, kus ta ei pea seda maksu tasuma;
    • firma võib tegevuse lõpetada.
    Kuigi OECD riikide puhul pole siiani täheldatud ühegi majandussektori konkurentsivõime märkimisväärset langust seoses keskkonnamaksudega, võib selle põhjuseks olla see, et energiamahukate harude jaoks on tehtud hulganisti erandeid . Ilmselt samal põhjusel pole Euroopa Liidus täheldatud energiaintensiivsete ja suurtes kogustes kasvuhoonegaase õhku paiskavate tööstusettevõtete kolimist riikidesse, kus süsiniku- või muid analoogseid makse pole kehtestatud. Uuringud on näidanud, et vähemalt praegu on energiamaksud suhteliselt madalad ja mujale kolimine pole rentaabel. Üldiselt oleks tegemist väga suure probleemiga, kui teatud riikides (näiteks Euroopas) saastamine väheneks, aga teistes riikides (näiteks Aasias) selle arvelt saastamine hoopis kasvaks (kuna tootmine viiakse lihtsalt sinna üle) ning kokkuvõttes globaalne saastatus ei langeks. Seega oleks keskkonnamaksude rakendamise keskkondlik efekt praktiliselt olematu.
    Energiamahukate tööstusharude esindajate meelest on erandite kasutamine muidugi täiesti õigustatud, sest nende arvates ei tohiks maksudega „ karistada “ mitte energia kasutamist, vaid selle raiskamist. Töösturid rõhuvad sellele, et ettevõtted, mis kasutavad oma toodangu valmistamiseks suurtes kogustes näiteks elektrienergiat, on juba teinud väga palju selleks, et energiakadusid ja –kulu minimeerida. Pealegi on just tööstuse hea käekäik väidetavalt aluseks keskkonnasäästlikule tegevusele, sest vastasel korral polevat selleks lihtsalt ressursse. Kuna tööstusettevõtete mõju valitsusele ei saa alahinnata, siis võib prognoosida, et ülaltooduga sarnastele argumentidele apelleerides suudetakse keskkonnamaksunduses esinevaid erandeid kaitsta veel üsna pikka aega.
    Lisaks on veel üks tõsine probleem. Keskkonnamaksude teoreetiline baas pärineb paljuski Pigou’lt, Baumolilt ja Oates’ilt, kes näitasid, et ühiskonna heaolu paraneb , kui hüvisele, mille tarbimisel või tootmisel on negatiivne välismõju, kehtestada maks. Seega majandusteoreetilise seisukoha järgi on tarvis keskkonnamakse rakendada ning neid tõsta ja hoida tasemel, kus nad on võrdsed saastamisest tuleneva piirkuluga.
    Kes maksavad saastemakse?
    Kaudseid ehk siis keskkonnamakse (sh saastemaksud jne) maksavad toodete tarbijad ja teenuste kasutajad.
    Otseseid keskkonnamakse on kodumajapidamistel väga vähe. Raskeveokimaksu maksavad need, kellel on veoauto, riigilõiv sõiduki registreerimise eest on neil, kes registreerivad oma sõiduki. Harrastuskalapüügi eest maksavad inimesed, kes kalastavad kalastuskaardi alusel. Suurima osa kodumajapidamiste otsestest keskkonnamaksudest hõlmas riigilõiv sõidukite registreerimise eest.
    58. ÜRO keskkonna ja arengukonverentsid, Looduskaitse seadus (2004). Seaduse eesmärk. Looduskaitse põhimõtted. Loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused. Kaitstavad loodusobjektid ( kaitsealad ; hoiualad ; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid )
    • Konverentsid:
    • Kliimakonverentsid- „Üleilmsed hääled kliimamuutustest“ (Global Voices on Climat Change )
    • ÜRO keskkonna- ja arengukonverents (mitteametliku nimega Rio konverents  (Rio Converence) või Maa Tippkohtumine (the Earth Summit)) oli ÜRO üks tähtsamaid nõupidamisi, mis toimus 3.–14. juunil 1992 Rio de Janeiros. Konverentsil osales 108 riigipead ja esindused olid 172 riigist.
    • Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Kaubandus- ja Arengukonverents (United Nations Conference on Trade and Development; UNCTAD)ehk ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverents on ÜRO allorgan, mille eesmärgiks on aidata kaasa arengumaade integreerimist maailmamajandusse.
    • ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ehk lühemalt kliimamuutuste konventsioon (inglise UN Framework Convention on Climate Change, lühendatult UNFCCC või FCCC) onrahvusvaheline keskkonnakaitsekokkulepe, mis sõlmiti 1992. aastal ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil. Raamkonventsiooni eesmärk on stabiliseerida atmosfääris olevate kasvuhoonegaasidekontsentratsioon sellisele tasemele , mis hoiaks ära ohtlikud inimese poolt esilekutsutud globaalse kliimasüsteemi muutused.

    • Looduskaitse seadus 2004
    Seaduse eesmärk:
     1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega;
     2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine;
     3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine.
    Looduskaitse põhimõtted:
    (1) Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega, kaitse alla võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististe ja mineraalide eksemplaridega sooritatavate toimingute reguleerimisega ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega.
     (2) Looduse kaitsel lähtutakse tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord alternatiivsete, looduskaitse seisukohalt tõhusamate lahenduste rakendamise võimalusi
    Loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused:
    Loodusobjekti käesoleva seaduse alusel kaitse alla võtmise eeldus on selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis -kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus.
    Kaitstavad loodusobjektid:
    1) kaitsealad;
     2) hoiualad;
     3) kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid;
     4) püsielupaigad;
     5) kaitstavad looduse üksikobjektid;
     6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.
    59. Püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid
    • Püsielupaik käesoleva seaduse tähenduses on väljaspool kaitseala asuv, käesoleva seaduse kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav:
       1) kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik;
       2) kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht;
       3) lõhe või jõesilmu kudemispaik.
    • Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt , nagu puu, allikas, rändrahn , juga, kärestik, pank , astang, paljand , koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse käesoleva seaduse alusel.

    Kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik , väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal.
  • Kaitsealade jaotus (rahvuspark; looduskaitseala; maastikukaitseala )
    • Rahvuspark

     (1) Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.
     (2) Eesti rahvuspargid on:
     1) Lahemaa – Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks;
     2) Karula – Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks;
     3)  Soomaa – Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks;
     4)  Vilsandi – Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks;
     5) Matsalu – Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks.
     (3) Rahvuspargis võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
    • Looduskaitseala

     (1) Looduskaitseala on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.
     (2) Looduskaitseala võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
    • Maastikukaitseala (looduspark)

     (1) Maastikukaitseala on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks.
     (2) Maastikukaitseala eritüübid on park, arboreetum ja puistu .
     (3) Maastikukaitseala võimalikud vööndid on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd
  • Kaitseala vööndid (loodusreservaat; sihtkaitsevöönd; piiranguvöönd), lubatud ja keelatud tegevused
    • Loodusreservaat

     (1) Loodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- või veeala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside tulemusena.
     (2) Loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste viibimine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhtudel.
     (3) Inimeste viibimine loodusreservaadis on lubatud järelevalve ja päästetööde ning loodusobjekti valitsemise eesmärgil.
     (4) Teadustegevuse ning loodusobjektide seisundi jälgimise ja hindamise eesmärgil tohib loodusreservaadis viibida kaitseala valitseja nõusolekul.
    • Sihtkaitsevöönd

     (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena.
     (2) Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on sihtkaitsevööndis keelatud:
     1)  majandustegevus ;
     2) loodusvarade kasutamine;
     3) uute ehitiste püstitamine;
     4) inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas;
     5) sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine;
     6) telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine.
     (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktidega 4 ja 5 kehtestatud keeld ei laiene järelevalve- ja päästetöödele, loodusobjekti valitsemisega seotud tegevusele ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavale teadustegevusele.
     (4) Kaitstava loodusobjekti säilitamiseks vajalike tegevustena või tegevustena, mis seda objekti ei kahjusta, võib sihtkaitsevööndis kaitse-eeskirjaga lubada:
     1) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutöid ja veerežiimi taastamist;
     2) koosluse kujundamist vastavalt kaitse eesmärgile;
     3) marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumist;
     4) jahipidamist;
     5) kalapüüki;
     6) tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamist kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustöid;
     7) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikku tegevust;
     8) pilliroo ja adru varumist.
    • Piiranguvöönd

     (1) Piiranguvöönd on kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades käesoleva seadusega sätestatud kitsendusi.
    (2) Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud:
      1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
      2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine;
      3) maavara ja maa-ainese kaevandamine;
      4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
      5) uuendusraie;
      6) parkides ja arboreetumites puuvõrade või põõsaste kujundamine ja puittaimestiku raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta ;
      7) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine;
      8) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine ning rahvuspargis ehitise väliskonstruktsioonide muutmine;
      9)  jahipidamine ja kalapüük;
      10) sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud liinirajatiste hooldamiseks vajalikeks töödeks ja maatulundusmaal metsamajandustöödeks või põllumajandustöödeks;
     11) telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas;
     12) roo varumine külmumata pinnasel.
     (3) Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis kohustada säilitama koosluse liigilist ja vanuselist mitmekesisust ja keelata puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel.
     (4) Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele, kujule ning metsa vanuselisele koosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid, mis on vajalikud koosluse või selles vööndis oleva kaitsealuse liigi säilimiseks.
  • Hoiuala
     (1) Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, kui see ei ole tagatud muul käesoleva seadusega sätestatud viisil.
     (2) Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.
     (3) Hoiualal on metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist.
     (4) Metsaseaduse kohase metsateatise menetlemisel tuleb arvestada hoiuala kehtestamise eesmärki. Hoiuala valitseja võib kohustada:
     1) tegema kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal;
     2) kasutama kavandatava raie korral kindlaks määratud tehnoloogiat.
     (5) Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide seisundile hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus või käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud korras.
  • Kaitsealune liik. Näited I kategooria liikidest
    • Kaitsealune liik- looma-, taime- või seeneliigi taksonoomiline üksus, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse käesoleva seaduse alusel või mida on nimetatud EL Nõukogu määruse 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (EÜT L 061, 03.03.1997, lk 1) lisades A–D. Kaitsealune kivistis või mineraal on kaitsekategooriasse kantud kivistis või mineraal, mille eksemplare või leiukohti kaitstakse käesoleva seaduse alusel.

    • I kaitsekategooriasse arvatakse:
       1) liigid, mis on Eestis haruldased , esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena;
       2) liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud , elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline.

    • Näited I kategooria kaitsealustest liikidest Eestis:

    • Sõnajalgtaimed: Rohe-raunjalg, Virgiinia võtmehein, Sudeedi põisjalg
    • Katteseemnetaimed: Kollane käoking, Pisilina, Mägi-kadakkaer, Püramiidjas akakapsas, Nõmmluga, Lehitu pisikäpp, Pehme koeratubakas
    • Sammaltaimed: Suur paelsammal
    • Seened: Limatünnik, Taigapässik
    • Loomad: Ebapärlikarp, Kõre , Must- toonekurg , Suur-konnakotkas, Väike-konnakotkas, Lendorav, Euroopa naarits

  • Kaitstav looduse üksikobjekt (näited)
    Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida Looduskaitseseaduse alusel kaitstakse.
    Looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise otsuse jõustumisel moodustub selle ümber 50 meetri raadiuses piiranguvöönd, kui kaitse alla võtmise otsusega ei kehtestata piiranguvööndi väiksemat ulatust. 
    Eestis on 1195 kaitstavat looduse üksikobjekti, millest üksikpuid ja puuderühmi on 724 ning rändrahne ja kivikülve 359.
    Kaitstavate üksikobjektide näited:
    Põlispärnad, põlistammed, põlispuud, niinepuud (nt Tamme-Lauri tamm)
    Kivid , rändrahnud (nt Vaindloo hiidrahn)
    Kakumäe paljand, Keila juga, Jägala juga, Kose allikad
  • Püsielupaik
    Püsielupaik on väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv Looduskaitseseaduse kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik, kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht, lõhe või jõesilmu kudemispaik, pruunkaru talvitumispaik, jõevähi looduslik elupaik, mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak.
    Looduskaitseseaduse kohaselt tekib püsielupaik automaatselt 
    1) lendorava pesapuule ja seda ümbritsevale alale 25 meetri raadiuses;
    2) merikotka, madukotka ja kalakotka pesapuule ja seda ümbritsevale alale 200 meetri raadiuses;
    3) suur-konnakotka ja must-toonekure pesapuule ja seda ümbritsevale alale 250 meetri raadiuses;
    4) väike-konnakotka pesapuule ja seda ümbritsevale alale 100 meetri raadiuses;
    5) kaljukotka pesapuule ja seda ümbritsevale alale 500 meetri raadiuses;
    6) väike-konnakotka ja suur-konnakotka segapaari pesapuule ja seda ümbritsevale alale 250 meetri raadiuses.
  • Elupaiga ja liigi soodne seisund
    (1) Loodusliku elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2.
     (2) Liigi seisund loetakse soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik.
    Soodsa seisundi tagamine:
     I kaitsekategooria liikide kõikide teadaolevate elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega.
     (2) II kaitsekategooria liikide vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest.
     (3) III kaitsekategooria liikide vähemalt 10 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest.
     (4) Piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse.
  • Looduskaitse kohaliku omavalitsuse tasandil
    Looduskaitse eesmärk kohaliku omavalitsuse tasandil on piirkonna looduse eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate väärtuslike maastike või nende üksikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste määramine kohaliku omavalitsuse poolt.
    Kaitsekord
     (1) Kohaliku kaitse alla võetud maa-alal rakendatakse käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud kaitsekorda, mida võib kaitse-eeskirjaga või planeeringuga leevendada.
     (2) Maastiku üksikelemendi ümber moodustatakse 50 meetri kaugusele ulatuv kaitsevöönd, kui kaitse alla võtmisel ei sätestata selle väiksemat ulatust. Kaitsevööndis rakendatakse käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud kaitsekorda, mida võib kaitse-eeskirjaga või planeeringuga leevendada.
    Puude raie tiheasustusalal
      Tiheasustusalal asuvaid üksikpuid, välja arvatud kasvav mets metsaseaduse tähenduses ja viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel. Loa andmise tingimused ja korra kehtestab kohalik omavalitsus .
  • Kaitse alla võtmise õigusaktide tasandid
    Ala võtab kaitsealana või hoiualana kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega.
     (2) Ala võtab püsielupaigana kaitse alla keskkonnaminister määrusega.
     (3) Liigid võtab I või II kaitsekategooria kaitse alla Vabariigi Valitsus nende loetelu sisaldava määrusega. Need liigid, mille püsielupaigad on käesoleva seaduse § 50 lõike 2 kohaselt automaatselt kaitstud, kuuluvad I kaitsekategooriasse.
     (4) III kaitsekategooria liigid võtab kaitse alla keskkonnaminister nende loetelu sisaldava määrusega.
     (5) Eesti looduses esineva haruldase mineraali ja haruldase või ohustatud kivistise võtab kaitse alla keskkonnaminister määrusega.
     (6) Looduse üksikobjekti võtab kaitse alla keskkonnaminister määrusega.
     (7) Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt võetakse kaitse alla planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579; 2004, 22, 148) kohase üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisega või volikogu määrusega. Kui objekt võetakse kaitse alla planeeringut koostamata, tuleb kaitse alla võtmisel koostada kaitstava maa-ala piirikirjeldus või maastiku üksikelemendi asukoha kaart ja kinnitada ala või maastiku üksikelemendi kaitse-eeskiri.
  • Kaitse-eeskiri
    (1) Kaitseala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsekord määratakse kaitse-eeskirjaga.
    (2) Kaitse-eeskirjaga piiritletakse ühe või mitme erineva rangusastmega kaitsevööndi ulatus ning määratakse käesoleva seadusega sätestatud piirangute osaline või täielik, alaline või ajutine kehtivus vööndite kaupa.
  • Kaitstava loodusobjekti valitseja
    (1) Kaitseala, hoiuala, püsielupaiga, kaitstava looduse üksikobjekti ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti kaitset korraldab selle valitseja.
     (2) Kaitseala, hoiuala või kaitstava looduse üksikobjekti valitseja on riigiasutus või keskkonnateenistus, kellele on käesoleva seadusega määratud korras antud valitsemise volitus.
     (3) Püsielupaiga valitseja on selle asukoha keskkonnateenistus.
     (4) Käesoleva seaduse paragrahvi 4 lõikes 7 nimetatud loodusobjekti valitseja on loodusobjekti kaitse alla võtmise otsustanud kohalik omavalitsus või tema poolt valitsema volitatud valla- või linnaasutus.
     (5) Kui kaitseala valitsejaks on määratud valitsusasutuse hallatav riigiasutus, on sellel riigiasutusel käesolevast seadusest tulenev täidesaatva riigivõimu volitus.
  • Liikumine kaitstaval loodusobjektil
    (1) Kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile.
     (2) Õuemaal, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja nõusolekul.
     (3) Kaitstava loodusobjekti piires oleva või seda sisaldava kinnisasja valdajal ei ole õigust keelata viibida kinnisasjal:
     1) kaitstava loodusobjekti valitseja esindajal seoses loodusobjekti valitsemisega;
     2) teadustöötajal, kes esitab valdaja nõudel keskkonnaministri kehtestatud vormi kohase ning keskkonnaministri kehtestatud tingimustel antud õiendi.
  • Kaitsekorralduskava
    1) Kaitsealade, välja arvatud parkide, arboreetumite ja puistute ning hoiualade kaitse korraldamiseks koostatakse kaitsekorralduskava, millest selguvad:
     1) olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile;
     2) kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht;
     3) kava elluviimiseks vajalik eelarve.
     (2) Keskkonnaminister kinnitab kaitsekorralduskava, mis avalikustatakse Keskkonnaministeeriumi veebilehel.
  • Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik
    Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik koosneb Eestis:
     1) linnualadest, millest Eesti riik on Euroopa Komisjoni teavitanud EÜ Nõukogu direktiivi 79/409/ EMÜ loodusliku linnustiku kaitsest
     2) aladest, millel on EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsest kohaselt Euroopa Komisjoni seisukohast üleeuroopaline tähtsus.
  • Kaitsekohustuse teatis
    (1) Kaitsekohustuse teatis on kaitseala, hoiuala, püsielupaika, kaitstavat looduse üksikobjekti või I kaitsekategooria liigi isendite kasvukohta või elupaika sisaldava või selle piiresse jääva kinnisasja omanikule, kinnistusraamatusse kantud valdajale, riigivara valitseja volitatud isikule või asutusele (edaspidi valdaja) väljastatav teabedokument.
     (2) Kaitsekohustuse teatis sisaldab:
     1) andmeid kaitstava loodusobjekti, selle kaitse alla võtja ja kaitse alla võtmise aja kohta;
     2) loodusobjekti kaitse alla võtmise eesmärki;
     3) andmeid kaitseala, hoiuala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti valitseja kohta;
     4) käesoleva seaduse või selle alusel vastuvõetud õigusaktidega sätestatud kitsenduste loetelu.
     (3) Kaitsekohustuse teatise väljastab kaitstava loodusobjekti valitseja kuue kuu jooksul, arvates kaitse alla võtmise otsuse jõustumisest.
     (4) Kaitsekohustuse teatis antakse üle allkirja vastu või saadetakse tähtkirjaga.
     (5) Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja valdaja vahetumise korral väljastatakse kaitsekohustuse teatis uuele valdajale kahe kuu jooksul, arvates valdaja vahetumisest.
     (6) Kaitsekorra muutumise korral väljastatakse kuue kuu jooksul kinnisasja valdajale uus kaitsekohustuse teatis.
     (7) Keskkonnaministeerium väljastab ühe kuu jooksul pärast I kaitsekategooria liigi kasvukoha või elupaiga avastamisteate saamist kaitsekohustuse teatise.
  • Liikide kaitsekategooriad
    (1) I kaitsekategooriasse arvatakse:
     1) liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena;
     2) liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline.
     (2) II kaitsekategooriasse arvatakse:
     1) liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel;
     2) liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu.
     (3) III kaitsekategooriasse arvatakse:
     1) liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka;
     2) liigid, mis kuulusid I või II kaitsekategooriasse, kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool hävimisohtu.
  • Liikide soodsa seisundi tagamine
    (1) I kaitsekategooria liikide kõikide teadaolevate elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega.
     (2) II kaitsekategooria liikide vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest.
     (3) III kaitsekategooria liikide vähemalt 10 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest.
     (4) Piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse.
  • Liigi kaitse või ohjamise tegevuskava
     Tegevuskava koostatakse:
     1) I kaitsekategooria liigi kaitse korraldamiseks;
     2) kaitsealuse liigi soodsa seisundi tagamiseks, kui liigi teadusinventuuri tulemused näitavad, et seni rakendatud abinõud seda ei taga, või kui seda nõuab rahvusvaheline kohustus;
     3) liigi ohjamiseks, kui liigi teadusinventuuri tulemused näitavad liigi arvukuse suurenemisest tingitud olulist negatiivset mõju keskkonnale või ohtu inimese tervisele või varale.
     Tegevuskava peab sisaldama:
     1) liigi bioloogia, arvukuse ja leviku andmeid;
     2) ohustatud liigi soodsa seisundi tagamise tingimusi;
     3) liigi ohutegureid;
     4) kaitse või ohjamise eesmärki;
     5) liigi soodsa seisundi saavutamiseks või ohjamiseks vajalike meetmete eelisjärjestust ja nende teostamise ajakava;
     6) kaitse või ohjamise korraldamise eelarvet.
     (3) Tegevuskava kehtestab keskkonnaminister.
     (4) Tegevuskava avalikustatakse Keskkonnaministeeriumi veebilehel.
  • Püsielupaikade kaitse
    (1) Püsielupaigas kehtib käesoleva seaduse §-s 30 või 31 sätestatud kaitsekord, mis määratakse käesoleva seaduse § 10 lõike 2 kohaselt.
    • Kui käesolevas paragrahvis nimetatud liigi püsielupaik, välja arvatud asustamata tehispesa, ei ole kindlaks määratud § 10 lõike 2 kohaselt, on selleks:
       1) lendorava pesapuu ja seda ümbritsev ala 25 meetri raadiuses;
       2) merikotka, madukotka ja kalakotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 200 meetri raadiuses;
       3) suur-konnakotka ja must-toonekure pesapuu ja seda ümbritsev ala 250 meetri raadiuses;
       4) väike-konnakotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 100 meetri raadiuses;
       5) kaljukotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 500 meetri raadiuses;
       6) väike-konnakotka ja suur-konnakotka segapaari pesapuu ja seda ümbritsev ala 250 meetri raadiuses.

    (3) Pesapuu avastanud isikul on kohustus sellest informeerida kohalikku keskkonnateenistust ühe ööpäeva jooksul.
     (4) Kui käesolevas paragrahvis nimetatud liigi püsielupaiga kaitsekord ei ole määratud käesoleva seaduse § 10 lõike 2 kohaselt, kehtib alates pesapuu leidmisest lendorava, kaljukotka, merikotka, madukotka, kalakotka, suur- ja väike-konnakotka ning must-toonekure püsielupaigas käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud kaitsekord.
     (5) Kui käesolevas paragrahvis nimetatud liigi püsielupaik ei ole kindlaks määratud käesoleva seaduse § 10 lõike 2 kohaselt, on inimesel keelatud viibimine kalju- ja merikotka püsielupaigas 15. veebruarist 31. juulini, madukotka, kalakotka, suur- ja väike-konnakotka ning must-toonekure püsielupaigas 15. märtsist 31. augustini.
     
    (6) Püsielupaiga kohta käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud kitsendused ei kehti tulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja elamumaal, põllumajandusmaal ja õuemaal, samuti avalikus kasutuses oleval teel.
     
    (7) Püsielupaigas kehtiva liikumiskeelu ajal võib püsielupaigas viibida õppe- või teadusotstarbel filmimiseks, pildistamiseks ja häälte salvestamiseks keskkonnaministri loa alusel, kui tegevus ei ohusta kaitsealuse liigi isendit.
     (8) Püsielupaiga valitsejal on õigus korraldada kaitsekorra või tegevuskava kohaseid töid kohaliku omavalitsuse, maaomaniku või mõne muu isikuga sõlmitud lepingu alusel.
  • Võõrliigid
    (1) Võõrliikide elusate isendite loodusesse laskmine, võõrtaimeliikide loodusesse istutamine ja külvamine on keelatud.
     (2) Keskkonnaminister kehtestab määrusega nende looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja, mille elusate isendite sissetoomine Eestisse tehistingimustes kasvatamiseks või pidamiseks on keelatud.
     (3) Loodusesse sattunud võõrliigi isendite arvukuse reguleerimist korraldab vastav keskkonnateenistus.
     (4) Tehistingimustes peetavaid võõrliigi isendeid tohib tehistingimustesse ümber asustada selle koha, kust loomi ümberasustamiseks võetakse, ja asustatava koha keskkonnateenistuste loa alusel.
     (5) Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide isendite tehistingimustes kasvatamine on keelatud, välja arvatud teaduslikult põhjendatud juhtudel keskkonnaministri loa alusel.
  • Abitusse olukorda sattunud loom
    (1) Looma abitut olukorda põhjustavate asjaolude kõrvaldamist ning abitusse olukorda sattunud või vigastatud looma vedu ning loodusesse tagasiviimist korraldab päästeteenistus.
    (2) Vigase või haige looma elujõulisuse taastamist korraldab Keskkonnaministeerium.
  • Natura 2000 ala kaitse eesmärk
    Natura 2000 ala kaitse eesmärk
      Natura 2000 ala kaitse eesmärk määratakse kindlaks, lähtudes ala tähtsusest EÜ Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitsest I lisas nimetatud linnuliikide või selles nimetamata rändlinnuliikide või EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsest I lisas nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või II lisas nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamise või taastamise jaoks, samuti lähtudes Natura 2000 võrgustiku terviklikkuse saavutamise vajadusest ning silmas pidades ala degradeerumis- ja hävimisohtu.
  • Rand ja kallas. Ranna või kalda kasutamise kitsendused. Veekaitsevöönd. Ranna või kalda piiranguvöönd. Ranna või kalda ehituskeeluvöönd
    • Kallas on merd , järve, jõge, veehoidlat, oja, allikat või maaparandussüsteemi eesvoolu ääristav ja erinõuete kohaselt kasutatav maismaavöönd, mida kaitstakse käesoleva seadusega.
    • Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve kaldaid nimetatakse rannaks.

      Rand või kallas, mida kaitstakse käesoleva seadusega, ei ole kaitstav loodusobjekt käesoleva seaduse tähenduses.
    Ranna ja kalda kasutamise kitsendused
     Rannal või kaldal on:
     1) ranna või kalda piiranguvöönd;
     2) ranna või kalda ehituskeeluvöönd;
     3) ranna või kalda veekaitsevöönd.
     (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vööndite laiuse arvestamise lähtejoon on põhikaardile kantud veekogu piir (tavaline veepiir).
     (3) Kõrgveepiir on mererannas tavalisest veepiirist 1,5 meetrit kõrgemal asuv samakõrgusjoon. Suurte üleujutusaladega siseveekogudel määratakse kõrgveepiir korras, mille kehtestab keskkonnaminister. Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu kehtestab keskkonnaminister määrusega.
     (4) Korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest.
     (5) Üle viie meetri kõrgusel ja tavalisele veepiirile lähemal kui 200 meetrit oleval kaldaastangul koosnevad ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd kaldaastangu alla kuni veepiirini jäävast alast ja käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest.
    Ranna ja kalda veekaitsevöönd
      Ranna või kalda veekaitsevööndi ulatus ja kitsendused on sätestatud veeseaduses.
    Ranna ja kalda piiranguvöönd
      Ranna või kalda piiranguvööndi laius on:
     1) Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit;
     2) üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ning veejuhtmel 100 meetrit;
     3) kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil, veejuhtmel, välja arvatud dreenid ja kollektorid, ning allikal 50 meetrit.
     
    Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie.
    Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud:
     1) reoveesette laotamine;
     2) matmispaiga rajamine;
     3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas;
     4) ilma kehtestatud detailplaneeringuta maa-ala kruntideks jagamine;
     5) maavara ja maa-ainese kaevandamine;
     6) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks.
    Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd
    Ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on:
     1) mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit;
     2) mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit;
     3) linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse hoonestusega alal (edaspidi tiheasustusala) 50 meetrit, välja arvatud käesoleva lõike punktis 5 sätestatud juhul;
     4) üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ning veejuhtmel 50 meetrit;
     5) kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ja veejuhtmel, välja arvatud dreenid ja kollektorid, ning allikal 25 meetrit.
     (2) Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini.
     (3) Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.
     Ehituskeeld ei laiene:
     1) hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse;
     2) kalda kindlustusrajatisele;
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #1 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #2 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #3 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #4 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #5 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #6 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #7 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #8 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #9 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #10 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #11 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #12 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #13 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #14 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #15 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #16 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #17 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #18 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #19 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #20 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #21 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #22 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #23 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #24 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #25 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #26 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #27 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #28 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #29 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #30 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #31 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #32 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #33 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #34 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #35 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #36 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #37 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #38 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #39 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #40 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #41 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #42 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #43 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #44 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #45 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #46 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #47 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #48 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #49 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #50 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #51 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #52 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #53 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #54 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #55 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #56 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #57 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #58 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #59 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #60 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #61 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #62 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #63 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #64 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #65 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #66 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #67 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #68 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #69 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #70 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #71 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #72 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #73 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #74 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #75 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #76 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #77 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #78 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #79 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #80 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #81 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #82 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #83 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #84 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #85 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #86 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #87 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #88 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #89 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #90 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #91 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #92 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #93 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #94 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #95 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #96 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #97 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #98 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #99 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #100 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #101 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #102 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #103 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #104 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #105 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #106 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #107 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #108 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #109 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #110 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #111 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #112 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #113 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #114 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #115 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #116 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #117 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #118 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #119 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #120 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #121 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #122 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #123 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #124 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #125 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #126 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #127 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #128 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #129 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #130 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #131 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #132 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #133 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #134 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #135 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #136 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #137 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #138 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #139 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #140 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #141 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #142 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #143 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #144 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #145 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #146 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #147 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #148 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #149 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #150 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #151 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #152 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #153 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #154 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #155 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #156 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #157 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #158 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #159 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #160 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #161 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #162 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #163 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #164 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #165 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #166 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #167 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #168 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #169 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #170 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #171 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #172 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #173 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #174 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #175 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #176 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #177 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #178 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #179 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #180 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #181 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #182 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #183 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #184 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #185 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #186 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #187 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #188 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #189 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #190 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #191 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #192 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #193 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #194 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #195 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #196 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #197 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #198 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #199 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #200 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #201 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #202 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #203 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #204 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #205 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #206 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #207 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #208 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #209 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #210 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #211 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #212 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #213 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #214 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #215 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #216 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #217 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #218 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #219 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #220 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #221 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #222 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #223 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #224 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #225 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #226 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #227 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #228 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #229 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #230 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #231 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #232 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #233 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #234 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #235 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #236 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #237 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #238 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #239 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #240 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #241 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #242 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #243 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #244 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #245 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #246 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #247 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #248 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #249 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #250 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #251 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #252 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #253 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #254 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #255 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #256 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #257 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #258 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #259 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #260 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #261 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #262 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #263 Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused #264
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 264 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 123451122 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse (maastikukaitse- ja hoolduse) baka komplekseksami küsimused ja vastused. Küsimused pärit kodulehelt. Eksam sooritatud A-le.
    keskkonnakaitse , maastikukaitse- ja hooldus , eksam , keskkonnakaitse , reostus , põlevkivi , kemikaal , keskkonnamõju , loodusvara , komisjon , keskkonnaseisund , sood , institutsioon , keskkonnapoliitika , tehnoloogia , valitsemisala , keskkonnarisk , mitmekesisus , keskkonnaministeerium

    Mõisted

    keskkonnakaitse, keskkonnakaitse, freoonid, lämmastikoksiidid, toodetakse 80, autode hulk, saasteallikad, kliimasoojenemine, kliimasoojenemisel, põlevkivijäätmete vähenemine, aastaks 2007, euroopa trend, kasvatatud toidus, arvatavalt, pm10, ühistranspordi probleemideks, veeremid, põlevkivi energia, tootmistegevuse tagajärjel, kontrollitud ehitus, mahutite purunemisel, maapinnalähedane veekiht, toimus maa, läänemere tursavaru, tagajärgedeks, ilminguteks, erametsas, eramets, olmes soojuse, 1853, 1971, looduskaitse eelduste, alates 1994, alates 70, elf, erl, pärandmaastikud, i generatsioon, organisatsiooni all, iso 14000, ohsas 18000, kmh, tegevusluba, kemikaalide puhul, hübriidbussi soetamine, keskkonnastandardid, keskkonnaseire ülesanded, seire tasandid, keskkonnaseire allprogrammid, keskkonnaregister, töötleja, keskkonnanäitajad, keskkonnateadlikkus, avalikkus, keskkonnakaitseinspektoril, ohu põhjustamisel, poliitiline ökonoomia, majanduskaup, mikroökonoomikast, välismõju, preventiivkulude meetod, aktsepteerituina, küsimuse sisuks, iseseisvaks kasutamiseks, loodusvarade puhul, loodusvarad, kokkuvõtvalt, põhjenduseks, majandushoobade puhul, üldisel tasandil, jäätmeid vähendada, kaudseid, otseseid keskkonnamakse, kliimakonverentsid, kaitsealune liik, liikide seisund, kasvatamine, leppega, märgalade, punane raamat, pärilikkusetegureid, geenitehnoloogiakomisjoni koosseis, mitmekesisus, lisad i, suitsusaun, toodud cfc, direktiivid, el kandidaatriigil, linnuala, imetaja, aut, otseses mõttes, kooslus, biosfäär, kinnises süsteemis, maakera kiirgusbilanss, negatiivne kiirgusbilanss, primaarproduktsioon, primaarproduktsiooni tootjad, enamikus, brutoproduktsioon, netoproduktsioon, sekundaarproduktsioon, sekundaarprodutsendid, i tase, laguahel, autotroof, ökoloogiline püramiid, enamikus maismaaökosüsteemides, organismi väljaheited, kohanemine, populatsioon, naturalisatsioon, esinemissagedus, absoluutne sündimus, absoluutne suremus, enamus ellujäämuskõveraid, vanusegrupil, taimede seas, suurus r, populatsiooni lained, kisklus, tsüklilisi populatsioone, skandinaavias, tendents grupeeruda, elustrateegia, parasitism, o vetikas, kisklus, herbivoorlus, amensalism, amensalismi vormiks, protokooperatsioon, selgeid piire, vahetuste käsitlust, kooslusi, magevesi, merevesi, mageveed, oleluskeskkonnana, võrreldes muld, süsihappegaas, pelaagos, pelagiaal, neustaal, plankton, koosluse kujunemisel, bentos, järved, loomne plankton, neuston, 30 m, bentos, nekton, sood, veed, taimestik madalsoodes, elustiku seisukohalt, sarnasus järvega, sarnasus jõega, veehoidla elustik, plankton, loomne plankton, bentos, loomne bentos, tiigid, tiigi elustik, plankton, bentos, ökoloogilisest vaatepunktist, keskmine soolsus, merevee ph, kuivamise vältimine, kõigist teguritest, mere keskkond, veebiotoobid, fanerofüüdid, kamefüüdid, terofüüdid, heaperemehelik kasutamine, istutusaladele kuuse, metsanduse seire, laiem tähendus, puisniidud, sealsed mullad, põõsarinne, rannikuniidud, madalsoos, rohusoode pindala, samblarinne, rabad, mõlemaile, rabad, puhmarinne, rohurinne, samblarinne, rannik, rannad, põhjustajad, arvamuste kohaselt, liivarandade taimekooslused, üksikud rand, üleminekuliseks sisemaaluidetele, 176 km2, eesti järved, oktoobris, kihistunud väikejärvedes, valdavalt madal, taimhõljumi, ujulehtedel, taimeliike, kaldaveetaimedest, pikim, 200, oligohumoossed, polühumoossed, oligohumoossed, polühumoossed, oligohumoossed, oligohumoossed, polühumoossed, poollooduslikud kooslused, tuulel, metsa kasvukohatüüp, kasvukohatüübid, väheviljakatel muldadel, metsad, liikide arv, niit, lammi, looniidud, kasutatakse heina, sood, soode elustik, raba, rannikualad, rannaniidud, poollooduslikud kooslused, puiskarjamaad, niidetakse, läänemeri, poolsaart kesk, eesti poolel, kuuleski oja, eesti poolel, ajalooliseks looduspiiriks, riigi maa, eesti põhja, pinnakatteks, eesti pinnamood, absoluutkõrgus, eesti lõuna, kosmogeensed pinnavormid, leivapätsikujulised kulutus, kuhjunud otsamoreenidest, paluküla, jagunevad säng, jugasid, järsunõlvalisel rannal, krüogeensetest pinnavormidest, glatsiokarstiliselt, gravitatsioonilised pinnavormid, pinnamoe suur, jääajajärgsel ajal, suurimaid kõrgusvahesid, inertsuse tõttu, rannikualal, holotseen, läänemeri, bioproduktsioon, läänemere taimestik, vähesed õistaimeliigid, läänemere loomastik, päritolu kalu, püügikalad, liiklusteena, limneamere staadiumil, staadiumist lõuna, suurimad muutused, ebakorrapärast rannajoont, vöönditel, aluspõhjaks, liivmuldade osatähtsus, muldade tuulekandeohtu, maa põllu, mulla komponendid, paepealsed rendsiinad, rähksed rendsiinad, liustikujõe, aluspõhja tõttu, kahkjad mullad, leetunud muldi, leedemullad, turvastunud leet, nõrgkivi, erinevad leede, gleimullad, glei, glei, glei, inimmõjule, siirdesoo, lammimullad, erosiooni tõkestamiseks, tehismullad, siseveed, jõelangus, järvede veerežiim, viimastega võrreldes, enamikus väikejärvedes, vesi 2, peipsil, peipsi, äänisjärvest, nõol, tektoonilised liikumised, paksused kesk, ago jaani, holotseenialguse väike, järve nõos, suuri mudaleiukohti, ekstreempindala, vee temperatuur, peipsi planktonis, loomhõljumis, põhjaloomi, suuri karpe, peipsi, järve kaldad, järve rannad, järve põhi, elustik, võrtsjärv, bakter, kaldaveetaim, nüüdis, töönduskaladeks, viimaseil kümnendeil, angerjas, haug, väikejärved, viimasele 10, sellisteks, lasuvad põhjaveekihid, mujal euroopas, sealsed sood, sood, sood, kurdlehine kibuvist, aktuaalne taimkate, aru, liigivaesed laanemetsad, puurindes, liigirikkad kuuse, alustaimestikus, põõsarinne, paljudes kohtades, peapuuliik, toomingas, lodjapuu, madalsoometsi, lodumetsa kasvukohatüübis, põõsarinne, siirdesoometsad, tervenisti siirdesoo, kõdusoometsade alustaimestu, muldadest, taimedest, looniite, nõmmeniidud, taimkate, paluniidud, kooslused, muldadest, iseloomulikud liigid, rohurinne, ohtraimad, sootaimkond, põhjavee tase, liigivaestes madalsoodes, veepeegel, läänetüüpi rabadel, eesti kalju, kuivõrd taimed, kinnistumata luiteid, liivikutel, klassifikatsiooni järgi, hüdro, kasvavad pruun, haptofüüdid, mõnel sügiselgi, mändvetika, üsna palju, eesti loomastik, neile lisaks, loomastiku koosseisus, ponto, selgrootute faunas, madalamates kohtades, eesti magevetes, magevee, merekalu, sabakonnalistest, sisalikuliste alamseltsist, haudelinde, pesitsejatest, püügikalade saagikuselt, merekalapüügis, rohekärnkonn, sabakonnalistest, kärnkonn, üksikud asurkonnad, konnade perekond, alamseltsist, jalutu sisalikuline, ainuke mürkmadu, kivisisalik, läbirändel, järgnesid okas, haudelinnuna, osa euro, kliimastaadiumis, kääbus, paiknemine ülemineku, elektrolüütiline dissotsiatsioon, puhverlahus, ookeaniline litosfäär, kuivmass, väljahingatavas õhus, ksenobiootikum, tehslikud allikad, oksüdeerija, sellele vaatamata, õhusaaste küsimus, deoseerimine, ligipääsetavad magevee, sademetehulga muutused, assotsiatsiooni, magestamine, sektori kukkumine, globaalselt, esineda reoveeseen, radioaktiivsed isotoobid, raskemetallid, arseen, tsüaniidid, nitraadid, nitritid, ammoonium, fosfaadid, ehkki nitraadid, seebid, roiskvesi, kloororgaanika, nafta, mutageenid, pah, pah, sattuvatest pah, osa pah, pah, pah, pah, suuri pah, pah, molekulmassiga pah, seevastu pah, pah, konkreetse pah, pah, pah, pah, teadaolevalt, kokkupuutel pah, käitlus, eelsetitis, eraldatud biomass, täidetud kivi, ulatuda 95, aktiivmudapuhasti ees, keemiline puhastus, muld, passiivsed tegurid, murenemine, mullatekkeprotsess, mullatekkele, põhilisi mullatekkeprotsesse, mulla viljakus, algelised töövõtted, happevihmad, katseklaasikatsed, enimkasutatud mineraalväetised, eutrofeerumine, orgaanilised väetised, orgaanilised väetised, sõnnik, tahe, poolvedel, väetusturvas, turvas, haljasväetised, maastik, maastik, maastik, lisaks loodusele, maastik, maastik, maastikulise info, saamislugu, maastikuökoloogia, maastikuökoloogia, modelleerimine, maastikuanalüüs, maastikuanalüüs, elemendiline, kultuurilis, puhkeväärtusega maastik, maastikuliste tegurite, utilitaar, igasugused väärtused, maastiku hindamisel, maastike hindamises, keemilis, eesmärkideks, hooldus, maastikukaitseala loodus, maastikuplaneerimine, maastikuplaneerimist, ruumilis, kaartide kihitamisel, maastikuruum, liikumistee, väärtusanalüüsi puhul, subjektiivsus, pikkuskraadi nulliks, fotogramm, stereofotogramm, marsruut, ruumiline planeerimine, ühiskonnaplaneerimine, planeerija, osad teoreetikud, planeerija, territoriaalplaneerimine, howard probleemiasetus, linna skeem, linna südames, elamurajoonide vahel, originaalne, ülejäänud maa, aedlinna idee, aedlinn, vajalikke linnafunktsioone, modernism, o planeerimisprotsess, linnaosades, planeerimis, keskkonnamõjutuste analüüs, kehtestatud detailplaneering, eiramisel, siseveekogud, kalapüük siseveekogudel, telkimine, paikadesse kudemis, põhimõistetega, probleemide unikaalsus, protsessi puuduseks, tsükliline planeerimisprotsess, puhke, detailplaneeringu ülesanne, pes, kohalikes omavalitsustes, sisulistel põhjustel, lähteseisukohtade kokkuleppimisel, sisaldavaid tingimusi, krundiomanikel, funktsionaalne tsoneerimine, jagades maa, linnaplaneerimistehnoloogiatega, rohestruktuur, hoonestus, haljasalad, filtratsiooni, põhjamaade uuringud34, heit

    Meedia

    Kommentaarid (2)

    kveri profiilipilt
    kveri: Väga hea ja põhjalik materjal.
    19:21 24-04-2019
    kkatu11 profiilipilt
    kkatu11: Hea.
    16:41 07-05-2016


    Sarnased materjalid

    24
    doc
    Keskkonnakaitse vastused EMU
    53
    pdf
    Keskkonnakaitse üldkursus konspekt
    53
    pdf
    KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS
    19
    docx
    Koloogia ja keskkonna kaitse küsimuste vastused
    58
    docx
    Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks
    20
    pdf
    KK üldkursuse eksami materialid
    22
    docx
    Keskkonnakaitse ja säästev areng eksami kordamisküsimused
    90
    pdf
    Öko ja keskkonnakaitse konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun