VAHENDID: Pildid, mängujänesed, käpiknukk (jänes), köis. TEGEVUSE KÄIK: Räägin lastele, et Eestimaa metsades elab kahte liiki jäneseid, halljänes ja valgejänes. Näitan lastele mängujäneseid ja nimetan värve, üks jänes on halli värvi, teine valget värvi. Palun lastel korrata värvide nimetusi. Vaatleme jäneseid ka piltidelt. Jänesel on pikad kõrvad ja väike sabatutt. Näitan lastele pildilt valgejänest ja selgitan, et tema tunneb ära mustade kõrvatippude järgi. Jänesed elavad metsaservadel ja põldudel, näitan ka pilte. Jänesed magavad maasse kraabitud lohus. Jänesed on taimetoitlased. Näitan lastele pilte, mida jänesed söövad ja kordame koos taimede nimetusi. Jänesed armastavad talvel ka puude ja põõsaste koort. Näitan piltidelt puutüvesid ja nimetame koos puude nimesid. Jänese rahvapärased nimetused on haavikuemand ja pikk-kõrv. Kas sa oled kuulnud sõna jänesehaak
Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Jänes Jänes on jäneseliste seltsi jäneslaste sugukonda kuuluv perekond. Eestis elutsevad 32 jäneste liigist hall- ja valgejänes. Mõlemad toituvad suvel rohttaimedest, talvel söövad puude ja põõsasteoksi, koort ja võrseid, rikkudes nii ka viljapuid. Nad ise on mitme kiskja põhiliseks toiduks. Karvastik on enamikul jänestel pruunikashall. Talvel muutuvad paljud jänesed heledamaks, valgejänes ja ameerika jänes valgeks. Jänesed tegutsevad peamiselt öösel, meeltest on kõige paremini arenenud haistmine ja kuulmine. Nad on üsna paiksed, kuid tundras ja Gröönimaal elavad rändloomad. Heade varjetingimuste korral nad ei põgene, vaid peituvad. Jänesed poegivad kaks-kolm korda aastas. Pojad on juba sündides hästi arenenud, ema käib neid ainult imetamas. Emasloom imetab mitte ainult oma, vaid ka võõraid poegi, kui neid leidma juhtub.
Paljudes kohtades on tema käsutuses vähe varjepaiku ning seetõttu on ta suurema osa aastast jäise tuule ja vihma meelevallas. Eluviis Valgejänes veedab suurema osa oma elust erakuna. Talve saabudes hakkavad jänesed Arktikas suurematesse karjadesse kogunema, mis tagab neile kiskjate eest parema kaitse. Hädaohu korral paneb kogu kari erinevatesse suundadesse plehku, mis ajab vaenlase segadusse ning annab jänestele suurema võimaluse peitu pugeda.Enam lõuna poole elutsevad jänesed liiguvad talvel taiga servale suurtesse okaspuumetsadesse. Siin leiavad nad paremat kaitset külma ja tuule eest. Jänesed, kes veedavad talve avatud tundras, leiavad varjepaika ainult kivide või madalamate põõsaste vahel. Skandinaavias elutseb valgejänes mitmekesistel taigaaladel aasta läbi. Alpides elutsevad valgejänesed kõrgemal mägedes, ülemisel metspiiril, mägimändidega kaetud aladel või alpiaasadel. Talveks laskuvad nad madalamatesse, vähema lumega piirkondadesse.
Nende metsloomade eriala oli suusatamine. Seda olid nad õppinud juba lapsest saati, et huntide eest talvel minema lipsata. Jõudiski kätte aeg, mil metsaloomad sõitsid Vancuverisse. Ikka suusad kaasas ja võistluseks valmis. Seal oli juba koos igasuguseid imelikke loomi kes kelgutas, kes uisutas ja tantsis jääl. Meie metsloomad jaoks oli see kõik väga uus ja huvitav. Huviga jälgiti, mis toimub jääl, mis kelgurajal. Kui aga jõudis kätte võistluse aeg, olid jänesed juba valmis. Kiku oli kõige tublim. Sai teise koha hõbedase medali , Veerpalu aga kuuenda. Ja Mae sai 30. Koha. Ega eks nad juba spordi jaoks vanad jänesed ka
kiiresti, hüpetega, end tagajalgadega maast lahti tõugates. Kiire jooks on kahtlemata kohastumus röövloomade käest pääsemiseks, sest toitumisviis ei eelda kiire kulgemise vajadust. (3) Toit on väga mitmekesine, kuid peaaegu eranditult taimne. Sellest tingitult on soolestik pikk, hästiarenenud pimesoolega, mis etendab ,,kääritamisanuma" osa. (3) Enamik elab üksikult, välja arvatud küülikud. Häälitsevad ainult hädaohus olles. Jäneselised on tallulkõndijad. Jänesed liiguvad hüpates. (4) Esinemine Jäneselised tekkisid tertsiaari alguses, nende fossiilseid jäänuseid on leitud paleotseeni kihtidest. Praegusajal on nad levinud kogu maakeral, välja arvatud Lõuna-Ameerika lõunaosa ja Madagaskar; aklimatiseeritud on jäneselisi Austraalias, Uus-Meremaal ja paljudel ookeanisaartel. Nüüdisaegseid liike on ligi 60; nad koondatakse kahte sugukonda: jäneslased (Leporidae) ja viiksjäneslased ( Lagomyidae). (3)
vaatajatele edastada tahab, on see, et maalides on ta õnnelik ja selle läbi on ta muutnud maailma ühe inimese võrra õnnelikumaks. PILT: Giclée-graafikas "Pilvevabrik" (2013) Navitrolla ,,Väike valearvestus" Teosed on huumoriga. Sellel pildil Navitrolla naeruvääristab inimeste valikuid. Seda võib välja lugeda ka pildi pealkirjast. Ta on maalinud sellele kuivanud puud keset kõrbe ja nende otsa kurepesad, kus pesitsevad väga erinevad loomad: kured, pingviin, mõmmi ja jänesed. Päriselus selline asi ei oleks võimalik. See näitab ka seda, et enamus Navitrolla tööd on unenäolise sisuga. Navitrolla ,,Tulge meie parki" Ka sellel pildil on omamoodi kiiks küljes. Pildil on jänesed ja pingviinid kivide otsas. Nad näevad üksteist ja lehvitavad ning soovivad kohtuda. Kuna aga need kaks looma on täiesti erinevates maailmates, jänesed maapealses pargis, pingviinid õhupargis, ei saa nad kahjuks kokku saada.
Käitumine ja elupaik · Valgejänes on üksikult elav, paigatruu ja väheliikuv loom. · Elupaigana eelistab metsi ja rabasid (enamasti okaspuudega), aga kohata võib teda ka mujal metsades, kust halljänes teda minema ei ole tõrjunud. Areng · Pojad sünnivad aprillist augustini. · Poegade arv 1--6. · Vastsündinud kaaluvad umbes 100 g. · Taimetoitu hakkavad tarvitama juba teisel elunädalal. · Tavaliselt ei ela jänesed looduses kauem kui 3--4 aastat, rekordiliselt isegi 13 aasta vanuseks. See on huvitav! · Täiskasvanud jänes on teatavasti üks kiiremaid loomi maailmas · Talvel on ta valge, suvel aga pruunikas. · Tavaliselt toitmine algab päikese loojumise ajal ja lõpeb koidikul, kuid suvel ööaja ei jätku ning jänesed söövad hommikuti. · Püüavad suurel kogusel liha ja nahku pärast. Küsimused:
Kooslus kõik elusolendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas (kõik elusolendid, kes tähtvere pargis elavad, erinevad liigid) Ökosüsteem elusa ja eluta keskkonna ühendus Algosakesed: Aatom (hapnik) molekul (h2o) makromolekul (glükoos, c6h12o6) organell( tsütoplasma) rakk( munarakk) kude( rasvkude) elund( süda) elundkond( seedeelundkond) organism( inimene) populatsioon( tähtvere pargi jänesed) kooslus ( puud, seened, jänesed tähtvere pargis ökosüsteem maastik biosfäär Sfäär kiht ümber maakera Atmosfäär õhk Hüdrosfäär vesi Litosfäär kivimid Pedosfäär muld Biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht ANATOOMIA inimese siseehitus MORFOLOOGIA inimese väisehitus FÜSIOLOOGIA inimese elundid ÖKOAMPLITUUD teatud k keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada Troof toidumõisted Autotroof isetoituja (taim)
Ilves ÜLDISELT ILVES ON KASLASTE SUGUKONNA ILVESE (VÕI KASSI) PEREKONDA KUULUV LOOMALIIK. ILVESED ON KESKMISE SUURUSE JA PIKKADE JALGADEGA KASLASED KES VÕIVAD KAALUDA KUNI 30 KILOGRAMMI. NAD ON KISKJAD KELLE PÕHILISEKS SAAKLOOMAKS ON JÄNESED. TEGUTSEMINE ILVEST VÄGA METSA ALL EI KOHTA...
ÜG 11. P 17 1987 - - -, - Oti jõululaulud (1995) Oti suvelaulud (1996) Ott ja Valged jänesed (1996) Ott ja sõbrad (1996) Ott Lepland (2010) Laulan ma sind (2011) Otsides ma pean su jälle leidma (2009) Süte peal sulanud jää (2010) Läbi öise Tallinna (2010) Üheskoos on olla hea (2010) Kohtume jälle (2010) Sinuni (2010) Öö (2011) Tunnen elus end (2011) (2011) - : «Süte peal sulanud jää» (2011) - (Eesti popmuusika aastaauhinnad) Lepland
samuti juured, marjad, lülijalgsed ja teod. Põldpüü tavalisteks elupaikadeks on põllud ja niidud. Hunt Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsate lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Talvel elavad hundid kindlal maaalal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Poegade kasvatamisega tegelevad isa ja emahunt koos. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses.
loomset toitu Talve veedavad talveunes, novembristmärtsini REBANE Kohastunud igasuguste keskkonnatingimustega On kõigesööja: marjad, limused, hiired, linnud Suurema osa aastast veedab üksinda On ettevaatlik Ilves · Elab risurohkes metsas · Eelistab erakuelu · Päeval puhkab, liigub öösel · Toit: hiired, jänesed, linnud, metskitsed · Ronib kõrgele, et näha · Ei hüppa saagile puu otsast kaela. · On ettevaatlik Metsa klassid Loometsad ja kadastikud Nõmmemetsad Palumetsad Laanemetsad Salumetsad Lammimetsad Soometsad Äitäh
Tundra Taimestik Loomastik Kliima • Noor ja • Põhjapõdrad, • Lausaline igikelts liigivaene. muskusveised, • Talv on pikk, külm ja jänesed, lemmingud, lumevaene. • Põhja-Euroopas ohtralt närilisi, puhmatundra ja • Suvel valitseb rebased, hundid, Aasias ja Põhja- polaarpäev ning talvel nirgid, lumekakud. Ameerikas polaaröö. • Põhjapoolkera samblad ja rannikuäärsetel aladel
LIIGIKAITSE Liike ohustavad: · Elupaikade killustumine v hävimine kultuurmaastiku laienemise tõttu · Metsaraie ja mereloomade ülepüük · Keskkonna saastamine (keskkonna mürgid, heitmed vette ja õhku, jäätmetega prahistamine) · Liikidega äritsemine · Kohalikele liikidele on suureks ohuks tahtlikult v tahtmatult sisse toodud liigid (Ameerika naarits, karuputk, Austraalias ja Helsinkis jänesed) · Inimene on hävitanud täiesti v peaaegu paljusid kahjuriteks peetud liike (kanakull) Kaitsealuste liikide kaitsekategooriad: · 1. kaitsekategooria kuuluvad liigid, mis on Eestis haruldased, hävimisohus ja mille väljasuremine Eesti looduses on väga tõenäoline. Imetajad: lendorav, Euroopa naarits, Linnud: kõik kotkad Kahepaiksed: kõre Taimed: saare rohirohi · 2. kaitsekategooria kuuluvad liigid, mis on Eestis ohustatud, kell...
Ainevahetus Ainevahetus on organismide ja väliskeskonna vajel pidev ainete vahetamine. Keha ülesehitamiseks vajatakse palju erinevaid aineid, mida saab mitmekesisest toidust. Taimetoidulised Loomtoidulised Soolestik on pikk ning maos ja soolestikus Loomset toitu on kergem seedida ja elavad bakterid ja algloomad kes aitavad seepärast on seedeelundkond lihtsa seedida ehitusega, soolestik on suhteliset luhike Nt:hobused, jänesed, metskits,haned,roosarg Nt:hundid,kullid,kakud,sisalikud haug Maks ja kohunaare toodavad seedimiseks vajalikke noresid, mis soolestiku alguossa juhitakse. Hingamine Kahepaiksed Roomajad Naha all on palju veresooni, labi niiske naha Kopsud on sopilisemad ja suurema liigub õhust hapnik veresoontesse. sisepinnaga kui kahepaiksetel, ka hingamis Lihtsa ehitusega kopsud kus kopsu sisepinna liigutused on tapsemad. sopistused on vaikesed
Mikroevolutsioon (Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Populatsioon - üks liik (harku metsa jänesed). Kooslus - mitu liiki (harku metsa jänesed, hundid jne.). Geenifond - liigi geenide kogum. Genotüüp - organismi geenide kogum) On populatsiooni püsiva suunaga geneetiline muutlikkus, mis tuleneb: · Mutatsioonilisest muulikkusest · Kombinatiivne muutlikkus · Geenivoolust · Geneetilisest triivist · Looduslikust valikust Mutatsiooniline muutlikkus · Uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonid teel · Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu. Need mis avalduvad on enamasti kahjulikud,
võib küündida kuni 2,2 meetrini. Kus ja kuidas ta tavaliselt pesitseb? · Pesa kohendamine algab veebruaris ja see on kotkastele kõige õrnem aeg, kuna sel perioodil häiritud linnud hülgavad valitava pesa ning sel aastal sinna enam ei tule. Märtsis on pesas 2 muna, poegi aga kasvab üles enamasti vaid üks. Sageli jääb üks muna mädaks ja nõrgema poja varane hukk pole samuti suur haruldus. Millest ta toitub? · Eestis on kajukotka põhitoiduks jänesed ja tedred. Samuti murrab ta rebaseid, nugiseid, kährikuid ja põduraid või noori kitsi. Lindudest on ta "huvitatud" kanalistest, partidest, koovitajatest ja sookurgedest. Võib esineda ka toiduspetsialiste, näiteks kotkaid, kes on spetsialiseerunud siilide murdmisele. Missugune on ta ohustus ja kaitse? · Teda ohustab häirimine pesitsuspaikades, samuti saab ta tippkiskjana mõjutatud mitmesugustest putukatõrjevahenditest. Lind on looduskaitse all ja kuulub
Must surm Mustaks surmaks nimetatakse katku, mis on kergesti leviv nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Yersinia Pestis. Nime on saanud bakter oma avastaja Alexandre Yersini järgi, kes selle 1894. aastal avastas ja vastuseerumi välja töötas. Katku levitavad närilised, eriti rotid ja ümisejad. Neil parasiitidena elavad kirbud nakatavad inimesi. Katku võivad nakatuda ka jänesed, oravad, kassid ja koerad. Läbi sajandite on katku tagajärjel surnud enam kui 200 miljonit inimest ning see on põhjustanud vähemalt kolm pandeemiat, millest viimane leidis aset 1855. aastal Hiinas. Tänapäeval on katku levik kontrolli all ning Euroopa närilised katkubaktereid ei levita, kuid mujal maailmas registreeritakse igal aastal 2000 katku haigestumise juhtu, peamiselt Aasias ja Aafrikas. Muhkkatku nakatumisel tursuvad tugevalt lümfisõlmed ning need muutuvad valulikuks. Muhud
· Põhja-Atlandi soojad veed pehmed talved · Keskmine päevane õhutemp. 4,5 ja 7 kraadi vahel · Suvel keskmine soojus vaid 15-17 kraadi · Palju sademeid Vööndi kirjeldus: mullad · Pruunmullad toitainerohked, piisavalt huumust Vööndi kirjeldus: taimed · Rohelus · Turbarabad vähe metsi · pöök, tamm, vaher, kastan, sarapuu, kuslapuu, kask, paju, haab Vööndi kirjeldus: loomad · Peamiselt väikeimetajad kärbid, jänesed, rebased · 120 liiki linde Maavarad · Maagaas · Hõbe · Turvas · Barüüt · Vask · Kips · Plii · Paekivi · Tsink · dolomiit Traditsiooniline eluviis · Asustatud rohkem kui 9000 aastat · Keldid eraldatud · Inglise keel on surunud iiri keele alla Muutuv majandus · Põllumajandus teraviljad, suhkrupeet ja kartul · Karjakasvatamine sead, lambad, veised · Suured muutused: infotehnoloogia,
Teide vulkaan Koostis Alina Maksimova ja Anna Berezina 12. klass Tenerife saar Teide vulkaan asub Tenerife saarel Tenerife saar erineb teistest Kanaari saartest oma ülilopsaka looduse poolest Teide on Kanaari saarte üheks sümboleiks ning Tenerife saare au ja uhkus Vulkaani paiknemine Teide vulkaan asub Kanaari saartel, Tenerife keskosas Vulkaan asub Aafrika regioonis, Aafrika laamal Vulkaani nõlvalt alla laskudes jõuab Orotava orgu Vulkaanist Teide vulkaan on suuruselt kolmas vulkaan maail mas ning Hispaania kõrgeim mäetipp 3718 m kõrge See on üks kolmest vulkaanist, mis on tekkinud hiiglasliku, enam kui 5000 meetri kõrguse vulkaani sisemusse hilisemate vulkaanipursete tagajärjel miljoneid aastaid tagasi Teide on aktiivne vulkaan purskas viimati 1909. aastal Vulkaan koosneb erinevatest ladestunud laavakihtidest, moodustades kõikvõimalikke imelesi mustreid ja...
Täpsemalt jutustas see raamat sellest, kuidas lapsed ootasid näärivana ja kaunistasid nääride puhul oma kooli ning klassi. Nimelt avastasid Pille ja Peeter, et kui nad kasutavad Pille tädi nõiasõnu, siis on nad võimelised nõiduma. Alguses mõtlesid lapsed, et katsetavad, kas midagi juhtub ja juhtuski. Nad võlusid kuuse, mis kasvas otse keset kooli põrandat. See ei tundunud üldse reaalne, aga kui kapist tulid välja elavad jänesed ja sipsikud oli asi väga tõene juba. Varsti ilmusid kuskilt välja ka puust nukud ja tõukerattaga öökull, kes tahtis ka näidendis osaleda. Hiljem antigi talle võimalus näärivanale esitatavas näidendis mängida peaosa.Muidugi oli öökull sellega nõus ja kõik läks hästi. Ma arvan, et see raamat on tegelikult mõeldud 10 12 aastastele lastele. Kuigi mulle väga meeldis raamat, siis tundus siiski, et muutus vahepeal igavaks.
Nimelt sööb ta oma vedelad esmased väljaheited kohe uuesti sisse ja alles teisel mao ja soolte läbimisel tekivad kõvad pabulad. Valgejänese pabulad on suured ja neid on hunnikus palju vähem kui halljänese · Jooksuaeg on jänestel veebruarist juunini. Aasta jooksul võib neil olla kaks või kolm pesakonda - igaühes 1...6 poega. Kuu ajaga saavad noored jänkujussid iseseisvateks. Pojad sünnivad noorel valgejänesel juba järgmisel kevadel. Tavaliselt ei ela jänesed looduses kauem kui 3...4 aastat, aga mõnikord võivad nad saada isegi 13 aasta vanuseks. Vaenlasteks on neile röövloomad (hunt, ilves, rebane, nugis), suured röövlinnud ja ka varesed. Inimene ei tohiks kahjustada nende ilusate loomade elupaiku, sest muidu võivad jänkud kaduda.
PUUKENTSEFALIIT PUUKBORRELIOOS Tekitaja Viirus, mis on võimeline tungima kesknärvisüsteemi. Bakter, spiroheet Borrelia burgodorferi Nakkusallikas Zonoosid e. loomad Looduslik reservuaar - närilised, kitsed ja Metsikud närilised ja teised imetajad (mutid, siilid, põdrad (nende vere imemisel nakatuvad põldhiired , jänesed, oravad, rebased, hirved), puugid) koduloomad ning linnud. Nakkusülekanne Toimub puukidega, kes loomade vere imemisel saavad Toimub puugiga. Puuk imeb inimese verd ning viiruse. Nakatuda võib ka piimaga, kui lehmad või kitsed on inimese nahas liiga kaua. on infitseeritud. Haiguspilt Peiteperiood 7-14 (2-28) päeva. Kaks staadiumi: Inkubatsiooniperiood on 3-30 päeva, 1. 2-4 päeva
pikkused tutid · Küünised tugevad ja pikad, aga suurema osa ajast sisse tõmmatud Elupaik · Okas- või segamets · Vanad raiesmikud ja rabad · Harva kultuurmaastikus, tihti veekogude läheduses · Pesa raskesti ligipääsetavates kohtades puujuurte vahel, koobastes, tihnikus või kalju serva all Toitumine · Lihatoiduline loom · Saakloomadeks põhiliselt metskits, jänesed, rebane, metssea põrsad, närilised, väikesed hirvlased ja linnud · Päevas vajab umbes 1 kg liha · Varitseb saaki maapinnal ja tabab äkkrünnakuga · Puu otsa läheb vaid ohu korral, saaki ei varitse seal kunagi Pojad · Pesakonnas on 1-5 poega · Aastas on üks pesakond · Vastsündinud pojad kaaluvad 200-300 g · Pojad on sündides pimedad · Pojad lahkuvad pesast 4- kuuselt · Isane aetakse poegade
loom ise sünteesida. Nt. aspartokinaas • Liikide erinevus ei seisne ainult füsioloogilistes erinevusest, vaid ka vanusest. http://www.allaboutwildlife.com/wp- content/uploads/2011/05/pandashyjk 20001.jpg • Young V.R., Pellett P.L., McLarney M.J. koostasid uurimustöö seoses erinevate loomade vajadustega aminohapete järele (1996). • Uuritavad liigid: kalkunid, koerad, rotid, sead, kanad, jänesed, inimesed. Tulemused • Nooremad isendid vajavad rohkem aminohappeid, eriti vastsündinud. • Vajadus trüptofaani, lüsiini ja leutsiini järele polnud märkimisväärselt erinev liikide vahel. • Kõige vähem vajab aminohappeid täiskasvanud inimene. Saa: metioniini, tsüstiini (väävlirühmaga aminohapped) Aaa: aromaatsed aminohapped <- Vastsündinud
Täiskasvanud isane euraasia ilves kaalub keskmiselt 21 kg, emane 18 kg. Ilves on kuni 110 cm pikk. Mida põhja pool ilves elab, seda suuremaks ta kasvab. Näiteks Lapimaa ilvesed on Eesti ilvestest suuremad. Erinevus on eriti märgatav talvel, kui ilvestel on seljas talvekasukas. Ilvese õlakõrgus on 6075 cm. Saba on lühike: 1523, maksimaalselt 31 cm. Saba pikkus on ilvesele eluliselt tähtis. Võibolla takistaks pikk saba ilvesel jäneste jahtimist, sest jänesed nagu ahmidki ületavad kõrgeid hangesid paremini kui ilvesed. Sellepärast jahivad ilvesed sügava lumega rohkem sõralisi kui jäneseid. Kõige suurem Eestis püütud isane olevat kaalunud 40 kilo tavalise 2535 kilo asemel. Läti rekord on 44 kg, Siberis leidus ka kuni 50 kg kaalunud ilveseid. FAKTID Euraasia ilvesel on silmatorkavalt kõrged jalad. Esikäpad on tagakäppadest suuremad. Ilvesel on 18 küünist: kummalgi tagakäpal 4 ja esikäpal 5 küünega varustatud varvast.
Tuhkur on levinud üle terve Eestis. Arvukuselt on Lõuna-Eestis tuhkurid rohkem ja Põhja-Eestis vähem. Tuhkur on üks parimaid mullakaevajaid. Välimus Tuhkur on pruun . Tema kaela küljed, rind, kõri ja käpad on tumedama värvusedga. Saba on üleni tumepruun.Täiskasvanud emasloom kaalub kuni 0,7 kg, isasloom kuni 1,7 kg, keskmine pikkus koos sabaga (13 cm) on umbes 51 cm ning Toitumine ja eluiga Tuhkrur toitub loomadest, millest jõud üle käib. Tema põhiliseks saagiks on jänesed, pisinärilised ja linnud. Süüakse ka kahepaikseid, raipeid ning linnumune. Tuhkrud on osavad kütid.Tuhkrud elavad 5 -8 aastat. Paljunemine Jooksuaeg on tuhkrul märtsi või aprillis. Sigitakse kord aastas. Emaste ja isaste vahel toimuvad verised võitlused, mille tulemusena sünnivad 40 päeva pärast pesakond, kus on 4-6 poega. Pojad toituvad emapiimast neli nädalat. Nägijaks muutuvad pojad üheksa kuuselt. Täisealiseks saavad ühe aastaselt. Vaenlased
· Novembris kattub Teide vulkaani tipp lumega, mis sulab alles märtsis aprillis · Kõrgemal kui 1500 meetrit on temperatuur aasta ringi üsna madal ning sealne taimestik seetõttu ka kidur, põhiliselt võib seal kohata leetpõõsaid · Madalamatel nõlvadel, 5001500 meetri kõrgusel kasvab unikaalse kooslusega mets, kus võib kohata nii loorberipuid, eukalüpte, sõnajalgu, kanaari mändi · Loomariigist elavad seal vaid jänesed ja sisalikud · Teide vulkaani jalamil asuv 1945. aastal avatud Las Canadase rahvuspark on meelisatraktsioon nii turistidele kui ka kohalikele · Päris vulkaani kraatri servale saab minna nii köisraudteega kui matkagrupiga Kasutatud materjalid: · http://volcano.oregonstate.edu/volcanoes/volc_images/africa/tenerife.htm · http://www.ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=2069/rpp_tur · http://upload
kiiruse ja tugevuse. Näiteks võib hunt hambus ära viia terve lamba. Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. Pesa rajatakse varjulisse, raskest ligipääsetavasse kohta veekogu lähedale. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses. Lisaks piimale toidetakse poegi ka poolseeditud lihaga, mille vanemad pesa juures välja oksendavad. Suve algul hakatakse pesasse tooma ka elustoitu, et pojad saaksid keerulist
Hunt Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Mõistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik. Nendele omadustele võiks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Näiteks võib hunt hambus ära viia terve lamba. Hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes ning aastaid tagasi oli hunt levinud kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas ja igilume- ja jääga kaetud aladel. Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jä...
Ta kujutab hästi minevikku, tänapäeva ja üldist globaliseerumist. Navitrollal on palju loodusmaale, mis on väga põnevad ning mitte proportsioonis (ei vasta reaalsusele). Need on peenete detailidega motiivid kas pilvedest või puudest, mägedest või veekogudest. Mulle tohutult meeldib Navitrolla maalide värvivalik. Ta kasutab erksaid ja puhtaid toone, mis muudab pildid alati säravaks ja elurõõmsaks. Ma tõeliselt kiidan ka tema loomi. Navitrolla kassid, koerad, jänesed ja muud ,,elukad" toovad naeratuse näole. Ta oskab neid kujutada ainult talle iseloomuliku huumoriga. Nende teoste värvid on tagasihoidlikumad, tumedamad ja pastelsemad. Navitrolla kunst meenutab natuke koomiksikunsti see on kui omaette lühike lugu, mis lõppeb ootamatu puändiga. Navitrolla pole küll kunagi ülikoolis kunsti õppinud, kuid see ei muuda teda sugugi vähem kunstnikuks. Ta teosed võivad olla küll primitiivsed, kuid see muudabki nad huvitavaks
Fifth level Puhmarinne puitunud varrega taimed, mis ulatuvad vaevalt põlve kõrgusele. Rohurinne rohttaimed. Sambla ja samblikurinne samblad, samblikud. .... Nt metsakoosluses sõltuvad taimed valguse hulgast, sealjuures on organismid omavahel seotud toiduahelate kaudu. Taimede hulgast metsas sõltub, kui palju loomi ehk tarbijaid seal elada saab. Taimedest toituvad põdrad, metskitsed, jänesed jt. Taimeosi söövad ka arvukad putukad ja nende vastsed. Nendest omakorda toitub enamik lihatoidulisi putukaid, linde ja imetajaid. Ökosüsteemidest kujuneb organismide vahel looduslik tasakaal Kui organismide arvukus muutub, jääb kellelgi millestki puudu ja ökosüsteem läheb tasakaalust välja. Metsas kujuneb tasakaal eri liiki organismide vahel: taimedest sõltub ,kui palju ja milliseid taimtoidulisi loomi seal elab, nendest aga sõltub röövloomade hulk.
Kuna ta on suur lind, oma toitu ta ei vali, kes ette jääb, see lõpu leiab. Merikotkas külastab meeleldi ka kalatiike. Ta sööb veelinde, surnuid kalu, kuid meelsasti ka imetajate raipeid. Tema saagiks lendavad tavaliselt hallhaned, naeru- ja kalakajakad, sinikaelpardid, piilpardid, sõtkad, jääkosklad, tuttvardid, tuttotid, vesikanad, suurkoovitajad, kaelustuvid, tedred, hüübid, mustad toonekured, sookured, rongad, kõrvukvätsad, imetajatest hallhülged, metskitsed, jänesed, oravad, tuhkrud ning kaladest haugid, latikad, linaskid, kogred, angerjad, kiisad ja ahvenad. Käitumine Merikotkas on meie suurim röövlind, kuid mitte kõige vihasem. Kõige vihasem on meil kaljukotkas, keda kutsutakse maakotkaks või laanekotkaks. Merikotkas on peaaegu sama tugev kui kaljukotkas, kuid ta võib iga saakloomaa maha murda kui nad saagi peale võitlevad. Sigimine
· Potentsiaalsed metsa- või põllukahjurid; · Liigid, kes on inimese tegevuse tõttu ohustatud ja vajavad ellu jäämiseks inimese abi. Ulukihooldeviisid · Toidubaasi suurendamine; · Looduslike vaenlaste arvukuse piiramine; · Varje- ja pesitsustingimuste parendamine. Toidubaasi suurendamine LISASÖÖTMINE · Eelkõige talvine lisasöötmine; · Kanalised, jänesed, metssiga, metskits, hirv, karu; · Söödasõimed, -künad, -hoidlad, varjualused. Toidubaasi suurendamine SÖÖDAPÕLDUDE RAJAMINE · Ulukite paiknemise suunamine, et vähendada põllukahjustusi ja hõlbustada jahti; · Jäetakse talvekuudeks koristamata, et pakkuda ka siis toidulisa; · Raps, söödakapsas, rukis, kaer, maapirn, segatis, nisu, hernes. Toidubaasi suurendamine HAABADE LANGETAMINE · 4...5 puud korraga;
Liik on eri aladel elutsavateks asukondadeks ehk populatsioonideks. Populatsioon on mingi liigi isendid mingis piirkonnas (Nt Eesti). Populatsiooni genofond populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogum. Populatsiooni geneetilise struktuur alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis. Populatsiooni tasakaaluseisund: populatsioon väga suur, ristumised on vabad, mutagenees puudub, populatsioon on isoleeritud, puudub looduslik valid Mutatsioon on populatsiooni geneetiline muutumine. Mutatsioon pole letaalne(surma põhjustav), siis pärandub see põlvest põlve. Geenivool geneetilise materjali vahetus populatsioonide isendite migratsiooni ja ristumise teel. Geneetiline triiv alleeli- ja genotüübi sageduse juhuslikus suunas muutumine. Toime: vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides, suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel. Pudelikaelae...
küpsetamisest vene ahjus. Peamised toiduained Teraviljad (tume ja raske täistera rukkileib, jämedast jahust nisuleivad ja kaerapuder on vene köögi põhitooted); Kapsas (hapukapsas- värskelt, hapendatult); Kartul; Punapeet; Seened; Hapupiim (paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu); Rõõsk koor (kasutatakse palju joogina); Hapukoor (hädavajalik toiduaine); Või; Veiseliha; Ulukiliha (võimalusel jänesed, hirved) Kala (värskelt, soolatult, suitsutatult; jõevähk ja kaaviar tuuralt on delikatessid); Puuviljad (värskelt, hautistena, kompottidena, püreerituna, kissellidena). Maitsestamine Maitsestatakse vähe: veidi tilli, küüslauku, suhkrut, hapet (äädikat) ja veel veidi võid. Toitude valmistamine Jahutoidud pelmeenid, vareenikud ja makaronid; Põlised vene magustoidud on kissell, kompotid, magusad pirukad,
ei allu enam tõrjele. Pärilikkuse muutmine mutageenidega Pärilikkuse muutmiseks kasutatakse mutageenidest kiirgusi ja keemilisi ühendeid. Mutageenidega mõjutamisel esinevad probleemid: mõjutama peab paljusid isendeid mutatsioonid on juhuslikud kasulikud mutatsioonid tekivad harva muudetud organismid ei anna järglasi Saavutatud muutus kaob aja möödudes Gm taimed ja loomad Sojauba Hiired Mais Jänesed Puuvili Lehmad Raps Lambad Kartul Sead Teravili Lõhe Tomat Riis Kuldkala Hagijad Taimed Loomad Esimene GMo Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis Esimene GMO Teine tase Kolmas tase bakter oli E.Coli Neljas tase
· hoolitses ka koolide , kirikute, arstiabi eest. · Kohtumõistmine linnas. Käsitöölised · käsitöölised olid koondunud käsitööühendustesse- tsunftidesse · tsunfid-ühe eriala käsitöölised · Tsunfi põhikiri Skraa-kirjas kuidas ja mida toodetakse · Tsunfi ülessanded: Ühendas käsitöölisi, Vähendas konkurentsi, tsunfti mittekuulajad linnas tegutseda ei võinud- tsunfti jänesed Hoolitseti koos kvaliteedi eest Korraldati koos liikmete eest(peod, seltsi,hoolitseti meistri lese,orbude eest) · Tsunfti kuulus käsitöömeister · Meistri abilised olid sellid ja õpipoisid,meistriks saamine keeruline · Vaba koha olemasolu · tegema tsunfti liikmetele meistritöö,selliks olemise ajal käinud välismaal õppimas. · Vandersell
TÖÖLEHT 5. KLASSILE Nimi.......................... Kohakäänete kordamine Mitu kohakäänet on eesti keeles?.................................................................................................. Kuidas moodustatakse kohakäänete vorme?................................................................................ ............................................................................................................................................................ Kohakäänded jagunevad:............................................................................................................... ........................................................................................................................................................... Neid käändeid nimetatak...
(kool) (Nimi) HALLJÄNES Referaat (koht), 2012 SISUKORD 1. Toitumine 2. Elupaik ja eluviis 3. Sigimine 4. Areng 5. Välimus 6. Levik ja arvukus Eestis ja maailmas 7. Koht ökosüsteemis Toitumine Halljänes ja loomulikult ka kõik teised jänesed on taimtoidulised. Ta eelistab süüa liblikõielisi ja kõrrelisi. Talvel tarvitab ta söögiks ka puude ja põõsaste oksi ning koort. Kuna tal on lihtsa ehitusega magu, siis on toidu paremaks omastamiseks välja kujunenud koprofaagia (enda väljaheite söömine). Tänu sellele suudab ta toidust omastada enamiku toitainetest ja energiast. Elupaik ja eluviis Halljänes on päritolult stepiloom. Eestis asustab ta avamaastikke, mis on peamiselt põllud ja
Kunagistes Alpide populatsioonis domineerisid ühtlase karvkattega ja väiksemad isendid. Sabaots on must. Ilves elab loomaaias 20-25 aastat. Eestis murrab ilves toiduks peamiselt valgejäneseid ja metskitsi, sobivad ka närilised, linnud ja teised kiskjad, näiteks kährikud ja rebased. Talvel eelistavad ilvesed jahtida sõralisi. Inimest ründab ilves üksnes haavatuna. Ilvesed, nagu ka teised kiskjad, ei püüa terveid tugevaid loomi. I lvese toidusedelis moodustavad jänesed kolmandiku, metskitsed ligi poole. Jäneste epideemiad ja arvukuse muu kõikumine toovad ilveseperre nälja. Nii võib ilveste arvukus samuti väheneda, koguni 10 korda. Ilvese põhitoiduks on siiski väikesed sõralised, eriti metskits, mägikits ja muskushirv. Väiksemaid saakloomi kütib ta ainult siis, kui suuremaid napib. Ilves murrab Eestis keskmiselt 5,4 metskitse kuus ja 65 kitse aastas. Ilves ärkab tavaliselt üks tund enne pimedaks minemist ja läheb jahile. Kui jaht õnnestub
Liiga tumedad ja liiga heledad isendid paistavad rohkem välja ja langevad röövlooma ohvriks. suunav valik - soosib keskmisest ühes kindlas suunas erineva tunnusega isendeid. Keskkond muutub saastumise tagajärjel tumedamaks. soositud on tumedamad teod, heledad surevad välja. lõhestav valik - soosib populatsiooni äärmuslikke tunnuseid. Valgel taustal tumedad kivid. Valged ja tumedad jänesed jäävad ellu ja hallid surevad välja. suguline valik (loodusliku valiku erijuht) - kujundab sugupooltel selliseid omadusi, mille tõttu on nad edukamad olelusvõitluses paarilise pärast. Emased ja isased loomad ei näe ühesugused välja. Võitlus isaste vahel v emaste vahel. Paabulinnu saba on emase leidmisel kasulik aga ellujäämisel mitte niiväga (jahimehed). Muutlikkus (modifikatsiooniline, mutatsiooniline ja
10% riigi maaalast hõlmavad puistud. Need levivad põhiliselt Sotimaal, mille loodeosas kasvavad eelkõige punamännimetsad. Inimtegevuse tõttu on kannatanud ka loomastik. Põlistest suurimetajatest on ellu jäänud ainult üks metskitse ja üks punahirve liik. Veel võib kohata poolmetsikuid hobuseid Shetlandi saarel ja mujalgi. Suurbritanniale iseloomulikud väikeimetajad on mägrad, saarmad, rebased, oravad, jänesed, nirgid, kärbid jt. Palju on linde, arvestuste järgi 200 liiki. Suurimad linnad,elanike arv. · London- 3 205 000 (7 620 000) · Birmingham- 1 017 000 · Leeds- 724 000 · Glasgow- 688 000 · Sheffield- 530 000 Suurbritannia impordib: Suurbritannia ekspordib: Liiklusvahendeid Tööstusseadmeid Tööstusseadmeid Teabevahendeid Teabevahendeid Veondusseadmeid Paberit ja Liiklusvahendeid
domineerib seal raba ja soo. ∗ Kesk- ja Lõuna-Uuralis kasvab vaher ja tamm Loomastik ∗ Uurali metsades pesitsevad Siberis elavad loomad (põder, karu, rebane , hunt, ilves jne) ∗ Kesk-Uuralis pesitsevad väiksed imetajad, näiteks rotid,oravad ja tuhkrud. ∗ Lõuna-Uuralis on eksootilisemad ja suuremad loomad, näiteks sisalikud, maod, kahepaiksed ja muud roomajad. ∗ Põhja-Uuralis on loomi vähe, aga kodu leiavad sealt karud, rebased, põdrad, jänesed ja muud imetajad. Loomastik ∗ Uuralis elavad ka mitmed erinevad linnud, nagu kägud, metsis, teder, laanepüü ja mänsak. ∗ Suvel külastavad Uurali ka Ööbik ja Lepalind. ∗ Põhja-Uuralis pesitseb Karvasjalg-viu, Lumekakk ja Lumepüü Uurali tähtsus ∗ Alates 18. sajandist on Venemaa saanud sealt endale erinevaid maavarasid ja mineraale. ∗ Uuralis on palju ravimuda, mida kasutavad spad ja sanatooriumid.
kaljumägedega ümbritsetud kõrgorgude tõttu on Andorras niisked ja jahedad suved ning mahedad talved. Rohkem kui kolmandik Andorrast on metsapiirist kõrgemal. Madalamates osades vahelduvad enamasti männimetsad aasade ja karjamaadega. Kõrgemal on tamme- ja piiniametsade vöönd. Varjus kasvavad nulud. Ülalpool metsapiiri on alpiinsed mägikarjamaad. Loomastik on põhiliselt samasugune nagu Kesk-Euroopas: seal elavad siilid, mutid, oravad, paljud linnud, rebased, kärplased, metssead ja jänesed, kellele peetakse ka jahti. Ojakallastel võib kohata muti sugulast pürenee piisammutti ehk pürenee desmanit, kes käib selges vees toitu otsimas. Kõrgemal leidub mägikitsi, ümisejaid ja metsiseid, samuti kaljukotkaid, kaeluskotkaid, raipekotkaid ja habekotkaid. Umbes Andorra keskpaigas ühinevad Valira del Nord ja Valira d'Orient Valira jõest, mis voolab edasi Hispaaniasse. Tähtsamate jõgede seas on veel Arinsal ja Riu Madríu. Andorra paikneb ühes Püreneede kõrgorus
Juulis ületavad tasandikel keskmised temperatuurid 20 °C. Pealinnas Budapestis, mis asub riigi keskosas, on jaanuari keskmine temperatuur –0,6 °C ja juuli keskmine temperatuur 22,2 °C ning aasta keskmine sademete hulk 635 mm. Mullad Ungari mullad on üsna mitmekesised. Madalikel on viljakaid must- ja lammimuldi, kohati ka vähem viljakaid liivaseid muldi. Küngastel on keskmiselt viljakad pruunid metsamullad. Loomastik Ungaris elavad muuhulgas hirved, rebased, jänesed ja oravad. Leidub ka metssigu, hunte, šaakaleid, ilveseid ja kopraid. Balatoni järve ääres on mitmesuguseid linde. Jõgedes ja järvedes on karpkala, haugi, ahvenat ja teisi kalu. Loodusvarad Maavarasid on vähe. Peamine energiaallikas on süsi. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidub maagaasi. Ka idas on maagaasimaardla.
tuhkurid rohkem ja Põhja-Eestis vähem. Selle peidulise ja öise eluviisiga arvukust on väga raske hinnata, mistõttu polegi teada palju tuhkruid Eestit oma koduks peab. Eluiga Kuni 5 aastat. Pereelu Tuhkrud sigivad korra aastas, mille tulemusena sünnivad pärast 40 päevalist tiinusperioodi 5-8 pealised pesakonnad. Emapiimast toituvad tuhrkupojad neli esimest elunädalat. Toidulaud Tuhkrute põhiliseks saagiks on jänesed, pisinärilised ja linnud. Lisaks süüakse ka kahepaikseid, raipeid ning linnumune. Tuhkrud on osavad kütid, jälitades oma saaki ning tabamisel surmavad looma kiire ja täpse hammustusega kaela tagaküljele. Vaenlased Tuhkrud võivad langeda saagiks suurematele röövlindudele, kuid ka röövloomadele, kuigi seda juhtub suhteliselt harva. Huvitavaid tähelepanekuid Tuhkrud võivad paarituda ka haruldase Euroopa naaritsaga ning saada viljakaid järglasi.
lähedale) pole kaugeltki täiuslik. Üks peamisi ilvese populatsiooni mõjutav tegur on konkurents. Toitumise osas on ilvesele suurimaks konkurendiks hunt. Hundi leviala on ilvese omast suurem ja ühtlasem. Kus on palju hunte, seal on ilveseid vähe. Skandinaavias hunte ei ole, välja arvatud väikesed saarekesed Kesk-Rootsis ja Ida- Soomes, kuid seal puuduvad ka metskitsed, kes on ilveste põhitoiduks, ning ilvesed peavad leppima jänestega. Euraasia ilvese toidusedelis moodustavad jänesed kolmandiku, metskitsed ligi poole. Jäneste epideemiad ja arvukuse muu kõikumine toovad ilveseperre nälja. Nii võib ilveste arvukus samuti väheneda. Teine ilvese populatsiooni mõjutav tegur on metsade hävitamine ehk antropogeenne tegur. Ilvestele meeldivad tihedad kuusikud: kevadeti aitavad kuuseokkad vabaneda talvekarvadest. Pesa teeb ta maha tihnikusse. Talvel meeldivad ilvestele männikud, sest sinna kogunevad metskitsekarjad. Ilvestele sobivad veel haavikud-kaasikud ja kaljumaastikud
Hüdroenergia Taimestik Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna ja keskosas. Loomastik Rootsi metsades elab palju loomaliike nagu näiteks: o Põdrad o Metskitsed o Rebased o Hundid o Jänesed o Karud o Ilvesed o jne. Kokkuvõte Rootsi asub PõhjaEuroopas,Norra ja Soome vahel,Skandinaavia poolsaare ida ja lõuna osas. Lõunast piiravad teda Botnia laht,Balti meri ja Skagerraki väin. Kasutatud kirjandus v wikipedia.org v Schreiber.E ,,õnnelikud skandinaavlased" v google.com/images Lisad Golfi hoovuse süsteem
Kalevite pojad läksid laane poole ja märkasid põõsastes hundikarja. Koerad murdsid hundid maha ja noorim poeg hakkas hunte nülgima. Hundid nülitud, viskas Kalevipoeg need üle õla rippuma. Vennad kõndisid metsateed mööda kodu poole, kui neile rebasekari vastu tuli. Koerad murdsid nad maha ja noorem vend nülgis rebased ning köitis need üle õla. Kalevite pojad läksid edasi ja nägid tee peal jäneseid. Koerad murdsid nad maha ning noorem poeg nülgis nad. Ta viskas jänesed teiste loomade juurde üle õla rippuma. Vennad sammusid koju. Enne Kalevite poegade kodust lahkumist oli lähedale randunud Soome tuuslar. Nähes poegasid kodust lahkumas, kasutas ta juhust ja läks majja. Ta teadis, et eit on üksi kodus. Lesk ehmatas, kui tuuletark uksest sisse astus. Soome tuuslar röövis eide. Kuigi Linda vastu punnis viis tuuletark ta ikkagi kaasa. Linda palus jumalatelt abi ja nad võtsid teda kuulda. Iru mäele jõudnud, sai tuuletark välguga pihta ja minestas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
