Bio KT JUURED Sammasjuurestik- Juurestik, millel on peajuur(sammasjuur) ja küljejuur. -külgjuured on sama ehitusega kui peajuur, aga väiksemad. -rohttaimedel,põõsastel, puudel Narmasjuurestik- Juurestik, millel on kõik juured enam-vähem ühesugused. -idujuur haruneb nõrgalt. -kõrrelistel Juurtega saavad taimed vajaliku vee ja lahustunud mineraalaineid. Juurekübar- juure tippus, katab ja kaitseb kasvukuhikut. Kasvuvööde- juure osa, kus kasvavad noored juurerakud suuremaks. Imevvööde- 2-8 mm pikkune osa, mille moodustavad juurekarvad. Juurekarvad- hangivad mullast vet ja toitaineid. Kujunevad juure pindmiste rakkude
2.Seleta mõisted:Ladva-,külg-ja uinupung. Ladvapung-ladvapungast kasvab võsu pikemaks Külgpung-Külgpungast arenevad nii lehed kui ka varreharud Uinupung-Külgpungad, mis jäävad püsima,ei arene ning ei paisu ja avane 3.Võrdle õie-ja lehepunga ehitust. Lehepungas on varjul algeline vars lehealgmetega,õiepungas on õiealgmed,mõlemad tekivad mitmeaastastele taimedele. 4.Millistel taimedel on maa-alused muundunud võsud?Too näiteid. Mitmeaastastel rohttaimedel ehk püsikutel.NtÜlane,Sinilill,alpikann.. 5.Mille poolest erineb risoom juurest? V:Erinevalt juurest on risoomil pungad ja taanarenenud soomuskujulised lehed või lehearmid. 6. 6.Miks ei saa mugulat pidada muundunud juureks? V:Sest mugul on varuainerikas osa,kujult keraja või piklik
(Tettigonia cantans) Raul Pinta Välimus Harilik lauluritsikas on heleroheline, seljalt pruunikas lülijalgne putukas, kes võib kasvada 2234 mm pikkuseks. Elupaik Hariliku lauluritsika elupaikadeks on viljapõllud, heinamaad, tee- ja metsaservad, raiesmikud, puisniidud, hõredamad pargid. Laulmise ajal võib ta viibida nii rohttaimedel kui ka põõsastel või isegi puu otsas. Eestis elab harilik lauluritsikas mandriosas, läänesaartel elab neile väga sarnane roheline lauluritsikas. Toitumine Harilik lauluritsikas on loomtoiduline putukas. Tihti söövad nad ka liigikaaslasi. Häda korral võivad toituda ainult taimedest. Paljunemine Emane lauluritsikas muneb munad väikeste kogumikena pinnasesse. Isaste lauluritsikate laulu eesmärk on emaste ligimeelitamine. Harilikud lauluritsikad arenevad
TAIMERAKK RAKUKEST Koosneb tselluloosist, ligniinist ja pektiinist Tselluloos on biopolümeer,koosneb glükoosi molekulist Eriti paks rakukest on kivisrakkudel(pähklid, kirsi seemned) Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puidub Rakukest korkkude korp(rohttaimedel ei teki) VAKUOOL Keskne organell Vee reservuaar Kindlustab raku siserõhu ehk turgori Nooremate rakkude vakuoolides on toitained Vananenud rakkudes jääkained Vakuoolis toimuvad lõhastumisprotsessid Suur tsentraalne vakuool esineb vaid taimerakkudes Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid, nii aitavad loomad levitada seemneid Sisaldavaad lahhustunud pigmente, alkaloidide, mis
TAIMERAKK RAKUKEST Koosneb tselluloosist, ligniinist ja pektiinist Tselluloos on biopolümeer,koosneb glükoosi molekulist Eriti paks rakukest on kivisrakkudel(pähklid, kirsi seemned) Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puidub Rakukest korkkude korp(rohttaimedel ei teki) VAKUOOL Keskne organell Vee reservuaar Kindlustab raku siserõhu ehk turgori Nooremate rakkude vakuoolides on toitained Vananenud rakkudes jääkained Vakuoolis toimuvad lõhastumisprotsessid Suur tsentraalne vakuool esineb vaid taimerakkudes Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid, nii aitavad loomad levitada seemneid Sisaldavaad lahhustunud pigmente, alkaloidide, mis
Võrsumine Mida nimetatakse võrsumiseks? Võrsumine on taime harunemise vorm, kus esimese järgu külgharud moodustuvad ainult võrse alusel, tavaliselt maapinna lähedastest või maaalustest pungadest. Võrsumine on iseloomulik põõsastele ja mitmeaastastele rohttaimedel. Võrsumise faasid Võrsumine on kasvufaaside 21s-30s faas, see võib ka varem pihta hakata, kuid siis tõuseb see kasvufaas ka nö 21sse faasi. Nendeks võrsumise faasideks on – 21.Esimene kõrvalvõrse nähtav: võrsumise algus 22. Kolmas kõrvalvõrse nähtav Staadiumid järgnevad kuni.. 29. Üheksa ja enam kõrvalvõrset nähtav Ja edasi muutub asi kõrsumiseks.. Võrsumisfaas Võrsumisfaasis (algab 10...16 päeva pärast tärkamist, 3..
vaheline kooselu Mükoriisa jaguneb kolmeks: Arbuskulaarne mükoriisa – seeneniidid tungivad läbi juurerakkude kesta. Ektomükoriisa – seeneniidid levivad peremeestaime juurerakkude vahel kestast läbi tungimata. Orhidoidne mükoriisa – iseloomulik orhideedele. Seenparasiidid Puude parasiidid – kahjustavad puulehti ja puitu (vahtra-pigilaik, torikseen, kuuse- ja männijuurepess) Rohttaimedel seenparasiite väga palju (roosteseened, nõgiseened, maasika-laikpõletiku tekitaja, vaarika-varrepõletiku tekitaja). Seente parasiite on vähe (tolmav parasiitlehik, üleniidiku perekonna liigid) Seened ehitistes – majavamm, majanääts ja majakoorik. Seened toiduainetetööstuses Pärmseened – toituvad suhkrutest anaeroobsetes tingimustes. Kasutatakse taigna kergitamiseks,
erisuguseid seenesorte. Neid antakse emapesast tütarperele "veimevakas" kaasa ja levitatakse vahetuskaubana sama asurkonna piires teistesse pesadesse. Seeneaedades toimub pidev "aretustöö", et valida välja parimaid ja viljakamaid sorte. Eestis elavatel metsakuklastel ja teistelgi sipelgatel on väga kõrgelt arenenud põllumajandusharu hoopis loomakasvatus nad peavad lehetäisid. Lehetäisid karjatatakse nii okas- kui lehtpuudel, aga ka rohttaimedel, kus neid lüpstakse süsivesikuterikka toidu saamiseks. Metsakuklased koguvad aprillist septembrini kuni 1000 kg lehetäinestet pesa kohta. Pere järglaste valguvajaduste rahuldamiseks söödetakse vastseid lehetäilihaga. Sügisel, kui õhutemperatuur langeb alla 5 0C, ei külastata enam puudel elavaid lehetäisid. Oktoobris jätkatakse lehetäineste kogumist sama puu juurtel toituvatelt juuretäidelt veel kuu lõpuni, sest pinnas püsib kauem soojana. Kuklased ehitavad puujuurte
Nukkumine toimub toidutaime lähedal taimekõdus ja liblikas koorub järgmisel kevadel. Hilised uuringud näitavad, et kui järgmisel kevadel ei ole soodsad ilmad, võib liblikas nukust välja tulla alles ülejärgmisel aastal. Nukk on sile, roheline või helepruun valgete külgtriipudega. Levik Neljast Euroopa faunasse kuuluvast koiduliblikaliigist esineb Eestis üks, kelle röövik toitub oligofaagina mitmesugustel ristõielistel rohttaimedel; nukk on köidisnukk nagu kapsaliblikatelgi, talvitu. Koiduliblikas lendab mai algusest juuni lõpuni niitudel, luhtadel, tee- ja metsaservadel ning siirdesoos; mitte haruldane.Koiduliblikas elab paljudes kohtades Euroopas ning Aasia parasvöötmes kuni Jaapanini. Viimase kolmekümne aastaga on tema levila Iirimaal ja Sotimaal märgatavalt laienenud. Lõuna pool on ta levinud Kaukaasias, põhja pool isegi metsatundras ja tundraski, kuni Barentsi mere ja Polaar-Uraalini
röövikuid on helerohelised ja pruunid ning varjemustriga nende paremaks varjamiseks. • Teised on silmatorkavama värvusega, tüüpiliselt valgete täppidega mustal või kollasel taustal kogu kehapikkuses. • Diagonaalsed triibud on rööviku kehal samuti tavalised. • Puhkamise ajal vastsed tavaliselt on keras. • Vastsed on kiired oksendama kleepuvat, tihti toksilist maosisu ründajatele nagu sipelgad või parasiidid. • Röövikud on oligofaagid lehtpuudel või rohttaimedel, mõned neist taluvad üsna suurt hulka spetsiifilisi toksiine taimedes. • Röövikute arengukiirus sõltub temperatuurist ning mõned põhjamaa ja kõrgete piirkondade liigid päevitavad arengu kiirendamiseks. • Röövikud kaevuvad pinnasesse nukkumiseks, kuhu nad jäävad kaheks kuni kolmeks nädalaks enne kui väljuvad täiskasvanutena. • Paljudel liikidel nukk talvitub. • Nukkudel on spetsiifiline „nokk“. Hall haavasuru Kimalas lottsuru Harilik
Sõnajalgtaimedel ainult lehe tipust, puudel ja põõsastel on ajutine elund. 15.Mis on lehe roodumine? Juhtsoonte paiknemine lehelabas 16.Missugusesse kolme põhirühma taimelehed jaotatakse? Missugused neist kaotavad aja jooksul fotosünteesivõime? Alalehed, pärislehed, kõrglehed. Fotosünteesivõime kaotavad alalehed 17.Milles seisneb lihtlehtede ja liitlehtede erinevus? Lihtleht - üks suuremal või vähemal määral lõhestunud lehelaba. Lehed varisevad sügisel, rohttaimedel sureb koos varrega. Liitlehed -koosnevad mitmest lehekesest, mis on lühikeste rootsukestega liigestunud ühise pearootsu külge. Liitleht variseb osadena: esmalt leheksed, siis roots. 18.Mis on heterofüllia, millistel taimedel see esineb? Ühel võsul on morfoloogiliselt erinevad pärislehed, esineb sageli veetaimedel: ujulehed ja veesisesed lehed 19.Vii kokku lehe kuju kirjeldava sõnaga. Kas tegemist on liit- või lihtlehega? ... 20
Eluviis Enamasti elavad üksikuna Päevase eluviisiga, talvel on või vähestes rühmades, talvel talveunes. võivad kujuneda väikesed karjad. Toitumine Taimtoiduline loom. Toiduks Toitub mitmesugustest tarvitab ligi 60 rohttaime- ja putukatest, ämblikest, 30 puu- ning põõsaliiki. limustest ja ussidest. Toitu Sõltuvalt soolavajadusele püüavad ka rohttaimedel ja sööb rohkem kas vees või puutüvedel. kuival pinnal kasvavaid taimi. Talvel sööb puude- põõsaste peenemaid oksi, eriti armastab näksida pajupõõsaste tipmisi oksi. Tarvitab ka seeni, samblikke, puhmastaimi. Toiduvajadus sõltub aastaajast ning suvel on see umbes kaks korda suurem talvisest.
1) Alalehed -idulehed, pungasoomused 2) Pärislehed - tüüpilised tehed 3) Kõrglehed - kandelehed, katised, asuvad õievartel. Põhimassi moodustavad pärislehed 17.Mis on heterofüllia? Millistel taimede seda esineb? Ühel võsul morfoloogiliselt erinevad pärislehed, esineb sageli veetaimedel. 18.Milles seisneb lihtlehtede ja liitlehtede erinevus? Lihtlehed - üks suuremal või vähemalt määral lõhestunud lehelaba. Puittaimedel varisevad sügisel, rohttaimedel surevad koos varrega. Liitlehed - koosnevad mitmest lehekesest, mis on lühikeste rootsukestega liigestunud ühise pearootsu külge. Variseb osadena - algul lehekesed, hiljem roots. 19.Vii kokku lehe kuju kirjeldava sõnaga. Kas tegemist on liht- või liitlehega? ... 20.Missugused on lehtede asetuse e. leheseisu variandid? (s.t kuidas lehed varrel asetuvad? Esitage variantide nimetused ja andke lühike selgitus või joonis).
Teised on silmatorkavama värvusega, tüüpiliselt valgete täppidega mustal või kollasel taustal kogu kehapikkuses. Diagonaalsed triibud on rööviku kehal samuti tavalised. Puhkamise ajal vastsed tavaliselt on keras. Vastsed on kiired oksendama kleepuvat, [2] tihti toksilist maosisu ründajatele nagu sipelgad või parasiidid. Röövikud on oligofaagid lehtpuudel või rohttaimedel, mõned neist taluvad üsna suurt hulka spetsiifilisi toksiine taimedes. Röövikute arengukiirus sõltub temperatuurist ning mõned põhjamaa ja kõrgete piirkondade liigid päevitavad arengu kiirendamiseks. Röövikud kaevuvad pinnasesse nukkumiseks, kuhu nad jäävad kaheks kuni kolmeks nädalaks enne kui väljuvad täiskasvanutena. Paljudel liikidel nukk talvitub. Nukkudel on spetsiifiline „nokk“. [3] Kokkuvõte
Risoomil leidub pungasid, millest kasvavad risoomi harud ja maapealsed võsud ehk rametid. Risoom on sümpodiaalne (ehk sümpoodium), kui ta pikeneb külgpungadest (seejuures võsud lähtuvad nii ots- kui külgpungadest), ning monopodiaalne (ehk monopoodium), kui ta pikeneb otsapungadest (seejuures võsud lähtuvad külgpungadest). Risoom oma vanemas osas sureb ja kõduneb, nooremas osas kasvab ja haruneb. Seega võib üksik risoom elada väga kaua, näiteks paljudel rohttaimedel kümneid või koguni sadu aastaid. Neid omavad sellised taimed nagu kanna, iiris, rohtlaliilia, ülane, adoonis, kolmiklill, kalla ja lauk, maikelluke 2. (3) Mis on tolmlemine? Nimeta kaks tuultolmlejat ja kaks putuktplmlejat taime Tolmlemise käigus võivad emakasuudmele sattuda nii sama taime tolmuterad kui ka võõra taime tolmuterad. Esimesel juhul nimetatakse tolmlemist isetolmlemiseks ja teisel juhul võõrtolmlemiseks ehk risttolmlemiseks. Tuultolmlejad taimed on kuusk ja mänd.
Maailmamere ja maismaa produktiivsuse võrdlemine Maailmameri Maismaa Avameres on esmase produktsiooni tootjad Maismaal annavad rõhuva osa esmasest mikroskoopilised vetikad (fütoplankton). produktsioonist suured taimed (rohttaimed ja puud). Fütoplankterite väikesed rakud võtavad Maismaal on puudel ja rohttaimedel juured, toitesooli kogu oma kehapinnaga. mille kaudu liiguvad vesi ja toitesoolad leherakkudesse. Vees kasutatakse (süüakse või lagundatakse) Maismaal on metsad ja rohumaad suured fütoplanktoni rakud kohe ära nad sisenevad primaarproduktsiooni akumuleerijad. toiteahelasse.
*Külgpung- külgharud arenevad varre küljest tekkivatest külgpungadest. *Kaenalpung-normaalselt tekivad külgpungad lehtede kaenlas s.o nurgas, ille moodustavad vars ja selle külge kinnituv leht . seepärast nimetatakse neid pungi ka aenlapungaeks. *Lisapung- Nee on pungad mis võivad tekkida korrapäratult, väljaspool lehtede kaenlaid. Sageli ilmuvad need puude kändudele pärast puu maharaiumist *Paljaspungad- Üheaastastel rohttaimedel ja enamikel kõrrelistel pungasoomused puuduvad. Nende pungi nimetame paljaiks pungadeks *Uinuvad pungad- nähtus kui suurest hulgast kaenlapungadest ainult osa areneb külgharudeks.teine osa pungi jääb püsima, ulma et edasi areneks. Hiljen , isegi aastakümnete järel võivad uinuvad pungad tegevusse astuda ja oksteks areneda. Nt.põõsaste pügamine kutsub ka esile paljude uinuvate pungade kunstliku ärkamise.
valkjasrohelised õrnad putukad. Lehtede pealmisel küljel on punakad kublad. Kahjustuse tõttu võrsete kasv aeglustub, põõsad känguvad, saak väheneb. Sõstra-kublatäi talvitub munadena võrsetel või okstel pungade kaenlas. Suve jooksul areneb mitu partenogeneetilist põlvkonda. Osast vastsetest arenevad tiivulised valmikud, kes lendavad uutele okstele või põõsastele või ka huulõielistele (iminõges, liivatee, münt) rohttaimedele. Rohttaimedel arenevad tiivulised isendid tulevad sügisel tagasi põõsastele. Põõsastel areneb suguline põlvkond, paaritunud emased munevad talvituma jäävad munad. Tõrje: Eemaldage ja põletage kahjustatud lehed või tugevasti kahjustatud võrsed. Enne õitsemist pritsige põõsad üle insektitsiidiga (Mavrik). Põõsa-ebakilptäi - Parthenolecanium corni Kahjustab rohkem kui 300 erinevat dekoratiivtaime.
seisukohalt tihti efektiivsem ja ilmselt seetõttu on paljudel seeneliikidel suguline staadium evolutsioonis kaduma läinud ja nad eksisteerivad ainult anamorfidena. Seente evolutsiooni kohta on võrreldes taimede ja loomadega suhteliselt vähe paleontoloogilisi andmeid. Vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 miljoni aasta ja kuuluvad ilmselt saprotroofidele. Rohkem kui 400 miljoni aasta vanuse taime juuretaolistest kudedest on leitud seene harunenud hüüfe, mis on väga sarnased rohttaimedel esinevale arbuskulaarsele mükoriisale. Selle ja mõne teise leiu põhjal on oletatud, et seda tüüpi mükoriisa mängis tähtsat osa maismaataimede tekkes. Selle hüpoteesi kohaselt hankisid varased maismaataimed seente abil pinnasest vajalikke mineraalaineid. Molekulaarbioloogia andmete põhjal omavad seened ja loomad ühist eellast. Seega on seened loomadega opistokondid lähemalt sugulased kui taimedega. Loomateadlaste arvates võis nende ühine eellane olla paljuski sarnane teatud
Arusisalikud elavad niisketes paikades: soometsades, turbarabades, kinnikasvavatel raiesmikel, metsaservadel ja -sihtidel, istandustes, põõsastikku kasvanud oja- ja kraavikallastel ning muudes sellistes kohtades. Mägedes elab ta kuni 2500 meetri kõrgusel. Raiesmikel ja metsaservadel elab ta kõige meelsamini kändude ja mahalangenud puude juures, põõsaste ääres ja puujuurte vahel. Toidu olemasolu- arusisalik toitub putukatest, ämblikest, limustest ja ussidest, püüdes neid maapinnal, rohttaimedel ja puutüvedel. [2]Nii Eestis kui ka Soomes on arusisalik looduskaitse all. Üheks, antud liigi arvukust vähendavaks teguriks on elupaikade hävimine. Inimesed raiuvad maha soometsi ning vähendavad turbarabade arvu, mistõttu jäävad arusisalikud oma elupaikadest ilma. Ohuteguriteks on ka metsamajanduslik tegevus, kaevandamine (sh. Liiva ja savi kaevandamine, kivimurrud jms.), häirimine ja liiklus, ehitustegevus (sh. Teede, mänguplatside jne. rajamine). [3]
koniidist võib alguse saada uus indiviid. Arvatavasti on seetõttu paljudel seeneliikidel suguline staadium evolutsioonis kadunud ja nad paljunevad ainult koniidide abil. Seente evolutsioon Vanimate tõepäraste seene leidude vanus ulatub veidi üle 500 miljoni aasta ja tegemist on ilmselt saprotroofidega. Rohkem kui 400 miljoni aasta vanuse taime juuretaolistest kudedest on leitud seene harunenud hüüfe, mis on väga sarnased rohttaimedel esineva mükoriisaga. Mükoriisaks nimetatakse seente ja taimejuurte kooseluvormi. Selle ja mõne teise leiu põhal on oletatud, et mükoriisa mängis tähtsat rolli maismaataimede tekkes. Hüpoteesi kohaselt hankisid varased maismaataimed seente abil pinnasest vajalikke mineraalaineid. Molekuklaarbioloogia andmete põhjal on seentel ja loomadel ühised eellased. Seega on seened loomadega lähemalt sugulased kui taimedega. SEENED INIMESE TERVISE JA ELUKESKKONNA OHUSTAJATENA
3.Taimeorganid ( 47) Kasvu- ehk vegetatiivsed organid ja paljunemis-ehk generatiivsed organid. Kasvuorganid on juur, vars ja leht. Need tagavad taime olemasolu, kasvamise ja arenemise. Paljunemisorganid on õis ja sellest arenev vili. Need organid on vajalikud paljunemiseks. 4.Muundunud juured. Juurte kasutamine (50-51) Säilitusjuured- kahe-ja mitmeaastastel taimedel ning nende ülesanne on koguda varuaineid. Tõmbejuured- mitmeaastastel rohttaimedel. Ronijuured-esinevad pika ja nõrga varrega taimedel- Õhujuured- iseloomulikud troopikametsade taimedele, kes kasvavad teiste taimede peal, kuid pole nende parasiidid. Neid kasutatakse toiduks, siirupi ja suhkru tegemiseks, meditsiiniks ja ka loomadele söödaks. 5.Võsu muudendid (54) Risoom-meenutab väliskujult juurt, siseehitus on aga sarnane varre omaga. Mugul-on maa-aluse võsu tipmine, tugevasti paisunud ja varuainetega täitunud osa.
fütopatogeense seene *tallus kinnitub *peremeesorganismile, andes samaaegselt alguse läbi epidermi peremehe kudedesse tungivale spetsiaalsele väljakasvule; tüüpiline näit. roosteliselaadsetel (Uredinales). Arbuskulid, arbuskules - põõsjad või koraljad *seeneniidi tipuharud, mis tekivad taimerakus *arbuskulaarsetes mükoriisades. Arbuskulaarsed mükoriisad, arbuscular mycorrhizas - *mükoriisade üks põhitüüpe, tekivad sammaldel ja rohttaimedel ikkesseente (Zygomycota) osavõtul; iseloomulik on *arbuskulite ja *vesiikulite teke taimejuure rakkudes; varem kasutatud ka nimetust - vesikulaar-arbuskulaarsed (VA) mükoriisad või endomükoriisa. Askogeenne (seeneniit või rakk), ascogenous - kottseente (Ascomycota) *sugulise paljunemise tsüklis tekkiv spetsiaalne *kaksiktuumaline *seeneniit või rakk, mis paneb aluse ühe või mitme *eoskoti tekkele. Askogoon, ascogonium - *emasgametangium kottseentel (Ascomycota) . Askoom e
Parasvöötme metsad paiknevad piirkonnas, kus talv on lühike ja mõõdukalt külm. Vegatatsiooniperiood kestab 6–12 kuud ja sademeid on 500–1000 mm/a. Muld nende metsade all on viljakas ja tüse, mistõttu valdavateks puudeks on lehtpuud (tamm, pöök, saar). Parasvöötme metsad kannatavad tugevalt liigse inimmõju käes. Tihti on alles vaid sekundaarsed metsad, sest vanad metsad on inimasustuse laiendamiseks, põllumaaks või kaevanduste tarvis maha raiutud. Rohttaimedel on nendel aladel kiire arengutsükkel vahetult pärast talve, sest lehed varjavad päikesevalguse. Samblaid on ka maapinnal vähe, sest rohkelt mahalangenud lehed ei kõdune piisavalt kiiresti ja varjavad valguse. (Wikipedia, Mets, 2015) Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud suur produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged
fotosünteesiks. Rohttaimede klorofülli sisaldavad varred osalevad samuti fotosünteesis. Vart ümbritseb kattekude. Üheaastastel taimedel on selleks ühe rakukihiline epiderm. Sellest sissepoole jääb põhikude (parenhüüm), milles paiknevad juhtkimbud. Juhtkimbud koosnevad juhtkoest: niineosast (floeemist) ja puiduosast (ksüleemist). Enamikul taimedel on vars ümmarguse ristlõikega. Rohttaimedel võivad varred olla ka kolmekandilised (tarnad), neljakandilised (huulõielised), lamedad (penikeel) jne. Ka varre asend maapinna suhtes võib olla väga erinev. Eristatakse püstisi, tõusvaid, ronivaid, roomavaid, väänduvaid ning lamavaid varsi. Õis. Õite kasutamine: a) kasutatakse esteetilises mõttes b) meditsiinis c) vürtsidena d) parfümeerias. Õied koosnevad õie põhjast, millele kinnituvad tupp- ja kroonlehed, tolmukatest ja emakast. Tupplehed on tavaliselt rohelised ja
Koor noorelt hallikas või rohekas, tavapäraselt sile Vanedes puu koore pealmised kihid surevad, moodustades kaitsefunktsiooniga korba või korgistunud kihi (põldjalaka korkjas teisend e korgijalakas) Paljudel puudel on dekoratiivne tüvevärvus (männid, amuuri toomingas, pärnvaher) Kroon e võra Võra areneb tüve harunemisel kasvamise käigus Harunemine võib olla mitmetüübiline A) dihhotoomne e kaheksharunemine (rohttaimedel) B) monopodiaalne e kobarjas (okaspuud) C) sümpodiaalne e ebasarikjas Sümpodiaalse harunemise tüübid a) monohaasne e vahelduv (kask, pärn) b) dihaasne e vastak (sirel, hobukastan) Võrakuju põhitüübid Koonusjas kuni laikoonusjas n okaspuud Püramidaalne esineb sortidel Sammasjas n elupuu, kadakas Munajas- esineb enamusel lehtpuudest Äraspidimunajas n jalakas Võrakuju põhitüübid Munajaskooniline n ebaküpress Elliptiline- noortel lehtpuudel
võimalikud mõõtmed, ealisus jne) · nii kavandatavate kui olemasolevate taimede morfoloogia ja fenoloogiaga Jättes loetelus mõne teguri arvestamata, võib juhtuda, et kavandatu ei saa kunagi seda ilmet, mida kujundaja oma vaimusilmas ning paberil ette kujutas. Taimede põhilisteks kujunduslikeks karakteristikuteks on:lehestiku(okastiku) värvus, õite ja viljade värvus, oksastiku ning tüve(võrsete) värvus, oksagraafika(rohttaimedel leherosett jne), võra kuju, lehestiku faktuur(lehtede suurus, paiknemine võrsel ning kuju) Taimmaterjal jaguneb põhimõtteliselt heitlehelisteks ja igihaljasteks taimedeks. Kujunduses on mõlemal teatav eripära kasutamises. Okaspuud ja igihaljad taimed püsivad tänu võra värvusele ja kujule stabiliseerivad ja lisavad kompositsiooni staatilisust sellepärast kasutatakse neid sageli fooni, vaate raami või kompositsioonitsentrina
Küpsetel kuivadel maisitõlvikutel on kerge märgata näriliste toitumisjälgi, sest nad söövad peamiselt tera pehmet osa seemnealge kohalt, nii et näritud terad on iseloomulikult poolkuu kujuga. Enamik pisinärilisi aga on liiga rasked (va pisihiir), et mööda peeneid viljakõrsi üles ronida, seepärast hammustavad nad peade kättesaamiseks kõrre maapinna lähedalt läbi, eemaldades seejärel viljapea ning lähevad seda siis mõnda sobivamasse kohta sööma. Rohttaimedel on toitumisjäljed üldiselt märkamatud ja nende põhjal on väga raske või isegi võimatu liiki määrata. Paksu lumekattega piirkondades paiknevad kaevatud kohad rohkem lähestikku ja jäljed on nähtavad veel suvelgi, sageli mitme aasta jooksul, pikkade looklevate, samblast paljaks kraabitud ribadena. Sageli on ainult närimisjälgede põhjal aga üldse raske oletada, kas tegemist on orava, roti või mügrisuuruse närilise või väiksema loomaga. Liigi
sekundaarne eos). Loomhallikulaadsed väikestel mulla- ja veeloomadel. 2. Kl. juusseened: putukate pärasoole kommensaalid. Hk. Glomeromycota Maailmas 160 liiki. Ilma sugulise paljunemiseta (seigeos leitud vaid ühel liigil), esineb partenogenees (ebaseigeos). Paljunemine klamüdospooridega. Rakuvaheseinteta niidid, kestas kitiin. Obligaatsed sümbiondid: mükoriisamoodustajad: arbuskulaarne mükoriisa (eriti rohttaimedel, ka sammaldel), eriti toitainevaeses keskkonnas. Hk. Kottseened - Ascomycota Maailmas üle 32 000 liigi, Eestis teada ~2300 liiki (sh. teisseened). Seeneniidid haploidsed, rakkudeks jagunenud. Sugutu paljunemine esineb väga sageli, enamasti lülieostega. Sugulisel paljunemisel moodustub eoskott, enamasti 8 eosega. Eoskotid arenevad mitmesugustes viljakehades: 1. peiteosla (kinnine kerakujuline viljakeha - kleistoteetsium) 2.
tüüpilist esindajat. Teistel kõrbeasukatel on lehed muundunud asteldeks. Eriti hästi avaldub see liivaakaatsial. Selle taime lehevars, millel asub mõni paar lahekesi, on naasklikujuline ja alusel kahe teravikuga, mis arenevad abilehtede asemel. Algul kannab selline lehevars ka lehti, hiljem langevad need aga ära ja taim elab kõige palavama aastaaja üle lehtedeta. Liivakõrbe põõsastel ja mõnedel sügavamast, niiskemast liivakihist vett ammutavatel rohttaimedel on pikad juured, mis teataval sügavusel on asetunud horisontaalselt, andes hulgaliselt harusid. Teisiti käituvad küllalt arvukad kevadtaimed, mis asustavad liivakõrbeid. Kogu nende arenemine on kohanenud kevadega, kui liiva ülakihis on mõnesugune veevaru; olles selle kulutanud, need taimed surevad, jõudes läbida kogu oma arenemistsükli kõigest viie nädalaga. Üheaastased taimed hävivad seejuures täiesti,
Juusseened): putukate pärasoole kommensaalid. Uuemate geeniuuringute põhjal on Ikkesseened ja Viburseened (koos) parafüleetilised (polüfüleetilised) rühmad. Hk. Krohmseened Glomeromycota Maailmas 170 liiki, Eestis teada 70. Ilma sugulise paljunemiseta (seigeos leitud vaid ühel liigil), esineb partenogenees (ebaseigeos). Paljunemine klamüdospooridega. Rakuvaheseinteta niidid, kestas kitiin. Obligaatsed sümbiondid: mükoriisamoodustajad: arbuskulaarne mükoriisa (eriti rohttaimedel, ka sammaldel), eriti toitainevaeses keskkonnas. Hk. Kottseened - Ascomycota Maailmas üle 32 000 liigi, Eestis teada ~ 4200 liiki (sh. teisseened, v.a. samblikud). Seeneniidid haploidsed, rakkudeks jagunenud. Sugutu paljunemine esineb väga sageli, enamasti lülieostega. Sugulisel paljunemisel moodustub eoskott, enamasti 8 eosega. Eoskotid arenevad mitmesugustes viljakehades: 1. peiteosla (kinnine kerakujuline viljakeha - kleistoteetsium) 2.
primaarproduktsioonist), kôikidel leherakus tsüanobakter (plastiid). Sümbioosi liigid (toimub tavaliselt suure ja väikese sümbiondi vahel): a) Keha pinnal, nt. inimese naha bakterid, samblik. b) Keha ôônes, nt. herbivooride sooles, inimese soole bakterid. c) Keha ôônes ja rakkudes, nt. ainuôôssetel (korallid). d) Keha rakkudes, nt. soontaimede rakkudes plastiidid. Seenjuur e. mükoriisa: a) Ektomükoriisa, nt. okaspuudel ja puitunud varrege puhmastel. b) Endomükoriisa, nt. rohttaimedel ja lehtpuudel. Arbusklulaarse mükoriisa puhul tungivad seeneniidid haustoritega rakkude sisse. Õhulämmastikku fikseerivad bakterid ja taimejuured. 23. Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suure järgi ja osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites. Detritivoorid - toituvad lagunemata vôi vähelagunenud surnud organismist, nt. seened. Lagundajad - prokarüoodid, söövad hästilagunenud ainet ja viivad protsessi lôpuni mineraalid.
õhukeskkonnas). Ronijuured esinevad pika ja nõrga varrega taimedel nt luuderohul. Juuremuudendid. Paljudel taimedel esinevad JUUREMUUDENDID: säilitus-, roni-, tõmbe- ja õhujuured. Säilitusjuured on varuainete säilitamiseks. Need on arenenud peajuurest või kahe- ja mitmeaastaste taimede külgjuurtest (näiteks kanakoolmel). Tõmbejuured kaitsevad taimede pungi külma eest. Nad tõmbavad taime talvituva osa (risoomi või sibula) sügavamale mulda. Tõmbejuured on mitmeaastastel rohttaimedel, näiteks jänesekapsal, nurmenukul, ussilakal ja kuutõverohul. Ronijuured esinevad pika ja nõrga varrega taimedel. Need lühikesed juuremuudendid aitavad varrel toetuda ja kinnituda. Ronijuurte tipud eritavad kleepuvat ainet, mis omakorda hõlbustab kinnitumist. Enamasti on selliste juurtega puutüvedel ja -võrades kasvavad ronitaimed (näiteks luuderohi). Õhust veeauru imemiseks on mõnedel taimedel õhujuured. Eesti looduslikel taimedel õhujuuri ei esine. Neid võib kohata paljudel
loomhallikud, sõnnikuhallik jm) ja klass Juusseened (putukate pärasoole kommensaalid(?)) Hmk. Glomeromycota. Maailmas u 160 liiki. Pole sugulist paljunemist, sarnanevad ikkesseentega. Paljunemine klamüdospooridega eosed seeneniidi keskele. Nad on obligatoorsed mükoriisa moodustajad elavad ainult koos taimedega, arbuskulaarne (taimeraku sisse tekib tihe seeneniidistik, mis meenutab puuvõra) mükoriisa, enamusel rohttaimedel ja mitmetel puudel. Hmk Kottseened. 32000-50000 liiki maailmas. Annavad enamuse seente liigilisest mitmekesisuse. Seeneniidid on haploidsed ja rakkudeks jagunenud. Kahe raku vahel on poorike. Lülieosed on väga levinud. Sugulise paljunemise eosed arenevad eoskotis (enamasti sisaldab kaheksat eost. Eoskotid arenevad mitmesugustes viljakehades: 1) peiteosla (kinnine kerakujuline viljakeha - kleistoteetsium) 2) sulgeosla (kerakujuline, (pika) kaelaga avanev viljakeha - periteetsium) 3)
Sümbioosi liigid (toimub tavaliselt suure ja väikese sümbiondi vahel): a) Keha pinnal, nt. inimese naha bakterid, samblik. b) Keha õõnes, nt. herbivooride sooles, inimese soole bakterid. c) Keha õõnes ja rakkudes, nt. ainuõõssetel (korallid). d) Keha rakkudes, nt. soontaimede rakkudes plastiidid. Seenjuur e. mükoriisa: a) Ektomükoriisa, nt. okaspuudel ja puitunud varrege puhmastel. b) Endomükoriisa, nt. rohttaimedel ja lehtpuudel. Arbusklulaarse mükoriisa puhul tungivad seeneniidid haustoritega rakkude sisse. Õhulämmastikku fikseerivad bakterid ja taimejuured. 23. Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suure järgi ja osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites. Detritivoorid toituvad lagunemata või vähelagunenud surnud organismist, nt. seened. Lagundajad prokarüoodid, söövad hästilagunenud ainet ja viivad protsessi lõpuni mineraalid.
2) Ikkesseened Hulgatuumne seeneniit haploidne seeneniit. Sugutu paljunemine: rakusisese tekkega eostega. Hulgatuumsete rakkude ühinemine, moodustub seigeos (puhkeeos) (seal meioos) Lülieoseid harva. Suguline protsess: hulgatuumsetel sugurakud --> puhkeeos --> idanemisel tekib sporangium. Selts: Nutthallikulaadsed Esindajad: Nutthallik, Täpphallik, Kõduhallikud. Selts: Putujhallikulaadsed Klass: Juusseened 3) Krohmseened - on 160 liiki. Mullas, sümbiondid rohttaimedel, sammaldel. Sageli klamüdospoorid Suguline enamasti puudub, sageli partenokarpseid seigeoseid 4) Seidseened (umbes 800 liiki, mütseel vaheseinteta, hüüfide kestas kitiini, põhiliselt sugutu paljunemine, zoospoore pole, enamik elavad maismaal, nt nutthallitus leival ja juurviljadel). 5) Kottseened Maailmas 50000 liiki. Eestis 2500 liiki. Toituvad taimejäänustest, harvem parasiidid. Seeneniidid haplodsed, rakkudeks jagunenud. Lülieosed väga levinud.
b) Põllumajandus sipelgad karjatavad lehetäisid või kasvatavad seent c) Levimisega seotud mutualism peamiselt taimedel liikumisvõimetuse tõttu. Seedimatud seemned Sümbiontne mutualism sümbioos kahe organismi pidev kooselu. Sümbiont väiksem organism a) Keha pinnal; b) Keha öönes; c) Keha öönes ja raku sees; d) raku sees Mükoriisa e seenjuur: a) ektomükoriisa - seene niidid puittaimedel kapslina juure ümber; b) endomükoriisa seeneniidid rohttaimedel juure sees ja juure pikendused; c) samblik, vetikas seeneniitide vahel 20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt; Kisklus organism tapab söögiks teise Herbivooria organism tarbib ohvrist ainult osa. Ohver jääb ellu. Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteem: { dN/dt = rN áNP; dN/dt = 0 rN = áNP P=r/á { dN/dt = fáNP qP; dN/dt = 0 fáNP = qP N = q/fá dN/dt kasvukiirus r erikasvukiirus
Nii toituvad kapsaliblika röövikud enamusel ristõielistel, tungaltera esineb enamusel kõrrelistel, tubakamosaiigi viirus paljudel maavitsalistel. Kartulimardikas seevastu kahjustab vaid kartulipõlde ega puutu teisi maavitsa liike, karusmarja-jahukaste osasid karusmarja liike (ja neist pärinevaid sorte) ja samasse perekonda kuuluvat musta sõstart. Sageli toimub kahjuritel tsükliline peremehe vahetumine. Nii elab kõrrerooste ka kukerpuul, sõstra kublatäi aga suvel rohttaimedel. Harva võib toiduspetsiifiline putukas süüa ka süstemaatiliselt kaugeid liike, mis on aga sarnaste keemiliste omadustega - näiteks kapsaliblika röövikud toituvad nii ristõielistel kui ka mungalillel (=mungakress, lillkress). Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool
Kevadel toodab kambium suure läbimõõduga (suure rakuõõnega) trahheesid ja trahheiide (moodustab heledama osa), suvel ja sügisel rohkem väikese diameetriga puidukiude ja põhikudet (moodustab tumedama osa). Suure ja väikese diameetriga rakkude vaheldumine toob esile rõngastena nähtava tekstuuri. Aastarõngad näitavad puu iga-aastast juurdekasvu. Varre tüübid Puitunud: esinevad puittaimedel (puud, põõsad, puhmad) Rohtne: esinevad rohttaimedel (ühe-, kahe- ja mitmeaastased) Monokarpne: õitsevad ühel korral Polükarpne: õitsevad mitu korda LEHT ·Tunnused Taime vegetatiivne organ (paljunemisvahend) Ronimisvahend Kasv piiratud Ei kanna teisi organeid Dorsoventraalse (erikülgse) sümmeetriaga Füllood ilma labata, lamenenud lehekujulise rootsuga leht ·Ülesanded Fotosüntees Hingamine ·Liht- ja liitleht
4. Mükoriisa Mükoriisaks nimetatakse seente ja taimejuurte kooselulisi vorme, kus seen ja taim on vastastikku kasulikes suhetes. Seenjuur on peamine organ, mille abil taimed hangivad toitaineid ja vett. Ehitus: Ainete vahetuseks seene ja taime vahel tekivad taimejuure- ja seenerakkude ühisstruktuurid. Tüübid: Arbuskulaarne mükoriisa (AM) - vanim mükoriisa tüüp. Seda moodustavad kõik ikkesseened. Taimedest esineb see põhiliselt rohttaimedel. Iiseloomulikuks tunnuseks on põõsasjalt harunenud seenehüüfide esinemine taimejuure rakkudes. Need tekivad juure rakukesta ja membraani vahele. Arbuskulaarse mükoriisa puhul ei arene juure pinnale seeneniidistikku ning taime juurekarvad säilivad. Mullas moodustab seen üksikutest hüüfidest koosneva võrgustiku. Seenehüüf tungib läbi juure rakukesta, kuid mitte läbi plasmalemma. Ektomükoriisa - moodustab u. 3% kõikidest taimeliikidest. Enamasti puittaimed. Seentest
3 Öösel on transpiratsioon vähemintensiivne. 9. Vee liikumine taimes. Lähi- ja kaugtransport. Juurerõhk. Gutatsioon. 1 Transpiratsioonivool juurtest ülesse 2 Assimilatsioonivool vastupidine. Org. aine kantakse taime teistesse osadesse. Teed: 1 Kaugtransport Suuremad vahemaad. Trahheedes, trahheiitides ja ksüleemis. Transpiratsioonivool kulgeb kuni 100 m kõrgusele. Vee tõusmist juurerõhu ja veepotentsiaali abil on võimalik seletada ainult rohttaimedel, põõsastel ja vähestel puudel. Lähitransport Lühikesed vahemaad. Suund ülespoole.Kui ülemises leherakus veepotentsiaal langeb, hakkab ta alumisest vett ära imema. See jõud kandub edasi naaberrakkudei kuni lehti läbivate soonteni. Juurerõhk tekib varuainete hüdrolüüsist põhjustatud kõrge osmootse kontsentratsiooni tagajärjel. Juurerõhu tõttu toimub juurte aktiivne vee väljasurumine. Nõrga transpiratsiooni
· Elupaik ja -viis Elupaikadeks on märjemad alad - niisked heinamaad, võsastunud oja- ja kraavikaldad, tihti ka sood ja rabad. Sageli võib arusisalikku kohata kiviaedadel, puuriitades, lauahunnikutel jne. Varjepaikadena kasutab näriliste urge ja õõnsusi kändude ning mahalangenud puude tüvede koore all. On päevase eluviisiga, talvel on talveunes. · Toitumine Toitub mitmesugustest putukatest, ämblikest, limustest ja ussidest. Toitu püüavad ka rohttaimedel ja puutüvedel. Arusisalik Lacerta vivipara (Jacquin) · Sigimine Arusisalikud paarituvad aprillis, 10...14 päeva peale talveunest ärkamist. Pojad (3...10) sünnivad juulis või augustis. Arusisalik on eluspoegija - munad arenevad emaslooma sees ja pojad kooruvad munemise hetkel. · Areng Vastsündinud järglased on 34...40 mm pikkused, suve lõpuks kasvavad nad 50...55 mm pikkuseks. Suguküpseks saavad arusisalikud 2...3
rakkude sees nt mitokonder, plastiid, rakutuum. Mükoriisa ehk seenjuur. Valdav osa maailma taimedest elab sümbioosis seenega. Need seened asustavad taime juuri. On olemas kolme sorti: 1. ektomükoriisa(väline) seened elavad juure pinnal. Okaspuud ja muidu puud. 2. erikoidne mükoriisa kanarbikulistel. 3. arbuskulaarne ehk endomükoriisa seeneniidid tungivad ka rakkudesse, moodustades puu kujulisi arbuskuleid, millega imeb fotosüntaate. Esineb rohttaimedel üldiselt. Samblik ehk jägal ahk lihheniseerunud seen. Kompleksorganism, mis koosneb seenest ja vetikast. Vetikas on vees elav autotroof. Võib olla nii rohevetikas(taim) kui ka tsüanobakterid(sinivetikad). Kõik organismid on samblikud. 06.04.09 Tarbimine (+-) Predatoorlus, kisklus, herbivooria, parasitism. Kolm tarbimise meetodit. Parasitism peremees(suur), parasiit(väike) on elujooksul seotud ühe või mõne peremeesorganismiga. Ressursid liiguvad parasiidi suunas(süsinik ja energia)
langeb, hakkab ta alumisest vett ära imama. See jõud kandub edasi naaberrakkudele kuni lehte läbivate soonteni. Kuna kahe raku vahelisele vee liikumisele mõjub suur takistus, on selline transpordiviis ebasobiv tee edasiandmiseks suurtele kaugustele. Organismid, kel puudub juhtsüsteem (nt samblikud) on väikeste mõõtmetega. Kaugtransport ksüleemis – transpiratsioonivool kulgeb kuni 100 m kõrguseni, kuid vee tõusmist juurerõhu ja veepotentsiaali abil on võimalik seletada vaid rohttaimedel, põõsastel ja vähestel puudel. Vesi liigub kiiremini tüve alumises osas, aeglustub tõustes, olles aeglasem okstes ja võrsetes. JUURERÕHK Juurerõhu tõttu toimub juurte aktiivne vee väljasurumine. Nõrga või puuduva transpiratsiooni korral tekib soontes ülerõhk, mis ilmneb võrse või juure lõikepinnalt väljuvas mahlavoolus. Juurerõhk tekib varuainete (tärklis) hüdrolüüsist põhjustatud kõrge osmootse konsentratsiooni (suhkrud) tagajärjel. Haavapinnast väljub
A. Piirata konkureeriva parasiidipopulatsiooni tihedust? B. Immuniseerida peremeespopulatsioonist selline proportsioon, mille korral igalt nakatunud organismilt kanduks tema elu jooksul parasiit edasi ühele uuele peremeesorganismile? C. Muuta parasiidi populatsiooni kandevõimet 2x väiksemaks? D. Muuta parasiidi populatsiooni kandevõimet 2x suuremaks? 65. Ektomükoriisa esineb peamiselt: A. Samblikel? B. Rohttaimedel? C. Puittaimedel? D. Korallidel ja limustel? 66. Milline toodud ainetest laguneb ökosüsteemis kõige kiiremini? A. Vees lahustuvad sahhariidid B. Pektiin C. Ligniin D. Tselluloos E. Taimsed plastmassid 67. Taimekoosluste diskreetsus (vastanduna pidevusele) eeldatakse: A. Taimekatte ordineerimise korral? B. Taimkatte klassifitseerimise korral? C. Taimkatte häirimise korral? D. Taimkatte vertikaalse struktuuri uurimise korral? 68
Gutatsiooni ei esine okaspuudel. Vee lähistransport toimub lehes- Õhulõhede kaudu on atmosfäär ühenduses lehe rakuvaheruumidega. Kui ülemises leherakus veepotentsiaal langeb, hakkab ta alumisest vett äta inema. Kuna kahe raku vahelisele vee liikumisele mõjub suur takistus, on selline transpordiviis ebasobiv vee edasikandmiseks kaugele. Vee kaugtransport ksüleemis- kulgeb kuni 100m kõrguseni, kuid vee tõusmist juurerõhu ja veepotentsiaali abil on võimalik seletada vaid rohttaimedel, põõsastel ja vähestel puudel. Lehe parenhüümi rakkudes tekib madal veepotentsiaal, mis loob potentsiaalgradiendi kuni juurerakkudeni, tingides pideva kapillaarse veesamba. Veesammast aitavad koos hoida ja ülespoole nihutada kohesioon- ja adhesioonjõud. V ORGANISMI AJALINE MUUTUMINE. 1. Kasvu ja arengu môiste erinevus. Kasvu all mõistetakse taime või tema organite pöördumatut suurenemist, mille aluseks on
ladvatule vahel. Laasunud puude alt võib pinnatuli läbi minna, ilma et latva läheks, samas veel laasumata puud süttivad üleni ja hävivad tules. Keskealisi puistuid ründavad tavaliselt peale tulekahju üraskid jt tüvekahjurid ja puistu võib hävida hiljem nende tõttu. Vanemad paksukorbalised männid kahjustuvad vähem, kuid neilgi peatub mingiks ajaks kasv ja nad võivad muutuda vastuvõtlikumas haigustele ja kahjuritele. Rohttaimedel ja puhmastel hävivad paapealsed osad. Juurte saatus sõltub pinnasest, paksema kõdu või turba korral põlevad ära ka need. Pinnatules süttivad ka üksikud või grupiti laasumata okaspuud, mis põlevad ära ladvani. Põlemise iseärasuste alusel jagatakse pinnatuli kiirelt üle põlevaks ja püsivaks, intensiivsuse järgi nõrgaks, keskmiseks ja tugevaks. Püsiv tuli levib aeglaselt ja on kergem kustutada, kuid kahjustab puid ja pinnast rohkem.
• Mikromorfoloogia e ladestuste koostise ja olemuse mikroskoopilised uuringud – võimalus selgitada ladestuste kujunemist ja päritolu • Puude aastarõngaste andmed kasvukeskkonna kohta Arheoloogia andmed taimestiku kohta • Analüüsida saab makrojäänuseid (suuremad taimede katked) ja mikrojäänuseid (väiksemad, tavaliselt vaid mikroskoobis nähtavad jäänused) • Mikrojäänused: • Õietolm (järgmine slaid) • Rohttaimedel lõikeservade osad e kraadid • Fütoliidid e taimerakkudest pärinevad ränistruktuurid • Ränivetikad • Taimede DNA • Makrojäänused: • Seemned ja viljad või nende kujutised, nt põlenud savil (savinõudel, tellistel) • Taimejäänused (nt ka savinõude vormimismassis) • Puidujäänused • Kaudne teave, nt kunsti-teosed, kirjalikud andmed jne Arheoloogia andmed loomastiku kohta
läbimõõduga (suure rakuõõnega) trahheesid ja trahheiide (moodustab heledama osa), suvel ja sügisel rohkem väikese diameetriga puidukiude ja põhikudet (moodustab tumedama osa). Suure ja väikese diameetriga rakkude vaheldumine toob esile rõngastena nähtava tekstuuri. Aastarõngad näitavad puu iga-aastast juurdekasvu. · Varre tüübid Puitunud: esinevad puittaimedel (puud, põõsad, puhmad) Rohtne: esinevad rohttaimedel (ühe-, kahe- ja mitmeaastased) Monokarpne: õitsevad ühel korral Polükarpne: õitsevad mitu korda LEHT · Tunnused o Taime vegetatiivne organ (paljunemisvahend) o Ronimisvahend o Kasv piiratud o Ei kanna teisi organeid o Dorsoventraalse (erikülgse) sümmeetriaga Füllood ilma labata, lamenenud lehekujulise rootsuga leht · Ülesanded o Fotosüntees o Hingamine · Liht- ja liitleht
Kevadel toodab kambium suure läbimõõduga (suure rakuõõnega) trahheesid ja trahheiide (moodustab heledama osa), suvel ja sügisel rohkem väikese diameetriga puidukiude ja põhikudet (moodustab tumedama osa). Suure ja väikese diameetriga rakkude vaheldumine toob esile rõngastena nähtava tekstuuri. Aastarõngad näitavad puu iga-aastast juurdekasvu. Varre tüübid Puitunud: esinevad puittaimedel (puud, põõsad, puhmad) Rohtne: esinevad rohttaimedel (ühe-, kahe- ja mitmeaastased) Monokarpne: õitsevad ühel korral Polükarpne: õitsevad mitu korda LEHT Tunnused o Taime vegetatiivne organ (paljunemisvahend) o Ronimisvahend o Kasv piiratud o Ei kanna teisi organeid o Dorsoventraalse (erikülgse) sümmeetriaga Füllood – ilma labata, lamenenud lehekujulise rootsuga leht Ülesanded o Fotosüntees o Hingamine Liht- ja liitleht