Lisa 10 ENESEKONTROLLISÜSTEEMI JUURUTAMINE Puhastamise registreerimine Ettevõtte nimi Kuupäev:....................................... Puhastamise teostaja Jrk.nr. Objekti nimetus Aeg Puhastamise lühikirjeldus (nimi, allkiri) Märkused
Getter Orav 13.09.12 ÜHISKONNAÕPETUS. Kodune ülesanne õppetükk 1.3 põhjal 1. Millised vead tehti 1950-1960. aastail Aafrikas ja Aasias demokraatia juurutamisel? Too vähemalt 3 näidet! Ei arvestatud nende riikide kultuurilise ega usulise eripäraga. Majanduslik jõukus tõi kaasa korruptsiooni ning võlad suurriikidele suurenesid. Ei kujunenud keskklassi ega laienenud kodanikuõigused ja -vabadused. 2. Milline muudatus toimus demokraatia juurutamisel 1980-1990. aastail? Neil aastail loobuti lääne ühiskonna matkimisest ning keskenduti reformidel, mis viidi läbi kohalikke olusid arvestades. 3. Mille poolest erinevad nt Kuveit, Saudi Araabia ja Mali, Botswana? Kuveit ja Saudi Araabia on väga rikkad riigid, mida valitsetakse autokraatlikult ja inimõigused pole seal tagatud. Samas Malis ja Botswanas, vaestes riikides, tunnistatakse p...
Projekti üldinfo Projekti nimi: Majandustarkvara winPmen juurutamine ettevõttes Täpitriin OÜ Projekti tellija: Täpitriin OÜ Projekti liik: infotehnoloogiline projekt Projekti koostaja: XXXXX – õpperühm RP III, Tallinna XXXX Projekti eelarve: 4353.- € Alustamisaeg: 01. veebruar 201X Valmimisaeg: 31. mai 201X Projektijuht: XXX Projekti sihtrühm: ettevõtte finantsjuhtimise eest vastutavad isikud. Projekti taust: Seni kasutusel olnud raamatupidamisprogramm on moraalselt vananenud ning ei vasta enam areneva ettevõtte vajadustele.
.................................................6 2 1. Taust Käesolev projekt hõlmab kolmes balti riigis tegutseva finantsettevõtte müügiaruandluse keskkonna uuendamist tarkvaraarendusteenust pakkuva ettevõtte poolt. Tegemist on suuremahulise projekti esimene iteratsiooniga. Projekti eesmärgiks on organisatsiooni keskse andmelao pealt müügiaruandluseks vajaliku andmemudeli loomine ning lõppkasutaja tööriista juurutamine. Aruandluse uuendamise projekti põhjuseks oli finantsettevõtte liikumine tsentraalse juhtimise poole ning vajadus seni võrdlemisi omapäi tegutsenud allüksuste aruandlussüsteemid ühendada. Seni on erinevates üksustes kasutusel olnud kuni seitse erinevat lõppkasutaja aruandlustööriista korraga ning üksuste lõikes ei ole ühtset arusaamist ka kõige põhilisematest ärimõistetest nagu 'toode', 'intress' või 'klient'. Sellest
Vabadusvõitlejaid saadeti vangilaagritesse. Side välismaailmaga Nõukogude Liit eraldatud nn raudse eesriidega. Peamisteks infoallikateks välisraadiojaamad. 1950 aastal taastusid otsekontaktid muu maailmaga. 1960 aastal noorsooliikumine, rock-muusika, hipide liikumine, moodsad teadusharud ja kunstivoolud. Oluliseks sidemeks Soome. 1965 aastal avati Tallinna-Helsingi laevaliin. Eesti NSV muutus omamoodi "Nõukogude Lääneks". Käsumajanduse juurutamine Majanduse aluseks põllumajandus ning kohalikud maavarad ja tööjõudu arvestav tööstus, mis purustati sõjajärgsetel aastatel. Tööstuse jõuline eelisarendamine ja põllumajanduse sundkollektiviseerimine ning jäik plaanimajanduse juurutamine. Kolhoosid ja sovhoosid. Eesti NSV-s juurdus käsumajandus, millega kaasnes massiline väärtööliste sisevool. Soodutus linnastumine. Mõned Eesti piirkonnad muutusid venekeelseks.
Kuna kasutajatele otsustati valiku lihtsustamiseks üles seada kahe erinevad rakenduse demonstratsioonkeskkonnad, vähenes koolitusvajadus projekti juurutamisetapis. 2. Projekti eesmärkide ja tulemuste võrdlus, kõrvalekallete analüüs 1.1.3 Projekti eesmärkide saavutatus Projekti algatamisel seati kolm eesmärki ettevõtte müügiaruandluse nõuete tsentraliseerimine, andmemudeli ning andmelaadimiste loomine ning lõppkasutajatööriista juurutamine. Kaks viimast eesmärki võib lugeda täidetuks. Nõuete tsentraliseerimisel selgus, et mitmed ettevõttesisesed probleemid/ebakõlad on palju laiemad kui müügiaruandluse nõuete analüüs käsitleda suudaks, seda eelkõige ärimõistete sisu ja aruandluse detailsuse osas. Seetõttu tehti käesoleva projekti nõuete analüüsil teatavaid kompromisse (s.t. muudeti aruandlusmudelit valdkonnakesksemaks) ja soovitati
saaks kui inimesed teeksid tööd. Leevendamine: töötutele makstakse töötuabiraha. Korraldatakse mitmeid koolitusi, ümberõppeid ja ettevõtlustoetusi. 3) EL hõivepoliitika. Hõivepoliitika 4 sammast: · Uus ettevõtluskultuur · Töölerakendamise uus kultuur · Uuendustega kohandumise uus kultuur. · Võrdsete võimaluste uus kultuur. Soodustada ettevõtlikkust ja toetada inimeste püüdlusi oma ettevõtete rajamisel. Ümberõppe juurutamine, tööpuuduse ennetamine. Noortele paremate võimaluste pakkumine , sooline võrdõiguslikkus. 4) Sotsiaalpoliitika : Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus. Selleks kasutatakse mitmeid meetmeid : teenused,rahalised väljamaksed. Sinna alla kuuluvad kõik kindlustused : nt pensionikindlustus, tervisekindlustus,töötuskindlustus; toetused: lapsetoetus,sünnitoetus,lapsehooldustoetus,koolitoetus; toimetulekutoetused
madala kasumlikkusega, tasub neid hoida, sest võib olla kasumlik mahu poolest. Kliendipotentsiaal. Elutsükliväärtus. Algselt vähekasumlikud klindid võivad pikemas perspektiivis muutuda raha sisse toojateks. Kliendikonto kasvudünaamika; kliendikonto ja selle trendi stabiilsus; kliendiks olemise perioodi pikkus; kliendikaotusrisk; motiveeritus; kliendipotentsiaal; kliendiosa. Suurem hulk kliente muutub ebalojaalsemaks tänu lojaalsusprogrammide paljususele. Kas sellise programmi juurutamine on mõistlik. Lisatulud sellest on väikesed. Mõttekam on kasutada see raha teeninduskvaliteedi tõstmisse. Programmide varjuküljed. Teeninduse parandamine on ülimalt tähtis. Motiveerimispõhimõtete rakendamise raskused. Püsikliendiprogrammi väljatöötamine, juurutamine ja käigushoidmine on väga kallis. Halb programm võib mõjuda firma(imagole)le negatiivselt. Kas selline investeering ka ennast ära tasub? Teised võivad seda väga kergesti järgi teha. Mitmed programmid seovad
Kordamisküsimused 1. Mis on innovatsioon? Mille poolest erinevad innovatsioon (innovation) ja leiutis (invention) Innovatsioon on millegi uue ja kasuliku edukas juurutamine, mis leiab tunnustamist olulise ja arengule suunatud muutusena. Uudsus võib tähendada uut ettevõtte jaoks, mingi turu jaoks või kogu maailma jaoks. Innovatsioon ei ole uus idee, meetod, seade, toode või teenus. Leiutamine kui näiteks tooteidee väljatöötamine pole samuti innovatsioon. Leiutis on uue tooteidee või protsessiidee esmailmnemine. Innovatsioon on seevastu esimene katse seesugust uut ideed praktikas rakendada. 2. Millised on innovatsiooni peamised liigid
( majandus, poliitilised, kultuur) Eesti ala majanduslik arenemine, restiharitlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kommunikatsiooni võrgu avardumine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. 2. Mida nim Rahvuslikuks liikumiseks (millal? Mida nõuti?) ? Toimus 19 sajandil eesmärgiks oli sisendada eestlastele et ,,eestlane olla on uhke ja hea" 3.Ärkamisaja seltsid ja nende tegevus( ka uue rahvusliku tõuse ajal) ? 1872 Eesti kirjameeste selts *uue kirjaviisi juurutamine *kooliraamatute väljaandmine *keele edendamine. 1870 Eesti põllumeeste selts *tõu ja sordi aretuse edendamine * 1865 Vanemuine *laulupeod *harrastus teater EÜS * eesti lipu sisseõnnistamine *rahvaluule kogumine * panid aluse eesti rahvamuuseumile 4. Nimeta Rahvusliku liikumise üritusi, organisatsioone! Nende tähtsus? Esimene Üldlaulupidu 1869. Eestvedajaks Jansen. Eesmärk: rahva ühtekuuluvus tunde kasvatamine, panna alus traditsioonile. Tulemuseks ongi traditsioon.
ligipääsu aadress, mis pole avalik. Next- infosüsteem, mis töötab meie poolt hallatavas turvalises ja kiire ühendusega serveris. Next plussid: · Soodne- alates 8 eurost kasutaja kohta kuus · Sujuv juurutamine- Next hakkab sinu organisatsioonis tööle tundidega. Puudub vajadus midagi installeerida, seega ei ole vaja IT-mehe või IT-osakonna abi. Selleks, et süsteemi juurutamine oleks sujuv, teeme kogu sinu meeskonnale spetsiaalse koolituse, kus lisaks Nexti kasutamiseks vajalikele teadmistele anname ka näpunäiteid efektiivseks ajaplaneerimiseks, kliendibaasi kaardistamiseks, projektide juhtimiseks, e-turunduse korraldamiseks jpm. · Ööpäevaringne ligipääs olulistele andmetele- Nextiga pääsed strateegiliselt olulisele informatsioonile ligi igal ajal. · Olulised võimalused andmete automaatne sünkroniseering Krediidiinfo
4 Andmete analüüs ja aruande vormistamine 1.5 Automatiseerimist vajavate protsesside aruande esitamine 2 Projektijuhtimine 2010 2. Tööprotsesside automatiseerimine ja lahenduste väljatöötamine 2.1 Automatiseeritavate protsesside tehniliste lahenduste väljatöötamine 2.2 Lahenduste esitamine ja testimine 2.3 Edukalt testi läbinud automaatiseeritud protsesside juurutamine 2.4 Automatiseerimise analüüs ja aruande vormistamine. 2.5 Aruande esitamine 3. Projekti hindamine 3.1 Projekti tulemused 3.2 Tulemuste analüüs 3.3 Projekti edukuse hindamine Plokkskeem Tööjõu planeerimine Antud projekti tööjõu planeerimine näitab, et vajalik tööjõud on ettevõttes olemas ja saab rakendada ainult oma ettevõtte siseseid tööjõu ressursse.
säilimisomadustega tomatid, kahjurikindlad kultuurid (resistentsus tagatakse peamiselt bakterist Bacillus thuringiensis siirdatud toksiini sünteesiva geeniga nn Bt kultuurid). Teise põlvkonna GM kultuuride väljatöötamiseni jõuti möödunud kümnendi lõpul ning osa neist on tänaseks saanud turustamisküpseks. Seda põlvkonda iseloomustab muuhulgas tehnoloogia ja intellektuaalomandi kaitsmisele suunatud tegevus. Kõige ilmekamaks näiteks on siin terminaatorgeeni juurutamine, mis muudab põllult koristatud seemnesaagi idanemisvõimetuks, takistab seemnematerjali edasist kasutamist ning paljundamist ning suurendab põllupidaja seotust seemnefirmaga. Teise põlvkonna GM kultuuride hulka kuuluvad veel viirusresistentsust kandvad GM kultuurid (riis, papaia, bataat, pipar,nisu, banaan jt), kala geenide ülekandmisel saavutatud suurendatud külmakindlusega kultuurid (maasikas, suhkrupeet, kartul, tomat). Teise põlvkonna GM objektide hulka loetakse
toimuvast ning ning vahendasid uudiseid , komment. sündmustest Nõukogude Liidus ja Eesti NSV-s . 1950. aastatel alanud sulaajal hakkasid taastuma kontaktid muu maailmaga . Oluliseks aknaks läände oli eestlastel Soome . Põhja -eestis oli võimalik vaadata Soome telekanaleid . 1965. aastal avati Tallin- Helsingi laevaliin, mis võimaldas turismi arengut . Turistide kaudu jõudsid Eestisse ka lääne tarbimiskaubad ja tarbeesemed . KÄSUMAJANDUSE JUURUTAMINE Lõplikult purustati talumajandusele tuginev põllumajandus sõjajärgsetel aastatel .Nõukogulikku majanduspoliitikat iseloomustab tööstuse jõuline eelisarendamine , põllumajanduse sundkollektiviseerimine ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine enamikel elualadel . Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati välja erasektor .Eesti NSV-s juurdus plaanimajandusele tuginev käsumajandus . Sellega kaasnes massiline võõrtööjöu sissevool , mis
* riiklikud aktsiaseltsid andsid 25% kogu tööstustoodangust * loodi riiklikud komisjonid ja nõukogud loodusvarade uurimiseks ja tootmise moderniseerimiseks * riik reguleeris maksu-, hinna- ja laenupoliitikat 2) peamiseks majandusharuks kujunes tööstus: kiiresti suurenes ettevõtete rajamine ja tööliste arv. 1930´aastate lõpuks likvideeriti tööpuudus. 3) põllumajanduse jätkus hoogsalt ühistegevuslik liikumine ja eesrindlike uuenduste (väetised, sordi-ja tõuaretus, maaparandus) juurutamine 4) väliskaubanduses suurt midagi ei muutunud. Eesti tähtsamateks kaubanduspartneriteks olid Inglismaa ja Saksamaa ning eksporditi endiselt peamiselt põllumajandussaaduseid. Importkaupadest domineerisid tööstusseadmed, keemiakaubad ja tooraine (raud, kivisüsi, naftasaadused, puuvill). 1930. a. jõudis Eestisse USA-st alguse saanud ülemaailmne majanduskriis, mis kõige raskemini avaldus siin 1933. a. suvel, olles iseseisvusperioodi rängim majanduslangus.
Võrguinfrastruktuuri ja turvalisuse valdkonnas on vaja järgmist: 1. Personaalsete integreeritud lahenduste arendust. 2. Äri ümberkujundamise efektiivse investeerimise, riskide maandamise ja paindlikkusega seotud lahendusi. TURVALISUS Kõigepealt tuleb analüüsida ettevõtte turvavajadusi ning välja töötada turvapoliitika ja -programm, mis sobiks kõige paremini organisatsiooni äritegevusega. Turvapoliitika edukas juurutamine sõltub mitmest tegurist: 1. Juhtkonna selgelt väljendatud vastutus turvapoliitika väljaarendamise eest. 2. IT-strateegia kooskõlas olevad turvaarhidektuuri põhimõtted. 3. Truvaprogrammi kõikehõlmava ja tõhusa teostuse aluseks olevad protseduurid. Tuleb koostada ettevõtte ärivajadusi arvestav üksikasjalik tegevuskava. Et kindlustada turvaprogrammi sujuv ja tulemuslik juurutamine, kasutatakse ettevõtte turvaprogrammi
KODUNE ÜLESANNE: SEMINARIKS "INNOVATSIOONI LIIGID" VALMISTUMINE: Valmistu selgitama kursusekaaslastele järgmiseid teemasid: 1. Innovatsiooni liigid. Kõige põhilisemad Shumpeter neli innovatsiooni tüüpi on (Oslo Manual): · Tooteinnovatsioon (Product) on uue või oluliselt parandatud kvaliteedi või kasutusvaldkonnaga toote või teenuse tutvustamine turul. See sisaldab endas olulisi uuendusi tehnilistes iseärasustes, komponentides ja materjalides, ühilduvas tarkvaras, kasutussõbralikkuses või teistes funktsionaalsetes näitajates. · Protsessiinnovatsioon (Process) on uue või oluliselt parandatud tootmis- või kätte toimetamis meetodi loomine. See sisaldab endas olulisi muudatusi tehnikas, varustuses ja/või tarkvaras. · Turundusinnovatsioon (Market) on uue turundusmeetme kasutusele võtmine, mis toob endaga kaasa olulised muutused toote disainis või pakendamises, toote paigutuses, promotsioonis ...
3. Nõukogude Eesti 1940-1953: uuele reziimile vundamendi rajamise aastad. Esimene nõukogude aasta ja ajavahemik 1944. aasta sügisest kuni 1953. aastani on Eesti ajaloos oluliseks perioodiks, mida kokkuvõtlikult iseloomustavad iseseisvusaegse riikluse lammutamine ning nõukogude võimustruktuuri ülesehitamine, uue ametnikkonna kujundamine, relvastatud vastupanu mahasurumine, laiaulatuslikud repressioonid, nõukoguliku majandusmudeli juurutamine, ühiskonna vaimuelu nõukodustamine ja Moskva kontrollimehhanismide väljakujundamine ning kehtestamine. Antud kogumiku üldine eesmärk on vähemalt osaliselt täita ülalloetud lünki ning kaasa aidata aastatel 1940 1953 toimunud sündmuste uurimisele ja lahtimõtestamisele. Üheks keskseks mõisteks on ,,sovetiseerimine", mis sobib Eestis pärast 1940. aasta juunipööret ning sõjajärgsetel aastatel toimunud muutuste kirjeldamiseks. ,,Sovetiseerimise" mõistest Olaf Mertelsmann
USA ja Venemaa 20.sajandi algul Ameerika Ühendriigid (lk.37-40): Majandus: · Arenenuim suurriik 20.sajandi algul (Inglismaast möödus 19.sajandi lõpukümnenditel). Selle põhjused: 1) odav tööjõud (pidev sisseränne); 2) kasutamata maavarad, 3) liberaalne turumajandus, 4) uue tehnoloogia kiire juurutamine; 5) põllumajanduse baseerumine väikefarmidel, 6) panganduse ja laenusüsteemi areng. · Probleemiks suur konkurents, mille tagajärjel tekkisid monopolid. Sisepoliitika: · Presidentaalne vabariik. · Kaheparteiline süsteem (traditsiooniliselt Demokraatlik Partei (reformimeelsem) tugevam lõunaosariikides; Vabariiklik Partei (konservatiivne) põhjas). · Sajandi algul sisepoliitikas domineerivad vabariiklased (kuni 1912.a. valimisteni). Põhjused: rahvas toetab vabariiklaste aktiivset välispoliitikat kõrged tollitariifid siseturu kaitseks (protektsionism) · 1912.a. valimised võitis DP / W...
2. KLIENT KLIENT JA KLIENDIKESKSUS ISO KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEMI TERMINITE STANDARDI 9000:2000 DEFINEERITAKSE KLIENTI KUI ORGANISATSIOONI VÕI ISIKUT, KES VÕTAB TOOTE VASTU KLIENTE LIIGITATAKSE: SISEKLIENT – TEINE TÖÖTAJA ORGANISATSIOONIS VÄLISKLIENT – KLIENDID, KES KASUTAVAD ORGANISATSIOONI TOODET ! SELLEKS, ET VÄLISKLIENT ETTEVÕTTE TOOTE/TEENUSEGA RAHULE JÄÄKS TULEB ESMALT TAGADA ETTEVÕTTE SISEKLIENTIDE RAHULOLU TOOTE/TEENUSEGA ISO 9001:2001 STANDARDI PUNKTI 5.2 JÄRGI PEAB TIPPJUHTKOND TAGAMA, ET KLIENDI NÕUDED ON KINDLAKS MÄÄRATUD NING ET NEID KLIENDI RAHULOLU EESMÄRGIL TÄIDETAKSE. KLIENDIGA SEOTUD PROTSESSID ON VÄLJA KIRJUTADUD STANDARDI PUNKTI 7.2. ALL, MILLE JÄRGI ON ETTEVÕTE KOHUSTATUD KINDLAKS MÄÄRAMA TOOTEGA SEOTUD NÕUDED, TOOTEGA SEOTUD NÕUETE ÜLEVAATUSE JA INFOVAHETUSE KLIENDIGA. STANDARDI PUNKT 8.2.1 NÕUAB, ET ORGANISATSIOON PEAB KONTROLLIMA KLIENDI RAHULOLU Kliendikesksuse juurutamine I. Kõigi võimalike praegust...
KULTUURIELU PÕHIJOONED Sissejuhatus Eestikultuurielu peale II Maailmasõda jagunes kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks Eestikultuuril Eesti NSV-s tuli vastu seista venestamissurvele ja loomevabaduse piiramisele Nõukogude reziim lubas mõningaid kultuurikontakte ja kodueesti ja väliseesti vahel Nõukogude kultuuripoliitika olemus Kultuuripoliitika peamine eesmärk oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine Infosulg Sundorienteeritus vene kultuurile Propaganda Haritlaskonna uus põlvkond Nõukogude võimu kartuses põgenesid haritlased Läände Paguluses loodud vaimupärand eelkõige kirjanduses kuulub meie kultuurilukku Kodumaale jäänud iseseisvusaegne haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks Osaline enesetaastumine Kultuuritarbimine ja massiteave Sõda ja sellel järgnenud vaimse surutise aastad rängaks löögiks eelkõige kõrgkultuurile Isetegevusharrastus
E-post:tao(at)datel.ee Asukoht internetis: www.datel.ee 2. Tarkvaraarendus Osakond 2.1 Missioon Parandada ettevõtete äriprotsesse läbi professionaalsete Infotehnoloogiliste terviklahenduste. 2.2 Tegevusvaldkonna üldkirjeldus Tarkvaraarenduse osakond koostab kliendile funktsionaalse ja laiendatava tarkvara ning koolitab ja toetab klienti tarkvara kasutamisel. Tegevused: äriprotsesside analüüs, süsteemianalüüs ja infosüsteemide projekteerimine, originaaltarkvara arendus ja juurutamine, valmis rakendustarkvaratoodete kohaldamine ja juurutamine, tarkvarasüsteemide tugiteenused. 2.3 Turg, tooted, teostatud tööd, kliendid 2.3.1 Tarkvaraarenduse valdkonnas on pikaajalised kliendid: · Maa-amet; · Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; · Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Lisaks eespool nimetatule on Dateli klientideks avalik-õiguslikud organisatsioonid, aga ka eraettevõtted, kes vajavad oma töös kõrge jõudlusega, töökindlaid ja turvalisi ning
Laulupidu kasvatas eestlaste ühtekuuluvust tunnet ning samal ajal ka pani aluse üldharivate ja isamaaliste kõnede pidamise traditsioonile. Eesti Kirjameeste Seltsi loomine aitas ärkamisajal emakeelse rahvahariduse edendamisel väga palju kaasa. Euroopaliku kirjakultuuri juurutamiseks varasema talurahvakultuuri asemel, tuli Eesti Kirjameeste Seltsil suurt tähelepanu pöörata eesti keele edendamisele, et minna lõplikult üle uuele kirjaviisile. Seltsi eesmärk oli uue kirjaviisi juurutamine ning uute kooliraamatute väljaandmine, mis parandas ning tõstis eestlaste üldist hariduse taset. Peale haritlaste esindajate olid ka seltsi liikmeteks ärksamad taluperemehed, kes soovisid eesti rahva teadmisi ning oskusi suurendada. Peale üldise silmaringi laiendamist ning rahva hariduse ja kultuuri edendamist taheti ka rahvusliku liikumisel soodustada kutseoskuste omandamist. 1870. aastal loodi Tartus Eesti Põllumeeste Selts, mis sai eeskujuks paljudele teistele analoogiliste
kiirendas riigipöörde läbikukkumine. Varsti kuulutasid välja nii mõnedki iseseisvuse. Idablokil toimusid muudatused kõikjal. Ida Euroopas ammendus sotsialism. Berliinimüür lammutati ning mindi üle käsumajanduselt turumajandusele. Ka poliitikas toimusid muudatused. Ida Euroopa riikide poliitiline areng on olnud erinev pärast kommunistliku reziimi lagunemist. Kõiki iseloomustab uue riigikorra ülesehitamine, püüd integreeruda Euroopaga ja demokraatliku valimissüsteemi juurutamine. Kommunistlik reziim lagunes minu arvates selle pärast, et Venemaal tekkisid probleemid enda riigiga. Venemaa võimu all olevatel riikidel tekkis võimalus sealt vabaneda, neid lahendades. Venemaa kaotas olukorra üle kontrolli ning ei suutnud enam midagi teha. Ma usun, et keegi ei suudaks kaugete vahemaade tagant mitmeid riike juhtida. Niiet kunagi oleks kommunistlik reziim naguinii langenud. Eva Hein
oli suur. Eesti kultuuril Eesti NSV-s tuli vastu seista venestamissurvele ja loomevabaduse piiramisele, mis lõppkokkuvõttes ka õnnestus ning tagas eesti kultuuri püsimajäämise. Samal ajal lubas Nõukogude režiim mõningaid kultuurikontakte kodueesti ja väliseesti vahel, mida ta püüdis oma huvides ära kasutada (VEKSA jms). Eesti NSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli „sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku” kultuuri juurutamine. Sellest tulenevalt suhtus uus võim eestlaste kultuuripärandisse algusest peale klassiprintsiibist lähtudes. Kogu intellektuaalne sfäär oli nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all, sõltuvalt parasjagu valitsevatest poliitilistest oludest. Ent olenemata režiimi väikestest kõikumistest liberaalsuse ja ranguse skaalal, ei kadunud tsensuur (Glavlit) kunagi - selle ülesanne oli koos pideva meelsuskontrolliga takistada vaba mõtte levikut ühiskonnas.
.............7 2 1. Projektist 1.1.1 Projekti üldine taust Käesolev projekt hõlmab kolmes balti riigis tegutseva finantsettevõtte müügiaruandluse keskkonna uuendamist tarkvaraarendusteenust pakkuva ettevõtte poolt. Tegemist on suuremahulise projekti esimene iteratsiooniga. Projekti eesmärgiks on organisatsiooni keskse andmelao pealt müügiaruandluseks vajaliku andmemudeli loomine ning lõppkasutaja tööriista juurutamine. Aruandluse uuendamise projekti põhjuseks oli finantsettevõtte liikumine tsentraalse juhtimise poole ning vajadus seni võrdlemisi omapäi tegutsenud allüksuste aruandlussüsteemid ühendada. Seni on erinevates üksustes kasutusel olnud kuni seitse erinevat lõppkasutaja aruandlustööriista korraga ning üksuste lõikes ei ole ühtset arusaamist ka kõige põhilisematest ärimõistetest nagu 'toode', 'intress' või 'klient'. Sellest
*kiriku kirraldus ja kojtu reform vabastasid küündimatud ametnikud ja valitsemis süsteem kaasajastati. *vähenes Balti saksa aadli mõjuvõim. *Manufaktuuride(ettevõtete, tööstuste)teke. *paransedi tee ja posti olud, > Rootsi riik korraldas teedevõrku. *Levisid valgustusideed, mille järgi oli haridusel suur tähtsus(TartuÜlikool, talurahval koolid)>Forselius, Skytte. *Algas eesti keelse trükisõna laiem levik *Oluline maj. Jõukuse allikaks oli teraviljakas. Negatiivne: *Luterluse juurutamine Tõi kaasa nõia protsessid *Seadustati pärisorjus *puudus tõhus kontroll, balti saksa aadli tegevuse üle *endiste Hansalinnade, kogu sisekaub. Langus. *Rootsiaja lõpul toimunud näljahäda tõttu vähenes elanikkond.iga 5.suri Rootsi võimu kindlustamine 1582-Jam Zapolski rahu(L-Eesti Poolale) 1583-Djussa rahu(P-jaL-Eesti Rootsile) 1629-Altmargi rahu(Kogu mandri Eesti Rootsile) 1645-Bromsebö(Saaremaa Rootsile->Sõltmiti Rootsi-Taani sõdade järel)
Kuidas mõjutas Nõukogude võim Eesti NSV kultuurielu? Nõukogude võim valitses Eesti aladel aastatel 1940-1941 ja taastati pärast Saksa okupatsiooni aastateks 1944-1990. Eesti NSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamine eesmärk oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine. Sellest tulenevalt avaldas Nõukogude võim eesti kultuurile üsna suurel määral mõju. Kuna Nõukogude Liit oli muust maailmast poliitiliselt ja majanduslikult eraldatud, kaasnes sellega ka kultuurielu valdkondades infosulg. Lääne vaimsest arengust ei tohtinud midagi teada ning kogu tähelepanu pidi pöörama vaid vene kultuurile. Siiski läbi välisraadiojaamade ja Soome televisiooni saadi teada lääne kultuuri uuendustest. Sulaajal väheste otsekontaktide
- mõistusepärane, reeglitele alluv - Boileau (kõrged z: ood ja trag.)(madalad z: novell, romaan) - Descartes "Mõtlen, järelikult olen" TEOSED: Jean Baptiste Moliére "Ihnur", "Tartuffe", "Don Juan" - kukkus läbi trag. näitl. ja kirjutajana, läks üle komöödiale Valgustus: 18.saj - levik: Voltaire, Rousseau, Diderot, Defoe, Swift, Katariina II ja Eestis Kreutzwald, Faehlmann, Jannsen - juurutada haridust/teadmisi - võrdses õigused end arendada - kodanikutunne ja -vastutuse juurutamine - mõttevabadus TEOSED: Voltaire "Zadig", "Candide", "Mikromegas" Rousseau "Emlié e. kasvatusest", "Pihtimused" Swift "Gulliveri reisid" Daniel Defoe "Robinson Crusoe" Romantism: 18.-19.saj - esteet. kateg. ja zanrite segunemine, grotesk, iroonia - isiku- ja loominguvabadus, tundeelu tähtsus - inimese erandlikkus, idealiseerimine - julged, ausad, vaprad mehed ja naiivsed, õrnad, truud naised TEOSED: V.Hugo "Hüljatud" A.Dumas "Kolm musketäri" W.Scott "Ivanhoe" Barokk: 17.-18.saj
Kultuuri loomine ENSVs Nõukogude liidu kultuuripoliitika eesmärgiks oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine ühiskonnas. Selle elluviijad tahtsid, et inimeste seas ei tekiks rahutusi ega teisitimõtlemist. Samas pidi teistele riikidele ning inimestele endile tunduma, et kõik on demokraatlik ning rahvuslik. Tegelikkuses toimis tsensuur koos pideva meelsuskontolliga, mis pidi takistama vaba mõtte levikut. Selle tagamist kindlustasid julgeolekuorganid, nagu KGB. Lisaks püüdis võim valikuliselt hävitada eelnevate
muudatusteta. Kvaliteedisertifikaadi omandamise põhjused Eesmärgiks pole tegelikult sertifikaat, vaid sellele vastav ettevõtte seisund. Ettevõte taotleb sertifikaadi kaudu usaldusväärsuse kasvu oma klientide, partnerite ja üldsuse silmis. Sertifikaat on nõue põhiklientide või koostööpartnerite poolt, koostöö eeltingimus Survet avaldavad ettevõtte ärivaldkonna olulised konkurendid, kes on omandamas sertifikaate. Kvaliteedijuhtimissüsteemide juurutamine ja sertifitseerimine tütarettevõtetes on emaettevõtte poliitika. Sertifitseerimise protsess Esmakontakt sertifitseerimisorganisatsiooniga Avaldus, kalkulatsioon, leping parendusettepanekud Käsiraamatu läbivaatus Mittevastuvõetav? Vastuvõetav? Kommentaarid kliendile Audit Mittevastavuse raport Mittevastuvõetav? Vastuvõetav?
CMR (Customer relationship management) CRM CRM kliendihaldussüsteem on raamistik, mis võimaldab Sinu firmal saada maksimaalset kasu kõigi kliendiga seotud äriprotsesside efektiivsemaks muutmisel. CRM süsteemi juurutamine algab CRM strateegiast - Sinu firma saab maksimaalset kasu vaid siis, kui kliendikeskne mõtlemine on paigas. Kliendihaldustarkvara võimaldab luua tõeliselt mitmekülgse ja põhjaliku kliendihaldussüsteemi, mis seotuna majandustarkvara ja ärianalüüsisüsteemiga annab Sinu firmale võimaluse omada terviklikku ülevaadet kõigist kliendiga seotud küsimustest. CRM on terviklik kliendihalduslahendus, mis hõlmab kogu müügiprotsessi alates esimesest kontaktist kuni müügijärgse
ENSV kultuurielu 1. Millised olid nõukoguliku kultuuripoliitika eesmärgid? 1) Sotsialistliku ja rahvusliku kultuuri sunniviisiline juurutamine. 2) Venestamine. 2. Milliseid abinõusid rakendati nõukoguliku kultuuripoliitika läbi viimiseks? 1) Tsensuur. 2) Ideoloogiline surve. 3) Takistati vaba mõtte levikut. 4) Kultuuripärandi hävitamine. 5) Raamatute tellimise piiramine. 3. Milles seisnes Eesti kultuurielu lõhestatus? 1) Välis- ja kodueesti kultuur. 2) Välismaale pagenud loovinimesed jätkasid seal oma tööd, ent nende looming jäi Eestis elavatele eestlastele
Probleemide lahendamisega tuleb kohe tegelema hakkama. Süsihappegaasi väljalase pidavat aastaks 2030 tõusma 52% võrra. See on suuresti suure energiavajadusega maade Hiina ja India esiletõusust tingitud. Euroopa suur väljakutse tulevikuks on suure energiatarbimisega arengumaade turgudele viia keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid. Meie riikide ühendus ei tohi keskenduda ainult liidusisestele probleemidele, sest keskkonnaprobleemid ei tunne riigipiire. Globaalse mõtlemise juurutamine ei tohi jääda ühe maailmajao tasandile, vaid see peab olema ülemaailmne. Suhtumisest algab kõik. Rekordiliselt kõrged temperatuurid on arvatavalt hävitanud juba 70% India ookeani korallidest. Korrallid moodustavad väga keeruka ökosüsteemi ning neid võib võrrelda maapealsete vihmametsadega. Ökosüsteemid ja liigid hävivad, aga maa rahvastik kasvab järjest ning varsti ei pruugi inimestel suureneva ja ebaefektiivse veetarbimisega võimalik isegi puhast vett juua
Kuidas mõjus Nõukogude võim eestlaste kultuurile ? Kuna nõukogude võimu eesmärk oli sotsialistliku ja rahvusliku kultuuri juurutamine ühiskonnas , oli rahvas suure surve all ja paljud nende tegemised olid järelevalve all ja üldse keelatud. Rahvas ei saanud olla nemad ise vaid pidid tegutsema ja käituma nende normide järgi mis neile määrati. Arvan , et see on väga vale, Nõukogude liit ei oleks tohtinud langeda sellistesse äärmustesse ja keelata inimestele vabadust. Inimesed ei saanud areneda , ühendused läänemaailmaga olid peaaegu olematud ja inimestel ei olnud õrna aimugi mis välismaailmas toimus.
poliitika, protseduurid, standardid kms, millest organisatsioon dokumentide haldamisel juhindub). F. Dokumendisüsteemi väljatöötamine (loomise kava väljatöötamine. Etapp võib sisaldada: muudatuste kavandamine toimivates süsteemised, protsessides ja praktikas, tehnoloogiliste lahenduste adapteerimine või integreerimine, otsuse langetamine dok.haldusprotsesside täiustamise parima viisi kohta organisatsioonis, EDHS juurutamine) G. Dokumendisüsteemi juurutamine (eesmärk juurutada eelmises etapis väljatöötatud plaan, vajadusel dok.hald.süst juurutamine- analüüs, arendamine, testimine, paigaldamine, koolitused, live). H. Juurutamisjärgne ülevaatus (eesmärk mõõta dok.süst tõhusust ja hinnata süsteemi arendust ning kõrvaldada puudused)
¤"abi ja toetus" Ida-Euroopa riikidele Sisepoliitika: ¤võimuvõitluse ägenemine, vana kaardiväe taandumine repressioonide uus laine ¤küüditamised ¤pol. süüasjade korraldamine ¤võimustruktuuri reorganiseerimine ¤äärealade soviteseerimine ¤Nõukogude patriotismi süvendamine ¤tsensuur hariduse ja kultuuri üle ¤eraldatus teistest riikidest (raudne eesriie) ¤rahvusküsimuse teravnemine ¤vene rahva esiletõstmine Välispoliitika: ¤stalinistliku sotsialismimudeli juurutamine Ida-Euroopa maades ¤Saksamaa lõhestamine ¤raudse eesriide kujundamine ¤kujunevate kommunistlike reziimide toetamine Aasias ¤osalemine relvakonfliktis väljaspool Euroopat (nt.Korea sõda 1950-1953) 1953-1964 - Nikita Hrustsov, Sula Majandus: ¤põllumajanduse toibumine ¤uudismaade rajamine ¤sunniviisiline maisi kasvatamine ¤plaanimajandus , käsumajandus ¤maj.elu juhtimise reorganiseerimine ¤sõjaliste kulutuste vähendamine ¤vahendite suunamine elanike heaolu parandamiseks
2) Siseriiklikud põhjused : · Majanduse allakäik. · Rahvarahutused, väljaastumised, massiliikumised. · Reformimeelsete jõudude tugevnemine. 6. Millised olid endiste sotsialistlike riikide ühised probleemid pärast kommunismi kokkuvarisemist ? 1) Majanduses · Likvideerida käsumajandus. · Üleminek tulumajandusele, liberaliseerimise ja privatiseerimise teel. 2) Poliitilises elus : · Uue riigikorra ülesehitamine. · Demokraatliku valitsemissüsteemi juurutamine. · Euroopaga integreerimine. 7. Täida tabel. Poola · Peaministriks sai mittekommunist. 1989 1990 a. · Valiti presidendiks Lech Walesa · Juhtiv jõud ametiühingu liikumisele solidaarsus Tsehhoslovakkia · Sametrevolutsioon 1989 a.
Kolhoosikorra põlistumine tõi kaasa maakoolide, klubide ja raamatukogude sulgemise, isetegevus taandus. (jäi ainult rahvatants ja koorilaul) Kiriku koht ühiskonnas Vormiline usuvabadus, kuid igapäevaelus tehti usklikele ja kogudustele takistusi Kiriku hooned ja varad riigistati, tuli maksta üüri Kirikuõpetajate väljaõpe koondus Usuteaduste Instituuti (TÜs kaotati usu tk) Ateistlik propaganda, ilmalike tavade juurutamine Leeriskäimise asemel korraldati noorte suvepäevi (esimene 1957. a), asendusrituaalid: ilmalik surnuaiapüha ja abielusõlmimine Ateistlikud artiklid ja trükised Kuid kirik oli ainsaks organisatsiooniks, mida NK Liit ei suutnud täielikult allutada Haridusolud · Ühtluskooli süsteem · Muutused õppeprogrammis: surve all humanitaarained, süvendatult NSV ajalugu · Esialgu 7klassiline, hiljem 8klassiline kooliharidus · 1970
Eesti NSVL-s 1.Iseloomusta majandust.Omandivorm.Talumajapidamisele tugines põllumajandus.(Riiklik omand).Algas selle majandussüsteemi lammutamine.Stalinliku majanduspoliitika tunnusjooned:sundkollektiviseerimine,jäige riikliku plaanimajanduse juurutamine peaaegu kõikidel elualadel.Toimus maa sundvõõrandamine ehk riigistamine.Juhtimine.Maksvusele pääses majanduspoliitika, mis ei arvestanud kohalikke tooraine ega tööjõuresursse.Eesti NSV majanduselu allutati plaanimajandusele.Jäik plaanimajandus välistas turumajandusliku ühiskonnakorralduse ja tähendas üleminekut käsumajandusele.Planeerimine.Moskvas koostati kõikvõimalikke plaane liiduvabariigi tasandist kuni taluni välja.Hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid
Hoogustus väljarändamine, lootes saada paremat maad kuskilt mujalt 1866. aastal toimus vallareform * tagajärjeks omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt * valdade ühendamine * omariikluse eelduste tekkimine Valla omavalitsus koosnes täiskogust, volikogust, vallavanemast ja tema abilistest ning vallakohtust. Majandus ja linnad Oluliseks sissetulekuks jäi viljatootmine ja viin Keskne majandusüksus mõis Viinatootmise tooraineks sai kartul Kasumajanduse juurutamine a) põllumajanduse areng kasumajandus, viljatootmine, viin, kartulikasvatus, uued põllukultuurid, raharendi juurutamine b) tööstuse areng aurumasina kasutuselevõtt,vabrikud,villatöötlemine, Narvast sai tööstuskeskus(Kreenholmi Manufaktuur), masinaja metallitööstus, paberitootmine c) transpordi areng Balti raudtee, kiirem transport, laevaja paadikaubandus, sisekaubanduse areng
1.1 IT juhtimise mõiste IT juhtimine on: ·IT rakenduste arendamise, ·juurutamise ja ·kasutamise protsessi ehk IT elutsükli juhtimine. IT STRATEEGILISE JUHTIMISE LÜHITUTVUSTUS 1.2 Strateegiline juhtimine ·Strateegia on pikaajaliste eesmärkide, nende saavutamise põhiteede ja tegevuspõhimõtete kogum, mis on ettevõtte (organisatsiooni) arengu alus. ·Infotehnoloogia strateegiline juhtimine on ettevõtte pikaajaline suunamine infotehnoloogiaga seotud eesmärkide saavutamiseks. ·IT strateegilise juhtimise olemus on ettevõtte infotehnoloogiat kirjeldavate mudelite loomine ja kasutamine. IT STRATEEGILISE JUHTIMISE LÜHITUTVUSTUS Strateegilise juhtimise 2 käsitlust ·IT strateegia on ettevõtte äristrateegia osa. IT on vajalik äritegemise võimaldamiseks ja parendamiseks. ·Ärieesmärkide saavutamiseks on vaja IT- tuge. ·IT-eesmärgid tulenevad ärieesmärkidest. ·Ärieesmärkide saavutamiseks luuakse äristr...
tööstus. Pärast iseloomustas tööstuse jõuline eelisarendamine(industrialiseerimine), põllumajanduse sundkollektiviseerimine(kolhoseerimine) ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine enamikul elualadel. Suurettevõtted, maa sundvõõraandamine ja sovhoosid. Kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest riikidest , linnastumine. 19. Iseloomusta nõukogude kultuuripoliitikat! Kuidas mõistad lauset ,,sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik"? Eesmärk kultuuri juurutamine ühiskonnas mis toimus pideva ideoloogilise surve all. Poliitiliste olude liberaalsus ja rangus, tsensuur. Hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest, kirjanduse tellimine välismaalt piiratud. 20. Mida tähendas ,,kultuurielu lõhestatus"? Mida see kaasa tõi? Eesti kultuur jagunes kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks. 1944. aastal siirdus pagulusse arvukalt loovinimesi, kes jätkasid uutes asukohamaades oma senist tegevust, kuid nende
1. Millised olid stalinliku majanduspoliitika iseloomulikud jooned? V: 1)Sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine), 2)forsseeritud industraliseerimine ning 3) jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine peaaegu kõikidel elualadel. 2. Milles seisnes nõukogulik maareform? Millised olid selle reformi tulemused? Maareform: 1940.aastal alustatud, lõpule viidi 1945aasta kevadel. Jätkus siiski 1947. suveni. Nõukogulik maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist ehk riigistamist: aastatel 1944-1947 võõradati Eesti NSV-s üle 927000 hektari maad. Talude max suurus 30 ha. Tulemused: ei parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid, rääkimata inimestevahelistest suhetest
Nõukogulik kultuuripoliitika Eesti nõukoguliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine, mis toimus pideva ideoloogilise surve all. Inimestel lubati tegeleda rahvatantsuga, käia laulukoorides või rahvamuusikaansamblites, kuid samal ajal jälgiti kogu aeg, et see tegevus ei oleks liiga rahvuslik ja ei tekiks vastupanu nõukogude korrale. Peale selle oli üheks osaks eelnevate põlvkondade poolt loodud vaimupärandi valikuline hävitamine. Jälle sellepärast, et ei tekiks valitsevale korrale vastupanu õhutavat meeleolu. Lisandus
9.Millised olid olulisemad ärkamisaja üritused ja ettevõtmised (aasta ja sündmus) (6-10)? Üldlaulupidu 1869 Eesti põllumeeste selts 1870 Eesti kirjameeste selts 1872 Karskus seltsid Aleksandri kool Rahvaluule suurkogumine - 1888 Pärnu postimees 1857 Sakala 1878 Eesti üliõpilaste selts 1870 Lipu õnnistamine 1884 10.Mis oli EKS peamine eesmärk? Uue kirjaviisi juurutamine ja uute kooliraamatute väljaandmine 11.Kes esitas üleskutse, et eestlased ei saa suureks rahvaarvult, aga peavad saama suureks vaimult? Jakob Hurt 12.Kelle teos on ,,Pildid isamaa sündinud asjust"? Jakob Hurt 13.Tänu millele sai Jakobsonist rahvusliku liikumise tegelane? Hakkas Eesti postimehega kaastööd tegema 14.Kes pidas Vanemuise seltsis kolm isamaakõnet? Carl Robert Jakobson 15.Millest rääkis? Mida silmas pidas?
· talupojad võisid sõlmida lepinguid · võisid omada vallas- ja kinnisvara · talupojad ei tohtinud elukutset vahetada · liikumisvabadus oli talupoegadel piiratud pidid talu mõisnikelt rentima 5. Mõisamajandus 19. Sajandi algul. · Edenemise aluseks oli viljatoomine. · Peamine sissetulekuallikas oli viin. · Väljaminekud olid suured, hakati võtma võlgu. · Viljatootmise tooraineks sai kartul. · Talupoegadele anti rohkem vabadust, raharendi juurutamine. 6. Kes oli Filippo Paulucci ja kust tuleb nimetus markii Paulucci aeg? Sõjaväelasest kindralkuberner. Ajakirjanduses nimetatakse Markii paulucci ajaks Paulucci värvikat valitsemisaega impeeriumi balti provintsides.
Majanduse põhiküsimused mida toota, kuidas toota ja kellele toot otsustab poliitiline võim ehk poliitilisel võimul on täielik kontroll majanduse üle. Veendumus, et majandust saab määruste ja seaduse jõul muuta. 3. Milliseid ümberkorraldusi tehti Eesti majanduses N okupatsiooni ajal 1940-1950? Massiliste võõrtööliste sissevool, põllumajanduse sundkollektiviseerimine(kolhoseerimine) ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine. Välja suretati erasektor, valitsevateks muutusid suurettevõtted. 4. Millised olid eestlaste vastupanu vormid Nõukogude okupatsioonile? 1940 Metsavendlus 1950 - põrandaalused noortrühmitused 1970-1980 - Avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele, püüti välja selgitada ja avalikustada kõik inimõiguste rikkumised ning levitada seda välismaal. 5. Milliseid vahendeid kasutasid N võimuorganid vastupanuliikumiste lämmatamiseks?
Nõukogude liidu lagunemine, sotsialismi mudel oli ennast ammendanud, majandus kriis. 17. Mida nimetatakse sametrevolutsiooniks? Miks on pandud selline nimi? Tsehhoslovakkias kõrvaldasid vanameelsed liidrid, partei taandus vägivalda kasutamata ja seda nimetatakse sametrevolutsiooniks. 18. Millised poliitilised muutused on toimunud Ida-Euroopas pärast kommunistliku reziimi kokkuvarisemist? Nimeta kolm. Uue riigikorra ülesehitamine. Demokraatliku valimissüsteemi juurutamine. Püüd integreeruda euroopaga. 19. Millisest sündmusest sai alguse uus ärkamisaeg? Fosforiidisõda 20. Nimeta taasiseseisvumisaegsetest sündmustest sinu arvates kolm kõige tähtsamat. Põhjenda. Eestimaa rahvarinne, sest see oli perestroika toetuseks ja see kujunes suurimaks rahvaliikumiseks, inimsed tundsid et nad kuuluvad kokku jne. Vaino Väljase nimetamine uueks partei juhiks, kommunistliku parteiga oli lõpp
5. Olid mõisakoormised (teotöö), riiklikud koormised (pearaha ja nekrutiandmine) ja kogukondlikud koormised (teede korrashoid, magasiaida ja koolide ehitamine, kirikumaksud). Kõige rängem oli rakmetegu, sest oli kõige koorvamavam. 6. Nõukogude võimu ajal rakendati ellu stalinistlikku majanduspoliitikat. Toimusid kolhoseerimine (ka kulakute väljaselgitamine), forsseeritud industrialiseerimine (Rasketööstuse laiendamine) ning riikliku plaanimajanduse juurutamine (peale seda algas üleminek käsumajandusele, toimus massiline võõrtööliste sissevool). Alustati maareformiga, mis kujutas endast maa riigistamist ning tekitas inimestevahelisi pingeid. Hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. Kaevandati üha rohkem põlevkivi ja laiendati tööstuslikku kalapüüki. 7. 19.sajandi lõpul tekkisid esimesed kutsekoolid merekoolid. Peamiseks kirjavaraks muutus ilmalik kirjandus, populaarsed olid kalendrid. Pärnus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
