Põhjavee veetaseme alanemise: põhjustab inimtegevus (maavarade kaevandamisel), eriti maapinna lähedaste kihtide oma, sellega kaasneb kaevude väike veetase. Suure vee võtu korral kujuneb kaevu ümber väike alanduslehter. Põhjavee reostus: põhjustavad maa sisse imbuv vesi võta kaasa endaga mitmesugused reoaineid. Reostusallikad-lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, ka liigne väetamine ja mürkkemikaalid. ATMOSFÄÄR. Troposfäär kõige alumine atmo. kiht, kus paikneb ligi 80% õhkkonna massist ja kus leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused. Tropopaus õhukiht, millest kõrgemal temp. enam ei lange. Stratosfäär troposfääri kohal asuv atmo.kiht, kus temperatuur kõrguse suurenedes kasvab ja kus paikneb suurem osa osoonist. Stratosfäär troposfääri kohal asuv atmo.kiht, kus temp kõrguse suurenedes kasvab ja kus paikneb suurem osa osoonist. Mesosfäär 50-85 km kõrgusel paiknev atmo.kiht, kus temp langeb kõrguse
Maa süsteemide vahelised seosed Omavahel vastasmõjudes olevad Maa sfäärid moodustavad süsteemi, kus seosed avalduvad energiavoogude ning aine liikumise kaudu. Muutus ühes sfääris kutsub esile muutusi ka teistes. Biogeokeemiline ringe Toitainete ringvool, mis seob ökosüsteemi elusaid kui ka elutaa osi. Geograafiline sfäär Ruum, mis tekib atmo, hüdro, lito ja biosfääri vastastikusel mõjualal. Koosneb väga eriilmelistest maastikest. Maastikinimese poolt tunnetatav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud ala. Loodusmaastik Kultuurmaastik Maastike muutus on pidev protsess. Meie tänapäeva maastikud peegeldavad mineviku otsuseid. Maastike muutjad Looduskliima, maakerge, deflatsioon, erosioon... Inimenepoliitilised otsused Maastike kaart
Veekasutuse dünaamika, heitvetest pärinev reokoormus ja sellele kaasnevad probleemid Tallinn Tehnikaülikool Sisukord · Mis on veekasutus dünaamika (ringe)? · Veeringide liigitus, alamliikide selgitus · Mis on heitvesi, kuidas tekib? · Mis on reokoormus (reovesi)? · Reokoormusega kaasnevad probleemid Mis on vee kasutuse dünaamika (ringe)? · Veeringe on vee pidev ning korduv ringlemine Maa, atmo, hüdro, lito ja biosfääri kaudu. · Veeringe seisneb vee aurustumise, veeauru edasikandumise, kondenseerumise, sademete langemises ja ära voolus. Veeringide liigitus, alamliikide selgitus. · Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel · Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Väike veeringe Veeaur Sademed Maailmameri Suur veeringe Veeaur
Kiire põlemine- endotermiline reaktsioon, kus aine reageerib hapnikuga ja koheselt tekib leek. Rooma Klubi-teadlastest ja töösturitest koosnev visionääride ühendus, kes määratlesid olulisemad Maad kui tervikut puudutavad globaalprobleemid. Säästev areng-tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvkondade ja keskkonna arvelt. Maa kui süsteem: *maa on päikesesüsteemi alam süsteem. *maa ise koosneb alamsüsteemidest ehk sfääridest: atmo-hüdro-lito-pedo- ja biosfäärist. *maa on ainevahetuse suhtes suletud süsteem. *maa on dünaamiline süsteem. Litosfäär-50-200 km tihedam kui hüdrosfäär. Seos :Lsfääri. Pinnal tekib pedosfäär. Lsfäär on toetuspinnaks biosfäärile. Lsfäärist satuvad vette vajalikud mineraalained. Toimub ainevahetus kõikide teiste sfääridega.Omadus : koosneb kivimitest. Pedosfäär-Seos :mulla mineraalne osa pärineb pedosfäärist.Pedosfäär on täielikult biosfääri osa.
Kust on metallid pärit? Tänapäeval tuntud 112-st elemendist on 90 metallid ja vaid 22 on mittemetallid. Looduses leidub neist 112-st 92 elementi, mis omavahel ühinedes moodustavad nii looduses esinevaid kui ka tehislikult saadavaid ühendeid. Kas need 20 tehislikult saadud elementi on metallid või mittemetallid? Kõikide elementide sisaldus Maal, st. lito-, atmo- ja biosfääris, ei ole ühesugune. Et Maal on kõige suurema massiga ja samal ajal kõige elemendirikkam osa litosfäär ehk maakoor, siis on see ka enamiku elementide või lihtainete saamise varamu. Kõige levinum element maakoores on hapnik, kõige levinum metall - alumiinium - on levikult elementide seas kolmandal kohal. Ent üksikute elementide sisaldus maakoores ei iseloomusta nende kättesaadavust. Näiteks leidub kulda, indiumi ja reeniumi maakoores ühepalju. Kulda tunti juba
V loeng BIOKEEMILISED AINERINGED ÖKOSÜSTEEMIDES Aineringe mõiste · Aineringe, ainete ringkäik, ainete pidevalt korduv ringlemine looduses: maakeral tervikuna või eri geosfääride (atmo-, lito-, hüdro- ja biosfääri) vahel. Aineringe põhilised energiaallikad on Päikese kiirgus ja Maa sisejõud. Geoloogiline aineringe · Väike geoloogiline aineringe (kivimite murenemisest settekivimite moodustumiseni) · Suur geoloogiline aineringe (settekivimid satuvad maakoore liikuvais osades sügavale ja neist tekivad moondekivimid, mis maapinnale sattudes uuesti murenevad) Bioloogiline aineringe
Hüdrosfäär Hüdrosfääriks nim. Maad ümbritsevat ebaühtlast jaotunud veekihti, mis asub atmosfääri ja Maa tahke koore vahel ning osaliselt nende sees. Kogu planeedist 71% vesi (97%mered/ ookeanid, 3% magevesi). Veeringeks nim. Vee pidevat ja korduvat liikumist põhilistes maa sfäärides(atmo, lito, hüdro, bio) ja nende vahel. Transpiratsioon on aurumine taimedelt. Põhjavesi on maakoore ülemistes kihtides paiknev vesi, mis täidab kivimipoore ja lõheid. Infiltratsioon on pinna- ja sademevee imbumine pinnasesse või kivimitesse. Geiser on perioodiliselt kuuma vett ja auru purskav kuumaveeallikas vunkaanilisel alal. Mineraalvesi on ravitoimeline, rohkesti mineraalsoolasid, gaase ja mikroelemente sisaldav põhjavesi.
limitese puud i tema s evasti aktiiv erib atmumine, isemise l sust. osfää mis raani Tema rilist suhte eriline aasta s, mis tetelje kal aegad kitab le ek K orra e mu ekstr liptika I lm U atmo likke an utusi. eemseid 84 aasfääri ko dmeid üks Usta jagu hta on vUraani raani või si ähem Mada aasta is väh kui Uraa laim te . em k ui n i m tropo l mõõd peratu teeb Upausis 4 etud on ur mis päite raanist 9 K (-2 tema
Mis on veekasutus dünaamika (ringe)? Veeringe on vee pidev ning korduv ringlemine Maa, atmo-, hüdro-, lito-, ja biosfääri kaudu. Veeringe seisneb vee aurustumise, veeauru edasikandumise, kondenseerumise, sademete langemise ja äravoolus. See kõik toimub Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul. Veeringe liigitus, alamliikide lahti seletus Veeringel on kaks liiki, suur ja väike veeringe. Väike veeringe seisneb selles, et merest aurustub vesi, tekivad pilved ning seal samas mere kohal sajab vesi vihmana alla tagasi
) teadlastest ja töösturitest visionääridest ühendus, kes hindab Maa tuleviku riske. Määratlesid globaalprobleeme. Agenda 21-(1992 a.) Rio de Janeiro tegevuskava, mis käsitleb säästva arengu põhimõtteid. Säästev areng-tänane majanduskasv ja heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvkondade ja keskkonna arvelt. 2. Iseloomusta Maa kui süsteem: *Maa on päikesesüsteemi alamsüsteem *Maa koosneb sfääridest (lito-, pedo-, hüdro-, atmo- ja biosfäär) *Ainevahetuse suhtes on Maa pigem suletud süsteem *Energeetiliselt on Maa avatud süsteem *Maa on enamasti dünaamiline süsteem (e.muutuv), mõnedes ülesannetes on staatiline(e.jäik). Staatiline : kivi teke on võrreldes inimeluga staatiline. Dünaamiline : maakera ja tema sfäärid. 5 sfääri (mõiste üleval, seos teiste sfääridega):
valgus, temp. niiskus). Abiootilised tegurid – eluta looduse tegurid, st keskkond. Biootilised tegurid – eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted. Adaptatsioon ehk kohanemine – pöörduv, ontogeneetiline. Adaptatsioon ehk kohastumine – pöördumatu, evolutsiooniline . Aeroobne keskkond – on elukeskkond, kus leidub kas gaasilist (nt õhus) või lahustunud (nt vees) hapnikku. Aineringe – on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal (atmo-, hüdro-, lito-ja biosfääris) või ühest Maa sfäärist teise. Anaeroobne keskkond – on keskkond, kus puudub nii vaba hapnik kui ka keemilisse ühendeisse seotud hapnik. Antropogeensed tegurid – inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju. Autotroofid – organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise. Biomass – pinnaühikul (või mahuühikul) leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikutes (näiteks g/m2, g/m3, t/ha või kcal/m2, kcal/m3)
Kloori ja broomiühendid atmosfääris põhjustavad osooni lagunemise. Atmosfääri vertikaalne paksuse korra. I = I0 e- l kus I on valguse intensiivsus kaugusel l pinnast. I0 on pinnale langeva valguse intensiivsus ja - struktuur- kihiline, Troposfäär 20km; Stratosfäär 50km; Mesosfäär 85km; Termosfäär 690km;Eksosfäär 500-10000km. Atmo aersool: pinnasetolm neeldumistegur (neeldumiskoefitsient). Atmosfääri massiarv: mitu korda on päikesele suunatud ja sellega kaldu asuva, ühikulise 20-45%, elementaarne süsinik 4-18 (põlemisel), väävel 30-50, lämmastik kuni 30 ja kuni 20 orgaanilised ühendid . Atmosfääri üldine tsirkulatsioon ristlõikega atmosfäärisamba mass M suurem kui seniidisuunalise atmosfäärisamba mass M0
Läbi prisma langedes laguneb ta spektri ehk vikerkaarevärvideks SOOJAD JA KÜLMAD VÄRVID SOOJAD KÜLMAD Biokatalüsaatorid: ensüümid, hormoonid ja vitamiinid Bioindikaatorid Bioindikatsioon meetodite ja menetluste kogum, mis lähtub organismide ökoloogilistest individuaalsustest . Kasutatakse floristilisi, faunistilisi, anatoomilis-morfoloogilisi ja populatsioonilisi näittunnuseid. Alaliigid : atmo- , lito- , hüdro- , biokeemiline Otsene bioindikatsioon Tuumafüüsika ja erinevad kiirgused Radioaktiivse lagunemise seadusest tulenevalt on isotoobi C 14 poolestusaeg : T = 5730 aastat Looduslikul kiirgustaustal on olnud väga suur tähtsus elu arengule Maal, sest ta tekitab mutatsioone. Ioniseerivat kiirgust ei saa kahjuks vältida. 30 aasta jooksul saab inimene järgmise doosi : kosmiline kiirgus 20-40 mSv
Eesmärgid on kalavarude kasutamine ja kaitse, kalakasvatuse arendamine, kalatööstuse konkurentsivõime tugevdamine, kalasadamate arendamine, turgude varustatuse parandamine ja kalandusest sõltuvate piirkondade toetamine 17.Milliseid kalu kasvatatakse vesiviljeluse aladel? 3p. -austrid -vähk -krevett -krabi 18.Selgitage mõisted: vesiviljelus- kalakasvatus šelf- mandrilava, mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud veeringe- vee pidevat korduv ringlemine maal (atmo, hüdro, lito ja biosfäär) veerežiim- on jõe veetaseme ajaline muutumine hüdrograaf- on graafik, mis näitab vooluhulga, veetaseme või äravoolu muutmist aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul jõgede äravool- valgla- maa-ala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee infiltratsioon- on sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse niisutuspõllundus- põlde niisutatakse kunstlikult. 19.Missugune on põhjavee a) tähtsus 3p. b) kahju 3p
Maa sfäärid kui süsteemid. Litosfäär, pedosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär, biosfäär. Aine ja energiaringed Maa süsteemides. Maa süsteemide vahelised seosed. Aineringe ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. Geoloogiline aineringe geoloogilist ainete liikumist Maa eri sfäärides (atmo-, hüdro-, lito- ja biosfääris) ning nende vahel. Bioloogiline aineringe tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad seda mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineiks, millesthiljem tekib uus elusaine. Eriti oluline on looduses süsiniku-, lämmastiku-, fosfori- ja väävliringe. Veeringe vee ringkäik ehk hüdroloogiline tsükkel on Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all.
Veeringe maal Veeringe - vee pidevalt korduv ringlemine Maal ( atmo, hüdro, lito ja biosfääris) Veeringe toimub Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul; ta seisneb 1. vee aurustumises, 2. veeauru edasikandumises, 3. kondenseerumises 4. sademete langemises ning äravoolus. Veeringe koosneb erinevatest lülidest. • Auramine • Sademed • Jõgede äravool • Infiltratsioon- vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse • Põhjavee äravool • EVAPOTRANSPIRATSIOON-KOGU AURUMINE Sademed
Ainete ringis eristatakse veel: Reservfond suur hulk aeglaselt liikuvaid aineid, peamiselt mittebioloogiline komponent (turmas,mullas ladestunud ained). Liikuv ehk vahetusfond vaiksem, aktiivsem osa ainest, mida iseloomustab kiire ainevahetus organismide ja nende vahetu keskkonna vahel. ( kõige olulisem osa on väikese ulatusega. Taimed, muld mis laguneb võetakse koheselt uuesti kasutusele). Gaasiline tsükkel reservfond on atmo- ja hüdrosfääris (C, O, N). Setteline tsükkel reservfonf on maakoores (P, S). Aineringe kiirus ja varude suurus. Käibe: Käibe kiirus mingi aja jooksul vabanenud aine osatähtsus kogu ainehulgas. Käibe kestlus kogu ainehulga ringe aeg. Maailmamere tsirkulatsiooni kujundab soojade ja külmade hoovuste liikumisel. Siit tuleneb kõrbete tekkimine ekvaatori läheduses mida põhjustab külm hoovus. Samas liiguvad ka sügavad ja külmad veemassid pinnale.
KORDAMISKÜSIMUSED HÜDROSFÄÄR 1. Tead vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed, oskad iseloomustada suur ja väikest veeringet. Maailmameri: mered, ookeanid Siseveed: jõed, järved, põhjavesi. Väike veeringe toimub ainult hüdrosfääri ja atmosfääri vahel. Suur toimub atmo-(veeaur), lito-(põhjavesi), hüdro-, pedo-(mullavesi), ja biosfääride(organismide koostises olev vesi) vahel. 2. Millised Maa piirkonnad saavad kõige rohkem sademeid ja millised kõige vähem, mis põhjustab selle? Kõige rohkem saavad madalrõhualad, eriti ekvaator, ning seda veel mõjutavad mussoontuuled ja mägised alad (need tegurid suurendavad sademete hulka.) Vähe sademeid: pöörijoontel, sest seal on laskuvad õhuvoolud ja kõrgrõhuala; mandri sisealadel, sest seal on
23.6. Turvas. Fossiilkütused on taastumatud ressursid. 24. Fotosüntees on protsess, kus taimed seovad kiirgusenergia abil süsinikdioksiidi ja vee, tekivad süsivesikud e suhkrud ja eraldub hapnik. Suhkrutes on rohkelt keemilist energiat. 25. Generalistid on laia ökoamplituudiga (mitmesugust toitu kasutavad) organismid. 26. Geoloogiline aineringe ehk kivimiteringe on kivimite ringkäik looduses. See hõlmab geoloogilist ainete liikumist Maa eri sfäärides (atmo-, hüdro-, lito- ja biosfääris) ning nende vahel. 27. Heterotroof on organism, kes eluks vajalikke orgaanilisi ained saab väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi. Orgaanilisi ühendeid valmistavad neile autotroofid. Kõik loomad ja seened, samuti paljud bakterid on heterotroofid. Osaliselt või täielikult kuuluvad heterotroofide hulka ka mõned parasiitsed taimed (näiteks mükotroofsed orhideed koralljuur ja pisikäpp).
Mikrobioelemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As MÕNI NÄIDE: Vesi Vesi on: – fotosünteesi üks lähteaineid – hingamise üks produkte – üks organismide ehitusmaterjale – biokeemiliste protsesside keskkond – paljude organismide elukeskkond – maa kliima oluline mõjutaja – elu häll Aineringed Aineringe on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal (atmo-, hüdro-, lito- ja biosfääris) või ühest Maa sfäärist teise. Ulatuse ja kestuse järgi eristatakse mitmesuguseid aineringeid: - Väike geoloogiline aineringe - Suur geoloogiline aineringe - Biogeokeemiline tsükkel – ainete liikumine ja muutumine ökosüsteemis biokeemiliste protsesside toimel - Bioloogiline aineringe Veeringe Päikeseenergia toimel vesi aurustub ja
UV kiirgus Lühilainelis e d UV kiired (=200 400n m ) on bioloogilis elt ,,ärritavad", s.t. nad võivad olen ev alt doo si suuru s e st põhju stada elus org a nis mid e s muutu si molekulaars el tase m e l. Näiteks põhju stada pärilikkus e g a se otud erin evaid DNA või kromo s o o m i d e mutatsioon e . Märkimisväärn e osa UV kiirgus e st (eriti 200 280n m ) absorb e e ritaks e Maad ümbritsev a oso o nikihi (O3) ja atmo sf äärs e hapniku (O2) poolt. Vee org a nis mid el e mõju b UV kiirgu s väh e m , se st se e ne eldu b ve eko g u d e üle mis e s kihis ja ei tungi sügavale. Avam e r e s elavatel organis mid el ei ole võimalik selle kiirgus e ee st ots e s e lt varjule minna, vaid nad suunduvad sügava m at e s s e veekihtide s s e ilms elt üks ööpä e v a s e vertikaals e ränd e põhju si paljud e zooplanktoni esindajate puhul.
toidus sisalduva energia kasutamist elutegevuseks (R) ja salvestamist biomassienergiana (P) ning seeläbi edasikandumist mööda toiduahelat järgmistele organismidele. Energia ülekannet troofiliste tasemete vahel iseloomustab produktsioonienergia (P) ja toiduenergia (R+P) suhe P/(R+P), mida nimetatakse troofiliste tasemete energeetiliseks efektiivsuseks. 38. Aineringed: väike ja suur, bioloogiline ja geoloogiline. Aineringe on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal (atmo-, hüdro-, lito- ja biosfääris) või ühest Maa sfäärist teise. 1) väike geoloogiline aineringe hõlmab: a) Maa pinna kivimite murenemise; b) murenemissaaduste (liiva, savi) kandumise tuule ja veega veekogudesse ning c) settimise, tihenemise ja kivistumine settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad.
järskrannik järsult süganeva merepõhjaga rannik laugrannik rannik, kus merepõhi on väikese kallakusega jõgede äravool jõe kaudu äravoolava vee hulk pikemas ajaühikus kui 1 sekund valgla ehk äravooluala; maa-ala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee infiltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse 17 5. Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud 31. Maa sfäärid(atmo-, hüdro-, lito-, pedo-, biosfäär) kui süsteeme ja näited nende- vahelisestest seostest Sfääri nimetus Koostis Paksus, ulatus Tihedus Litosfäär Maakoor + ülemine Maapind - 200 km Suhteliselt suur vahevöö Astenosfäär Õhk 1000-1200 km Väike Hüdrosfäär Vesi 11 km Keskmisest väiksem
elusorganismid; lähtekivim; kliima; reljeef jne; aeg; kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Pedosfäär (mullakiht) on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Pedosfäär tekib ja areneb aktiivses koosmõjus lito-, hüdro-, atmo- ja biosfääriga. 4. Mulla tähtsus, vajadus ja talitlused. Muld on põllumajanduse ja metsamajanduse üks peamine ja asendamatu tootmisvahend. 1. Toidu, sööda ja muu biomassi tootmine (bioproduktsioon) 2. Keskkonna tasakaalu reguleerimine (ainete ja energia varud, filtratsioon, puhverdamine ja muundumine; vee ja õhu kvaliteet) 3. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine (elupaigad, liigi- ja geenivaramu) 4. Tooraine allikas (liiv, savi, kruus jne) 5
(torud ja aparatuur) ; haavlid, kuulide süda mikud, (srapn ellid) ; ekraanid kaitsek s radioakt. ja röntgenkiirgus e e e st ; soolad, värvipigm e n did (eriti Pb 3 O 4 , PbCrO 4 ) ; klaasitöö stus e s (eriti "kristallklaas"), e m ailid . Eriti palju tekib Pb reo stust värvil. m etallide tehnoloo gia s, s ö e , nafta jms. põleta mis el, akumulaatoritest jm . 15. rühma elemendid (N - Bi): üldiseloomustus: Lämmastik: lihtainena atmo sf ääris (sisaldus 75,6 ma s si %) : ühenditena lood. vete s, mineraalid e s , elusloo du s e s Maakoor e s 3 minera alid e põhitüüpi:sisaldavad ioon e NO 3 , NH 4 + , CN . Elem e nt N kõikide elus org a nis mid e komp o n e nt : valkude koo stiso s a (N sisaldus kuni 17%); nukleiinhapp e d jm. , kogu sis aldu s inimorganis mi s ca 3% , esin e b mullas (1 kolm e st taime d e p õhi toiteel e m e n di st; osal
nimetatakse mullaprofiiliks. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Kõrvutiste pedonite kompleksi nimetatakse polüpedoniks. Pedosfäär (kr pedon-maapind, pinnas) ehk maakera muldkate on maad kattev pindmine kiht, mis on haaratud mullatekke protsessi ja milles saab piiritleda mulda. Pedosfäär tekib, areneb ja talitleb aktiivses koosmõjus lito-, hüdro-, atmo- ja biosfääriga. 4. Mulla tähtsus ja funktsioonid. Mulla funktsioonid võib jaotada järgmiselt: 1)ökoloogilised funktsioonid:bioproduktsioon, ökosüsteemi tasakaalu reguleerimine, elurikkuse varamu ja kujundaja. 2)sotsiaal-majanduslikud funktsioonid: füüsiline infrastruktuuri ja kultuurikeskkonna alus, tooraine allikas, geoloogilise ja arheoloogilise pärandi varamu. Tähtsus: 1
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 14 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE EE 0,4…20 kV võrgustandard sätestab tuule normkiirused ja normtuulesur- ved märgatavalt teisiti. Baasväärtuseks on tuule kiiruse 2-minutilised keskväärtused kõrgusel 15 m ja piirkiiruse kordusperioodiks liinidele kuni 330 kV − 10 a. Seoses atmo- sfääriprotsesside ägenemisega on loobutud kordusperioodist 5 a. Seejuures on Eesti territoorium jaotatud nelja tuuletugevuse tsooni, mille jaoks on antud tuule kiiruse ja tuulesurve normväärtused (baasväärtused). Samas on toodud ka parandustegurid normväärtuste määramiseks baastin- gimustest erinevatel tingimustel. EE 0,4-20 kV võrgustandard sätestab tuule kiiruseks sisemaal kuni 25 m/s,
Enamik Eesti veekogusid (jõed, järved ja rannikumeri) on madalad ja tundlikud reostuse suhtes. Eesti põhjavesi lasub peamiselt viies veekihis, millest ülemine veekiht on suuremas osas Eestis ebapiisavalt kaitstud. Kogu põhjaveemaht maapõues on hinnanguliselt 2000 km 3. Eesti äravoolu maht ca 12 km2 aastas koos Narva jõe veeressurssidega, mis moodustab umbes 80% kogu äravoolust. 3. Veeringe ja veebilanss. Veebilansi elemendid. Veeringe on vee pidevalt korduv ringlemine Maal ( atmo-, hüdro-, lito- ja biosfääris) Veeringe toimub Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul. Protsess seisneb: vee aurustumises, veeauru edasikandumises, kondenseerumises, sademete langemises ning äravoolus. Veeringel mingit kindlat lähtekohta ei ole. Veeringet käigus hoidev päike soojendab ookeanide vett ning osa sellest aurub. Tõusvad õhuvoolud viivad selle auru atmosfääri jahedamatesse kihtidesse, kus ta kondenseerub pilvedeks.
ning vastavalt sellele suureneb ka mitmekesisus. Seega on vihmametsade mulla mikroobikoosluse mitmekesisus tunduvalt suurem kui lejnudjoonisel esindatud kooslustel. Costa Rica liblikate mitmekesisus on lhedane inimese suu mikroobikoosluse liigilise mitmekesisusega. Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz 2. AINERINGE Aineringe, ainete ringkik, ainete pidevalt korduv ringlemine looduses: maakeral tervikuna vi eri geosfride (atmo-, hdro-, lito- ja biosfri) vahel. A-e philised energiaallikad on Pikese kiirgus ja Maa sisejud. Biogeokeemiline tskkel on biosfris nii looduslike kui ka inimtekkeliste ssteemide vahel toimuv aine- ja energiaringe. B. t-i liikumapanev jud on Pikese energia ning sellel phinev elusaine tegevus. B. t. kirjeldab aine liikumist ja muundumist biokeemiliste protsesside toimel kossteemis. B. t. sisaldab fsikalisi protsesse nagu lahustumine, sadenemine, aurustumine ja seondumine; keemilisi protsesse
product shelf life that will endure the stresses packaging that can be used with raw muscle of handling, transportation, storage, sale, and foods. These are vacuum packs (VP), high consumer contact. However, in order for oxygen modified atmosphere packs (high O2 such products to be truly commercially suc- MAP), low oxygen modified atmosphere cessful, consumer desires and demands must packs (low O2 MAP), and controlled atmo- be addressed and met with respect to the sphere packs (CAP) (Gill and Gill 2005). sensory properties of such products, before Over the past number of years, much research other quality dimensions become relevant has focused on the influence of modified (Chambers and Bowers 1993). The three atmosphere packaging (MAP) on meat sensory properties by which consumers most quality attributes and the purchasing prefer-
Toiduvõrk (ka toiduvõrgustik) on toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid. Toiduvõrgu skeemidel kujutatakse enamasti üksnes arvukamaid ja/või ökosüsteemi seisukohast olulisimaid liike. Lihtsamalt: toiduahelate põimumisel tekib toiduvõrgustik: 112. Biokeemilised aineringed. Aineringe mõiste Aineringe, ainete ringkäik, ainete pidevalt korduv ringlemine looduses: maakeral tervikuna või eri geosfääride (atmo-, lito-, hüdro- ja biosfääri) vahel. – Aineringe põhilised energiaallikad on Päikese kiirgus ja Maa sisejõud. Geoloogiline aineringe • Väike geoloogiline aineringe (kivimite murenemisest settekivimite moodustumiseni) • Suur geoloogiline aineringe (settekivimid satuvad maakoore liikuvais osades sügavale ja neist tekivad moondekivimid, mis maapinnale sattudes uuesti murenevad). Bioloogiline aineringe
mürkkemikaali annus mg-s 1 kg kehamassi kohta, mis surmab 50% katseloomade isendeist. Pestitsiidid jaotatakse nelja mürgisuskategooriasse: 1) ülimürgised (DL50 alla 50 mg/kg); 2) väga mürgised (DL50 50200 mg/kg); 3) mürgised (DL50 2001000 mg/kg); 4) vähe mürgised (DL50 üle 1000 mg/kg); Näited: Granstar 5000 mg/kg Roundup 5400 mg/kg Biogeokeemiline aineringe Aineringe on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal (atmo-, hüdro-, lito- ja biosfääris) või ühest Maa sfäärist teise. Aineringete põhilised energiaallikad on Päikese kiirgus ja Maa sisejõud. Ulatuse ja kestuse järgi eristatakse mitmesuguseid aineringeid: 1) väike geoloogiline aineringe hõlmab: a) Maa pinna kivimite murenemise; b) murenemissaaduste (liiva, savi) kandumise tuule ja veega veekogudesse ning c) settimise, tihenemise ja kivistumine settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad
annaabi.ee 
