BIOSFÄÄR 2.1 Millist tüüpi murenemine on ülekaalus kõrbetes? Füüsikaline murenemine, sest kliima on kuiv ja temperatuuri kõikumine on suur 2.2. otsustage, kas väide on t6ene v6i viäär. pdhjendage oma otsust. Tõene/väär vihmametsas on ülekaalus keemiline murenemine- see on tõene, sest niiske ja kuum kliima soodustab keemilist murenemist 2.3. Selgitage temperatuuri ja sademete hulga mõju keemilisele murenemisele. Temperatuuri mõju- Keemiline murenemine on intensiivsem soojas ja niiskes kliimas, sest kõrgete temperatuuridega on keemilised protsessid intensiivsemad. Sademete hulga mõju- sademed mõjutavad mulla taimestikku ja mullaelustikku 2'4 Millised järgmistest viädetest iseloomustavad füüsikalist murenemist ehk rabenemist? Kaks tõest väidet tähistage X-ga. Ühtlaselt kõrge temperatuur ja niiskus kiirendavad protsessi. X ulatuslikud ööpävased temperatuuri kõikumised kiirendavad protsessi. Protsessi ...
Taani põllumajandus Maa jagunemine Põllumaa Rohumaa Metsad Taani on tasane riik. See asub parasvöötme lethmetsas. Taanis on viljakad metsapruunmullad, leet- ja pruunmullad. Need loodustingimused on soodsad põllumajandus arenguks. Põllumaa hõlmab 63% riigi territooriumist, rohumaad hõlmavad 4,4% ning metsad 12,9% riigi aladest. Taani on jäätumise jälgedega lauskmaa. Leidub üksikuid Künkaid, kaljusid ja luiteid, eriti ranna ääres. Kesmine kõrgus on 31 m. Lääneosa on liivane ja moreenne, kesk- ja idaosa on künklikum. Tasane reljeef soodustab põllumajandusega tegelemist. Riigi ida osas on viljakad pruunmullad. Lääne osas aga väikese viljakusega liivased ja soostunud mullad. Sealne põllukultuuride saagikus on maailma tipptasemel. Taanis ei ole vaja teostada maa...
Noob kasutatakse tihti sõimamiseks, alandamiseks, tähendab otseselt Algaja Lol kasutatakse naermise väljendamiseks (laugh out loud) Kõvasti naerdud Lame kasutatakse siis kui miskit ei meeldi, (nt keegi on kaotamas ja ütleb : lame)Nõme Pwned,ownedkedagi omamas(nt i owned youma omasin(tegin sulle ära) sind)-Omama omg oh my god Oh mu jumal omfg oh my * * * god Mu kuramuse jumal leet (1337) leet tuleb Inglis keelsest sõnast elite, mis tähendab parimast parim Parim rofl rolling on floor laugh ehk siis naerdes pikali põrandal, kasutatakse millegi naljaka väljendamiseks Naerdes pikaldi põrandal fail ebaõnnestuma, tuleb Inglise keelsest sõnast failure (nt sa ei saanud kellegile pihta, ta kostab : fail!) - Ebaõnnestuma Loodan et oli abi, tänan tõmbamise eest!
Abja ümbruses. IIIc Põlva-Valga dom praktiliselt ainult näivleetunud ja analoogselt soostunud mullad. IV Glei ja lammimullad Lääne-Eestis. Siin domineerivaks soostumine. Haritaval maal sageli liigniiskete muldade osatähtsus üle 90%. Mitmesugused gleimullad leostunud, leetjad, küllastunud/ küllastumata turvastunud mullad. IVa Vigala Palju savimuldi. Lõimiselt raskemad mullad IVb Pärnu- Ilma korraliku kuivenduseta pole põllupidamist mõtet edendada. V Leet, soostunud leet- ja soomullad Vahe-Eestis. Erakordselt kehvad. Happelised ja toitainete vaesed. Peab tingimata lupjama. Va Aegviidu-Käru Vb Häädemeeste- Saarde VI Leet, soostunud leet- ja soomullad Peipsi ääres. Domin toitainete vaesed, happelised, liigniiseked mullad ja valdavalt liivadel.VIa Avinurme-Vask-Narva VIb Varnja-Võõpsu VII Klindi ehk paekalda ja mere vahelisel alal põhjarannikul. Kivised leetunud mullad
Hispaania ja Holland Nele, Kärol ja Henri Sisukord · Looduslikud tingimused · Põllumajandusmaa kasutamine · Põllumajanduse spetsialiseerumine · Põllumajanduse osatähtsus riigi majanduses Loodustingimused · Peaaegu kõik Hispaania · Hollandi territoorium on pinnamood on mägine tasane · Hispaania põhjaosas on · Kogu riigi territooriumil on parasvöötmekliima parasvöötme kliimaga segamets ja lehtmetsad kõrgusvööndilisuse ala · Riigis on segametsade · Eriti viljakad on kamar-leetmullad metsapruunmullad ja leet- · Aastane sademete hulk on pruunmullad Hispaania vastavalt 450 mm ja 1758 põhjaos...
Liivi lahe rannikumadalik Urve Varik 10.A Asend • Asub Pärnu maakonnas. • On pinnamoe suurvorm ja Eesti edelapoolseim maastikurajoon, hõlmab Pärnut, Kihnut, Ruhnut ja Manilaiud. http://et.wikipedia.org/wiki/P %C3%A4rnumaa_vapp#mediaviewer/File http://files.ene.test.finestmedia.ee/EE_12/Liivi%20lahe :EtP%C3%A4rnu_maakondcoa.svg %20rannikumadalik_asendiskeemver2.png Maastikurajoon • Kuulub meresaarte ja rannikumadalike maastikurajooni. http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/eesti_maastikurajoonid.html Meresaarte ja rannikumadalike teke • On kujunenud Läänemere vee alt vabanenud ja kerkival Lääne- ning Põhja-Eesti alal. • Kujunemine algas jääajajärgsel ajal, kui maa vabanes mere alt. • Neile on omane liustiku- ja selle sulamisvee- ning meretekkeliste pinnavormide põimumine. http://entsyk...
HUUMUSE koostises on huumushapped Alltüüp 3.Gleistunud karbonaatsed Vahe-Eesti leet-, soostunud leet- ja ja huumusained. mullad Kg on kõik eelnevate muldade soomuldade agromullastiku valdkond Huumushapped jagunevad: analoogsed, ainult on ajutiselt liigniisked. pindalaga ca 6,8%. Loksa, Aegviidu, Lelle, a)Humiinhapped -annab katioonidega II Tüüp Leostunud mullad K0 Kolu, Türi, Kilingi-Nõmme, Häädemeeste. humaate (soolasid), mis on vees viljakaimad mullad. Kihisemine Väheviljakad mullad. vähemlahustuvad seega on püsivamad ja ei sügavamal, kui 30cm, välja kujunenud a)Aegviidu, Käru allu väljauhtumisele; karbonaatsel lähtekivimil. b)Häädemeeste, Saarde erakordselt b)Fulvohapped annab v...
Pedosfäär 3 (mullaprofiilid, mullaprotsessid, mullaviljakus Mõisted: mullaprofiil, mullaprotsessid, mullaviljaklus, muldade degradeerumine Mullaprofiil on mullahorisontide püstläbilõige maapinnast kuni lähtekivimi ülemise osani. Mullaprofiili tüsedus kõigub mõnekümnest cm-st mitme m-ni, enamasti 1 2 m. Horisontide järjestuse ja iseloomu alusel määratakse mullatüüp. Tüüpilisel profiilil eristatakse 0-, A-, B-, ja C-horisonti. Mullaprotsessid on elusa ja eluta orgaanilise aine, lähtekivimi, mulla mineraalosa, mullavee ja õhu vastastikused mõjutused. Need protsessid kujundavad mulda. Toimuvad: · Savistumine peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraliseerumissaadused kuhjuvad horisondina tekkekohta; muld rikastub peene tolmu, ibe ning Fe- ja Al-ühenditega. · Lessiveerumine ibe ja tolm uhtub lagunemata allapoole. · Leetumine mulla mineraalosa laguneb huumusainete mõjul lahustuvateks ühenditeks, mis laskuva veeg...
Tp-12 Evi Leet RAUD OMADUSED Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26 Raud asub perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Omaduselt metall. Normaaltingimustes tahke aine Sulamistemperatuur 1539 Celsiuse kraadi. RAUD LOODUSES Raud on ka kosmoses levinud element (merkuur ja marss) Lihtainena esineb rauda maailmaruumis. Maale langenud meteoriitset , kuid ka mõningates magmakivimeis Peamine kogus rauda sisaldub maakoores ühenditena. FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Tihedus on 7874 kg/m3. On plastiline, mistõttu seda on võimalik valtsida ning sepistada. See on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub eri temperatuuridel. Tänan kuulamast!
Hispaania põllumajanduse iseloomustus Põllumajanduslikult haritav maa: 26960000 Ha. Põllumaade, rohumaade ja metsade osatähtsus: Hispaania on suuresti tööstuse- ja põllumajanduse maa. Tööstustoodangu mahult on ta Lääne-Euroopas 5. kohal.Riigi pindala on 504 782 km2. Põllumajandusmaad moodustavad Hispaania territooriumist 40%. Umbes 10 % maad võib pidada suurepäraseks. Kare maastik on takistuseks põllumajanduse mehhaniseerimisele ja tehnoloogilised uuendustele. Maal on väike erosiooniprobleem, kõige rohkem kuivadel tasandikel, La-Manchas. Mets katab kogu Hispaaniast 10 %. Hispaania metsadest ei ole suurem osa majanduslikus kasutuses. Lisaks hävitavad suured metsatulekahjud aastas ca 120 000 ha metsa. Põllumajanduslikust maast on 27% põllud ja istandused, rohumaad 13%. Pinnamood: Hispaania pinnamood on mägine, aga Hispaania edelaosa on keskmise pinnamoega võrreldes tasane. Umbes 90% territooriumist hõlma...
Põllumajandus & Kalandus Põllumajandus Hispaania Peruu Põllumajanduse Küllaltki väike, kuna see on Ei ole suur, see on ainult roll majanduses ainult 3,3% riigi SKTs. umbes 6,2% riigi SKTs. Asukohast Hispaania põhjaosas on Pinnamood on idas mägine, tulenevad tegurid parasvöötmekliima, ning teisel läänes tasane. Asub pool lähistroopiline troopikavöötmes. Kliima on kliimavööde. Mägine niiske ja soe. Head pinnamood. Kuiv kliima. loodustingimused Loodustingimused on head põllumajandusele. põllumajanduse arengule. Mullad Metsapruunmullad ja leet- Peruus on mägi-kõrbemullad pruunmullad Hispaania (ebaviljakad) ja vihmametsa põh...
Tundravööndi mullad Maapind sügavalt läbikülmunud, tekkinud igikelts. Mullaprotsessid toimuvad ainult ülessulavas osas. Kuna bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvad temperatuurist ja hapnikust mullaõhus, siis mullateke on väga aeglane. Toimuvad gleistumine ja turvastumine. Okasmetsade mullad Läbiuhteline veereziim. Keerulise ehitusega mullad. Vähenõudlikud okaspuud tulevad toime väikese toitainete hulgaga. Mullapinnal on mitmekihiline kõduhorisont. Okasmetsavööndile kõige iseloomulikumad on leedemullad Huumushorisont puudub ja metsakõdule järgnevad kohe leet- Ja sisseuhtehorisont. Rohtlate mullad Kontinentaalses kliimas tekivad paksu huumushorisondiga mustmullad. Rohttaimede lehevaris ja taimejuurestik tekitavad rohukamara, mis on soodne keskkond taimedest toituvale mullaelustikule. Surnud org. Aine laguneb kiiresti, kui niiskust jätkub. Huumuse kogunemine kamardumine. Mustmullad kõrge poorsus, paks huumuskiht, hea sõme...
Autonoomne närvisüsteem Evi Leet Tp-12 Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on paljudel keelikloomadel vahetult tahtele allumatu närvisüsteemi osa, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka. Autonoomne närvisüsteem innerveerib peamiselt siseelundeid - seede-, hingamis-, eritus-, vereringe- ja suguelundeid ning sisesekretoorseid näärmeid. Iga elund (va enamik veresooni, higinäärmeid ja naha silelihaseid -ainult sümpaatiline innervatsioon) on varustatud nii sümpaatiliste kui parasümpaatiliste närvikiududega. Autonoomne närvisüsteem juhib ka lümfisüsteemi talitlust. Autonoomse närvisüsteemi osad on ka perifeersed sümpaatilised ja parasümpaatilised närvikiud mis moodustavad arvukaid närvipõimikud arterite ümber, südames, kõhuõõnes ja elundite seintes. Autonoomse närvisüsteemi perifeersed osad paiknevad somaatilisest närvisüsteemist suures osas eraldi ja si...
Tuleohutus puidutööstuses Evi Leet Juhendaja: Jürgen Dobris Tp-12 Sobivad käitumised! Teed mis oleks vabad ja viivad tulekustutusvahenditele ning –seadmestikule Puidutöötlemisettevõtte territoorium peab olema alati puhas Puidutöötlemisettevõtte territooriumil on suitsetamine lubatud üksnes selleks eraldatud, sisustatud ning tähistatud kohas. Eeskirjad Puidutöötlemisettevõtte sissesõidu juurde tuleb paigaldada territooriumi skemaatiline plaan, millele on märgitud teed, ladustatud materjal, tuletõrjehüdrandid ja veevõtukohad. Puidutöötlemisettevõtte territooriumile rajatud ehitised peavad omama kehtestatud korras heakskiidetud ehitusprojekti ja kasutusluba. Eeskirjad Puidutöötlemisettevõttel peab olema koostatud tuleohutusjuhend vastavalt kehtivatele nõuetele. Territooriumil põletamine ja suitsetamine on keelatud! Tulekahju avastamisel tuleb viivitamatult teatada sellest häirekeskusele, ...
Osooni- augud TP-12 Evi Leet Osoon Osoon ehk trihapnik (O 3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas, mis on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev Osoon on maakera ümbritsev kaitsekiht mis takistab kahjuliku ultravioletkiirguse jõudmist (suurtes kogustes) maale. Osooniauk Antarktika kohal Osooniagud Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Üks osooni vähenemise põhjus on jätkuvalt ülemäärane kloori ja broomi sisaldus stratosfääris, mis tekitab talve teisel poolel ja varakevadel arktilise osooniaugu. Teine põhjus tuleneb kasvuhoonegaaside kasvavast sisaldusest, mis omakorda tingib stratosfääri jätkuva jahtumise ja korraldab ringi sealse õhuringluse ja osooni geograafilise jaotuse. Looduslik Osooni kontsentratsioon atmosfääris varieerub ka ...
ITAALIA Merilin Luik 8B Üldine · Pealinn Rooma · Pindala - 301270 km2 · Riigikord - parlamentaarne vabariik · Raha ühik- euro · Riigi keel itaalia · Iseseisvus - 17. märts 1861 · President- Sergio Mattarella(pildil) Geograafiline asend · Euroopa mandril · Euroopa lõunaosas · Euraasia maailmajaos · 39°-43°pl ja 10°-19°ip Kliima · Põhja- Itaalia: külmad talved ja sajused suved · Lõuna- Itaalias: pehme talv ja kuiv, kuum suvi · Aasta sademete hulk keskmiselt 500-1000 mm, mägede lähedal kuni 2000 mm · Valitsevaks tuuleks on kagu- passaattuul Suvine Lõuna- Itaalia Talvine Põhja- Itaalia Loodus · Itaalias on paakunud mustmullad, metsapruunmullad- ja leet-pruunmullad ning mägimullad · Seal kasvatatakse peamiselt teravilju- nisu, maisi jne, ja puu- ja juurvilju kuid ka oliive ja viinamarju · Loomadest kasvatatakse seal lambaid veised ja sigu Viinamarjaistandus · Paremad põllumaad asuva...
---------------- ------- --------------------- VILJANDIMAA MAASTIK JA SELLE KUJUNEMINE Uurimuslik töö Juhendaja : ---------------- -------------------- SISUKORD Aluskord............................................................................................................................3 Pealiskord..........................................................................................................................4 Pinnakate....................................................................................
Muldkate Paepealsed mullad (rendsiinad) on väga õhukesed, kõrge huumuse- ja toitainetesisaldusega, kuid väga kivised ja põuatundlikud. Levivad Põhja- ja Lääne-Eestis, kus lubljakividest aluspõhi on maapinna lähedal. Rähkmullad on kõrge huumuse-, toitaine- ja teravaservalise paemurendi (räha) sisaldusega keskmise tootlikkusega mullad, mis suures osas on üles haritud. Neil levivad liigirikkad puisniidud ja salumetsad. Levivad Põhja- ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont. Leostunud pruunmullad on nii koostiselt kui ehituselt Eesti kõige viljakamad põllumullad. Seal, kus on säilinud looduslik taimkate, levivad liigirikkad puisniidud või salumetsad. Levivad enamasti Kesk-Eesti ja Pandivere kõrgustiku moreentasandikel. Leetunud mullad on iseloomulikud keemiliselt koostiselt vaestele liivadele. Leetunud mullad tekivad enamasti ilma rohttaimedate männimetsade alla ning neil puud...
EESTI MULDKATE Korda bioloogias võetud mulla osa. MULDKATTE TEKET MÕJUTAVAD: -kliima(sademed, temperatuur) -lähte e. aluskivim. ( mõnikord võib olla selleks ka sete-moreen -inimtegevus(eriti tänapäeval) -veereziim -aeg EESTI MULLASTIKKU ISELOOMUSTAB: -mitmekesised mullad * lähtekivimi koostis (lubjakivi,liivakivi,savi) * veeolude muutlikus -suur soo ja soostunud muldade osatähtsus -lubjarikaste muldade rohkus -mullad on kivised(graniit)-rähkmullad LÕIMIS- e. mulla mehhaaniline koostis, mis määrab mulla ehituse ja näitab kui suur on erisuuruste osakeste hulk mullas ja lähtekivimis. PARIMAD MULLAD: -liivsavi -saviliiv MULDADE TÜÜBID PAEPEALNE MULD( e. rensiina ) - põhja ja lääne eestis,sest seal on lubjakivi maapinna lähedal. - õhukesed kihid , kuid kõrge huumuse ja toitaine sisaldusega. - põuakartlikud ja väga kivised (muld kuivab väga kergelt ära) - tänapäeval o...
film Libahunt (1968) Valga Gümnaasium 10.A Mareli Nielson Tegijad: Rezissöör- Leida Laius Stsenarist- Leida Laius ja Lembit Remmelgas Operaator- Algimantas Mockus Lembit Remmelgas 4. veebruar 1921 25. juuli 1992 eesti kriitik, tõlkija ja stsenarist Algimantas Mockus 1931.A Leida Laius Leedu 26. märts 1923 6. aprill operaator 1996 Oli eesti filmilavastaja Roman Sabsay Kunstnik- Linda Vernik Kostüümikunstnik- Hil...
Nimi: Patrik Sebastian Unt EUROOPA RIIKIDE TUNDMAÕPPIMINE 2 RIIGI VÕRDLUSENA. VÕRDLUSE RIIK - Horvaatia RIIK - Portugal ALUS Pealinn Zagreb Lissabon Pindala 56 610 km2 (UMA) 92 345 km2 (UMA) 1p. Asukoht: Põhi - 46°33 N, 16°22 E Põhi - 42°9' N, 8°11' W geograafilised Lõuna - 42°23 N,16°21 E Lõuna - 36°57' N, 7°53' W koordinaadid Ida - 45°12 N, 19°27 E Ida - 41°34' N, 6°11' W 2p. Lääs - 45°29 N, 13°30 E Lääs - 38°46' N, 9°30' W Avatus N ei piirne N ei piirne ookeanidele ja S Aadria meri S Atlandi ookean meredele E ei piirne E ei piirne (N; E; S; W...
Loodusvöönd Kliimavöönd Paiknemine Mullastik Taimestik Loomastik Inimtegevus Keskkonnaprob. Jäävöönd Polaarne Pooluste Puudub Seened, Jääkaru, Polaar jaamad, Liustike sulamine, (Jää - ja ümber (igi-jää ja vetikad, pingviin, maavarade osooniaugud, Külmakõrbed) lumi) samblikud, hülged, kaevandamine, reostus bakterid veelinnud, küttimine vaalad, morsk Tundrad Lähis Põhja igikelts Samblad, Lumekakk, Põhjapõtrade Reostus, heitgaasid arktiline poolusel madalad lumepüü, kasvatus, ja...
Eesti kirjakeele algusaeg Laura Tumala Carmen Leet LiisaMargit Paats Renate Prees Reelika Vihvelin Raili Mõisama Sissejuhatus Vanad teksid · annavad teadmisi kirjakeeles kasutusel olnud sõnavara ja grammatika kohta · lubavad teha järeldusi kirja ja keelekultuuri arengust · võimaldavad jälgida keele arengut Esimesed eestikeelsed kirjapanekud Hendriku "Liivimaa kroonika" · Ladinakeelne · Vähe eestikeelseid sõnavorme 13. saj Taani hindamisraamat · Hõlmab maavaldussuhete registrit · Enamik selles allikas sisalduvatest kohanimedest säilinud tänapäevani Eesti kirjakeele algusaeg 16.sajandil · Kirikukeele ajajärk ehk eesti kirjakeele varasem arengujärk · Eestis kujunes välja lõunaeesti kirjakeel ja põhjaeesti kirjakeel · Eestikeelset kirjasõna pole 16.sajandist palju säilinud · Kullamaa vakuraamat · 1535. aastal Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekis...
Õpikust pedosfääri osa ja vihikust tunnis tehtud konspektid. Pedosfääri teema lõpul õpilane: 1) võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ning selle mõju inimtegevusele; Keemiline murenemine e. porsumine Kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku,süsihappegaasi ja keemiliste saasteainetega Eelkõige palavas ja niiskes kliimas(ekv.kliima) Keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid(mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid Füüsikaline murenemine e. Rabenemine Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta Kivim puruneb temperatuuri kõikumiste ja kivimipragudes oleva vee jäätumise tulemusena Kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas (kõrb, tundra, mägedes) Murenemise tähtsus looduses Murenemine muudab pinnavorme, aitab neid ümberkujundada. Murenemine annab alguse mullatekkeks. Murenemise...
Hispaania põllumajandus Hispaania riigikeeleks on hispaania keel ning umbkaudu elab selles riigis 46 miljonit inimest. Nii nagu Eestiski, on Hispaania rahaühikuks euro. Seal ei valitse riiki president, vaid kuningas Felipe IV. Hispaania pealinn on Madrid ning riigi pindala on 504 645 km2. Põllumaa hõlmab üle poole Hispaania pindalast (57,2%). Peaaegu kõik pinnamood on mägine, aga Hispaania edelaosa on võrreldes teise territooriumiga tasane. Umbes 90% territooriumist hõlmavad mäestikud ja mägismaad. Hispaania asub lähistroopilises kliimavöötmes. Madalaim keskmine temperatuur on jaanuaris 21° ja kõrgeim juulis 29°. Kõige vähem sajab juulis (20mm) ja kõige enam septembris ja oktoobris (90mm). Ülejäänud kuudel jaotuvad sademed suhteliselt ühtlaselt (40-60mm). Vegetatsiooniperiood kestab Hispaanias 6 kuud, aasta jooksul saab seal 3 saaki. Eriti viljakad on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad Hispaania põhjaosas, k...
Lagedi Põhikool Rasmus Leichter 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. HARKU VALLA LOODUSGEOGRAAFIA 4 1.1 Asend, suurus, piirnemine teiste asukohtadega 4 1.2 Aluspõhi ja maavarad 6 1.3 Tähtsamad pinnavormid, pinnamoe kujunemine 7 1.4 Veestik 8 1.5 Mullastik 9 1.6 Taimestik ja loomastik 10 2. RAHVASTIK 11 2.1 Rahvaarv ja selle muutumine 11 2.2 Rahvastiku paiknemine 12 3. MAJANDUS 13 3.1 Ettevõtlus ...
Austraalia põllumajandus. Looduslikud eeldused Austraalias põllumajanduse aretamiseks ei ole eriti head, kuna enamus Kesk- ja Lääne-Austraaliast on kõrbe all ning seal ei ole sobiv ala (või on täiesti võimatu) põllumajandusega tegeleda. Võimalik on see vaid riigi idaosas, põhjas ning mingilmääral ka kagu- ja edelaosas. Kuid siiski, koos kaevandusharudega moodustab põllumajandus 80 % riigi sissetulekutest. Austraalias on põllumajanduslikult kasutatavat maad kokku vaid 5%. Põllumaad 6%, Rohumaad 54%, Metsamaad 19% ning muu maakasutus 21%. Pinnamoes on valdavad tasandikud, mis võimaldab põldusi rajada, kuigi on ka mäestikke, näiteks Suur-Veelahkmeahelik Idaosas. Segav faktor on muidugi ka kõrbed - seal põllumajandusega ei tegelda. Austraalia kuival sisealal on ülekaalus primitiivsed, enamasti sooldunud troopilised ja lähistroopilised kõrbemullad. Mandri ääreala suunas asendavad kõrbemuldi vastavalt sademet...
Iseseisevtöö ,,Põllumajandus" Itaalia Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? 1) Itaalias on kõige suurem osakaal põllumaal(37%), sellele järgnevad metsa(34%)- Maakasutus Põllumaa Karjamaa Mets Muud ja rohumaad(15%) 2) Põllumajandusega tegeletakse Itaalias peamiselt põhjaosas ja idarannikul, kuna seal on tasane maapind ja soodsam kliima. 3) Itaalia asub lähistroopilises v...
Portugal Portugal asub Pürenee poolsaare lääneosas ja tal on pikk merepiir Atlandi ookeaniga. Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus Tejo jõgi jagab maa mägisemaks põhja- ja tasasemaks lõunaosaks. Põllumajandusega tegeletakse rohkem lõunaosas. Portugalis valitseb soe vahemereline kliima, mille teeb mõõdukamaks Atlandi ookeani mõju. Suvi on kuum ja niiske, talv suhteliselt soe. Sisemaa ilmastik on ranniku omast tunduvalt vahelduvam. Põhjaosa mägedes sajab palju rohkem kui keskpiirkonnas. Lõunaosas paiknev Algarve piirkond on valdavalt kuiv ja päikesepaisteline. Suvel on keskmine temperatuur umbes 20-28 kraadi, talvel aga umbes 10-15 kraadi. Rannikumägedes sajab kuni 2500 mm aastas, äärmises kaguosas vähem kui 400 mm aastas. Vegetatsioonipikkus on umbes 7-9 kuud ja saaki saab aastas kaks korda. Põhja-Portugalis on valdavalt metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. Lõuna-Portugalis on kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmul...
Eestis esinevad mullad: Eesti muldadel on eristatakse viit liiki aluskivimeid: Vendi, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajastu aluskivimid. Gleimullad Pidevalt liigniiske muld, mille profiilis on rohked gleilaigud ja roosteplekid või pidev gleihorisont. Toorhuumuslikku huumushorisonti katab looduslikel rohumaadel ja lodumetsades alla 10 cm paksune turvastunud rohukamar või metsakõdu. Lähtekivimi, orgaanilise aine, gleistumise, mullaprotsesside laadi, profiili ehituse järgi eristatakse järgmisi gleimuldade tüüpe: karbonaatsed gleimullad, mis asetsevad pael ja rähkmoreenil, on kivised, õhukesed ja heitliku veereziimiga; leostunud ja leetjad gleimullad ehk glei-pruunmullad on savistunud horisondiga, kujunenud karbonaatsel moreenil ja on parimad gleimullad; küllastunud ja küllastumata gleimullad on veesettelise lähtekivimiga. Eestis esineb gleimuldi kõige rohkem Lääne- ja Pärnumaal ning Lääne-Virumaal. Gleimu...
liigirikkad puisniidud ja salumetsad. Leostunud pruunmullad(põllumuld): Kesk-Eesti ja Pandivere kõrgustiku moreentasandikel. Koostiselt ja ehituselt eesti kõige paremad põllumullad. Seal kus säilinud looduslik taimkate, levivad liigirikkad puisniidud või salumetsad. Leetunud mullad on iseloomulikud keemiliselt koostiselt vaestele liivadele. Leedemullad tekivad enamasti ilma rohttaimedeta männimetsade alla ning neil puudub huumushorisont. Nende tunnuseks on valkjashall leet -ehk väljauhtehorisont, mille all asub pruun toitainerikas sisseuhtehorisont. Näivleetunud mullad: Lõuna ja Kesk-Eesti moreentasandikel. Tekivad savikale või kahekihilisele lähtekivimile, mis ei lase vihma ja lumesulamisvett kergesi sügavale liikuda. Selle kihi peale koguneb vesi, mis tekitab mullaprofiili leethorisonti meenutava valkja kihi. Lõuna-Eestis keskmise huumusesisaldusega põllumullad. Loodusliku taimkatte puhul on neil levinud salu- ja laanemetsad.
Pärnumaa Foto 2010 Käisin vaatamas fotonäitust "Pärnumaa Foto 2010". Minu jaoks oli see huvitav, seal oli erine-vate fotograafide fotosid üleval. Kõik pildid olid väga selged ja huvitavad. Neid oli hea vaadata. Natuke häiris see, et valgustus oli valesti,mõnelt pildilt peegeldas valgus tagasi ja ei näinud hästi. Muidu ma eriti näitustel ei käi, sest pole ka eaga. Fotod mulle meeldivad eriti loodusest ja loomadest, sellepärast ka selline valik. Mulle meeldis see näitus väga käisin lausa kaks korda seda vaatamas. Käin kindlasti ka edaspidi näitustel, see oli huvitav. Kuuendal "Pärnumaa foto" väljapanekul osalesid Aiki Leet-Teetlaus, Alisson Kruusmaa, Andreas Härm, Andres Ennok, Andres G. Adamson, Ants Liigus, Dan Kuisma, Eimar Kull, Ella Puliene, Frida Bergmann, Gerli Mägi, Gertu Timmusk, Grete Raspen Masing, Haide Rannakivi, Helen Tomson, Henn Soodla, Jaanika Sillat, Jaanus Saar, Janely Adler, Karin Klaus, Karl...
Tere vanaema ! Lubasin sulle kirjutada, kui olen siinse eluga kohanenud. Muide, et sa teaks Itaalia on riik, mis on saapa kujuline ning ta asub Lõuna-Euroopas Vahemere ääres, leiad selle kaardilt kiiresti üles. Itaalial on ühine riigipiir Prantsusmaa, Sveitsi, Austria ja Sloveeniaga. Meil siin on palju rohkem elanikke, kui Eestis. Siin on nii palju turiste.Selles pole midagi üllatavat, sest Itaalia pakub toredaid maastikke, sooja kliimat, oivalisi toite, meeldivaid ja külalislahkeid inimesi ning ajaloo ja kultuuri poolest rikkaid linnu. Olen käinud Roomas, Milaanos ja Torinos. Praegu olen onu Mati juures, tal on suur maja põhja-Itaalias, ta tahaks väga tegeleda põllumajandusega, kahjuks Itaalias ei ole võimalik igal pool tegeleda põllumajandusega, sest puuduvad põllumajanduslikult vajalikud tingimused ja Mati elukoht on niivõrd halvas kohas. Umbes 50% Itaaliast moodustavad põllud ja istandused, põllumajanduse kogutoodangust annab t...
Hiina I 1) Riigi põhjaosa asub paras-, suur keskosa lähistroopilises ja äärmine lõunaosa troopilises vöötmes. Idaosas valitseb mussoon-, sise- ja lääneosas mandriline kliima. Kõige külmem on Kirde-Hiinas Suur-Hingani mäestiku põhjaosas (talvel keskmine temperatuur -28 kraadi, madalaim mõõdetud -50 kraadi). Troopilises Edela-Hiinas on keskmine temperatuur jaanuaris 8-14, juulis 20-26 kraadi. Sisemaal sajab 400-600, ranniku põhjaosas 700-1000, lõunaosas ja mägedes 2000-2500 mm/a. Tiibeti kiltmaa kliima on kuiv (sademeid 100-200 mm/a) ja karm (keskmine temperatuur jaanuaris -14 kuni -20, juulis 9-15 kraadi). Gobi ja loodeosa nõgude kliima on äärmiselt kuiv ja mandriline. Sademed vähenevad idast (u 250 mm/a) läände (u 50 mm/a). Gobis võib temperatuur suvel tõusta kuni 45 kraadini, talvel aga langeda kuni -40 kraadi. Vegetatsiooniperiood on 9 kuud...
Itaalia põllumajanduse iseloomustus Itaalia maismaa pindala on 29 414 Ha. Põllu-, rohu- ja metsamaa osatähtsus on suhteliselt suur. Põllu- ja rohumaa moodustavad 56% riigi territooriumist ja metsamaa 23%. Pinnamood on Itaalias enamasti mägine, Itaalia keskel on Appenniini mäestik ja põhjaosas on Alpid, nendes kahes kohas on kõrgusvööndilisuse ala. Põllumajandusega tegelevad põhiliselt Itaalia põhjaosa ja idarannik, sest seal on tasane maapind ning põlluharimiseks vajalikud tingimused. Itaalia asub lähistroopikavöötmes. Aasta keskmine temperatuur on 10 kuni 20oC. Keskmine temperatuur jaanuaris on 0 kuni 8 oC. Juuli keskmine temperatuur on 24 kuni 32oC, idarannikul ka üle 32oC. Itaalia asub soojas vöötmes ja sooja vöötme aktiivsete temperatuuride summa on 4000 kuni 8000 oC. Keskmine sademete hulk on 1000 mm aastas. Rohkem sajab Põhja-Itaalias, kus mägedes võib sademeid langeda isegi üle 3000 mm aastas. Lõuna-Itaalias langeb mõnes piir...
Geograafia 1.) Murenemine Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Füüsikaliseks murenemiseks nimetatakse kivimite purustumist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja sessoonsed kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. On eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur Rabenemise tulemusena toimub lähtekivimi purunemine ning deintegreerumine (peenestumine), millega ei kaasne kivimi mineraalse(keemilise) koostise muutumist Keemiline murenemine on Kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapnniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega Toimub seal kus on kus on piisaval hulgal sademeid (vihmana) ning kus valitseb soe kliima. Porsumise tulemusena toimub lähtekivimi lagunemine tema koostismineraalide keemilise koostise muutumisel teel. Porsumisel laguneb lähtekivim keemilisteks(mineraalseteks) komponentideks, ...
Tundmaõppimist võimaldavad tunnused: 1. Mulla geneetilised tunnused - mulla enese areng. 2. Ökoloogilised tunnused - seotus ümbritsevaga. 3. Tootmislikud tunnused - muld tootmisvahendina. Tunnused pika aja jooksul välja kujunenud, osa kiiresti, mulla mälu. Kaasaegsed muutused raskemini jälgitavad, vajalikud dünaamilised vaatlused - seire. Geneetilised horisondid ja nende morfoloogilised tunnused kogu maailmas sarnased - ülioluline teada. Ühtne ülemaailmne mullahorisontide tähistus. Erinev piirkonniti org. ja min. ainete vahelised reaktsioonid. Ökoloogilised tunnused - kliima, lähtekivim, asend reljeefil, konkreetne taimkate. Taimede kohastumine - indikaatortaimed, võimalik reziime eristada, (põllul aias raskem), metsas kasvukohatüübid selle alusel võib öelda millised on mullad. Maapinna reljeef ei ole esmane äratundmisel, kasut. võrdluseks. Tootmislikud tunnused- arutlus maakasutajaga. Diagnostika on aluseks muldade klassifitseerimise...
MULLASTIK – vastused ! – hüümärgiga märgistatud küsimused, mis kindlasti pidid eksamile tulema. 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid Maakoore pindmine osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Komponendid – mineraalne(45%) ja orgaaniline(5%) aine ning õhk(25%) ja vesi(25%) 2. Muldi kujundavad faktorid • Rohelised taimed, mikroorganismid, vähesel määral ka elusorganismid • Lähtekivim • Reljeef • Kliima • Aeg • Inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon ja pedosfäär Pedosfäär - maapinna pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi. Pedon - kolmemõõtmeline mullasammas, kus kujutatakse reaalseid mullakihte maapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Mullaprofiil – kahemõõtmeline vertikaalne läbilõige mullakihtidest. 4. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate. Kristalne aluskord – koosneb Eesti aladel peamiselt graniidist ning o...
Lehtmets Peaaegu kolmandik maismaast on kaetud metsaga. Looduslikku metsa leidub kõikjal kus on pidevalt vett puude kasvamiseks. Metsad mõjutavad oluliselt kliimat, rikastavad atmosfääri hapnikuga ja lisaks kõigele sellele pakuvad sobivaid elutingimusi paljudele elusolenditele, kes leiavad metsas toitu ja varju. Kõrguse järgi jaotatakse taimed metsas viieks rindeks: puurinne, põõsarinne, puhmarinne, rohurinne, samblarinne. Lehtmetsade puurinde moodustavad heitlehelised puud, mis langetavad oma lehed korraga ja on osa aastast raagus. Sel ajal nad puhkavad. Uued lehed tulevad siis, kui nende kasvuks on piisavalt päikesevalgust ja niiskust. Heitleheliste puude hulka kuuluvad kask, vaher, pärn, saar, pihlakas, lepp, haab jvm. Tüüpilisemad põõsad lehtmetsas on sarapuu, pihlakas ja toomingas. Oma kasvult on nad madalamad kui puurinde esindajad. Kevadel, enne kui puudele kasvab uus lehestik, mis varju...
Rootsi Kuningriik Konungariket Sverige 1. Üldandmed Pealinn: Stockholm (kogu Stockholmi piirkonnas elab 2012.a lõpu seisuga 2,13 miljonit inimest; Pindala: 209,12 km²) Üldpindala: 449 964 km² Rahvaarv: 9,2 miljonit Rahaühik: kroon (kr) ELiga ühinemise aasta: 1995 Schengeni ala: Schengeni ala liige alates 1996 Kuningas: Carl XVI Gustaf Peaminister: Fredrik Reinfeldt 2. Geograafiline asend Rootsi asub Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi 449 964 ruutkilomeerisest ...
Uni ja unehäired Tp-12 Evi Leet Uni Uni on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Keskmise elueaga inimene veedab magades ligi 200 000 tundi. Uni on vajalik selleks, et organism saaks puhkust. Uni Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu.
SOOME ÜLDANDMED: Pindala: ~300 000km2 Rahvaarv: 5, 4 miljonit Pealinn: Helsingi Suuremad linnad: Helsingi, Tampere, Espoo. GEOGRAAFILINE ASEND: Asub Euroopa põhjaosas. Veerand territooriumist asub Põhjapolaarjoone taga. Asub Läänemere ääres (Läänes Botnia e. Põhjalaht ja lõunas soome laht) Piirinaabrid: Läänes Rootsi, põhjas Norra, idas Venemaa. Lähiriigid Eesti LOODUS Pinnamood: Praeguse pinnamoe on kujundanud peamiselt jääaeg. Enamus territooriumist on madal, kuni 200m. Maapind on valdavalt künklik. Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestiku äär Haltiatunturi (1328 m) Põhjaosas paikneb MAANSELKA kõrgustik, keskosas SUOMENSELKÄ ja lõunaosas SALAPAUSSELKÄ. Botnia lahe ja Soome lahe 30-100 km laiusel alal paiknevad rannikumadalikud. SISEVEED Kokku on ligikaudu 190 000 järve. Enamus järvi on ühenduses jõgedega ja paljud mood...
Rakvere Reaalgümnaasium Mari-Liis Nõlvak 8.A klass Millega sisustavad noored oma vabaaega? Eestikeele uurimustöö Juhendaja: Tiiu Leet Rakvere 2006 SISSEJUHATUS SISSEJUHATUS............................................................ Error: Reference source not found KUIDAS SISUSTAVAD NOORED OMA VABA AEGA.Error: Reference source not found KÜSITULUS.................................................................. Error: Reference source not found KOKKUVÕTE.......................................................................................6
ITAALIA Itaalia, pealinnaga Rooma, asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Riigi pindala on 301 336 km 2 ja rahvaarv 58 057 000 inimest. LOODUSLIKUD EELDUSED PÕLLUMAJANDUSE ARENGUKS: Põllumajanduslikult kastutatava maa suurus: Põllu-, rohu- ja metsamaa osatähtsus on suhteliselt suur. Põllu- ja rohumaa moodustavad 56% riigi territooriumist ja metsamaa 23%. 21% 30% Põllumaa Metsamaa Rohumaa Muu 25% 25% Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast: Põllumajandusega tegelevad põhiliselt Itaalia põhjaosa ja idarannik, sest seal on tasane maapind ning põlluharimiseks vajalikud tingimused. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõ...
Segametsad Okasmetsade ja lehtmetsade piir ei ole tavaliselt selgelt eristatav. Taigavööndi piiril on üleminekuala - segametsade - allvöönd, kus kasvavad nii okas- kui ka lehtpuud. Selle allvööndi põhjapiir ühtib laialeheliste puude levikupiiriga, lõunapiir aga okasmetsade lõunapiiriga. Segametsad hõlmavad Euroopas Läänemere-äärsed alad, Põhja- Ameerikas Suure järvistu ümbruse ning ulatusliku ala Kaug-Idas. Ka Eesti kuulub segametsavööndisse, täpsemalt küll leidub Eestis kõiki metsatüüpe. Kirde-Eesti kuulub okasmetsavööndisse, Kesk- Eesti segametsavööndisse, Saaremaal leidub aga juba ka lehtmetsavööndile iseloomulikke metsakooslusi. Euroopas on segametsade levinumad puuliigid kuusk, mänd, tamm ja pärn. Kaug-Idas on aga sarnaselt lehtmetsadega eri puuliike umbes poole rohkem. Seal on levinumad liigid korea seedermänd, amuuri nulg, mongoolia tamm, mandzuuria pähklipuu, amuuri korgipuu, amuuri metsviinapuu jt. Erinevalt okasmetsadest on...
Austria-Taani võrdlus Valtu Põhikool Autor: Ranno Laup Juhendaja: Luule Linamäe 2014 Austriast üldiselt Pealinn: Viin Pindala: 83858 kilomeetrit ruudus Suuremad linnad: Viin (1,371milj), Graz (265 tuh.), Linz (191 tuh.), Salzburg (149 tuh.) Rahvaarv: 8402900 inimest Rahaühik: Euro (€) Kõneldav keel: saksa Asend ● Austria asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos ● Kesk-Euroopas ● Alpi mäestiku idaosas ● Puuduvad merepiirid Naaberriigid ● Läänes Liechtenstein ja Šveits ● Lõunas Itaalia ja Sloveenia ● Idas Ungari ja Slovakkia ● Põhjas Saksamaa ja Tšehhi Kliima ● Parasvöötme mandrilise kliimaga ● Sademete hulk aastas on 1000-2000 mm ● Keskmine temperatuur suvel on +24° C ning talvel -8...
2. PEDOSFÄÄR 1. keemiline murenemine on kivimi keemilise koostise muutumine.toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temperatur kiirendab keemilisi protsesse. Teisalt on hädavajalik ka piisav kogus sademeid, et moodustuksid lahused. Tähtsus looduses: Inimtegevuses: Füüsikaline murenemise käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid kivimi mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Kõige intensiivsem füüsikaline murenemine toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid, kuid temperatuuri kõikumise ulatus ning sagedus on suur. Tähtsus looduses Inimtegevusele: 2. Mullatekketegurid: Mullatekketegurid võib mõjumiskiiruse alusel jagada kaheks- passiivseteks ja aktiivseteks. Esimeste mõju on pikaajaline ja inimelu vältel vähemärgatav. Seevastu aktiivsete mullatekketegurite mõju avaldub mulla omadustes märgatavalt kiiremini. PASSIIVSED MULLATEKKETEGURID(õp.lk 66-68): Lähtekivim. Lähte...
Paelava maastik · Kirde-Eesti ja Põhja-Eesti lavamaad · Loopealsed mullad · Pinnakate õhuke Pae- ja moreentasandik · Lääne-Eesti ja saarte idaküljed · Pinnakate õhuke · Loopealsed- ja rannamullad Lainjas moreen · Pandivere ja Sakala kõrgustik · Pinnakate paks ja savikas · Viljakad mullad palju põlde Künklik moreen · Eesti suurimad kõrgustikud · Paks pinnakate · Vahelduvad pinnakatevormid · Leet ja soomullad Vooremaastik · Vooremaa ja Võrtsjärve ümbrus · Kamarmullad - Hea põllumaa · Pinnakate kruus ja liiv Metsarohked kõrgustikud · Saarema keskosa jne · Palju metsi, vähe põldu · Lesotunud ja leetmullad Mõhnastikud · Jääjärvetekkelised · Järvederohke · Kamar-leetmullad Sandurimaastik · Võrtsjärvest lõunas, Männiku · Pinnakattes liiv ja kruus Viirsavitasandikud · Peamiselt Lääne-Eesti
Põllumajandusmaa: - Haritav maa (põllud, istandused) - Looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad) Looduslikud tegurid: Kliima: Temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood Mullad: Viljakus, põuakindlus, paksus/lõimis Reljeef: Tasane/mägine, nõlva kalle Majanduslikud tegurid: Kapital: Hooned, masinad/seadmed, väetised, seemned/tõuloomad Tööjõud: Tööjõu kvaliteet, traditsioonid Valitsuse poliitika: Toetused, tollipoliitika Põllumajandus: - Elatus- e. naturaalmajanduslik (omatarbeline) - Turumajanduslik (kaubaline) AGROKLIIMAVÖÖTMED 1. Polaarne vööde: Külm ja kuiv, mullad puuduvad, saaki aastas 0 2. Lähispolaarne vööde: Talv hästi külm, suvi jahe ja niiske. Gleimullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: redis, sibul, kartul, loomad: põhjapõdrad. 3. Jahe parasvööde: Talvel külm, suvel jahe. Väheviljakad leetmullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: raps, teraviljad. 4. Mõõdukas parasvööde: Niiske, jahe. Erinevad mullad (l...
soostunud mullad. IV Glei ja lammimuldade valdkond Lääne-Eestis. Siin on domineerivaks soostumine. Haritaval maal sageli on liigniiskete muldade osatähtsus isegi üle 90%. Mitmesugused gleimullad leostunud, leetjad, küllastunud/ küllastumata turvastunud mullad. Valdkond jaguneb: IVa Vigala Palju savimuldi. Lõimiselt raskemad mullad IVb Pärnu Ilma korraliku kuivenduseta pole põllupidamist mõtet edendada. V Leet, soostunud leet- ja soomuldade valdkond Vahe-Eestis. Erakordselt kehvade muldade valdkond. Happelised ja toitainete vaesed mullad. Peab tingimata lupjama. Va Aegviidu-Käru Vb Häädemeeste-Saarde VI Leet, soostunud leet- ja soomuldade valdkond Peipsi ääres. Domineerivad toitainete vaesed, happelised, liigniiseked mullad ja valdavalt liivadel. Jagunevad: VIa Avinurme-Vask-Narva VIb Varnja-Võõpsu VII Klindi ehk paekalda ja mere vahelisel alal põhjarannikul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
