2. Missugused organismid paljunevad eostega? Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. 3. Millised organismid paljunevad vegetatiivselt ? Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. 4. Kuidas rakud jagunevad ? mitoos? Päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks. 5. Millised rakusisesed muutused toimuvad interfaasis ? Raku ainevahetuse põhiprotsessid toimuvad mitoosieelses interfaasis 6. Kuis toimub mitoos? Mitoos toimub neljas erinevas osas: profaasis, metafaasis, anafaasis ja telofaasis 7. Meioos? Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda, nim. meioosiks. 8. Kuidas tekib meioos ? Esimeses jagunemise profaasis tuumamembraanide lagundatakse ja tuumakesed kaovad. 9. Kuidas moodustuvad mehe sugurakud?
paljunev bioloogiline objekt vaktsiin- surnud või nõrgestatud haigustekitaja mis viiakse vaktsineerimisel organismi elus organismide tunnused: pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ja areneda eluta organismide tunnused: puudub rakuline ehitus, iseseisev ainevahetus, paljunemisvõime taim-rakuline ehitus,iseseisev paljunemine,kasvamine, ainevahetus,muutumine,pärilikkusaine, valk koosnevad pärilikkusainest ja valgulisest kestast rakusisesed parasiidid, saavad paljuneda ainult peremeesrakus nakatanud rakus võivad: 1)äge viirusnakkus, hakkab kiiresti paljunema ja lõpptulemusena peremeesrakk hävib 2)peidetud viirusnakkus. pärilikkusaine koostisesse läheb. rakk pooldub- paljundatakse ka viirus 3)krooniline ehk mõõdukas viirusnakkus, paljuneb aeglaselt ja muutub pidevalt kaitsmine I välised kaitsetõkked- terve nahk, limaskestad II immuunsüsteem - kui viirus läbib välise barjääri. keha sisene kaitsesüsteem.
a Candida. 36) Ureaplasma urealyticum – suguteede infektsioon, Mycoplasma hominis – suguteede infektsioon, Chlamydia trachomatis – LGV, Chlamydophila pneumoniae – pneumoonia, Mycoplasma pneumoniae – pneumoonia 37) Mycoplasma hominis ja Ureaplasma urealyticum levivad põhiliselt sugulisel kontaktil. 38) Lyme tõbi ehk puukborrelioos 39) Leptospiroosi nakatumine toimub enamasti veega, mis on kontamineeritud nakatunud loomade uriiniga. 40) Klamüüdiad on obligatoorsed rakusisesed parasiidid. 41) Spiroheetide laboratoorne diagnostika põhineb viroloogilistel ja seroloogilistel uuringutel. 42) Spiroheetide morfoloogia erineb bakterite omast, kuna nad omavad elastset rakuseina. 43) Treponema pallidum subsp. pertenue – vabarnatõbi ehk framböösia, Treponema pallidum subsp. pallidum – veneeriline süüfilis, Borrelia burgdorferi – Lyme tõbi, Leptospira interrogans – leptospiroos
Viirused: *nukleiinhappest ja valkudest koosnevad objektid, puudub rakuline ehitus, paljunevad nakatades elusorganisme,üksik viirus-virion. Viirused: rakusisesed parasiidid, genoomiks DNA,RNA, pole võimelised tootma valke ilma peremeesorganismita. Herpesviirused: alfaviirused, beetaviirused, gammaviirused. Rotaviirus-alates 2014 aastast lisatus imuniseerimiskavva. Kuidas mitte nakatuda grippi: Väldi lähedast kontakti Kata nina ja suu Pese käsi Väldi silmade,nina,suu puudutamist Ela tervislikult Ebola palavik on põhjustatud viiruste poolt. Prioonid: Valguline infektsioon
Samas aga puudub viirusel rakuline ehitus ja ainevahetus ning nad pole võimelised iseseisvalt paljunema. Viiruseid näeb ainult elektronmikroskoobiga, mis võimaldab sajatuhande kordset suurendust. Viirused on korrapärase ehitusega ja kujult sarnanevad nad kristallide, kerade või pulkadega. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees paiknevast pärilikkusainest. Tuuma ja tsütoplasmat viirustel ei ole ja seega puudub neil rakuline ehitus. Viirused on rakusisesed parasiidid kuna nad kasutavad paljunemiseks teiste organismide rakke.
Bioloogia: Kordamine Viirus üliväikesed pisiobjektid, mis asuvad elusa ja eluta looduse piirimail. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees paiknevast pärilikkusainest. Viirused on rakusisesed parasiidid. Siirutaja tõvestaja ( viiruse, bakteri) edasiandja teisele organismile. Vaktsiin ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud. Antikeha organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigusetekitajatega (nt viiruseosakestega, bakteritega) seostudes nõrgendavad nende toimet.
Viirused Viirused on: ● Üliväikesed ● Rakulise ehituseta ● Mõned elus, mõned eluta objektid ● Rakusisesed parasiidid Viiruste omadused, mis näitavad, et on elus: ● Sisaldavad pärilikkusainet (DNA; RNA) ● Sisaldavad valke ● On võimelised muutuma ja arenema Viiruste omadused, mis näitavad, et pole elus: ● Puudub iseseisev ainevahetus ● Puudub rakuline ehitus ● Puudub iseseisev paljunemisvõime Viirused koosnevad pärilikkusainest ning pärilikkusainet ümbritsevast valgulisest kattest.
VIIRUSE EHITUS JA ELUTEGEVUS. Viirused on rakusisesed parasiidid, sest nad kasutavad paljunemiseks teisteorganismide rakke. Viirusi ei saa vaadelda valgusmikroskoobiga, sest selle suurendus on liiga väike. Viirustel on pärilikkusaine. Viirustel on võime aja jooksul muutuda. Viiruste oluliseks koostisosaks on valgud. viirushaigus :gripp, viiruslik nohu. Nakatumise viis:õhu kaudu tillukeste piiskadega. Kahjustatud elund/elundkond: hingamisteed. viirushaigus: aids, viiruslik hepatiit. Nakatumise viis:vere jt kehavedelikega
loomse raku ehitus · tsütoplasma- sisaldab vett ja selles lahustunud aineid . Selles paiknevad organellid · rakutuum- suunab ja kontrollib raku elutegevust · ribosoomid - neis sünteesitakse valgud · tsütoplasmavõrgustik- mööda selle kanaleid liiguvad ained kanalite pinnal sünteesitakse mitmesuguseid ühendeid · mitokonder - varustab rakku energiaga · golgi kompleks- selles sorteeritakse rakus sünteesitud valgud · lüsosoomid- neis lagundatakse mittevajalikke orgaanilisi ühendeid · rakumembraan - katab ja kaitseb rakku , selle kaudu toimub aine-ja energiavahetus Viirused pole elus organismid . Viirustel on küll selliseid omadusi , mille järgi võiks arvata et ta on elus : · pärilikkusaine olemasolu · võime muutuda ja aja jooksul areneda ja omadused miks ta pole elus : · puudub rakuline ehitus · puudub ainevahetus · n...
Arvestustöö Vetikad, bakterid, algloomad. Kõik organismid koosnevad .......................... . Rakud paljunevad ............................ teel. Nii moodustub ............... rakust ...................uut rakku. Viirused koosnevad ................................... ainest ja seda ümbritsevast ............................... kattest. Paljunemiseks vajavad viirused teiste ......................... rakke. Seega on viirused rakusisesed ..................... . Viirused ohustavad kõiki elusorganisme, põhjustades .............................................. . Inimene kaitseb end viirushaiguste eest 1) ................................................................, 2)..................................................................... vaktsineerimisel viiakse kas surnud või nõrgestatud viirusosakesi. Bakterid on enamasti ............................-rakulised. Rakku katab õhuke ...................................
Allotransplantaat - pärinevad sama liigi mittesugulasloomadelt; Ksenotransplantaat - doonor pärineb teisest liigist. Allotransplantaat Allogeense transplantatsiooni edukus sõltub otseselt doonori ja retsipiendi geneetilisest lähedusest; Tõenäosus MHC sobiva doonori leidmiseks inimestel moodustab 1/7 000 1/20 000 Kõige sagedasem ja edukaimalt teostatav allotransplantatsiooni protseduur on vereülekanne MiH - Minor Histocompatibility antigens MiH on tavalised rakusisesed valgud mis omavad geenipolümorfisme Kui konkreetne polümorfne valk esineb doonoril ja retsipiendil erinevate isovormidena, avaneb tee immuunvastuse tekkeks Sekundaarne immuunvastus Immuunsüsteemi evolutsioon Alamad loomaliigid Fagotsütoos, bakteritsiidid, komplement Lümfotsüütide eellasrakud ja IgM Omandatud immuunsuse teke lõualistel selgroogsetel loomadel Selgrootute immuunsus Fagortsütoosi võime (käsnad, vihmaussid jt). Komplement (putukad). Patogeeni retseptorid (putukad).
Elus: pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ning aja jooksul areneda. Eluta: puudub viirustel rakuline ehitus ja ainevahetus ning nad pole võimelised iseseisvalt paljunema · Viirushaigusi ravitakse antibiootikumiga. Vale · Viirustel puudub pärilikkuse aine. Vale · Viirused ja bakterid on eeltuumsed organismid. Vale · Pastöriseerimisel hävivad bakteri spoorid. Vale · Bakterid paljunevad pooldudes. Õige · Bakterid on kõik rakusisesed parasiidid. Vale · Viirused võivad elada sümbioosis loomaga. Vale · Viirused paljunevad pooldudes. Vale · Bakteritel puudub iseseisev ainevahetus. Vale · Bakterid on väiksemad kui viirused. Vale
osmoos (lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalama konsetratsioonilt kõrgema suunas tasakaalustumiseni) (membraani läbivad vesi, gaasid, etanool väiksed molekulid), ei vaja lisaenergiat -Aktiivne transport transportvalgud juhivad läbi membraani ainult vajalike aineid, vajatakse energiat -Retseptorvalgud osalevad infovahetuses väliskeskkonnaga, seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule ja vallandavad rakusisesed biokeemilised reaktsioonid, sisetalitlus muutub vastavalt väliskeskkonna muutustele -Tuum: -Asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni -juhib raku elutegevust -reguleerib rakus toimuvaid protsesse -tuumakestas toimub ribosoomide moodustumine ja rRna süntees -Tsütoplasma: -Poolvedel raku sisaldis, koosneb peamiselt veest, lahustunud orgaanilisest ja anorgaanilisest ainest -Seob rakuorganellid ja tumma kindlaks tervikuks, kindlustab koostöö -jääkainete eritumiskoht
VIIRUSED DEFINITSIOON Viirus on rakusisesed parasiidid. On elus molekulid või struktuuriüksused, päris elusorganismiks nimetada ei saa. On väga väikesed geneetilised elemendid, mis paljunevad teise organismi rakus. Viirused on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid. Puudub rakuline ehitus. Paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Kujutavad endas DNA vei RNA molekuli, mida ümbritseb valkudest ja lipiididest kest. EHITUS Valkudest koosnev kest ehk nukleiinkapsiid olev DNA või RNA. Mõnikord ümbritseb
Ensüüm katkestab nukleotiidide vahelised vesiniksidemed ja DNA kaksikahel avaneb. Mõlema ahela külge kinnituvad ensüümide kaasabil uued nukleotiidid, nii tekib kaks uut DNA kaksikahelat, mille mõlemas on üks vana ning teine uus ahel. 3.Mis on mitoosi peamine eesmärk ja tulemus? Mitoosi eesmärk on tagada raku jagunemine nii, et uued rakud saaksid kogu geneetilise info. Mitoosi tulemusena tekib kaks identset rakku. 4.Kuidas toimub rakujagunemise kontroll? Rakkude jagunemist reguleerivad rakusisesed ja –välised tegurid. Geenid reguleerivad rakkude jagunemist ensüümide vahendusel. Kontrollpunktist sõltub, kas rakk liigub järgmisse faasi või mitte, see on vajalik selleks, et rakud õigel hetkel jagunema hakkaksid. Ja see aitab ära hoida kasvajate teket. 5.Milline on meioosi eesmärk ja tulemus? Meioosi eesmärk on valmistada sugurakke, kus oleksid haploidsed kromosoomid. Esimese jagunemise tulemuseks on kaks identset tütarrakku
Sisomütsiin Pseudomonas, Acinetobacter). 2. Mõned G+ bakterid. Resistentne: 1) streptokokid, 2) enterokokid, 3) anaeroobid. 1. Amikatsiin Laialt kasutatav. 2. Netilmütsiin 1. Tetratsükliin Lai toimespekter. 1. Rakusisesed mikroobid 2. Minotsükliin (Rickettsia, Chlamydia, Mycoplasma). 2. Mõned G+ Ei mikroobid (sh Borrelia´d). 3. Doksütsükliin 4. Spiramütsiin Kitsas toimespekter. 1. Streptokokid. 2. Stafülokokid. 3. Enterokokid. (NB
Viirused... LÜSOGEENNE TSÜKKEL Viirus kinnitub antiretseptoritega/fibrillidega rakumembraanile Viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani (ja kesta) Viiruse nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku Viirus vabaneb kapsiidist Viiruse nukleiinhape seostub peremeesraku kromosoomi Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus Järgneb lüütiline tsükkel Viirused... Viiruste teke ja evolutsioon Taandarenenud rakusisesed parasiidid Mingite rakkude RNA või DNA molekulid Rakud olid enne omandasid kapsiidvalkude geenid ja olemas võime liikude rakust rakku Isepaljunevast valke kodeerivast mRNA- Enne molekulist elusorganisme! Viirused... Viiruste kasutamine geenitehnoloogias Viiruse genoomis asendatakse mõni geen rakulise geeniga Viirus siseneb rakku koos lisatud geeniga Lisatud geen integreerub raku genoomiga
Paarilised kromosoomid rühmitatakse ja reastatakse väliskuju ning värvumusmustri alusel 9) Miks me valgusmikroskoobis rakumembraani ei näe? Kuna rakumembraani paksus on keskmiselt 0,01µm, siis valgusmikroskoobis me seda ei näe. 10) Kirjeldage rakumembraani ehitust. Rakumembraani paksus on väga õhuke. Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Fosfolipiidid moodustavad kaks kihti. Fosfolipiidide ja valkude massi suhe on membraanide koostises enamasti ühesugune. Rakusisesed membraanid onoma ehituselt sarnased raku välismembraaniga. Kaksikkiht, millega on seostunud mitmesuguseid ülesandeid täitvad valglud. 11)Mis funktsioone täidab rakumembraan? Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Rakumembraani vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. 12)Mis tähtsus on rakumembraani ehituses olevatel valkudel?
Kordamisküsimused geneetikas loeng 7 kohta: 1. Iseloomusta viiruste eripära? - Viirused on mitterakulise ehitusega obligatoorsed rakusisesed parasiidid. Definitsiooni juurde käib veel kitsendusena: viirusosad pannakse kokku eelnevalt rakus sünteesitud komponentidest viirused ei kasva ega jagune viiruse genoomis puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valkude sünteesiks. Esineb DNA (kaksik- ja üksikahelalise) ja RNA (üksik- ja kaksikahelalise) genoomiga viirusi. viirustel on üks erineva suurusega kromosoom. viiruse genoom on pakitud valguümbrisse ehk kapsiidi. üks
vitamiini, mida organism vajab aminohapete ja rasvade töötlemiseks. Samuti aitab fosfor edastada närviimpulsse ja väljutada neerude kaudu tõhusamalt jääkaineid. Fosfori ja kaltsiumi tasakaal: Kaltsiumi ohter manustamine toidulisandina võib takistada fosfori imendumist organismis. Kui millegipärast kaltsiumi ainevahetus organismis häirub, siis on halvad lood ka fosfaatide ainevahetusega ning selle tõttu muutuvad juba omakorda skeletiluude seisund ja rakusisesed signaalid ei toimi nii hõlpsasti. Üle poole luude koostisest moodustavad fosfaadid ja väiksemal määral kasutab organism neid ka kudede ja kehavedelike säilitamiseks. Uuringud on näidanud, et kui naised võtavad osteoporoosi ennetamiseks või raviks 1000–1500 mg kaltsiumi päevas, võib see endaga siduda isegi kuni 500 mg fosforit, mistõttu organism ei saa seda enam kätte. Paljudele ei pruugi see olla probleem, küll võib see aga mõjutada naisi
polümeraasid sünteesivad RNA-d suure efekiivsusega, kuid lülitavad kuni iga sajanda nukleotiidi sünteesitavasse ahelasse valesti. See RNA-polümeraaside omadus tingib RNA-genoomiga viiruste suure geneetilise muutlikkuse. 1. Kirjeldage viiruste tekkimise hüpoteese. I hüpoteesi kohaselt on viirused tekkinud mõnede rakusiseste parasiitide taandarengu tulemusena. Taandarengu hüpotees seletab viiruste teket kaheetapilisena. Esimesel etapil tekkisid organellide taolised rakusisesed moodustised, mis seejärel muutusid rakusisesteks plasmiidideks. Teisel etapil aga moodustusid mutatsioonide tulemuseda viiruse kapsiidivalkude geenid. Uus omadus liikuda rakust raku võimaldas sellistel parasiitidel populatsioonis kiiresti levida ja evolutsioneeruda. II hüpoteesi kohaselt said viirused alguse peremeesraku RNA-st või DNA-st. Selle järgi omandasid plasmiiditaolised rakusisesed
õistaimedele, ühe- ja kaheaastaste taimede hulgas seda enamasti ei esine. MITOOS Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees. Karüokineesi lõpus algab tsütoplasmas jagunemine ehk tsütokinees, mille tulemusel moodustub kaks tütarrakku. Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nimetatakse interfaasiks. Millised rakusisesed muutused toimuvad interfaasis? Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teist makroergiliste ühendite süntees. Sellega valmistub rakk järgnevaks jagunemiseks. Suurenevad raku mõõtmed. Toimub enne raku jagunemist DNA kahekordistumine. Millised muutused toimuvad kromosoomidega mitoosi käigus? Ühe kromosoomi kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Ühtlasi jagab see iga kormatiidi kaheks osaks, neid nim. kromosoomi õlgadeks. Mitoosile järgnevas
Eluta: puudub rakuline ehitus ja ainevahetus, pole võimelised iseseisvalt paljunema. Valgusmikroskoobis neid ei näe, sest nad on liiga väiksed. Näeb elektronmikroskoobis. Viirused on korrapärase ehitusega, kujult sarnanevad kristallide, kerade või pulkadega. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees päiknevast pärilikkusainest. Tuuma ja tsütoplasmat neil pole. Kasutavad paljunemiseks teiste organismide rakke seega on viirused rakusisesed parasiidid. Inimese rakku tunginud parasiidid võivad toimida kolmel viisil: · viiruse pärilikkusaine püsib peremeesrakkude kromosoomid mitteaktiivsena pikka aega, et siis organismi nõrgenemise puhul (nt külmetus) haigusena avalduda (nt herpesviirus) · viiruse pärilikkusaine hakkab kohe peremeesraku elutegevust müjutama ning nakatunud rakk hakkab massiliselt tootma uusi viirusosakesi. Sellised viirushaigused
omastamine teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel.)) ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks (difusioon, osmoos (lahusti molekulide difusioon läbi poolläbilaskva membraani lahustunud aine madalama kontsentratsiooniga keskkonnast kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas, lakkab teatud osmootse rõhu saabudes), valkude kanalikesed; vesi, gaasid, etanool) seda vaja ei ole. Retseptorvalgud osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. Rakusisesed membraanid on oma ehituselt sarnased välismembraaniga. Päristuumse raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga (peamiseks koostisaineks on vesi, seal on lahustunud paljud anorgaanilised (katioonide ja ainoonidena, osalevad paljudes biokeemilistes reaktsioonides, tagavad stabiilse pH) ja orgaanilised (madalamolekulaarsed (aminohapped, sahhariidid, nukleotiidid, biopolümeerid)) ained, ainevahetuse vaheproduktid,
8. Kasutatud materjal. Viirustest Viiruse ehitus on korrapärane, ja enamasti sarnanevad nad kristallide, kerade või pulkadega. Viirused koosnevad pärilikkuseainest, seda ümbritsevast valgulisest kattest ja ümbrisest. Pärilikkusaines on info uute viiruste moodustamiseks. Viiruste paljunemisest Kuna viirused ei saa iseseisvalt paljuneda, kasutavad nad paljunemiseks teiste organismide rakke ehk peremeesrakke. Mis tähendab, et nad on rakusisesed parasiidid. Viiruste pärilikkuseaine paneb enda info põhjal peremeesraku uusi viirusi moodustama. Kuidas viirused toimivad Inimese puhul, organismi sattunud viirus tungib kõigepealt rakku. Ja edasi toimimiseks on neil kolm võimalust: 1. Viiruse Pärilikkuseaine paneb peremeesraku kohe massiliselt tootma uusi viiruseosakesi. Mingil ajal sureb see rakk viirusnakkuse tagajärjel ja laguneb. Vabanevad uued viirusosakesed kes nakatavad uusi rakke
toimetab need ka raku erinevatesse osadesse. Mitokondrid ehk raku jõujaamad toodavad energiat, toimub ATP süntees Golgi kompleksis toimub sorteerimine vajalikud ained rakku, mittevajalikud rakust välja. Toodetakse ensüüme. Lüsosoomid tegelevad rakku tekkinud toitainete seedimisega. Tegeleb ka elutegevuse käigus surnud raku osade ja tervete rakkude kõrvaldamisega 5. MIS ON RAKU SISALDISED DEFINITSIOON JA LOETLE Raku sisaldised on mittepüsivad rakusisesed struktuurid ja nad ei ole tsütoplasma ehituslikud koostisosad. Raku sisaldised on näiteks: pigmendid, varuained, rakust väljaviidavad produktid, sekreeditilgakaesed või sõmerad, vitamiinid jt. Ained 6.MILLEST KOOSNEB RAKU TUUM? Raku tuum koosneb raku tuumakesest, kromatiinaine võrgustikust, tuuma mahlast ja tuuma membraanist 7. TUUMA PÕHIÜLESANDED Tuuma põhi ülesanded on DNA edasi kandmine, juhtida kogu raku elutegevust jne. Tuum
VIIRUSED Kui me võtame 1 milliliitri merevett, siis seal on kuni sada korda rohkem viiruseid kui baktereid! · Viirused (ladina keeles - virus "mürk") on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke Viirused on rakusisesed parasiidid. Viirused on elus molekulid või struktuuriüksused, päris elusorganismideks neid nimetada ei saa. Viirused on väga väiksed geneetilised elemendid, mis paljunevad teise organismi rakus. · Viirused kujutavad endast üht või mitut DNA või RNA molekuli, mida ümbritseb valkudest ja lipiididest kest · Viiruste algne definitsioon oli seotud nende väiksusega (enamasti alla 0,1 m),
esinemine. Nende rakkude jagunemisel eristatakse teineteisele järgnevat tuuma ja tsütoplasma jagunemist. Karüokinees- rakutuuma jagunemine. Tsütokinees- tsütoplasma jagunemine karüokineesi lõpus. Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Interfaas- kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood. Rakutsükkel- raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mtioosi lõpuni Interfaasis toimuvad rakusisesed muutused: Organellide arv suureneb ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. Raku mõõtmed suurenevad Enne raku jagunemist DNA kahekordistumine. Kromosoom- DNA ja valgu molekulide kompleks, milles sisalduvad geenid määravad ära pärilikke tunnuseid. Muutused kromosoomidega mitoosi käigus: Kromosoomid pole mikroskoobis vaadeldavad ja esinevad rakutuumas nukleosoomsete fibrillidena. Iga kromosoomi ehituses üks DNA molekul. Interfaasi lõpuks on kromosoomid kahekromatiidilised.
Rakumembraani vahendusel toimub aine- energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. 3 1. ... koosneb fosfolipiididest, valkudest ja loomrakkudes ka kolesteroolist. Fosfolipiidid moodustavad kaks kihti, valgud on nende peal või vahel. Fosfolipiidide ja valkude massi suhe on ühesugune. 2. Tsütoplasmat läbib membraanidest moodustunud kanalite süsteem, mida mööda liiguvad ained raku ühest osast teise. 3. Rakusisesed membraanid on ehituselt sarnased raku välismembraaniga. Ainete transport 1. Rakumembraani läbivad mõlemas suunas anorgaanilised ja orgaanilised ained. 2. Ainete liikumises eristatakse passiivset ja aktiivset transporti 3. Passiivne transport: rakk ei kuluta ainete transpordiks energiat. Passiivne transport toimub näiteks osmoosi (madalama kontsentratsiooniga keskkonnast kõrgema kontsentratsiooniga keskkonda) või difusiooni teel, näiteks vesi, CO2, hapnik, etanool. 4
ainevahetuse läbiviijad (ensüümid) c. ainevahetuse toore (lihtsad molekulid, varuained, jääkained) d. struktuuri loojad (valgud, polüsahhariidid, lipiidid, aga täioendavalt ka teised orgaanilised ained ja mitmed mineraalained) e. varuained f. kaitseained (struktuuri loojad välistena, aga ka sisemised: antikehad, mürgid) g. liikumise teostajad (valgud: nt lihastes, rakusisesed transportvalgud) h. retseptorid keskkonnaga suhtlejad (välis-, sise-) i. signaali liikumise võimaldajad (närvide membraanide ained) 3. Molekulide omadused sõltuvad (sise)keskkonnast homeostaas! Muutused keskkonnas võivad kergesti muuta eluks vajalike molekulide struktuuri ja omadusi (valkude aktiveerumine või denaturatsioon) Vähim elu ühik: rakk 1. Rakk on elu põhiühik
(bakteritsiidne) reduktaasi abil aktiveeritakse omastatavus vaginaalinfektsioonid. ravim, tekib kõrgelt • Radikaali neutraliseerivad tsütotoksiline vaba radikaal, mis rakusisesed ensüümid seostub DNA-ga, tekitab kromosomaalseid katkestusi. rifampitsiin, seostub RNA polümeraasi β- • Kromosomaalsete Kasutatakse tuberkuloosi, leepra ravis (mükobakterid, kes elavad ja
Kas viirused on võimelised nakatama kõiki organismi rakke? Viirused tungivad peremeesorganismi raku sisse seostudes nende pinnal olevate retseptoritega (lokalisatsioon ja retseptorid määravad nakatumise). Antikehad kaitsevad organismi rakke viiruse vereringlusesse sisenemise eest. Kui viirusosakesed on juba vereringluses, siis rakku sisenemise eest. Kui viirus on juba rakus, siis antikehad enam aidata ei saa. Sellisel juhul kaitsevad rakku rakusisesed kaitsemehhanismid. 4. Millised on viiruse paljunemise faasid? Peiteperiood - viirusosakesi pole võimalik rakus näha. Sellel etapil korraldab viirus ümber raku ainevahetuse ja toodab piisavas koguses oma genoomi paljunemiseks vajaminevaid ensüüme. Rakusisese paljunemise periood - raku sees toodetakse suur hulk viirusosakesi, kuid need ei pääse veel rakust välja. Rakk sureb või jääb ellu - nakkusvõimeliste viirusosakeste vabanemine keskkonda (viiruse poolt reguleeritud). 5
15. Viiruste geneetika Viiruste definitsioon. Viirused on obligatoorsed rakusisesed parasiidid. Samas on rakusisesed parasiidid ka mitmed prokarüootsed organismid, näit. bakterid perekonnast Rickettsiae ja Chlamydiae, mis suudavad rakuväliselt eksisteerida ainult väga lühiajaliselt. Seetõttu on viiruste defineerimiseks vaja juurde tuua veel lisaparameetrid: 1) Viiruspartiklid assambleeritakse eelnevalt valmissünteesitud komponentidest 2) Viiruspartiklid ei kasva ega jagune 3) Puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valgusünteesiks. Viiruste spetsiifika:
taandarengu tulemusena. Rakusisene parasitism tekib siis, kui rakku integeeritud mikroorganism muutub sõltuvaks peremeesraku ainevahetusest. Sellise taandarengu näiteks on bakterid klamüüdia ja riketsia, mis on muutunud loomsete rakkude sisesteks parasiitideks. Selle hüpoteesi kohaselt oleksid nad vahepealseteks arenguproduktideks viiruste ja bakterite vahel. Teise hüpoteesi kohaselt said viirused alguse peremees raku RNA-st või DNA-st. Selle järgi omandasid plasmiiditaolised rakusisesed replitseeruvad DNA ja RNA molekulid kapsiidivalkude geenid ja said sellega võime liikuda rakust rakku. Kolmandahüpoteesi kohaselt viirused arenenud prebiootilistest isepaljunevatest RNA molekulidest. Valke kodeeriv mRNA, mis omandas võime repitseeruda, võiski olla viirusele paljunemisvõimeliseks eellaseks. Kui selline molekul ,,laenas" ka kapsiidivalkude geenid, siis saigi tekkida primitiivne viirus. Kaks esimest hüpoteesi oletavad, et viirused
- endotsünoos ehk nö sissesöömine - eksotsütoos jääkainete eritamine rakkudest Membraan taastub, jäägid eritatakse raku pinnale. Fagotsütoosi kanal, fagotsütoosi põieke Pinotsütoos on vedeliku tilkade omandamine fagotsütoosi põhimõttel. Vedeliku tilkasid suudavad omandada kõik rakud. Golgi kompleksist pärit lüsosoom liitub fagotsütoosi põiekesele, saame sekundaarse lüsosoomi (jäägid + ensüüm). Kõik rakusisesed membraansüsteemid on ehituselt välismembraanile sarnased. Kogu rakku läbib tsütoplasmavõrgustik (TPV): * siledapinnaline * karedapinnaline Ülesandeks: ainete transport && ainevahetuses osalemine. TPV moodustab kanalite süsteemi rakus. TPV on ühendatud, eripinnaline/-kujuline võrgustik. Ribosoomid paiknevad karedapinnalise tsütoplasmavõrgustiku peal. Ribosoomides toimub valkude süntees ja valkude transport.
translatsioon Ensüümide induktsioon repressioon Erinevatel valkudel on suuresti erinevad pooleluead Valgumolekuli kestvust iseloomustab tema pooleluiga aeg mille jooksul pool valgumolekulidest degradeeritakse Analoogne radioaktiivse lagunemise poolestusajaga Pikaealised struktuursed valgud Lühiealised regulaatorvalgud Kontroll jaotumise kaudu rakusiseste kompartmentide vahel Kompartmendid rakusisesed membraaniga ümbritsetud struktuurid Teatud metabolismirajad on koondunud kindlatesse kompartmentidesse: DNA replikatsioon ja transkriptsioon tuum tsitraaditsükkel mitokonder Samadesse kompartmentidesse on koondunud ka vastavad ensüümid Kompartmentide membraan moodustab ainete jaoks selektiivse barjääri Reguleerides membraanide selektiivset läbilaskvust on võimalik reguleerida ka metabolismiraja varustamist lähteainetega ja produktide eemaldamist
Aktiivsed küpsemisetapis soojendusreziimil Temp 20-24ºC Vt joonis: propionaadi teke Maitse: · Laktoosist: Propioonhape ja äädikhape 2:1, piimhape · Proteolüüs tagab elastse juustumassi tekke: 1. Kümosiin: Valmimisel hüdrolüüsib peptiidsidemed s1 kaseiinis. Kümosiini toimel tekkinud peptiidid lagundatakse juuretise peptidaasidega edasi. Toime -kaseiinile väga nõrk. 2. Ekstratsellulaarsed proteinaasid (PrtP) 3. Rakusisesed peptidaasid (tri-, dipeptiidide, aminopeptidaasid). Kokkide ja laktobatsillide peptidaasid olulised järelvalmimisel (nt proliini peptidaas - Pro) Pärast kaseiini hüdrolüüsi kümosiini ja ekstratsellulaarsete proteinaasidega on laktokokkide peptidaasidega võimalik peptiidide täielik proteolüüs aminohapeteks. Järelvalmimise kiirendamine: 1. Ensüümmodifitseerimine ehk ensüümide lisamine. Kasutatakse mikroseente või
Campylobacter + + Thermus + Mycobacterium + Treponema palladium + + Rickettsia + + Biotehnoloogiline, toidutehnoloogiline rakendus hapendamine, sileerimine botoxi tootmine vein, õlu, leib termofiilsed rakusisesed valgud toidu- ja ravimitööstuses penitsilliin (taluvad väga hästi radiatsiooni) potensiaalne meditsiinis termostabiilsed ensüümid
sünteesib – mõjub iseendale. Mõju on tavaliselt pidurdav, läbi negatiivse tagasiside. Toimemehhanism efektorrakule Hormoon saab efektorrakule toimida siis, kui sellel efetorrakul on selle vastava homrooni suhtes tundlik retseptor. Sellisel juhul hormoon seondub oma retseptoriga. Tekib retseptori erutus, mis edastatakse raku sisemusse. Retseptorid võivad paikneda kas efektorraku pinnal (membraalretseptorid – erutus edastatakse raku sisemusse) või raku sees (rakusisesed retseptorid hormoon läbib rakumembraani ja seondub retseptoriga, mis asub kas tsütoplasmas või efektorraku tuumas). (vt joonist ÕIS-is). Pärast retseptoriga seondumist käivitub mingi iseloomulik funktsioon vastavale rakule. Selle käigus vabaneb rakus teisane virgats ehk sekundaarne messanger (hormoon ise esmane virgats). Teisaseid virgatseid on erinevaid; vahendavad erinevaid protsesse. Nt tsükliline AMP; tsõkliline monofosfaat; tsükliline guanosiinmonofosfaat (cGMP);
soodustab raua omastamist, vajalik luukoe tekkeks); sünteesimine: DNA kohekordistub, DNA lõigult eest; Tsütoplasma- sisaldab varuaineid; Plasmiid-DNA Zn(vajalik normaalseks organismi kasvuks ja kopeeritakse RNA toimub transkriptsioon mille käigus rõngasolekul. paljunemiseks); I(kilpnäärme hormoonide sünteesiks; sünteesitakse uus valk. Viirused: on rakusisesed parasiidid. Koosnevad B (oluline taimede normaalseks arenguks); Ni (vajalik Aine- ja energiavahetus: autotroofid- organismid, valkudest ja nukleiinhapetest. Neil puuduvad vereloomeks); Biomolekul- elusorganismis esinev kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised organismile omased tunnused: rakuline ehitusprintsiip ; orgaaniline aine, millel on täita biofunktsioon
HIV-2 on vähem levinud ning selle viirustüübi poolt põhjustatud haigus on aeglasema kuluga. HIVi päritolu on tundmatu, kuidas arvatakse, et haigus sai alguse Kesk-Aafrikast, kust kandus Haiitile ning sealt homoseksuaalide kaudu USAsse. 1.1. HI-viiruse struktuur ja paljumine HI-viirus on palju lihtsama ehitusega kui näiteks bakterid või ainuraksed, kuid see erineb teistest retroviirustest. Viirused saavad hakkama nii lihtsa ehitusega seetõttu, et nad on rakusisesed parasiidid. Paljunemiseks vajvad nad mõne raku olemasolu, kasutades selle ensüümide masinavärki enese taastootmiseks. HIV koosneb kahest RNA-molekulist, mis sisaldavad viiruse geneetilist infot, neid ümbritsevast valgulisest kapsiidist ja lipiidsest välisümbrisest, millest ulatuvad välja viiruse pinnavalgud (vt joonis 1). Joonis 1. HI-viiruse ehitus. 4 Kapsiidi koostisesse kuuluvad mitmed erinevad valgud
1) Rhodospirillales 2) Rickettsiales 3) Rhodobacterales 4) Sphingomonadales 5) Caulobacterales 6) Rhizobiales · Alfaproteobakterite hulgas on rohkesti neid baktereid, kes elavad koos eukarüootsete rakkudega Rhizobium on liblikõieliste taimede juuremügarate sümbiont, Azospirillum on taimede risosfääri bakter. Agrobacterium põhjustab taimedel mitmesuguseid kasvajaid, riketsiad on loomade rakusisesed parasiidid. Kõik need eukarüootidega mingis seoses olevad liigid klasterduvad selles alamhõimkonnas kokku ja on ilmselt ühise evolutsioonilise päritoluga. Nende eellasel võis seega olla mingeid omadusi, mis soodustasid nende kooselu eukarüootsete rakkudega. · Arvatakse, et alfaproteobakter võiks olla ka eukarüootse raku mitokondri eellane. · Alfa-proteobakterite rühma kuulub näiteks ka perekond Paracoccus, kelle
79. Kuidas klassifitseeritakse düstroofiaid? Häirunud ainevahetuse liigi järgi ( valkdüstrrofiad, rasvdüsdroofiad, süsivesikdüstroofiad, pigment düstroofiad, mineraaldüstroofiad), muutunud lokalisatsiooni alusel (parenhüümi rakkudes, stroomas, muutused mõlemas), muutused ulatuse alusel (üksik, enamik elundeid, süsteemne), geneetilise faktori järgi (pärilikud, omandatud). 80. Mis on valkdüstroofiad ja iseloomusta neid. Tegemist on valkude ainevahetus häirega. On rakusisesed e parenhümatoossed, rakuvälised e mesenhümaalsed ja segavalkdüstroofiad. 81. Mis on rasvdüstroofiad ja iseloomusta seda. Häiritud on lipiidide ainevahetus. On parenhümatoossed rasvdüstroofiad ja mesenhümaalsed rasvdüstroofiad. 82. Mis on süsivesikdüstroofiad ja iseloomusta seda. Süsivesikute ainevahetuse häire. Hinnatakse tavaliselt vere suhkrusisalduse järgi. On hüpoglükeemia (füsioloogiline, patoloogiline) ja hüperglükeemia (füsioloogiline, patoloogiline)
korrapäratult. · Fosfolipiidide ja valkude massi suhe on membraanide koostises enamasti ühesugune. · Loomaraku membraanid sisaldavad alati kolesterooli. · Päristuumsete rakkude sisalduses esineb samuti membraanseid struktuure: o tsütoplasmat läbib membraanidest moodustunud kanalikeste süsteeem. Neid mööda liiguvad ained raku ühest otsast teise; o membraaniga on ümbritsetud ka rakutuum ja mitmed rakuorganellid; o rakusisesed membraanid on ehituselt sarnased raku välismembraaniga: pühiosa sisemembraanidest on üles ehitatud fosfolipiididest kaksikkihist, millega on seostunud mitmesuguseid ülesandeid täitvad valgud. · Rakumembraani läbivad mõlemas suunas orgaanilised ja anorgaanilised ained. · On olemas passiivne ja aktiivne transport. · Valgud reguleerivad, mis ained pääsevad läbi.
2. Milline vahe on sugulisel ja mittesugulisel paljunemisel, kumb on looduses valdav, miks? Suguliseks paljunemiseks on tarvis kahte vanemorganismi, mittesuguliseks vaid üht. Mittesuguline paljunemine on looduses valdav, sest lühikese ajaga saadakse vanemaga geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. 3. Millistest perioodidest koosneb rakutsükkel? Interfaasist ja mitoosist 4. Millised rakusisesed muutused toimuvad interfaasis? Interfaas on kahe mitoosi vaheline faas. Seal toimub DNA replikatsioon kahekordistumine. Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv. Tsentrioolid kahestuvad. APT süntees. 5. Milline on kromosoomi ehitus? Kromatiidid on ühendatud tsentromeeri abil, mis jagab kromosoomi 2-ks ning neid osi nimetatakse kromosoomi õlgadeks. 6. Mitoosifaasud, nended toimuv.
põieke, haaramas osakest) - Teine osa eksotsünoos e.jääkainete eritamine rakkudest o Pinotsütoos-vedeliku omadamine fagotsütoosi põhimõttel. Pinotsütoosi suudavad teostada nii looma kui taimerakud. Golgi kompleksist pärit lüsosoom liitub fagotsütoosi põiekesele,ja tekib sekundaarne lüsosoom, mis sisaldab jääke ja ensüüme. * Kõik rakusisesed membraansüsteemid on ehituselt välismembraanile sarnased. TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK e. endoplasmaatiline retiikulum läbib kogu rakku. ER moodustab kanalite süsteemi rakus, see on omavahel ühendatud rakus ja selle ülesandeks on transportida aineid ning osaleda ainevahetuses. · Karedapinnalise ER-i pinnal paiknevad ribosoomid (iga ribosoom koosneb kahest osast-rRNA ja valgu molekulist), mille ülesanne ( seega ka karedapinnalise
jaguneb ka viirusaine · viiruse pärilikkuse aine tungib raku tuuma ning paneb rakutuuma kromosoomid ennast taas tootma. Bakterid jagunevad: · bakterid, kes kasutavad organismi oma elupaigana · kasulikud bakterid · tõvestavad bakterid Inimesi tõvestavad loomad Algloomad elupaigaks inimese organis: · düsenteerija amööb soolestik · trihhomonoomia tekitaja kudedes · malaaria tekitajad rakusisesed parasiidid · lambia seedekulgla. Seened kui haiguse tekitajad Mükodoksiin seene mürgine ainevahetussaadus, mis on vastupidav kuumutamisele ja külmutamisele. Põhjustab allergiat, haigusi. Mikoos seeneniidistik areneb inimese organismis. Alkaloidid lämmastikühendid, mida saadakse taimedest. Neist valmistatakse ravineid ja mõnuaineid. Droog kuivatatud ravimtaimed, millest valmistatakse teed või midagi taolist. Reeglid:
Teine suur valdkond geeniteraapia kõrval, kus kasutatakse geenitehnoloogiat, ontransgeensete organismide loomine. Praeguseks on konstrueeritud suur hulk uute omadustega baktereid, taimi ja loomi, kes toodavad bioloogiliselt aktiivseid aineid. Geenitehnoloogiat kasutatakse ka uute omadustega taimede loomiseks. Omaette suureks tegevusalaks on geenitehnoloogia rakendamine keskkonna puhastamiseks. Kokkuvõte Viirused on väikesed rakusisesed parasiidid, mis paljunevad vaid elusrakkudes. Nad pole võimelised ainevahetuseks ega valkude sünteesiks. Nad on rakkudes parasiitideks. Viirus- osakesed koosnevad valkudest, lipiididest ja nukleiinhapetest. Viiruse genoomi katab viirusosakeses valkudest koosnev kapsiid. Mõnedel viirustel on kapsiid ümbritsetud lipiididest ümbrisega. Viiruse genoomiks on DNA või RNA. Viiruse genoomis on kolme tüüpi geene: regulaatorgeenid, replikatsioonigeenid ja struktuur- geenid
1.VIIRUSTE GENEETIKA Viiruste definitsioon Viirused on obligatoorsed rakusisesed parasiidid Viiruspartiklid assambleeritakse eelnevalt valmissünteesitud komponentidest Viiruspartiklid ei kasva ega jagune Puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valgusünteesiks Viirus on võimeline nakatama teatud tüüpi rakke, seondudes rakupinna spetsiifiliste retseptoritega: Loomaviirused Taimeviirused
Mükobakterite seas on väga palju erinevaid liike – keskkonna saprofüüte, opportunistlike kuni obligatoorseid patogeene. Kuigi nad on gram+ tsütokeemiliselt, siis nende kõrge lipiidi ja mükoolhappe sisalduse tõttu on nad värvimisele resistentsed. Ziehl-Neelseni värvimeetodi järgi on nad ZN-+ (punane) – seda kasutatakse ka eristamiseks teistest bakteriest. 1883. avastas R. Koch tuberkuloositekitaja (Mycobacterium tuberculosis). M. tuberculosis ja M. bovis on fakultatiivsed rakusisesed parasiidid. 5. B. hyodysenteriae laboratoorne diagnoos ja virulentsusfaktorid Brachyspira * liigub limas, saab kinnituda ja koloniseerida sea sooli. Esineb hemolüütiline (tsütotoksiline) aktiivsus. * toodab proteaase – kahjustab limaskesta, põhjustab punetust. Kaasneb verine kõhutõbi – düsenteeria.Võetakse proov (kaabitakse) jämesoolest, pärakust ja väljaheitest. Uuritakse mikroskoobiga. Kultiveeritakse vereagaril (selektiivne agar), lisatakse ABsid
annaabi.ee 
