Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti biotoobid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus nad levivad?
  • Kuidas luhti majandati ja kuidas see luhale mõju avaldas?
  • Millistel tingimustel rannarohumaad tekivad püsivad ja kus nad Eestis levivad?
  • Kus sellised kooslused tekivad ja millised on nendele iseloomulikud tunnused?
Vasakule Paremale
Eesti biotoobid #1 Eesti biotoobid #2 Eesti biotoobid #3 Eesti biotoobid #4 Eesti biotoobid #5 Eesti biotoobid #6 Eesti biotoobid #7 Eesti biotoobid #8 Eesti biotoobid #9 Eesti biotoobid #10 Eesti biotoobid #11 Eesti biotoobid #12 Eesti biotoobid #13 Eesti biotoobid #14 Eesti biotoobid #15 Eesti biotoobid #16 Eesti biotoobid #17 Eesti biotoobid #18 Eesti biotoobid #19 Eesti biotoobid #20 Eesti biotoobid #21 Eesti biotoobid #22 Eesti biotoobid #23 Eesti biotoobid #24
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 63 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor p2ka pikk Õppematerjali autor
Võib leida kõikke vajalikku biotoopide eksami läbimiseks.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
54
docx

Biotoopid

 niidukamar hävinud, tüse sambla ja/või okkakiht  liigirikkus drastiliselt vähenenud  aja jooksul kadastik hõreneb, tekivad parema valgustatusega laigud, liigirikkus kasvab, kuid levivad puittaimed ja algab metsastumine 2) sürjarohumaade tüübirühm  tekkinud sürjametsadest raie ja edasise majandamise tulemusena – sekundaarsed  mullad moreensed, põuakartlikud, kuid tüsedamad kui loorohumaadel  asuvad üle Eesti künnistel, seljandikel, iseloomulik raudkivide esinemine  kasutusel looduslike karjamaadena  liigirikkad, taimekooslusi 4. Natura 2000 süsteemis  6210 – pool-looduslikud kuivad rohumaad ja põõsastikud karbonaatsel mullal (olulised käpaliste kasvukohad) 3) pärisaruniitude tüübirühm  tekkinud salu- ja laanemetsadest - sekundaarsed  mullad karbonaadirikkad  jagatakse kuivadeks ja niisketeks

Bioloogia
thumbnail
80
docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

-järsu rabarinnakuga -kumer -keskosa tasane -vee äravool hea -vesi liigub raba servas -puisrabad -keskel lageraba, puud rabanõlvadel -hanevits -raba-jänesvill Soode teke 1)Järvede kinnikasvamisel -põhjast ja pealt üheaegselt - ~1/3 Eesti soodest 2)Maismaa soostumine -põhjast - ~2/3 Eesti soodest -pealt -kestev veerohkus Soode tüübid Eestis: madalsoo – siirdesoo – raba Madalsoo Raba e. kõrgsoo -üleminekukooslus -57% -31% madalsoolt rabale

Eesti elustik ja elukooslused
thumbnail
15
doc

Eesti elustik ja elukooslused

Salumetsade alustaimestik õitseb rikkalikult kevadel, nõmmemetsades aga suve lõpul. Niidud on aga kevadest sügiseni üsna ühte nägu, kuid talvel lume all on neid raske põldudest eristada. Uuenemine – Taimekooslus püsib pikka aega tänu sellele, et kõik taimed uuenevad aja jooksul. Vanad isendid surevad ja asemele kasvavad uued. Uuenemist kindlustab taimede pidev paljunemine nii vegetatiivselt kui suguliselt. II. Eluslooduse süsteem. Ülevaade Eesti taimestikust ja loomastikust 1. Eluslooduse jaotus Neli riiki: taimed, loomad, seened ja bakterid, viirused ja eukarüoodid 2. Taimeriigi hõimkonnad, sinna kuuluvad liigid Hõimkondi on 11: punavetikad, liitvetikad, rohevetikad, sammaltaimed, õistaimed. Paljasseemnetaimed, soontaimed. 3. Eesti loomastiku jaotumine süstemaatilistesse rühmadesse, näited vastavatest liikidest. Eesti loomastiku liigiline mitmekesisus eri rühmades (võrdlus).

Eesti elustik ja elukooslused
thumbnail
58
doc

Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS

Õppejõud lekt Elle Rajandu ja dots Tiina Elvisto EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED Kordamisteemad rekreatsiooni tudengitele I. Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon 1. Eluslooduse jaotus. Elusloodus: –domeen-riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik NÄIDE Liigist alustades: Rasvatihane – tihane – tihaslased – värvulised – linnud – keelikloomad – loomad – eukarüoodid 2. Mitteloomsed organismid Eestis. Üldiseloomustus, paljunemine, liigiline mitmekesisus. Bakterid- n kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed

Bioloogia
thumbnail
11
doc

Eesti elustik ja elukooslused

Mudatildri mängulaul. Mai:mänd tolmlemaÕitseb mustikas, alpi jänesvill. Suvi ­ Sookail õitseb. Juulis viljad tuppvillpea ja kukemari. August Seemned sookask kaevakask. Lindudel tibud..noored konnad. Sügis-sept palju sääski. Valmivad pohlad, jõhvikad. Rändlinnud hakkavad lahkuma(sookurg,mudatilder). Talv ­ teder,leevike,tihased, rabapüü võib näha. Või suuri imetajaid. Rohttaimed jääall puhkeseisundis. Silmailu sammal II Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon. Eri rühmade liikide iseloomustused. Kuidas jaotub elusloodus: Neli riiki: taimed, loomad, seened ja bakterid,viirused ja eukarüoodid Taimeriigi hõimkondi:(11) punavetikad,liitvetikad,rohevetikad, sammaltaime,õistaimed, paljasseemnetaimed, soontaimed Selgrootud ­ putukad,liblikad,sipelgad,mardikad,ussid,rohutirtsud, (jõe)käsnad,(lamelimused) Selgroogsed ­ kalad,kahepaiksed,roomajad,linnud imetajad III Metsad Metsade üldiseloomustus. E

Hüdrobioloogia
thumbnail
14
doc

Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused

Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kuidas eristada metsa, niitu, puisniitu ja sood? Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt

Loodus õpetus
thumbnail
3
docx

Eesti biotoobid ja nende elustik

Esimene eksam: Variant A 1) Halotroofne (soolatoiteline) veekogu kujutab endast madalat, merest suhteliselt hiljuti eraldunud või sellega veel ühenduses olevat rannalõugast (laguuni), mille vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate. Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli esinevad tüsedad ravimudakihid. Suuremad on näiteks Mullutu ja Oesaare laht. Moodustavad 1,4% Eesti uuritud järvedest. Tüüpilised liigid on kare kaisel, kamm-penikeel, pilliroog. Halotroofne ehk soolatoiteline järv on järv, millele on iseloomulik suur mineraalainete ja väike huumusainete sisaldus. Halotroofsed järved on tavaliselt kas osaliselt või täielikult merest eraldunud kunagised lahed. Nende sügavus ei ole tavaliselt rohkem kui 1 meeter, vegetatsiooniperioodil võivad nad täielikult kuivada. Suvel soojenevad väga hästi. Järveelustik on tavaliselt liigivaene, kuid

Eesti biotoobid
thumbnail
13
docx

Eesti looduskeskkond

· Nii suure kui ka väikese soolasisalduse puhul peavad organismid säilitama rakusisesed tingimused · Suur erinevus rakusisese ja ­välise keskkonna vahel nõuab energiakulukaid regulatsioonimehhanisme. Eutrofeerumine: · Toitainete- fosforit ja lämmastikku sisaldavate ühendite hulga suurenemine veekogus. · Toitained ergutavad taimede kasvu, samas orgaanilise aine lagunemiseks vajalik hapnik. · Eutrofeerunud järvi ohustab hapnikupuudus. · 40% Eesti järvedes on rohketoitelised. Mis on osmoos?: · Läänemere riimvee soolasisaldus on Taani väinades 1,5%, Põhjalahe põhjaosas 0,2% · Nii madala soolasisaldusega suudavad kohastuda väga vähesed ookeaniliigid. · Seega osmoosiga saab seletada Läänemere liigivaesust. Happelisus: · Happelisus sõltub vedelikus sisalduvate vesinikuioonide (H+) rohkusest. · Väljendatakse pH- arvuga. · Mida madalam on pH, seda happelisem on lahus, neutraalse lahuse pH on 7, üle 7 on

Eesti loodus ja geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun