Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti biotoobid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus nad levivad ?
  • Kuidas luhti majandati ja kuidas see luhale mõju avaldas ?
  • Millistel tingimustel rannarohumaad tekivad, püsivad ja kus nad Eestis levivad ?
  • Kus sellised kooslused tekivad ja millised on nendele iseloomulikud tunnused ?
 
Säutsu twitteris
Biotoopide eksam:
1. Metsad
1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast.
Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem . Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa.
1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte)
Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad . Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits , arukask. Elustiku eripärad , näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip , ülane, sinilill.
Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused: aeglase kasvuga puud, kuiv- ja tuleohtlik, liivakiht on tüse, valgusküllased. Puu- ja põõsarinne : männid, üksikud arukased. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kanarbik , põdrasamblik, kõrrelised , nõmm - liivatee , porosamblik, palju seeni.
Palumets - peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis. Üldised tingimused: tekivad pärast metsapõlengut, lubjavaesed. Puu- ja põõsarinne: männid, kuused, arukask, põõsarinne hõre. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: pohl , mustikas , öövilge ja kanrbik, kilpsõnajalad, samblad. Põhjavesi sügaval, kõdukiht enamasti õhuke, muld happeline – pohla. Ja mustika kkt-
Laanemets - Kagu-Eestis, hajutatult. Üldised tingimused: kõrge kasvulised puud, tihedad metsad, hämarad, liivsavi -moreen, parasniiske. Puu- ja põõsarinne: domineerivad kuusk , haavad, kuuse-männi segametsad . Elustiku eripärad, näiteid liikidest: jänesekapsas, leseleht , sõnajalad , laanelill , palju metsa samblaid. Sinilill ja jänesekapsa kkyt - Esineb ka männikuid, mis on kõrge boniteediga, väga tootlikud. Jänesekapsa kasvukohatüübis kasvavad reeglina vaid kultuurmännikud.
Salumets - Kesk, Lääne- ja Kagu-Eesti. Üldised tingimused: viljakad mullad , parasniisked. Puu- ja põõsarinne: kuusk, haab , pärn, kuuse- ja lehtpuusegametsad, jalakad, tammed. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kuldking , maarjasõnajalg, metspipar , karulauk, palju linde, püsik -seljarohi, näsiniin , kopsurohi, salu -tähthein. Kõige viljakamad kkt naadi ja sõnajala.
Soovikumets- Vahe- ja Kirde-Eestis madalamatel osadel. Üldised tingimused: niiskus, puud kehvad ja peened , mets kidur. Puu- ja põõsarinne: kidurad ja peened lehtpuud. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: tarnad , osjad , sõnajalad, käpalised, angervaks. Osja tarna andervaksa
Lammi - ja lodumets: Soomaa , Alam- Pedja , Emajõgi , üleujutatud alad. Üldised tingimused: liigniiske ala, üleujutused, mättaline pind. Puu- ja põõsarinne: sanglepp , sookask , harvem kuusk. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kollane võhumõõk, valgeselg kirjurähn , laanesõnajalg.
Samblasoomets – siirdesoo ja raba .
Rohusoometsad- lodu -Viljakad, märjad, õhukesed madalsoo v lammi mds mullad. Sanglepik. Alusmets ja taimestik liigirikas . Tarnad, kastikud. Pajud , näsiniin, lodjapuu jm. ja madalsoo kkt.- üleujutused pikemaajalised, turvas tüsedam. Põhjavesi väheliikuv. Sookaasik, kuusik . Vähe tootlikud puidud. Väikese täiusega. Hõre alusmets – pajud, mdl kask . Taimestik tarnad, soopihl. Madalsoomullad viljakad, aga selle kasutamist takistab liigniiskus ja mulla puudulik aeratsioon.
Rabastuv : Lääne ja Kagu-Eesti. Üldised tingimused: happeline muld, toitainete vaene, veerežiim kõrge. Puu- ja põõsarinne: üksikud sookased, kidurad männid, alusmets puudub. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: sookail, tupp - villpea , kanarbik, sinikas , jõhvikas , teder, kassikakk , kägu, osjad. Sinika- Raba-sinika alltüübis vahetuvad turbasamblad , toimub üleminek rabaks. Metsa kasvu pidurdavad toitainetevaesus ja liigniiskus. ja karusambla kkt.-
Kõdusoomets: hajutatult üle kogu Eesti. Üldised tingimused: tekkinud madalsoo ja siirdesoo kuivendamisel, esineb tuuleheidet, kuivad puud. Puu- ja põõsarinne: vanad, kõdunevad ja surnud puud (kuused nt), männid, sookased. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: alustaimestik liigivaene, surnud puud annavad elupaiku paljudele liikidele,putukate vastseid otsivad rähnad, must-toonekurg, 15 suursamblikku, 3 punases raamatus, kopsusamblik.
1.3. Vääriselupaigad (täis)väärtusliku metsabiotoobi näitena.
Metsa vääriselupaik on põlismetsaliikide kodu. Vääriselupaigas kasvab jämedaid või väga vanu puid, leidub surevaid ja kuivanud tüvesid ning puutüükaid, metsa all lamab palju jämedat kõdupuitu. Vääriselupaik võib olla killuke kunagisest põlismetsast või põlismetsale sarnanev vana mets, aga ka põline puisniit või puiskarjamaa või hoopis üksik puuhiid. Ehk siis kasvab palju haruldasi taimi, imimtegevusest puutumata, põliselupaigaga sarnane.
2. Arurohumaad.
2.1. Niitude terminoloogiast üldiselt, erinevad rohumaade jaotused, funktsioonid.
Niitude terminoloogiast üldiselt: niit , vain, aas, nurm , rohumaa
Niit- peam. mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus , kus puud ja põõsad puuduvad või on nende osatähtsus väike. Aas– (rohumaa v. niit), kuid taimeökoloogias üks lammirohumaade tüüp. Nurmkarjamaa , viljapõld ( rohustu peam. kõrrelised). Vain elamute ümbrus. Rohumaa–laiem mõiste kui niit; taimestik koosneb: rohundid(1-2-aastased, püsikud); graminoidid(kõrrelised, lõikheinalised, loalised); rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad ; rohustu kõrgus varieerub mõnikümmend cm (loopealsed) kuni mitu m ( savannid ); piirab rohumaade levikut sademete hulk ( sobivaim 500-900 mm/a.); iseloomulik rohukamar (elupaik paljudele loomadele).
Rohumaade üldine jaotus: majandamise järgi- niitmine , karjatamine , väetamine . külvamine, kasutuse järgi- karja-, heinamaad., tekke järgi- sekundaarsed, primaarsed.
1) inimmõju intensiivsuse (majandamise) järgi: 1) looduslikud(pool-looduslikud) –säilinud looduslik rohukamar, niidetakse ja/või karjatatakse) 2) parandatud –väetatud, külvatud heinaseemet jne. 3) kultuurrohumaad –rajatud haritavale maale.
2) kasutuse järgi: 1) karjamaad ; 2) heinamaad; 3) karja-ja heinamaad.
3) tekke järgi: 1) sekundaarsed– tekkinud inimtegevuse (raie, niitmine, karjatamine) tulemusena. 2)primaarsed– pole kunagi metsa all olnud.
Funktsioonid:
Niidud tekkisid: 1) jõgede ääres seoses karjakasvatusega; 2) veelahkmealadel (aru-ja looniidud ) seoses viljakasvatamisega.
Inimtegevuse tulemusel niitude kujunemisel kaks viisi: 1) alepõldude asemel: ( vaesumine > sööt >heinamaa >karjamaa) 2) metsade raiumine (järgnev niitmine).
Võrreldes metsadega on rohumaad:
niiskemad (karjamaad !)- tallamine: mulla tihenemine, õhustatuse halvenemine.
toitainetevaesemad (heinamaad !)- heina äravedu: toitainete vähenemine, mulla vaesumine.
2.2. Arurohumaade klassi kuuluvate tüübirühmade (loorohumaad, sürjarohumaad, pärisarurohumaad, nõmmerohumaad, palurohumaad) lühike iseloomustus keskkonnast ja elustikust lähtuvalt.
Oluline: puudub turbakiht. Karbonaadirikkal lähtekivimil: 1) loorohumaade tüübirühm; 2)sürjarohumaade tüübirühm; 3) pärisarurohumaade tüübirühm.
Karbonaadivaesel lähtekivimil: 1) palurohumaade tüübirühm. 2) nõmmerohumaade tüübirühm.
Loorohumaad: Loopealsed e. alvarid on õhukesega mullaga [0-20 (30)]cm lubjarikkad rohumaad, mille mulla lähtekivimiks on ordoviitsiumi või siluri paekivi. Oluline: puudeta, põõsarinde katvus 30 %; peamised põõsad: kadakas , põõsasmaran. Kibuvitsa liigid, tuhkpuu liigid, harilik kuslapuu , harilik sarapuu. Enamasti sekundaarsed (inimtegevuse tulemusena), harva primaarsed. Tekkinud loometsadest raie ja edasise majandamise, tavaliselt karjatamise tulemusena. Eestis levinud lääne-ja põhjaosas, saartel. Jagatakse kuivadeks ja niisketeks. Ca 140 liiki samblaid, ca 260 liiki samblikke. Murulauk , mägimaran, nõmm-liivatee, lubikas, kassikäpp, kassisaba , metsülane, mägi-kadakkaer. Haruldased seeneliigid: mõru kivipuravik, väike maatäht. Putukad, Eestis domineerivad: mardikalised, liblikad , lutikalised, kahetiivalised . Käristaja. Linnud : talvike, punaselg-õgija, kadakatäks. Muu loomastik : halljänes , rebased , nirk, kärp , nastik.
Sürjarohumaad: Tekkinud sürjametsadest raie ja edasise majandamise tulemusena –sekundaarsed. Mullad moreensed, põuakartlikud, kuid tüsedamad kui loorohumaadel. Asuvad üle Eesti künnistel, seljandikel, iseloomulik raudkivide esinemine. Kasutusel looduslike karjamaadena. Liigirikkad, taimekooslusi 4. Näiteks keskmise ristik , aas-ristik, mägiristik, harilik koldrohi, kevadtarn, tõmmukäpp,
Pärisarurohumaad: Tekkinud salu-ja laaanemetsadest –sekundaarsed. Mullad karbonaadirikkad. Jagatakse kuivadeks ja niisketeks. Lagedad või enamasti puisniidud . Puisniit on regulaarselt niidetava rohustuga hõre looduslik puistu (maastikuline nähtus !). Puude liituvus alla 0,3. Peamised puuliigid tamm, arukask, kuusk, haab, saar, sookask, sanglepp. Põõsaliike palju, sagedamini sarapuu, kadakas, türnpuu, lodjapuu, toomingas . Iseloomulikud taimeliigid : madal- mustjuur , harilik härghein, naat, maikelluke , tarna liigid, maamõõl, nurmenukk . Imetajatest hiired, siil , metskits , halljänes. Linnustik rikkalik, peamiselt värvulised. Näiteks eremiitpõrnikas, väänkael ,. Pärisaruniitude hulka kuuluvad puisniidud ja puiskarjamaad.
Palurohumaad: Tekkinud palumetsadest –sekundaarsed. Toitainetevaesed happelise reaktsiooniga liivmullad . Jagatakse kuivadeks ja niisketeks. Kasutatud karjamaadena. Hõre puu-ja põõsarinne: mänd , kask, kadakas. Liigivaesed, peamiselt kõrrelised. 6 taimekooslust. Tedremaran, võnkvars, punane aruhein , lõhnav maarjahein, põld-piihein, koerakannike, harilik tarn , käbihein.
Nõmmerohumaad: Tekkinud nõmmemetsadest raie või tulekahjude tulemusena, samuti sööti jäänud maade taimestumisel – sekundaarne . Luidete kinnikasvamisel –primaarne. Liivmullad, happelised, toitainetevaesed. Jagatakse kuivadeks ja niisketeks. Levinud üle Eesti. Kasutatud karjamaadena. Hooldatakse praegu ainult 75 ha. Hõreda männi ja kadakaga. Liigivaene, domineerivad samblikud, puhmastaimed. On tallamisõrnad. 7 taimekooslust. Taimestik koosneb peamiselt puhmastaimedest. Kanarbik, kukemarjanõmm, harilik kanarbik, harilik pohl, liiv-aruhein, väike- oblikas , hobumadar, kassiristik, aas- karukell
Pärandkooslused : on looduslikust kooslusest kujunenud mõõduka inimmõju tulemusel. Pärandkooslused koosnevad pärismaisest elustikust.
2.3. Rohumaade säilimisega seotud probleemid: Loorohumaad võsastuvad ja metsastuvad majandamise lakkamisel. Muutused majandamise lakkamisel: tõuseb põõsaste ( kadaka osatähtsus), tekib männimets, esialgu liigirikkus suureneb (metsa ja põõsastike liigid). Pindala vähenemisega seotud probleemid: 1) lokaalpopulatsioonide vähenemine (geneetilised probleemid, juhuslikkuse mõju kasv); 2)elupaikade killustumine –liigid ei suuda levida ühest koosluselaigust teise; 3)tekib nn. Väljasuremisvõlg. Heina mahajätmise mõju niidule: väheneb rohumaade liigirikkus, eriti väikesekasvuliste liikide arvel. Suurim probleem: puisniidud muutuvad puiskarjamaadeks.
3. Luhad e. lamminiidud .
3.1. Millistel tingimustel luhad tekivad ja püsivad, kus nad levivad?
Luhad tekivad perioodiliselt magevee poolt üleujutatud niitudele. Asuvad jõgede, järvede lammidel. Sekundaarse Inimtekkelise päritoluga, varem lammimetsadel ntks.
Lamminiidud on perioodiliselt magevee poolt üleujutatavad niidud.
• Lamminiidud asuvad jõgede, harvemini järvede madalatel tasastel kaldaaladel (lammidel).
• Enamus Eesti lamminiite on sekundaarse inimtekkelise päritoluga, eriti jõgede keskjooksudel, kus levisid varem lammimetsad.
3.2. Esinduslikemate Eesti luhamassiivide iseloomustus. – soomaa- enamjaolt tekkinud lammimetsadest, ilmestavad üksikud puud ja põõsad. Säilinud luhaniite 1000ha. Üleujutatud ala pindalalt eesti suurim. , kasari – suurus u 4000ha. Luha viljakus märgatavaltkõrgem kui enamikul teiste eesti jõgede luhtadel. Muld väga viljakas.
Soomaa luhad: • Suurem osa Soomaa luhaniite on tekkinud lammimetsadest. Lagedat lammi ilmestavad üksikud puud ja põõsad andes talle kohati hõreda puisniidu ilme. • Säilinud luhaniite on Soomaal umbes 1000ha, neist hooldatavad vaid ca 600. • Keskseks voolusooneks on Navestisse suubuv Halliste jõgi millesse suubub omakorda Raudna jõgi, millel on vaja vastu võtta Lemmjõe ja Kõpu jõe veed . • Üleujutatud ala pindalalt suurim kogu Eestis, nõrga üleujutuse korral 3000-4000 ha, keskmisel aastal 5000 hektarit, maksimaalse veeseisu. Niidu kuremõõk , siberi võhumõõk.
Kasari luht : • Kasari luha suuruseks umbes 4000 ha, luhailmelise ala suurus pisut üle 5000 ha. Oleneb sellest, kuhu tõmmata mageda ja soolase vee üleujutuse piir. • Luha viljakus on kaldalähedases vööndis märgatavalt kõrgem kui enamiku teiste Eesti jõgede luhtadel. • Vesikonna suure põllususe tõttu on luhta kantavate mullaosakeste hulk suur ja muld väga viljakas nagu metsastepis Ukrainas ja Venemaa Euroopaosas.
3.3. Luhtadele iseloomulik taimestik ja loomastik.
Taimestik – isel ntks lamba-aruhein, lubikas, jusshein , värvmadar, seaohakas , angervaks, mätastarn , lünktarn, hirsstarn.
Loomastik. Selgrootud : sääsk, ämblik , ehmsetiivaline, kiil . Kalad ja kahepaiksed : haug , säinas, harilik kärnkonn , rabakonn. Imetajad : põder , metskits, rebane , kährik . Linnud: kiivitaja , mudatilder, rukkirääk , suurkoovitaja, rohunepp .
Liigirikkad kuivad lammiaruniidud: lamba-aruhein, lubikas, jusshein.
Liigivaesed kuivad lammiaruniidud: lamba-aruhein, värvmadar, keskmine värihein.
Kuivad aasad : luht-kastevars, punane aruhein, aas- rebasesaba , harilik aruhein.
Märjad aasad: seohakas, angervaks, soo- kurereha , mätastarn.
Suurkõrreliste lammirohumaad: luht-kastevars, lünktarn, päideroog.
Suurtarna lammirohumaad: lünktarn, pudeltarn, põistarn.
Lammisoo rohumaad: hirsstarn, lubikas, mätastarn, luhttarn.
3.4. Kuidas luhti majandati ja kuidas see luhale mõju avaldas?
• Paljudes luhtades tehtud maaparandustöid. • Luhtasid on niidetud aastasadu. • Vikatid on asendunud masinatega. • Luhad on väga produktiivsed, kuni 7 t/ha heina aastas, võrreldav hea kultuurheinamaaga. • Kaasajal tulenevalt pinnase kandvuse vähesusest ning looduskaitselistest piirangutest niidetakse hilja , heina kvaliteet vilets.
3.5. Luha niitmisega seotud probleemid. Luht on suurveeg aüleujutatud ala, jõe lammil või järverannal. Soostunud madalsood või niidud.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti biotoobid #1 Eesti biotoobid #2 Eesti biotoobid #3 Eesti biotoobid #4 Eesti biotoobid #5 Eesti biotoobid #6 Eesti biotoobid #7 Eesti biotoobid #8 Eesti biotoobid #9 Eesti biotoobid #10 Eesti biotoobid #11 Eesti biotoobid #12 Eesti biotoobid #13 Eesti biotoobid #14 Eesti biotoobid #15 Eesti biotoobid #16 Eesti biotoobid #17 Eesti biotoobid #18 Eesti biotoobid #19 Eesti biotoobid #20 Eesti biotoobid #21 Eesti biotoobid #22 Eesti biotoobid #23 Eesti biotoobid #24
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor p2ka pikk Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

põlismets, loomets, nõmmemets, palumets, laanemets, salumets, salu, soovikumets, lammi, rohusoometsad, sinika, metsa vääriselupaik, puuduvad või, nurm, rohumaa, kultuurrohumaad, võrreldes metsadega, alvarid, puisniit, hõre puu, maade taimestumisel, lamminiidud, taimestik, luht, rannarohumaa, rannaalad, rannikumaastikud, rannaniitude puhul, paiknevus eestis, suuremaid rannaniite, saliinsetel, kõrgemal ranniku, üsna tihti, kasvukohatüübid, tekkelt, saliinsele vöötmele, räha, rand, esinduslikud, tänapäevane inimasustus, rannaniidud, häädemeeste, antropogeense tekkega, vaatamata ebastabiilsusele, jäätmaadele, erinevus looduslikust, suurimad sood, madalsood, turbaala, raba mikroreljeefis, kõdusoo, lodu, turbasamblad, älves, laugas, lauka kaldad, laugasjärv, terrestrialisatsioon, sagedaseks nähtuseks, topogeenne, soligeenne, madalsoo, siirdesoo, raba, soo elukoosluses, näsa, madalsoo, valdavalt madal, nendes järvedes, jõgede elustik, suured aasta, bentos, nekton, pelagos, plankton, detriit, nekton, neuston, pleuston, taimhõljumit, puudest, kaldaveetaimed, kaldaveetaimedest, vooluga jõgedes, rändkarp, vähkide klass, ämblikulaadseid, tüüpilised järvevormid, põhilised kalad, väikejärvedes, väikesel hulgal, järvevee omadused, valgusega, vertikaalne tsirkulatsioon, järvede juures, veeorganismidele, sügisringlus, veevahetus järvedes, kiireim veevahetus, keemilisteks aineteks, läänemeri, keskosa moodustabava, ava, valgla pindala, soolsus, soolasisaldus, läänemere lõunaosas, veevahetus, nimele, hoovused, vertikaalne kihistumine, botnia lahes, toitainete sisaldus, zoobentoses, kahjulikuma nähtuse

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
54
docx
Biotoopid
80
docx
Eesti elustik ja elukooslused konspekt
82
doc
Eksami kordamisküsimuste vastused
3
docx
Eesti biotoobid ja nende elustik
58
doc
Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS
90
pdf
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
67
doc
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun