..............................................................................5 1.4 Hooldamine........................................................................................................................6 1.5 Paljundamine.....................................................................................................................6 1.6 Partnerid............................................................................................................................6 1.7 Kuidas istutada..................................................................................................................6 1.8 Levinumad lumeroosi liigid.............................................................................................7 Kokkuvõte................................................................................................................................8 Lisa 1..................................................................................................................
(Aconitum x napellus) Kõrgus ulatub kuni 130 cm, pärit on Kesk- ja Lõuna- Euroopa, hästi mürgine, püstine Kasvukohaks sobivad rasked mullad,sobib varjuline ja valgustatud, kuid mitte lauspäike ja liigne kuumus. Muld-igasugune aiamuld, ei tohi olla liiga niiske ega liivane. Õied tihedad, kuni 10 cm pikkuste õisikutena. Õitseb alates juuni lõpust 30-35 päeva (juulis) ja veelgi kauem. Talvekatet ei vaja. Lehed läikivad, tumerohelised ja tihedad, jaotunud 5-6 harusse Istutada nii üksikult ja väikeste gruppidena segalille peenardes. Väänlevad vormid on kaunid haljastuses ja rõdudel. Käokinga õisikuid kasutatakse kimpude valmistamisel. Õisikuid lõigatakse siis, kui on avanenud 1/3 õisikust. Kasutatakse meditsiinis. Paljundamine seemnete (sügisel valrjulises kohas mulda külvamine), põõsaste jagamise (sügisel) või pistikutega (kevadel). Sobivad peenrasse iiriste, pojengide, astilbede ja liiliatega või iseseisvate rühmadena murusse.
Jagatakse taimi mis elavad rohkem, kui kaks aastat. See meetod võimaldab ka vana taime noorendada. (Salvei, piparmünt, meliss, liivatee, rabarber, lauk) Narmasjuurtega taime jagamine- Kaevatakse terve taim või osa taimest labidaga / aiahargiga välja. Pinnas juure ümbert kas maha raputada või pesta. Lõhestage mullapall kahe aiahargi abil kaheks. Hoida alles ainult noored elujõulised taime osad, vanad ja kõdunenud minema vistata, et vältida haiguste ja kahjurite levikut. Istutada ümber nii, et juured jääksid vahetult mullapinna alla. Juurevõsudega taime jagamine Juurevõsu võib enne üleskaevamist emataime küljest labidaga lahti lüüa, et see moodustaks omaette juured ning alles mõne aja pärast üles kaevata ja ümber istutada. Arvestama peab sellega, et iga juurejupp, mis jääb mulda võib anda uusi taimi.(piparmünt) Risosoomidega püsikute jagamine Kaevata aiahargiga üles, puhastage muld ümbert ära
Euroopa viinapuu ristamisel teiste viinapuuliikidega on saadud sorte, mis lepivad jahedama suvega ja taluvad talvel üsna tõsist pakast. Liikidevahelisi sorte saab kasvatada meist põhja poolgi: Soomes, Rootsis ja Norras. Siiski on Eesti ilmselt maailma põhjapoolseim riik, kus kogu territooriumil on võimalik kasvukohta valides viinamarju kasvatada väljaspool kasvuhoonet. Jahedas parasvöötmes tuleb viinapuud istutada kõige soojemasse ja päikesepaistelisemasse, tuulte eest varjatud, hommikust õhtuni päikesele avatud kasvukohta. Head on vastu lõuna või edelat jäävad kallakud, samuti müüride ja hoonete lõuna- või edelapoolsed seinaääred. Head on päikesesoojust koguvad kivimüürid. Arvestada tuleb suvesoojuse, suve kestuse ja talvekülmadega. Eesti piires eristame kolme suvesoojuse ja- kestuse tsooni. Avamaal saame kasvatada vaid varavalmivate marjade sorte, millel ka võrsed hästi
ruutmeetrile kulub 200 g värvi. 3) Arvuta mahuti ruumala kuupmeetrites. Mitu liitrit see on? 4) Mitu ämbritäit vett on mahutis, kui mahuti on täidetud 100% ulatuses ja ämbrisse mahub 8 liitrit? 4.(8p) Laos oli 1230 kg aedvilju. Nendest 10% olid tomatid, 21% kurgid, 29% peedid ning ülejäänud olid kapsad. Mitu kg oli laos igat aedvilja? 5. (8p) Talumees Toomasel on talumaad 2100m2. Ta soovis istutada oma maale metsa (48%), harida põllumaaks (22%), istutada maasikaid (10%) ning jätta heinamaaks ülejäänud osa. Leia, mitu hektarit maaalast tegi Toomas metsaks, põllumaaks, maasikate kasvatuseks ja heinamaaks. 6. (10p) On antud ruutfunktsioon y=x2-6x+9. 1) Arvuta selle funktsiooni nullkohad. 2) Täida funktsiooni väärtuste tabel ja joonesta ruutfunktsiooni graafik. 3) Leia arvutamise teel, kas punktid A(9;6) ja B (3;5) asuvad ruutfunktsiooni graafikul. x 0 1 2 3 4 5 6 y
Tähtsaim tingimus maasikate kasvatamiseks on õige agrotehnika. Iga aastase rikkaliku saagi saamiseks on oluline istutuskoha õige valik ja ettevalmistamine. Eeldus korralikuks saagiks on terve taimmaterjal. Istutuskoha valik ja ettevalmistus · Ei tohi valida liigniiskeid, madalaid kohti (siin taimed ligunevad ja hukkuvad, samuti külmaõhu kogunemisel kahjustuvad õitsemise ajal õied),suvisel ajal aga sagedane udu ja kaste tekitavad maasikatel hallmädanikku. Maasikaid ei ole soovitav istutada ka kõrgetele ja kuivadele kohtadele (talvine tuul puhub kõrgetelt kohtadelt lume ära ja maasikataimed saavad külmakahjustusi, suvel aga kuivab muld kiiremini). · Maasikas on valguslembene taim. Tema istutamiseks tuleb valida avatud, hästi valgustatud ja õhurikas maatükk. Maasikas võib kasvada kõigil muldadel, kuid kõige paremini sobivad keskmised liivsavikad mullad. Liivsavikal mullal on hea struktuur,niiskusimavus, õhu ja niiskuse läbilaske võime
kaasa. Tuule-erosioon muld liigub edasi, kus on ilma taimkatteta alad, kasvatakse monokultuure. Inimtegevus metsade maharaiumine mäenõlvadelt, suurte territooriumite põllustamine. LAHENDUSED Rohkem taimi kasvatada, et muldi kaitsta paduvihmade eest. Vee-erosiooni takistamiseks tuleb nõlv jaotada laiadeks trepiastmeteks e terassideks. Künda nõlvaga risti ja mitte väga raskete masinatega. Istutada metsakaitse ribasid. Ei tohi korraga palju maad üles harida. MIS ON KÕRBESTUMINE? Kõrbestumine ehk desertifikatsioon ehk aridifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. KÕRBESTUMISE PÕHJUSED Ulatuslik metsaraie, liigkarjatamine, ebaõiged väetmisvõtted (põldude niisutamine). Kõrbestumisele aitavad kaasa
suvi-leeklill phlox drummondii SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii Taime kõrgus 20 kuni 25 cm. Tihedates tipmistes lihtõisikutes on punased, roosad ja valged terava tipuga õied. Õitseb kaua ja rikkalikult. Sobib peenrasse, potti, rõdukasti ja amplisse. Eelistab päikesepaistelist kuiva kuni parasniiske mullaga kasvukohta. Külv mais - juunis 0,5 cm sügavusele. Võib teha ka ettekülvi veebruaris - aprillis 0,5 cm sügavusele (pimedas idaneja) ja istutada kohale mais - juunis. KIVIKILBIK Lobularia Maritima KIVIKILBIK Lobularia Maritima Meelõhnaline 10-15 cm kõrgune Pisikeste 4-kroonleheliste õitega taim. Õitseb juunist külmadeni. Peenrasse, potti, amplisse. Külv aprillis - mais kohale 1 cm sügavusele. Annab isekülvi järgmiseks aastaks. Võib teha ettekülvi veebruaris - märtsis, siis seemet mitte katta mullaga. Varjutada idanevuse hõlbustamiseks. ÖÖLEVKOI Matthiola Bicornis
Need pikendavad kaldajoont ja pakuvad varjumispaika lindudele. Igasse tiiki tuleks püüda paigutada vähemalt üks saar, suure- matesse kaks või kolm. Saared ei pea olema suured. Nende läbimõõt võib olla nt 2 - 5 m. Saared võiks moodustada eelistatult väljakaevamata pinnasest, mitte vastupidi, kuhjesse paigutatud pinnasest. Suurte saarte kaldajoon tuleks omakorda liigendada. Lõunaossa võiks jätta madalama veega sopi, mis soojeneb kiiremini. Saarte kaldajoonele tuleks istutada kõrgemaid veetaimi. 6 T I IG IGII RA JA RAJA JAMMI NE Tiigi ehitamine võib olla kulukas. Elupaigana hästi toimivaid ja ilusaid tiike on siiski võimalik luua ka väga lihtsa ehituse ja minimaalsete kaevamistöödega, nt kui õnnestub üle ujutada juba olemasolev liigniiske ala. Väärtuslikke märgalakooslusi ei tohiks seejuures rikkuda. Veetoide Vesi tiigi jaoks võib pärineda olemasolevast kraavist, allikast, põhjaveekihist või nende kombinatsioonist.
[1][5][2][4] Adiantum ( Adiantum ) Sellest õrnade ja iluate lehtedega sõnajalast on teada mitmeid like ja sorte . Ta vajab suhteliselt niisket õhku ja sobib selle tõttu kõige paremini kasvuhoonetesse . Siiski saab teda kasvatada ka toas . Sobivaim temperatuur öösel on 10-15 soojakraadi ja päeval 21-26 soojakraadi . Adiantumi mullapall tuleks hoida alati ühtlaselt niiske . Talvel kastetakse tavaliselt vähem , kuid mullapall ei tohi läbi kuivada . Taime ei tohiks liiga suurde potti istutada , kuna ta kasvab paremini hästi juurdunud potis , kus taimi hulganisti koos . Plajundatakse jagamise teel , eostega paljundamine on väga raske . Taim vajab kõrge õhuniiskusega ruumi ning seetõttu on teda pikka aega raske kasvatada . Istutada umber igal kevadel . Kahjuriteks ja haigusteks on hahkhallitus , lehetäid , kilptäid ja villtäid . Pärit on see taim Kesk-Ameerikast ja troopiline Lõuna-Ameerikast . Sellel taimel on mustad leherootsud ja õrnad helerohelised lehed
lehistunud. Kitsad lehed on nahkjad, allapoole kasvukohta ja õhukese liivakihiga. Pikeerimisel ka muu rasvase liha ja kala käändunud servaga. Väikesed valkjad või kergema,t vett võib jätte paar taime kokku. Välja maitsestamiseks. Talub roosakad õied on õisikutena varte tippudes. Õitseb hästi läbilaskvat saab istutada mailõpp, juuni algus, pikka keetmist. Õitsemise VI-VII. mulda. kasvuuumiks jätta 20-30cm.Jagamise alguses korjatud ürdi ravi Taimed on tugeva aromaatse lõhnaga. teel paljundamist võiks teha kevadel. toimed: röga lahtistav,
Niisuguses kliimas on teda kõige parem kasvatada ja sellepärast on ta Californias levinud ilupuu. Ta kasvab hästi ka Iirimaal, kus suved on vihmased ja jahedad, sest sademetest ja päikesepaistest olulisem on tema jaoks talvekülmade puudumine. Baltimaades ei saa teda kasvatada, sest talvel võtab külm ta ära. Temperatuure alla -10 °C ta ei talu. · Erinevalt enamikust kanarbikulistest kasvab harilik maasikapuu hästi lubjarohkel pinnasel. Istutada on seda parem varjatud kohta, sest ta õitseb hilja. Kui teda soovitakse kasvatada puukujulisena, siis tuleb tema mitmest tüvest üks välja valida ja ülejäänud ära lõigata. Maasikapuule iseloomulikud tunnused ja välimus · Harilik maasikapuu kasvab 510, harva kuni 15 m kõrgeks. Tüve läbimõõt on kuni 80 cm. Lehed on 510 cm pikad ja 23 cm laiad, läikivad ja saagja leheservaga. Õied on mõlema soolised, valged
Luuderohi on Antiik-Kreekas seotud ka religioossete tavadega: ta on pühendatud veinijumal Dionysosele. Sageli võib lõunamaiste vanade kõrtside ustel kohata sisseraiutud luuderohu kujutist. Kasvatamine. Luuderohi vajab kasvuks värsket viljakat niisket mulda. Kuigi luuderohi on külmahell, talub ta vähesel määral varju. Kasvatamisel tuleks arvestada, et looduses kasvab luuderohi niisketes soistes segametsades, salu- ja lodumetsades. Luuderohi tuleks ümber istutada iga paari aasta järel. Sobiv on lehekompostmulla ja liiva segu. Paljundamiseks tuleks juulis-augustis võtta poolpuitunud varrepistikud ja panna need kohe mulda. Et saada ilusat lopsakat taime, tuleks 8-9 cm läbimõõduga potti istutada 3-5 pistikut. Talvel külmub luuderohi sageli kuni maapinnani, mistõttu on teda keeruline meie kliimas kasvatada. Seetõttu võib luuderohtu Eestis sageli kohata kui toataime. Vahel
2.3 Nõuded valguse suhtes Nõuab valgusrohket (eriti triibuliste lehtedega liik) või poolvarjulist kasvukohta, soovitatakse akna vahetus läheduses hoida. Suvel võib viia õue kaitstes teda otsese päikese ja tugeva tuule eest, muidu muutuvad lehed luitunuks ja läbipaistvaks. Liiga varjulises kohas venivad lehed välja. Triibuliste äärtega taim võib kaotada triibud. 2.4 Taime paljundamine Paljundamiseks võib eraldada varre otsas rippuva juurtega taime (tupsu) ja istutada eraldi potti. Seda ei pea tegema, kuna tütartaimed ei kurna emataime. Kui tups ei ole juuri kasvatanud, võib hoida mõnda aega veeklaasis enne istutamist. Samuti saab paljundada jagamise teel. 2.5 Kahjurid ja haigused Kedriklestad. Üldiselt ei esine haigusi. 3. KUUKING 3.1 Üldiseloomustus Levila ulatub Kagu-Aasiast troopilise Põhja-Austraaliani. Perekonna nimi tuleb kreeka keelest: phalaina - ööliblikas ja opsis- sarnane. Orhideena kuulub epifüütide hulka kasvades
esimesel poolel. Vahekauguseks jättavarajastel sortidel 50 x 50 cm, keskmistel 60 x 60 cm ja Kasutatakse toidu hilistel 70 x 70 cm. Istudada pilvisel või vihmasel valmistamisel, päeval või siis õhtupoolikul. hapendamiseks Kasvutingimused ja agrotehnika sama, mis valgel Salatite valmistamiseks, peakapsal toitude garneerimiseks Lillkapsa istikud on suhteliselt külmaõrnad. Neid võib avamaale istutada vahekaugusega 50 x 50 cm alles pärast suurte öökülmade möödusmist. Istikud ei tohi olla väljaveninud ega liiga suured, sest siis õisikut ei teki. Lillkapsast tuleb hoolega mullata, anda pealtväetist ja kasta, et ei tekiks kasvuseisakut. Toidu valmistamiseks Kasvukohale istutatakse rooskapsas mai lõpul vahekaugusega 60 - 70 cm. Suvine hooldamine seisneb mulla kobestamises, pealtväetamises ja umbrohutõrjes
” Neiu lisas veel, et teab lageraiest päris vähe, kuid siiski tuleks kontrollida kuidas see ökosüsteemile mõjub. Koeru komando päästja on kunagi metsandust õppinud ja oskab kiirelt vastuseid anda. Tema teadmiste põhjal ei ole mõtet vana või haiget metsa hoida. “Umbes kolme aasta jooksul peale lageraiet peab lagendikule uue metsa istutama. Mööda ruttav Tiina andis lühikese ja kiire vastuse, et ta ei suhtu lageraiesse hästi, kui on vaja, siis tuleb uued asemele istutada. Pargipingil istuv seitsmekümnendates daam muutus päris nukraks selle küsimuse peale. Ta rääkis pikka loo sellest, kuidas tal kodu juurest ilus mets maha võeti ja nüüd on ümbrus kõik nii tühi. “ Võin lihtsalt ootama jääda, kuni uus mets istutatakse, “ lausus ta ohates ja kinnitas siis, et lageraie talle väga ei meeldi. “Linnas väga palju puid ei ole ja ma ei puutu selliste teemadega väga kokku,” vastas juhuslik insener, kes elab Tallinnas
Hüatsint eelistab kasvamiseks päikeselist, vett hästi läbilaskva viljaka pinnasega kasvukohta. Taim sobib kasvatamiseks nii toas kui õues. Õues kasvatades tuleb aga meeles pidada, et taimed võivad aeg-ajalt külma all kannatada, kui muld on liiga märg, eriti kui on tegu konteineritega. Kõige olulisem ongi hea drenaaz ning seetõttu tuleks kasutada mättamulla baasil istutussegu, millele on lisatud peent kruusa. Peenardel on külmakahjustuste oht palju väiksem. Oleks otstarbekas istutada hüatsinte koos teiste lilledega nagu ülased, priimulad ning kannikesed. Mõnedel inimestel võib kokkupuude hüatsindisibulatega põhjustada nahaärritusi seetõttu oleks kasulik kasutada kindaid Hüatsint on mürgine, kuid maitsmine ei põhjusta mürgistust. 2.2 Hüatsindi sordid ja ajatamine 4 Ida- Hüatsint (Hyacinthus orientalis) on põhiliik, millest on aretatud iluaianduse tarbeks
“Ma ei suhtu lageraiesse hästi, aga kui puud maha võetakse, siis võiks uued asemele istutada.” Ain, (37), Põllumajandusmuuseum “Kui metsa vanus on piisav, siis ma suhtun sellesse normaalselt. Esiteks, kui metsad kasvatatakse liiga vanaks, siis sellest ei ole enam väärtuslikku ehitusmaterjali, sellest saab ainult küttepuid. Teisels, kui tehakse suurel hulgal harvendusraiet, mets on kasvanud kõik üheskoos, need murduvad ise maha, siis on lihtsam teha lageraie ja mets uuesti istutada.” Malle, (seitsmakümnendates), pensionär “Tead, mul kodu juurest võeti ilus mets maha, ilus ja suur. Nuud tühi väli ja kõike on kaugele välja näha. Ma elan oma majas ja nüüd, peale lageraiet tundub hoov ja ümbrus nii tühi olevat. Sellepärast mulle see väga ei meeldi. Võin lihtsalt ootama jääda, kuni uus mets istutatakse.” Ralf, (44), insener “Linnas väga palju puid ei ole ja ma ei puutu selliste teemadega väga kokku. Jah, muidugi on
külge mitte rohkem kui kaks tütartaime, kuna need kurnavad taime ja taime vastupanu talve üle elada on väiksem. 13 5. Paljundamine Levinud on paljasjuursed-, kasseti-, frigo- ja meristeemtaimed. Paljasjuursed taimed saadakse otse emaistandikust või pikeerpeenrast. Need lähevad hästi kasvama soodsa ilmastikuga istutusajal Kassetitaimed saadakse väikeste juurenäsakestega tütartaimede juurutamisel kassettides. Neid taimi on lihtne istutada kogu vegetatsiooniperioodi jooksul ja need lähevad hästi kasvama. Puuduseks on see, et kui taimed jäävad liiga pikaks ajaks kassettidesse, siis juured kõverduvad ja hiljem tekib kasvuseisak, mis võib mõjutada mõningal määral ka edaspidist saagikust. Frigotaimed on eemaldatud lehekodarikuga taimed, mis on lühemat või pikemat aega hoitud külmhoidlas -2 °C juures. Neid kasutatakse maasikasaagi ajastamiseks. Pärast istutamist saadakse kahe kuu pärast saak. Produktiivsemad
( 1-st meristeemist kuni 1000 võrset) 8. Millistel põhjustel tehakse taimede meristeempaljundust? Meristeempaljundust tehakse peamiselt selleks, et saada viirusvabasid taimi ( ei kanna haiguseid edasi), mis on jõulisema kasvuga, õitsevad lopsakamalt ja annavad rikkalikumat saaki. Lisaks saab selle abil ka raskesti paljundatavate taimede istutusmaterjali kiiremini ( nt orhideed, viljapuud ). Sel viisil saab kaitsta ka hävimisohus taimeliike. 9. Millega peab arvestama, kui ostad ja soovid istutada meristeemselt paljundatud taimi? Ostad: * kallim * tuleb kontrollida müüjat * teine paljundus on ka kasutamiskõlblik Istutad: * tuleb kasutada vahekultuuri teisest sugukonnas, nt teravili koos kartuliga * ei tohi istutada vana põllu serva 10. Mis on hübridoomid ja kuidas neid saadakse? Milline roll on hübridoomi loomises kasvajarakul? Hübridoom antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku (kasvajarakk) hübriid;
aga ka Indias, Hiinas ja KeskAafrikas · Vanemad puud annavad rohkem saaki kui nooremad puud Mis on kumm ? · Kumm on kõrgelastne marerjal, mille põhiline koostisosa on vulkaniseeritud kautsuk. Rakendused · Veekindlad riided ja jalanõud · Kummikindad · Elektrijuhtmete isolatsioon · Kustutuskumm Kummipuu seemned Ajalugu · Kummipuu kasvas esialgu Amazonases. · 1873 taheti istutada kummipuud väljaspoole Brasiiliasse · Teine riik kuhu nad seemned külvasid oli India
Suurem osa põldudest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega. Heinamaagi oli kas rabaserv, soonepealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, mis praegu vett täis. Hooned olid jäetud risakile ja laokile. Aiad õue ümber seisid vaevu püsti, väravad kannatasid vaevu kinni ja lahti lükkamist. Õue polnud olemaski, vaid ukse ees oli sigade karjamaa. 2.Missuguste kaalutlustega ostis Andres Vargamäe? Andres tahtis hooned korda reha, aiad ära parandada ning õue puid istutada. Põldudele kraavid kaevata, et neid kuivendada ja et sood hakkaksid loomi kandma ning head metsa kasvatama. Heameelega tahaks Andres endale aga kogu Vargamäed. Andres ostis Vargamäe, kuna ta mõtles järeltulevale põlvele, oma lastele, kellele pidi tööd jätkuma ka peale Andrese surma. 3.Missugused olid tema lähemad ja kaugemad kavatsused Vargamäe suhtes? Andres tahtis hooned korda reha, aiad ära parandada ning õue puid istutada. Põldudele
Niiskemaid kasvukohti saab hiljem kultiveerida. 5.Millised puuliigid kultiveeritakse kevadel varem ja millised hiljem? Miks? Puuliikidest esimestena kultiveeritakse lehised, arukask ja mänd. Need puuliigid on :valgusnõudlikud, varapuhkevad ja neid kultiveeritakse kuivadesse kasvukohtadesse. Hiljem kultiveeritakse kuuske, tamme, saart jne. Neid puuliike kultiveeritakse niiskematele kasvukohtadele, kui eelnimetatuid. 6.Millistel muldadel on otstarbekas metsa külvata ja millistel istutada? Viljakatel muldadel on mõtekas istutada ja kehvematel muldadel külvata. Viljakal mullal tekib meeletu rohukasv ja külvi tõusmed hukkuvad. 7. Kirjelda lapikülvi. Kasutatakse 2.-4. Boniteedi liivmullaga männiraiesmikel, lappe tehakse maakirve, kõpla või tugeva rehaga. Lapi suurus 30x30cm....50x50cm, taimevarred koos metsakõduga tõmmatakse lapi lõunaservale varjuks päikese eest. Külvivõtteid on mitu- hajalikülv: 20-30 seemet
Mõnevõrra lihtsam on paljundamine lookvõrsikutega. Selleks kaevatakse emataime ümber 15-20cm kraavike. Enne pungade puhkemist painutatakse maha eelmisel aastal kasvanud harunemata oksad, nii et nende keskosa ulatuks vao põhja, kuhu see kinnitatakse konksukesega. Oksa 10-15 cm pikkune tipp suunatakse mullast välja. Vagu täidetakse koheva mullaga. Enamasti on teise aasta sügiseks moodustunud piisavalt juuri, et võrsik emataimest eraldada ja püsivale kasvukohale istutada. Positiivne on, et mustikapeenar ei vaja palju hoolt, ainult 1-2 korda aastas rohimist. Jälgida tuleb veel seda, et mustikapeenar oleks piisavalt niiske ning peenart tuleb vajadusel kasta eriti suve alguse poole. Niiskuse puudumisel on taimede areng aeglane ning viljad hiljem väikesed (Rodoaed koduleht, http://www.rodoaed.ee/mustikas-ja-kultuurmustikas- kasvatamine-ja-kasutamine/ (22.05.2013)).
kaubanduskeskustes ja kontorites. Nõelköie hooldusjuhend Toatemperatuur on täiesti sobiv, ei sobi aga märg ja ülekastetud muld. Parim kastmisvesi on nõus ööpäeva seisnud vesi või siis vihmavesi. Talvel peaks arvestama, et mida jahedam on ruum, seda vähem vajab taim kastmist. Talle meeldib vee piserdamine ja niiskem õhk. Kasvuajal märtsist augustini väetatakse toalillede väetisega kord nädalas koos kastmisega. Ümber võib istutada teisel, kolmandal aastal, kui pott on juurestikku täis. Kasvusubstraadisk sobib toalillede muld. Nõelköie kasvutigimused Nõelköis on vähenõudlik toataim: ta talub hästi vähest valgust ja madalat õhuniiskust. Sõrgköis Sõrgköis on epifüüt, st et ta kasvab vihmametsades puudel ja okste vahel, vahest harva ka maapinnal. Toitub ta peamiselt vihmaveest ja õhujuurte kaudu. Looduses on sõrgköied ronivad või
16.sajandil, Hollandisse 1593.aastal. Hollandis võttis võimust tõeline "tulbihullus", polnud harvad juhtumid, kus uue tulbisordi mugula eest maid ja maju maha müüdi. Eestisse jõudsid tulbid 18.sajandi lõpul, levides tasapisi mõisaparkidest ka taluõuedele. Tulbid vajavad hea drenaaziga kergemat, parasniisket rammusat neutraalset(happelise ja hapetu vahepealne) või leeliselist (happe vastasus) mulda. Sibulad on soovitav iga kahe aasta tagant välja kaevata, kuivatada ja tagasi istutada. Suurepärase tulemuse saab, kui istutada tulbid aeda rühmadesse-nii moodustavad nad rõõmsaid värvilaike. Tulbid sobivad ka ajatamiseks, samuti saab neist häid lõikelilli. Tulbid paljunevad vegetatiivselt(sibulatega paljunemine). Arvamus, et tulpide värvimuutus on tingitud omavahelisest tolmlemisest, ei vasta tõele. Värvimuutuse põhjustab hoopis viirushaigus. Selle vältimiseks tuleb haige sibul viivitamatult eemaldada. Tulbid on meie aedades ühed levinumad sibullilled
metsade kaitse joogivee nappusega seotud probleemid, merede reostus looma ja taimeliikide väljasuremisoht saastatus toksiliste ainetega. WWF Tulevikuplaanid · 1991. a. ,,Mure maakera pärast". · Selle raames arutletakse selle üle, kuidas säilitada loodusvarasid kõige paremini. WWF leiab, et see peab toimuma looduse uuendamise kaudu, et ehitada tõhusalt üles uuesti kõik see, mis inimese vajadusteks ära on kasutatud. Sinna, kust puu on maha raiutud, tuleb istutada uus. Loomulikult on tarvis ka piirata loodusvarade kasutamise tempot Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Maailma_Looduse_Fond http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/maailma_looduse_fondwwf_evelinvi ks.htm http://wwf.panda.org/who_we_are/history/ Aitäh kuulamast
kartust öökülmasid külmaõrnade taimede puhul. 4. Milliseid liike saab paljundada seemnetega? Estragon, Rosmariin, Meliss, Piparrohi. 5. Nimeta vähemalt kolm maitsetaime mida me kõige esimesena külvame? Basiilik, spinat, koriander 6. Kuidas paljundada pistikutega? Pistist võetakse varakevadel, elujõuliselt taimelt ja pannakse valguse kätte sooja ruumi, mulda või vette et tal tekkiksid juured ja hiljem võib taime istutada. 7. Millised probleemid on kahjuritega? Kahjurid kahjustavad ja hävitavad taimi. 8. Kus me kasutame veel maitsetaimi peale toitude maitsestamise? Too võimalused ja sinna ka maitsetaimede näited vähemalt kolm. Kasutame ravimina, näiteks liivateed valuvaigistina. Maitsetaimi kasutatakse ka dekoratiivseks eesmärgiks. 9. Nimetada mõni huulõieliste sugukonna maitsetaim? Liivatee, Lavendel, Liivatee, Majoraan, Piparmünt, Piparrohi, Rosmariin, Salvei, Basiilik. 10
Põllul puudub probleem kivisusega, küll aga on suurel osal põllumassiivist tegemist tugevasti või väga tugevasti rähksete muldadega. Kui madalsooalad kuivendada, sobiks kogu põllumassiiv põllumaaks, kasvatamaks pigem niiskuselembesemaid põllukultuure. Põllumassiivi põhja- ja keskosas võiks ka kuivendamata kasvatada enamusi levinumaid vilju, alates teraviljast kuni kartuli või kapsani. Metsa kasvatamise seisukohast ei oleks otstarbekas ilma kuivendamata midagi istutada kuid kui on kuivendus tehtud, võiks istutada pigem puuliike, mis nõuavad rohkem toitaineid ega pelga niiskust. Lupjamist vaatlusalune põllumassiiv ilmselt ei vaja kuna tegemist on pigem karbonaatsete muldadega ja seega ei ole põhjust muldade hapestumist karta. Muldade levik Leostunud gleimuld ligi pooled kõigist gleimuldadest. Esinevad praktiliselt kõikjal üle Eesti Leostunud muld hõlmavad 4% kogu maafondist, 10% põllumaast. Peamiselt Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal
Viljad ehk vaarikad saviliivmuldasid sügavuselt, vajadusel Varre eluiga kestab kaks lisada veel sõnnikut aastat Istutada võib kui ilmad Teisel aastal vars viljub on pikali soojad ja siis kuivab Multsitakse pärast, et Annab kergesti umbrohtu tõrjuda juurevõsu
veekogusse vesiroosid, peab veesilm meie kliimas olema vähemalt 80 cm sügavune, et see talvel põhjani ei külmuks. Vesiroos ei armasta kasvada purskkaevu läheduses.Samuti tuleb teada, et kirsi- ja ploomipuud on vaheperemeesteks täidele, kes võivad vesiroose ja teisi veetaimi kahjustada. Jugapuudel on mürgiste seemnetega marjad, mis vette sattudes võivad mõjuda kahjulikult vee-elustikule. Paplitel ja pajudel on tugev juurestik ,mis võib kahjustada tiigi põhja.Kui kavandate istutada veekogusse nö varbad vees kasvavaid madalveetaimi, tuleb veesilma servadesse ehitada erineva kõrgusega astanguid, mille sügavus veepinnast on 20-40 cm või paigutada istutuskotid. VEEKOGU PÕHJAMATERJALIDE TÜÜBID, NENDE ISEÄRASUSED Looduslik materjal savi laseb uskumatult aeglaselt vett läbi, aga seda peab kaitsma puujuurte eest, mis võivad savist läbi kasvada ja lõhkuda veekogu põhja. Samuti ei tohi
Tulpe on pea kõikides värvitoonides ja neid on aias lihtne kasvatada. Eesti parkides kasvab metsistunult ehk naturaliseerunult kollaseõieline metstulp (T. Sylvestris). Stoolonite tõttu võib muutuda raskesti tõrjutavaks umbrohuks, mistõttu sobib suurepäraselt loodusparkidesse. Aiailutaimena ja lõikelilleks kasvatatakse aedtulpi (T. Gesnerana) rohkeid sorte, neid on aretatud u. 10 000. Tulbid on täiesti külmakindlad sibullilled, mis tuleb istutada viljakasse aiamulda septembris, oktoobris. Varajase kevade korral võivad esimesed tulbid õitsema minna juba aprillis, erinevaid sorte valides võivad tulbid õitseda kuni juuni keskpaigani. Kasvuperioodil on soovitav mulda kobestada ja kui on sademetevaene kevad, siis tuleks tulpe ka kasta. Kui aga multsite tulpide aluse pinna freesturba, männikoorepuruga, siis jääb mulla kobestamine ära ja samuti püsib niiskus kauem pinnases. Samuti tuleb tulpide õitsemise ajal
Haljaspistikutega paljundatakse peamiselt põõsaste sorte ning vähemal määral puid. Ülaloleval joonisel on näha erinevaid haljaspistiku tüüpe. 3.1.1. Haljaspistikute istutamine. 3 Lõigatud pistikud istutatakse kastidesse või krunti, vahedega 2x4 … 4x6 cm. Kergemini juurduvaid kiirekasvulisi lehtpõõsapistikuid võib istutada kassetti, mille mõõt võiks olla 2x2 …. 3x3 cm, sügavusega 5 … 8 cm. Pistikud istutatakse 1,5 – 3 cm sügavusele. Haljaspistikute substraadiks ei sobi muld, kuna ta sisaldab väga palju haigustekitajaid ja seetõttu pistikud hävivad. Praktikas on kõige paremaks osutunud turba ja liiva segu vahekorras 1:0,5 kuni 1:3 (mahuosa). Liiv mida kasutatakse peab, olema sõmer ja puhas ega tohi sisaldada saviosakesi.
Heinamaagi oli kas rabaserv, soonepealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, mis praegu vett täis. Hooned olid jäetud risakile ja laokile. Aiad õue ümber seisid vaevu püsti, väravad kannatasid vaevu kinni ja lahti lükkamist. Õue polnud olemaski, vaid ukse ees oli sigade karjamaa. 2. Missuguste kaalutlustega ostis Andres Vargamäe? Missugused olid tema kaugemad ja lähemad kavatsused Vargamäe suhtes? Andres tahtis hooned korda reha, aiad ära parandada ning õue puid istutada. Põldudele kraavid kaevata, et neid kuivendada ja et sood hakkaksid loomi kandma ning head metsa kasvatama. Heameelega tahaks Andres endale aga kogu Vargamäed. Andres ostis Vargamäe, kuna ta mõtles järeltulevale põlvele, oma lastele, kellele pidi tööd jätkuma ka peale Andrese surma. 3. Andrese võitlus maaga: 1. aasta- Kündmisel ei saanud noore märaga hakkama ning see tegi saha puruks kivide otsa, siis hakkas ta kivisid koristama põllult, aga kivi hädale lisandus varsti uus
ü Kasutada ühistransporti Kasutada taastuvaid energialiike. Piirata fossiilsete kütuste kasutamist. Töötada välja õhku mittesaastav kütus. Tuumaenergia arendamine. Vähenda aerosoolide sattumist õhku. Peatada metsade maharaiumine. Istutada uusi metsi. Video http://www.youtube.com/watch?v=oJAbATJCugs Küsimused · Mis on globaalne soojenemine? · Miks tekib globaalne soojenemine? · Mida põhjustab globaalne soojenemine? (3) · Millised on tagajärjed nii inimesele kui la loodusele? (igaühe kohta 3 tagajärge) · Millised on võimalikud lahendused? (3) Aitäh tähelepanu eest!
põletamisel suureneb CO2. Brasiilia ekspordib osa oma toodangust, näiteks paberit. Samuti kuulub ta maalimatööstuse hulka puidu tootmisel ja töötlemisel. Brasiilias on aastate jooksul väga palju metsa maha raiutud, kohati on isegi metsi põlenud. Kuid kuna vajalikud ained on taimede vartes siis enam taimed ise tagasi ei kasva nendele aladele. Metsa pindalade säilitamiseks on suured istutusprogrammid. Tahetakse suurem osa raiutud puudest tagasi istutada. Amazonase metsas on toimunud ka muutus. Nimelt on terved seni laamadena paiknenud metsaosad nii muutunud, et kuuluvad nüüd teise maakategoriasse. Sellist muutust põhjustab magistralteede ehitamine läbi Amazonase ürgmetsa. Kui mets on hävitatud, muutub veereziim pöördumatult ja mulla viljakus väheneb tohutult. Selle tagajärjel tekivad tulekahjud, metsakahjurid ja puude haigused.
mõnesentimeetriste vahedega. Ka suure mungalille ja lehtsalati seemned võib kasvukohale külvata maikuus. "Et mungalille seemned on suured, siis saab neid ühekaupa külvates jätta vahed täpselt sellised, nagu taimede vahekaugused olema peavad," seletas aianduskooli õpetaja. Lehtsalat vajab jällegi harvendamist, samuti on tarvis jälgida, et muld läbi ei kuivaks ja vastavalt vajadusele kasta. Basiiliku ja rosmariini taimed on Uurmani sõnul otstarbekas istutada kasvukohale pärast suuremate öökülmade möödumist, olenevalt aastast mai lõpus või juuni alguses. Taimed istutatakse 20- kuni 25sentimeetriste vahedega. Paljasjuurseid taimi on samuti sobilik istutada mai lõpus või juuni alguses, siis jõuavad nad korralikult juurduda ja kasvada. Lk 7 "Taimede istutamisel tuleks jälgida, et juurte ümber ei jääks tühimikke, ja istutada taim enam-vähem samale sügavusele, nagu ta varem oli," õpetas Uurman. "Maitsetaimede
Hea hoidiste valmistamiseks. 3. Mehhiko pisikurk- väike kurk, mehhiko kurk, arbuusike, sebrake. Kasvatatakse kui üheaastaseid taimi. Noorte viljade maitse meenutab kurki, ainult koor on hapukas. Vilju süüakse toorelt, marineeritakse, kasutatakse salatites, võib valmistada mitmesuguseid kurgiassortiisid. Kasvatatakse nagu tavalisi kurke. Külvata kastidesse veebruarist aprillini, avamaale maist juunini. Taimed istutada kasvuhoonesse mais-juunis. II PIKAVILJALISED KURGI SORDID 1. Kurk ´Telegraph improved Varajane ja kõrge saagikusega. Viljad on pikad ja ilusad. Külvatakse potti veebruari lõpust aprilli lõpuni. Kasvuhoonesee istutatakse mai alguses. Saaki annavad juuli lõpust kuni hilissügiseni. 2. Kurk ´Futura´F1 Varajane iseviljuv salatikurk Vili on keskmiselt 30 cm pikk. Kõrge saagikusega ja vastupidav haigustele
verivorstide maitsestaja). Eestipärane nimetus pune viitab sellele, et taime on kasutatud värviandjana. Näiteks pune õitega saab lõnga oranžiks värvida, seevastu pune rohelised osad koostoimes raudvitrioliga annavad musta värvuse. Kasvatamine ● Võimalik paljundada puhmiku jagamise teel, pistikutega, seemnetega (seemnete idanevus säilib 3...4 aastat). ● Seemned on väga väikesed . ● Tõusmed ilmuvad 3...4 nädalat pärast külvi. ● Avamaale tuleks istutada 30...40 cm vahedega. ● Vähenõudlik taim, eelistab kuiva ja päikesepaistelist kasvukohta. Saak ● Saak koristatakse täisõitsemise ajal. ● Varred lõigatakse maha 5...10 cm kõrguselt maapinnast. ● Suve jooksul saab vähemalt 2 saaki. ● Pune kuivab kiiresti. ● Kuivatatult säilitab oma ravitoime 3 aastat. 6. HARILIK ROSMARIIN • Lad. Rosmarinus officinalis • Ld. k. “ros” = kaste; “marinus” = meri Botaaniline iseloomustus
Metsad on olulised tervisliku keskkonnaseisundi hoidjad. Nad puhastavad õhku ja toodavad hapnikku, kaitsevad mulda ärauhtumise eest, mitmekesistavad maastikku jne. Metsas käiakse ka lihtsalt puhkamas, tervisejooksu tegemas või jalutamas. Metsamajandus Mets on küll taastuv loodusvara, kuid üleraie ja ebaõige majandamise tulemusena võivad metsad hävida. Selleks, et metsa juurdekasv ja raie oleksid tasakaalus, tuleb metsa eest pidevalt hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa, väetada, teha kahjurite tõrjet ja seal kus vaja hooldusraiet, varuda seemet jne. Kõige sellega tegeleb metsamajandus. Metsakultuure rajatakse kõige enam raiesmikele, peamiselt istutamise teel. Puid istutatakse ka endistele karjääridele, samuti põlendikele. Erametsades tehakse metsauuendustöid oluliselt vähem kui riigimetsades. Peamiselt imporditakse puitmööblit (30%), vineeri (19%), puidust ehitusdetaile (12%), saematerjali (12%), puitlaastplaate (10%).
paremuse poole ja aktsiate väärtus tõuseb. Samas peab arvetama ka sellega, et majandus võib langeda ja sellega langeb ka aktsiate väärtus. Oma säästetud raha eest on võimalik osta erinevat kinnisvara ja metsa. Sellise tegevuse puhul on ka raha paigutatud kindlasse kohta, kuna maja või mets on koguaeg käega katsutav. Metsa saab tulevikus maha müüa, kui puit on kasvanud väärtuslikuks ja pärast seda on võimalik jälle uus mets peale istutada. Samas on ka siin oma riskid ja muud väärtus langetavad faktorid. Kinnisvara hind on ka seotud majandusliku olukorraga, et tulevikus, võibolla ei maksa soetatud objekt nii palju nagu ostu hetkel. Veel kinnisvara ohustavad ka erinevad loodusnähud, nt torm ja üleujutused. Võimalik on veel raha investeerida kulda, mis on viimasel ajal eriti populaarseks muutunud, kuna hind on aina kasvanud. Kulla ostmis riskide kohta ei oskagi midagi välja tuua, kuna kulla hinnas
pikemas perspektiivis vältida õhuresostust. Rohelise mõtteviisiga tarbimisühiskonnas kohtab harva inimest, kes oleks metsaraie poolt, kuid samas need kodanikud ise tarbivad ja soovivad järjest rohkem, mis viib metsa maha võtmiseni. Vajatakse ruumi uuteks asulateks, järjest laienevateks linnadeks ning ehituslikku saematerjali. Suurlinnad, kus on õhureostus eriti suur, oleks vaja rohelisi alasid, kuhu oleks odavam istutada puid, kui arendada spetsiaalseid õhupuhastajaid. Loodusikult keskkonda kaitsta on odavam, kui inimese loodud tehisseadeldised. Peamised argumendid rohelise mõtteviisi vastu tarbimisühiskonnas on rahalise poole puudus. Hetkel on keskkonda saastav tehnika odavam ja mugavam. Poolt argumendiks on inimeste huvi kasv keskkonnaga toimuva suhtes, mis teeb lihtsamaks tavakodanike kaasamise näiteks jäätmetaaskasutamisesse. Pikemas perspektiivis tuleks aga järjest
Mõlemad probleemid on kergesti lahendatavad. Pange seemned kuueks tunniks sooja vette, et nad paisuksid. Vee asemel võib(on isegi parem) võtta apteegitilli- või kummelitee, mis aitab kaitsta bakterite eest. Paisunud seemned asetage paberrätikule ja laske neil taheneda. Seejärel segage nad ühe- kahe peotäie liivaga ja istutage nagu tavaliselt. Veel lihtsam on seemned ümber valada kilekotti, segada nad niiske liivaga, lasta neil ninad välja pista ja pärast ettevaatlikult istutada koos liivaga peenrale vakku . Räägitakse, et kevadine päev toidab aastat. Nii palju on vaja külvata ja istutada, väetada ja üldse ei jätku aega. Ja niiskuski läheb mullast ära - aurustub kevadise päikese kiirte käes suure kiirusega. Kui veidigi hilineda mulla füsioloogilise küpsuse ajastamisega(parim aeg kevadisteks töödeks), siis muutub mulla läbikaevamine kivisöe kaevandamiseks ja seemned, mis kannatavad kuivuse käes, ei taha kuidagi anda sõbrakke tõusmeid
nädala pärast, kui taim on juba juurdunud. Väetada ei tohi ka haigeid taimi, sest need ei suuda väetisi niikuinii vastu võtta. Sobivaimad on kloorivabad mineraalväetised. Täismineraalväetisest tuleks teha poole lahjam lahus, kui teistele taimedele, noori taimi aga võiks väetada veel poole võrra nõrgema lahusega. Sobivad ka orgaanilised väetised. (Rünk, 1999) 8 3.3. Ümberistutamine Toasõnajalgu on soovitatav ümber istutada igal kevadel, vanemaid taimi võib istutada iga paari aasta järel. Istutuspott ei tohiks olla liiga suur. Kui lillepoest toodud sõnajalg kasvab freesturbas, siis tuleks ta mullasegusse ümber istutada, sest turvas kuivab kiiresti ja vajab eriväetisi. Sõnajalad eelistavad nõrgalt happelist kuni happelist, viljakat, õhku ja vett läbilaskvat mulda, mille põhjas on vajalik korralik drenaažikiht. Kasvuperioodi jooksul kerkib viltuse või püstise risoomiga sõnajala juurekael mulla pinnale
asetada sooja kohta 20-22⁰. Poti võib asetada kruusale või turbasse, seda aeg-ajalt kastes, kui tekib vajadus. Uute võrsete tekkides võib kilekoti eemaldada Seemnetega paljundamine • Sobib peamiselt looduslike liikide ja pargirooside paljundamiseks. • Koguda täiesti küpseid vilju, hoida 6 nädalat toa temperatuuril, seejärel 6 N külmkapis. Seeme külvata mulla- liiva segusse 1:1. Külvinõu asetada alt soojendusega kohta. Seemikud kahe ja enama lehega istutada pottidesse, kus moodustub korralik juuresüsteem Võrsikutega paljundamine • Võrsikutega on võimalik paljundada vään-ja pinnakatte roose • Selleks teha mulda väike vagu, mille põhja puistatakse veidi liiva. Sellesse painutatakse roosi võrse. Punga taha noaga väike sisselõige, kus hakkavad arenema juured. Võrse kinnitatakse tugevate traatkonksudega ja kaetakse mullaga. Parim aeg selleks on kevad. Jagamine • Seda on võimalik teha omajuursete
Peale seda asusime transporti ootama, sest ka bussijuht polnud teadlik meie superkärmest tegutsemisest. Kuid ega ei läinudki kaua kuniks me bussi saime ja sõit kodupoole võis alata. Mina olen väga rahul selle päevaga, sest ma võin enda arvele kirjutada vähemalt ühe heateo looduse jaoks! Ma loodan südamest, et taolisi käike tuleb nende 3 aasta jooksul veel väga mitmeid. Mis jäi meelde : · Mida kiirem on võsa kasv, seda vastupidavam liik tuleb istutada · Liivane ja kuiv pinnas - mänd ; liivane ja niiske pinnas - kask ; savi ja viljakas muld ; kuusk · Okaspuud kasvavad aeglasemalt kui lehtpuud · Kitsedele menüüsse ei kuulu kuused, küll aga söövad nad neid sellepärast, et koos kuuskedega toovad inimesed metsa mineraalaineid
osa ellu kahjuks ei jää. Mitmel pool on inimesed näinud oma aedades õitsemas ka kevadlilli. Seega nagu näha, siis kliimamuutus mõjutab igat biosfääri ja kuigi inimesi mõjutab see hiljem, kui muud elusloodust, siis ilma looduseta ei püsi ka meie siin planeedil kuigi kaua. Kuid kuidas saame me olukorda parandada või siis seda mitte hullemaks muuta? Eesti mastaabis arvan, et peaksime hoidma oma metsasid, mille poolest me kuulsad oleme ning igaüks võiks teha loodusele heateo ja istutada puu. Üha enam peaksime me liikuma ka taastuvenergia kasutamise suunas, kuna Eestis jagub nii päikest kui ka tuult. Kindlasti tuleks meil kõigil kriitilise pilguga vaadata üle oma tarbimisharjumused ning jälgida seda, kuidas me jäätmeid sorteerime. Mida vähem meist järele jääb, seda kergem loodusele ning pikas perspektiivis ka kõigile meile.
Kas olla GMO poolt või vastu? GMO üks viimastes headest uudistest(27.10.2008) oli see et teadlesed lõid vähki tõrjuva tomati. Mida veel paremat tahta kui süües GMO tomateid ja vähk kaob ning ei saa tekkitagi, see on väga hea. Taolisi uudiseid ja loomisi on olnud varem ning neid tuleb veel ja veel. Inimestel ei ole vaja varsti enam ravimeid võtta, sest GMO toote on maitsvad ja ka tervist parandavad. Lisaks veel on GMO põllumajandus kõige mahedam. See tähendab et keskkond ja ka toitu ei ole vaja pritsida kemikaalidega. Taimed kasvad ise ja väga hästi. GMO saab olla põllumajanduses nii, et ta ei reosta loodust. GMO aitab muuta tooteid rohkem väärtuslikeks: saab kätte rohkem vitamiine ja teisi vajalike aineid. GMO tegeleb taime sortide ja loomade muutmisega, mis on hea kuna see enamjaolt muudab vilja või siis ,loomade puhul, liha paremaks , maitsvamaks, tervisele veel kasulikumaks. GMO muuda...
läbi selle läib vaatlemine, aga tegelikult on see lihtsalt raskuseks, et teleskoop tasakaalus oleks. Kuppel, mille sees teleskoop asub, pöörleb automaatselt, nii et on otsaga alati mingi kindla punkti poole. Kupli all ruumis peab vaatlemise ajal olema sama temperatuur, mis õues. Teleskoobi kõrval õues on meie päikesesüsteem vähendatud kujul, planeete tähistavad puud. Tähed asuvad Maast nii kaugel, et kui sinna lisada lähim täht, tuleks puu istutada Rootsi. Kaarel Õun 9a
täitus. Unistus oli see, et tema võitlus on olnud õige. (Vargamäe jõgi) 4. Millega algab V osa ? Indrek tuleb Vargamäele „sunnitööle” kraavi kaevama, et hinges rahu saada ja tööst lunastust leida. Indrek oli kaudselt süüdi Karini surmas. 5. Mis olid Andrese eluväärtused I ja V osa põhjal? Andres ei tahtnud kellegil ees olla. Ta tahtis kraavi mudast puhtaks saada. See oli tema unistus. Andres tahtis hooneid korda teha, aiad ära parandada ning õue puid istutada. Andres ostis vargamäe, kuna ta mõtles järeltulevale põlvele. 6. Miks oli A. H. Tammsaare eesti kirjanduses tähtis? Tammsaare on üks vähestest kirjanikest, kes on püüdnud eestlaste hingeelu, tegemisi ja ka mõttemaailma süvendada. Tal on see ka õnnestunud. Ta on avastanud Eestlaste tõelise olemuse. 7. Püüa neid võrrelda: a)Vargamäe perenaise elu – tänapäeva naiste elu b)Töö Vargamäel – töö tönapäeva talus a) Tänapäeval ei tehta enam niipalju lapsi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
