nouka 1950.a. viidi Eesti hadusjaotud vastavusse Venemaaga. Maakonnad nimetati ümber rajoonideks ja vallad külanõukogudeks. 1950ndatel väikesed rajoonid ja vastavad rajoonikeskused, 1950. Aastate lõpus ja 1960. Aastate alguses rajoonide arvu pidevalt vähendati. Aastatel 1952/53 oli Eesti Venemaa eeskujul jaotatud kolmeks oblastiks- Tallinna, Tartu ja Pärnu oblastiks. 1960. aastate keskpaigaks kujunes Eesti NVS- välja 15 rajooni, lisakse nendele oli Eestis 6 vabariikliku alluvusega linnad, ülejäänud olid rajoonilise alluvusega. 1990. aastate alguses nimetati külanõukogud taas valdadeks. Arhitektuur
allee. Merepiir mõjub üldiselt väga aktiivselt ja vahel ka väga selgelt. Näiteks: Jersey sadama alal oleval ranajoonel on viibimine rangelt keelatud. Meie pankrannikud. Tänavad mõjuvad tihti piirina, mis eraldavad kahte ruumi ja samas ka ühendavad neid. Näiteks: Pärnu mnt. mis eraldab Tammsaare pargi südalinnast samas ka ühendab neid. Piirid või ääred võivad käituda tihti kui rajad. Ääred võivad olla ka suunajad. Piirkonnad Rajoonid on suhteliselt suured piirkonnad, kuhu võib kujutluses siseneda ja millel on teatud ühine karakter. Piirkond erineb alati ümbritsevast alast. Kui liikumisteede süsteem on ebaselge, siis piirkond hõlbustab orienteerumist. Rajoonid on osad linnast, millel on ühene või identifitseeritav karakter. Vahel võib reeta ka rajooni nimi natukene tema olemuse kohta. Inimesed ja nende kombed loovad piirkonnale oma näo. Näiteks: Tallinnas Põhja-Tallinn on väga isikupärane ja eriline.
Peterburg Osula Põhikool 6.klass Roland Sisask Sisukord · Peterburg · Ajalugu · Pargid · Kirikud ja kloostrid · Sillad · Lipp ja vapp · Vaatamisväärsused · Rajoonid Peterburg · Peterburi on Euroopa nooremaid suurlinnu · 2003. aastal sai Peterburi 300.aastaseks · Peterburi kuulutati Venemaa pealinnaks 1712. aastal · Peterburi asub Soome lahe idapoolsuses. Ajalugu · Vene tsaar Peeter I asutas Peterburi 27.mail · Esimesed ehitised olid sõja ajal muldkindlused
Nõukogude okupatsioon Nõukogude 1944-1950 maakond (10) - vald; uus ärkamisaeg alates 1987. aastast, okupatsioon- valdade sees külanõukogud, 1944 lõppes 1991. aastal Eesti Eesti NSV liideti Petserimaa ja Narva-tagune taasiseseisvumisega 1944-1991 ala Vene ,NFSV-ga; 1950 maakondade asemel rajoonid (39) ja valdade asemel külanõukogud; 1952-1952 kolmetasandiline haldusjaotus (kolm oblastit, rajoonid, külanõukogud); rajoonide ümberkujundamine, 1978. aastaks 15 maarajooni; 1990. aastal nimetati rajoonid taas maakondadeks(15) Eesti Vabariik Maakond - vald 1992 rahareform, uus põhiseadus, alates 20
Pärast sõda 120 000 meest 1991. aastaks 1665 objekti 87147 hektarit Osa linnade elamufondist sõjaväe käsutuses 1944-1950 ka oma kaitseministeerium 1956. aastani oma rahvusväeosad (8. laskurkorpuse baasil) Lembit Pärn 1945-1950 ENSV kaitseminister Haldusjaotuse muutused 1944-1945 eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja osa Petserimaast 1950 valdade asemele külanõukogud maakondade asemele rajoonid 1952-1953 ka kolm oblastit 1950. viidi Eesti läbi põhjalik territoriaalne muutus. Kaotati vallad ja maakonnad, nende asemele tekkisid rajoonid ja külanõukogud. Rajoone oli kokku 39, senise 13 maakonna asemel. Lühikest aega 1952-1953 on Eestis ka kolm oblastit: Tallinna, Pärnu ja Tartu. 1950.aastate lõpul sai selgeks, et rajoonide arv on liiga suur. Nende arvu hakati vähendama. Nii nägi Eesti NSV haldusjaotus välja 1959.aastal. 1962.a
- KOV-d kui kohaliku demokraatia subjektid - KOV-d kui autonoomsed võimusubjektid HALDUSMUUTUSED EESTIS - Enne 2. maailmasõda vallad (1934: 369 valda ; 1939: 248 valda) ja maakonnad(11) Lisaks Setumaa, puudusid Hiiu, Jõgeva, Põlva, Rapla maakonaad; Lääne- ja Ida-Virumaa koos - Eestis moodustati külanõukogud valdade koosseisus 1945. aastal. Algul oli külanõukogusid 637, valdades keskmiselt 2-3 - 1950.a asutati rajoonid (39) ja viidi külanõukogud nende koosseisu - Külanõukogude arvu vähendati järk-järgult, 1989a. 191 KN - Maakondade arv vähenes 15-le 1962a. Sealtmaalt stabiilne. - 1990.a algul nimetati külanõukogud valdadeks ja rajoonid maakondadeks. - 2013: 216 omavalitsust (193 valda, 33 linna) - 2017 suvi: 213 omavalitsust (193 valda, 30 linna) Haldusmuutuste põhjused: Maakonnad ja maavalitsused: - Peale 2
suurema osa Petserimaa alade eraldamine Eesti NSV küljest. Endine Petseri maakond likvideeriti ja vähesed alles jäänud alad liideti Võrumaaga ( eraldatud piirkonnad olid Eesti valdusesse läinud vastavalt Tartu rahulepingule 1920.a.). Kokku võeti Eestilt üle 2300 ruutkilomeetri. - 1940-ndate teisel poolel säilisid haldusüksustena maakonnad (algul 10, hiljem tehti mõned juurde) ja vallad. - 1950.a. kaotati maakonnad ja nende asemele moodustati rajoonid. Vallad muudeti samal aastal külanõukogudeks. - 1952-1953.a. oli Eesti NSV jagatud 3 oblastiks ( Tallinna, Tartu ja Pärnu). Oblastid jagunesid jätkuvalt külanõukogudeks. Peale 1953.a. rajoonid taastati. - Rajoonide arv muutus mitmete reorganiseerimiste käigus kui nende arvu kas suurendati või vähendati. Eesti Vabariigi taasiseseisvudes nimatati rajoonid taas ümber maakondadeks ja külanõukogud valdadeks.
14. Välis ministeeriumid õhutavad kriisi piirkonnast oma rahvast kiiresti koju tulema, sest maa värinast laastatud aladel võivad hakata levima ohtlikud nakkus haigused. 15. Piiri valve amet toonitas, et reisi dokumentideta eesti maalastel või Eestis elavatel välis maalastel liigset viivitust oodata ei ole. 16. Maailma panga arvestuste kohaselt põhjustasid hiid lained nende teele jäänud riikide majandusele hiigel kahju, sest purustasid tuhanded rannikul asunud kuurordid ja elu rajoonid. 17. Meie koolis töötab väga palju vanem õpetajaid.
vabaplaneering, mis oli tegelikult kogukondlikest kammitsatest väljapürgivatele inimestele täiesti meeltmööda. NSVL-s aga Hrustsovi aeg, mis tõi kaasa piiratud vabaduse. 1950.-te lõpu liialdustest vabanemise ja poliitilise sula tähe all projekteeriti kuuekümnendatel aastatel mõningaid modernistlikust vaimsusest kantud hooneid("Vanemuise" teater Tartus). 60-ndatel valmivad esimesed suured paneelelamute rajoonid (Tallinnas Mustamäel ja Tartus Ülejõel.) Ka teadus ei jäänud "ajast maha". See kajastas paljuski sõja dikteeritud suundumusi. Eriti suured jõuoingutused olid suunatud tuumafüüsikale tuuma- ja vesinikupommi loomisele. Lisaks hävitustehnikale jõudsalt arenes ka lennundus, kosmonautika ja arvutite loomine. 50.-60. aastate riietumisstiil Euroopas oli üsna ,,julge": pikk liibuv kleit, kostüüm või kitsa pihiku ja allapoole põlvi ulatuva koheva seelikuosaga
2002 30014 41072 11058 2003 30598 40990 10392 2004 30419 41340 10921 2005 30541 43799 13258 2006 31265 44813 13548 Haldusjaotus Leedus on kolmetasandiline haldusjaotus. Kogu riik on jagatud kümneks maakonnaks (apskritis). Maakonnad jagunevad 2. järgu haldusüksusteks, milleks võivad olla omavalitsused (savivaldyb), rajoonid (rajonas) ja linnad (miestas). Viimased omakorda jagunevad madalaima taseme omavalitsusteks seninija. Seninija võib hõlmata ühe asula, mitu asulat või ka ainult linnaosa. Haldusjaotus Leedu maakonnad: * Alytuse maakond * Kaunase maakond * Klaipda maakond * Marijampol maakond * Panevzysi maakond * Siauliai maakond * Taurag maakond * Telsiai maakond * Utena maakond * Vilniuse maakond Majandus
see üle Vene NFSV Leningradi oblasti koosseisu. Samal aastal eraldati 75% Petseri maakonnast Eesti NSV-st Vene NFSV-le, millest moodustati Leningradi oblasti Petseri rajoon. 23. augustil 1944 eraldati Leningradi oblastist ligikaudne endise Pihkva kubermangu ala, millest moodustati Pihkva oblast. Viimase koosseisu jäi ka Petseri rajoon. Eesti NSV-sse jäänud osa Petseri maakonnast likvideeriti ning liideti Võrumaaga (hiljem peamiselt Võru ja Põlva rajoonid). Selle tulemusel vähenes Eesti pindala ligi 5%-di võrra. Jaanilinn kuulub Venemaa piiritsooni ja pääs linna on piiratud, sealhulgas Venemaa enese kodanikele. Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisel 1991. aastal tunnustas Nõukogude Liit de jure Eesti Vabariiki. Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel kehtestati ajutine kontrolljoon, mis järgis endiste Eesti NSV ja Vene NFSV piire. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist jäi
Selle põhiline teostaja oli KGB. Eesti haldusjaotus Eesti NSV territoorium vähenes peale Teist maailmasõda. Eesti kaotas Narva-taguse ala ja Setumaa (Vene NSFVle). Esialgu säilisid Eesti Vabariigi aegsed maakonnad ja vallad. 1950. aastast alates olid kohalikuks võimuorganiks (võimuorganina juba alates 1945) ja ühtlasi haldusüksuseks (alates 1950) külanõukogud. Suuremateks üksusteks olid rajoonid (esialgu 39). 1952-1953 oli Eesti jagatud kolmeks oblastiks (Tallinna, Tartu, Pärnu). Seejärel olid põhilised haldusüksused jälle rajoonid ja külanõukogud. Rajoonide arvu ja piire muudeti 1959, 1961, 1962, 1964. Suurem osa Eesti NSV perioodist (peale 1964) oli Eestis: · 15 rajooni · paarsada külanõukogu (1964. a. 242, 1989. a. 191) · u. 24 alevit · u. 27 väiksemat linna · 6 vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, Kohtla-Järve, Pärnu, Narva, Sillamäe)
Kordamisküsimused Eesti NSV-st 12. klassile Eesti ajaloo õpik II osa. 1. Muudatused Eesti haldusjaotuses 1944.-1960. Aastatel 1944 -1945 eraldati Eesti territooriumist Narva jõetagune ala ja enamik Petserimaast koos Petseri linnaga, see moodustas 5% Eesti territooriumist. See ala liideti Leningradi ja Pihkva oblasti külge. Esialgu vana haldusjaotus säilis. 1950.a. kaotati vallad ja rajati rajoonid (valitses külanõukogu); maakondade (13) asemele tekkisid rajoonid (39). Lühikest aega oli ENSV jagatud kolmeks oblastiks. [ Hiljem muudeti rajoonide arvu ning 1986 a. alates oli neid 15.] 2. Eesti NSV võimu-ja valitsusorganid. (isikunimesid ei pea pähe õppima va Barbarus) Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis täitis Moskvast tulevaid korraldusi. Kõrgem seadusandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatev organ oli ENSV valitsus. Barbarus oli
1944. aastal toimusid uued lahingud Tartu pärast, mis olid veelgi ägedamad kui kolme aasta eest. Linn oli elanikest peaaegu tühi ja keegi ei kustutanud tulekahjusid. Punaarmee hõivas kesklinna 25. augustil, kuid alles 17. septembril suudeti sakslased välja lüüa ja vahepeal oli linn nende kahuritule all. Nende käigus põles ära Jaani kirik ja Vanemuise teater. Terveks oli jäänud ülikool ja selle lähem ümbrus ning raekoda (joon. 4)(ibid). Joonis 4. 1941-1944 hävinud hooned ja rajoonid. Mustaga on tähistatud üksikud hävinud hooned, halliga hävinud rajoonid. Sõjajärgselt hakati kiirelt linna taas üles ehitama. Kõik elanikud pidid väljaspool tööaega töötama varemete koristamisel ja ehitusplatside ettevalmistamisel. Sellest ajast on pärit praegused suured haljasalad kesklinnas, mis esialgu olid mõeldud ajutisteks (Joon. 5). Hakati ehitama nn hrustsovkasid, kuid tänu Matteusele väljaspool südalinna (ibid)
Selle põhiline teostaja oli KGB. Eesti haldusjaotus Eesti NSV territoorium vähenes peale Teist maailmasõda. Eesti kaotas Narva-taguse ala ja Setumaa (Vene NSFVle). Esialgu säilisid Eesti Vabariigi aegsed maakonnad ja vallad. 1950. aastast alates olid kohalikuks võimuorganiks (võimuorganina juba alates 1945) ja ühtlasi haldusüksuseks (alates 1950) külanõukogud. Suuremateks üksusteks olid rajoonid (esialgu 39). 1952-1953 oli Eesti jagatud kolmeks oblastiks (Tallinna, Tartu, Pärnu). Seejärel olid põhilised haldusüksused jälle rajoonid ja külanõukogud. Rajoonide arvu ja piire muudeti 1959, 1961, 1962, 1964. Suurem osa Eesti NSV perioodist (peale 1964) oli Eestis: · 15 rajooni · paarsada külanõukogu (1964. a. 242, 1989. a. 191) · u. 24 alevit · u. 27 väiksemat linna · 6 vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, Kohtla-Järve, Pärnu, Narva, Sillamäe)
Eestis oli kõrgeim valitseja EKP Keskkomitee esimene sekretär (Karl Säre 1940 1941, Nikolai Karotamm 1944 1950, Johannes Käbin 1950 1978, Karl Vaino (venestaja) 1978 1988). Kõrgeim võim kuulus ENSV Ülemnõukogule (presiidium ja selle esimees). Kõrgeim valitsusorgan oli ENSV Ministrite Nõukogu. Eestit tabasid ka territoriaalsed muudatused. Jaanuaris 1945 võeti ära Narva tagune ala ja Petserimaa. Samuti loodi uus haldusjaotus. 1950 loodi valdade asemel rajoonid ja külanõukogud. 1952 1953 loodi kolm oblastit (Tallinn, Tartu ja Pärnu).
viieks aastaks valitav president. Ühekojalises parlamendis ehk Seimis on 141 liiget ja neid valitakse otsestel üldvalimistel viieks aastaks. Haldusjaotus Leedus on kahetasandiline haldusjaotus. 1. järgu haldusüksused on 60 linna- ja rajooniomavalitsust, mis omakorda jagunevad 2. järgu haldusüksusteks seninija'deks. 19952010 oli riik jagatud kümneks maakonnaks (apskritis). Maakonnad jagunesid 2. järgu haldusüksusteks, milleks võisid olla omavalitsused (savivaldyb), rajoonid (rajonas) ja linnad (miestas). Majandus Eksport Leedu ekspordis on olulisel kohal naftatöötlemissaadused (23%), kerge- (16%), masina- (11%) ja keemiatööstuse toodang (6%), puit ja puidutooted (5%) ning toiduained (5%). Lisaks veetakse välja elektroonikatööstuse toodangut ning autosid peamiselt Venemaale ja Valgevenesse. Kõige enam eksporditakse tooteid Venemaale, Saksamaale, Lätti, Poolasse, Hollandisse, Valgevenesse, Eestisse ja Suurbritanniasse. Eksporditavad tooted Import
ulatuslikud repressioonid dessantude liikumise mahasurumine majanduslik allakäik suurenev mahajäävus Lääneriikidest sõjatööstuse eelisarendamine 4. Missugused muutused toimusid Eestis Nõukogude võimu kehtestamise järel? 1944. aastal taastati Eestis Nõukogude võim. Eesti NSV kaotas Narva jõe tagused alad ja Petserimaa, mis liideti Vene NFSV ga. Uute haldusüksustena loodi rajoonid ja külanõukogud. Kõrgem seadusandlik võim kuulus ENSV Ülemnõukogule, mis valiti ebademokraatlikes tingimustes. Täidesaatev võim kuulus valitsusele, mida esialgu nimetati Rahva Komissaride Nõukoguks. Tegelik võim kuulus kommunistlikule parteile, kusjuures EKP oli allutatud Nõukogude Liidu KPle. 5. Iseloomusta EKP esimeste sekretäride võimul oleku aega! Nikolai Karotamm(1944-1950):
Seda juhtis ENSV Ministrite Nõukogude esimees. Seadusandlikku võimu esindas ENSV Ülemnõukogu juht oli ülemnõukogu presiidiumi esimees. Neil polnud tegelikkuses võimu, ei tohtinud esitada küsimusi jne. Pidid olemas olema vaid välise mulje pärast. Kohalikud võimuesindajad: Rajooni Keskkomitee ja külanõukogu ENSV haldus: Venemaaga taasliideti Tartu rahuga saadud alad. Kuni 1950 säilis endine haldus ja maakonnad, alates sellest aastast olid rajoonid, mitte maakonnad, külad jne. 1952-1953 moodustati 3 oblastit Tallinn, Pärnu ja Tartu, kuid otsustati, et see ei toimi. Alates 1962 moodustati 15 rajooni tänapäevased maakondade piirid STALINISTLIK AEG Stalinismi aja saab jagada kaheks: 1944-1950 võimu ülesehitamise aeg. Oli võimalik elada ilma hirmuta, polnud sellist terrorit, leevendati nõudmisi jne. Rajati kolhoose. See oli alguses keeruline, inimesed ei tahtnud kolhoosi minema.
efektiivsemaks; madaltehnoloogilised mobiilinvesteeringud; taaskasutuselevõetud ressursid; põllumajandussektorist eraldunud töökojad ja abitööstused; HALDUSJAOTUS (L11) Haldus-territoriaalsed muutused Eestis. - Enne II Maailmasõda- vallad ja maakonnad; lisaks Setumaa, puudusid Hiiu, Jõgeva, Põlva, Rapla maakonnad; Lääne- ja Ida-Virumaa koos. - Eestis moodustati külanõukogud valdade kosseisus 1945. aastal. - 1950. aastal asutati rajoonid (39) ja viidi külanõukogud nende koosseisu - Külanõukogude arvu vähendati järk-järgult, 1989.a - Maakondade arv vähenes 15-le 1962.a - 1990. aastate algul nimetati külanõukogud ümber valdadeks ja rajoonid maakondadeks. Algul valdade arv mõnevõrra suurenes, siis hakkas al 1995.a tasapisi vähenema - 2013: 193 valda, 33 linna - 2014: veelgi vähem Suuremate omavalitsusüksuste „plussid ja miinused“. Plussid: suurem
asuvat valda ning Pihkva oblasti koosseisu määrati Petserimaa koos Petseri linnaga 1945 Eesti NSV jagunes 10 maakonnaks ja 236 vallaks. 1946.a loodi eraldi maakonnana Hiiumaa, 1949.a Jõhvi- ja Jõgevamaa. Loodi külanõukogud. 1950 vallad kaotati, maakondade asemele (13) loodi 39 maarajooni 1952-1953 ENSV on jagatud 3 oblastiks: Tallinna, Tartu ja Pärnu 1959 rajoonid reorganiseeriti 1961, 1962 uued reorganiseerimised 1991 Eesti Vabariigi taastamine 1992 uus põhiseadus, uus haldusjaotus (15 maakonda) Eesti iseseisvumise eeldused: 1. Kultuurilised eeldused: * kirjakeele ühtlustumine * eestikeelse kirjasõna ja ajakirjanduse levik * rahva eneseteadvust kujundavate suurürituste (näiteks laulupeod) pidamine * seltsitegevuse aktiviseerumine jne. 2. Majanduslikud eeldused:
hakkama parteile alluma. Rahvusväeosade likvideerimine: 1956 märtsi algul, kui Gruusia rahvusdiviisi üksused keeldusid välja astumast rahva vastu, kes oli tulnud tänavatele Stalini hukkamõistmise vastu protesteerima. Rahvusväeosade olemas olu võimaldas ka enamikul tollastel ajateenijatel läbida teenistus, 1950 keskpaigast saadeti need laiali. Tartu rahulepinguga piir muutus, 5% kaotati. Uus haldusjaotus 1944-1945-ni, Petserimaa Venemaale, 1950 kaotati vallad, moodustati rajoonid(algul 39 rajooni, hiljem 15), linnades täitevkomiteed, külanõukogud, 3 oblastit. Kodanik nationalism- üldmõiste, lööksõna. Võitlus selle vastu oli sisepoliitilise arengu tunnus, selle taga oli ÜK(b)P keskkomitee. EK(b)P 8. pleenum tuli kokku 1950 märtsi II poolel, et arutada olukorra parandamist. Eesti kõrgemat juhtkonda süüdistati möödalaskmistes(natsionalismis, vales kolhoosipoliitikas, halvas kaadrivalikus. Suurpuhastus ametites: Karotamme asemele Ivan Käbin, jt
• Rasketööstus (metallitööstus) • Talude max suurus 30 ha • SOTSIALISM- 14.06.1941 massiküüditamine vangilaagritesse, Siberisse - 14. juuni 1920 massirepressioonid- KÕIGE SUUREM KÜÜDITAMINE!!! POLIITIKA • Võim kommunistidel • Eesti ametnikud vahistati • Uus Nõukogude põhiseadus • Riigikogu-> Ülemnõukogu • Valitsuse uus nimi Rahvakomissoride nõukogu, peaminister Johannes Vares-Barbarus • Maakonnad->rajoonid • Muutus kohtuvõim • Ainuke partei-EKP, esimene sekretär Karl Säre<- riigi kõige tähtsam mees KULTUUR • Range tsensuur • Sotsialistlik realism • Koolides õpiti Vene kultuuri ja ajalugu • EV kultuuri väärtuste hävitamine • Lõhuti monumente • Ateistlik kasvatustöö • Kultuur sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik • Ametist tagandati kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead 5
• Suurima pindalaga vald: Märjamaa • Väikseima pindala vald: Tootsi • Suurima rahvaarvuga vald: Viimsi • Väikseim rahvaarvuga vald: Piirissaare HALDUSMUUTUSED EESTIS: • Enne II Maailmasõda – vallad (1939:248 valda) ja maakonnad (11). Lisaks Setumaa, puudusid Hiiu, Jõgeva, Põlva, Rapla maakonnad; Lääne- ja Ida-Virumaa koos. • Eestis moodustati külanõukogud valdade koosseisus 1945. aastal. • 1950. aastal asutati rajoonid (39) ja viidi külanõukogud nende koosseisu. • Külanõukogude arvu vähendati järk-järgult. • Maakondade arv vähenes 15-le 1962.a. • 1990. aastate algul nimetati külanõukogud ümber valdadeks ja rajoonid maakondadeks. Algul valdade arv mõnevõrra suurenes, siis hakkas alates 1995-st aastast tasapisi vähenema. • 2013 193 valda, 33 linna. • 2014: Veelgi vähem. 2. Eesti omavalitsusüksuste jagunemine suuruse järgi: 3
üliõpilane, kes ei olnud just kõige jõukamast majast. Et endale elatist teenida, ei keeranud nad end halvale teele, vaid üritasid pääseda rasketest olukordadest ausat tööd tehes. Nende ainsaks lootuseks, et saada rikkamaks, oli Rastignac, kes läks Pariisi õppima. Tihtipeale eristatakse inimesi rahakoti paksuse järgi. Tallinnas või mõnes teises linnas ringi sõites, võib märgata, et on tekkinud rikkamate ja vaesemate elanike rajoonid. Ka Balzac on toonud võrdlusi kõrg-ja alamkihi elust. Vanaproua Vaquer pidas Pariisis ühes väga viletsas ja vaeses kohas juba nelikümmend aastat pansioni, milles elasid nii mehed kui ka naised, olenemata vanusest. Maja seinad nägid välja kui vanglamüürid ning õuel elasid koduloomad. Toas oli tunda hallitus lehka ning laes olid vihmavee jäljed. Sellele pansionile vastandusid täielikult kõrgseltskondade uhked, suurte söögitubade ning salongidega elukohad. Kuid
1941 elavnes arreteerimine veelgi, vangistati kõikidesse rahvakihtidesse kuuluvaid inimesi. Represiivpoliitika kulmineerus 1941.a 14. Juunil massiküüditamisega kolmes Balti riigis. Eestis deporteeriti üle 10 000 inimese. Viidi vangilaagritesse kus enamus hukkus, nende pered saadeti asumisele. Haldusjaotus · 1944-45 vähendati Eesti territooriumi · 1950 valdade asemele külanõukogud · 1950 kaotatakse maakonnad (13). Asemele tulevad rajoonid (39). · 1952-53 oblastide aeg Vägivallapoliitika · Poliitika suunaja oli kommunistlik partei ja elluviijad julgeolekuorganid: Arreteerimised Vaimne vägivald Massiküüditamine · Murranguline sündmus 1950 aastatel EKP VIII pleenum võimule said Venemaa eestlased ühiskonnas oli hirmuõhkkond, rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu.
HALDUSJAOTUS (L13) Haldus-territoriaalsed muutused Eestis Enne II Maailmasõda – vallad (1934: 369 valda; 1939:248 valda) ja maakonnad (11). Lisaks Setumaa, puudusid Hiiu, Jõgeva, Põlva, Rapla maakonnad; Lääne- ja Ida- Virumaa koos. Eestis moodustati külanõukogud valdade koosseisus 1945. aastal. Algul oli külanõukogusid 637, valdades keskmiselt 2–3. 1950. aastal asutati rajoonid (39) ja viidi külanõukogud nende koosseisu. Külanõukogude arvu vähendati järk-järgult, 1989.a. 191 KN. Maakondade arv vähenes 15-le 1962.a. 1990. aastate algul nimetati külanõukogud ümber valdadeks ja rajoonid maakondadeks. Algul valdade arv mõnevõrra suurenes (uued: Kiili, Torgu, Kernu), siis hakkas alates 1995-st aastast tasapisi vähenema. 2013 193 valda, 33 linna. 2014: Veelgi vähem Eesti omavalitsusüksuste jagunemine suuruse järgi
1941-1944.a. kuulusid valla alad Saksa okupatsioonile (vaata joonis 4). 1944.a. algas Nõukogude okupatsioon. toimusid territoriaalsed muutused. Narva jõe tagused alad ja suur osa senisest Petseri maakonnast liideti Vene NFSVga. Petserimaa kadus kaardilt. Kaardile ilmusid uued maakonnad: Jõhvimaa, Jõgevamaa, Hiiumaa (Eestis oli 13 maakonda). Joonis 4. 1940.aastate lõpp 1950. viidi Eesti läbi põhjalik territoriaalne muutus. Kaotati vallad ja maakonnad, nende asemele tekkisid rajoonid ja külanõukogud. Rajoone oli kokku 39, senise 13 maakonna asemel. 4. Valla praegune asulate loend Tori vallas on 20 küla ja Tori alevik, mis on vallakeskuseks ning asub Pärnust 27 km kaugusel. Kõige levinumaks küla tüübiks Tori vallas on 51-91 elanikuga(28% külade arvust) ja 15- 50 elanikuga küla. Maakonna külatüübiks 101-200 elanikuga küla. Riiklikult määratleti hääbuvad, perspektiivitud ja perspektiivsed külad. Perspektiivsed
institutsioon, mille eesotsas seisis kunagine vabadussõjalaste propagandajuht Hjalmar Mäe. Alates 1944 Juhtiv koht kommunistlikul parteil, Eesti Kommunistliku Partei juhid olid Nikolai Karotamm (194-1950), Johannes Käbin (1950-1978) ja Karl Vaino (1978-1988). Seadusandlik võimuaorgan oli Eesti NSV Ülemkogu ning täidesaatev võim oli Eesti NSV Ministrite kogu. 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi (Petseri jaNarva tagune ala). 1950 kaotati maakonnad (13), asemele tulid rajoonid (39) Repressioonid okupatsioonide ajal 14.juuni 1941 massiküüditamine, mis toimus kõigis kolmes Balti riigis. Küüditati ligi 10 000 inimest poliitikud, haritlased, sõjaväelased, ettevõtjad. Saksa okupatsiooni aastail hukutati umbes 7800 Eesti elanikku, enamik olid eestlased. Kiiresti täitusid poliitiliste vangidega nii olemasolevad vanglad kui ka loodud koonduslaagrid. Kui algselt olid
Eesti NSV Vahetult pärast Teise maailmasõja lõppemist säilisid (1950. aastani) maakonnad ja vallad. Maakondi tuli aga juurde, Läänemaast eraldus Hiiumaa. Virumaa lagunes kaheks (tuli n-ö Jõhvimaakond). Petseri maakond kadus kaardilt. 1950-90 oli tegemist sellega, et haldusüksusteks olid rajoonid ja külanõukogud. Rajoone oli esialgu 39, ajajooksul jäi rajoone järgi (liideti) 15. 1952-53 loodi Eestisse ka oblastid: Tallinna, Tartu a Pärnu. See tähendas suuremat bürokraatiat. Ülemnõukogu istungitel käidi põhitöö kõrvalt. Alaliselt tegutses Ülemnõukogu presiidium (selle juhti võib võrrelda riigipeaga). Oluline oli aga selles, kes oli konkreetselt partei juht. Kui1944-50 aastani oli võimul Karatam, siis saab rääkida, et Eesti NSV-s olid juhtivatel
institutsioon, mille eesotsas seisis kunagine vabadussõjalaste propagandajuht Hjalmar Mäe. Alates 1944 Juhtiv koht kommunistlikul parteil, Eesti Kommunistliku Partei juhid olid Nikolai Karotamm (194-1950), Johannes Käbin (1950-1978) ja Karl Vaino (1978-1988). Seadusandlik võimuaorgan oli Eesti NSV Ülemkogu ning täidesaatev võim oli Eesti NSV Ministrite kogu. 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi (Petseri jaNarva tagune ala). 1950 kaotati maakonnad (13), asemele tulid rajoonid (39) Repressioonid okupatsioonide ajal 14.juuni 1941 massiküüditamine, mis toimus kõigis kolmes Balti riigis. Küüditati ligi 10 000 inimest poliitikud, haritlased, sõjaväelased, ettevõtjad. Saksa okupatsiooni aastail hukutati umbes 7800 Eesti elanikku, enamik olid eestlased. Kiiresti täitusid poliitiliste vangidega nii olemasolevad vanglad kui ka loodud koonduslaagrid. Kui algselt olid
Suurema osa tarbitavast veest moodustab Balti Elektrijaama jahutusvesi- kokku ca 95% mahust. Vee tarbimise kogumaht sõltub eeskätt Balti elektrijaama töökoormusest, mis korelleerub jahutusvee hulgaga. Ka teiste suurte (tööstuslike) veetarbijate veekasutus sõltub majanduslikust aktiivsusest, mille madalseis oli 1994-95 aastal ning seejärel on aktiviseerunud. Narva linna territoorium on põhiliselt kanaliseeritud. Kanaliseerimata on põhiliselt ühepereelamute ja suvilate rajoonid, kus heitvesi juhitakse kogumiskaevudesse. Kogumiskaevude seisukord on üldiselt halb ja nad on sageli reostuse allikaks. Narva linnas on enamuses ühisvoolne kanalisatsioon. Sadevete kanalisatsioon on linna lõuna osas. Ühisvoolse kanalisatsiooni heitveed juhitakse heitveepuhastuse jaama, sade ja drenaa iveed puhastamata Narva jõkke. Osa ettevõtteid omavad väljalaske Narva jõkke. Narva jõkke on 4 pidevat heitvee väljalasku ja 3 avariiväljalaset, mis kuuluvad linnale.
Täiesti väär esitus, mida isegi viide tõeseks ei muuda. Viidet palun sellegipoolest! Aga koolid närvi- ja psüühikahäiretega õpilastele (nt. Vastseliina EIK), raskete kõnepuuetega lastele (nt. Tartu 1. EIK), sanatoorsed koolid erinevate tervisehäiretega lastele (nt. Keila-Joa SIK) jne. Õige sõnastus: Loodi koole kuulmis-, vaimu- ning nägemispuudega lastele. Tol perioodil loodi ka teisi koole. Märkimisväärse erandina olid Tartu ja Tallinna rajoonid, kus oli rohkem vastavaid koole. Üldiselt loodi puuetega lastele suurematesse rajoonidesse umbes kolm kooli. ENSV Haridusministeeriumi haldusse kuulus seitse sanatoorset raskete tervisehäiretega laste kooli, nende seas Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool, Kose-Lükati Sanatoorne Metsakool, Helmme Sanatoorne Internatkool, Haapsalu Sanatoorne Internaatkool, Vastselinna Eri- Internaatkool, Piusa Eri-Internaatkool. [2]
lõplikult alla ja hakkasidki kommunismi teenima 5. Millised muutused toimusid sõjajärgsetel aastatel Eesti haldusjaotuses, maaelus ja tööstuses? · Oli 13 maakonda. Rajoonide asemele moodustati 3 oblastit, mis likvideeriti 1953 ning asendati 5 vabariikliku alluvusega linnaga ning oli 30 rajooni. Tartu rahulepinguga piir muutus, 5% kaotati. Uus haldusjaotus 1944-1945-ni, Petserimaa Venemaale, 1950 kaotati vallad, moodustati rajoonid(algul 39 rajooni, hiljem 15), linnades täitevkomiteed , külanõukogud, 3 oblastit. · Maaelu hakkas hääbuma, linnastumine · Algas industrialiseerimine. Võõrtööliste sissetoomine ja rõhk oli rasketööstuses 6. Millal ja miks hakati looma kolhoose? Mida kujutas endast kolhoos? Kolhoos oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev majand. Kolhooside loomine toimus Nõukogude Liidus aastatel 19291933 kollektiviseerimise teel
3. ENSV 1944 1991. Piiride muutumine. Aastatel 1944 1945 vähendati Eesti territooriumi: 3 Narva jõe taga asuvat valda liideti Leningradi oblasti külge. Suurem osa Petserimaast koos Petseri linnaga arvati Pihkva oblasti koosseisu. Petseri maakond kaotati ja sellest järelejäänud alad liideti Võrumaaga. Esialgu säilitati olemasolev haldusjaotus: 1945.aastal jagunes ENSV 10 maakonnaks ja 236 vallaks.1950.aastal vallad kaotati, loodi külanõukogud. Maakondade asemel loodi rajoonid. (1949.aastaks oli loodud 13.maakonda, selle asemel loodi 39 rajooni). 1952 1953 oli ENSV jagatud kolmeks oblastiks. Poliitiline juhtimine. VIII pleenum. ENSV poliitiline juhtimine oli analoogiline NSV Liidu omaga. Juhtiv koht kommunistlikul parteil (EKP Eestimaa Kommunistlik Partei). EKP juhid: 1940 1941 Karl Säre; 1941 1950 Nikolai Karotamm, 1950 1978 Johannes Käbin, 1978 1988 Karl Vaino, 1988 1990 Vaino Väljas
Narva linn koos ümbruskonnaga Peterburi kubermangu all Setumaa Pihkva kubermangu all 1917a. Eesti sai I korda ühtseks territoorumiks nim. EESTIMAA RAHVUSKUBERMANGUKS: pealinn Tallinn; Vabadussõjas tuli juurde(Tartu rahulepe): 1.Narva tagused; 2. Perterimaa; 3. Valga poolitati 17. Eesti haldusjaotus 1918 Eestis Vabariigis on põhiüksusteks maakonnad, linnad ja vallad. Eesti NSV haldusjaotuse üksused on rajoonid, vabariigi alluvusega linnad, rajoonilise alluvusega linnad, linnarajoonid, alevid ja külanõukogud. Eesti territooriumi jagunemist haldusüksusteks nimetatakse haldusterritoriaalseks korralduseks. Maaasustuse kujunemist on oluliselt mõjutanud eri aegadel toimunud maareformid. 1920. aastatel toimunud maareform, mis kattis põllumajanduseks sobivad maad asuniketalude võrguga. Ametlikult kaotati kihelkonnad haldusjaotuse üksustena 1926. aastal. Seega oli 1939. aastaks Eestis 11 maakonda
Narva linn koos ümbruskonnaga Peterburi kubermangu all Setumaa Pihkva kubermangu all 1917a. Eesti sai I korda ühtseks territoorumiks nim. EESTIMAA RAHVUSKUBERMANGUKS: pealinn Tallinn; Vabadussõjas tuli juurde(Tartu rahulepe): 1.Narva tagused; 2. Perterimaa; 3. Valga poolitati 17. Eesti haldusjaotus 1918 Eestis Vabariigis on põhiüksusteks maakonnad, linnad ja vallad. Eesti NSV haldusjaotuse üksused on rajoonid, vabariigi alluvusega linnad, rajoonilise alluvusega linnad, linnarajoonid, alevid ja külanõukogud. Eesti territooriumi jagunemist haldusüksusteks nimetatakse haldusterritoriaalseks korralduseks. Maaasustuse kujunemist on oluliselt mõjutanud eri aegadel toimunud maareformid. 1920. aastatel toimunud maareform, mis kattis põllumajanduseks sobivad maad asuniketalude võrguga. Ametlikult kaotati kihelkonnad haldusjaotuse üksustena 1926. aastal. Seega oli 1939
aasta alguseks suutis okupatsioonivõim relvastatud vastupanu liikumise maha suruda 1950.21-26.märts-Toimub EKP Keskkomitee VIII pleenum, millele jä stalinismi kõrgperiood eestis. Pleenumil süüdistati Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda kodanliku natsonalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus. N.Karotamm vabastati parteijuhi kohalt 1950 märts J.Käbinist Eesti NSV "esimene mees" 1950 Küüditamine Petserimaal 1950.sügis Maakondade asemel luuakse rajoonid Rajoniseerimisel moodustati 39 maarajooni 1951.a lõpuks jõudis kollektiviseerimine Eesti NSVs põhijoontes lõpu (95% kõigist talumajap oli kolhoosides) 1951. Asutatakse Eesti Põllumajanduse Akadeemia Ameerika Hääl"alustab eestikeelsete saadete edastamist 1952-Asutatakse Tallinna Pedagoogiline Instituut 1952-1953 Eesti NSV jaguneb Tallinn, Tartu, Pärnu oblastiks 1953. Oli põllumajandus alla käinud. Ametliku propaganda järgi olid
1945 - Eesti territooriumi vähendati Venemaapoolt jõuga 5% võrra. Leningradi oblastiga liideti Narva jõe tagust valda. Petseri maa liideti Pihkva oblastiga. eestisse allesjäänud Petserimaa liideti Võrumaaga. Muudeti ka Eesti ja Läti vahelist piiri. 1945 muudeti ka Eesti haldusjaotust. Alles jäi 10 maakonda ja 236 valda. 1946 loodi Hiiumaa maakond. 1949 loodi Jõhvi- ja Jõgevamaa. Moodustati valdadest külanõukogud. 1950 vallad kaotati. Sügisel loodi rajoonid. Algselt oli neid 39. 1952/53 oli Eesti jaotatud kolmeks oblastiks (Tallinna, Tartu ja Pärnu). Rajoone hakati reorganiseerima. Alguses tehti mõned juurde, kuid siis hakati neid liitma (1961/1962). 50. lõpus ja 60. alguses oli kaks linnapiirkonda - Narva ja Kohtla-Järve. Linnad olid jaotatud vabariikliku alluvusega linnad ja rajooni keskused. Vabariikliku allusvusega linnad olid: Tallinn, Kohtla-Järve, Narva, Tartu, Pärnu.
- ükski Eesti taustaga mees pole NSVL liidrite hulgas I Haldusjaotus 1944/45 äralõiked Vene NFSV-le(Narva jõe tagune ja Petseri pk) 40-te II poolel tekitati juurde paar maakonda 1950 põhjalik haldusreform. 39 väikest rajooni, vallad külanõukogudeks koos piiride muutusega 1952-53 Eestis 3 oblastit kõrgema üksusena 60-te algul väikemaakondade ühendamine, kujuneb tänapäevasega sarnane haldusjaotus, 1991 rajoonid nimetati maakondadeks ja vallad külanõukogudeks Piiritsoonid- saared ja osa põhjarannikust, kuhu mittesealne elanik sai vaid erilubadega/küllakutsetega II Riiklik süsteem Ainuke partei- Eestimaa Kommunistlik Partei(EKP) , mitte iseseisev partei, vaid NLKP regionaalorganisatsioon, liikmelisus on NLKP, mitte EKP. KP riigis juhtiv ja suunav jõud. Juhtorganiks EKP Keskkomitee ja selle Büroo EKP I sekretärid 1940.41 Karl Säre (langes sakslaste kätte)
97 km2. Saarel on mitmeid erinevaid filme jäädvustatud. -8- Prantsusmaa Kristel Tilk Mis on Épernay? Linn Marne alal Põhja-Prantsusmaal, 130 km Pariisist. Linn asub Marne vasakul nõlval, Cubry oru otsal. Linna keskel kõige vanimas kohas on tänavad kitsad ja korrapäratud; ümbritsevad rajoonid on rohkem modernsed ja avaramad, La Folie itta, näiteks paljute viinamarjaistandusi omavad rikkurid oma villadega. Linn on ka levinud Marne paremale nõlvale. Üks linna kirikutest on säilitanud 16.ndast sajandist vitraazi. Kõige kuulsam tänav Épernay's on Sampanja Allee (Avenue de Champagne). Épernay ongi tuntud põhiliselt oma kuulsate Sampanjade, viinamarjaistanduste poolest. Mis on Camaret-sur-Mer? Ta on linn või küla, mis asub Loode-
kaubandusettevõtet. 1940.a. elas Võrus 6600 inimest. Nõukogude perioodil hakati Võru linna rajama suurettevõtteid - mööblivabrik, gaasianalüsaatorite tehas, piimatoodete kombinaat, ehitusettevõtted, jalatsivabrik jt. Võru linna elanikkond suurenes 18 000 inimeseni. Ehitati mitu uut paneelelamurajooni (Võrusool Luha tänava ja Nöörimaal Vilja tänava piirkonnas) Liitval ja Kubjal kujunesid välja individuaalmajade rajoonid. Suurenes linna territoorium. Nõukogude plaanimajandusliku korra kokkuvarisemine tõi kaasa tõsised majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid. Samas andis turumajanduslikel suhetel põhinev uus majanduskorraldus vabas Eestis ka väikesele Võrule uued, kaasaegsed võimalused edeneda ja areneda igas
ARPA-sse salvestatud kaarte tuleb kasutada lisaks teistele navigatsioonisüsteemidele, mitte aga neist eraldi, iseseisvalt. Ootamatused Reisi planeerimise ajal peab määrama kindlaks ka võimalik tegutsemisplaani ootamatuste korral. See peab selgelt olema ära näidatud kaardil, et vahitüürimees ei peaks hakkama kriitilises olukorras raiskama aega tegutsemisplaani otsimiseks. Ootamatuste plaan peaks sisaldama: alternatiivsed marsruudid ohutud ankruplatsid oote rajoonid varukaid sadamas On arusaadav, et hädaolukorras võivad ülesse kerkida rajoonides, kus laeva manööverdamine võib olla limiteeritud süvisega või loodetega, kui laev võib rajooni siseneda ainult tõusu "aknas". Sellised piirangud peavad olema kindlasti ära näidatud. Eelseisva reisi analüüs Eelseisvat reisi analüüsitakse tüürimeeste koosolekul. Analüüsi aluseks on teave sõidurajooni navigatsiooniohtudest ja muudest
ARPA-sse salvestatud kaarte tuleb kasutada lisaks teistele navigatsioonisüsteemidele, mitte aga neist eraldi, iseseisvalt. Ootamatused Reisi planeerimise ajal peab määrama kindlaks ka võimalik tegutsemisplaani ootamatuste korral. See peab selgelt olema ära näidatud kaardil, et vahitüürimees ei peaks hakkama kriitilises olukorras raiskama aega tegutsemisplaani otsimiseks. Ootamatuste plaan peaks sisaldama: alternatiivsed marsruudid ohutud ankruplatsid oote rajoonid varukaid sadamas On arusaadav, et hädaolukorras võivad ülesse kerkida rajoonides, kus laeva manööverdamine võib olla limiteeritud süvisega või loodetega, kui laev võib rajooni siseneda ainult tõusu "aknas". Sellised piirangud peavad olema kindlasti ära näidatud. Eelseisva reisi analüüs Eelseisvat reisi analüüsitakse tüürimeeste koosolekul. Analüüsi aluseks on teave sõidurajooni navigatsiooniohtudest ja muudest
25. märts 1949 Suurküüditamine Balti riikides kevad 1949 Eestis teostub sundkollektiviseerimine 1949 Hiina Rahvavabariigi loomine 1950 1953 Korea sõda 1950 Rajoneerimine Balti riikides 21.26. märts 1950 EKP VIII pleenum, millele järgneb stalinismi kõrgperiood Eestis 1950 Küüditamine Petserimaal 1950 Maakondade asemel luuakse rajoonid Eestis. Kaart. 1951 Asutatakse Eesti Põllumajanduse Akadeemia 1951 ,,Ameerika Hääl" alustab eestikeelsete saadete edastamist 1952 Asutatakse Tallinna Pedagoogiline Instituut 1952 1953 Eesti NVS jaguneb Tallinna, Tartu ja Pärnu oblastiks. Kaart. 1951 San Francisco rahuleping, Jaapan vabaneb USA okupatsioonist 1953 Stalini surm 1953 Berliini ülestõus
Kogu sellele enneolematult kirevale melule pani aga krooni pähe populaarne rahvajuht Edgar Savisaar, kes ühes aprillikuises saates ,,Mõtleme veel" kuulutas üle terve Eesti, et käes on aeg asutada rahvarinne. Mitte küll Nõukogude Liidust lahkulöömiseks, vaid just vastupidi, perestroika toetuseks. Ja enam pikemalt mõtlemata asutatigi kohe pärast saate lõppu sealsamas telemajas rahvarinde algatuskeskus. Üleüldine käärimine levis Tallinnast ja Tartust ka provintsidesse. Rajoonid, alevikud ja isegi külad ärkasid talveunest. Kohalikud ajalehed võtsid tagasi omad vanad nimed ,,Saarte Hääl", ,,Läänlane", ,,Viru Sõna", ,,Sakala". Kingissepast sai uuesti Kuressaare. Haapsalu rajoon kuulutas jaanipäeva pühaks. Ning igal pool üle maa hakkas sündima rahvarinde tugirühmi nagu seeni pärast vihma. Rohelised ja muinsuskaitsjad, rahvusliku sõltumatuse partei ja rahvarinne asusid kordamööda kruvima vabadusliikumise tempot
võitlejatest. Venemaa eestlastest, vähesel määral muulastest. 2. Muudatused Eesti territoriaal- ja haldusjaotuses. TV lk. 37 ül. 2. Eestilt võeti suurem osa Petseri maakonnast koos Petseri linnaga ja Piirid liideti Pihkva oblastiga. Veel võeti Narva jõe taga asuvad 3 valda ja liideti Leningradi oblastiga 1950. a vallad likvideeriti, asemele loodi rajoonid ja külanõukogud Vallad + 1 linnapiirkond Maakonnad Juurde loodi 3 maakonda: Hiiu-, Jõhvi- ja Jõgevamaa. 1950.a maakonnad likvideeriti. Oblastid Loodi 3 oblastit: Tallinn, Tartu ja Pärnu 3. EK(b)P VIII pleenum. TV lk. 39 ül. 1. Missugune vastuolu oli EK(b)P 8 Milles süüdistati ENSV juhte? pleenumi otseseks põhjuseks
Poliitilised olud 4 Vastupanu ja repressioonid 6 Majandus ja rahvastik 7 Kultuurielu põhijooned 8 Eestlased maailmas 10 Lõppsõna 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Teises maailmasõjas sai Eesti rängalt kannatada. Rahvas vähenes ligi veerandi võrra. Paljudes linnades olid ülisuured purustused. Pea pooleldi hävisid ka tööstused ja põlevkivi rajoonid. Sadamad olid hävitatud, raud- ja maanteed purustatud. Põllumajanduses langes saagikus ja kariloomade arv. Katse iseseisvusele taastamiseks luhtus ning Eesti langes uuesti, sedapuhku peaaegu pooleks sajandiks, Nõukogude Liidu võimu alla. Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimustruktuur Nõukogude võimu taastamine algas Eestis koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel.
Nõukogude aja lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 20.08.1991 koostati dokument Eesti Riiklikust Iseseisvumisest. Eesti piiride ja haldusjaotuste muutused aastail 1944-1953: Aastatel 1944-1945 eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast koos Petseri linnaga (u 5% Eesti territooriumist) ning liideti Leningradi ja Pihkva oblasti külge. Esialgu vana haldusjaotus säilis. 1950. Aastal kaotati vallad ja moodustati rajoonid (ja nende ülesandeid asusid täitma külanõukogud), maakondade (13) asemele moodustati 39 rajooni, lühikest aega (1952-1953) oli Eesti NSV jagatud kolmeks oblastiks. 2. Poliitilised olud: 1950 aasta märtsi teisel poolel EK(b)P VIII pleenum Venemaa võimumeestel oli vaja eemaldada liiduvabariigi senine tippjuhtkond, kes oli nakatunud kodanlikust natsionalismist. Üldisemateks põhjusteks: juhtkonda süüdistati kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras
1941-44 saksa okupatsioon. 1944- 1991 vene võim Eestis. Võimu poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eestil oma hümn, vapp, lipp ja valitsemisorganid. Tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Esialgu säilisid Eesti aegsed vallad ja maakonnad, 1950 oli haldusreform ja vallad ja maakonnad kaotati ,pärast jäi alles 15 rajooni. 1952-53 oli eesti jaotatud kolmeks oblastiks: Tallinn, Pärnu ja Tartu. 1991 muudeti eesti taas iseseisvaks. 1990 nim rajoonid ümber maakondadeks. Sfragistika def ja põhimõisted-Ajaloo abiteadus, mis käsitleb pitsateid ja pitsereid. Pitsat- metallist, kivist, luust, klaasist vm materjalist vorm, millesse on süvendatud kujutis. Pitser- pitsati jäljend plastses aines ( savi, vaha vms) või värvis. Pitseriga pitseeritakse anumaid, ruume, kirju, et vältida soovimatut kasutamist ja tõendatakse nende ehtsust. Esimene pitser Mesopotaamiast. Sekreetpitsat- salajane pitsat. Pitseri legend- tekstiosa, mis on pitseri all
annaabi.ee 
