veelised: mariinsed, limnilised: rannavallid, rannaastangud, kaldavallid M A A T E A D U S Murrutuskulpad M Murrutus e. abrasioon on maismaa purustamine lainetuse A toimel. Abrasiooni tõttu tekkivad murrutusjärsakud, mille alumises A osas võivad esineda murrutus- kulpad ja koopad. T E A D U S veelised: sulfosioonilised: põhjaveega kivimeist ja setteist kivimiosakeste M mehhaaniline väljakanne (orud, koopad) A A
Sademete ja auramise vahekord. Merehoovused, mis paigutavad vett ümber. + konkreetsete mere soolsust mõjutab jõgede sisevool. Merevee omadused Soolsus Tihedus Temperatuur Tv lk. 57 h. 9 Mida väiksem on laiuskraad seda kõrgem temperatuur Mida väiksem on laiuskraad seda väiksem tihedus Mida suurem on temperatuur seda väiksem tihedus Mere geoloogiline tegevus Kulutav tegevus ehk murrutus ehk abrasioon Järskrannik, rannaastang Kuhjav tegevus ehk akumulatsioon Laugrannik, rannavallid (suur lainetus), barrid (mere põhi lainetab. Väikese lainetuse ühesuunaliste tuulte ja hoovuste mõjul) Rannikul esinevate pinnavormide kujunemine oleneb eelkõige: Lainetuse tugevus Kivimite vastupidavus lainetusele Tektoonilised liikumised (maapinna tõus ja vajumine) Lisaks võivad veel eelnevale kaasa aidata mõned teised tegurid
Stalaktiidid - laest tilkuvad tilkekivid karstikoobastes Stalagmiidid - karstikoopa põrandal olevad sambakujulised tilkekivid Kuidas tekib põhjavesi? Osa vihma- ja lumesulamisvetest imbub maapinda ja jääb kivimite lõhedesse, pooridesse ja tühimikesse. Nimeta maapealseid ja maaaluseid karstivorme Maapealne - kuristu Maa-all - karstikoopad Mis põhjustavad maalihet? Pärast vihma muutub pinnas mäenõlval raskeks põhjavee mõjul ja vajub allapoole. Kus on lainete purustav mõju e. murrutus kõige suurem? Merre ulatuvatel poolsaartel ja neemedel Kus on Eestis lainete mõjul tekkinud järsakud? Osmussaarel, Rannamõisas, Väike-Pakri saarel Kuidas tekivad maasääred? Tuuled puhuvad piki randa ja panevad vee ühes suunas liikuma, kusjuures setted kanduvad kaugele merre. Fjordirannik - kõrge kaljune rannik, mis on liigestatud kitsaste, sügavate ja kaugele maismaasse ulatuvate lahtede poolt. (Skandinaavias)
tüüpiliseks õgurannikus, vaid raugastub peale pikaajalist ja aeglaselt kulgevat, kuid vähetulemuslikku õgvenemisstaadiumi ikkagi lahelise rannikuna. Niisugustele tugeva lainetuse eest kaitstud piirkondadele on omane kas vähene vanemate setete kulutus või tagasihoidlik, tavaliselt aleuriitsete setete kuhjumine ning siin kujunevad möllirannad. Muutunud sirgjooneliseks *RANNAJOONE ÕGVENEMISE põhjuseks on intensiivne murrutus neemikute tipus, kuhu põhjareljeefi iseärasuste tõttu koondub tormilainete energia. Kujunenud murrutusmaterjal liigub sealt lahepäradesse neid aegalaselt täites, kuhjerandu kujundades. Inimtegevus rannikul. Konflikt-inimene ja loodus. Oskus elada rahus mererannaga. Tavainimesele on rannik päevitamiskoht. Aga kui seal midagi teha tahetakse, peab arvestama rannikute tekkega, inimesed peavad arvestama kliimaga, võimalike kliimamuutustega.
jõed(toovad setteid, delta rannik) ja inimene(tallab, kaitserajatised). Rannajoone õgvenemine rannajoon muutub sirgemaks, omane kulutusrandadele poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui lahtedes, kus vesi on tavaliselt madalam ja lainete jõud väiksem. Tugev lainetus: rannavallid(rannajoonega paralleelsed settevallid), nõrk lainetus: barrid(kuhjunud peenem settematerjal, mille vesi haarab tagasi valgudes, veealune vall). Murrutus: murrutuskulbas rannik taandub(pankrannik). Setete liikumine paralleelselt rannajoonega setete pikiränne. Kohtades, kus rannajoon muudab järsult suunda, võib setete pikirände tulemusena hakata kujunema maasäär. Kõige paremini kaitsevad randa setted. JÕGEDE TOITUMINE JA VEEREZIIM o Jõed on ühed olulisemad veeringega seotud ainete ümberpaigutmisega lülid. o Jõed toituvad:
liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist. Mõhn on liustikujõesetetest koosnev positiivne pinnavorm. Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva läheda Luide on tuuletekkeline positiivne pinnavorm. Maavälis jõud kannavad lahtimurtud kivi osakesi edasi kuni neil enegriat jätkub., ja siis kuhjuvad ühte kohta. 11.Rannikud Murrutus on merelainete ja nende poolt kantud kivimilise materjali teostatud abrasioon. Murrutuse läbi tekivad näiteks pangad, murrutuskulpad ja murrutuslava. Skäärrannik on rannikutüüp, kus keerukalt liigestunudel kerkival laugrannikul paiknevad skäärid peamiselt kristalseist kivimeist koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud. Skäärrannik on iseloomulik Soomele, Rootsile, Norrale, Kanadale ja Karjalale, Laadoga järve rannikule
magmakolde, kust ülespoole liikuvad ja järk-järgult maapinnale pressitav basaltne magma tekitab maapinnal ulatuslikke laavavoole, millest ajapikku sirguvad hiiglaslikud kilpvulkaanid. Koos laamaga liikuv vulkaan kaugeneb pikkamisi fikseeritud magmakoldest ning selle aktiivsus hääbub. Katkematult ülespoole surutavast magmast tekib aga kõrvale uus vulkaan, samas kui hääbuval vulkaanil võtavad aegamööda võimust kulutavad loodusjõud, eelkõige erosioon ja ookeanilainete murrutus. Selliseid statsionaarseid maasisemuse magmakoldeid kutsutakse kuumadeks punktideks. Praegu Hawaii saarestiku noorima saare, Suursaare all olev kuum punkt on samas kohas paiknenud juba umbes 70 miljonit aastat. Seda tunnistab ligi 200 kustunud vulkaani jada, mis jätkub Hawaii saarestikust esialgu üksikute veepinnale kerkivate atollidena, hiljem aga pideva veealuse ahelikuna (Keisriahelik) umbkaudu 3000 km loodesse, ulatudes kaugel põhjas asuva Aleuudi süviku naabrusesse
peenemaks, ümaramaks ja paremini sorteerituks muutub materjal. Settimine ehk akumulatsioon on murenemisproduktide kuhjumine. Allpool settib rohkem. 17.Tuule tegevusega seotud geoloogilised protsessid- Kulutav tegevus, edasikanne ja akumulatsioon-tekivad tuulevired ja luited. Transpordi käigus osakesed ümardatakse, peenestatakse ja sorteeritakse. Tuuleerosioon-seenkaljude teke. Deflatsioon ehk setete ärakanne tuule poolt. 18.Merede geoloogilise tegevusega seotud protsessid: Kulutus ehk murrutus, Transport, Akumulatsioon, settimine. Rannajärsakutelt lahti murtud materjal kulutatakse ja sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. 19.Jõgede geoloogilise tegevusega seotud geoloogilised protsessid: Jõed on oluline geoloogiline välisjõud, uuristades maapinda ja kandes maismaa kulutamisel tekkinud murendit siseveekogudesse ja ookeani. Erosioon-tahkete osakeste ja lahustunud komponentide eemaldamine algsest kivimkehadest
kujundab peamiselt lainetus. 9. Mis on rand? Rand on rannavööndi (e randla) osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab. Ranna maismaalist osa, mis keskmise veetaseme korral asub veepiirist kõrgemal, nimetatakse ajurannaks; veealust osa aga pagurannaks. 10. Mis on leetseljak e rannabarr? Leetseljak e rannabarr on meres või suurjärves rannajoonega rööbiti paiknev kuhjevall või liivamadal, mis on kujunenud setete ristirände tulemusel. 11. Mis on abrasioon e murrutus? Abrasioon e murrutus on maismaa purustamine lainetuse toimel. Abrasiooni tõttu tekkivad murrutusjärsakud, mille alumises osas võivad esineda murrutuskulpad ja koopad. 12. Mis on laguun? Laguun on rannikumere osa (enamasti madal laht), mis on põhiveekogust maasäärega osaliselt või täielikult eraldatud. 13. Mis on fjord? Fjord e lõhang on pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin. Teiste sõnadega: fjord on üleujutatud ruhiorg e troog. 14
Stalaktiidid- koopa laest rippuvad jääpurikataolised tilkekivid( Nagu Damlates Gate'is Türgis) Stalagmiidid- koopa põrandalt kõrgemale kasvavad sammas või koonilised tilkekivid( Türgis, mille taha oli valgustus peidetud) Kanjon- piklik, sügav ning kitsas järsuseinaline org( tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena) Rannik- randlat ja sellega piirnevat merepõhja ja maismaad hõlmav vöönd Randla- mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab lainetus Murrutus ehk abrasioon- maismaa purustamine lainetuse toimel Klint- erosiooni tulemusena tekkinud vertikaalne sein Laguun- looduslik veekogu, mis on maaäärega osaliselt või täielikult eraldatud Limaan- väljavenitatud lahelaadne üleujutatud jõe suu, mis on muutunud madalaks laheks. Tekib ranniku vajumisel Estuaar ehk lehtersuue- jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud Delta ehk suudmemaa- jõesetete kujunemise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu
Murrutusjärsaku jalamil, iseäranis seal, kus paljanduvad kõrgemal asuvaid vähem vastupidavad kivimid, on tekkinud õõsi, mida nim. murrutuskulpadeks. Nt. Suurupi pls. põhjarannikul olevas murrutuskulbas on 6,5 m sügavune ja suudmes 2,5m kõrgune samanimeline koobas. Murrutuse kestmisel taanduvad järsakud aegamööda maa suunas ja nende jalamil kujuneb tasane, veidi lainjas või mügerik murrutus ehk abrasioonilava. Murrutus on kõige tugevam merre ulatavatel neemedel, nende vahelistes lahtedes toimub setete akumulatsioon. 2. Lainete kuhjaval tegevusel ehk akumulatsiooni tulemusel. Merelisi kuhjevorme leidub Eestis märksa enam kui kulutusvorme. Eesti vanadel randadel on settimine toimunud peamiselt tugevasti liigestatud lahelisel laugrannal, mida iseloomustab väikese kaldenurgaga rannanõlv ning madal rannikumeri. Kuhjevormid: 1
Mis on alluuvium? Vooluvee poolt tekitatud sete Mis on delta? jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu Mis on limaan? jõeoru suudmealal moodustunud pikk kitsas merelaht Mis on estuaar? jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud Mis on kanjon? piklik, kitsas ja sügav järskude seintega org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena. . Mis on rand? randla maismaaline osa. Mis on abrasioon e murrutus? Lainete kulutav tegevus Mis on laguun? looduslik veekogu ), mis on põhiveekogust maasäärega osaliselt või täielikult eraldatud
lainetus. 9. Mis on rand? Rand on rannavööndi (e randla) osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab. Ranna maismaalist osa, mis keskmise veetaseme korral asub veepiirist kõrgemal, nimetatakse ajurannaks; veealust osa aga pagurannaks. 10. Mis on leetseljak e rannabarr? Leetseljak e rannabarr on meres või suurjärves rannajoonega rööbiti paiknev kuhjevall või liivamadal, mis on kujunenud setete ristirände tulemusel. 11. Mis on abrasioon e murrutus? Abrasioon e murrutus on maismaa purustamine lainetuse toimel. Abrasiooni tõttu tekkivad murrutusjärsakud, mille alumises osas võivad esineda murrutuskulpad ja koopad. 12. Mis on laguun? Laguun on rannikumere osa (enamasti madal laht), mis on põhiveekogust maasäärega osaliselt või täielikult eraldatud. 13. Mis on maasäär? Maasäär (ka säär) on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm
Küll on aga maailmamere osaks riimveeline Läänemeri. Merepinda mõjutavad lained, hoovused, looded jne. Maailmamerd jaotatakse kokkuleppeliselt neljaks (harvem viieks) ookeaniks. Kindlalt on ookeanideks Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri, mõnikord loetakse ookeaniks ka Lõuna-Jäämerd ehk Lõunaookeani. Rannaprotsessid- on rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. Lainete purustav tegevus murrutus ehk abrasioon Lainete kuhjav tegevus ehk akumulatsioon. Eesti liivarandadest: 70% allub purustustele, 20% on stabiilsed, 10% veel kuhjelised. Rannavallid- rannajoonega paralleelsed ja sellest kõrgemal paiknevad mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid või seljakud. Kujunevad tormilainetuse kuhjaval tegevusel. Järskrannik- järsult sügavneva merepõhjaga rannik. Laugrannik- lauge reljeefiga rannik. Kogu Eesti rannik on laugrannik.
6. Mis on estuaar? sügav, mere poole laienev lehtrikujuline jõe suue. 7. Mis on kanjon? kitsas ja sügav org, mis on tekkinud vooluvee uuristava tegevuse toimel kergesti kuluvates kivimites 8. Mis on rannavöönd e randla? Mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab peamiselt lainetus 9. Mis on rand? merd või järve ääristav maismaaosa, mida mõjutab lainetus 10. Mis on leetseljak e rannabarr? merest väljaulatuv piklik liivavall 11. Mis on abrasioon e murrutus? maismaa purustamine lainetuse toimel. Abrasiooni tõttu tekkivad murrutusjärsakud, mille alumises osas võivad esineda murrutskulpad ja koopad. 12. Mis on laguun? madal veekogu, mis on maasäärega merest eraldatud või ühenduses ainult kitsa väina kaudu 13. Mis on maasäär? kitsast poolsaart moodustav settevall meres 14. Mis on fjord? pikk, kitsas ja sügav järskude kõrgete kallastega laht 15. Mis on deflatsioon? tuule kulutav tegevus, setete ärakanne tuulte poolt 16. Mis on barhaan
kaitserajatised). · Rannajoone õgvenemine rannajoon muutub sirgemaks, omane kulutusrandadele poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui lahtedes, kus vesi on tavaliselt madalam ja lainete jõud väiksem. Tugev lainetus: rannavallid(rannajoonega paralleelsed settevallid), nõrk lainetus: barrid(kuhjunud peenem settematerjal, mille vesi haarab tagasi valgudes, veealune vall). Murrutus: murrutuskulbas rannik taandub(pankrannik). · Setete liikumine paralleelselt rannajoonega setete pikiränne. Kohtades, kus rannajoon muudab järsult suunda, võib setete pikirände tulemusena hakata kujunema maasäär. Kõige paremini kaitsevad randa setted. JÕGEDE TOITUMINE JA VEEREZIIM o Jõed on ühed olulisemad veeringega seotud ainete ümberpaigutmisega lülid. o Jõed toituvad:
sisemaale. Maasäär ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ja teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Rannik randlat ja sellega piirnevat merepõhja ja maismaad hõlmav vöönd. Randla e rannavöönd mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab peamiselt lainetus. Randla jaguneb veealuseks rannakuks e rannanõlvaks ja maismaaliseks rannaks. Murrutus e abrasioon maismaa purustamine lainetuse toimel. Abrasiooni tõttu tekkivad murrutusjärsakud, mille alumises osas võivad esineda murrutuskulpad ja koopad. Klint- erosiooni tulemusel tekkinud vertikaalne sein. Sulfosioonilised: põhjaveega kivimeist ja setteist kivimiosakeste mehhaaniline väljakanne (orud, koopad). Badland ariidsetes (kõrbelistes) piirkondades, kus pehme kivim on välja uhutud ja erodeeritud vee ja tuule poolt. 54
Niiluse suue LIMAANRANNIK (LIMAAN - jõe suudmesse tekkinud merelaht, ESTUAARSUUE) Musta mere rannik, Amazonas LAGUUNRANNIK (LAGUUN - merelaht, mida eraldab merest SETTEVOOL e. MAASÄÄR) DALMAATSIA RANNIK - ranniku lähedal palju väikeseid madalaid saarekesi Aadria mere ääres RIARANNIK (RIA - mandrisse lõikunud laht, mida eraldavad üksteisest mäeahelikud, ja mis on tekkinud jõeorgude üleujutusel Pürenee poolsaare põhjaosa MERE KULUTAV TEGEVUS e. MURRUTUS e. ABRASIOON Rannik muutub sirgemaks e. õgvendub MURRUTUSKULBAS - rannajärsakus (pangas) olev õõs, selle kokkuvarisemisel võib kujuneda MURRUTUSTASANDIK MERE KUHJAV TEGEVUS e. AKUMULATSIOON Jõuline lainetus -> rannavallid Nõrk lainetus -> veealused vallid e. BARRID Settevoolud e. maasääred selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; Lainete tegevus rannikul.
Seega ladestuvad mandrilavale ja mandrinõlvale setted, mille paksus ja koostis muutub avamere suunas. Settimine toimub rannikuvööndis kiiremini ja intensiivsemalt, settekihi paksus väheneb mere suunas.Erineb ka setete koostis, rannale lähemal on jämeterised setted, mere suunas muutuvad nad järk-järgult peenemaks. Need setted on maismaa purunemise produktid ja neid nim. terrigeenseteks seteteks. Mere geoloogiline tegevus jaguneb: 1.Murrutus e. abrasioon 2. Kuhjavtegevus e. akumulatsioon. 10.Voolu- ja põhjavete geoloogiline tegevus, karst. Voolav vesi teeb olulist tööd seal, kus sademete hulk ületab auramise, olles seal põhiliseks pinnavorme kujundavaks eksogeenseks jõuks. Voolava vee tegevuses eristatakse:1) pindmine uuristus e. pinnaerosioon 2) jooneline uuristus e. lineaarne erosioon, mis oleneb:pinnase mehaanilisest koostisest,nõlvakaldest,taimkattest,voolava vee hulgast 3) vooluvete kuhjav tegevus e.
sulfosioonilised – põhjaveega kivimeist ja setteist kivimiosakeste mehaaniline väljakanne (orud, koopad) rannavallid, rannaastangud, kaldavallid rannik – randlat ja sellega piirnevat merepõhja ja maismaad hõlmav vöönd randla e. rannavöönd – mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab peamiselt lainetus. Randla jaguneb veealuseks rannakuks e. rannanõlvaks ja maismaaliseks rannaks murrutus e. abrasioon – maismaa purustamine lainetuse toimel. Abrasiooni tõttu tekkivad murrutusjärsakud, mille alumises osas võivad esineda murrutuskulpad ja koopad klint – erosiooni tulemusel tekkinud vertikaalne sein laguun – looduslik veekogu (tavaliselt madal laht), mis on kas maasäärega täielikult või osaliselt eraldatud, või ühendatud kitsa väina abil põhiveekoguga (tavaliselt merega)
Seega ladestuvad mandrilavale ja mandrinõlvale setted, mille paksus ja koostis muutub avamere suunas. Settimine toimub rannikuvööndis kiiremini ja intensiivsemalt, settekihi paksus väheneb mere suunas.Erineb ka setete koostis, rannale lähemal on jämeterised setted, mere suunas muutuvad nad järk-järgult peenemaks. Need setted on maismaa purunemise produktid ja neid nim. terrigeenseteks seteteks. Mere geoloogiline tegevus jaguneb: 1. Murrutus e. abrasioon 2. Kuhjavtegevus e. akumulatsioon. 9. Voolu- ja põhjavete geoloogiline tegevus, karst. Voolav vesi teeb olulist tööd seal, kus sademete hulk ületab auramise, olles seal põhiliseks pinnavorme kujundavaks eksogeenseks jõuks. Voolava vee tegevuses eristatakse:1) pindmine uuristus e. pinnaerosioon 2) jooneline uuristus e. lineaarne erosioon, mis oleneb:pinnase mehaanilisest
Lavamõhnasid leidub rohkesti Kirde-Eestis, eriti Metsküla–Mäetaguse ja Iisaku–Jõuga ümbruses. Glatsiofluviaalseid deltasid on palju Põhja-Eestis (sh Tallinnas), sandureid on vähe. Enamik jääjärvetekkelisi pinnavorme on liustikuvälised ja valdavalt kuhjevormid (kuhjetasandikud, limnomõhnad, mõhnaterrassid, kuhjerannavormid jmt), vähem on liustiku serva taguseid (osa limnomõhnu) või liustiku serva esiseid vorme (osa mõhnaterrasse). Kulutusvormidest on kõige rohkem murrutus- ehk abrasioonitasandikke ja mitmesuguseid murrutusvorme (näiteks astanguid ja nõlvu). On ka kuhje- ja murrutusvormide vahelisi üleminekuvorme (näiteks murrutuskuhjetasandikud). Laiaulatuslikke jääjärvede kuhjetasandikke on ainult Madal-Eestis: Alutagusel, Võrtsjärve ja Peipsi madalikul ning Kõrvemaal. Vooluveetekkeliste pinnavormide seas eristatakse nõlvavoolu- ja sängitekkelisi pinnavorme. Esimesse rühma kuuluvad kindla voolusängita ajutise veevoolu lausalise uhtmise (pindmise
annaabi.ee 
