Turba kasutusviisid Turvas on pehme ja kergelt kokkusurutav. Rõhu all surutakse vesi turbast välja, tema kuivatamisel saab turvast kasutada kütusena. Turvas on tööstuslikult tähtis paljudes riikides, nende hulgas ka Eestis, Soomes ja Iirimaal. Paljudes riikides, nagu Iirimaal ja Sotimaal, on turvast kasutatud küttematerjalina. Tänapäeval kasutatakse turvast väetisena taimekasvatuses ja mulla lisana. Turvas võib tekitada nii kasu kui kahju. Turvas on äärmiselt tuleohtlik, seda ka märjana. Ta võib põleda isegi maa all, kui tal on ligipääs hapnikule. Lisaks on turbaga kaetud aladele äärmiselt raske midagi ehitada. Turvas on kergelt kokkusurutav, seega on pind ebastabiilne. Pronksi- ja rauaajal oli turbarabadel eriline tähendus, paljud rahvad pidasid neid vaimude ja haldjate koduks
eesmärgiks on hinnata turbavaru kasutamise potentsiaali, tehnoloogiat ja majanduslikku otstarbekust. Valisime selle teema kuna turvas on üks Eesti tähtsamaid ja olulisemaid loodusvarasid kuid kahjuks ei ole tegemist taastuva loodusvaraga. See on inimeste jaoks oluline puhta vee allikas ning elukeskkond paljudele looma- ja taimeliikidele. Eestis ei ole hetkel turba kasutamine korraldatud jätkusuutlikult, seda kaevandatakse rohkem kui turvast jõuab juurde tekkida, antud teguviis on aga vastuolus säästva arengu põhimõtetega. Turba kasutamine, peale kütteallikana on ka laialt levinud aianduses, kuna turvas on hea niiskuse säilitaja mullas. Aga milleks täpsemalt turvast kasutatakse? Andmete kogumiseks kasutasime materjale erinevatest usaldusväärsetest allikatest nagu näiteks Keskkonnaministeerium, Eesti Statistikaamet, Turbaliit ja veel paljud muud.
...............................................8 Huvitav fakt...........................................................................................9 Kokkuvõte...........................................................................................10 Kasutatud allikad.................................................................................11 Sissejuhatus Eestis leidub palju loodusvarasid, üks tähtsamaid neist on turvas. Eestlased on turvast kasutanud juba aastasadu ning selle aja jooksul on turba kasutusviisid laienenud. Oma referaadis tutvustan turba erinevaid kasutusvõimalusi, turba esinemisalasid ja turba kaevandamise ning töötlemise mõju keskkonnale. Minu töö peamiseks allikmaterjaliks on internetist leitud ajakirja Eesti Loodus artiklid. Turvas Turvas on taimede jäänustest koosnev orgaaniline sete. Turvas tekib taimeosakeste - turbasambla
pindmises kihis. Looduslikus soos sisaldab turvas keskmiselt 90 % vett, õhkkuivas turbas on vett 30 - 40 % Eesti rabades on turbakihi paksus enamasti 2-3 m, kohati 6-8 Turbalasundi juurdekasv aastas on 0,5-1 mm Turbaalad katavad 22 % Eesti Vabariigi pindalast. Eesti arvestatav turbavaru on ~2,4 miljardit tonni, sellest kogusest on praeguseks ette nähtud tööstuslikuks tootmiseks 775 miljonit tonni turvast. Eristatakse madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvast Madalsooturbaist on meil kõige levinumad puuturvas, puu- pilliroo-, puu-tarna- ja tarnaturvas. siirdesooturbaist puu- ja puutarnaturvas. rabaturbaist ülekaalukalt põhiliselt pruunist turbasamblast tekkinud nn fuskumiturvas. Turvas jagatakse maavara kahte põhirühma – vähe- ja hästilagunenud turvas. Vähelagunenud sfagnumturvas on hinnatud aianduses
Teke: Turbasammaldel pole juuri. Turbasamblad ülevalt otsast pidevalt kasvavad ja alumisest otsast kõdunevad. Turbakihi moodustavad taimede ja loomade jäänused. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest. Kergesti lagunevad sõnajalad, osjad. Keskmiselt lagunevad tarnad ja villpead. Kõige aeglasemalt lagunevad turbasamblad ja puhmad näiteks (kanarbik, leesikas ja sookail). Turba moodustumine on väga aeglane protsess - igal aastal tekib juurde maksimaalselt 1 mm turvast. Kuna tihedas turbakihis pole piisavalt õhku siis tekibki just turvas mitte muld. Turba kasv on kaa aeglustunud ka tänu kliima soojenemisele. Leiukohad: Turvas on levinud kosmopoliitselt kogu Maal, kuid nad puuduvad Kaug-Põhjas ja kõrbetes. Kõige enam leidub Eestis turvast Ida-Virumaal ning Pärnu maakonnas. Turvast kaevandatakse Võru, Tartu ja Viljandi ümbruses. Kasutusalad: Meditsiin-turbamuld Keemiatööstus-tõrv, õlid, parafiin, ravimid, värvained
esiteks leiliruum +100 °C-ni ja alles siis saab saunamõnusid nautida. Järelikult peame midagi tegema, et oluliselt suurendada happelembeste taimede juurte piirkonnas vesinikioonide arvu. Turvas auku või kuhja? Käepärane happeline materjal olukorra parandamiseks on turvas. Selle saame taimede juurte ümber paigutada kahel viisil: võime kaevata pinnasesse augu, täita selle turbaga, millesse istutame taime või puistame maapinnale kuhjakese turvast ja istutame selle otsa taime. Paraku asi nii lihtsalt ei käi - mõlemad võtted vajavad täiendavaid meetmeid, et keskkord taime juurte ümber pikemat aega happelisena püsiks. Aukuvisatud turvast ümbritseb tunduvalt vesinikioonidevaesem aiamuld. Ja paraku on aiamulda oluliselt rohkem kui turvast. Vägagi keerukate, ent absoluutselt vääramatute füüsikaliste ja keemiliste protsesside (osmoos, difusioon, lahustumine, hüdrolüüs,
*põhjustab madalate alade liigniiskust *raskendab ehitustegevust *maapinna sisselangemised Soo soo on püsiva liigniiskusega ala kus ladestub turvas soo tekib kui sademete hulk ületab auramise ja puudub vee äravool turvas- *niiskuse ja hapnikuvaeguse tõttu osaliselt lagunemata,jäänud taimejäänustest tekib sete *turvas koguneb,kui taimse materjali lagunemise jaoks pole tingimused soodsad-vesi külm, hapniku vaene ja happeline vesi soo definitsioon eestis- *kui on üle 30cm turvast *soode areng algas u 10000 aastat tagasi põhilised soostumise viisid- *veekogu hakkab kinnikavama(järv) *mineraalmaa soostumine soid liigitatakse toitumise järgi- Madalsoo- *soostumis esimene etapp *turvast vähemalt 30cm *taimede juured hakkavad kaotama kontakti maaga *palju taimeid *toituvad põhjaveest Siirdesoo- *soo moodustamise teine etapp *turvast üle 1m *turbasambla suur osakaal *osaliselt toitub veel ka põhjaveest,kuid põhiliselt sademetest *ülemineku etapp rabaks
aga kõige paksemad, moodustades kohati 45 meetri paksuse kihi. Eestis töötab 6 põlevkivikaevandust Estonia, Ahtme, Viru, Tammiku, Sompa ja Kohtla IdaVirumaal on üks kaevandus tehtud turistidele vaatamiseks, kus saab giidiga koos olles näha kuidas need masinad töötasid, millega paekivi kätte saadi, ja saab ka söta maaaluse rongiga. Turvas on Eestis laialdaselt levinud maavara. Turvast esineb kõikjal Eestis, ent valdav osa varudest on umbes 80 suuremas soos, millest suurimad asuvad IdaVirumaal, Pärnumaal ja Tartumaal Eestis on kokku 2,4 miljardit tonni turvast, millest kütteks sobib üle poole, ülejäänut saab kasutada väetiseks, loomadele allapanuks ja muuks otstarbeks Praeguse tarbimise juures jätkuks Eestis turvast vähemalt 500 aastaks Klaasiliiv Peeneteralist valget klaasiliiva saadakse Piusa maardla
Suvel hulgaliselt kärbselisi: Luhasoodes domineerivad viljakärblane, päriskärblane, krabiämblik rohekärblane ja 11 liiki Sireämblik. parme Ristämblik Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Parm Sääriksääsk Madalsood tekivad liigniisketel aladel ning kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Madalsood on soo arengu algetapiks Madalsoo võib olla tingitud · Vee voolamisest lohku kokku · Allikast - allikasoo · Üleujutusala lammisoo Õhukesed-, keskmise sügavusega- või sügavad madalsoomullad, mille turvas on enamasti keskmiselt lagunenud Keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%) Mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pHKCl 4,8- 6,5)
Kust tuleb vesi? Madalsoo toitub mineraaliderikkast Raba toitub mineraalidevaesest veest veest. Madalsoo vesi on segu põhja- (sademetest), välja arvatud juhul, kui raba veest ja sademetest. läbib vooluveekogu Vesi Madalsoovesi on rohketoiteline. Rabavesi on hapniku- ja toiteainetevaene, Liikuv põhjavesi rikastab turvast vähese mineraalsoolade sisaldusega, hapniku ja toitainetega ning seetõttu kõrge orgaaniliste ühendite on madalsood kõige liigirikkamad. kontsentratsiooniga ning happelise reaktsiooniga- taimede ja puude kasvuks väga halbade omadustega.
4 Transportimistingimused Lahtise turba tarne-eelised avalduvad eelkõige siis, kui kasvuturvas läheb edasisele pakendamisele ja transpordiahela algus- ning lõpp-punkt asuvad sadamatele võimalikult lähedal. Lisaks peaks kasutatavad sadamad olema valmis vastu võtma suuremaid laevu. Turba transportimiseks sadamasse kasutatakse turbaveohaagist mille võimsus on 37-42 m3 ning deadweight on 15000 kg. Turvast on võimalik transportida merekonteineritega või laeva tekilaadungina. Lahtise turba transportimiseks sobiva laevatüübiks on kuivlasti laev. Ladustamisnõuded Märga turvast võidakse ladustada lageda taeva alla, kuid kuiva mitte. Põhjuseks on turbatolmu levimine. Näiteks Pärnus aastaid probleemiks olnud turbatolmu levimise jõe vasakkaldale ja kesklinna, mida lahendati hiigelladu ehitamisega. Turba teiseldamiseks kasutatakse koppad.
V: a) Rakvere, Aseri, Toolse, Tsitre b) Kaevandamise korral seondub põhjavee ulatusliku reostuse ja põhjavee taseme alanemisega Panvivere kõgustikul. 9) Millest on tekkinud lubjakivi? Milleks kasutatav? V: a) Üks võimalus lubjakivi moodustamiseks on kaltsiumkarbonaadi sadenemine vesilahustest. b) Kasutatakse tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, ehitus ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks jne 10) Milleks kasutatakse savi, turvast, mere ja järvemuda? V: Savi kasutatakse näiteks tsemenditööstuses. Turvast kasutatakse näiteks aianduses. Mere ja järvemuda kasutatakse meditsiinis, väetisena, loomatoidu lisandite tootmiseks. 11) Nimeta mineraalvee leiukohti ja kasutusalasid. V: Eestis tähtsamad leiukohad on Kärdla, Kuressaare, Häädemeeste, Võru ja Värska. Kasutada saab ravi eesmärgil, joogiks jm. 12) Nimeta Eesti kõrgustikud ja iga kõrgustiku kõrgeim mägi. V: 1) Haanja kõrgustik Suur Munamägi 318m
Turba jaotamine Turbavarude jaotamine Eesti aladel on ebaühtlane, suurimaid on Ida-Virumaa lõuna osa ja Pärnumaa soode varud. Suured varud on ka Kesk- ja Vahe- Eesti soomassiivides. Turbamaardlatena käsitatakse praegu 0,9 m paksuse turbakihiga üle 10 ha pindalaga soid. Suuremate soode turbakihi paksus on keskmiselt 4-5 m, harva ka 7-8 m. Vähestes soodes on turbakihi paksus suurem - 18 m Võllamäe ja 12 m Napsi soos. Turvast kasvab aastat juurde umbes 0,9 mm, juurdekasv on soodes suurim aasja jahedamal ja niiskemail perioodil. Turvas kui tähtis maavara Turvas on olulise tähtsusega energeetiline maavara, mis loob Eesti alal lootustandva perspektiivi tuleviku tarbeks, Turba varu Eestis on väga suur, asume turba tekkeks soodas kliimas - niiskete ja soojade atlantiliste atmosfäärihoovuste mõjusfääris, mis tagab selle maavararessursi pideva juurdekasvu umbes 0,9 mm aastas, muutes ta
Ka allmaa kaevandamine rikub pöördumatult loodust (näiteks jäävad ümberkaudsed kaevud tühjaks jne). Samuti on põlevkivi põletamisel suur keskkonnareostus: põlevkivi saastab väga palju õhku. Eestis on ka muid loodusvarasid peale põlevkivi. Näiteks turvas. Seda kasutatakse nii aianduses kui ka kütmisel (brikett ja tükk- kütteturvas). Eestis on pikaajalised turba tootmise ja kasutamise traditsioonid. Siinsed talupojad on arvatavasti aastasadu kasutanud turvast nii kütteks kui ka loomade allapanuks. Mehhaniseeritud kütteturba tootmise kohta on Eestist esimesed teated aastast 1861, esimene turbaküttel elektrijaam alustas tööd 1918. Esimene turbabriketitehas Eestis, ühtaegu teine maailmas, ehitati 1939. aastal Tootsis, kus toodetakse turbabriketti tänapäevani. Ka turba kasutamisel on keskkonnakahjud: et turvast saada tuleb soos selle koha pealt kuivatada, kust seda freesima hakatakse. Põhimõtteliselt soo hävitatakse.
30-60cm Go leostunud gleimuld AT-BmG-CG G(o) küllastunud gleimuld AT-CG, pH>5,6. G(I) küllastumata gleimuld AT-CG, pH<5,6. 60-90cm GI leetjas gleimuld AT-EL(g)-BtG-CG LPG näivleetunud gleimuld hele: AT-EL´g-BtG-CG pruun: AT-Baf-El´g-BtG-CG LkG leetunud gleimuld AT-Eg-Bhfg-CG LG leede-gleimuld O-T-Eg-Bhfg-CG Turvastunud mullad – turvast 10-30cm. Pinnalt või Gh_ paepealne turvastunud muld T-D 30cm ulatuse Gk_ rähkne turvastunud muld T-CG / T-BG-CG Go_ küllastunud turvastunud muld T-CG, pH>5,6 GI_ küllastumata turvastunud muld T-CG, Ph<5,6 LG_ leede-turvastunud muld T-Eg-Bhfg-CG Turvasmullad – turvast üle 30cm. M´ väga õhuke madalsoomuld T2-T3-CG, T=30-50cm. M´´ õhuke madalsoomuld T3-CG, T=50-100cm.
...........14 3 SISSEJUHATUS 22% Eesti pindalast moodustavad sood. Soostumuselt asub Eesti maailmas Soome järel teisel kohal. Rapla maakonnas Kehtna vallas Eidapere lähedal Mukri maastikukaitsealal asub Mukri raba ( ka Mukri soo ), mida peetakse üheks Eesti vanimaks sooks. Kaitseala pindala on 2147 ha, raba hõlmab sellest 2095 ha. Referaadis käsitlen lähemalt Mukri raba tekkelugu, taimestikku, loomastikku, loodusvara turvast, inimtegevuse jälgi ja matkaradu. 4 1. MUKRI RABA TEKKELOOST Mukri raba on tekkinud järve soostumisel umbes 10000-9000 aastat tagasi. Mukri raba on nime saanud Mukre küla ( varasemalt ka Mukro ) nime järgi. Raba lõunapoolset osa nimetatakse ka Ellamaa rabaks. Mukri on terviklik rabalaam, mille poolitab 1920. aastal ehitatud tee, mis lõi Mukre küla elanikele ühenduse Eidaperega. Üle raba viiv tee on
toota maagaasi, teekatteks vajalikku segu ja väävliühendeid, mida kasutatakse akudes. 80% maailmas kasutatavast põlevikivist on kaevandatud Eestis, mis on arvuliselt umbes 1 miljard tonni. Turvas on sete, mis kujuneb soodes surnud turbasambla ja teiste rabataimede osakestest, kus need hapnikuvaegusel vees ei lagune täielikult. Turvas moodustub niiske ja mõõduka kuni jaheda temperatuuriga kliimaga aladel, seega on selle levik näiteks Venemaal, Kanadas, Skandinaavias ja ka Eestis. Turvast eristatakse moodustumistingimuste järgi: madalsooturvas ja rabaturvas. Seda kogutakse suuremates kogustes, kui ta jõuab tagasi tekkida ja sellepärast ei loeta turvast taastuvaks energiaallikaks. Turvast kasutatakse energeetikas pärast kuivatamist kütusena. Maagaasi leidub peamiselt kas koos naftaga naftamaardlates või eraldi gaasimaardlates ja vähemal määral ka söemaardlates kaevandusgaasina. Maagaas on gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan
madalsoolasund (2295 ha). Rabalasundit on Poka, Soosaare, Tässi ja Unakvere rabades. 16 Rabalasundis on turba suurim paksus 6,8 m. Osa madalsooalast on kuivendatud. Unakvere, Poka ja Soosaare rabadest on toodetud käsitsi tükkturvast. Tänapäeval toimub turbatootmine freesturbaväljadel. 2012. aastal kaevandas Soosaare maardlas AS Kraver Soosaare I, II ja III turbatoomisalalt ning Tässi turbatootmisalalt kokku 11,5 tuhat t vähelagunenud turvast, AS Mikskaar kaevandas Raba-Jaani turbatootmisalalt 0,1 tuhat t hästilagunenud turvast. Soosaare soostikus asuv Soosaare raba kuulub Alam-Pedja looduskaitsealasse. (entsyklopeedia.ee) Parika raba asub Võrtsjärvest loodes, Sakala kõrgustiku ja Kolga-Jaani voorestiku vahel loode-kagu-suunalises sügavas nõos. Soo pindala on 3420 ha, lisaks rabale on ka madalsood, turvast on kuni 10,4 m. Mineraalmaasaari on 46,2 ha. Soo tekkis järve
älvestes- kuivadel perioodidel, mätastes vihmade ajal, sest vihm on soe ja aereerib. 10 cm sügavusel on temperatuur augusti algul 12 kraadi, pinnal 20 kraadi. Lasundis 5-7 kraadi Filtratsioonikoefitsient 40 cm osas muutub 10 astmes 7 korda Turba botaaniline koostis Turbaliigiks nimetatakse enam-vähem ühesuguse botaanilise koostisega turbaid, mille suhteliselt sarnased füüsikalised ja keemilised omadused annavad tunnistust ühistest tekketingimustest. Seega tehakse turbaliik kindlaks turvast tekitanud taimejäänuste põhjal. Lähedaste omadustega turbaliike nimetatakse turbarühmaks. Nii kuuluvad pilliroo- ja tarnaturvas rohuturvaste rühma, lehtsambla ja sfagnumiturvas samblaturvaste rühma jne. Madalsooturba liigid on pilliroo- (Phragmitetum), tarna (Caricetum), puu- (Lignetum) ja lehtsambla- (Hypnetum) turvas. Rabaturba liigid on sfagnumi- (Sphagnetum), villpea (Eriophoretum) ja puhma- (Callunetum) turvas. Mitme
SIIRDESOO Ökosüsteemi kirjeldus Soo on liigniiske ala Turbakihi paksus üle 30 cm Põhjavee varude taastumine Eestis soodega kaetud ~ 1/5 maismaast Siirdesoo Üleminekufaas madalsoost rabaks Turvast alla 30 cm Meenikunno soo Taimed SOOVILDIK Samblarinne Taimed HARILIK JÕHVIKAS Rohurinne Taimed VAEVAKASK Põõsarinne Taimed SOOKASK Puurinne Loomad RABAKONN Kahepaikne Põhitoiduks mardikad Vaenlasteks mägrad, rebased, siilid, Kaitsealuste liikide III kategoorias Loomad RÄSTIK Roomaja Toiduks hiired,
veiseid. Maapähkleid Hernest Tööstus Vähesed tööstusettevõtted töötlevad puuvilla ja kohvi või toodavad tarbekaupu. Loodusvarad: niklimaaki, uraani, haruldaste muldmetallide oksiide, koobaltit, vaske, vanaadiumimaaki, tinamaaki, kulda ja plaatinat (viimast veel ei kaevandata), samuti fosforiiti, turvast ja kaoliini. Maakasutus põllumaa 44% mitmeaastased kultuurid 9% mitmeaastased rohumaad 36% metsad ja põõsastik 3% muu 8% Kaubandus ja transport Eksport käib läbi Bujumbura ja Kigoma-Ujiji (Tansaania sadama Tanganjika järve ääres) Dar es Salaam Bujumburas on Bujumbura rahvusvaheline lennujaam. Rahvaarv Seisuga 1. juuli 2007 : 8 390 505
Minu kodukoha maavarad Valga maakonnas leiduvad maavarad on: savi, liiv, kruus, sapropeel, rauaooker ning põhjavesi. Mineraalsetest maavaradest kaevandati 1997. a. liiva, kruusa ja turvast. Maakonnas oli ka 4 turbaraba. Kruusa ja liiva kasutatakse paljudes valdkondades ja sõltuvalt sellest on neile esitatud mitmesuguseid standardnõudeid. Peamine liiva tarbimine on ehitustegevuses mörtide valmistamiseks, betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks, puiste ja täitematerjalina teedeehituses, lisandina tsemendi, keraamika ja klaasitööstuses jne. Kruusa kasutusalad on
Gor Koreserikas leostunud gleimuld v°_1ls_145/r_4ls_1 - veeriseline kerge liivsavi lõimis läheb 45cm sügavusel üle väga tugevasti rähkseks kergeks liivsaviks. Ko Leostunud muld v°_1ls_135-60/r_3ls_1 - veeriseline kerge liivsavi läheb 35-60cm sügavusel üle tugevasti rähkseks kergeks liivsaviks. v°_1sl30-60/r_3sl veeriseline saviliiv läheb 30-60 cm sügavusel üle tugevasti rähkseks saviliivaks. M''' Sügav madalsoomuld t_3100-150 - hästi lagunenud turvast 100-150 cm ulatuses. t_325-30/t_2100 25-30 cm sügavuseni hästi lahunenud turvas ning 100cm sügavuseni keskmiselt lagunenud turvast. M'' Õhuke madalsoomuld t_250-100/r_2ls_1 keskmiselt lagunenud turvas 50-100cm sügavusel läheb üle keskmiselt rähkseks kergeks liivsaviks. t_360/r_3ls_1 hästi lagunenud turvas 60cm sügavusel läheb üle tugevasti rähkseks kergeks liivsaviks Go Leostunud gleimuld
· Samblad aitavad hoida atmosfääri hapniku taset, sest nad toodavad rohkem hapnikku, kui ise tarbivad · Soode ja metsade samblad säilitavad vett ja vähendavad jõgede veetaseme kõikumist, aeglustades vee äravoolu veekogusse · Oma elutegevusega murendavad nad pinnast ja valmistavad ette sobiva kasvupinnase nõudlikemale taimedele · Turbasamblast saab turvast 13. Võrdle turba ja kivisöe teket. Leia erinevusi ja sarnasusi. Milleks kasutavad inimesed turvast/kivisütt? TEKKIMINE: VT: TV lk 10 ÜL 2 Sarnasused/erinevused: Sarnasused Erinevused Koosnevad enam-vähem samast materjalist Turvas moodustub liigniiskes&jahedas keskkonnas Need on tekkinud taimejäänustest Mattumissügavus
Leedu loodusvarad. Leedu loodusressursid: 35% Leedu pindalast katavad kamarleetmullad. 27,9%-l Leedu alal kasvab mets. Ülekaalus on okaspuud, eriti mänd. Suuri alasid hõlmavad niidud. Loomastikus on valdavad läänepalearktilised liigid. Maavarasid on vähe. Leidub turvast, lubjakivi, dolomiiti, savi, klaasiliiva ja naftat.Leedu ekspordis on olulisel kohal nafta töötlemise saadused. Rannikul kogutakse merevaiku. Leedus on maailma suurimad merevaiguvarud. 4,3% Leedu territooriumist on looduskaitse all. Leedu saematerjalid:Leedu saematerjali eksport suurenes 2012.a. ja oli 346 409 m3, 3% rohkem kui 2011.a. Eksport Euroopasse langes 7% ja Euroopa osa saematerjali ekspordis langes 78 protsendile (85% 2011.a.)
Immutamata ja värvimata puit (põletusse) Pakendid (pakendite kokkuostu, kord kuus) Kiletatud paber (kogumispunkti) Kile ja plastik (kogumispunkti) Konservikarbid (kogumispunkti) Klaas ja taara (kogumispunkti) Toidujäätmed (komposti) Ohtlikud jäätmed (kogumispunkti) Elekter ja küte: Elektri saamiseks kasutatakse päikeseenergiat ja tuulegeneraatoreid. Kasutatakse säästupirne Väljas on ajalised kontaktid Küttena kasutatakse puid ja pressitud turvast. (tehakse oma metsas küttepuid ja ka kasvatatakse uusi puid) Sisekliima: Tubades on radiaatorid (veebaasil), mida soojendab ahiküte Ventilatsioon (saab vähendada niiskust, temperatuuri ja kahjulikke ühendeid) Toiduained: Piim Tangained Nisujahu Toiduõlid Puu- ja juurviljad Kala ja liha Ehitus- ja viimistlusmaterjalid: Kasutatakse looduslikke materjale: Kivid, puit, liiv, savi, põhupallid Kasutatakse ka taaskasutatavaid
nimetatakse soostumiseks, vastavat mullatekkesuunda turvastumiseks. Sood moodustavad Eesti pindalast 22 %. (Valk, 1988: 7-8) Soode tüübid On olemas kolme tüüpi soid: madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo ehk raba. Eestis on kokku 300 800 hektarit soid. Sellest 36 800 hektarit (12%) madalsoid, 16 500 hektarit (6%) siirdesoid ja 247 500 hektarit (82%) on kõrgsoid. (http://www.soo.ee/pub/Janeda_2005-11-04_Pajula.pdf) Madalsood tekivad veekogude kinnikasvamisel või maapinna soostumisel. Turvast on seal veel vähe (alla 30 cm), see alles kujuneb. Põhja-, pinna- ja tulvavesi toovad sohu juurde mineraalaineid ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Madalsoo võib olla kas lage (rohusoo) või kaetud puudega (soomets). Siirdesood arenevad madalsoodest ja on madalsoo ja raba vaheastmeks. Need on kesktoitelised sood, mille toitumises põhjavee osatähtsus on väiksem. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Kõrgsoo, ehk raba on viimane soo arengu aste
12.Võrdle madal-, siirde- ja kõrgsood! Madalsoo kõige rohkem taimi, kõige vähem happeline, kõige levinum, vesi tuleb nõlvadelt. Siirdesoo keskmiselt taimi, keskmiselt happeline, keskmiselt levinud, vesi tuleb mõlemast kohast. Kõrgsoo kõige vähem taimi, kõige rohkem happeline, kõige vähem levinud, vesi tuleb sademetest. 13. Miks peab soid kaitsma? Soid peab kaitsma, sest seal on palju taimeliike, saab turvast, vee hoiukoht, turismiks vajalik, teadusuuringuteks vajalik.
õhuke,liigirikkus kõige keskmine,liigirikkus liigirikkus vaene,toitaineid suurem,saab toitaineid keskmine,toitained olenevad saab õhust vihmaveest. turbalt. MÄND,SOOKASK turbapaksusest. (sama) TURBASAMMAL,JÕHVIK AS Sood tasandavad jõgede äravoolu ja kõikumisi ning lahjendavad jõevee reostus.Inimestele on kuiventatud eesmärgiga saada juurde põllu- ja metsamaad. Kaevandatakse turvast,arendatakse jõhvikakasvatust,puhkemajandust jne. Arvestatakse turba kasvamise kiirust tööstuses.
muldkatte eripära iseloomustada järgnevalt. Pikk rannajoon, kus toimub maapinna tõus ja mere alt vabaneb niit maismaad samuti nagu saartel ja Läänemaal. See tähendab, et maakonna muldade vanus on erinev, alates ligikaudu 10 000 aastast kuni nullini. Pärnumaa maavarad: Pärnumaa kõige tähtsam maavara on kahtlemata turvas, mis on tingitud suurtest turbavarudest, pikkadest traditsioonidest ja infrastruktuuri ning sadama lähedusest. Turvast võib kaevandada ainult nenedest maardlatest, mis on kantud riiklikku registrisse ja mis on kasutavate soode nimekirjas. Looduskaitseliste piirangute tõttu on Pärnu maakonnas võimalik kasutada 13 maardlat. Hetkel toimub turba tootmine kuues turbamaardlas, millest Lavasaare kuulub üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirja. Üle poole kaevandatud turbast moodustab aiandus-ehk kasvuturvas, mis läheb aianditesse ja kasvuhoonetesse kasvupinnaseks, samuti
Puna-ja pruunvetikad (harilik põisadru- pruun, agarik- puna) Sinivetikad Tunnused mis teevad edukamaks, kuidas tunnus edukusele kaasa aitab: Fotosünteesimine- valmistab ise toidu Samblad: Tähtsus looduses: Hoiavad mulda liigniiskeks muutumast ja põua ajal takistavad kuivamist Aitavad hoida atmosfääri hapniku taset Säilitavad vett ja vähendavad veetaseme kõikumist Murendavad pinnast ja valmistavad ette sobivat kasvupinda teistele Turvast kasutatakse kütteks ja taimekasvatuses, allapanuks loomadele ning on tähtis keemiatööstuse tooraine. Neil on bakterivastased omadused Liiksus: Helvik Harilik karusammal ehk käolina Turbasamblad Tunnused mis teevad edukamaks, kuidas tunnus edukusele kaasa aitab: Eosed- aitavad paljuneda Risoidid- aitab taimel kinnituda Sõnajalgtaimed: Tähtsus looduses: Mõningaid kasutatakse toiduks Liiksus: Kollad (karukold, kattekold)
9. Savi, kruusa ja liiva varud. Savi- leidub Phja-Eestist(Kolgakla, Kunda, Aseri) Savi on keraamiliste materjalide, niteks telliste, katuse- ja voodrikivide, vooderdusplaatide, portselani ja fajansi phitooraine. Kruus ja liiv- Kruus on maavara, mida kasutatakse mitmeti. Liiv ja kruus on laialt kasutatavad maavarad ja neid on Eestis peaaegu kikjal. Liiva ja kruusa kasutatakse betooni tootmisel. Paljud teed on kaetud kruusaga ja neid nimetatakse kruusateedeks. 10. Turvas- turvast leidub soodes ja kasutatakse ktuse ning taimede kasvupinnasena. 11. Mere- ja jrvemuda- leiukohad on Kina, Tagalaht, Suurlaht ja Vrska, Muda on tumedat vrvi pdel aine, mida kasutatakse kas ravi- ehk tervisemudana vi pllumajanduses olenevalt mineraalide ja orgaanilise aine sisaldusest. 12. Mineraalvesi- Eesti thtsamad mineraalvee leiukohad on: Krdla, Kuressaare, Hdemeeste, Vru ja Vrska. Traditsioonilist mineraalvett vib kasutada vi tarbida kohe leiukohast, niteks ravilistel eesmrkidel spaad
laanesõnajalg ...1... tolmleb putukate abil 4. karusammal ...3... eosest areneb eelniit 5. Jugapuu 3. Tõmba joon alla taimele, kes ei sobi loetellu. Põhjenda, miks ? vaarikas, pihlakas, hernes, karukold, võilill 4. Kuidas tekib turvas ? Nad kasvavad tipust ning surevad alumises osas nagu teisedki samblad. Kuid liigniiskuse ja happelise keskkonna tõttu lagunevad nad osaliselt ja muuutuvad ajajooksul turbaks. Miks peetakse turvast taastumatuks loodusvaraks ? Kuna ta kasvab väga aeglaselt Kirjuta 3 turba kasutamisviisi: keemiatööstuse tooraine, loomadele allapanekuks, õlisid, tõrva, meditsiin, põllumajanduses, küttematerjal(brikett) 5. Kirjuta joonisele sõnajala osade nimetused. Milliseid ülesandeid täidavad ? 6. Leia alljärgnevatest lausetest kolma mõistet, mida on valesti kasutatud. Tõmba vale mõiste maha ja kirjuta selle kohale õige.
rästikuid ning vaskusse. Rästik Vaskuss Imetajad Suurimetajad tulevad soodesse aastaajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult. Arenenud põõsarindega soometsades: metskits, põder, metssiga, valgejänes. Pisinärilistest: uruhiir. Madalsoo teke Madalsoo tekib tavaliselt veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Madalsoid iseloomustab toitumine mineraalainerikaste põhja, pinna või tulvaveega. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood väga liigirikkad. Turba kasv aeglustub kliima soojenemise tõttu. Soode pindala väheneb tänu õhusaaste suurenemisele. Mullastik Madalsoos on turbakiht üsna õhuke ning seetõttu ulatuvad taimede juured läbi turbasambla ka mullani, mis omakorda tähendab üsna liigirohket elustikku Madalsoomullad jagunevad õhukesteks, keskmise sügavusega või sügavateks muldadeks, mille turvas on enamasti keskmiselt
Palumets on liigirikas ökosüsteem. Dominantliikideks on mänd, kuusk, kask, samblikud, pohl, mustikas, erinevad linnuliigid (käbilind, rähn), orav, nugis, rebane ja karu. Putukatest näiteks lepatriinu ja metsakuklane Millistes tingimustes antud kooslus tekib? Asuvad hästi (veest) tühjendatud pinnastel, mille pH tase on alla 4 ja savi tase on madal Põlvnevad ränikividest Tavaliselt põlvnevad pinnased vanadest erodeeritud liivakivi randadest, mis olid isoleeritud. kiht turvast või huumust katab neid, kuid need kaovad ära kui naturaalne vegetatsioon lõpeb Metsad on väga toitainete vaesed Koosluse püsima jäämiseks on vaja järgmisi tegureid.. Küllaldast valgust, Niiskust- et samblikud saaksid elada Muld peab olema viljakas kuna palumets on liigirohke mets. Mis juhtub antud kooslusega kui tingimused muutuvad? Kui pole piisavalt valgust siis ei kasva männid nii suureks nagu palumetsale kohane. Kui pole piisavalt niiskust siis pole piisavalt samblikuid
Suurem osa Hispaania elanikest elab linnades. Suuremad linnad Hispaanias on Madrid, Valencia, Barcelona, Seville ja Malaga. Kõigi suuremate linnade teket on mõjutanud veekogu olemas olu. Eriti on mere lähedus mõjutanud sadamalinnade Barcelona, Valencia ja Malaga teket. Palju on aidanud suuremate linnade tekkele kaasa nende asumine tasasematel aladel. Kõige enam ilmneb see kiltmaal asuva Madridi kujunemises. 8. Energiamajandus 1. Hispaanias leidub energiavarudest kivisüst ja turvast, mida leidub Hispaanias kõige rohkem,ning tootnaftat ja maagaasi, mille osakaal energiamajanduses on suhteliselt väike. Suurim osakaal energiamajanduses on tuumaenergial. Energiat saadakse ka hüdroenergia, geotermaalenergia ja bioenergia näol. Energiatootimine Hispaanias (tuhandetes tonnides) 2. Hispaanias imporditakse energiavaradest kivisüsi ja turvast, keskmiselt imoporditakse petrooliumi ja maagaasi. Kõige rohkem imporditakse toornaftat, mille osakaal
Näiteks Venemaal, Kanadas, Skandinaavias, aga ka Eestis. Turba mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi. Turvas moodustub turbasamblaist (Sphagnum), aga samuti kõigi teiste rabataimede (nt tupp-villpea) jäänustest. Meie rabades kasvab turbakiht umbes 1mm aastas. Aastatuhandete jooksul on turbakiht Eestis kasvanud kõige rohkem 16 meetrini. Moodustumistingimuste järgi eristatakse madalsooturvast (mis on moodustunud madalsoos) ja rabaturvast (mis on moodustunud rabas). Turvast kasutatakse kütusena ja taimede kasvupinnasena. Turvas on konkurentsi- võimeline kohalik kütus eeskätt väikeenergeetikas (katlamajades ja väikestes elektri- ja soojuse koostootmisjaamades). Eestis kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks osaliselt turvast Sillamäe, Väo, Tartu ja Pärnu elektrijaamades, kuid turvast on võimalik koos põlevkiviga põletada ka Narva elektrijaamade renoveeritud energiaplokkides.
Sood: · soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 cm. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest; · Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on raba; · madalsood: kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. · rabad ehk kõrgsood: on soode arengu aste kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. · siirdesoo: on madalsoo ja raba vaheastmeks. Madalsoo: põhjavee toiteline, hästi lagunenud turvas, kütteturvas. Raba: sadevee toiteline, halvasti lagunenud turvas, väetisturvas. Siirdesoo: nii ja naa. Lammisoo madalsoo mineraalpinnase vahekihtidega. Soode tekkimine:
19 20 saj. vahetus Elekterenergia trasport pika vahemaa taha Click to edit Master text styles Tasus põletada madala Second level energiaväärtusega Third level Fourth level kütuseidpruunsütt, Fifth level põlevkivi, turvast. Vesielekter (suured hüdroelektrijaamad) Tuulelekter (tuulegeneraatorid) 19 20 saj. vahetus Ülekandesüsteemi arenedes sai elektrit transportida kaugele tootmiskohast Click to edit Master text styles Energia oli Second level kättasaadavamelektrit hakati Third level Fourth level
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ÜLDINE Kasvab peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Kasvab kuni 25m pikkuseks, meil jääb põõsaks. Väärt hekitaimed. Meil takistab tema kasutamist külmaõrnus- ta talub -25 kraadi. KASVUTINGIMUSED Vajab viljakat ja niiskemat mulda. Turvast ei salli. Ei sobi kuiv ja liivane pinnas. Täispäikest kannatab, täisvarjus edeneb. Eelistab kasvada poolvarjulises kohas. Talub teiste suurte puude lähedust. LOODUSES Eesti suurim jugapuu- Click to edit Master text styles Saaremaal Tagamõisa Second level poolsaarel. Third level Fourth level
Energiamajandus Energiamajandus on tööstusharu mille eesmärgiks on elanikkonna varustamine kütuste, elektri ja soojusenergiaga. Seega energiamajandus toodab neid ja transpordib tarbijale. Meie kõige olulisem energeetiline maavara on põlevkivi, seejärel on tähtsuselt teine küttepuit ning siis turvas. Põlevkivi kasutatakse lisaks elektrienergia saamiseks ka keemitööstuses, kus seal saadakse sellest kütteõli, vaike ja veel teisigi tooteid. Turvast freesitakse ning sealt saadud turbapuru pressitakse briketiks. Eestis ei mängi nii suurt rolli roheline energia, kuna meie vee-energia varud on psikesed ja tuuleenergia omad samuti. Keemiatööstus Keemiatööstus kohaliku toorainena kasutab põlevkivi, millest toodetakse kütteõli, bituumen, uttegaas. Metsandus Metsandus tegeleb metsade majandamise ja kasutamisega. Metsade majandamine a. metsa istutamine b. väetamine c. kuivendamine d. harvendamine e. jne
Ma valisin seda firmat,et minu ema töötas Assistrois AS,ja tema töö oli seotud Transfennica laevadega , ja mind kutsuti teha praktikat. Mina ise elan Paldiskis, ja mulle oli väga mugav sõita. PALDISKI LÕUNASADAM Paldiski Lõunasadam on suure potentsiaaliga regionaalne sadam, mille põhitegevus on suunatud Eesti eksport- ja importkaupade ning transiitkaupade käitlemisele. Paldiski Lõunasadamas käideldakse peamiselt ro-ro kaupu, vanametalli, puitu, turvast ja naftatooteid. Oluliseks tegevusvaldkonnaks on naaberturgudele mõeldud uute autode transiit ja müügieelne teenindus. Paldiski Lõunasadama eesmärgiks on suurendada ro-ro kaupade osakaalu. Täna teenindab Paldiski Lõunasadam mitmeid regulaarliine ning selle soodne geograafiline asukoht loob sadamale kindlasti ka tulevikus täiendavaid võimalusi liinilaevanduse arendamiseks. 3 Info:
taimed minema. Nii näemegi turbarabas vaid väheseid teisi taimi: soovildikut, raba- karusammalt, jõhvikat, küüvitsat, nokkheina ja veel mõningaid. Turbasambla imemisvõime võite aga appi võtta ka siis, kui teile ei meeldi, et hommikul on teie toaaknad udused või jäälilledega kaetud. Selleks asetage kuiv turbasammal aknaklaaside vahele. Turbasammal imeb korralikult kõik niiskuse endasse. Suure niiskuseimamisvõime tõttu kasutatakse peamiselt turbasamblast moodustunud turvast ka kariloomadele allapanekuks. Turvast võib kasutada lihtsalt küttematerjalina: kas nii, nagu ta rabast üles võttes on, või siis tihedaks briketiks kokkupressituna. Kuid hoopis suurem väärtus on turbal keemiatööstuse toorainena või turbamudal tervistavate vannide tegemisel. Kuidas turvas tekib? Nagu teada, pole sammaldel juuri ja nad kasvavad pidevalt ülemisest otsast ning alumises osas samal ajal kõdunevad
sisaldusega.Turvas maavarana on lihtsast energeetikatoormest siiski mitmepalgelisem. Suurt osa sellest kasutatakse väetise- või aiandusturbana - komposti koostisosana, kasvustimulaatorina, muldade struktuuri parandajana. Suurt tulu saadakse aiandusturba ekspordist. Kasutusviise võiks leida teisigi - meditsiinis, kosmeetikas, keemiatööstuses. Skeem 1. Üleriigilise tähtsusega turbamaardlad (EGK andmetel 2002) 2000. aastal kaevandati 759 700 tonni turvast. Kui turba kaevandamine Eestis jääb praegusele tasemele, siis jätkub tööstuslikuks tootmiseks eraldatud turbavarudest vähemalt 900 aastaks. Põhilised keskkonnakaitselised probleemid · Turbarabade hävimine põlemise tulemusena · Soo on veevarude kujunemis- ja säilitusala. Negatiivsed muutused kajastuvad eelkõige piirkondades, kus vee looduslik kaitstus soos ja seda ümbritsevatel aladel on nõrk või puudub. Näiteks soode liigne kuivendamine.
(tollipiirangud, piirivaldused) · Eesti kuulub Euroopa liitu, NATOsse. · Jaheda kliima tõttu on põllumehel konkureerida · Kliima võimaldab kasvatada parasvöötme kultuurses ja lõunapoolsete riikidega, kelle toodang tuleb odavam, soodsas metsas. suured küttekulud, eritingimused ehitamistel. · Maavaradest leidub põlevkivi, turvast, lubjakivi, savi, · Puuduvad tähtsamad maavarad. (nafta, gaas, liiva, puitu. metallimaagid) 10. Arengu taseme näitajad. · Sisemajanduse kogutoodang e. SKT 1el kohta. ($) mõõdetakse selle riigi territooriumile aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste koguväärtust. · Töötajate hõive erimajanduse sektorites. · Elektrienergia tarbimine 1 inimese kohta.
pinnas. Aherainest välja uhutud fenoolid moodustavad ligi 80%veereostusest, mida EestionLäänemerre Aheraine saadab. koos maavaraga kaevandatavad kivimid ja mineraalid, mis pole antud kaevanduse kontekstis maavarad ning on seetõttu majanduslikult kasutud. TURVAS Turvas kujuneb soodes surnud taimeosakestest, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune. Suurem osa Eestis toodetud turbast eksporditakse. Tänapäeval kasutatakse turvast väetisena taimekasvatuses ja mulla lisana. TURVAS Keskkonna- ja ökoloogiaprobleemid Oma eriliste ökoloogiliste tingimuste tõttu on turbarabad tähtsaks elupaigaks paljudele loomadele, lindudele ja taimedele. Turbarabad, sood ja muud märgalad taastuvad äärmiselt aeglaselt, mistõttu on tähtis neid hoida ja kaitsta. LUBJAKIVI Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja (kivide liitmiseks ja kivistuvates segudes kasutatav ehitusmaterjal) tootmiseks,
silo mahumass, kg/m3. Juurvilja säilitatakse hoidlas, mille vajalik maht on 562 m3. 4.3. Allapanutarve Allapanuks on kasutusel turvas, mida kulub ühele loomale päevas 3,0 kg [5, lk. 7]. Kogu lauda ööpäevane tarve on 351 · 3 = 1053 kg. (4.5) 351 loomale vajaminev aastane allapanu kogus on 1053 · 365 = 384345 kg. 351 veist vajavad aastas allapanuks 385 tonni turvast. 7 4.4.Allapanuhoidla Allapanuhoidla projekteerimiseks on tarvis teada vajaliku turba mahtu. Turba mahumass on 450 kg/m3. Eespool välja arvutatud aastase allapanutarve kogus oli 384345 kg, mis on ligikaudu 385 tonni. 385 tonni turba maht VT on arvutatud valemiga Vr = 385 : 0.450 = 856 m3, (4.6) Allapanu hoidmiseks on vaja hoidlat, mis mahutab vähemalt 856 m3 turvast. 4.5
mm sademeid aastas) või udune, päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt ainult 35. Valitsevad jahedad suved ja pehmed talved. Palju on jõgesid, neist suuremad on nt Rein,Waal ja Meuse. Nii jõgede kui ka rohkete kanalite äärde on rajatud kaitsetamme, seepärast on nende veepind tihti ümbritsevast alast kõrgemal. Tänu inimtegevusele ja looduskatastroofidele on Hollandi rannajoon oluliselt muutunud. Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, turvast, kivisütt ja kivisoola. Taimkatet, mullastikku ja loomastikku on inimtegevus tugevasti muutnud. Kultuurrohumaad ja põllud hõlmavad 70%, metsad (enamasti istutatud männi- või paplisalud) 8% pindalast. Rannikualadel pesitseb, talvitub või peatub läbirändel palju veelinde; suurimetajaid (hirve, metskitse, metssiga) leidub ainult rahvusparkides. Kasutatud allikad: http://www.vm.ee/?q=node/10379, http://koolielu.ee/waramu/view/1-55864f9f-5c87-4fd0-94a5- c9975c234024, http://www.google
kandus peeneteralist liiva ja savi, mis peavad hästi vett. Siis tänu sellele kujuneski nõgudesse sood. Peipsi ja Võrtsjärve madalikud on kujunenud jääjärvede kadumisel. Meie pinnamoodi ja -vorme on mõjutanud enamasti ikka jääaeg. (viide 4) 8. Maavarad- nende teke ja kasutamine Tartu kaardilehe piires esinevad vaid pinnakatte maavarad, nt järvelubi, järvemuda, turvas, liiv, kruus, savi ja mineraalvett. Nendest kõige enam kaevandatakse ja kasutatakse turvast, mille varud ulatuvad üle 113 miljoni tonni. Turvas on hinnaline loodusvara, mida kasutakse kütte-, alus- aiandus- ja väetisturba tootmiseks. Turvast võib kasutada ka ravivahendina, samuti keemiatööstuse tooraine, näiteks vahade, peitsi, aga samuti isolatsiooniplaatide valmistamiseks. Tartumaal paiknevad soomassiivid kuuluvad Vooremaa alla ning Otepää kõrgustiku soovaldkonda. Geoloogiliselt on uuritud üle saja soo, kuskil 110 sood. Tööstusliku tootmise eesmärgil on uuritud 20 sood
Fifth level paksu jääkihi tõttu. Jõgesi reostavad ja ohustavad paljud tegevused nagu reoveed, põllumajandus ja kalakasvandus. Neil kõigil on suur kahju jõgedele, mille tõttu surevad veeloomastikud, vetikad vohavad ja kulutavad ära hapniku. Jõgede kontrolli tuleks hakata RANGELT kontrollima. Turba kaevandamine Eesti üheks tähtsaimaks maavaraks peetakse turvast, mille varu ulatub 1,64 miljardi tonnini, aktiivne varu moodustab 1,12 miljardit tonni. Ohtu raba turbatootmisala Eestis on turvas kütteainena põlevkivi ja puidu järel tähtsuselt kolmandal kohal. 18. sajandi lõpus algas suuremas mahus turba kaevandamine ning seda kasutati eelkõige kütteainena mõisates, kuid ka taludes. Turbavõtupaiku oli 19. sajandi keskpaigaks registeeritud rohkem kui 300. Turba kasutamine suurenes 20. sajandi alguses, kuna turvas oli
annaabi.ee 
