· Mootorikütuseks · Masinate tööks · Tahked kütused Muutused energiamajanduses · Agraarühiskonnas saadi energiat inimeste ja tööloomade lihasjõul, tuulest, soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel · Varaindustriaalühiskonnas hakati ehitama tuulikuid,vesiveskeid · Hilisindustriaalühiskonnas võeti kasutusele kivisüsi, leiutati aurumasin, vedur · 19 20saj. vahetusel võeti kasutusele elekter hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti · 20 saj algul- leiutati sisepõlemismootor nafta ulatuslik kasutus · Hiljem maagaas, tuumaenergia Energiaallikate kasutuselevõtt Energia tootmine maailmas Energia tarbimine maailmas ENERGIAMAJANDUS- tegeleb energiavarade hankimise, töötlemisega energiaks ja tarbijale kättetoimetamisega. ENERGIAALLIKAD TAASTUVAD TAASTUMATUD NAFTA, MAAGAAS,
· käivitamine ehk turule viimise faas- kriitiline faas, et toode jääks ikka turule · säilitamise faas- kometentse tuleb säilitada, arendada, tuleb uusi signaale otsida mis aitaks positsiooni säilitada. 3. Kirjeldage tehnoloogia elutsükli erinevaid faase, tooge näiteid. Sõltuvalt toote elutsükli staadiumist on väga erinevad aspektid: konkurentsi võitluse rõhk on erinev, mis sitmuleerib innovatsiooni, innovatsiooni liik on erinev, toote valik, tootmisprotsessid on erinevad. 1. Vedel faas (loksub): Konkurentsi võitluses on rõhk toote funktsionaalsel sooritusel, kõige olulisem aspekt esimeses faasis on selles, et toode ja millised on toote funktsioonid. Millega on ettevõtted suutelised välja tulema, millised on tarbijate ootused- selle asja selgeks vaidlemine on esimeses faasis hästi oluline. Innovatsiooni stimuleerib siin teave kasutajate vajaduste ja tehniliste sisendite kohta,
merevedude puhul. Arvestuslik kaal on tinglik kriteerium õiglase veotasu arvutamise aluseks, järgides kauba mõõtmetest, ruumalast, kaalust ja pakendist tingitud iseärasusi. Kergete, mahuliste kaupade puhul on arvestusliku kaalu aluseks mahukaal, raskete kaupade puhul on arvestusliku kaalu aluseks reaalne brutokaal. o Lennu- ja merevedude tootmisprotsessid Lennuveo eksport: - kliendi nõustamine, kuidas pakkida - küsida saatjalt erinevaid dokumente (kauba arve, pakkeleht, päritolusertifikaat jne) - saadetise vormistamine programmis - broneeringu tegemine - aja koordineerimine ja transpordi korraldamine (kauba üleskorjed)
laevaehitusest Liidrid : Jaapan, Lõuna-Korea, Hiina Laevaehitus Konkurentsis püsimiseks : 1. Sõjalaevade ehitamine 2. Kõrge kvaliteediga laevade ehitamine 3. Ülisuurte laevade ehitamine 4. Laevade remontimine Autotööstus Arenes 20saj I poolel 21 saj alguses oli maailmas 700 miljonit autot 1960 a Põhja riigid hakkasid ehitama tehaseid Lõunasse 1930a toodeti Venemaal Moskvitseid, 1971a hakatakse tootma Zigulisid. Autotööstuse tootmisprotsessid 1) uurimis- ja arendustegevus 2) detailide valmistamine 3) monteerimine 4) hooldamine Hõlmab tänapäeval nii 2 kui ka 3 sektori (kindlustus, pangandus, reklaamindus jt) Buckeye Bullet Maailma kiireim elektrijõul töötav auto Süsinikfiibrist kere, kroom-molübdeen raam pikkus 9 m., laius 60 cm, kõrgus 90 cm. Põhi 1,2 cm kõrgusel. Mass 1,5 tonni. 510 km /h ThrustSSC Kõige kiirem auto 2 reaktiivmootorit 15.okt.1997 ületas I-se autona heli kiiruse
Tuumaenergia 0 0 0 6,9 Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas saadi energiat inimeste ja tööloomade lihasjõul, tuulest, soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel Varaindustriaalühiskonnas hakati ehitama tuulikuid,vesiveskeid Hilisindustriaalühiskonnas võeti kasutusele kivisüsi, leiutati aurumasin, vedur 19 20saj. vahetusel võeti kasutusele elekter hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti 20 saj algul leiutati sisepõlemismootor nafta ulatuslik kasutus Hiljem maagaas, tuumaenergia Energiaallikate kasutuselevõtt Energia tootmine ja tarbimine maailmas Energiaallikate osatähtsus maailmas 45% 40% 35% tuumaenergia 30% veeenergia 25% tahked kütused 20% maagaas 15% muud
Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Dokumendid, milles loetletakse kasutatavad lähtematerjalid ning määratakse kindlaks tootmisprotsessid ja pakendamisoperatsioonid, on järgmised: Vali üks või enam: a. pakendamiseeskiri b. tootmiseeskiri c. tootmisvalem d. pakendamisvalem Kontrolli Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: tootmisvalem, tootmiseeskiri, pakendamiseeskiri. Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Taimse preparaadi tootmise eeskirjas peab olema kindlaks määratud: Vali üks või enam: a. rakendatavad meetodid b
Madalsageduslikud-110-3000Hz, kandesagedussignaalid 3-148,5kHz. 16. Elektrivarustuskindluse näitajad SAIFI, SAIDI, CAIDI(katkestus B e keskmine kestvus). 17. Elektrijaotusvõrkude katkestuste sagedust mõjutavad tegurid JV tüüp ja liinide pikkus, neutraali maandus, LPkaitse tüüp, releekaitse struktuur, maastiku tüüp, ilm, loomade rohkus 18. Elektri kvaliteedi vajalikkus Pingelohkude ja toit.katkestuste suhtes on kõige tundlikumad pidevad tootmisprotsessid. Kõrg. harmoonikud põhjustavad energiakadusid, seadmete ülekuumenemist. liigpingeid ning vibratsiooni. 19. CBEMA ja ITI kõverad ning nende eesmärk CBEMA-computer and business equipment manufacturers association. Graafik mis hindab kuidas arvvutid taluvad toitepinge muutuste ulatust/kestust. Tänapäeval asendatud ITI-information technology industry council kõveratega. CBEMA on pidev, ITI tükati pidev. ITI hindab ka väga lühikesi ülepinge kestvuseid. 20
Põhjariikide kapitalidel põhinevad talud Ladina-Ameerikas, Aasias. Spetsialiseerunud suurtalud nim: piimakarjatalud, lihakarjatalud, ekstensiivselt teravilja istandused. 3) Infoühiskond: Tootmisvormideks on jätkuvalt spetsialiseerunud suurtalud, rantsod, ekstensiivsed teraviljatalud, istandused ning lisanduvad loomavabrikud intensiivne loomade kasvatamine, sööt ja muu vajalik ostetakse sisse. Sead ja linnud ja vähe piimaveiseid. Tootmisprotsessid ja toodangu realiseerumisega kaasnevad muutused: 1) Spetsialiseerumine muutub veel kitsamaks, et tagada kõrgemat tööviljakust. Põllumajanduslik tootmine muutub täielikult kaubaliseks. Töötajad on palgatöölised, toodang läheb kõik töötlejatele ja omanik ise tootmisprotsessis ei osale. Väga ulatuslik teadussaavutuste kasutamine: väetamine, toidutraditsioonid, GMO kasutamine. Mahepõllunduse osatähtsuse kasvamine
Osoon kaitseb meid kõrvetava päikese eest Elu Maal ei saa kesta ilma atmosfääri ehk maakera ümbritseva õhkkonnata. Aegade jooksul on atmosfääri koostis muutunud, kuid enamasti nii aeglaselt, et elusloodus on suutnud muutustega kohaneda. Nüüdseks aga oleme jõudnud selleni, et maavarade kasutamine, keerulised tootmisprotsessid, transport ja ulatuslik fossiilsete kütuste tarbimine on atmosfääri koostist kiiresti muutmas. Ühe abinõuna võitlemisel atmosfäärimuutuste vastu soovitavad teadlased kaitsta maakera ümbritsevat osoonikihti. Mis on osoon ja miks seda vaja on? Osoon on oma olemuselt hapnik, koosnedes kolmest aatomist tavalise kahe asemel. Elusorganismidele on osoon kahjulik, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt. Osoonil on terav lõhn, mida mõnikord tunneb äikese ajal ja
Õhk - gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Lämmastik 78% - satub õhku orgaanilise aine lagundamisega on oluline taimedele toitainete omastamiseks Hapnik 21% - satub õhku fotosünteesi tagajärjel on oluline hingamiseks elusolenditele Argoon 0,9% - satub õhku inimtegevuse tagajärjel Süsihappegaas 0,03% - satub õhku tänu fossiilsetele kütustele ja vulkaanipursetele Veeaur satub õhku veekogude pinnalt, tänu aineringele ning mulla pindmistelekihtidele Osoon ta on atmosfääris juba olemas ning on oluline, sest kaitseb meid UV-kiirguse eest. Troposfäär kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Tropopaus õhukiht, millest kõrgemal temepratuur enam ei lange. Stratosfäär troposfääri kohal asuv atmosfäärikiht, kus temperatuur kõrguse suurenedes kasvab ja kus paikneb suurem osa osoonist. Mesofäär 50-85 km kõrgusel paikn...
kannatama kvaliteet. Toodetake kiiresti ja palju aga lohakalt ja ebakvaliteetselt. Kvaliteetne tootmine nõuab kulutusi ja selle tulemusena tootlikkus väheneb. ● Paindlikkuse ja kvaliteedi vahel- kui olla väga paindlik, siis võib kvaliteet kannatada. Vajaliku kvaliteedi saavutamine nõuab aega ja lihvimist, see aga mõjub tootlikkusele-maht väheneb. Reageerime kiiresti- kulud suurenevad, tootlikkus langeb. 3) TOOTMISPROTSESSID VS TEENINDUSPROTSESSID ● Pidevtootmine tähendab seda, et toodetakse 1-2 erinevat toote artikli suurtes kogustes. Pidevtootmise juures on massivoog koguaeg ühesugune, ühe palju tooteid tuleb välja. ● Masstootmise juures on nomenklautuur natukene suurem ja kogused väiksemad. ● Partiipõhise tootmise juures on toodangu nomenklatuur suurem ja ühelt tellisemuselt teisele üleminek võtab aega. seega protsessi voog selle tootmisprotsessitüübi juures
Nafta Tõhusam kasutamine, eriti transpordi valdkonnas Kivisüsi Tootmistehnoloogia arendamine, et vähendada õhusaastet Tuumaenergia Arendada avalikku arvamust Vesinik Luua tehnoloogia, mis nõuab vesiniku loomiseks vähem energiat Taastuvenergia Vaja paremini integreerida olemasolevasse energiavõrgustikku Luua efektiivsemad tootmisprotsessid: biomass, etanool, biodiisel IX. Lahendused enegriaprobleemidele Olemasolevate varude efektiivsem kasutamine energiakulu vähendamine Uute alternatiivenergiate rakendamine Säästva arengu pooldamine riigi ja kodaniku tasemel Keskkonnateadlikkuse tõstmine X. Mida igaüks meist saab teha? Kõik muutused saavad alguse iseendast. Ostmis- ja tarbimisharjumuste muutmine - kasutu tarbimise vältimine.
ühendatud teenuse osutamine ja toote valmistamine. Kui osta poest grillkana, siis meid teenindatakse, kuid saame tööstusliku produkti, mille valmistamist me ei pruugi näha. Ostes lennukipileti, käsitleme ostuprotsessi kui teenust. Kuid selleks, et lennuk lendaks, peab ta läbima plaanipärase hoolduse, mis on tööstuslik protsess. Neid hooldetöid klient ei näe. Kas lennufirma osutab ainult teenust või peituvad selle taga keerulised tootmisprotsessid? TOOTMISE PLANEERIMINE (TU10) 5 3. OPERATSIOONID TEENINDUSFÄÄRIS Nüüdisaegsetel tootmisettevõtetel on sageli ka teenindusettevõtte funktsioonid. Teenindusfunktsioonid tootmissfääris võib jaotada põhiteenuseks ja väärtust lisavaiks teenusteks. Põhi- ja baasteenuseid saab tarbija koos tootega. Sellisteks teenusteks on tarbija konkreetsete soovide täitmine, soovitud ajal kättetoimetamine ja konkurentsivõimeline hind. Seega võime
viimaste kättetoimetamisega tarbijale. 12) Milleks on energiat vaja? · Valguse ja soojuse saamiseks · Toidu valmistamiseks · Mootorikütuseks · Masinate tööks 13) Mis ajastul võeti kasutusele kivisüsi? Hilisindustriaalühiskonnas aastal 1910. Milliseid energiaallikaid kasutati enne? Puit, orgaanilised jäätmed, lihaste jõud. 14) Millal võeti kasutusele elekter? 19.-20 saj. vahetusel-hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti. 15) Kui suur on erinevate energiallikate osatähtsus tänapäeva energiamajanduses? · Lihaste jõud 0 % · Orgaanilised jäätmed 0 % · Puit - 0 % · Süsi 28,7 % · Nafta 38,6 % · Hüdroenergia 3,7 % · Maagaas 22,1 % · Tuumaenergia 6,9 % 16) Kuidas võib liigitada energiaallikaid? Taastuvad energiallikad- neid saab kasutada lakkamatult või võtta teatava aja möödudes uuesti kasutusele
Veonduse kvantitatiivsed näitajad Veomaht – veodokumendi (dokumentide) alusel veetud kaupade või reisijate summa – Reisijate arv, [kauba] neto või bruto (st koos taaraga) tonn • Sõidukite arv • Liiklusteede pikkus • Aeg Veonduse kvalitatiivsed näitajad i. Vedu – veokäive, veokaugus, veokiirus Reisijakilomeeter, neto tonnkilomeeter (NB! kauba brutokaalu alusel) ii. Veeremi kasutamine – veeremi käive, veeremi töö iii. Infrastruktuuri kasutamine – infrastruktuuri koormus, veovoog, liiklusvoog Veokäive – veomaht korrutatuna veokaugusega – Reisijakilomeeter , neto tonnkilomeeter (NB! kauba brutokaalu alusel) • Keskmine veo või sõidukaugus – summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga • Veokiirus – Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga) Veeremikäive – veeremiühikute arv korru...
o Firmasisesed huvigrupid · Mikrokeskkond sisaldab äri toimimist (firma ise, hankijad, konkurendid, vahendajad, tarbijad, huvigrupid) · Makrokeskkond põhijõud, mis mõjutavad mikrokeskkonda (majanduslik, ökoloogiline, tehniline, poliitiline, kultuuriline, demograafiline) · Ettevõtte sisene turunduskeskkond sisendiks on inimene, oma väärtushinnangute, vajaduste, eesmärkidega, ka varutavad loodusressursid, tootmisprotsessid, tehnoloogiad on oluliseks komponendiks. Väljund on toode. · Tarbijad toote, teenuse kasutajad, ostjad. · Tarbija ostusoovide ja vajaduste konkurents konkureerivad tarbija soovid, kas olla ratsionaalne ja osta auto või emotsionaalne ja minna reisile? · Tarbijaturgude liigitus: o Tarbeturg o Tööstusturg o Kaubandusturg o Ametkonnaturg o Välisturg · Konkurendid otsesed- pakuvad sama teenust/toodet; kaudsed- pakuvad
taastamine. Uni on hädavajalik, et taastada inimese päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Kui inimene ei maga pikka aega, ilmnevad tal tõsised psüühikahäired. Hea uni on vajalik heaks enesetundeks ning selleks, et tunda ennast puhanuna ja suuta teha õigeid otsuseid. (Vikipeedia) Uni on organismi jaoks aktiivne, mitte passiivne protsess. Une ajal muutub aktiivseks osa aju piirkondi, mis omakorda lülitavad sisse elutähtsate hormoonide tootmisprotsessid. Uneaeg koosneb perioodiliselt korduvatest, kuid proportsioonilt muutuvatest unetsüklitest, mis jaotuvad järgmiselt: pindmine uni, süvauni ja unenägude uni. (Uneraamat) Õhtupoole ööd on ülekaalus süvauni, mis on vajalik organismi füüsiliseks taastumiseks kuni rakulise tasemeni. Hommikupoole ööd on aga ülekaalus unenägude period, millal korrastub ja taastub inimese vaimne ja emotsionaalne tasakaal. (Uneraamat)
mikroobide tekitatud haiguste vastu. Uued ravimid lubasid senisest edukamalt võidelda raskete tõbedega. Algas tarbeesemete massiline tootmine. Suurenes järsult kodumasinate valmistamine ning paljud esemed muutusid taskukohasteks ka tavarahvale. Seda kiiret arengut iseloomustab tööstusriikides tohutu haridussüsteemi laienemine. 1950-1970 suurenes kõrgkoolide ja üliõpilaste arv neis 2, 3 ja rohkem korda. Üha keerukamaks muutuvad tootmisprotsessid ja seadmed nõudsid teadmisi. 1950. aastaid on moes nimetatud naiselikkuse kümnendiks. Ideaal oli saledus, make up pidi olema tugev , huulepulk suudluskindel ja ripsmed kõverdatud. Samal kümnendil tekkis esmakordselt noorsoomood (kitsad püksid jms.) noored püüdsid oma rõivastusega eristada end vanemast põlvkonnast. Moemuusikaks oli sving, kuid see muutus 1950. aastate keskpaiku rock´n´rolliks. 1950. aastate tähed olid E. Presley (1935-1977) ja M
vähitekitajate ja mutageenide eest. Tööandja kohustused: Tööandja peab hindama ja kontrollima ohtlike ainetega kokkupuutumise riski töökohal. Tööandja omab nimekirja töötajatest, kes ohtlike ainetega kokku puutuvad ning annab need ametivõimudele kui need seda peaksid soovima. Töötajatest tuleb hoida ohtlikud (kartsenogeensed ja mutageensed) ained eemal. Kui pole võimalik ohtlikuid aineid täielikult asendada, tuleb tootmisprotsessid teha suletult või vähendada ainete levik miinimumini. Kokkupuutumist ohtlike ainetega tuleb minimeerida (nii ainekogused, ohtliku pinda ning ainetega kokku puutuvate inimeste arvu) või täielikult vältida. Tööandja on kohustatud tagama töölistele ohutust pakkuvad kaitsevarustust ning töötajaid võimalike ohtude eest hoiatama ning töötajatele ainete õiget käitlemist õpetada. Tööandja peab tagama abinõud, millega õnnetuse juhtumisel kiiresti reageerida
tekiila. Et muuta joogi alkoholisisaldus optimaalseks, lisatakse sellele destilleeritud või demineraliseeritud vett. Olenevalt sellest, millist tekiilat valmistatakse, lastakse jooki villimise eel seista ja laagerduda. Kasutusel on nii uued söestatud tammevaadid kui vanad soti viski ning burbooni vaadid. (7) 9 Kokkuvõte Alkohoolseid tooteid on mitmeid ning nende kõikide tootmisprotsessid erinevat üksteisest eelkõige tooraine ja protsesside pikkuse poolest. Alkohol on jook, mis sisaldab joovet tekitavat keemilist ainet peamiselt etanooli (CH3CH2OH). Liigse alkoholi tarbimise tagarjärjel võib inimene sattuda sõltuvusse. Alkoholi tarbimine põhjustab mitmeid häireid inimese organismis, näiteks tasakaalu- või mäluhäired. Samuti tuleb meeles pidada, et alkohol kuulub narkootiliste ainete hulka. Lisaks eristatakse alkohoolsetes jookides kahte
ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas saadi energiat inimeste ja tööloomade lihasjõul, tuulest, soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel Varaindustriaalühiskonnas hakati ehitama tuulikuid,vesiveskeid Hilisindustriaalühiskonnas võeti kasutusele kivisüsi, leiutati aurumasin, vedur 19 20saj. vahetusel võeti kasutusele elekter hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti 20 saj algul- leiutati sisepõlemismootor nafta ulatuslik kasutus Hiljem maagaas, tuumaenergia Energiaallikate kasutuselevõtt Energia tootmine maailmas Energia tarbimine maailmas Energiaallikate osatähtsus maailmas 45% 40% 35% tuumaenergia 30% veeenergia 25% tahked kütused 20% maagaas 15% muud
* paikneb suuremates sadamates * materjali - ja töömahukas Autotööstus: * hakkas arenema XX sajandi esimesel poolel * toodab sõidu - ja veoautosid Autode tootmine ja turustamine *Umbes 70 % autodest toodetakse ja tarbitakse USA-s, Jaapanis ja Lääne-Euroopas. *Vanemate Põhja-Ameerika ja Euroopa tootjate kõrvale on tulnud Aasia riigid nagu Jaapan,Lõuna-Korea,Hiina. *Oluline on turu lähedus,sellepärast ei toodeta autosid arengumaades,seal on väike nõudlus. Autotööstuse tootmisprotsessid *Uurimis-ja arendustegevus *Detailide ja sõlmede valmistamine *Kokkumonteerimine *Müük ja hooldus Autotööstus Euroopa Liidus *EL on maailma suurim mootorsõidukite tootja.Seetõttu on autotööstus Euroopa majandusliku heaolu jaoks suure tähtsusega. *Autotööstus on oskustööjõu jaoks ülisuur tööandja ning oluline teadmisi ja uuendustegevust käivitav jõud. *Autotööstus on Euroopa suurim teadus - ja arendustegevuse erainvestor. *Siit tuleb ka oluline panus ELi sisemajanduse
9. Selgita: riigisaladus, ärisaladus. Too näiteid. Riigisaladus informatsioon, mille kasutamine on seadusega piiratud, kuna selle avalikustamine võib kahjustada riigi majanduslikku või seaduslikku julgeolekut. (Nt: riigi sõjalist potentsiaali puudutavad andmed, vägede paiknemine ja relvastus) Ärisaladus ettevõtte poolt salajaseks kuulutatud info, mille avalikustamine võib ohustada ettevõtte konkurentsivõimet. (Nt: tootmisprotsessid, rahavoogude ja pangaarvel toimunud rahaliikumine)
Atmosfääri ehitus Õhus on 78% lämmastikku; 21% hapnikku; 0,04% vee-auru; 0,93% argooni; 0,03% süsinikdioksiidi. Atmosfäär jaguneb tropo-, strato-, meso-, termo ja eksosfääriks. Puhta kuiva õhu koostis Põhigaasid lämmastik N2 (78,09%), hapnik O2 (20,95%), argoon Ar (0,93%), süsihappegaas CO2 (0,004%). Lisandgaasid Neoon Ne (1,8x103-), heelium, krüptoon, vesinik, ksenoon, dilämmastikoksiid jpm. Peamiste gaaside sisaldus õhus Lämmastik 78,09%, hapnik 20,95%, argoon 0,93%, süsihappegaas 0,04%. Õhu saasteained, primaarsed ja sekundaarsed saasteained. SO2, NO2, NOx, PM10, PM2,5, Pb, Cd, Ni, Hg, As, O3, benseen, CO, benso(a)püreen. Primaarsed eralduvad otse saasteallikast välisõhku. Sekundaarsed tekivad välisõhus primaarsetest saasteainetest fotokeemiliste ja keemiliste reaktsioonide tulemusena. Saasteainete õhus sisalduse väljendusviisid (%, ppm, ppb, mg/m 3 , µg/m 3 ). Õhus gaaside sisaldust väljendatakse tavaliselt ruu...
uut tehnomajanduslikku süsteemi saaks iseloomustada informatsioonilise kapitalismina". Informatsioonilised tootvad jõud on kapitalistlike huvide, strateegiate ja restruktureerimise vahendiks ja ühtlasi tulemuseks kujundatud ühiskonna tehnoloogia poolt, samuti kujundab see ühiskonda mitmekülgsel viisil - kaasaegse ühiskonna ajalooline uudsus ei seisne mitte selles, et ühiskond on võrgustunud, vaid selles, et tootmisprotsessid, võim, kasutamine, valitsev osa ja erinevad vastuolud kujunevad riikidevaheliste võrgustike põhjal, mida vahendavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad ning teadmiste protsessid. Informatsiooniline kapitalism aga põhineb ise rahvusvahelistel organisatsioonimudelitel. Oma analüüsides pidi Marx piirama klassikontseptsiooni palgatööle 19. sajandi industrialismi raames, Christian Fuchsi aga püüdis näidata selle artikliga, kuidas tänasel päeval on kasulik
gravitatsiooni energia. Taastumatud energiaressursid on fossiilkütused, näiteks nafta, maagaas, kivi-ja pruunsüsi, põlevkivi ning turvas, samuti tuumakütu Nafta :Tõhusam kasutamine, eriti transpordi valdkonnas. Kivisüsi: Tootmistehnoloogia arendamine, et vähendada õhusaastet. Tuumaenergia: Arendada avalikku arvamust Vesinik Luua tehnoloogia, mis nõuab vesiniku loomiseks vähem energiat Taastuvenergia: Vaja paremini integreerida olemasolevasse energiavõrgustikku Luua efektiivsemad tootmisprotsessid: biomass, etanool, biodiisel Viimase 20...30 aasta jooksul on inimkond tarvitanud samapalju energiat kui kogu oma eelneva arengu vältel kokku. Suurimad tarbijad: USA, Hiina, India. Nt. USA tarbib 35% kogu maailmas toodetavast energiast, kusjuures suur osa sellest läheb lihtsalt raisku. 1. november, 2007 2 ENERGIAPROBLEEMID MAAILMAS Üle 2/3 elektrienergiast toodetakse soojuselektrijaamades Maailmas tegutseb 443 tuumaelektrijaama, mis kokku toodavad 17% maailma elektrienergiast.
Innovatsiooni stimuleerib siin teave kasutajate vajaduste ja tehniliste sisendite kohta. Tuleb spekuleerida kuidas need kokku võiksid saada, et tuleks edukas toode. Domineerivaks innovatsiooniliigiks on sagedased olulised muutused toodetes. Suhteliselt lühikese aja vältel tulevad välja kergelt muudetud tooted. Üritatakse tabada tarbija ootust ja võib olla ka muutuvaid ootusi. Tootevalik on mitmekülgne, sageli esineb kindlale kliendile disainimist. Tootmisprotsessid on paindlikud ja ebaefektiivsed- eesmärgiks on eksperimenteerimine ja pidevad muutused. Kulupõhisus peaegu puudub, küsimus on selles, et milline saab olema domineeriv toode, millega hakatakse hiljem turgu hõivama. Toodetele pannakse tihtipeale algusfaasis peale patendid: ,,Patendid on riigi poolt antud garantii, et teatud rada-tarjektoori on võimalik kasutada, ühe või teise toote tekitamiseks" Patent on efektiivseimaid konkurentsivõitluse vahendeid
sest nende ülesanded antakse robotitele või siis arvutisüsteemidele. Samuti on paljude töökohtade puhul tegu teadmistepõhisema tööga, millele paljud inimesed kandideerida ei saa, sest firmad ei panusta nii suurelt haridusse ehk siis sellesse valdkonda, selle asemel läheb väga suur osa rahast toodetud kauba turustamisesse või siis igasugustesse lisapalkadesse firma omanikele. Lisaks sellele viivad arenenud maadest firmad tööjõukulukamad tootmisprotsessid kolmanda maailma riikidesse, kus saab väiksema raha eest rohkem töölisi ära kasutada. Nii, et asjal on mitu külge. Siinkohal tasub veel ära mainida, et riikide haridussüsteemid ei jõua järgi tööjõuturu vajadustele, mille tõttu on paljudes riikides tegu ebavajalike alade (nt. hispaania filoloog, filosoofia õpetaja jne) ületootmisega. Siinpuhul paistab kahjuks ka Eesti oma haridussüsteemiga silma, kui ebavjalike alade ületootja. Küll, aga on läbi viidud
Variant A: 1) Mis asi on projekteeritud toode/teenus ning mis on toote struktuur? Projekteeritud toode: Kontseptsioon -> toote iseloomu ja väärtuse arusaamine/mõistmine Pakett -> toote komponendid (funktsioonid) ja kaasnevad hüved Protsess -> viis kuidas toodet valmistatakse ja tarnitakse Toote ja teenuse kontseptsiooni arendamine: Organisatsioon: kompetents ->toote/teenuse kontseptsioon <- tarbijad: tarbijate tüübid ja nende vajadused Materjalide struktuur/spetsifikatsioon tuleb kirjeldada ära absoluutselt kõik materjalid, millest toode koosneb. Kirjeldatakse ära selle tasandini, mis komponente ja materjale peame sisse ostma. Ka teenuse juures on olulised kõik materjalid, mida teenuse osutamiseks tarvis läheb. Ära ei tohi unustada ka firma logosid, pakkematerjale jne. Arvutihiire struktuur Toote/teenuse arendamise protsess: Tootearenduse etapid: 1. Kontseptsioonide arendamine 2. Kontsept...
korduvad/jaotatud). Teeninduse puhul- professionaalne teenus-teenuste kauplus-mass teenus. Arendada saab läbi parema paigutuse, paremini planeeritud tootmise (tootmisliini takti ja tsükli aeg), protsesside kaardistamise ja optimaalse tee leidmise, läbi otsustamise, kas kasutada pikka ja kõhna protsessi ehk ühes jadas toimub ühe toote tootmine või lühikest ja paksu, kui on mitu liini. Taktiaeg ja personalivajadus. 7. Tootmisprotsessid vs teenindusprotsessid Pidevtootmine tähendab seda, et toodetakse 1-2 erinevat toote artiklit suurtes kogustes. Pidevtootmise juures on massivoog kogu aeg ühesugune, ühe palju tooteid tuleb välja. Masstootmise juures on nomenklatuur natukene suurem ja kogused väiksemad. Partiipõhise tootmise juures on toodangu nomenklatuur suurem ja ühel tellimuselt teisele üleminek võtab aega, seega protsessi
tootmise üldkulud. Kulude protsessipõhise kalkuleerimise etapid: 1. Summeerida füüsilised ühikud 2. Kalkuleerida kuluobjektid (vastavates ühikutes) 3. Leida jaotatavad kulud 4. Kalkuleerida (vastavate ühikute) kulud 5. Jaotada kulud lõpetamata- ja valmistoodetele TEGEVUSED Tegevus on seotud tööde kogum, millele organisatsioon suudab määrata sisendid (kasutatud ressursid) ja väljundi. Nii tootmisprotsessid kui ka äriprotsessid koosnevad tegevustest. Tegevused aga töödest. Tegevused kasutavad ressursse. Teisiti öeldes kulude põhjustajaks on tegevused. Võib lähenda ka selliselt, et tooted, teenused, kliendisuhted tarbivad tegevusi. Tegevused aga ressursse. Varumisprotsessi tegevused Vajaduse määramine Ostmine Vastuvõtmine Kvaliteedi kontrollimine Arve tasumine Ladustamine
Ühtse kuluarvestussüsteemi tunnused (eeldused): võrreldavad kuluaruanded, kehtestatud arvestusperioodid, kulude liigitamise alused, kulude jaotamise alused, varade hindamise alused. Traditsiooniline kuluarvestus- kulude arvestuse meetod, mille kasutamisel liigitatakse kulud otsekuludeks ja kaudkuludeks ning arvestatakse kõik kulud kuluobjektidele, kasutades mahupõhiseid kulukäitureid. Traditsioonilises kuluarvestuses paigutatakse kuluobjektidele kõigepealt otsekulud. Kaudkulud paigutatakse kulukohtadele ning pärast seda jaotatakse traditsiooniliste kulukäiturite abil kuluobjektidele. Traditsioonilise kuluarvestuse eelised: Otsekulud on olulised; Kaudkulud on suhteliselt väikesed; väike toodete nomenklatuur; tootmisprotsess lihtne; tehnoloogia stabiilne; lihtne organisatsiooni struktuur Puudused: 1)Ei anna muutuvas keskkonnas piisavat ülevaadet kulude kujunemisest organisatsioonis. 2)Tegevuste ja tehingute kulud ei ole alati seotud toode...
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus R11 Kai Mänd Unehügieen Referaat Juhendaja: Marelle Günthal-Drell Tallinn, 2012 1 UNI Uni on eluks niisama vajalik nagu söömine ja joomine. Uni kuulub inimese elutähtsate funktsioonide hulka: une ajal organism taastab ennast. Uni on organismi jaoks aktiivne, mitte passiivne protsess, nagu pikka aega arvati. Une ajal muutub aktiivseks osa aju piirkondi, mis omakorda lülitavad sisse elutähtsate hormoonide tootmisprotsessid. Evolutsiooni käigus on inimesel välja kujunenud ööpäevane une ja ärkveloleku rütm. Uneaeg koosneb omakorda perioodiliselt korduvatest, kuid proportsioonilt muutuvatest unetsüklitest. Unetsükkel jaotub järgmiselt: pindmine uni, süvauni ja unenägude uni. Õhtupoole ööd on ülekaalus süvauni ja hommikupoole ööd seevastu on ülekaalus unenägude uni. Süvauni on vajalik organismi füüsi...
KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 12 VIIDATUD ALLIKAD................................................................................................ 14 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on kulusäästlik mõtlemine. Antud valdkond on tänapäeval väga aktuaalne, kuna ettevõtted ning organisatsioonid püüdlevad aina enam selle mõtteviisi omastamise ja kasutamise poole. Kõigi sooviks on muuta tootmisprotsessid võimalikult efektiivseteks ehk tahetakse toota võimalikult väheste ressurssidega, kõrvaldades kõik väärtust mitteloovad tegevused ja vahendid seda antud mõtteviis aga üritabki võimaldada. Viimase paarikümne aasta jooksul on kulusäästlikule mõtlemisele aina enam tähelepanu pööratud ning selgitatud erinevaid tõekspidamisi ja samme, mis selle saavutamiseks ette võtta tuleb. Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade kulusäästliku
Peale selle võivad süsinikradikaalid disproportsioneeruda, nt · · CH3 CH CH3 + CH3 CH CH3 CH3 CH CH2 + CH3 CH2 CH3 Kui võtta arvesse ka võimalikku dihalogeenimist (vt lk 40), on selge, et radikaalreaktsioonidega tootmisprotsessid ei ole kunagi väga hea saagisega, s.t oodatud sihtprodukti (selles näites 2-kloropropaani) ei teki 100% ulatuses lähteaine suhtes. Sellegipoolest kasutatakse radikaal- reaktsioone tööstuslikus tootmises laialdaselt. 5 3. HALOGEENIÜHENDID (LK 6667) 1. 1) jodotsüklopropaan; 2) 2-kloro-2-metüülpropaan; 3) 1-bromo-2-metüülpropaan; 4) 2-fluoropropaan 2
5 tulenevaid võimalusi ja ohte (vt Tabel 2). The Body Shop’i peamisteks tugevusteks on mainekad tooted, mis on valminud hoolikalt valitud ja kvaliteetsest toorainest. The Body Shop’i eeliseks kohalikul turul on ülemaailmne populaarsus ja hästi koolitatud teenindav personal. Peamised nõrkused tulenevad frantsiisilepingu eripäradest, millest lähtuvalt on ettevõttes äärmiselt pikad otsustus-ja tootmisprotsessid. Nõrkuseks on ka e- poe puudumine Eestis ning väike tootevalik madala käibega esinduskauplustes. Tabel 2. SWOT-analüüs (Autorite koostatud) Tugevad küljed: Nõrgad küljed: • kvaliteetsed tooted; • kõrged üldkulud; • rahvusvaheline populaarsus; • pikad otsustusprotsessid; • kaasaegne tehnoloogia; • e-poe puudumine; • kõrge kvaliteediga tooraine; • väike tootevalik madala käibega
kulukohtadele ning pärast seda jaotatakse kulukohtadele arvestatud üldkulud kulukäiturite abil kuluobjektidele, lähtuvalt nende seosest vastava kuluobjektiga. Kulude jaotamise käigus arvestatakse kuluobjektidele nii põhitegevuse (nt tootmise) üldkulud kui ka organisatsiooni üldkulud. 7. Protsessikuluarvestus Protsessikuluarvestuse süsteem on toote kuluarvestussüsteem, kus kuluobjektiks on tootmisprotsessid või allküksused. Kuluarevestuse protsessi, mida kasutatakse protsessikuluarvestuse süsteemis nimetatakse protsessikuluarvestuseks (protsessijärgseks kuluarvestuseks, pidevprotsesside kuluarvestuseks). Eesmärgiks on leida üksiku protsessi kulutused lähtuvalt protsessikuluarvestuse üldistest põhimõtetest. Partii kuluarvestus kasutatakse nii töökuluarvestuses kui ka protsessikuluarvestuses lähtuvalt sellest, kas partii
Seda kõike peab hästi ilusti selgitama ja põhjendama ka. Ahjaa, ei saa ka unustada demograafilist üleminekut. See annab palju infot. 5. Firmasi saab jaotada erinevatesse kategooriatesse ja üks neist on rahvusvahelised firmad. Nendel firmadel on eelis regionaalsete firmade üle, sest neil on tavaliselt rohkem kapitali ja nad saavad oma harusi paigutada paljudesse riikidesse. Samuti tuleb neil tootmine odavam, sest nad saavad erinevad tootmisprotsessid paigutada selleks sobivatesse riikidesse, kus on just selle asja tegemine odav või olemas vajalikud tingimused. Näiteks autotootmises tehakse plaanid ja väljatöötamine kuskil arenud riigis ja tootmine jaotatakse vastavalt arengumaade ja arenenud maade vahel ära vastavalt tootmise keerukusele ja vajalikele tingimustele. Samuti on neil suurem turg. Näited sellistest firmadest on Microsoft, Exxon Mobil, McDonalds, Ford Motor, Shell, Daimler/Chrysler jne. 6
tööandja enda otsustada. Ohuteguritest tulenevate riskide analüüsimine on põhiliselt subjektiivne, toetudes hindaja(te) varasemale praktilisele kogemusele, omandatud teadmistele, analüütilisele mõtlemisele, töötajate küsitlusele ning hindaja isiksusest tulenevale võimele teha teemakohaseid üldistusi. Ohutegurite kindlakstegemist võib alustada näiteks ohutegurite kaardistamisega. Nii saadakse üldpilt ettevõtte olukorrast ja tehakse kindlaks ohtlikumad piirkonnad ja tootmisprotsessid, mida tuleb riskianalüüsi käigus täpsemalt uurida. Ohtude kindlakstegemine ja riskide analüüsimine toimub sellisel juhul üldiselt üksikule. Esialgselt saadud üldhinnangut töökeskkonnale tuleks aeg-ajalt täpsustada. Võiks kasutada ankeetküsitlust, kus ankeedis on loetletud antud ettevõtte tootmistegevusele tüüpilised ohud. Neid ankeete kasutades saab ohutegureid täpsustades hinnata ka ohtudest tulenevaid riske. Ankeetküsitlusest on kasu ainult
SKP = RT + amortisatsioon + kaudsed maksud SKP kulude (tarbimise meetodil) · Isiklik tarbimine (majapidamised) · Investeeringud (ettevõtted) a. Masinad ja seadmed b. Uusehitus (tööstus- ja elamuehitus) c. Varude muutus · Valitsussektori kulud (ei sisalda tuludiirdeid) · SKP = C + I + G +NX SKP tootmismeetodil · SKP = kõigis majandusharudes loodud lisandväärtuste summa · = harude kogutoodang vahetoodang · = kõigi harude lõpptoodang · Lisandunud väärtus on tootmisprotsessid kasutatud kaupade, teenuste ja tootmistegurite väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust · Lõpptoodanguks nimetatakse lõpliku kasutaja poolt ostetud valmisprodukti RAHATURG JA INFLATSIOON 11.11.2013 Hinna suhtes langev nõudlus ja tõusev pakkumine hind S D raha
22 Küsimused strateegiliste kulude analüüsi koostamiseks. Kas üritatakse taotleda kulueelist või diferentseerituse eelist? Kuidas kulud ühes väärtusketi lülis mõjutavad kulusid teistes lülides? Millised sünergiavõimalused on eri toodete või väärtusüksuste väärtuskettide vahel? Kulude erinevusi ja nende muutumist mõjutavad tegurid Ostetavate ressursside erinev hind Kasutatavad tootmisprotsessid, baastehnoloogia, automatiseerituse ulatus, tootlikkus Tegutsemiskulude erinevus (mastaabiefekt, vertikaalne integratsioon, palgakulud, organisatsiooni ülesehitus jne) Turustuskanalitega seotud kulud Inflatsiooni ja valuutakursside erinevus ja muutumine Turunduskulude erinevus näiteks erinev reklaamistrateegia Transpordikulude erinevus Konkurentsivõime saavutamine kulude osas Hankekulude vähendamine Turustamiskulude vähendamine
R61 või nende ühendlaused; ohusümbol Xi ja riskilause R12, R42, R43 või nende ühendlaused; 2) plii või selle ühend; 3) asbest. 3. Bioloogilised ohutegurid Tööandja ei tohi alaealisega töölepingut sõlmida ega lubada teda tööle, mis ohustab alaealise tervist eelkõige «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» § 8 lõike 3 alusel kehtestatud töökeskkonnas toimivate 3. või 4. ohurühma bioloogiliste ohutegurite tõttu. Tootmisprotsessid Tööandja ei tohi alaealisega töölepingut sõlmida ega lubada teda tööle, mis ohustab alaealise tervist eelkõige järgmiste tootmisprotsesside tõttu: 1) auramiini tootmine; 2) protsessid, kus töötaja võib kokku puutuda kivisöetahmas, -tõrvas või -pigis sisalduvate polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega; 3) vaske või niklit sisaldava materjali jootmine, keevitamine või muu termiline töötlemine, mille käigus tekib nende metallide tolmu, suitsu või aerosooli;
jääkainete tootmist tuleb piirata Korduvkasutus Praegu peaaegu kasutamata loodusvarad on merevee ja merepõhja mineraalid. Nendeks on magneesium, sool, rauasulfiid. Keskkonda ei kahjusta tarbimine või tootmine iseenesest, vaid tarbitavate toodete, tarbimiskoha ja -koguse ning tootmisviiside keskkonnamõju. Lahendus: materjalide ringlusessevõtt ja korduskasutamine, mis võimaldab kasutada vähem loodusvarasid. Tarbima peab arukalt. Tootmisprotsessid tuleb muuta rohelisemaks TOIT JA PÕLLUMAJANDUS Toit - rasvadest, süsivesikutest, veest, valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene ja loomad saavad eluks vajalikku energiat. "Sa oled see, mida sa sööd" - Brillat Savarin, 18.sajandil Toidu tootmine on suurenendud kolm korda, kuid inimese kohta on toidu tootmine vähenenud, eriti riikides, kus on veepuudus. FPI - toidu tootmine elaniku kohta Toidupuudus - nälg Kuus miljonit last sureb aastas nälga.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandusarvestuse õppekava Galina Kovalevskaja UUE TOOTE TASUVUSE ANALÜÜS AKTSIASELTSIS Lõputöö Juhendaja: Merje Õun, MA Mõdriku 2018 Sisukor РЕЗЮМЕ.......................................................................................................................4 SISSEJUHATUS............................................................................................................5 1 TOOTE VÕI TEENUSE OMAHIND JA TASUVUSE ANALÜÜS........................7 1.1 Kulude olemus ja liigitamine................................................................................7 1.2 Omahinna arvutamine.........................................................................................12 1.3 Tasuv...
o Pinnas (radoon); o Taimestik (lenduvad orgaanilised ühendid). Antropogeensed põlemisprotsessidega seotud saasteallikad: o Põletusseadmed (SO2, NOx, PM); o Sisepõlemismootorid (NOx, PM); o Ahjud ja küttekolded, söe/puidu põletamine (SO2, NOx, PM); o Metsatulekahjud (NOx, PM, lenduvad orgaanilised ühendid, PAH); o Prügi põletamine (metallid, dioksiinid, PAH); o Biomassi põletamine (NOx, PM). Muud antropogeensed allikad: o Tööstuslikud tootmisprotsessid (erinevad kemikaalid); o Õli rafineerimine (lenduvad orgaanilised ühendid, PAH); o Prügilad (metaan); o Lahustite kasutamine lakkides ja värvides (lenduvad orgaanilised ühendid); o Aerosoolvärvid ja külmutusseadmed (freoonid ja muud klorofluorosüsinikud). 2.2 Saasteainete eluiga atmosfääris Saasteainete eluiga atmosfääris sõltub: o Saasteaine omadustest (keemilised ja füüsikalised omadused) o Päikesekiirgus
õhusaasteainete kauglevi Euroopasse teistest põhjapoolkera riikidest suureneb. Seetõttu on vaja jätkata sihipäraseid jõupingutusi heite vähendamiseks, et kaitsta ka edaspidi Euroopa elanike tervist ja keskkonda. Õhusaaste allikad Õhusaaste allikad võivad olla nii inimtekkelised kui ka looduslikud: fossiilkütuste põletamine elektri tootmiseks, transpordi, tööstuse ja kodumajapidamiste tarbeks; tootmisprotsessid ja lahustite kasutamine, nt keemia- ja mineraalitööstuses; põllumajandus; jäätmetöötlus; vulkaanipursked, tuulega leviv tolm, meresoola pihustumine ning taimedelt pärit lenduvate orgaaniliste ühendite heide on looduslike saasteallikate näited. Euroopa Liidu poliitika Euroopa Liidu pikaajaliseks eesmärgiks on saavutada selline õhukvaliteedi tase, mis välistab ebasoovitavad mõjud ja ohud inimese tervisele ning keskkonnale. EL tegutseb õhusaastega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
