PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Raiete eesmärgid ja nende süsteemid Referaat Koostaja: Jan Schär Kursus: ME-12 Juhendaja: Arne Õismaa Tihemetsa 2012 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................lk 3 Metsa hooldamiseks loetakse...........................................................lk 3 Loodusliku uuenduse ja kultuuri hooldamine..................................lk 3 Valgustusraie....................................................................................lk 3 Harvendusraie...................................................................................lk 4 Sanitaarraie.......................................................................................lk 4 Laasimine..............................................................................
RAIED KEIRO USIN METSANDUS Käesolev materjal ei ole ammendav ja ei sisalda kõiki metsaseadusest tulenevaid arvulisi näitajaid ja nõudeid. Raiete jagunemine metsaseaduse järgi 1. Hooldusraied a. Valgustusraie b. Harvendusraie c. Sanitaarraie 2. Uuendusraie a. Lageraie b. Turberaie 1) Aegjärkne raie 2) Häilraie 3) Veerraie 3. Valikraie 4. Trassiraie 5. Raadamine Hooldusraied Hooldusraied jagunevad valgustusraieks, harvendusraieks ja sanitaarraieks. Hooldusraiete eesmärgid ooldusraiete eesmärgid
Raiemaht Eesti metsades ja seda mõjutavad tegurid Juhendaja: Risto Sirgmets Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus ja ülevaade........................................................................................ 3 1. Raiemahtude hindamise metoodikad.................................................................4 2.Raiete pindala, mahu ja intensiivsuse muutused................................................5 Raiemahtusid mõjutavad tegurid:..........................................................................7 Kokkuvõte............................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 9 Lisad:.....................................................
Teostame oma soovi läbi säästliku ja looduslähedase metsamajanduse, arvestades töös ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete aspektidega. Kasutame metsas toimuvatele looduslikele protsessidele võimalikult sarnaseid metsamajanduslikke võtteid ja abinõusid. Metsamajanduslikus tegevuses lähtume sellest, mis on tehniliselt võimalik, majanduslikult läbiviidav ja ökoloogiliselt põhjendatud. Kevadsuvised raied. Kevadsuviste raiete puhul peab RMK oluliseks tasakaalu saavutamist äriliste ja keskkonnakaitseliste eesmärkide vahel selliselt, et tagatud oleks: · linnustiku ning loomastiku kaitse tundlikul pesitsus- ja poegimisperioodil · õrnade metsamuldade vee- ja toitereziimi kaitse · võimalikult väike seenhaiguste levikuoht kevadsuvise raietegevuse käigus Kuivendussüsteemid. Eestimaa liigniiske kliima põhjustab maade soostumist, kuna aastane sademete hulk
........................................................................... 2. .Metsa inventeerimine........................................................................ 3. Eesti üldpindala jaotus maakategooriate järgi......................................................................... 4.. Maakondade metsamaa pindala ja tagavara........................................................ 5. Ülevaade raietest........................................................................ 6. .Raiete intensiivsus aastail 1995 - 2007 (m3/ha/a)............................................................ 7. Raiemaht raieliigiti aastail 1993- 2007 ja maakonniti aastal 2007................................ 8. Kokkuvõte........................................................ Kasutatud kirjandus....................................................... 1. Metsavarud Mets katab üle poole (50,6%) Eesti maismaast. Metsade pindala ja tagavara on viimase
isegi kuivada. Sellised puud on vastuvõtlikud putukate (üraskite) rünnakule. Pikne · Pikselöök võib tabada üksikuid puid, tekitades tüvesse või koorde lõhe või purustades kogu puu. Mõnikord võib pikselöögist alguse saada metsatulekahju. Inimese poolt põhjustatud metsakahjustused! Metsade ebaõige majandamine! · Kõik algab kasvukohale sobiliku puuliigi valikust, õigest metsa rajamisest ja hooldamisest kuni raiete planeerimiseni ja metsa ülestöötamiseni ning materjali väljaveoni välja. Puude mehaaniline vigastamine! · Raiete ja metsamaterjali väljaveo käigus vigastatud puud on vastuvõtlikud seenhaigustele ja putukkahjuritele. · Rasked metsaveomasinad vigastavad puude juuri, kust saavad alguse juuremädanikud. · Koorehaavandid tüvel on nakkuskohaks puidumädanikele, samuti eelistavad mõned putukad (hiidürask, puiduvaablased) asustada just tüvevigastustega puid.
a 31, 1965. a 36 ja käesoleval ajal erinevatel andmetel 47 - 52%. Oletatakse, et metsasus suureneb aastaks 2030 58%-le. Probleemid: . rangelt kaitstavate metsade osakaal ei ole piisav kindlustamaks kõikide Eesti looduslike metsaliikide säilimist; . raied on koondunud okasmetsadesse, samas jääb lehtpuitu kasutamata ja tekib üha juurde lehtpuuvõsa; . erametsades ei tagata väärtuslike okas- ja lehtpuistute piisavat uuenemist; . ebaseaduslike raiete hulk on suur ja nendega tekitatakse keskkonnale suurt kahju; . on risk ületada puhkemaastike taluvuse piire; . erametsamaale jäävad kultuurmaastikud on hääbumas.
präeguseks on see vähenenud 971 709 km2, ning iga aastaga väheneb metsasus keskmiselt 2 miljonit hektarit aastas (Achmaliadi et al. 2002). Hoolimata sellest pole Indoneesia metsatöösturitele pandud peale erilisi piiranguid, samuti pole vastu võetud regulatsioone ega seaduseid metsaalade kaitseks. (Rodrigue ja Soumonni 2014) Alates 1980ndatest on hakanud kasvama surve, et müüdavad tooted oleksid toodetud puidust mis on sertifitseeritud, ehk legaalsete raiete käigus saadud. (Rodrigue ja Soumonni 2014) Paberi ja vineeritööstuste nõudlus ületab legaalse puidutootmise 35-40 milionit kuupmeetrit aastas ning see tühimik täidetakse illegaalsete raietega. Paljud tööstused tunnistavad ka avalikult oma sõltuvust illegaalsetest raietest. Aastal 2000 oli illegaalsete raiete oskaal kõikidest raietest 65%. (Achmaliadi et al. 2002) Kuigi illegaalsed raied on probleemiks võib loota, et nende osakaal väheneb kuna paljud
Uuemal pildil on näha, kuidas mõjutab maakatvust Hiina ja Koreavaheline piir, kuhu on ehitatud tamm. Eriti hästi on seda mäe jalamil näha, kus Hiina poolel on poole parem olukord. PROBLEEM Probleem ise globaalne soojenemine. Tagajärjed: lumikatte püsimise aja vähenemine talvise jää, mis järvele tekib, aja vähenemine loomastiku, taimestiku muutused turism väheneb JÄRVEST ALGAV JÕGI PROBLEEMI LAHENDUSED Raiete vähendamine, sest puude raiumisega satuvad õhku ained, mis soodustavad globaalset soojenemist. Liigraiumisel on ka suur erosioonioht. Turismi vähendamine, sest sellega kaasnevad üleliigsed kulutused trantspordile > heitgaasid ... KUUMAVEEALLIKAD MIDAGI HUVITAVAT Heal lapsel mitu nime: Paektu San (Baegdu) Korea keeles ??? või ??? 'valgepeamägi`, Baekdoosan; Hiina keeles ??? Changbai Shan 'igavesti valge mägi`, Baitoushan, Hakuto.
varumist, töötlemist ilma vastavate lubadeta või töötervishoiu ja tööohutuse seadust rikkudes. Peamised põhjused, miks Eestis (osaliselt ka Soomes) esineb ebaseaduslikke metsaraieid ja kaubandust on: 1) Osa ebaseaduslikest raietest on jäänud riigi järelvalveinfost välja. Satelliitinfo on väga hea vahend tõhusamaks järelvalveks kodanikelt tuleva info kõrval ja seda rakendatakse ka tulevastel perioodidel. 2) Metsateatis ei ole piisav tõkestusvahend ebaseaduslike raiete ärahoidmisel - omanikke tuleb teavitada/nõustada raiete korrektsest läbiviimisest ja teostada kontrolli raiete kvaliteedi üle paralleelselt raietegevuse toimumisel. 8 3) Inspektorite kvalifikatsiooni tuleb tõsta ,,piiripealsete juhtumite" menetlemisel. Ühtlustada praktikat. 4) Kodanike teadmatus regulatsioonide osas ja inimlik eksimine teatud reeglite
Niidutaimed annavad toitu ja varju paljudele pisikestele loomadele nagu putukatele, ämblikele, närilistele kui ka lindudele. Aruniidud: Levivad kuivadel või parasniiketel aladel. Seal olevad mullad on harikult liivsavised ja mineraalaineterikkad. Puurinnet enamasti pole aga kui esineb, siis nimetatakse seda kooslust puisniiduks. Põõsarinne on väga liigirikas. Rohurinne on kidur, madala saagikusega, kuid liigirohke. Enamik neist niitudest pool-looduslikud, kujunenud metsadest raiete või põlengute tagajärjel. Enamik aruniite on metsastunud või põllumaaks üles haritud. Tüüpilised aruniite võib näha vaid looduskaitsealadel nagu Matsalus või Viidumäel. Iseloomulikud harilik mänd, arukask, harilik kadakas, kibuvitsad, valge kukehari, punane aruhein, muulukas, kähar sulgsammal, niidukäharik. Lamminiidud: Nimetatakse ka luhaniitudeks. Leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel. Kujunenud enamasti lammimetsadest
Diagramm 2. Metsa lageraie ja uuenduse võrdlus Tegin võrdluseks ka diagrammi, kus tõin välja kogu lageraie Eestis 6 aasta jooksul ja samuti ka metsa uuenduse (külv ja istutamine). Näha on, et metsa uuendamine on võrreldes lageraiega väga väike. 2015. aastal tehti lageraiet 44572,2 hektarit ja samal ajal uuendati metsa ainult 6534,43 hektarit. Samuti võrreldes 2013 aastaga on metsa uuendamine vähenenud 2015 aastaks 4100,19 hektari võrra. Samal ajal vaadates raiete ulatust, võiks metsa uuendus samuti suureneda. KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võib öelda, et metsa lageraie teostamine on suurenenud 2014. aastani, samal ajal kui metsa taastamine on vähenenud. KASUTATUD KIRJANDUS http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp (Viimati vaadatud 23.11.2016) https://www.riigiteataja.ee/akt/MS(Viimati vaadatud 23.11.2016) http://entsyklopeedia.ee/artikkel/hektar1 (Viimati vaadatud 23.11.2016) http://maaelu.postimees
1. Metsade kasutamine puiduvarumiseks 1918 kuni 1944. Eesti riigimetsanduse algaastail tehtud raiete ulatuse ja iseloomu määras erakorraline majandusolukord, eeskätt küttekriis. 5. detsembril 1918.a. moodustati raiete organiseerimiseks ja teostamiseks Tööstus- ja Kaubandusministeeriumi juures Kütteainete Komitee, mis sai õiguse rekvireerida nii ülestöötatud materjale (ettevõtetelt ja eraisikutelt siiski vaid tasu eest) kui ka metsi raieks. Maakondades loodi kohalikud küttekomiteed. Küttekomitee raievõimsus oli esialgu tagasihoidlik, mistõttu sõjaväele küttepuitu varuma pandi ka teisi riigiasutusi, omavalitsusi ja eraettevõtjaid. 1919.a
privaatsektori omanduses oleva metsa jagunemise kohta. Teada on see, et privaatsektori metsad jagunevad: eraisiku, juriidilise isiku, kohalike kommuunidele ja põlisasukatele. 6 Joonis 4. Raied Brasiilia Amazonases 1988-2012 Peamiseks raie (vt. joonis 4) põhjuseks ei olnud mitte puidu varumine vaid kariloomade, enamasti veiste, kasvatamine. Sellega kaasneb ka vajadus karjatatava maa järele. Joonisel 5 on välja toodud protsentuaalselt raiete jagunemine eesmärgi põhjal. (FAO 2005) 7 Joonis 5. Raiete põhjused aastatel 2000-2005 Brasiilias on hakatud viimastel kümnenditel ka metsaistutamisega tegelema. Järgnev tabel toob välja 2009 ja 2010 aastal istutatud puuliike ning istutusalade pindalad. Metsaistutamine on Brasiilias kasvutendentsis. (FAO 2010) Tabel 1. Metsaistutus Brasiilias 2009 ja 2010 aastal
järgmistel aastatel: 1576, 1659, 1798, 1839, 1854, 1873, 1880, 1917, 1919, 1965, 1986, 2001 ja 2005. Taimestik muutub El Salvadoris vastavalt kõrgusele.Kõrgematel aladel levivad rohtlad.Seal kasvavad ka hõreda võitu männi- ja tammemetsi.Seal leidub palju troopilisi puuvilju ja ravimtaimi. Kõikidest Mehhikost lõuna poole jäävatest Kesk- Ameerika riikidest on El Salvador kõige metsavaesem.Põllumajanduse rajamise eesmärgil tehtud raiete tagajärjel katab El Salvadori pindalast mets vaid 6%. El Salvadoris purskavad tihedasti vulkaanid ja seal on maavärinda.Seal on ka tihedasti maa nihked.Kõige hiljutisem ja kõige hävitavam vulkaani purse toimus 1. Oktoobril 2005-dal aastal.Kui Santa Ana vulkaan purskas.Kuna El Salvador on Vaikse ookeani lähedal on seal ka rängad vihmasajud ja rängad põuad mis hävitasid 2001 aasta suvel 80% maa saagist.Kuna El Salvador asub Kesk-Ameerikas võivad
ettevõtet. 2012 aasta seisuga hinnati metsatööstuse väärtust 19,4 miljardi euroni, millest 6,8 miljardit moodustab puittoodete, k.a mööblitööstus ning 12,6 miljardit tselluloosi- ja paberitööstus. 2013. aastal, raiuti hinnanguliselt 56 miljonit kuupmeetrit puitu, millest 45 miljonit tuli erametsadest. Kohalik tööstus kasutas 63 miljonit kuupmeetrit puitu, millest 53 miljonit tuli kodumaalt ning 10 miljonit imporditi. Seega võib järeldada, et enamus kodumaisete raiete tulemusel saadud puitu suunatakse siseriikliku puidutööstusesse. Pikka aega Soome majanduskasvu veduriks olnud metsa-, tselluloosi- ja paberitööstus on viimastel aastatel kohanud raskusi. Põhjuseks nii nõudluse vähenemine maailmas, välisinvesteeringute kohatine ebaõnnestumine kui ka probleemid tööjõu (streigid) ja toorainega. Samuti on sektori suurettevõtted liiga aeglaselt panustanud tootmismudelite uuendamisse.
(McKendry et al., 1991). 1.2 Metsa majandamine Metsa inventuuriandmete ja monitooringu muutuste kogumine on metsakorraldamise seisukohast oluline. GISiga on võimalik luua mudelid juhendamaks neid tegevusi, näiteks puidu tagavara hindamine, metsakasvatuse ja tulekahjude haldamise tegevuskava või prognoosida küttepuude mahtu ja teisi puidu varusid. Lisaks neile hakkavad üha enam tähtsust omama ka elupaikade säilitamine, puhkamise võimalused ja raiete visuaalse vähendamise mõju. Samuti on küttepuude kättesaadavus kohalikuks kasutamiseks oluline metsakorraldamise probleem paljudes maailma paikades. GIS aitab hinnata küttepuude varu ja nõudlust ning suudab prognoosida potentsiaalseid küttepuude varude vajadusi tulevikuks (McKendry et al., 1991). GISiga on võimalik lisada ruumilisi komponente raiete kavandamisse ja simulatsioonimudelitesse. Mõnel juhul võib kasutada GISi modelleerimisvõimet, et teha
inimese mõju loodusele märgatavalt suurenenud. Paljud metsateadlased peavad inimest ainukeseks tõeliseks kahjuriks metsas! Metsade vale majandamine Valede majandamisvõtete tõttu võib inimene luua metsas olukorra, kus väheneb puude vastupanuvõime kahjustavatele teguritele (nii abiootilistele teguritele kui kahjuritele ja haigustele), või soodustada otseselt kahjurite ja haiguste levikut. Kõik algab kasvukohale sobiva puuliigi valikust, õigest metsa rajamisest ja hooldamisest kuni raiete planeerimiseni ja metsa ülestöötamiseni ning materjali väljaveoni välja. Näiteks raielankide ruumilisest ja ajalisest planeerimisest sõltuvad suuresti männikärsakate arvukus ja raiestikele rajatud metsakultuuridele tekitatavad kahjustused. Liiga järsud tugevaastmelised harvendusraied noorendikes suurendavad lumekahjustuste ohtu, õigeaegselt koristamata tormimurd või metsast väljavedamata toores metsamaterjal loob eeldused koore-, säsi- ja puiduüraskite hulgisigimiseks
vineeripaku) kasvatamist. Meede: Metsakasvatusvõtete laialdasema rakendamise tagamine. Selleks : · Metsaomanike aktiivne teavitamine metsakasvatusvõtete rakendamise vajalikkusest ja olulisusest ning selleks juhendmaterjalide koostamine. · Hooldusraiete teostamise võimalda mine lähtudes metsamaa tootmispotentsiaali paremast kasutamises. · Metsakultuuride hooldamise ja likviidset metsamaterjali mitteandvate raiete toetamine tagamaks soovitud koosseisuga puistute kasvamis 13 Metsade kaitse ja metsade elujõulisuse säilitamine Viimastel aastakümnetel on juure- ja tüvemädanikest kahjustatud puistute osatähtsus oluliselt suurenenud. Kahjustusi põhjustavad biootilised (ulukid, kahjurid, haigused) ja abiootilised (torm, põud, liigniiskus, vale raieviis ja -aeg) tegurid eraldi ja koosmõjus.
aastat, see on aga umbes 20 aastat noorem kui lendoravale sobiva pesapuu vanus. Siinkohal on ohuks, et ainult mõned vähesed metsad saavad kasvada kuuekümne aastaseks või vanemaks, mis sobiksid lendoravale elupaikadeks (Timm; 2008). 20. sajandi 2. pooles on metsamassiivi hulk Eestis kasvanud, kui aga vaadata eraldi metsa vanuselist koosseisu, on vana metsa osakaal selles järk- järgult väiksemaks jäänud. „Viimase 30-40 aastaga on näha, et raiete intensiivsus suurenenud. Kui maaameti kaarti vaadata, on väga raske majandusmetsas tõmmata kilomeetri pikkust joont, ilma et puutuks kokku mõne raiesmiku või noorendikuga,“ nendib Tallinna Ülikooli ökoloogia instituudi vaneteadur Margus Pensa. Lendorav veedab kogu oma elu õhus, puult-puule liikudes, maapinnale laskub ta harva ning äärmuslikes tingimustes. Pesituspaigad on meeleldi just vanades metsades ning
aastat, see on aga umbes 20 aastat noorem kui lendoravale sobiva pesapuu vanus. Siinkohal on ohuks, et ainult mõned vähesed metsad saavad kasvada kuuekümne aastaseks või vanemaks, mis sobiksid lendoravale elupaikadeks (Timm; 2008). 20. sajandi 2. pooles on metsamassiivi hulk Eestis kasvanud, kui aga vaadata eraldi metsa vanuselist koosseisu, on vana metsa osakaal selles järk- järgult väiksemaks jäänud. ,,Viimase 30-40 aastaga on näha, et raiete intensiivsus suurenenud. Kui maaameti kaarti vaadata, on väga raske majandusmetsas tõmmata kilomeetri pikkust joont, ilma et puutuks kokku mõne raiesmiku või noorendikuga," nendib Tallinna Ülikooli ökoloogia instituudi vaneteadur Margus Pensa. Lendorav veedab kogu oma elu õhus, puult-puule liikudes, maapinnale laskub ta harva ning äärmuslikes tingimustes. Pesituspaigad on meeleldi just vanades metsades ning
Aasta metsanduse arengukava oli kõvasti väiksema mahuga kui tänapäevane (2011-2020 a.), mis mahult on ligi kümnekordselt suurem ja seega ka kõvasti põhjalikum ja erinevaid punkte täpsemalt kirjeldav. See on tingitud ilmselt nii kogu majanduse, tehnoloogia kui ka tarbimise arengust. Käesolevas metsa arengukavas on erinevalt varasemalt rõhku pandud kliimamuutuste leevendamisele ja metsasektori konkurentsivõime parandamisele. On põhjalikumalt käsitletud erinevate raiete liike ja nende hetkelist vajalikkust. Käesolev arengukava käsitleb palju põhjalikumalt erinevaid prognoose (nt loodusvarade kasutamise ja keskkonna seisundi prognoos), tuuakse välja arvulised suurused ja palju kirjaldatakse protsendilistes langustes ja tõusudes, mida varasemas arengukavas tehtud pole. Välja on arvutatud näiteks isegi arengukava maksumuse prognoos erinevate metsamajanduslike meetmete rakendamisel. Metsanduse arengukava meetmed koosnevad
Merikotkauurija Tiit Randla nimetas 1968. aasta "mustaks merikotka- aastaks" ja lootis, et see ei kordu. Kuid "mustaks" kujunesid ka 1971. ja 1975. aasta. 1970. aastatel pesitsesid Lääne-Eestis ja läänesaartel kotkad edukalt vaid kolmel korral, asurkonnale andsid tuge viljakamad Peipsi-äärsed paarid. Ent seitsmekümnendate teisel poolel kloororgaaniliste ühendite laastav mõju vähenes ning alates 1977. aastast hakkas kotkaste viljakus vähehaaval taastuma. Pesapaiku püüti kaitsta raiete eest ja 1980. aastate lõpus hakkas suurenema ka liigi arvukus. 1991. aastal pesitses Eestis 40 paari merikotkaid, kümmekond aastat hiljem hinnati nende arvukust juba ligi kolm korda suuremaks. Mullu pesitses Eestis 110120 paari merikotkaid, kes kasvatasid üles umbes 140 poega, kusjuures eelmise suve sigimisedukus (keskmiselt 1,2 poega asustatud pesa kohta) oli viimase kolmekümne aasta parim. Koht ökosüsteemis Merikotkal looduslikke vaenlasi ei ole
männi-juurepessul, kuid seda erinevust on raske märgata. Erinev on ka pooride tihedus viljakeha hümenofooril: H. annosum`il on see 4,412,2; H. parviporum`il aga 8,517,6 poori/mm2. Häirivaks asjaoluks on tunnuse kokkulangevus vahemikus 8,512,2, mistõttu liikide eristamine ainult pooride tiheduse järgi ei ole alati võimalik. Juurepessu levimine on olnud otseselt v kaudselt seotud just metsade majandamise intensiivistumisega puhtpuistute väljakasvatamise, suviste raiete, mitte-metsamaade metsastamisega, üha sagedasema raske tehnika tulekuga metsa, arvatavasti ka metsaväetamise ja kontrollimatu võõrpuuliikide introduktsiooniga. Asjata ei öelda, et juurepess tuleb metsa inimese jalajälgedes. Alaküljel olevates poorides küpsevadki juurepessu eosed, mis tuulest laialikantuna nakatavad peamiselt värskeid kände, harvem juure- ja juurekaelavigastusi kasvavatel puudel
mürobalaant, sandlipuu, paduk, mahagon, akazuu, sapeli, utile, omu, sedreel, okumee, makoree, eebenipuu, jakaranda, ipepuu, grenadill, raudpuu, pokkpuit, kebratso, punapuu, hikkor, plataan, iroko, balsa jt. Eestis loetakse väärispuiduks näiteks kadakat ja pirnipuud. Seoses väärispuiduga on tekkinud väga suur probleem, sest üha rohkem võetakse maha vihmametsi, kus leidub olulist väärispuitu. Järjest enam on troopiliste vihmametsade tagavara seadustevastaste raiete tõttu ohustatud. Samas on puit väga oluline majanduslik tuluallikas. Esialgsest vihmametsa hulgast on praeguseks inimtegevuse tõttu hävinenud pool. Igal sekundil hävib jalgpalliväljaku suurune ala. Troopilised väärispuud kasvavad metsas ühekaupa ja nende kättesaamiseks tehakse lageraideid, millest mets tavaliselt enam ei taastu. Tiikpuu Tiikpuu (Tectona grandis) kuulub raudürdiliste sugukonda ning on tamme ja mahagonpuu
esineb, siis nimetatakse kooslust puisniiduks. Puud võivad kasvada üksikult või väikeste rühmadena. Põõsarinne on sageli väga liigirikas. Rohurinne on kidur, madala saagikusega, kuid liigirohke. Arupuisniitudelt pärineb rohurinde liigirikkuse rekord - 74 liiki soontaimi ühel ruutmeetril. 5 Enamik neist niitudest on pool-looduslikud, seega inimtekkesed, kujunenud metsadest raiete või põlengute tagajärjel. Kui inimmõju - niitmine või karjatamine lakkab, hakkab niit võsastuma ja muutub metsaks. Praeguseks on enamik aruniite kas metsastunud või põllumaaks üles haritud, neid võib tüüpilisel kujul näha üksnes looduskaitsealadel, näiteks Matsalus või Viidumäel. Puurindes kasvavad üksikult harilik mänd, arukask, harilik pihlakas, saar, vaher, sanglepp. Põõsarindes leidub enam erinevaid taimeliike: harilikku kadakat, harilikku
pesitsevale kassikakule (Kontkanen jt, vähemalt 40 cm läbimõõduga puid 2004:68) (Kontkanen jt, 2004:81) Pilt 11 Tüüpiline händkaku pesa asub suures puutüükas, seega oleneb selle kaku käekäik metsades sobivate tüügaste olemasolust (Kontkanen jt, 2004:76) Kakkudele üheks suuremaks ohuks on metsatööd. Neid on öise eluviisi tõttu raske avastada ja raiete kavandamisel arvestada. Sellepärast jääb ettevaatlikkusele vaatamata tööde tagajärjel tühjaks palju kunagisi kakupaiku. Asurkondade püsimiseks on eluliselt tähtis kindlat tüüpi maastiku- või puistuelementide säilitamine või loomine (Kontkanen jt, 2004:68) Vanade metsade raiumine on põhjustanud paljude sobilike pesitsemiskohtade kadumist. Suurimaks ohuks on mitmele kakuliigile häirimine, mis põhjustab pesahülgamist (Kontkanen jt, 2004:68-81).
Globaalsel tasandil soodustab metsade raie kliimamuutusi, aga hävitab ka paljusid inimesele tuntud ja veel tundmatuid liike (troopilistes metsades elab suurem osa maailma taime- ja loomaliikidest). Kui ka liigirikka troopilise vihmametsa raiumise järel sinna põllumaad ei rajata ning lastakse langid looduslikult metsastuda, ei taastu seal (erinevalt parasvöötme metsadest) enam mitte samasugune liigirikas mets, vaid võsa. (Troopilistele metsade hävimine) Raiete maht kasvas alates 1993. aastast kuni 2003. aastani pidevalt. Kui 2004. aastal langes raiemaht minimaalselt, siis 2005. aastal oli mahu vähenemine järsk 32,9%. Peamise osa raiemahtude vähenemisse andsid erametsad, kus raiemahtude vähenemine oli 45,1% (võrdluseks - riigimetsades vähenes raiemaht 9%). Eesti metsades raiuti 2005. aastal 5,12 miljonit m3 puitu. Viimati oli aastane raiemaht alla 6 miljoni m3 1997. aastal. Uuendusraie pindala langes samuti 1997. aasta tasemele,
·Raie toimingu sanitaarraie põhimõtetel, raiudes välja haavataliku viljakehadega puud ·Kui esimesed harvendusraied jäävad tegemata, siis hilisemad harvendused enam ei aita. Puud ei suuda kasvuhoogu koguda ja tüve mädaniku levik on kiirem kui puidu juurdekasv Uuendusraie Kasvama jäävate puude ja loodusliku uuenduse, raielangi mulla ning ümbritseva metsa ja metsamulla kaitseks on keelatud: 1) Raiete tegemisel, raielankide raiejäätmetest puhastamisel ja metsa uuendamisel ivgastada nende puudel, mis raiumisele ei kuulu, tüve, võra või latva ulatuses, mis annaks alust nende puude sanitaarraieks 2) Ohustada või oluliselt kahjustada metsa kui ökosüsteemi või metsa genofondi, metsa veereziimi, metsamulda sügavamalt kui 30cm,metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi luua eeldusi tuulekahjustuste tekkeks, seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks
-2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie? Eesti metsamaa kogupindala aastal 2010 oli 2 miljonit hektarit: 45% sellest eramets, 40% riigimets, määratlemata mets 15%. Puiduliigiti on metsamaa tagavara järgnev: mänd 30,3%, kuusk 23,4%, kask 22,9%, haab 7,4%, hall lepp 7,1%, sanglepp 4.9% ja teised liigid 4,0%. 2010 oli Eesti sisemaine tarbimine madal, küll aga kasvas nõudlus toorme järele. Raiete maht kasvas 40 % võrreldes 2009. aastaga. Raiemaht oli 10,5 miljonit m3. Riigimetsa raiemaht kogu mahust oli 11%, erametsa maht 64% ja muudel aladel 25% 2010. aastal hakkas Eesti puidutööstus madalseisust taastuma. Puidutööstuse suurenenud nõudlus toorme järele viis üles puiduhinnad kogu sortimendi ulatuses. Planeeritud raiete maht kasvas 2009. võrreldes 40% võrra. Raiemaht
Kindlasti ei tohiks planeerida alasid, mida inimesed intensiivselt kasutavad, must-toonekure pesapaigale lähemale kui 500m. Must-toonekure pesapaikade kaitse ei tähenda vaid rangete vööndite määramist teadaolevate pesapaikade ümber. Väga tähtis roll on säästval metsamajandusel ning rohevorgustiku pohimotete rakendamisel. Peamised meetmed, mis aitaks tagada piisava hulga pesapaikade säilimise on kevad- suviste raiete vältimine, sälikpuude gruppide jätmine uuendusraiestikele, vääriselupaikade kaitsmine, puhkajate suunamine loodusmaastikul kindlaks määratud radadele ja puhkekohtadele, järelvalve jne. Neid meetmeid tuleb rakendada kogu Eestis. Toitumispaikade kaitse ja taastamise juures on oluline, et pesapaikade ümbruses (kuni 20km raadiuses) asuvate veekogude mitmekesisus oleks tagatud sobiva sügavusega veekogusid peab olema igal ajal, nii sademeterohkel kui ka pouasel
Katmikala seemaid on otstarbekas rajada lehtpuuseemnete tootmiseks, et kindlustada liigipuhtus, seemnete kvaliteet ja sellest tulenevalt tootlikud ning kvaliteetsed puistud. Selle eelised on puude kiire kasv ja areng, seemnete kogunemisega pole vaja kiirustada, seemnesaak pinnaühiku kohta on väga rikkalik, puid on lihtne uuendada või asendada. See kõik on tänu sellele et kilehoonetes reguleeritakse temp, valgust, õhuniiskust, co2 sisaldust jne. Raiete liigitus Hooldusraied- Seda tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesandeks on eemaldada metsast puud, mis takistavad meie joaks oluliste puude kasvu või halvendada metsa tervislikku seisundit, ehk raiutakse välja puid, et kasvatada tulevikus sellise liigilise koosseisu ja tihedusega mets, mida peetakse kõige optimaalsemaks, samuti eemaldatakse metsast haigeid,vigaseid puid. Uuendusraied- tehakse puistutes, et võimaldada metsa uuenemist või uuendamist. Uuendusraie jaguneb
(http://www.roheline.ee/books/kkj296.html#Rannaniit%20vajab%20hoolt) Aruniidud Aruniitude mullad on liivsavised ja mineraalaineterikkad. Puurinne enamasti puudub. Puud võivad kasvada üksikult või väikeste rühmadena. Põõsarinne on tihti liigirikas. Rohurinne on kidur, madala saagikusega, kuid liigirohke. Seal kasvavad näiteks harilik kukehari, valge kukehari, harilik koldrohi, lubikas, lamba-aruhein, punane aruhein, tarnad, humallutsern ja muulukas. Enamik niitudest on kujunenud raiete või põlengute tagajärjel. Kui inimmõju lakkab, hakkavad niidud võsastuma ning muutuvad metsaks. Joonis 3 Näide aruniidust Pärisaruniitudel ja paluniitudel karjatamiseks sobivad kõik kariloomad. Väikestel nõmmeniitudel võib kidura heinakasvu tõttu veistel või hobustel sööki väheseks jääda. Erinevate kariloomade koos või vahelduvkarjatamine on liigilisele koosseisule kasulik, kuna erinevatel loomaliikidel on natuke erinevad toidueelistused. Näiteks hobused ja
Elusad puud võivad nakatuda 2 viisil: 1. otseselt suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu. Haigust tekitavad seeneeosed levivad õhus kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Tekkinud vigastuste kaudu puud nakatuvad. 2. kaudselt eosed idanevad värsketel okaspuukändudel, läbi nakatunud kännu juurestiku levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele. See variant on sagedasem. Kännud nakatuvad eriti intensiivselt just suviste raiete ajal. Optimaalne temperatuur juurepesssu jaoks +24 C. Külmaseen (Armillaria mellea) võib esineda kõikidel Eestis kasvavatel puuliikidel, eriti ohtlik on männil ja kuusel, põhjustades juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Esineb igas vanuses puudel, nooremad puud võivad hukkuda paari aasta jooksul, vanemad peavad kauem vastu. Välistunnusteks on okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Surnud puude koore all võivad esineda
ja laiuvat sõnajalga, angervaksa, soo-ohakat, heinputke jt. Angervaksa kasvukohatüübile on omane angervaksa ja soo-koeratubaka domineerimine, sinihelmika tüübile lisaks nimiliigile ka sookastiku ohtrus. Rabastuvad metsad arenevad toitainetevaesel, liigniiskel mullal tingimustes, mis viivad rabastumisele. Need metsad on ebapüsivas tasakaalus: veereziimi paranemisel kujunevad laanemetsadeks, vee kogunedes kulgeb areng raba suunas. Muutused toimuvad raiete, kuivendusvõrgu ummistumise jt. tõttu ning need on pöörduvad. Puurindes domineerib mänd, harvem leidub kuuske ja kaski. Põõsarinde moodustavad hõredalt kasvavad paakspuud ja pajud, alustaimestikus on ohtralt mustikat, keratarna, sookailu jt. Eristatakse karusambla-mustika, karusambla ja sinika kasvukohatüüpe. Kõdusoometsad on kujunenud sügavaturbalistest madal- ja siirdesoometsadest pikaajalise kuivendamise tulemusel.
summana. Li-Strahleri metsa heleduse mudel 4 komponenti, mille heledused määratakse igas spektraalkanalis eraldi, komponentide proportsioonid leitakse geomeetriliste arvutuste tulemusena. Kui komp heledused teada, sabab puistu keskmist heledust teades hinnata puude arvu. Kuusk-Nilsoni mudel suur hulk sisendparameetreid, nagu puuliik, võrapikkus, läbimüüt; liitus, LAI; klorofüll, vesi jms (biokeemia); alustaimestiku ja mulla parameetrid (LAI, lehe kaldenurk).. palju otstarbeid, nagu raiete modelleerimine, metsa heleduse seosed lehtede biokeemia, ökol parameetritega (LAI), metsa heleduse seosed takeertunnustega.. Puistu vanusest sültuvad näitajad: tihedus (40-60 kahaneb); liitus (suureneb kuni 30-40) heledus kahaneb kiiresti, LAI (kuni 20 hüppeliselt suureneb). Peamised faktorid, mis kujudavad metsa heleduse muutumist puistu vanusega: Liituse muutus; LAI muutus; liigilise koosseisu muutused; lehtede ja skeleti osatähtsuse muutus,
vahtrat jt.) 12 . Selles pargiosas on sõjapäevil ja hiljem puid maha raiutud (ala on osaliselt hoonestatud), paremini on säilinud ida- ja läänepoolsed (välimised) puuderead. Alleeosa ja kalmistu on tänapäeval pidevalt niidetud nagu ka peahoone esine ala. Kuna pargi alleeossa on erinevatel aegadel tehtud hulgaliselt vaheleistutusi, siis nüüdseks on endised vaatesuunad sulgunud. Käesoleva heakorrastusprojektiga on ära määratud vaatesihtide avamise ja raiete tegemise vajadus. Pargi ruumilisele struktuurile on iseloomulikuks järgnev: pargi keskel trooniv algselt barokne, hiljem klassitsistlikuks ümberehitatud peahoone avatud ala mõisa esindusõue lähemas ümbruses algselt avatud ja suletud ruumi olemasolu tänases pargis avatud vaade alleelt peahoonele ja vastupidi avatud vaade tiikidetaguste puudegruppide juurest mõisa peahoonele ja vastupidi;
Seemnete kogumisega pole vaja kiirustada, sest kuna kasvuhoones pole tuult, ei hakka seeme ka nii ruttu varisema. 6. Seemnesaak pinnaühiku kohta on väga rikkalik ja seda on võimalik hiljem mitmete vahenditega veelgi suurendada. 7. Puid on lihtne uuendada/asendada. Kilehoonetes reguleeritakse: temperatuuri; valgust; õhuniiskust; CO2 sisaldust; toitainete sisaldust mullas; kontroll putukkahjurite ja seenhaiguste üle; umbrohutõrje; kujundatakse võrasid. Raied Raiete liigitus Hooldusraie raied mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesandeks on eemaldada metsast puud, mis takistavad meie jaoks oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit. Uuendusraied tehakse puistutes, et võimaldada metsa uuenemist või uuendamist. Uuendusraie jaguneb lageraieks ja turberaieks. Valikraied metsa majandatakse püsimetsana ja kus lageraieid ei tehta. Maa-ala ei jää ühekski ajahetkeks metsata.
4. Seemnete kogumisega pole vaja kiirustada, sest kuna kasvuhoones pole tuult, ei hakka seeme ka nii ruttu varisema. 5. Seemnesaak pinnaühiku kohta on rikkalik. 6. Puid on lihtne uuendada/asendada. Kilehoonetes reguleeritakse: ▪ Temperatuuri ▪ Valgust (puudealune pind kaetakse valgust peegeldava liiva või dolomiidi puruga) ▪ Õhuniiskust ▪ CO2 sisaldust ▪ Toitainete sisaldust mullas (väetamine) ▪ Kontroll putukkahjurite ja seenhaiguste üle. 4. Raied. 4.1 Raiete liigitus Kasvavat metsa raiutakse: raieküpse puidu kasutuselevõtmiseks, metsa uuendamiseks või metsa hooldamiseks. Puid raiutakse: üksikpuudena; gruppidena; lankidena. Eristatakse 5 peamist raie liiki, mis omakorda jagunevad: 1. Hooldusraie 1.1. Valgustusraie 1.2. Harvendusraie 1.3. Sanitarraie 2. Uuendusraie 2.1. Lageraie 2.2. Turberaie 2.2.1. Aegjärkne raie 2.2.2. Häilraie 2.2.3. Veerraie 3. Valikraie 4. Trassiraie 5. Kujundusraie 4.2 Hooldusraied
leidub laane- ja laiuvat sõnajalga, angervaksa, soo-ohakat, heinputke jt. Angervaksa kasvukohatüübile on omane angervaksa ja soo-koeratubaka domineerimine, sinihelmika tüübile lisaks nimiliigile ka sookastiku ohtrus. Rabastuvad metsad arenevad toitainetevaesel, liigniiskel mullal tingimustes, mis viivad rabastumisele. Need metsad on ebapüsivas tasakaalus: veereziimi paranemisel kujunevad laanemetsadeks, vee kogunedes kulgeb areng raba suunas. Muutused toimuvad raiete, kuivendusvõrgu ummistumise jt. tõttu ning need on pöörduvad. Puurindes domineerib mänd, harvem leidub kuuske ja kaski. Põõsarinde moodustavad hõredalt kasvavad paakspuud ja pajud, alustaimestikus on ohtralt mustikat, keratarna, sookailu jt. Eristatakse karusambla-mustika, karusambla ja sinika kasvukohatüüpe. Kõdusoometsad on kujunenud sügavaturbalistest madal- ja siirdesoometsadest pikaajalise kuivendamise tulemusel. Esimese kuivendusjärgse metsapõlvkonna moodustavad männid ja
Angervaksa kasvukohatüübile on omane angervaksa ja soo-koeratubaka domineerimine, sinihelmika tüübile lisaks nimiliigile ka sookastiku ohtrus. Rabastuvad metsad arenevad toitainete vaesel, liigniiskel mullal tingimustes, mis viivad rabastumisele. Need metsad on ebapüsivas tasakaalus: veereziimi paranemisel kujunevad laanemetsadeks, veekogunedes kulgeb areng raba suunas. Muutused toimuvad raiete, kuivendus võrgu ummistumise jt. tõttu ning need on pöörduvad. Puurindes domineerib mänd, harvem leidub kuuske ja kaski. Põõsarinde moodustavad hõredalt kasvavad paakspuud ja pajud, alustaimestikus on ohtralt mustikat, keratarna, sookailu jt. Eristatakse karusambla-mustika, karusambla ja sinika kasvukohatüüpe. Kõdusoometsad on kujunenud sügava turbalistest madal- ja siirdesoo metsadest pikaajalise kuivendamise tulemusel
Arengukava koostamise käigus keskenduti kuuele kiiret lahendamist vajavale probleemvaldkonnale: 1) jätkuvalt riigi omandis olevate seni veel tagastamata ning erastamata metsamaade sihipärane kasutamine, 2) Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevuse eesmärkide püstitamine ning tulemuste hindamine, 3) varimetsanduse leviku ning metsaõigusnormide rikkumise tõkestamine, 4) rangelt kaitstavate metsade osakaalu ning paiknemise määratlemine, 5) järjepidevuse tagava raiete mahu leidmine, 6) erametsaomanike tugisüsteemi väljaarendamine. Eesti Metsanduse Arengukava aastani 2010 kiitis Riigikogu heaks 2002. aasta novembris. Eesti metsanduse arengukava tuleneb säästva arengu seadusest ja metsaseadusest. Arengukava eesmärk on maksimeerida jätkusuutlikult metsasektori panust rahvamajandusse ja ühiskonna heaolusse. Arengukavas väljendatakse tasakaalustatult nii metsade majandamise, metsatööstuse kui ka keskkonnakaitse huve.
Koondid · Metsa iseloomustavad koondtabelid kirjeldavad olulisemate takseertunnuste nagu hektaritagavara, juurdekasv, vanus, boniteet ja täius keskmisi väärtusi ning metsamaa jagunemist peapuuliikide, kasvukohatüüpide, boniteediklasside, 10-aastaste vanuseklasside ning arenguklasside kaupa Uuendusraiete nimekiri · Märgitakse vähemalt eraldise number, raieviis, enamuspuuliik, raie järjekord või raieaasta, raie pindala ja raiutav tagavara puuliikide kaupa ning raiete pindala soovitav suurus raieliikide kaupa Hooldusraiete nimekiri · Märgitakse vähemalt eraldise number, raieliik, raie järjekord, raie pindala ja raiele kavandatud tagavara puuliikide kaupa (v.a. valgustusraie) ning soovitav harvendusraiete pindala suurus Uuendamisvõtete nimekiri · Märgitakse vähemalt eraldise number, pindala, kasvukohatüüp, uuendatav puuliik, uuendamise või hooldamise vajadus ning metsakultiveerimise korral ka ja külvi- või istutuskohtade arv
(3) Rinnaspindala on puutüve mõttelise läbilõikekoha pindala 1,3 meetri kõrgusel juurekaelast. Puistu rinnaspindala on kõikide selles puistus kasvavate puude rinnaspindalade summa, mida väljendatakse ruutmeetrites ühe hektari kohta. Puistu täius on puistu rinnaspindala suhe samasuguse normaalpuistu rinnaspindalasse. (4) Geenireservimetsa majandamise eeskirjaga sätestatakse abinõud, mis: 1) välistavad geenireservimetsa kasvutingimuste muutumise kuivendamise, väetamise ja raiete tagajärjel; 2) tagavad metsa uuenemise puuliigiga, mille geenifondi kaitseks mets on määratud; 3) tagavad geenireservimetsa uuendamise üksnes samast geenireservimetsast pärineva kultiveerimismaterjaliga. (5) Kui metsa kaitsemetsaks määramine piirab oluliselt metsa majandamist, on metsaomanikul õigus taotleda riigilt metsa majandamisel saamata jäänud tulu või täiendavalt tehtud kulude hüvitamist.
turbaga siirde- ja madalsoomuldadel. Enamuspuuliigiks on tavaliselt kuusk, kuivendusjärgse esimese põlvkonna puistutes võib olla ka sangleppa, sookaske, mändi. Potentsiaalselt kõrge tootlikkusega, bon. I-III. Parimad on kuusikud, kõige väiksema tootlikkusega sookaasikud. Alusmetsas paakspuu, toomingas, pihlakas. Alustaimestik sarnane arumetsade jänesekapsa kasvukohatüübiga. Puistud tormihellad. Kõdusoometsade pindala 5-6%. Raiete liigitus - Kasvavat metsa raiutakse kas raieküpse puidu õigeaegseks kasutuselevõtmiseks, metsa uuendamiseks või metsa hooldamiseks. Puid raiutakse: üksikpuudena, gruppidena, lankidena Vastavalt 2006. a. Metsaseadusele eristatakse 5 peamist raie liiki, mis omakorda jagunevad: Hooldusraied - n.o. raied, mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesandeks on eemaldada metsast puud, mis takistavad meie jaoks oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit, st
Mestskitsed kärbivad nooremaid puid, eriti meeldivad neile okaspuud. Nende poolt tekitatud kahjud on väheolulised. Kopra rajatud tammid põhjustavad veekogu kallastel paiknevate mestade üleujutusi. Hiired - talvisel perioodil võivad hiired sügava lume all närida noorte puude koort, see põhjustab puude arenguhäireid ja hukkumist. Eestis esineb hiirekahjustusi harva. 26. Raied. Raiete liigitus. 1) Hooldusraie ülesandeks on eemalda metsast puud, mis takistavad oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit. Eemaldatakse ka haiged ja vigased puud. Jaguneb: 1) Valgustusraie selle abil kujundatakse tulevase puistu liigimine koosseis ja parandatakse allesjäänud kasvutingimusi. Tehakse 5-20 a noorendikes. Selle käigus raiutakse kõik peapuuliigi kasvu takistavad kõrvalpuuliigid. 2) Harvendusraie tehakse
Taigametsade kaitseorganisatsioon korraldas Põhja-Rootsis polaarjoone lähedal Jokkmokkis Vene ja Baltimaade looduskaitsjatele 1995. aastal seminari, kus kohalik looduslooõpetaja Mats Karlsson tutvustas selle organisatsiooni loodud põlismetsaväärtuste leidmise metoodikat. Kampaania "Steget Förre" (eesti k. "samm eespool") käigus inventeeriti Rootsi metsafirmade suuri lageraie lanke ja teavitati üldsust raiete käigus hävivatest väärtustest. Soome WWF'i ja ELF'i koostööprojekti raames inventeeriti 19931996. a. vanu metsi meie riigimetsades. Põhilise töötegid Soome tudengid ja meie vabatahtlikud looduskaitseringkondadest. Kohalike metskondade töötajaid projekti ei kaasatud ja seetõttu jätkus paljudes piirkondades metsamajandamine kinnitatud metsamajandamise kavade järgi. Hilisemad inventuurid näitasid, et mitmed kõrge kaitseväärtusega elupaigad raiuti läbi
Projektis nähakse ette ja määratakse raievanused, raieviisid, metsakasutuse suurus, metsa taastamise, metsakaitse ja teised metsamajanduslikud abinõud. Metsade majandamise kava koostatakse ka erametsaomanikele, millises antakse samuti soovitused metsade jätkusuutlikuks majandamiseks; koostatakse metsade üldine iseloomustus, takseerkirjeldused, metsamaa ja puistute iseloomustus, metsamaa pindala jaotus valitsevate puuliikide ja vanuse järgi, puidukasutuse suurus, raiete nimekiri, uuendus ja metsahooldustööd, samuti metsamaa plaan mõõtkavas 1:10000 Projekt või majanduskava peab tagama metsade tootlikkuse tõusu, samuti puidu ja muude metsahüvede kasutamise suurendamise. Metsade tootlikkust on võimalik tõsta alljärgnevate abinõude kaudu: 1) metsade koosseisu ja seisundi parandamine; 2) metsade taastamise kiirendamine; 3) metsa looduslike kasvutingimuste parandamine; 4) metsa ratsionaalne kasutamine. Kvartalivõrk
Metsa korraldus riigimetsas on iga 10 aasta tagant Metsakorralduse põhjal koostatakse edasine majandamise projekt (majanduskava), mis pole tänapäeval enam kohustuslik Majanduskava sisaldab: o Iga puistule takseerkirjeldused, koos seletuskirjaga o Plaanimaterjal Määratakse: o Puistu koosseis o Puistu vanus o Kasvukohatüüp o Arenguklassid o Raiete teostamise aeg ja liik o Uuendamistööde planeerimine Majandamiskava eesmärk on tõsta puistu tootlikust metsa majandamisel o metsade koosseisu ja seisundi parandamine; o metsade taastamise kiirendamine; o metsa looduslike kasvutingimuste parandamine; o metsa ratsionaalne kasutamine Metsamassiivid jaotatakse sihtide abil väiksemateks osadeks → kvartal
Elusad puud võivad nakatuda 2 viisil: 1. otseselt – suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu. Haigust tekitavad seeneeosed levivad õhus kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Tekkinud vigastuste kaudu puud nakatuvad. 2. kaudselt – eosed idanevad värsketel okaspuukändudel, läbi nakatunud kännu juurestiku levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele. See variant on sagedasem. Kännud nakatuvad eriti intensiivselt just suviste raiete ajal. Mütseeli levimise kiirus haiguskolletes maksimaalselt 50 cm/a. Optimaalne temperatuur juurepessu jaoks +24 C. Mütseel – e. seeneniidistik. Enamus seeni on üles ehitatud mikroskoopilistest torujatest rakkudest – seeneniitidest ehk hüüfidest, mis harunedes võivad moodustada laiaulatusliku võrgustiku – seeneniidistiku ehk mütseeli. Ühe seene mütseel võib mullas hargneda kümneid ruutmeetreid, mis tagab suurte viljakehade arenguks vajalike toitainete hankimise
annaabi.ee 
