Otsingule "metssiga" leiti 290 faili

Formaat: Tase:
metssiga - 1000, karu – 25, hunt – 8, ilves – 46, kobras –1100 Sademed: ca 733 mm aastas Maavarad: liiv, kruus, savi, turvas Looduskaitsealuseid territooriume: ca 12 % Neist suurim - Soomaa Rahvuspark (370 km²) asutati 1993. a. Eesti suuremate soode, lamminiitude ja metsade kaitseks.
Metssiga

Kasutaja: Metssiga

E-mail: Metssiga[ät]hotmail.com
Faile: 0
METSSIGA
1
odt

METSSIGA

Neid leidub veel Aafrika ja Aasia lõunaosas. Eesti alale on ta viimast korda sisse rännanud selle sajandi alguses, olles siin oma levila põhjapiiril. Täielikult puudus ta siin 17. - 19. sajandil valitsenud külmemal perioodil. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toi...

Loomad - Põhikool
7 allalaadimist
Metssiga-presentatsioon
10
ppt

Metssiga (presentatsioon)

 klass Eluviis • Elavad tüüpiliselt tihedates niisketes tihnikutes: leht­  ja segametsades, veekogude kallastel, sooservades jne. •  Ringi liiguvad emasloomad ja pojad koos, kuldid  üksikult.  • Aktiivsed on nad peamiselt videvikus ja öösel, talvel  võivad ka päeval ringi liikuda.  ...

Bioloogia - Põhikool
10 allalaadimist
Metssiga
2
doc

Metssiga

Neid leidub veel Aafrika ja Aasia lõunaosas. Eesti alale on ta viimast korda sisse rännanud selle sajandi alguses, olles siin oma levila põhjapiiril. Täielikult puudus ta siin 17. - 19. sajandil valitsenud külmemal perioodil. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toi...

Loodusõpetus - Põhikool
9 allalaadimist
Metssiga
9
doc

Metssiga

Tartu Forseliuse Gümnaasium Uurimustöö Metssiga Koostaja: Hendrik Hiiop Juhendaja: Ester Oja Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Tutvustus 3. Toitumine ja eluviis 4. Vaenlased 5. Kokkuvõte 6. Lisa 7. Kasutatud allikad Sissejuhatus Tutvustus Eestis elab umbes 30 tuhat metssiga. Põrsad on neljanda elukuuni heledad ja triibulised. Kuldid tä...

Loodus õpetus - Keskkool
9 allalaadimist
Metssiga
5
docx

Metssiga

OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL TT1PK1 Metssiga Lihatehnoloogia Koostajad:Birgit Väljas ja Aleks Kravtšuk Juhendaja: Eve Klettenberg Olustvere 2012 Kes on metssiga ? Metssead on tüüpilised kõigesööjad, kes toituvad nii taimede maapealsetest (kevadel ja suvel) kui ka maa alustest (aastaringselt) osadest. Peale selle söövad nad veel...

Bioloogia - Kutsekool
8 allalaadimist
Metssiga
22
pptx

Metssiga

Rahvapäraselt kutsutakse teda kutu-ks. Arvatakse, et kodusiga on aretatud u 7000 a tagasi eKr metsseast. VÄLIMUS  Metssea keha katab kare karvkate.  Karvavärvus on tumehall või pruun.  Metssea kere on jässakas ja jalad pikad.  Metssea pikkus on 90- 120 cm vahel.  Turja kõrgus jääb 55- 110 cm vahele....

Bioloogia - Keskkool
2 allalaadimist
Bioloogia referaat
7
doc

Bioloogia referaat

Neid leidub veel Aafrika ja Aasia lõunaosas. Eesti alale on ta viimast korda sisse rännanud selle sajandi alguses, olles siin oma levila põhjapiiril. Täielikult puudus ta siin 17.-19. sajandil valitsenud külmemal perioodil. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninami...

Bioloogia - Põhikool
16 allalaadimist
Jahindus
3
doc

Jahindus

ISELOOMUSTAVAID ANDMEID EESTI ULUKILIIKIDE KOHTA Iseloomulik parameeter E E S T I S U U R U L U K I D PÕDER HIRV METSKITS METSSIGA KARU HUNT ILVES Tüvepikkus (sm) 200-290 160-250 100-125 110-200 160-250 100-160 80-130 Kaal (kg) 100-300 100-150 20-30 70-250(350) 150-250 40-60 12-25 (32) Inna aeg IX, X IX-X VII-VIII XI-XII V-VI I-II II-III Tiinuse kestvus 8k...

Keskkonnaõpetus - Kutsekool
35 allalaadimist
Eesti ulukid-soo raba loomad ja taimed
37
ppt

Eesti ulukid, soo/raba loomad ja taimed

• tüvepikkus 110…200 cm • 70…250 (350) kg • tüüpiline kõigesööja - eelistatult toitub • Eestis üle 10 tuhande taimedest • Eesti asub levila põhjapiiril ja • kiilja kehakujuga: keha eesosa on...

Bioloogia - Keskkool
33 allalaadimist
SIIRDESOO
12
ppt

SIIRDESOO

aja Toiduks hiired, rabakonnad, lindude...

Bioloogia - Keskkool
13 allalaadimist
Loodusvööndid spikker - murenemine-tundra-mandrijää-taimkate jne
1
doc

Loodusvööndid spikker - murenemine, tundra, mandrijää, taimkate jne

Taimkate on taimekoosluste kogus (mets, niit). Põhikliimavöötmetes on aasta läbi üks õhumass (polaarne e. arktiline, parasvööde, troopiline, ekvatoriaalne). Vahekliimavöötmetes on pool aastat üks, pool aastat teine õhumass (lähispolaarne, lähistroopiline, lähisekvatoriaalne. Poolustelt ekvaatorini tekivad erinevad taimkattetüübid, sest taimed on kahastunud erinevat...

Geograafia - Keskkool
270 allalaadimist
Loodusvööndid
1
xls

Loodusvööndid

Leetmullad põdrasamblik saarmas Mussoonmets Euraasia idaosa Parasvööde Pruunmullad gigantne orav, tiiger Suhkruvaher,  Sega­ ja  Põhja­Ameerika idaosa, Euraasia  sarapuu, harilik  Metssiga , punahirv,  lehtmets lääne­ ja idaosa Parasvööde Pruunmullad tamm pesukaru Hikkoripuu,  Põhja­Ameerika, Euraasia kesk­ ja  hõbevaher,  Rohtla idaosa, Lõuna­Ameerika lõunaosa Parasvöö...

Geograafia - Põhikool
98 allalaadimist
Toiduained
42
xls

Toiduained

8) 115,9 484,8 55 16 5,6 2,55 1,26 Vasikaliha, kondita, keskmiselt 148,7 622 72 19,6 7,6 3,2 1,61 Lambaliha, kondiga (0.75) 168,3 704 49 12,8 12,8 6,42 2,85 Metssiga, toores liha 117,6 492,2 72,54 21,51 3,33 0,99 0,58 Metssiga, küps liha 154,8 647,5 63,87 28,3 4,38 1,3 0,77 Kana, kondiga (0.72) 191,1 799,5 42 13,5 15 3,98 2,97 Kana, nahaga 266,7 1115,9 59 18,7 21 5,53 4,13 Kana, nahata 142,5 596,4 72 21 6,3 1,44 1,07 Broiler,...

Kehaline kasvatus - Keskkool
40 allalaadimist
Ürgajakunst
4
rtf

Ürgajakunst

Mees leidis koopa ja teatas sellest maaomanikule, kuid see tuli koobast vaatama alles 7 a. pärast. Arheoloogilisi kaevamisi alustati 1879 a.-l. Leiti luust ehteid ja muid esemeid. Peremehe 12-aastane tütar nägi esimesena, et koopa lakke on joonistatud loomad. Maalingud katavad lagesid ja seinu 40 m ulatuses. Loomad: Piisonid, hobused, mammutid, põdrad jt. Nn. “piisonite saal”, liikuv metssiga Fotogramm-meetriline koopia Münchenis, (1962, Deutsches Museum), teine (1964) Madridis Lascaux 1879. a. Lascauxi koobas avastati 1940. a.-l Prantsusmaal. 18-aastane Marcel Ravidat leidis koopa süüdates paar tikku, järgmine päev tuli ta sõpradega tagasi, kaasas laternad. Nad teatasid abee Henri Brenil’ile, ühele koopakunsti suuremale professionaalile, oma leiust: tigedad pullid, jooksvad hobused, piisonid, hirved. Koopas on 800 noorema paleol...

Kunstiajalugu - Kutsekool
32 allalaadimist
Türgi
20
doc

Türgi

Tähtsaimad metallimaagid on raud, peamiselt Sivas provintsist, ning kromiit, mis põhiliselt eksporditakse välismaale. Ka leidub Türgis palju mangaani, tsinki, pliid, vaske ning boksiiti. Loomastik ja taimestik Türgis on küllalti palju erinevaid liike metsloomi ning jahilinde. Riigi eraldatud ning metsarohketes paikades elutsevad hunt, rebane, metssiga , metskass, kobras, nugis, šaakal, hüään, karu, gasell jne. Kodustatud loomade hulka kuuluvad näiteks vesipühvel, Angoora kaljukits, kaamel, samuti ka hobune, lammas ning teised traditsioonilised koduloomad. Põhilised jahilinnud on nurmkana, metshani ja vutt. Türgis on kaks põhilist taimestiku tüüpi: stepp-rohumaad, mis paiknevad põhiliselt Kesk- Anatoolias ning metsad. Üldiselt on aga mõlemad taimestiku tüübid tekkinud inimtegevuse taga...

Geograafia - Keskkool
144 allalaadimist
Looduskalender
2
wps

Looduskalender

Kogunevate kureparvede kurblike kruuglemiste kuulamine on kahtlemata parim valik sügisese meeleolu tekitamiseks. November Novembris saabub loodusesse vaikelu. Enamik rändlinde on meie aladelt selleks ajaks lahkunud. Talvituma jäänud sulelised peavad aga napi valge aja kasutama toiduotsinguteks. November tähistab kibedamat eluperioodi metssigadele , kellel sel ajal jooksuaeg hakkab. Detsember Jõulukuu on meie looduses pimedaim aastaaeg ning looduses kestab sel ajal tõeline vaikelu.. Suure lume korral on metsloomade elu raske – lume alt on keeruline endale toidupoolist leida. Seetõttu võime talvel näha põldudel metskitsekarju, kes püüavad lume alt suupoolist saada. Õnneks kuulutatakse sel ajal ka jahimeeste poolt neile loomadele välja jõulurahu ning hea tava kohaselt...

Bioloogia - Kutsekool
16 allalaadimist
Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid
18
docx

Eesti muinasaeg - uusaeg: Suulise arvestuse piletid.

Silmaauke neil ei olnud ja kirves seoti puuvarrse külge nahkrihmaga. Luudest ja sarvedest valmistati ahingui, harpuune, nooleotsi, pistodasid, talbu, naaskleid jms. Elatuslaad: Kalastamine- ahingutega oli võimalik kätte saada suuremaid kalu. Kalapüügiks kasutati ka luust õngekonkse. Tähtis oli jaht. Asulapaikadest saadud luud näitavad, et enamasti kütiti põtru ja püris palju ka kopraid. Ürgveiste, karude, metssigade ja kitsede osa jahisaagis oli tagasihoidlikum. Peale metsloomade kütiti kalinde, enamsjaos veelinde. Jahil kasuati viskeodasid, vibu ja nooli, aga veelgi tähtsamad olid mitmesugused püünised ja lõksud. Suuremate loomade kättesaamiseks harrastai ilmselt nii varitsus- kui ka ajujahti. Kaevamistel leitud koeraluud viitavad jahimehe abiliste olemasolule. Kala ja liha kõrval olid igapäevases menüüd tähtsal kohal mitmesugused lood...

Ajalugu - Keskkool
140 allalaadimist
Eestlaste elamistingimused kujundas jääaeg
3
doc

Eestlaste elamistingimused kujundas jääaeg

Eestlaste elamistingimused  kujundas jääaeg   Maa ajaloos on esinenud pikki jääaja perioode, mil  kliima on nii külm, et liustikud laskuvad alla  mägedest ning katavad suure osa maismaast. Viimane  jääaeg algas 2 miljonit aastat tagasi ja lõppes  alles 10 000 aasta eest. Tegelikult elame me veel  praegugi jääajastu lõpus, kuigi praegu täheldatakse  kliima soojenemist. Kunagi võib tul...

Ajalugu - Keskkool
27 allalaadimist
Loodusvööndid
4
odt

Loodusvööndid

Kõrge puurinde alla kuuluvad pöök, tamm, vaher, kastan. Madalamas rindes on kask, paju, haab. Põõsad: sarapuu, kuslapuu. Rohu- ja samblarinnet palju. 6. Loomastik – Peamiselt imetajad, kes toituvad seemnetest, pähklitest ja tammetõrudest. Mõned jäävad talveunne. Kiskjaid vähe, kuna kütitakse palju. Põhilised loomad: metssiga , pesukaru, nugis, hirv, naarits, pruunkaru. 7. Inimesed – Tegeletakse karjakasvatuse, maaviljeluse, metsanduse ja maavarade kaevandamisega. Rannikul tegeletakse ka kalandusega. Kõige tihedam asustatus maailmas. Peamised põllukultuurid on nisu, rukis, oder, kartul. Kasvatatakse veiseid, lambaid. PARASVÖÖTME OKASMETS 1. Kliimavööde – parasvööde 2. Kliima – jahe ja niiske suvi ning külm t...

Geograafia - Põhikool
198 allalaadimist
Toiduainete koostise tabel
14
xls

Toiduainete koostise tabel

75) 168 12,8 12,8 0,12 59 0 0 0 9,8 0,3 0,45 0,14 0,23 5,5 0,15 0,9 0,4 0 0,56 49 165 5,6 12 98 2 1,4 Metssiga, toores liha 118 21,51 3,33 0,02 - 0 0 0 0 - - 0,39 0,11 4 - - - 0 0,97 - - 12 - 120 - - Metssiga, küps liha 155 28,3 4,38 0,03 - 0 0 0 0 - - 0,31 0,14 4,21 - - - 0 1,27 - -...

Kokandus - Kutsekool
70 allalaadimist
T e a t a   v e a s t