Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"pinnamood" - 893 õppematerjali

pinnamood on tasane, väikeste kõrgusvahedega. Suur Munamägi (318m) haanja kõrgustiku keskosas on kogu Baltikumi kõrgeim punkt. Eesti pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad lainjate tasandike,madalike,nõgude ja orunditega. Need pinnavormid ja Põhja-eesti (Balti klint) ning Lääne-Eesti paekallas on reljeefi suurvormid.
pinnamood

Kasutaja: pinnamood

Faile: 0
thumbnail
2
doc

Pinnamood

Sealt saab alguse põhja suunas ahenev ning Võrtsjärveni ulatuv Väike-Emajõe orund. Hargla nõgu - Karula ja Haanja kõrgustiku vahel. Haanja ja Otepää kõrgustikke eraldav kirde suunas Võru orund. Balti klint - Eesti kõige suurejoonelisem pinnavorm, eluta looduse sümbol.(Põhja-Eesti paekallas). Üks suuremaid kulutusastanguid kogu tasandikulises Põhja-Euroopas.Kõrgeim pank asub Ontikal, 56m. üle merepinna. PINNAMOE KUJUNEMINE Eesti praegune pinnamood on kujunenud miljardite aastate jooksul toimunud geoloogiliste protsesside tulemusel. Eesti ala pinnamoodi on kujundanud väga erinevad protsessid(üle ujutused). Üldjoontes kolm tähtsamat etappi. Varasem algas u. 250 milj. aastat tagasi devoni ajastul ning kestis kvaternaari mandrijäätumiseni. Kujunesid välja kõrgustikud, lavamaad ja nõod. Jõgede erosioon kujundas orgude võrgu, millest osa on kaa nüüdisaja reljeefis jälgitavad sügavate aluspõhja lõikunud ürgorgudena, osa aga

Geograafia → Geograafia
144 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pinnamood

Geograafia ,,Pinnamood" Pinnamoe kujunemine on pikaajaline ja rolli mängivad: 1) maasisesed jõud 2) maavälised jõud Pinnamood e. reljeef ­ maakoore pealispinna kuju, mille moodustavad mitmed pinnavormid Pinnamood on kujunenud mitmete aastate jooksul. I etapp ­ algas 250 milj. a. tagasi devoni ajastul ja kestis kvaternaari mandrijäätumiseni. Selle tulemusena on välja kujunenud kõrgustikud, lavamaad ja nõod. II etapp ­ mandriliustikud kulutasid pinnamoodi. Jää viis endaga kaasa mitmekümne meetri paksuse kihi, hiljem toimus setete kuhjumine. Mandrijää liikumise suund on kagust loodesse. III etapp ­ jääaja järgne periood. Pinnamoe tasandus ja setete ärakuhjumine. Kõrgustikud ­ ümbrusest kõrgemad osad, millel võivad esineda mitmesugused väiksemad pinnavormid. Nt. künkad, orud ja nõod. Lavamaa e. platoo ­ mis tahes kõrgem, võrdlemisi tasase reljeefi ja ul...

Geograafia → Geograafia
61 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Pinnamood

Geograafia Eesti pinnamood Pinnamood e reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. Pinnamoe osad: Kõrgustikud - ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge ja väiksemaid pinnavorme. Kõrgustik ja kõrgeim tipp Pandivere kõrgustik ­ Emumägi Sakala kõrgustik - Rutu mägi

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Pinnamood

PINNAMOOD 1. pinnamood ehk reljeef - Maa pinna kuju, mille moodustavad mitmesugused üksikult ja rühmiti paiknevad pinnavormid; pinnavorm - ümbritsevast alast erinev maapinna osa; absoluutne kõrgus ja sügavus - Mingi koha kõrgus või sügavus merepinnast; suhteline kõrgus ja sügavus - koha kõrgus mäe jalamilt, sügavus nõo pervelt. Näitab, kui palju on üks punkt teisest kõrgemal või madalamal. 2. # Horisontaal on looduses mõtteline joon, mis ühendab merepinnast ühel ja samal kõrgusel olevaid punkte. # Horisontaalide vahe näitab, mitme meetri tagant kõrgused muutuvad. # Kui samakõrgusjoonte vahed on väiksed, seda järsem on tõus. 3. küngas - suhteline kõrgus alla 200m; mägi - suhteline kõrgus üle 200m; mäeahelik - reastikku paiknevad mäed mäestik - kõrvuti olevad mäeahelikud koos nende vahel olevate orgudega. mägismaa - mägiline maa-ala, kus madalad mäeahelikud vahelduvad kõrgendike ja madalate nõgudega. ...

Geograafia → Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Pinnamood

Pinnamood e reljeef - mingi piirkonna pinnavormide üldine iseloom pinnavormidest moodustuv maismaa ja merepõhja pealispinna kuju. Pinnamood muutub pidevalt sise-ja välisjõudude toimel. Pinnavorm - maapinna ebatasasused, maapinna ja merepõhja osad mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, välisilme, siseehituse ja tekke poolest. Madalik - suur, tasane pinnamoega maa-ala, kus absoluutsed kõrgused ei ületa harilikult 200m. Alamik - maailmamere tasemest madalaim ala, mida ei kata vesi. Lauskmaa - enam-vähem tasane maa-ala, kus absoluutsed kõrgused ei ulatu üle

Geograafia → Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti pinnamood

EESTI PINNAMOOD Eesti on Ida-Euroopa lauskmaa osana madal ja tasane ala, mille pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad madalike, nõgude ja orunditega. Need pinnavormid koos Põhja-Eesti (Balti klint) ja Lääne-Eesti paekaldaga kuuluvadki reljeefi suurvormide hulka Eesti kõrgustike jalamid asuvad harilikult 75­100 m kõrgusel. Kõrgeim punkt on Suur Munamägi (317 m) Haanja kõrgustiku keskosas (see on ka kogu Baltikumi kõrgeim punkt). Eristatakse kahte kõrgustike rühma: · kulutuskõrgustikud on enamasti tasase pinnamoega ning nende välimus sõltub suuresti aluspõhja kujust. Eestis on sellisteks Pandivere (kõrgeim punkt on Emumägi, 166 m) ja Sakala (Rutu mägi, 146 m). Mõlemal kõrgustikul on kvaternaarisetetest seletust või pilti pinnakate suhteliselt õhuke ning reljeefis domineerivad lainjad moreentasandikud. Sakala eripäraks on kõrgustikku tihedalt liigendavad orud. · kuhjelised kõrgustikud ...

Geograafia → Geograafia
71 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti pinnamood

Rabakivis on tardumisjärgne ristsuunaline lõhelisus säilinud. Lõhelisus kivis tuleneb hilisema moonde puudumisest. Ristsuunalise lõhelisuse pärast oli liustikel rabakivitahukaid märksa lihtsam nende asukoas lahti murda ja Eestisse kanda. Ülejäänud 36% Eestis asuvatest hiidrahnudest koosnevad peamiselt pegmatiidist, gneisist, migmantiidist, graniidist ja gneissbretsast Kokkuvõteks Eesti pinnamood on üpris madal ning tasane, Enamus tööd eesti madaldamiseks ja tasandamiseks tegi mandrijää Eestimaalt taandudes, seda allapoole vajutades ning kulutades. Balti klint ehk Põhja-Eesti paekallas on arvatavasti Eestimaa kõige uhkem pinnavormimoodustis. Minu arvates on eesti pinnamood siiski huvitav, näiteks paljanditelt saab näha selle kujunemise ettape ning erinevaid kivemeid ja muud seesugust. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org http://www.tlu.ee

Geograafia → Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
14
odp

Maa pinnamood

Maa pinnamood muutub?? Sisejõud Laamade liikumine Vulkanism maavärinad Välisjõud Temperatuur Tuul Sademed Voolav vesi Jää Lainetus organismid Murenemine-... ...kivimite purunemine, mille käigus VÕIB muutuda kivimite keemiline koostis. 1)Porsumine e keemiline murenemine 2) Murenemine e füüsikaline rebenemine Porsumine Põhjuseks vesi,mis lahustab kivimeid, tulemuseks kivimi murenemine ja keemilise koostise muutumine. Ülekaalus niiske ja sooja kliimaga aladel Nt: ekvatoraalne vihmamets Happevihmadest põhjustatud pursumine hävitab linnades kivihooneid ja monumente Rebenemine Põhjuseks temperatuuri kõikumine, tulemuseks kivimi purunemine. Ülekaalus kuiva liimaga aladel, kus suured temperatuuri kõikumised Nt: kõrb;mäed Voolav vesi Voolav vesi vihma-ja lumesulamisvesi haarav...

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Pinnamood ja pinnavormid

koostise kujundaja. · Liustikujõgede setted ­ kruus, jämedateraline liiv. · Jääjärvede setted ­ peeneteralised (liiv, savi), rõhtsa lasumusega. · Viirsavi kasut. telliste, katusekivide ja drenaazitorude valmistamiseks. · Eestiga võrreldes on Soome ja Rootsi pinnakate katkendlikum, õhem, koosn. kividerohkest moreenist. Lätis ja Leedus pinnakatte paksus suurem. · Pinnamood: 1. etapp ­ algas 250. milj. a. tagasi devoni ajastul, kestis kvarternaari mandrijäästumiseni. Kujunesid välja aluspõhja reljeefi peamised suurvormid (kõrgustikud, lavamaad, nõod). 2. etapp ­ algas mandriliustike kulutav tegevus. 3. etapp ­ jääajal tekkunud pinnamoe tasadumine ja setete ärakanne voolava vee, tuule jm toimel. · Kõrgustikud ­ ümbrusest kõrgemad alad, esined kõrgendikke, nõgusid, orge jne

Geograafia → Geograafia
43 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kliima ja pinnamood

Nimeta peamised eesti kliimat kujundavad tegurid. Päikesekiirgus, õhumassid ja aluspind, hoovused Millised suuremad kõrg-ja madalrõhualad mõjutavad eesti kliimat? Madalrõhualad: islandi miinimum. Kõrgrõhualad: Assoori ja Skandinaavia maksimumid suvel ja Siberi maksimum talvel. Miks saavad eesti kõrgustikud vähem päikesekiirgust kui rannikualad? Sest kõrgustikud püüavad sademeid, seal tekivad vihmapilved ja vihm sajab maha. Kuidas mõjutab pinnamood sademete hulka? Kõrgustikke ületav õhumass tõuseb nii palju kordi kõrgemale, kui on takistuse kõrgus. selle käigus õhk jahtub, veeaut kondenseerub ja tekivad vihmapilved. Millised plussid ja miinused on üleminekukliimal võrrelduna mandrilise ja merelise kliimaga? Meil on 4 aastaaega, seega see on hea vaheldus, sest kui oleks mandriline kliima, siis oleks vähe sademeid ja suur temperatuuri kõikumine, samas merelise kliimaga oleks palju sademeid ning väike temperatuuri

Geograafia → Geograafia
49 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

"Euroopa pinnamood" esitlus

Euroopa pinnamood Koostasid: Sirli Sala Liis Krislin Jõgi Euroopa · Maailmajagu · Looduslik regioon · Pindala ligikaudu 10,2 ruutkilomeetrit · Rahvaarv umbes 730 miljonit Euroopa pinnamood · Madal ja valdavalt tasane · Idaosas laiub ulatuslik Ida-Euroopa lauskmaa · Loodes asuvad fennoskandia tasandikud ja platood Mäestikud · Kõige kõrgem mäestik on Alpid (kõrgeim tipp Mont Blanc 4808 m) · Skandinaavia mäestik · Püreneed · Apenniinid Ida-Euroopa lauskmaa · Hõlmab suure osa Euroopast · Ida-Euroopa lauskmaa ehk Vene tasandik on suur lauskmaa Euroopa idaosas Pinnamoe kujunemine · Jääaeg · Kivimite murenemine · Kliima

Geograafia → Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
0
jpg

Eesti pinnamood kaardil

docstxt/1320861995148965.txt

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Pinnamood ja pinnavormid

Pinnamood ja pinnavormid e. Reljeef Pinnavormid on maapinna ebatasadused, mis erinevad ümbritsevast alast peamiselt kõrguse ja välisilme poolest. Küngas ­ Ümara, ovaalse, laugete nõlvadega suhteline kõrgus: 200m Nõgu- Ümara, korrapäratu kujuga maapinna madalam osa. (Järved) Org ­ Pikk ja kitsas maapinna madalam osa. (Jõgi) Kõrgustik ­ Laialdane ümbrusest kõrgem ala, mis koosneb küngastest ja nende vahelistest nõgudest ja orgudest. Madalik ­ Suur tasase pinnamoega maa-ala, mille absoluutne kõrgus ei ületa 200 m.

Geograafia → Geograafia
47 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Geograafia mõisted

Geograafia mõisted. 9kl. pinnamood ­ ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest pinnavormid ­ maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest kõrgustikud ­ ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme lavamaad ­ ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud madalikud ­ kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja suurte järvede poolt üle ujutatud klint ­ järsak, mis on tekkinud kahe suure maakoore struktuuri vahelisele piirile Balti kilt ­ üks suurimaid kulutusastanguid Põhja-Euroopas kuesta ­ tähistab asümmeetrilist mäge, mille üks nõlv on lauge, teine järsk

Geograafia → Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
0
pps

Kuu varjutus, tekkimine, pinnamood

docstxt/12410003017230.txt

Füüsika → Füüsika
29 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Harjumaa pinnamood ja kaitsealad

on 26 km ja millest 1,5 km voolab maa all. Tuhala karstiala huvitavamaid ilminguid on Tuhala nõiakaev, mis asub Sulu talu õueveerul. See hakkab keema 100 liitrit sekundis vaid siis kui Tuhala jões vee vooluhulk on vähemalt 5000 liitrit sekundis. Rahvapärimus ütleb - Nõiakaev hakkab keema kui Tuhala nõiad kaevus vihtlevad. Tuhala nõiakaev Kokkuvõte Minule väga meeldib just Põhja-Eesti pinnamood ning loodusmaastik, sest mulle meeldib paekivi. Ning Harju lavamaa on tihedalt seotud paekiviga, sellest tulenevad karstivormid ja jõeorud. Olen kuulnud uudistest, et sinna piirkonda tahetakse avada paekarjäär. Kui selline asi juhtub, siis arvatavasti ei aja Tuhala nõiakaev enam kunagi üle, sest sinna peaaegu ei jõuakski põhjavett. Enne kui asuda rajama uusi karjääre, tuleks otsustada, milliseid loodusmälestisi tahame säilitada tulevastele põlvedele. Kasutatud kirjandus :

Geograafia → Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eesti pinnamood ehk reljeef

Eesti pinnamood Pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinna- vormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. Kõrgustikud on ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme Madalikud on kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja suurte järvede poolt üle ujutatud. Nõod ja orundid lahutavad üksteisest kõrgustikke. Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt järv või soo. Orundid on piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud. Nende põhjas voolasid kunagi hiigeljõed, millest tänaseks on säilinud vaid võrdlemisi väikesed vooluveekogud. Eesti pinnamoe kujunemise etapid I etapp ­ devoni ajastust (u 250 miljonit aastat tagasi) kuni kvaternaari jäätumisteni. Pikaajalise k...

Geograafia → Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Pinnamood Geografia 7 klass

Pinnamood Absoluutne kõrgus- kõrgus mere pinnast Madalik- abs.h jääb alla 200m Alamik- allpool maailma mere taset Lauskmaa- künklik tasandik, kus asuvad künkad, orud, madalikud ja nõod Kiltmaa- kõrgtasandik, kus abs.h on üle 500m Mäestik- paralleelsete mäeahelike ja nendevaheliste nõgude ning orgude rühm Mägismaa- mägise pinnamoega ala, kus korrapäratult paiknevad mäeahelikud vahelduvad kõrgtasandikega Mandrilava e self- Maailmamere veega üle ujutatud mandri servaala sügavusega enamasti kuni 200m, mandrilava laius võib ulatuda paarisajast meetrist kuni tuhande kilomeetrini Mandrinõlv- mandri ja ookeani geoloogiline piir, kus ookeaninõgu muutub järsult sügavaks Süvik- üle 6000m sügavune pikk ja kitsas nõgu maailmameres, mis on tekkinud ookeanilaama sukeldumise kohta Erosioon- pinnase ärakanne tuule, liustike, voolu- ja vihmavee mõjul Luide- tuule kuhjatud liivast pinnavorm, mis asub enamasti rannikul või kõrbes Seenkalj...

Geograafia → Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Kuidas kujundavad jõed pinnamood

Kuidas kujundavad jõed pinnamood Jõed on tähtsad maastiku kujundajana.Jõesängis voolav vesi kulutab nii kaldaid kui ka põhja, kannab settematerjali edasi ning jätab selle maha sinna kus veevool aeglustu.Jõe tegevus sõltub sellest kui palju on jõesängis vett ja kui kiiresti see voolab.Vooluhulk ja voolukiirus sõltuvad omakorda kliimast ja jõe langust. Suure languga jõelõigus kulutab jõgi oma sängi järjest sügavamaks ja aja jooksul kujuneb järskude veerudega sügav ja kitsas V-tähe kujuline sälkorg. piirkondades, kus jõed on voolanud väga kaua ning maapind koosneb pehmematest kivimitest on tekkinud sügavad orud, mille on peaaegu püstloodsed veerud. Tasandikujõgi kulutab kaldaid rohkem kui põhja ja jõeorg üha laieneb.Suurtel ja vanadel jõgedel on sageli lai lammorg. Kräestik esineb kiirevoolulistel sure languga jõelõikudel, jõesäng on kivine, sest kiire vool kandis peenema materjali ära.Kui jõgi laskub järsust ...

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
0
pdf

Eesti pinnamood ja pinnavormid

Põhjalik konspekt 9. klassi geograafiaõpiku järgi. Aitab kontrolltööks kordamisel

Geograafia → Euroopa
0 allalaadimist
thumbnail
18
odp

Kuuba

aasta seis) Rahvastiku tihedus: 101,6 in/km² Pealinn: Havanna Keel: Hispaania Naaberriigid: USA, Mehhiko, Haiti, Jamaica. Rahaühik: Peeso (CUP) ja Kuuba konverteeritav peeso (CUC) Geograafiline asend Kuuba asub Kariibi mere ja Põhja-Atlandi ookeani vahel. Kuuba on suurim ja läänepoolseim saar Suurtes Antillides. Kuuba saar asub Florida ning Yucatani poolsaare ja Haiti, Jamaica ning Bahama saarte vahel. Kuuba kaart Pinnamood Kuuba on väga pikk ja kitsas saar, pikkus on läänest itta 1200 km. Rannajoon on 3735 meetrit. Kõrgeimad mäed on lääneosas asuv Sierra del Rosario, mis on 699 m kõrge. Keskosas asuv Guamuhaya (1140m) ning idaosas Sierra maestra mäed. Kõrgeim tipp on Pico Turquino, mis on 1994 meetrit kõrge. Kliima Kuuba kliima on troopiline passaatkliima. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on 21 °C ja juuli keskmine õhutemperatuur 27 °C.

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Rootsi Kuningriik

Rootsi Kuningriik Konungariket Sverige 1. Üldandmed Pealinn: Stockholm (kogu Stockholmi piirkonnas elab 2012.a lõpu seisuga 2,13 miljonit inimest; Pindala: 209,12 km²) Üldpindala: 449 964 km² Rahvaarv: 9,2 miljonit Rahaühik: kroon (kr) ELiga ühinemise aasta: 1995 Schengeni ala: Schengeni ala liige alates 1996 Kuningas: Carl XVI Gustaf Peaminister: Fredrik Reinfeldt 2. Geograafiline asend Rootsi asub Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi 449 964 ruutkilomeerisest ...

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Geograafia mõisted - muld ja pinnamood

Mõisted: Muld-maapinna pude kiht, mille peamine tunnus on viljakus Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri,õhu ja organismide toimel/mõjul. Erosioon ­ pinnase ärakandumine tuule või vee tõttu. Demograafiline plahvatus-rahvaarvu järk suurenemine ja ülerahvastus Füüsikaline degradatsioon ­ maaressursside ja põllupinna vähenemine[ ..sest : (selle leiad altpoolt ) ] Mineraliseerumine-orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Huminifitseerumine ­ mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste ainete jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks. Leetumine- protsess,kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalneosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamel.(Mulla viljakus väheneb ning see on omane okasmetsale) Kamardumine ­protsess...

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Pinnamood,pinnavormid ja nende kujunemine

Kordamine kontrolltööks 7 kl. geograafia Pinnamood, pinnavormid ja nende kujunemine Saar - mandriga võrreldes väike maismaaosa, mida igast küljest ümbritseb meri. Kuidas jaotatakse tavaliselt maailmameri? 4 suureks ookeaniks Nimeta ookeanid Atlandi, India ja Vaikne Ookean ning Põhja-Jäämeri Kus asub maailmamere sügavaim koht Kõige suuremas ja kõige sügavamas ookeanis ? Vaikses ookeanis. 11 022 m. Mis on kõige väiksem ja madalam ookean? Põhja-Jäämeri Kuidas jaotub maakeral vesi ja maismaa? Vesi 71% Maismaa29% Nimeta mandrid

Geograafia → Geograafia
47 allalaadimist
thumbnail
19
pptx

Hispaania esitlus

Hispaania Pille Kaljuvee Merilyn Anton Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik EdelaEuroopas Pürenee poolsaarel. Andmed Kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km². Pealinn: Madrid Rahvaarv: 46 120 000 inimest (2011.a seisuga) Rahvastiku tihedus: 92,6 in/km² Rahaühik: euro Riigikeel: hispaania SKT ühe elaniku kohta: 29 400 USD (2010.a) Loodusgeograafiline iseloomustus Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Hispaania piirneb lõunast Atlandi ookeaniga (Cádizi laht), läände ja põhja jääb Biskaia laht ning idasse ja lõunasse Vahemeri. Kliima Suvi on palav, talv pehme ja vihmane. Keskmine temperatuur põhja ja keskosas on jaanuaris 810 , augustis 1824 . Lõunas vastavalt 1012 ja suvel 2426 . Sademete hulk on 350500 mm, lõunas vähem kui 200 mm aastas. Põhjaja loodeosa on Euroopa üks sademeterohkemaid piirkondi (9003000 mm aastas...

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Argentiina

4) 19% maast on metsa all. Argentiinas kasvavad põhjaosas hõrendikud (gebrato), Andide niiskeid idanõlvu katavad metsad. Suurimad metsamassiivid paiknevad Andide jalamil. 5) Mullad on ühed maailma viljakamad, mis on kujunenud lössil- kollakashallidel peeneteralistel poorsetel vett hästi läbi laskvatel setetel. Pampast lõunapool Patagoonias on jahe ja väga kuiv poolkõrbete ja kõrbete ala. 6) Argentiina pinnamood on põllumajanduse seisukohalt hea, seal on maailma viljakamad mullad. Põllumajandusega on võimalik tegelda pampas, kuna seal on kõige sobivam kliima. Patagoonias, kus on kõrbed, on põllundus võimalik ainult kunstliku niisutamise korral. Peamised põllukultuurid on nisu, mais, päevalilled, lina, suhkruroog ja viinamarjad. Neid kasvatatakse laugetel aladel. Suurimad viinamarja kasvandused paiknevad läänes Mebndoza ümbruses. Riik on maalilmas esimeste hulgas nisu ja maisi tootmiselt.

Geograafia → Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Austraalia ülevaade

Austraalia on maailma suurim saar ja väikseim kontinent ning pindalalt kuues riik maailmas (7,686,850 km²). Rannajoonepikkus on 25 760 kilomeetrit. Austraalia asub Lõunapoolkeral 100 - 450 lõuna laiuskraadidel ja 1100 ­ 1550 ida laiuskraadide vahel Austraalia ja Okeaania maailmajaos, Austraalia mandril. Austraalial pole maismaapiire st naabrid on mere taga. Lähimad naabrid on Indoneesia, Ida- Timor ja Paapua Uus-Guinea põhjas. Uus-Meremaa asub Austraaliast kagus. Lisaks kuuluvad Austraaliale mõned ülemereterritooriumid: Norfolk Island, Christmas Island, Cocos (Keeling) Islands ning asustamata alad: Ashmore ja Cartier Islands, Coral Sea Islands, Heard Island, McDonald Islands ja Australian Antarctic Territory. Austraalia koosneb kuuest osariigist ja kahest territooriumist: New South Wales (Uus-Lõuna-Wales) Victoria (Victoria) Queensland (Queensland) Western Australia (Lääne-Aus...

Geograafia → Geograafia
47 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Välistegurite mõjul kujunenud pinnavormid

Välistegurite mõjul kujunenud pinnavormid Sisukord Pinnamood Liustik Murenemine Pinnavormid Voor Oos Moreen Atoll Nõlv Sissejuhatus Eesti pinnamood Eesti pinnamood ehk reljeef on üldiselt tasane.Tasandikud hõlmavad suuri alasid Põhja-Eestis ja Kesk-Eestis. Lõuna-Eestis on tasandikke vähem. Tasandike hulgas eristatakse nelja madalikku: Põhja-Eesti rannikumadalik, Lääne-Eesti madalik, Võrtsjärve madalik ja Peipsi madalik. Põhja-Eesti rannikumadalik ääristab pika kitsa ribana Soome lahte. Lõunast piirab teda kõrge paekallas ehk klint. Lääne-Eesti madalik hõlmab Lääne-Eesti alasid ja saari. See on suurim Eesti madalik

Loodus → Loodusõpetus
15 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Jaapan - referaat

Jaapan Referaat Tallinn 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Geograafiline asend.....................................................................................................................3 Pinnamood.................................................................................................................................. 4 Kliima..........................................................................................................................................5 Fuji mägi..................................................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................6 ...

Geograafia → Geograafia
66 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Haanja kõrgustik

Paiknemine Haanja kõrgusti on Eesti kõige suurem ja ,,mägisem" ala. Ta paikneb Lõuna Eesti piiri lähedal, mis jätkub Lätis Alüksne kõrgustikuna. Võrumaa loodeossa ulatub Otepää kõrgustik ning lääneosast piirab seda Karula kõrgustik. Viimast eraldab Haanja kõrgus tikust maaliline VõruHargla nõgu, Karul...

Geograafia → Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Portugali kliima, taimestik, rahvastik

Portugal Referaat Juhendaja: Tallinn 2007 Sisukord: 1. Üldandmed 2. Portugali kaart 3. Geograafiline asend 4. Pinnamood 5. Kliima, taimestik 6. Laamtektoonika, vulkanism 7. Rahvastik Pildid Kasutatud kirjandus Portugal Pealinn: Lissabon Pealinna geograafilised koordinaadid: 38°43 N 9°10 W. Pindala: 92 391 km² Rahvaarv: 10 531 000 Rahvastiku tihedus: 112 in/km² Rahaühik: euro Riigikeel: portugali Lipp: Vapp: Ajavöönd: Lääne-Euroopa ajavöönd. Kellaaja erinevus Eestiga: 2 tundi. Geograafilise asendi kirjeldus:

Geograafia → Geograafia
60 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Hispaania

Hispaania Geograafiline asend Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Riik hõlmab umbes 5/6 Pürenee poolsaarest. Hispaaniat ümbritseb läänes Portugal, põhjas Prantsusmaa ja Andorra, lõunasse ja idasse jääb Vahemeri. Atlandi ookean aga lõunasse, läände ja põhja. Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast kitsas Gibraltari väin. Riigi territooriumi alla alla kuuluvad Baleaari ja Pitiuusi saared Vahemeres ning 13 Kanaari saart (millest suurimad on Tenerife, Fuerteventura, Gran Canaria, Lanzarote, La Palma) Atlandi ookeanis. Põhjast lõunasse on Hispaania ulatus ligikaudu 840 kilomeetrit, läänest itta aga umbkaudu 1000 kilomeetrit. Üldandmed 2007.aasta juulikuu seisuga elab Hispaanias rohkem kui 40 miljonit inimest, millest 80% moodustavad hispaanlased, ülejäänu katalaanid, galeegid ja baskid. Pealinnas, Madridis elab 3,1 miljonit inimes...

Geograafia → Geograafia
51 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Prantsusmaa üldiselt

PRANTSUSMA A 2011 kevad Üldandmed Rahvaarv: 61 350 009 (2007) Pindala: 547 030 km² Pealinn: Pariis Riigikord: Presidentaalne vabariik Riigikeel: prantsuse Rahaühik: Euro Loodus Kliima: Lähistroopiline ja parasvöötmeline Loodusvöönd: Segalehtmets, vahemereline taimkate Cote d'Azur ­ Vahemere rannik Pinnamood Suurem osa tasandikud, Pariisi nõgu Mäestikud: Keskmassiiv, Alpid, Püreneed Kõrgeim tipp: Mont Blanc 4807km Madalik: Loire'i ja Akvitaani Jõed: Seine Moselle Marne Loodusvarad Kivisüsi Rauamaak Boksiit Tsink Uraan Nafta Maagaas Kivi ja kaalisool Majandus Põllumajandus: tootlik ja mitmekesine Eelkõige: nisu, mais, oder, riis, kartul, viinamarjad, suhkrupeet, tubakas, oliiv Tööstus Metallurgia Masinatööstus Keemiatööstus Tekstiilitööstus Paberitööstus Haridussüsteem 13. astmeline TOIT Alkohoolsed joogid: konjak, sampanja, benediktiin, vein Juustud: Camembret'i, ro...

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Geograafia eksami kordamine - mõisted

GEOGRAAFIA EKSAMI KORDAMINE MÕISTED GEOLOOGIA Maakoor ­ Maa pindmine tahke kest, litosfääri välimine osa Vahevöö ­ maakoore all lasuv tuuma ümbritsev 2900 km paksune kest, mis omakorda jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks Tuum ­ Maa keskpunkti umber paiknev osa, mille piir vahevööga on umbes 2900 km sügavusel Laam ­ maakoore ja vahevöö ülemise osa (litosfääri) hiigelpangas Magma ­ Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam Laava ­ vulkaani kaatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma Aluspõhi ­ pinnakatte alla mattunud ( vahel ka maapinnal avanevad) kivimid; aluspõhi moodustub aluskorrast ja pealiskorrast Pinnakate ­ aluspõhja katvad kobedad setted; tekkinud kohapeal murenenud kivimitest või toodud vee, jää vm poolt Rändrahn ­ mandrijääga oma esialgsest asukohast edasi kantud kristalsetest kivimitest koosnev suur kivi; üle 10 m läbimõõduga rändrahn on hii...

Geograafia → Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Hispaania põllumajanduse iseloomustus

Umbes 10 % maad võib pidada suurepäraseks. Kare maastik on takistuseks põllumajanduse mehhaniseerimisele ja tehnoloogilised uuendustele. Maal on väike erosiooniprobleem, kõige rohkem kuivadel tasandikel, La-Manchas. Mets katab kogu Hispaaniast 10 %. Hispaania metsadest ei ole suurem osa majanduslikus kasutuses. Lisaks hävitavad suured metsatulekahjud aastas ca 120 000 ha metsa. Põllumajanduslikust maast on 27% põllud ja istandused, rohumaad 13%. Pinnamood: Hispaania pinnamood on mägine, aga Hispaania edelaosa on keskmise pinnamoega võrreldes tasane. Umbes 90% territooriumist hõlmavad mäestikud ja mägismaad. Hispaania põhjaosas on parasvöötmekliimaga segamets ja kõrgusvööndilisuse ala ning riigi teisel territooriumil on lähistroopilise kliimaga vahemereline kuivalembene põõsastik. Eriti viljakad on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad Hispaania põhjaosas, kõvalehise metsa ja

Geograafia → Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Kanada põllumajandus

Hudsoni lahest läände jääv Suur tasandik, mis kõrgeneb aegamööda lääne suunas. Seal on preeriad ehk Põhja-Ameerika parasvöötme rohtlad, mille mullad on väga viljakad. 6. Hudsoni lahest kagusse jääv Laurentia kiltmaa Labradori poolsaarel. Suur tasane ala, rohkelt metallimaake. 7. Kanada arktika saarestik. Kaetud igijää ja liustikega, kohati äärmiselt künklik, kohati meenutab jäätunud kõrbe. Tühi, vähese elustikuga. Joonis 3 Kanada pinnamood Arktiline ja lähisarktiline märgistusega maa-alad (joonisel 3 kollase ja rohelisega) võtavad enda alla 40 kuni 45 protsenti Kanada riigipinnast. Lähisarktiline maa-ala algab sealt, kus puud ei saa enam elada. Selline ülemineku tsoon on 30 kuni 150 kilomeetrit lai. Põllumajandusega tegelemine on nendel aladel raskendatud. Nendel aladel esineb ka tundra ja igikeltsa pärast pinnamoe künklikkust mida kutsutakse vahel selle väljanägemise pärast ka kilpkonna kilbi mustriks.

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
5
doc

India lühikonspekt

India Üldinfo 803 940 ruutkilomeetrit 144,6 miljonit elanikku Pealinn: Delhi Rahvused: punjabi, sindhi, pashtu, baloch, muhajir Keeled: urdu, punjabi, pashtu, inglise Usundid: hinduism, budism, jainism ja sikhism Riigipea: peaminister Gen. Pervez Musharraf GDP: 282 miljardit USD GDP elaniku kohta: 2000 USD poole väiksem kui Eestil Majanduskasv: 5 % Inflatsioon: 5,2 % Põhilised majandusharud: tekstiil, põllumajandus, tsement, vaibad, keemiatööstus. Pinnamood Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm, millel loodes lasuvad paksud basaltkatted. Valdav on 300-800 m kõrgune sügavate orgudega lõhestunud lainjas, üksikute lavamägedega tasandik- Dekaani kiltmaa. Selle kõrgemate äärealade jalamil paiknevad kitsad rannikumadalikud. Induse-Gangese madalik on alluviaaltasandik, mis on kujunenud neogeeni mere- ja kvaternaari jõesetetega täitunud mäestikuesise nõo kohale. Kõrgmäestikes asub suuri liustikke, lumepiir on 4500- 4800 meetri kõrg...

Geograafia → Geograafia
37 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Tansaania

SISUKORD 1.Üldandmed............................................................. 3 2.Asukoht ja pinnamood............................................ 5 3.Kliima...................................................................... 5 4.Rahvastik................................................................ 6 5.Rahvastiku tihedus................................................. 8 6.Linnastumine.......................................................... 9 7.Põllumajandus........................................................ 10 8.Metsamajandus ja metsatööstus............................ 13

Geograafia → Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ungari Vabariik

Kooli nimi Ungari Referaat Autor: Sinu nimi Juhendaja: Õpetaja nimi Aasta Ungari Ungaril puudub merepiir, kuid maismaal on tal palju naaberriike ­ Slovakkia, Ukraina, Rumeenia, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ja Austria. Pinnavorm on enamasti tasane, kuid põhjas on madalad mäed. Turistide hulgas populaarne Balatoni järv on suurim Kesk-Euroopas. Etniliste ungarlaste esiisad olid madjari hõimud, kes suundusid Karpaatia orgu 896. aastal. Püha Istváni valitsusajal sai Ungarist 1000. aastal kristlik kuningriik. Ungari keel erineb kõikide naaberriikide omast ja on ainult kaugelt suguluses ...

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ukraina

Ukraina Ukraina on riik Euroopas.Lõunas piiravad Ukrainat Must ja Aasovi meri. Ukrainast on Rumeenia ja Moldovaga edelas, Ungari ja Slovakkiaga läänes, Poolaga loodes, Valgevenega põhjas ja Venemaaga idas. Kujult on nagu väike lind, kes tiibu laiali ajanud. Ukraina asub........... ja pealinnKiiev asub 50°27 N, 30°30 E. Ukraina asub Tallinnast 1000 km kaugusel ning Eestiga asub samas ajavööndis.Ukraina asub Euraasia laamal lõunapoolsel äärel kuid samas on keskel. Sealsetel aladel ei esine maavärinaid ja vulkaanipurskeid.Ukrainas tegeletakse maavarade kaevandamisega. Peamised maavarad on nafta, maagaas, kivisüsi, raud, vask, kuld, kivisool ning liiv. Pinnamood Ukraina on väikeste kõrgustikega tasane maa. Kõrgeimad mäed on Karpaadid riigi lääneosas. Ka kõrgeim mäetipp Goverla, mis on 2061 meetrit üle merepinna, asub Karpaatides. Ukrainas on suuremateks madalikkeks Dnepri madalik, Musta mere ma...

Geograafia → Geograafia
37 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Palumaa Referaat

2.Geoloogilne ehitus Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt devoni ajastu liivakivid,pinnakatte aga punakaspruun liivsavimoreen. Aluspõhi paljandub paljudes kohtades jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Piusa raudteejaama juures leiduvat valget liivakivi kasutatakse klaasiliivaks. 3.Pinnamood Kõrgusvahed on Lõuna Eestis suured ja pinnamood mitmekesine. Viljakad moreentasandikud vahelduvad küngaste,järvede,soode,niitude ja metsatukkadega. Palumaal esineb palju liivikuid,aga ka põllumaid ja soid. Lk 1 4.Kliimaolud Atlandi ookeani põhjaosas toimuv aktiivne tsüklonaalne tegevus, tuntud kui, Islandi miinimum, mõjutab oluliselt ka Eesti ilma, kuna põhjustab tugevaid tuuli, sademeid ning järske

Geograafia → Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Mehhiko põllumajandus

MEHHIKO PÕLLUMAJANDUS 1. 1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus Mehhikos Muud maad; 10% Põllumaa; 37% Metsamaa; 27% Rohumaa; 27% 2) Mehhikos on üsna mängine pinnamood. Rohkem, kui 2/3 Mehhikko territooriumist hõlmavad mägismaad. Kirde ja isaranniku osad on tasasemad. 3) Mehhiko asub troopilises- ja lähistroopilises kliimavöötmes. Mehhikos on aastaajati niisked metsad ja rohtlad. Aastas võib saada 2, vahel isegi 3 saaki. 4) Mehhikos olevad mullad on üsna viljakad. Seal on hallid pruunmullad, vihmametsa puna-kollased ferralliitmullad ja soomullad

Geograafia → Geograafia
45 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Tähtsamad maavarad, nende kasutus, leiukohad. Pinnavorm, pinnamood

Tähtsamad maavarad, nende kasutus ja leiukohad. Maavara nimetus kasutus leiukohad sinisavi Tsemendi- ja Vana-Vigala, Aseri, Kolgaküla, keraamikatehastes, telliste Joosu, Sindi valmistamiseks mineraalvesi Karastusjoogina, raviks Ikla, Häädemeeste, Värska, Kärdla lubjakivi Teede ehitus, telliste Kaarma, Tagavere, Rummu, valmistamine, majade ehitus Vasalemma, Kopli, Väo, ...

Geograafia → Geograafia
35 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Rootsi ülevaade

Pinnamood Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, sest põhja- lääne ja keskosa jäävad Skandinaavia mäesiku küllaltki kõrgesse piirkonda. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse(2111m). Pinnamoelt madal on Lõuna- Rootsi ja Läänemere ranniku ida osa. Kliima Rootsis valitseb valdavalt mandriline kliima. Läänemeri jäätub talviti sageli, seetõttu on idarannik läänerannikust külmem. Kuna Rootsi väga pikaulatusega põhjast- lõunasse, siis on ta territooriumil kliima erinevused suured. Lõuna- Rootsi on väga pehme talvega, lumikate on lühikest aega. Võrreldes Eesti kliimaga on Lõuna- Rootsi soojem. Rootsi põhja osa on aga pikka ja külma talvega. Mägedes sajab palju. Lume paksus on suur. Rootsi kliimat mõjutab Skandinaavia mäestikust tulenev külm õhk ning Läänemerelt tulenev soe ja niiske õhk, mis tekitavad tuuli madalrõhkkondasid ja muid ilmu. Transport Raudtee kogupikkus 12 624 km, sealhulgas on ka 953 km eraomanduses olevaid raudteid. Maantee ...

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Saksamaa esitlus

SAKSAMAA Reno Kööts ja Ervin Ranna 9.A Võru Kesklinna Gümnaasium SAKSAMAA Üldpindala 357 031 km2 Rahaühik ­ Euro () Rahvaarv ­ ~81,7 miljonit (2010) Poliitiline süsteem ­ Liitvabariik Riigikeel ­ Saksa keel Pealinn Berliin Rahvastikutihedus 229 in/km2 GEOGRAAFILINE ASEND Naaberriigid: Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveits, Prantsusmaa, Luxemburg, Belgia, Holland Veekogud Bodensee järv Suurim järv Saksamaal Läänemeri Põhjameri Reini jõgi Elbe jõgi Doonau jõgi Weseri jõgi Euraasia manner Euroopa maailmajagu LOODUS Vaheldusrikas maastik PõhjaSaksamaal madalamal, KeskSaksamaa künklikuma maastikuga ja LõunaSaksamaa mägisem Pinnavormid PõhjaSaksa madalik Tasane ala PõhjaSaksamaal Keskmäestik Künklik ala KeskSaksamaal Alpi eelmäestik Kõrgeim tipp Zugspitze (2962m) Siseveed Jõed : Rein, Elbe, Doonau, Weser, ...

Geograafia → Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
14
doc

California

California Tartu Mart Reiniku Gümnaasium Karl Edgar Tammi 10.b Juhendaja: Ese Torim Tartu 2008 Sisukord 1. Sisukord 2. Kaardid 3. Pinnamood 1 4. Pinnamood 2 5. Geograafiline asend 1 6. Geograafiline asend 2 7. Maavarad ja energia 8. Maavärinad 1 9. Maavärinad 2 10. Pildid 11. Pildid 2 12. Kasutatud kirjandus Kaardid: Pinnamood California idaosa on väga mägine, sealjuures idaosa, mis paikneb ookeani kõrval on palju vähem reljeefne, kuigi mitte täiesti tasane. California pindala 411 012 km² . Kõrgeim mäetipp on Mount Whitney 4421 meetriga merepinnast. Suurim järv aga on Toheo Järv. California hõlmab Sierra Nevada ja Rannikuahelikud ning nendevahelise California oru. California org asub USA edelaosas Sierra Nevada ja Rannikuahelike vahel, pikkus ligi 800 km ja laius kuni 80 km, oru põhi asub 20-160m ü

Geograafia → Geograafia
37 allalaadimist
thumbnail
19
pptx

Islandi laamtektoonika

Island 2018 Üldiseloomustus Kaugus mandrist - 1500 km Atlandi ookeani põhjaosa Islandi vabariik Atlandi ookeani keskahelik Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril kuuma täpi piirkond vulkaanilise tekkega saar saare kogupindala - 103 000 ruutkm 65 N, 18 W Pinnamood: mägine, vulkaanilised mäed laavaväljad, liustikud, geisrid, fjordid keskmine kõrgus 557 m merepinnast Islandi vulkaaniseljaku ülevaade Laamtektoonika Island asub kahe laama - Euraasia ja Põhja-Atlandi laama piiril lahknevad laamad vulkaanilised protsessid, pidevad maavärinad, vulkaanipursked vulkaanilisi mägesid kokku 130 läbilõige saarest: Ühe maavärina iseloomustus 29. mai 2008, Islandi lõunarannik, ulatus põhjarannikuni Richteri skaalal 6,3 magnituudi sügavus 2 km Väljavõte seismograafist 29. mail 2008. aast...

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Hiina iseloomustus

Hiina Hiina asub euraasia mandri kaguosas, aasia maailmajaos. Hiina ulatus idast läände on 3800 km ja põhjast lõunasse 3400 km. Hiina geograafilised koordinaadid on 75-135 E ja 21-53 N. Hiina on kaarja kujuga. Hiina on suur riik, seal elab ligi 1000 korda rohkem inimesi, kui Eestis. Hiina pindala on Eesti pindalast umbes 212 korda suurem. Idast ja kagust on pikk merepiir Vaikse ookeani nelja merega. Maismaapiiri on Hiinal 22 117 km, merepiiri pikkus on 14 500 km. Hiina pinnareljeef on väga vaheldusrikas. Riigi lõunaosas asub maailma kõrgeim mäestik Himaalaja. Himaalaja mäestikust põhja jääb suur Tiibeti mägismaa. Loodeosas asub Tjan­Sani mäestiku üks osa. Riigi idaosas asub Suur Hiina tasandik. Riigi põhjaossa jääb ulatuslik Gobi kõrb. Hiina asub peamiselt parasvöötmes ja lähistroopilises kliimavöötmes. Hiinas on peamised loodusvööndid sega-ja lehtmets ning kõrb, põhjaosas ka veidi okasmets...

Geograafia → Geograafia
25 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Loodusgeograafia: Otepää Kõrgustik

EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstitut Otepää kõrgustik Iseseisev töö aines „Eesti loodusgeograafia“ Koostajad: Juhendaja: 1 Sisukord ............................................................................................................................... 1 Asend..................................................................................................................... 3 Pinnamood ja geoloogilised iseärasused................................................................4 Kliima..................................................................................................................... 6 Vetevõrk................................................................................................................. 7 Järved...........................................................

Geograafia → Eesti loodusgeograafia
35 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Austraalia

AUSTRAALIA Austraalia on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia kuulub Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on ainuke riik maailmas, mis hõivab kogu mandri. Austraaliat ümbritsevad kaks ookeani: India ookean ja Vaikne ookean. Austraalial on rannajoont 25 760 kilomeetrit. Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja Cartier, Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heard ja McDonald Antarktikas. Kõige väiksem kontinent, kuid suuruselt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. . Austraalia on rahvaarvult 54. riik maailmas. Loodusvarad: boksiit, kivisüsi, rauamaak, vask, tina, kuld, hõbe, tsink. Austraalia kliima on kohati kuiv ja kohati poolkõrbeline. Seal on aastaringselt mõõdukalt soe temperatuur. Lõunaosas troopiline kliima. Pinnamood põhiliselt madalad platood, kuid ka vilj...

Geograafia → Geograafia
53 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun