Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale.Süsi 1850(30%), tipp hetk 1900(79%)aastatega langeb.Puit tipp hetk 1850(70%)langus edasi. Nafta 1880 hakkas hoogu koguma, tipp hetk 1970(45%).Gaas alates1900 tõsu teel.Vesi 1900 suhteliselt madal koguaeg. Tuuma energia 1970 aastast senini.Euroopa vanad sõekaevandused UK, Saksas; Poola, Ukraina; Vene. Uued Siberis, Sileesias. P-Ameerika vanad Apalatside piirkond.Uued USA, Kanada. Paiknemise põhjused: Söe varude otsa lõppemine ja kvaliteedi halvenemine. Kaasnevad probleemid: Uued varud paiknevad sügaval või on madala kvaliteediga seega tuleb kaevandamine kallim.Tekkisid tehismäestikud, mille taastamine nõuab suuri kulutusi. Põhja ja pinna vee reostus. Taastuvad energia ressursid:Vee,tuule,päikese,geotermaal,bio-ja massienergia.Taastumatud res:nafta,maagaas,kivisüsi,pruunsüsi, põlevkivi,turva...
Riigi uurimine arvutitöö 10.klassile nr.1 Riigi nimi: Kanada Lisa kõigile andmetele järele, millisest allikast on andmed saadud. Arvuliste andmete puhul lisa ka aastaarv, millal andmed on kogutud. 1.Iseloomusta valitud riigi üldandmeid a) pindala: 9 984 670 ruutkilomeetrit b) rahvaarv: 34 834 841 inimest (Juuli 2014) c) pealinn: Ottawa d) pealinna elanike arv: 1,208 miljonit e) keel: inglise keel (58,7%), prantsuse keel (22%) f) rahaühik: Kanada dollar (CAD) (Kõik andmed leheküljelt https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/) 2.Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit a) manner: Põhja-Ameerika b) maailmajagu: Ameerika c) ümbritsevad veekogud (lisa juurde ilmakaared): Atlandi ookean idas, Vaikne ookean läänes, Põhja-Jäämeri põhjas. (Siiani kõik andmed leheküljelt http://www.theodora.com/wfbcurrent/canada/index.html) d) naaberriigid (lisa juurde ilmakaared, kui võimalik siis ka kui pikk on ühine piir ja kust ta kü...
Majandussektorid Majandussektor on majanduse suur osa, mille ettevõted tegelevad tooraine hankimisega loodusest , tooraine töötlemisega ja teenuste osutamisega. Sõltuvalt erinevate majandussektorite osatähtsusest jagatatakse inimkonda agraarühiskonnaks, industriaalühiskonnaks ja infoühiskonnaks. Majandussektorid on : Energeetika;Põllumajandus;Tööstus ja Teenindus Energeetika on töötleva majanduse haru, mis tegeleb energoressurside kaevandamisega, energia muundamisega (kütusest, veest, tuumakütusest) sobivaks energialiigiks (tavaliseltsoojus- ja elektrienergiaks) ja edastatamisega inimestele ning tööstustele, mis seda kasutavad.
tead mis on praktika, kuidas on mõtekas teha, kuidas vigade protsent oleks võimalikult väike. Võimekus kasutada oskusteta tööjõudu. Esimestes faasides on see selgelt 0 lähedane, samas hilisemates faasides on väga palju oskusteta tööjõuga peale hakata, kui asi läheb odavuse peale. See selgitab ka selle ära, miks hästi palju tootmist on ja on ka minemas Aasia riikidesse. 5. Kuidas erineb innovatsioon majandussektorite kaupa? Teaduspõhise tootmise: Tüüpilised tuumik tooted: on elektroonikatööstus, keemiatööstus, biotehnoloogiatööstus Peamised tehnoloogia allikad: teadusarendustegevus, baasuuringud. Teadmusintensiivne: Tüüpilised tuumik tooted: on teamispõhisest erinev selle poolest, et tootmine leiab aset nt. finantssektoris, jaekaubandus, kirjastamine, turism Peamised tehnoloogia allikad: tarkvara ja süsteemiosakonnad, tarnijad- kes tanivad spetsiifilist riistvara. Spetsialiseerunud tarnijad:
3. Kuidas jagunevad majandusharud majandussektoriteks 1)hankiv majandus- põllumajandus, kalandus,jahindus,metsandus 2) teenindav majandus- haridus,tervishoid,kaubandus,veondus,riigihaldus,muud teenindusharud 3)Töötlev majandus- 1. Tööstus- toiduaine-, puidu-, metalli-, keemia-, masina-, mäe-, ehitusmarterjalitööstus, energeetike (elektoenergeetika,kütusetööstus), kergetööstus(tekstiilitööstus, naha ja jalatsitööstus) 2. Ehitus 4. Eesti tööjõu jaotumine majandussektorite vahel. Teenindav majandus 60,7 %, Töötlev majandus 35,4% ja Hankiv majandus 3,9%. 5. Mis on SKT? Sisemajanduse kogutoodang, millega mõõdetakse selle riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste koguväärtust. 6. Mida näitab SKT ühe elaniku kohta? Mingi piirkonna majanduslikku arengutaset. 7. Millised majanduslikud probleemid kaasnevad Eesti rahvastiku vananemisega? Majanduslikult mitteaktiivse rahvastiku hulk suureneb, mis võib viia majandusolude
Venemaa 15 200 $ Soome 34 900 $ Rootsi 36 800 $ Saksamaa 34 200 $ Katar 121 400 $ Somaalia 600 $ Allikas: https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/ Tööhõive majandussektorite kaupa · Jõukamad riigid on enamasti need, kus suurem osa töötajatest tegeleb teenindusega ning sealt tuleb suurim osa riigi kogutuludest · Vaesemad riigid on enamasti need, kus suurem osa inimestest tegeleb hankivas majanduses ja mäetööstuses Tööhõive majandussektorite kaupa Eesti Läti Venemaa Somaalia Muudatused tööhõives majandusharu kaupa pärast taasiseseisvumist · Vähenenud on hankivas majanduses
(SKT-le juurde arvutatud ekspordi ja impordi saldo). SKT hõlmab ainult riigi territooriumil toodetud kaupu. SKT ja RKT on üldjuhul võrdlemisi sarnased. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Majanduse struktuur Kaudselt iseloomustab riigi arengutaset erinevate majandussektorite osatähtsus kogumajanduses. Seda arvutatakse kahel moel: hõive eri majandussektorites (tööhõive struktuur) eri majandussektorite osa (toodangu väärtus) SKT-s Arenenud riikides on teenindussfääris hõive kõrge (üle 60%) ja põllumajanduses madal (alla 10%). Seda näitajat ei tohi aga ületähtsustada, sest on riike, kus suur osa töötajaist on hõivatud teeninduses, kuid üldine arengutase on neis siiski madal. Näiteks: Jordaanias (82%), Araabia ÜE (78%), Peruus (73%), Uruguays (70%) teeninduses, kuid teised arengunäitajad madalamad.
10 Sveits 0,955 9 http://et.wikipedia.org/wiki/Riikide_pingerida_inimarengu_indeksi_j%C3%A4rgi Majanduse struktuur Kaudselt iseloomustab riigi arengutaset erinevate majandussektorite osatähtsus kogumajanduses. Seda arvutatakse kahel moel: hõive eri majandussektorites (tööhõive struktuur) eri majandussektorite osa (toodangu väärtus) SKTs Arenenud riikides on teenindussfääris hõive kõrge (üle 60%) ja põllumajanduses madal (alla 10%). Seda näitajat ei tohi aga ületähtsustada, sest on riike, kus suur osa töötajaist on hõivatud teeninduses, kuid üldine arengutase on neis siiski madal. Näiteks: Jordaanias (82%), Araabia ÜE (78%), Peruus (73%), Uruguays (70%) teeninduses, kuid teised arengunäitajad madalamad.
Thatcheriga. • 1953 sündisid neil kaksikud Mark ja Carol Thatcher. TEMA PERE KARJÄÄR • Alamkoja liige (1959–1970) • Haridusminister (1970– 1974) • Opositsiooniliider (1975– 1979) • Suurbritannia peaminister (1979–1990) SUURBRITANNIA PEAMINISTER • Range rahanduspoliitika (toetas vaba ettevõtlust, sulges kahjumis riigiettevõtted). • Riigi rolli vähendamine majanduses ja sotsiaalsfääris, majandussektorite dereguleerimine, ametiühingute mõju kahandamine, maksukoormuse vähendamine. Thatcher oli alatasa • Välispoliitikuna ei Euroopa Liidu suhtes uskunud Thatcher kriitiline ning ei kartnud Euroopa Ühenduse kunagi enda arvamust tulevikku ja eelistas avaldada. tugevdada sidemeid Üks vastuolulisemaid USAga. pooli Thatcheris oli tema • 12. veebruaril 1986 viha sakslaste vastu.
Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis- rahvastiku protsentuaalne jaotumus mingil ajal soo ja vanuse järgi Migratsioon- ehk rahvastiku ränne on inimeste pikaajaline ümberasumine riigi sees või üle selle piiri kas elu-või töökoha leidmiseks. Emigratsioon- on riigist väljaränne Immigratsioon- on riiki sisseränne Migratsiooni tõmbe- ja tõuketegurid- rahvastiku rännet mõjutavad positiivsed ja negatiivsed tegurid. Tööhõive struktuur- töötajate jagunemine majandussektorite, tegevus- ja ametialade jms. järgi. Rahvastikupoliitika- riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, rahvastiku demograafilise struktuuri ja paiknemise mõjutamiseks.
w toodangupõhine: antud territooriumil toodetud kõigi kaupade ja teenuste koguväärtus w tarbimispõhine: kõigi tarbitud kaupade ja teenuste koguhind w sissetulekupõhine: antud territooriumil saadud kogutulu RKT- rahvamajanduse kogutoodang (Gross National Product, GNP) aasta jooksul riigi ettevõtete poolt toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. (SKT-le juurde arvutatud ekspordi ja impordi saldo). Kaudselt iseloomustab riigi arengutaset erinevate majandussektorite osatähtsus kogumajanduses. Seda arvutatakse kahel moel: 1)hõive eri majandussektorites (tööhõive struktuur) 2)eri majandussektorite osa (toodangu väärtus) SKT-s. Arenenud riikides on teenindussfääris hõive kõrge (üle 60%) ja põllumajanduses madal (alla 10%). Seda näitajat ei tohi aga ületähtsustada, sest on riike, kus suur osa töötajaist on hõivatud teeninduses, kuid üldine arengutase on neis siiski madal.
kahjumis riigiettevõtted. Välispoliitikuna ei uskunud Thatcher Euroopa Ühenduse tulevikku ja eelistades tugevdada sidemeid USAga. Ta viis Suurbritannia 1982 sõtta Argentiinaga Falklandi saarte pärast ja toetas neli aastat hiljem USA pommirünnakut Liibüale. Thatcheri poolt peaministrina läbiviidud uusliberaalsed muudatused tuginesid sellistele põhimõtetele nagu riigi rolli vähendamine majanduses ja sotsiaalsfääris, majandussektorite dereguleerimine, ametiühingute mõju kahandamine, maksukoormuse vähendamine.
EMAFIRMA TÜTARFIRMA Eksport Import KAPITAL Joonis 18.6. Otseinvesteeringute tegemine Eestisse ANDRES ARRAK 12 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Rahvusvaheline investeerimispositsioon – riigi kõigi majandussektorite finantsvarade ja –kohustus- te konsolideeritud koondbilanss; iseloomustab varade ja ressursside seisu teatud kuupäeva seisuga ja kehti- vates turuhindades Netoinvesteerimispositsioon – riigi kõigi majandussektorite välisfinantsnõuete ning -kohustuste vahe Otseinvesteeringud välismaale VÄLIS- Portfelliinvesteeringud välismaale
tooraine hankimisega loodusest (primaarne sektor), tooraine töötlemisega (sekundaarne sektor) ja teenuste osutamisega (teenindus ehk tertsiaarne sektor). 20. sajandi lõpus hakati tertsiaarsest sektorist eristama kvaternaarset ja viiendat sektorit (vt lisa 1). Majandussektorite osatähtsuse järgi (sisemajanduse kogutulus või hõivatute hulgas) arvestades saab kirjeldada riigi või piirkonna majanduse struktuuri. Sõltuvalt majandussektorite osatähtsusest jagatatakse inimühiskondi agraarühiskonnaks, industriaalühiskonnaks ja infoühiskonnaks. 5.1 Primaarne sektor Primaarne sektor ehk esmassektor ehk hankiv majandus on majandussektor, mis tegeleb hüvede loodusest saamisega. Primaarsesse sektorisse kuuluvad kõik otseselt tooraine hankimisega tegelevad majandusharud, mis on väga tihedalt seotud loodusvarade paiknemisega. Primaarne sektor oli inimkonna ajaloos esimeseks majandustegevuseks (korilus ja jahindus).
Maksebilanss - statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul tehtud majandustehingud ülejäänud maailmaga Otseinvesteeringud - sellised investeeringud, kus investeeringu tegemisega kaasneb ka teatud kontroll välismaise ettevõtte üle Portfelliinvesteeringud - investeeringud välismaistesse aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse ilma välismaise ettevõtte kontrollimise huvit Rahvusvaheline investeerimispositsioon - riigi kõigi majandussektorite finantsvarade ja kohustuste konsolideeritud koondbilanss; iseloomustab varade ja ressursside seisu teatud kuupäeva seisuga ja kehtivates turuhindades Netoinvesteerimispositsioon - riigi kõigi majandussektorite välisfinantsnõuete ning kohustuste vahe
Makromajandus. Makromajandus. · Rahvamajndusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid; · Ka: õpetus majanduse üldisest tasakaalust. Hind(juuksur) 3 -- 0,3- 1000 2009 aeg Mastaabisääst toote või teenuse omahinna vähenemine masstootmise tulemusena. Makroökonoomia valdkonda kuuluvad: · Tootmine ja majanduskasv. · Muutused majanduslikus aktiivsuses ja tööpuuduses.
Hollandi majandus Carmen Oroperv 9.b Geograafiline asend 51° 55 N, 5° 34 E Lääne Euroopas Põhjamere ääres Asub Reini ja Maasi alamjooksul Umbes 40% kogu pindalast paikneb merepinnast madalamal Piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga Majanduse struktuur 3% SKT osatähtsus majandussektorite 25% kaupa Primaarne sektor Sekundaarn 72% Hõivatud inimeste osatähtsus m 2% 18% Primaarne sektor Sekundaarne sektor Tertisaarne sektor 80% Hollandi majanduse ülevaade Kõrgelt arenenud majandusega riik AAAkrediidireiting SKT järgi on maailmas 23. ja Euroopa Liidus 6. kohal Ekspordimaht on 5. kohal maailmas
arvestatavaks valikuks nii noortele kui ka neile, kes kaaluvad elukutsevahetust Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Sotsiaalministeerium koostöös tööandjatega ning teiste ministeeriumite esindajatega käivitavad regulaarse ja süsteemse tööjõuvajaduse seire-, prognoosi- ja tagasisidestamise süsteemi, mille raames analüüsitakse Eesti erinevate majandussektorite arenguvõimalusi ja tööjõu vajadust tervikvaates, kasutades selleks kvantitatiivsete meetodite kõrval ka kvalitatiivseid Põhi- ja keskhariduse järgse õppe korraldamine lähtuvalt töömaailma vajadustest. Praktikakorralduse tõhustamine. Praktikakorralduse kvaliteedi tagamiseks luuakse keskne arendusprogramm, mis pakub eri majandusharude vajadusi arvestades metoodilist tuge nii kutseõppeasutustele, kõrgkoolidele kui ka tööandjatele.
parendamise näol. 3. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 väärtustab loodusvarade säästlikku kasutamist. Keskkonnastrateegia põhieesmärgiks on inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arendamiseks vajalike ressursside tagamine ilma loodust oluliselt kahjustamata. Arengukava toob välja, et turismi ja puhkemajanduse areng on teiste majandussektorite seas üks kõige enam maastike ümberkujundamist mõjutavatest tegevustest. Seega on ka arengukava üheks ülesandeks maastikuliste väärtuste säilitamise ja turismi arengu vahel tasakaalu leidmine. Täiendavalt on turismisektoriga seotud metsamajanduse planeerimine koos puhkemaastike kavandamise ning kultuuri- ja loodusväärtuste säilitamisega
(turundus, juhtimine, majandusarvestus jne) 3. majanduspoliitika- tegeleb majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: 1. rahvamajandusõpetus käsitletakse rahvamajandust tervikuna a) mikroökonoomika- kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust . maksimeerivaid majandussubjekte b)makroökonoomika- kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, . välissektor) vahelisi seoseid. 2. ettevõttemajandusõpetus käsitletakse ühte konkreetset majandussubjekti MAJANDUSTEOORIA ALUSTALAD Majandusteooria baseerub teatud kindlatel teaduslikel printsiipidel ehk reeglitel, mis kehtivad igas olukorras ja mis loovad selle keskkonna, kus majandusubjektid oma ratsionaalseid ja ebaratsionaalseid otsuseid langetavad. Majandusteooria alustalad oleks järgmised: 1
7.Sotsialistlik ühiskond ja majandus 7.1. Plaanimajandus 1917 aastal Venemaal bolsevikud võimule alustasi sotsialismi juurutamist Seda iseloomustas: 1.Totaalne parteidiktatuur kõigis valdkondades 2. Kogu maa riigistamine , sund kollektiviseerimine 3. Suurtööstuse(rasketööstuse) eelisarendamine 4. Tsentraliseeritud juhtimine 5. Sallimatus teisiti mõtlejate suhtes Kõik riigi palgal. Tootmine,hinnad, tooraine, kaupade jaotamine tsentraliseeritud riigi poolt Eraomandus,eraettevõtlust polnud. Isiklikomand-majapidamistarbed,hooned,õueaiamaa jne. Riiklik planeerimine:-viisaastak Ajaline(aasta,kvartal,kuu,dekaad) Tootmisharude kaupa Piirkondlik Planeeriti kõike. Käsumajandus- mitte kasum vaid plaani täitmine-toodang jaotati plaani järgi. Plaanil seaduse jõud. 7.2. Par...
tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus, juhtimine, majandusarvestus jne. Majandusteooria jaguneb mikroökonoomikaks ja makroökonoomikaks. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaas aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvised jaotada.
Tõrva Gümnaasium Klaarika Ilisson 10a klass Malta Majandus Referaat Juhendaja Laine Tangsoo Tõrva 2013 Sissejuhatus Selles referaadis otsin ma infot Malta majanduse kohta. Täpsemalt on vaja leida informatsiooni SKP, majandussektorite, tööjõu, tööpuuduse, vaesuse, ekspordi, impordi, tähtsamate majandusharude, kaubanduspartnerite ning valuuta ja selle kursi kohta. Ning sellest referaadist saan ka teada, missugune erinevus on Malta ja Eesti majanduses. Malta arengutase Malta on kõrge arengutasemega riik Euroopa Liidus. SKP (sisekoguprodukt)= 8,338 miljonit USD (USA dollarit) ja SKT (sisekoguprodukt) elaniku kohta 20,281 USD (USA dollarit).
rahvastiku soolis-vanuseline koosseis rahvastiku protsentuaalne jaotumus mingil ajal soo ja vanuse järgi, migratsioon püsiv elukoha vahetus, immigratsioon e sisseränne - inimeste ränne riiki, mis ei ole nende kodumaa, sihtriigi seisukohast vaadatuna, emigratsioon riigist väljaränne, migratsiooni tõmbe- ja tõuketegurid rahvastiku rännet mõjutavad positiivsed ja negatiivsed tegurid, tööhõive struktuur töötajate jagunemine majandussektorite, ametialade jms järgi rahvastikupoliitika riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, rahvastiku demograafilise struktuuri ja paiknemise mõjutamiseks 1) analüüsib temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete põhjal rahvastiku paiknemist ning tihedust maailmas, etteantud regioonis või riigis; elamiseks ja majandustegevuseks on sobivamad lähistroopika ja parasvööde, sp on need kõige tihedamini asustatud.
juhindus) , töötlev- (loodusest saadu ümbertöötlemine, nt ehitus, tööstus) ja teenindavsektor (mitte materiaalsete hüvede loomine ja vahendamine, nt haridus, arstiabi, kirjandus, teater, riigikaitse). 4. Mis iseloomustab tööjõu kvaliteeti? Üldine haridustase ja kutsealased oskused 5. Kuidas saab võrrelda riikide majandusi? SKT põhjal ja vaadeldes, kuidas on jagunenud tööhõive erinevate majandussektorite vahel (jõukamates riikides on seotud teenindava sektoriga) 6. Eesti ja energeetika? Eesti toodab 2/3 oma kasutatavast energiast ise. Tähtsaim maavara on põlevkivi (seejärel puit ja turvas). Imporditakse bensiini, maagaasi ja kütteõli. 7. Nimeta taastuvaid energiaallikaid! nt. Puit, veejõud, tuulejõud, päikeseenergia. 8. Miks ei ole need energiaallikad Eestis laialdaselt kasutuses?
omavahel võrrelda ja arengutaseme järgi rühmadeks jaotada. Üks enamkasutatavaid näitajaid riikide arengutaseme võrdlemiseks on SKT ühe elaniku kohta. SKT ehk sisemajanduse kogutoodang aasta jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Riikide võrdlemiseks arvutatakse SKT ühe elaniku kohta. ° Rahvamajanduse kogutoodang ehk RKT - aasta jooksul riigi ettevõtete poolt toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. ° Eri majandussektorite osa (toodangu väärtus) SKT-s või hõive eri majandussektorites. Madala arengutasemega riikides suurim osa SKT annab põllumajandus, kus on hõive suur. Kõrgelt arenenud riikides on kõrge hõive teenindussfääris, mis annab ka SKT-st suuremat osa. ° Inimarengu indeks ehk IAI (HDI) on riikide arengutaset iseloomustav näitaja, mis koosneb: 1) SKT-st, 2) haridustasemest 3) kesmise eluea osaindeksist.
Keelustatakse kahe või enama ettevõtte vahelised kokkulepped või kooskõlastatud tegevus, mis mõjutavad liikmesriikide vahelist kaubandust ja piiravad konkurentsi ühisturul. Keelustatud on ka turu jaotamine, hindade fikseerimine, kogustealased kokkulepped, pakkumise piiramine ning diskrimineeriv turustamine. o Konkurentsi piiravate kokkulepete kõrvaldamine ja turguvalitseva seisundi kuritarvitamise lõpetamine o Ettevõtete ühinemiste kontroll o Monopolistlike majandussektorite liberaliseerimine o Riigiabi üle teostatav järelevalve 15. Stabilisatsioonipoliitika erinevad kontseptsioonid: o Keynes'i kontseptsioon Erasektori investeerimise muutumine, eratarbimisest tingitud ebastabiilsus, ebastabiilne rahanõudlus. Riigi ülesandeks erasektori tsükliliste kulutuste kompenseerimine tsüklite vastaste impulsside kaudu. Kuna
5 osatähtsust riigi majanduses. Majandussektor on majanduse suur osa, mille ettevõtted ja asutused tegelevad tooraine hankimisega loodusest (primaarne sektor), tooraine töötlemisega (sekundaarne sektor) ja teenuste osutamisega (teenindus ehk tertsiaarne sektor). 20. sajandi lõpus hakati tertsiaalsest sektorist eristama kvaternaatset ja viiendat sektorit. Majandussektorite osatähtsuse järgi (sisemajanduse kogutuluis või hõivatute hulgas) arvestades saab kirjeldada riigi või piirkonna majanduse struktuuri. SKT Lesothos majandussektorite kaupa:................................................................................. 10 Lesotho on geograafiliselt ümbritsetud Lõuna-Aafrikast ja on sellega ka majanduslikult integreeritud. Lesohto majandus põhineb põllumajandusel, elusloomadel, tootmisel ja kaevandamisel. Riik on tugevalt sõltuvuses tööliste
MAJANDUSTEOORIA Uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist. Majandusteooria alla kuulub mikroökonoomika ja makroökonoomika.Nende alusel tekivad suunad nt: neoklassikalik, keinsistlik ja monetaristlik. · Mikroökonoomika- kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandusobjekte. · Makroökonoomika- kirjeldab majandussektorite vahelisi seoseid. 1. neoklassikalises makroökonoomikas on selleks kapitaliturg ja intressimäär; 2. keinistlikus makroökonoomikas hüviseturg ja loodud tulu; 3. monetaristlikus makroökonoomikas rahaturg ja hinnatase. Kasulikkus- on tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisomadustele. Alternatiivkulu- defineeritakse kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest.
Loodusvarad Kalad, geotermaalenergia, vesi. Pinnamood Keskmine kõrgus merepinnast on 500m. Kõrgeim mäetipp Islandil on Hvannadalshnjúkur (2119m üle merepinna). Pinnamoe kaart Muld Islandil on tekkinud igikelts, maapind on sügavalt külmunud. Seal on tundramullad. Pinnast lõhub talvine pakane. Muld on toitainetevaene ja väga õrn tallamisel. Arengutase SKT ühe inimese kohta on Islandis ligikaudu 28 356 (2010). SKT osatähtsus majandussektorite kaupa: Primaarne sektor 5,5%, Sekundaarne sektor 24,7%, Tertsiaarne sektor 69,9% (2010). Inimarengu indeks on üle 0,8. Tööpuudus on ainult 4%. Keskmine eluiga on naistel 81,3 aastat ja meestel 76,4 need näitajad kuuluvad maailma kõrgeimate hulka. Majandus Island kuulub tööstus- ja inforiikide hulka. Kalandus moodustab suurima osa riigitulust. 70% elanikest teenib elatist teenindussfääris. Peamiseks tegevusvaldkonnaks on üha kasvav turism.
kahjustamata, selle saavutamiseks reguleeritakse looduskasutust ja seatakse tegevuspiiranguid keskkonna kaitseks Keskkonnakaitse ülesanded: 1.Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, pöörates peatähelepanu põhjustele, kuna tagajärgede likvideerimine on tunduvalt kallim ja mõnikord isegi võimatu. 2.Ettevaatlikkus otsuste tegemisel: kui kavandatava tegevuse mõju ei ole selge, ei tohi otsuseid langetada 3. Keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiasse ning nende arvestamine iga üksiku loodusvara ja keskkonnakomponendi kasutamisel ja kaitsel, looduskeskkonna kui ühtse tervikliku kompleksi huvide arvestamine; 4. Keskkonnanõuete kajastamine ka majandust ja sotsiaalelu käsitlevates seadustes Looduskaitse eesmärk on:1) looduse mitmekesisuse säilitamine, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikidele soodsa seisundi tagamine; 2)
suhtes. Revalveerimine on raha kursi (väärtuse) tõstmine välisvaluutade või kulla suhtes. Revalvatsioon - rahvusvaluuta ametliku hinna tõstmine teiste valuutade suhtes. 17. Valuuta arvutamise oskus Kui vahetada näiteks 50 eurot rootsi kroonideks ostame rootsi krooni. Korrutame 50 vahetuskursiga. Kui vahetada 50 rootsi krooni eurodeks müüme rootsi krooni. Jagame 50 vahetuskursiga. 18. Majandussektorite olemus ja liigid ja näited, mis ettevõtted sinna kuuluvad Omandivormi järgi jagatakse majanduse tegevusvaldkonnad: erasektor, avalik sektor Tegevuse liigi järgi jagunevad majanduse tegevusvaldkonnad: Primaarsektor Sekundaarsektor Tertsiaaarsektor
nende haldusüksuste nimekiri (unikaalsed väärtused), kus kasvõi ühel aastal vahemikus 2015 – 20 majandussektoris 'Tööstus ja ehitus' SKP ühe elaniku kohta suurem kui 3000 eurot NB! Lisada arendatud filtri kasutamise kohta kirjeldus (lahtriaadressid või nimed): mida tuli kirjutada väljadesse lähtetabel (List Range), tulemuspiirkond (Copy to). Ül 4. Teisele (uuele) töölehele paigutada kaks liigendtabelit (Pivot Table): a) aastate 2014-2016 keskmised majandussektorite ja haldusüksuste lõikes b) Liigendamiseks rühmitada (Group) veeru 'SKP elaniku kohta' andmed intervalliga 500 eurot. Leid 'Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük' andmete alusel maakondade arv neis gruppides igal Ül 5. Töölehele Subtotal kirjutada tingimuspiirkond ja selle alla leida SKP tabelist arendatud filtri ( majandussektori 'Tööstus ja ehitus' andmed aastatel 2012 – 2014. NB
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R11KÕ2 Kadi Kotk Inga Reispärk INVESTEERIMISPROJEKTI ANALÜÜS JA HINDAMINE Arvestustöö Õppejõud: Ave Nukka, MBA Mõdriku 2013 1. Projekti ülevaade ja põhjendus Kuna oleme algajad kogemusteta investeerijad ning meil pole igapäevaselt aega jälgida, mis aktsiaturgudel toimub, otsustasime osta 50 000 euro eest fondiosakuid ja oleme valmis oma raha paigutama fondi viieks aastaks. Olles keskmise riskitaluvusega investorid, kes tahavad, et nende alginvesteering jääks alles, kuid samas on valmis võtma ka tulu teenimiseks riske, valisime investeerimiseks SEB strateegiafondi, kuna selle eesmärk on teenida tulu, mis on stabiilsem kui traditsioonilistel varaklas...
TURISMIMAJANDUSE ALUSED Turismimajanduse hetkeolukord ja väljavaated tulevikuks Pärnu 2009 Koostas: TÜ Pärnu kolledzi Turismi- ja Hotelliettevõtluse esimese kursuse üliõpilane Allikad: 1. Riigiteataja [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12755212]. 24.11.2009 2. Riigikantselei [http://209.85.229.132/search? q=cache:rkFZnuICU5IJ:www.riigikantselei.ee/failid/RES_hetkeoluk orra_kirjeldus_231105.doc+turismimajanduse+hetkeolukord&cd=2 1&hl=et&ct=clnk&gl=ee]. 24.11.2009 3. Statistikaameti andmebaas [http://www.stat.ee/?id=31247&highlight=turismi,edendamine]. 24.11.2009 Turismimajandust peetakse maailma suurimaks ning kõige kiiremini arenevaks majandusharuks. Eesti turismimajandus tugineb suures osas väliskülastajatele, kuid tänu sissetulekute kasvule on Eesti elanikud hakanud rohkem reisima ja seda nii välismaal kui Eesti-siseselt. Põhiosa väliskülastajatest moodustavad soomla...
8. Majandusteaduse jagunemine Majandusteadus jaguneb: majandusteooriaks, rakenduslikuks majandusteaduseks ja majanduspoliitikaks. Veel võib jagada majandusteadust vastavalt uurimisobjektidele - rahvamajandusõpetuseks (uurib rahvamajandust tervikuna); mikroökonoomikaks (üksikult üldisele, st kirjeldab konkureerival turul oma kasumlikkust maksimeerivaid subjekte); makroökonoomikaks (üldiselt üksikule, st kirjeldab majandussektorite vahelisi seoseid, st õpetus turu üldisest tasakaalust); ettevõtte majandusõpetus (käsitletakse ühte konkreetset majandussubjekti). 9. Majanduspoliitika definitsioon (teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis) Avaliku võimu sekkumine majandusse. Kõik inimesed on ühiskonna majandusliku ja poliitilise süsteemi osad. Majanduspoliitika on majanduse mõjutamine poliitiliste mehhanismidega ehk riigi poolt. Ta on üks osa ühiskonnapoliitikast.
põhjused: hetkel elab maal 6,9 mld inimest ning viimasel poolel sajandil on nende arv hüppeliselt kasvanud. Kõige rohkem inimesi 5 mld elab Aasias, Aafrikas elab 2 mld, Euroopas ja Ameerikas elab u. 1 mld elanikku ning Austraalias ja Okeaanias veidikene alla miljardi. 9) Tööhõive ning majanduse struktuur: tööhõive näitab rahvastiku hõlmatust tööga; tööhõive struktuur peegeldab töötajate jagunemist majandussektorite, tegevus- ja ametialade jms järgi; tööhõive määr väljendab tööga hõivatud ning tööealise rahvastiku suhet ning on riigi majandusliku seisundi oluline näitaja; majandustegevust jagatakse kolmeks sektoriks: primaarseks (põllu- ja metsamajandus, kalandus), sekundaarseks (töötlev tööstus, ehitus) ja tertsiaalseks sektoriks (teenindussfäär). 10) Rahvastiku ränded (miks ja kuhu): 15. saj-l kasvas rahvaarv Euroopas kiiresti ning
mõjutavad liikmesriikide vahelist kaubandust ja piiravad konkurentsi ühisturul. Keelustatud on ka turu jaotamine, hindade fikseerimine, kogustealased kokkulepped, pakkumise piiramine ning diskrimineeriv turustamine. Konkurentsi piiravate kokkulepete kõrvaldamine ja turguvalitseva seisundi kuritarvitamise lõpetamine 4 Ettevõtete ühinemiste kontroll Monopolistlike majandussektorite liberaliseerimine Riigiabi üle teostatav järelevalve 17. Stabilisatsioonipoliitika erinevad kontseptsioonid Keynes’i kontseptsioon. Erasektori ebastabiilsus(N: töötus). Erasektori investeerimise muutumine, eratarbimisest tingitud ebastabiilsus, ebastabiilne rahanõudlus. Riigi ülesandeks erasektori tsükliliste kulutuste kompenseerimine tsüklite vastaste impulsside kaudu. Kuna rahapoliitika
Ettevõtlustingimusteks on valitsuspoliitika, valitsuse programmid, ärikeskkond ja seadusandlus. Majandusteooria ja -poliitika on sisuliselt alati lähtunud Adam Smithi poolt kuulsaks kirjutatud põhimõttest, et heaolu ja turu suuruse vahel on positiivne seos. Seega peaks globaliseerumine ning Euroopa Liit kui majandusintegratsiooni üks ilminguid olema kõikidele, ka Eesti ettevõtjatele, väga hea uudis. Globaliseerumine muudab majandussektorite poliitiliselt võrdse kohtlemise võimatuks. Globaalne majanduslik integratsioon tähendab avaliku sektori jaoks, et "tulemuslikult toimiv riik peab teenima inimesi (üksikisikuid) isegi siis, kui seda tuleb teha igaühe puhul erineval viisil" (Schick raamatus). Globaliseeruva majanduse tingimustes ei pruugi aga majanduslikud ning poliitilised huvid enam kokku langeda. Viimastel aastatel täheldatud töömahuka tööstuse liikumine arengumaadesse
Agraarajastul suhtlesid eri piirkondade inimesed omavahel väga vähe, sest looma- ja veetransport olid aeglased ning teed ohtlikud. 4. Millised tööstusharudtekkisid seoses industrialiseerimisega? Tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus. 5. Millised tegurid andsid tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele? Kommunikatsiooni- ja infotehnoloogia ning transpordi (eriti lennunduse) kiire areng. 6. Selgita näite varal geograafilist tööjaotust ja suhtelise eelise printsiipi. 7. Majandussektorite jaotus. Primaar-, sekundaar- ja tertsiaalsektor. Primaarsesse sektorisse kuuluvad kõik otseselt tooraine hankimisega tegelevad majandusharud, mis on väga tihedalt seotud loodusvarade paiknemisega. Sekundaarses sektoris tegeletakse tooraine töötlemise ja sellest toodete valmistamisega. Näiteks viljast valmistatakse jahu või sulatatakse maagist terast. Tertsiaarne sektor koondab kõik toodangu kaubastamise ja teenindamisega tegelevad majandusharud
võimalik. Valemid tabelites peavad olema kopeeritavad. Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mille nimi Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitatavas failis Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 28. oktoober kell 2 Töölehel SKP on andmed Eesti sisemajanduse koguprodukti kohta ajavahemikus 2012 2016 maa ja majandussektorite lõikes. Tallinna ja muu Harju maakonna andmed on toodud eraldi. Tartu linna ja Tartu maakonna andmed on toodud eraldi. Töölehel Rahvastik on andmed Eesti rahvaarvu kohta ajavahemikus 2012 2017 samade struktuu lõikes. ÜLESANDED Ül 1. Koostada diagramm rahvastiku andmete tabeli alusel. NB! andmeid ei tõsteta mujale. Lisada diagrammile ka vastavate näitajate arvväärtused. lintdiagramm (Bar) 2013. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõikes. Ül 2
põhjendamise ning rakendamisega. Migratsioon e. Ränne inimeste ümberasumine riigi sees või üle selle piiri kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil. Linnastumine e. Urbaniseerumine majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ning nende osatähtsuse suurenemine. Inimesed siirduvad maalt linna. Eellinnastumine protsess, kus arenevad suure linna lähedased asulad. Tööhõive struktuur töötajate jagunemine majandussektorite, tegevus ja ametialade vms järgi. Tööpuudus - nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia endale sobivat tööd. Usund religioon. PÕLLUMAJANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS Vegetatsiooniperiood e. Taimekasvuperiood aeg, mil taimed intensiivselt kasvavad,arenevad või paljunevad. Ekstensiivne põllumajandus põllumajanduse vorm, mille puhul toodangu kasv tagatakse põllumajandusmaa laiendamise ja kariloomade arvu suurendamisega.
ebaühtne paiknemine ja jaotumine. 6. Selgita näite varal geograafilist tööjaotust ja suhtelise eelise printsiipi. Näiteks on see, kuidas põhjamaade karmis kliimas banaane ei ole võimalik kasvatada, Brasiilias aga kasvatatakse ja neid veetakse ka välja. Samas on põhjamaade inimesed suutnud välja mõelda tõhusa metsatehnika ja kaasaegsed kommunikatsioonitehnoloogiad. Igaüks teeb vastavalt seda, mille jaoks tal on parimad eeldused ja võimalused. 7. Majandussektorite jaotus. Primaar-, sekundaar- ja tertsiaalsektor. Primaarsektor ehk Sekundaarsektor ehk Tertsiaarsektor ehk esmasektor tööstussektor teenindussektor Põllumajandus Energiamajandus Kaubandus Metsamajandus Masinatööstus Transport Kalandus Keemiatööstus Tervishoid Maavarade Autotööstus Haridus
Esimene tasand: Hõlmab otseselt külastajaid teenindavat sektorit, kes oma põhitulu turismist. Teine tasand: Moodustavad esimesest tasandist teenindavad ettevõtted ja need ettevõtted, mille tulud on osaliselt seotud turismiga. Kolmas tasand: Moodustavad majandussektorid, mille tulu on kaudselt seotud turismiga. TURISMIGA KAASNEVAD KULUD: 1. Investeeringud infrastruktuuri arendamisse. 2. Superstruktuuri arendamine. 3. Inflatsiooni kasv. 4. Majandussektorite vaheline võistlus finantside pärast. 5. Hooajalisus töötajate toetamine madalhooajal. EKSPORT SISSETULEV TURIST KOHALIKE SUHTUMINE TURISTIDESSE: EUFOORIA Ülevoolav rõõm APAATIA Ükskõikne ÄRRITUS ,,Jälle turistid!" ANTAGONISM Vastandlik Turismi negatiivse mõju vähendamiseks tuleb vähendada turismiteenuse/toote hooajalisust, planeerimisel arvestada piirkonna taluvusvõimet eristatakse 3 aspekti:
KORDAMINE GEOGRAAFIAOLÜMPIAADIKS: VEESTIK, MAJANDUS Veestik 97% Maal paiknevast veest asub maailmameres ja on soolane. Ülejäänud 3% on magevesi, mida leidub liustikes, jõgedes, järvedes, soodes, põhjaveena ja õhus veeauruna. Looduses on vesi pidevas ringluses. Miks mõne järve vesi pole mage? Kuiva ja palava kliimaga piirkondades ületab aurumine sademete hulga ja kui järvel puudub äravool, siis võibki selle vesi muutuda soolaseks. Fakt: Balkaši järv Kasahstanis on omapärane aga selle poolest, et pool järve on mageda veega ja pool soolasega. Kuidas vesi ringleb? 1) Veekogudest ja maapinnalt aurab vesi õhku. 2) Kõrgemale tõustes õhk jahtub, tiheneb ja veeaur kondenseerub ning tekivad pilved. 3) Kui veetilgad on piisavalt suured, langevad need sademetena alla. 4) Auramine toimub ka taimedelt (transpiratsioon) ja jäält (sublimatsioon). 5) Vihmavesi imendub osaliselt pinnasesse (moodustades põhjavee) ja ...
................................................................................................................9 .2 Linnastumisega kaasnevad probleemid.........................................................................10 . MAJANDUS........................................................................................................................ 11 3.1 Majandusstruktuur ja peamised majandusharud..........................................................11 3.2 Hõive majandussektorite liikides..................................................................................11 3.3 Rahvusvahelised ettevõtted.........................................................................................11 3.4 Turism.......................................................................................................................... 11 . RIIGI ARENG...................................................................................................................... 13 3
Majanduse mõisted: 1. Aktsiaselts - majandusühing, mille omanikeks on selle aktsiate omanikud (aktsionärid), kes on sel teel ettevõttesse oma raha paigutanud / äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. 2. Aktsiisimaks- kaudne maks, mida rakendatakse tarbimise reguleerimiseks ja riigieelarve tulude saamiseks / maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. 3. Aktiva - bilansi vasakpool,firma varad. 4. Passiva -bilansi parempoolne osa, kohustused ja omakapital. 5. Aktsia -väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub aktsiaseltsi põhikapitalist aktsia väärtusele vastav osa. Aktsionärile makstakse dividendi näol omanikutulu. 6. Osaühing - äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. 7. Mittetulundusühing - isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks pole kasumi tee...
eurotsooni vaid 3%. Kogu Euroopa Liidu import kasvas 4%, omavaheline kaubandus vaid 2%.(Eurostat 1999) See näitab pakkumise suurenemist ja konkurentsi tugevnemist. 4 Muutused tööjõu turul euro tsooniga liitumise järel on positiivsed. Eesti arengu võtmesõnaks on olnud paindlikkus mis on võimaldanud tööjõu ressursside kiiret ümberpaigutamist erinevate majandussektorite vahel. Eesti tööjõu paindlikust iseloomustavad neli aspekti (Treu 1992) , väline paindlikus, funktsionaalne, tööaja ja palga paindlikus. Väline paindlikus võimaldab tööandjal vastavalt vajadusele töötajate arvu suurendada või vähendada. Funktsionaalne paindlikus hõlmab töökorraldust, efektiivsema tootmise jaoks. Tööaja paindlikus töötamist eriaegadel ka ületundide tegemist ja palga paindlikus seisneb võimalusest palgad fikseerida kollektiivlepinguga.
kaupade ja teenuste koguväärtus ( SKT-le juurde arvutatud ekspordi ja impordi saldo). SKT hõlmab ainult riigi territooriumil toodetud kaupu. SKT ja RKT on üldjuhul sarnased. 3. Majanduse struktuur . Kaudselt iseloomustab riigi arengutaset erinevate majandussektorite osatähtsus kogumajanduses - Seda arvutatakse kahel moel : 1. hõive eri majandussektorites 2. eri majandussektorite osa SKT-s Arenenud riikides on teenindussfääris hõive kõrge ( üle 60%) ja põllumajanduses madal (alla 10%). Seda näitajat ei tohi ületähtsustada, sest on riike, kus suur osa töötajaist on hõivatud teeninduses, kuid üldine arengutase on neis siiski madal. Näiteks Jordaania, Araabia, Peruu, Uruguay. Inimarengu indeks. IAI riikide arengutaset iseloomustav näitaja, mis koosneb: 1. oodatav eluiga sünnil ( mõõdab tervist ja pikaealisust) 2
lintdiagramm (Bar) 2013. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. joondiagramm Hiiu, Saare ja Lääne maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2015. ja 2017. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. Viimane_nr mod 5 (Pivot1) majandussektori 'Tööstus ja ehitus' summad haldusüksuste ja aastate lõikes aastate 2012-2014 keskmised haldusüksuste ja majandussektorite lõikes Harjumaa summad majandussektorite ja aastate lõikes majandussektori 'Teenused' summad haldusüksuste ja aastate lõikes aastate 2014-2016 keskmised majandussektorite ja haldusüksuste lõikes mod 7 (adv. filter, unikaalsed) nende haldusüksuste nimekiri (unikaalsed väärtused), kus kasvõi ühel aastal vahemikus 201 nende haldusüksuste nimekiri (unikaalsed väärtused), kus kasvõi ühel aastal vahemikus 201
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
