· Järsematel nõlvadel terrasspõllundus · Segaviljelusmeetmed, näiteks ribapõllundus · Külvikordade rakendamine · Orgaanilised väetised [1.] · Kaitseribad küngaste nõlvadel [2.] · Vältida raskete masinatega sõitmist nõlvadel · Vee vooluteede kindlustamine [3.] katsevallid Tim McCabe Terrasspõllud [6.] Erosioon Eestis Eesti tingimustes looduslik erosioon väga väike. · Valdav on tuuleerosioon (suurem Lääne-Eestis ja saartel) · Veeerosioon esineb piiratud aladel (Lõuna-Eesti küngastel) [2.] · Tehnogeenne erosioon toimib kallaklikel aladel koos veeerosiooniga · Põhja-Eestis ulatuslik mullamassi ümberpaigutamine [4.] Kasutatud allikad: 1. Anttila, P., Ojanen, M., Puhakka, M., Vuorisalo, T., Frey, T. (1996) Globaalsed keskkonnaprobleemid. Tartu: Eesti Loodusfoto 2. Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus. Erosioon
Erosioon Selgitus, hetkeolukord erosioon ehk uuristus on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne Igal aastal kantakse erosiooni tagajärjel umbes 25 miljonitt tonni mulda. Eesti tingimustes on looduslik (inimese kaasabita tekkiv) erosioon väga väike. Vee-erosiooni esineb vaid piiratud aladel Lõuna-Eesti küngastel. Tuuleerosioon on valdav. Põhjused seda tingivad mitmed abiootilised tegurid: paduvihmad ja vooluveed, tuul ning temperatuuri kõikumine. Suurte paduvihmade korral viib vesi nõlvadel olevat pinnast kaasa. Tuule-erosiooni korral liigutab tuul mulda edasi, seal kus on ilma taimkatteta alad ning kasvatakse monokultuure. Inimtegevus metsade maharaiumine mäenõlvadelt, suurte territooriumite põllustamine.
EROSIOON JA KÕRBESTUMINE MIS ON EROSIOON? Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub. EROSIOONI TAGAJÄRJED Väheneb muldade orgaanilise aine sisaldus Igal aastal hävineb üle 25 miljoni tonni mulda Vee-erosiooni puhul võib tekkida sügavad orud EORSIOONI PÕHJUSED Suurte paduvihmade korral viib vesi nõlvadel olevat pinnast kaasa
FeII oksiid reageerib mulla mineraalidega ja tekivad gleimineraalid (sinakasrohelised laigud). Mulla viljakus on väike õhu puuduse tõttu. Tekib turvas. 10. SOOLDUMINE Kus: kõrbed Sademeid on väga vähe, seega on auramine suurem kui sademete hulk. Põhjus: pinnas sisaldab rohkem soolasid auramine on intensiivne, vesi liigub pinnases üles, aurustub, soolad jäävad pindmisesse kihti. Niisutuskanalite rajamisega soodustab inimene pinnase sooldumist veelgi. 11. EROSIOON Erosioon on vee kulutav ja ärakandev tegevus (vihmaveed). Vesi kannab ära mulla pindmisest kihist toitained ja mulla viljakus langeb. Vihmavesi uuristab pinasesse süvendeid, mis muutuvad iga korraga sügavamaks ja laiemaks uhtoruks ning ala muutub harimiskõlbmatuks. Kus: Rohtlad. Põhjused: kaldpind kuiv kliima harvad, tugevad vihmasajud kuna maapind on kuiv ja sadu intensiivneei imbu vesi pinnasesse, vaid voolab maapinnal edasi. Hõre taimkatte ulatuslikud ülesküntud põllualad
rannajoone lähedale suure energiaga(sügav). Kui järsak on kujunenud aluspõhja kivimitesse, siis nim.seda pangaks 2. Kulutusrannad Iseloomulik on rannajoone sirgemaks muutumine ehk ÕGVENEMINE 3. Laugrannik Ülekaalus lainete kuhjav tegevus, lainete energia rannajoonel väike. Liigutavad vaid setteid ringi. Kujunevad: a) Rannavallid b) Rannabarrid Vooluveed reljeefi kujundajana 1. Kulutuse ehk erosioon 2. Setete transport 3. Setete kuhjunemine ehk AKOMULATSIOON EROSIOON I. Põhjaerosioon 1. Esineb mäestikujõgedes või mõnede jõgede ülemjooksul 2. Vool kiire ning setteid haaratakse kaasa palju Tagajärjed: 1) Jõesäng muutub sügavamaks ja omandab V-tähe kujulise ristlõike 2) Jõelangu ja voolukiiruse vähenedes, väheneb põhja erosioon ja kulutus kandub üle jõesängi külgedele. II. Küljeerosioon 1
siis nimetatakse seda pangaks 2. Kulutusrannad - Iseloomulik on rannajoone sirgemaks muutumine - Lainete kulutav tegevus suur, sest lainete energia suurem 3. Laugrannik - Ülekaalus lainete kuhjav tegevus - Lainete energia rannajoonel väike - Kujunevad rannavallid ja rannabarrid Jõed pinnamoe kujundajana Etapid: 1. Kulutus ehk erosioon 2. Setete transport 3. Setete kuhjumine akumulatsioon Erosioon 1. Põhjaerosioon - Esineb mäestikujõgedes või mõnede jõgede ülemjooksul - Vool kiire ning setteid haaratakse kaasa palju - Tagajärjed: - Jõe säng uuristub (muutub sügavamaks) ja omandab V-tähe kujulise ristlõike - Jõelangu ja voolukiiruse vähenedes väheneb põhjaerosioon ja kulutus
Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (igal aastal ca 25 miljardit tonni mulda Erosioon kõige suurem suurte lagedate alade korral) Abinõud erosiooni vastu: Oskuslik maaharimine- terrass ja riba põllundus, õiged külvikorrad KÕRBETE levik----- Kliima muutused +inimtegevused (lisaks niisutatavate maade
Eestis on küll viimase kümnendiga rahvaarv vähenenud, ent see ei aita kaasa maailma rahvaarvu stabiliseerumisele, sest põhi elanikkond elab Aasias- miljardilise elanikkonnaga Indias, Hiinas ning üle 120 miljonilise elanikkonnaga Jaapanis, 140 miljonilises Venemaal. Suure elanikkonnaga riigid vajavad ka palju toitu ja vett, ent täna rahvaarvu kiirele kasvule on paljudes riikides suurenenud toidupuudus ja veepuudus. Teiseks suurimaks probleemiks on kujunenud kõrbestumine ja erosioon. Kõrbestumine on tekkinud inimtegevuse tagajärjel, maaharimise eesmärkidel kuivendatakse maid, ehtiustegevusega hävitatakse looduslik taimkate ning muidugi globaalse soojenemise tagajärjel tekib juurde kõrbepinda. Kuna Eesti asub parasvõõtmes, siis kõrbestumine Eestit veel ei ähvarda, küll aga erosioon ehk pindmiste mullaosakeste ärakandumine. Looduslik erosioon Eestis on väike- vee erosioon mõningatel aladel, tuuleerosioon küll valdavalt, et mitte suures koguses
käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 6. Iseloomusta mulla horisonte ja nende esinemist eri mulla profiilides. (1) Mulla pindmine kiht koosneb peamiselt taimejäänustest - varisenud lehtedest ja okstest moodustunud orgaanilisest ainest. Seda kutsutakse kõduhorisondiks. Põldudel ja rohumaadel see horisont puudub. (A)Järgneb viljakandev huumushorisont, mis koosneb lagunenud orgaanilise ainega segunenud kivimist
Ökoloogilised globaalprobleemid MAAILMA TOIDUPUUDUS 1.Mis on selle probleemi põhjused? Maailma toidupuuduse põhjuseks on eelkõige ülerahvastumine. Aafrika suured maa-alad on põllumajanduseks kõlbmatud. Halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem. 2.Mis on tagajärg? Inimesed koonduvad viljakamatesse aladele ja see põhjustab metsade hävingu, ülerahvastamise ning erosiooni ja kõrbete leviku. 3.Võimalikud lahendused. Tuleks muuta inimeste toitumisharjumusi. Täiustada tuleks maaharimisviise- ja tehnoloogiat. Vältida mulla vaesumist, erosiooni. EROSIOON 1.Inimtegevus- toidupuuduses inimesed koonduvad viljakamatele aladele, põhjustades sellega erosiooni. Paduvihmad, vooluveed, tuul põhjustavad erosiooni. 2.Viljakate muldade hävimine. Harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine. Veekogude kuivamine. Sooldumine, mis ohustab inimtervist. 3.Õiged maaharimisviisid (väiksemad põllud, terass- ja ribapõllundus). Tõkete rajamine põ...
Mullastiku hävinemine Karoliine Haidak Põlva 2009 Looduslikud põhjused Erosioon vee tõttu Erosioon tuule tõttu Hapestumine Üleujutused Maalihked www.bioneer.ee/.../004/t2_acid_rain_woo ds1.jpg Inimtegevuse tagajärjed Erosioon vee Raskemetallid tõttu Füüsiline Erosioon tuule hävinemine Bioloogiline tõttu Sooldumine vaesumine Kõrbestumine Hapestumine Kaevandamine Kõrghooned www.valgateed.ee/pildid/kaevandamine_s.jpg y.delfi.ee/norm/contest/29/3466331_NcspEg.jpeg Muldade erosioon vee tõttu Erosioon ehk ärakanne Põhjused: 1. Vesi- paduvihmad, vooluveed 2
Viimase sajandiga on rahva arv kasvanud ligi 3 korda (2 miljardilt 6 miljardini). Seetõttu tarbitakse rohkem toitu, vett kui ka energiat. Eestis on rahvaarv vähenenud, kuid see ei mõjuta eriti maailma rahvaarvu, sest suurem osa rahvastikust asub Aasias, Hiinas ja Indias (u 1miljard inimest) ning Jaapanis elab umbes 120 miljonit inimest. Ka Venemaa on suure rahvastikuga - 140 miljonit. Seepärast on suurenenud toidu- ja veepuudus. Teiseks suurimaks probleemiks on kujunenud erosioon ( ja ka kõrbestumine, kuid viimane Eestit otseselt ei puuduta). Looduslik erosioon Eestis on väike - vee erosioon mõningatel aladel, tuuleerosioon küll valdavalt, et mitte suures koguses. Erosiooni suurendab põllumajandustegevus, kus on kasutatud valesid harimisvõtteid ning kasvatatud ebasobivaid taimi. Kasutusel on ka suurel hulgal väetiseid, mille tõttu erosioon võib keskkonnale ohtlikult mõjuda, sattudes veekogudesse. Oluliseks probleemiks loetakse ka metsade hävitamist
Ökoloogilised globaalprobleemid Tänapäeva maailmas on väga palju ökoloogilisi globaalprobleeme. Probleemide tekke põhjuseks võib lugeda inimkonna kiire juurdekasvu. Suuremaks probleemiks loetakse toidupuudust, kuid probleeme on veel ja veel. Mullastiku hävimine on üks ökoloogilne probleem. Hävimist põhjustavad inimtegevus kuid ka looduslikud tegurid. Erosioon ehk mullastiku looduslik ärakanne on üks peamisi tegureid. Mullaosakesed kanduvad ära mööda maapinda liikuva vee või tuulte mõjul. Kuigi erosioon on looduslik protsess, kiirendab inimtegevus seda10-40 korda. See on eriti ulatuslik nendes piirkondades, kus puudub taimestik või kasvatatakse monokultuure. Samuti toimub see ka lagedal maa alal. Eestis on looduslik erosioon väga väike. Veeerosiooni esineb vaid piiratud aladel Lõuna-Eesti küngastel, valdav on tuuleerosioon
2.Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid 3.Põllumajandust mõjutavad majanduslikud ja poliitilised tegurid 4.Mullaviljakuse hävimist ja muldade hävimist mõjutavad tegurid 5.Ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus 6.Põllumajandusliku tootmise tüübid: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus 7.Ökoloogiline ehk mahepõllumajandus 8.Põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid (muldade erosioon,sooldumine,degradeerumine) 1) Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, seal tarbitakse pool maailma toidust. Probleemiks on toiduainete ebaefektiivne kasutamine-sageli visatakse minema söögiks kõlblikku toitu; teravilja võiks kasutada efektiivsemalt-märkimisväärne osa kogu maailma teraviljatoodangust läheb Põhja riikides loomasöödaks, kuigi inimeste toiduna võiks teravilja efektiivsemalt kasutada.
GL 1.MULDADE EROSIOON (ärakanne) Põhj: vesi- paduvihmad, voolud +inimtegevus mullapinna kaitsva taimkatte hävitamine Metsade lageraie nõlvadel · Lahendused: Mullatöid tehes võimaluse korral teha nõlva kaldega. · Kaitse rajamine küngaste nõlvadel või veekogu kallastel. · Segaviljanduse meetmed rabapõldudes, viljapõldude vahel üheaastaste kultuurtaimede kasutamine terasspõllunduses. · Järskudel nõlvadel kasvatamine 2.TUUL (rohtla ja kõrbevööndis +inimtegevus) · Lahendused: · Ei tohi suuri välju korraga ülesharida , osa tuleb jätta rohukatte alla. · Tuleb rajada põõsastest ja puudest tuulekaitse hekid. · Mulda säästvate põlluharimis viiside kasutamine N:mittekünni meetodid · Read risti valitsevate tuulte suudadega. 3.MULDADE SOOLDUMINE Põhj: muldade niisutamine niisutusvesi toob kaasa põhjavee taseme tõusu ning auramise tulemusena tõusevad maapinnale vees lahustu...
sademete vähesus (keskmiselt 50-175 mm aastas), suur aurumine, väike õhuniiskus, tugevad tuuled. TEKKEPÕHJUSED Looduslikud tegurid: Põuad. Nende tõttu kuivavad allikad, langeb jõgede ja maa-aluste valgalade veetase, mille tagajärjel hävineb mullastiku pealmine struktuur ning maapind kuiveneb. Põuaperioodide pikenemine toob kaasa kõrbestumist, sest pärast põlenguid on metsi üha raskem taastada. Viljaka mulla ärakanne ehk erosioon: Tuul kannab ära mullaosakesed Paduvihmadest ja üleujutustest tekkiv vooluvesi kannab viljaka mulla ära. Selle tagajärjel muutub maa harimis- kõlbmatuks ja võib kõrbestuda. Kliima üldine soojenemine, mille tagajärjel pinnase temperatuur tõuseb ning sellele järgnev suurenenud aurustumistase põhjustab kõrbestumist. ...
Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (igal aastal ca 25 miljardit tonni mulda Erosioon kõige suurem suurte lagedate alade korral) Abinõud erosiooni vastu: Oskuslik maaharimine- terrass ja riba põllundus, õiged külvikorrad KÕRBETE levik----- Kliima muutused +inimtegevused (lisaks niisutatavate maade
Planeet Maa erilised omadused Sisukord 1. Elu maal 2. Atmosfäär 3. Erosioon 4. Kivimid 5. Maa temperatuur, liikumine, vanus 6. Huvitavat 7. Kasutatud kirjandus 2 Elu maal... Maa on ainuke teadaolev koht, kus on elu. Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi. Pidi moodustuma stabiilne maakoor ning see pidi
loomasööta · Tootmine on suurenenud just Lõuna-Ameerikas: Argentinas, Boliivias, Brasiilias ja Paraguays. Metsa asemele põllu rajamine põhjustab sageli erosiooni · Paljudes arengumaades on endiselt levinud alepõllundus:mets võetakse maha, puud põletatakse, et tekkinud tuhaga mulda väetada. · Selline alepõld on viljakas vaid mõne aasta. · Tugevate sadudega uhutakse pindmine lahtine mullakiht minema, tekivad uhtorud, mis iga järgmise sajuga aina suurenevad. · Erosioon on eriti tõsiseks probleemiks mägistes piirkondades. Erosioon Madagaskaril · Uute põllumaade saamiseks võetakse maha aina rohkem metsasid. Vee erosioon · Erosioon on mulla kaudu, mis tekib, kui kõik sademed ei jõua maasse imenduda ning mööda maad voolav vesi kannab pealmised mullaosakesed endaga kaasa. · Pindmise mullakihi kaudu vähendab viljakust, mille tagajärjeks on väiksem saak. · Vee-erosioon on looduslik protsess, mida soodustavad - Tugev vihmasadu, künklik reljeef.
inimtegevuse tagajärjel. Näiteks Sahara kõrbe on rajatud nn. ,,Roheline müür "- see katab enda alla tohutu ala, kuhu on istutatud suurel määral puid, et liiv ei saaks kõrbest enam välja liikuda, sest Sahara kõrbes on kõrbestumine suurim probleem üldse, näiteks aastatel 1958- 1985 laienes Sahara kõrbe piir 100 km ida suunas. Praegu laieneb kõrb ümbritsevatele aladele keskmiselt mõni kilomeeter aastas. Kõrbestumisele aitavad kaasa ka tuule- ja vee erosioon. Taimestiku hävides muutub pinnas vee ja tuule eest kaitsetuks ning hakkab liikuma. Minu arvamus kõrbestumise kaitseks on see, et kõrbete äärealadel tuleb olla väga hoolas taimestikuga ümber käies, püüdes seda igati säilitada, sest mis kasu on sellest, et võtta kõrbe äärealalt mets maha ja teha see endale põllumaaks, kui paari aasta pärast muutub põld ka kõrbe osaks ja ei kasva seal ükski vili ega ei ela ka mitte ükski loom, sest karjamaal puudub taimestik.
Litosfäär-kuni 200 km välim kest,hõlmab kogu maak ja vahevöö ülaosa.ül osa moodust maak,al piir ei ole kindlalt piiritletav.litosflaamad-astenosfääri peal "ujuvad" hiigl plaatjad plokid.laamtektoonika-teooria,õpetus litosf laamade tekkimisest,liikumisest,vastastmõj ja hävimisest,kirjeld laamade liikum ja jõude,mis seda põhj.pinnamood e reljeef-litosf,astenosf,litosf laamadpinnav tekke alusel-struktuursed-maa sisejõudude toimel,murenemis-kivim pealispinna purun v lahustum tagaj,kulutus- lumi,veis,tull,kivim murenemine,kuhje-kivim osakesed liiguvad kõrgemalt madalamale ookeaniline maakoor-5-10 km,settekivimite kiht,basaldikiht.mandriline-40.80km,settekivim kiht,graniidiki,tasaldiki.. .laamade liik üksteise suhtes-rift;samalajal põrkuvad teineteisest eemale rebitud laaamade teised küljed kokku oma naabritega;tekkivad lõhedkuumad punktid-maa tuuma ja vahevöö kontaktalal olev kohad,ümbrusest oluliselt kuumemad,nende kohal vahevöös leiavad as...
HULK, AINERINGE KIIRUS TAIMKATE KAITSEB MULDA EROSIOONI EEST, KINNISTAB PINNAST ELUSTIK - LAGUNDAJAD, KÕDUNDAJAD, KOBESTAJAD VIHMAMETSADE KÕRBE PUNAMULD HALLMULD LEHTMETSA OKASMETSA ROHTLA PRUUNMULD LEETMULD MUSTMULD INIMTEGEVUS MULDADE HÄVIMINE VEE-EROSIOON – 56% TUULE-EROSIOON – 28% KEEMILINE REOSTUS – 12% FÜÜSIKALINE DEGRADEERUMINE – 4% EROSIOON MILLISTES PIIRKONDADES ON MULLAD KÕIGE ROHKEM HÄVIMISOHUS? VEE-EROSIOON VEE-EROSIOONI TEGURID EBATASANE RELJEEF, SUUR NÕLVAKALLE LAHTINE, TAIMKATTETA PINNAS SADEMED, LUMESULAMISVEED ABINÕUD MÄENÕLVAD MUUTA ASTMELISEKS, RAJADA TERRASSID JA KINNISTADA PINNAS TAIMESTIKUGA TUULE-EROSIOON SAHEL SAHEL PIIRKOND SAHARA LÕUNAOSAS, KÕRBE JA SAVANNI ÜLEMINEKU- ALAL.
PEDOSFÄÄR Mulla viljakus sõltub huumuskihi paksusest. MULD: a) elusosa- bakterid, vetikad, seened, ainuraksed, pisiloomad. b) elutaosa 1.vedel(mullavesi) 2.Gaasiline 3.Tahke a) lähtekivimid, kruus, savi, liiv b) ORG huumus, mullakõdu *Mullalõimis e meh. koostis näitab millise suurusega mineraalosakestel muld koosneb.(sl ja ls) Murenemine: kivimite purunemine ja miner. muutumine mpinna pindmises osas, temp, vee ja elusorg toimel Füüsikaline e rabenemine: kivim peenestub erisuurusega osadeks, kuid mineroloogiline koostis ei muutu.Ülekaalus kuivas e ariidses kliimas(kõrb) Keemiline muren. e porsumine: muutub kivimi keem. koostis, kuna osa lahust. aineid eraldub. Niiskes e humiidses kliimas (vihmamets) Geol. muren: algab elusorg kivistumisega kivimitele a)biokeemiline- jääkained b) mehhaaniline- taimejuured. KUJUNDAVAD TEGURID Lähtekivimid- annab mullale miner aluse ja füüs. keem. omadused. Reljeef- tasasel relj. on mullatekke ting. ühtlase...
rasestumisvastastest mürkkemikaalde vahenditest, laste arvu sattumist piiramine, veekogudesse; Kasvuhooneeffekt Erosioon Loodusvarade kasutamine Kasvuhooneefektiks Probleemi Erosioon on peamiselt Taastumatud loodusvarad on nimetatakse Maa lahendused:Tuleks tuule või vooluvee metallimaagid, soojenemist, mis on vähendada õhu toimel pinnase sette kaevandatavad kütused tingitud Maalt lähtuva saastatust: ärakanne, mis viib (põlevkivi, maagaas,
Mõisted: Muld-maapinna pude kiht, mille peamine tunnus on viljakus Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri,õhu ja organismide toimel/mõjul. Erosioon pinnase ärakandumine tuule või vee tõttu. Demograafiline plahvatus-rahvaarvu järk suurenemine ja ülerahvastus Füüsikaline degradatsioon maaressursside ja põllupinna vähenemine[ ..sest : (selle leiad altpoolt ) ] Mineraliseerumine-orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Huminifitseerumine mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste ainete jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks. Leetumine- protsess,kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalneosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamel.(Mulla viljakus väheneb ning see on omane okasmetsale) Kamardumine protsess...
• Selline alepõld on viljakas vaid mõne aasta. • Tugevate sadudega uhutakse pindmine lahtine mullakiht minema, tekivad uhtorud, mis iga järgmise sajuga aina suurenevad. Erosioon on eriti tõsiseks probleemiks mägistes piirkondades. http://www.adesolaire.org/en/madagascar/deforestation-and-erosion.html Erosioon • Madagaskaril
see võis põhjustada umbes 16 000 imiku surma[9]. Puude mahavõtmisel tekkinud mõju kliimale mõjutab inimesi samamood nagu teisi elusolendeid. Praeguse veeringluse takistamine mõjutab põllumajandust, kuna puude mahavõtmine tähendab väiksemat õhuniiskust, kõrgemat temperatuuri ja vähem sademeid. Jõgede kuivamine mõjutab külasid ja linnasid jõgede ääres, kuna see on seal põhiline töö ja toiduallikas. Samuti mõjutab inimesi erosioon, mis tekib kuna puude juured ei hoia enam pinnast kinni ja see tõttu võivad ummistuda jõesängid. See omakorda võib põhjustada üleujutusi mingites jõeosades. Näiteks on metsade raie Rajangi ja ka teiste jõgede ülemjooksul põhjustanud tõsiseid üleujutusi jõe alamjooksul asuvates linnades. Lisaks sellele on jõe sügavus vähenenud, mistõttu ei pääse osad laevad sealt läbi. Läbimõtlemata ulatuslikul metsaraidel on metsamajandamise seisukohalt pigem negatiivne
Leetmullad. Rohtlas kuiv kliima, sademete hulk on tasakaalus aurumisega. Kamardumine. Viljakad mustmullad. Kõrbes Aurumine suur. Mullad on sooladerikkad. Sooldumine. Kõrbe hallamullad. Vihmametsas Palav ja niikse kliima. Paks mullakiht. Huumust vähe, sest aineringe kiire. Ferraliitmullad(punamullad). 5.teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ja toob näiteid mulla kaitsmise võimalustest. MULLA HÄVIMIST PÕHJUSTAVAD TEGURID: EROSIOON e UURISTUS · EROSIOON e uuristus pinnaseosakeste ärakanne tuule ja vee poolt. VEE-EROSIOON: · Mullaosakeste ümberpaigutumine sademetest tekkivate ajutiste vooluvete toimel. · Mida järsemad ja pikemad kallakud, seda intensiivsem. · Veeerosiooni takistamiseks: Rajatakse terrasse, istutatakse metsaribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, külvatakse põlde nõlvaga risti. TUULE-EROSIOON: · Tüüpiline kuivadel aladel (kõrbed, tundrad, stepid).
Kokkuhoidlikum ja mõistlikum tarbimine arenenud riikides Vastavate organisatsioonide toetamine (rahaliselt / vabatahtliku töö näol) Muldade hävimine Muldade hävimine on probleem kogu maailmas. Mullad võivad hävida nii looduslikel kui ka inimtekkelistel põhjustel. Siiski võib just inimtegevus kaasa tuua lausa katastroofilisi tagajärgi. Kõige traagilisemad tagajärjed on kõrbestumisel. Muldade hävimine Erosioon ehk uuristus on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kõrbestumine ehk muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade pidevast niisutamisest. Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda.
lõpetamise, külvi- ja koristusaegade muutumise jne. Muldade kahjustamine Mulda kahjustavad: Tagajärjed: kunstväetiste vale kasutamine mulla viljakuse langus mürkidega liialdamine mulla saastumine mürkidega rasketehnika kasutamine mulla tihenemine põldude niisutaminesooldumine monokultuuride kasvatamine mulla viljakuse langus mitmeaastaste taimede asendamine üheaastastega Loodusliku taimkatte hävitamine erosioon · Põllumaa kvaliteedi ja viljakuse langus suurendab vajadust uute põldude järele, suurendades nii survet looduslikele elupaikadele Mulla erosioon · Erosioon on mulla kadu. Erosioon tekib, kui sademete hulk on suurem kui mulla veeläbilaskevõime. Maismaad mööda kulgev veevoog kannab eraldatud mullaosakesed eemale. · Erosiooni tõttu kaob muld palju kiiremini, kui seda tekkeprotsesside kaudu asemele toota jõutakse.
Sellised kivimid on näiteks settekivimid. 7. Laviin on suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu äkiline gravitatsioonist põhjustatud liikumine. 8. Rusuvool ehk seli ehk selivool on mägedes ja mujal positiivsete pinnavormidega alal esineda võiv pinnasest ja veest moodustunud tugev veevool, mis on kaasa haaranud nii jämedateralist (kive, rahne) kui ka peenemateralist ainest.see võib kahjustada sinu elupaika ja see võib sinu põllu ära viia . 9. Erosioon on protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise.Materjali transportijaks võivad olla vooluvesi, jää, tuul jne. Mõnikord mõistetakse erosiooni all kitsalt protsessi, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid. On ka käsitlusi, mis jätavad kas murenemise või transpordi erosiooni mõiste alt välja. 10. 11. Jäärak ehk uhtorg ehk ovraag on negatiivne pinnavorm, mis tekib kõrgtasandike,
Pedosfäär on geosfäär, mis hõlmab muldi. Pedosfääri mullad jagunevad: eluta osa ja elus osa. Muld-maakoore pealmine krobe kiht. Ilma mullata ei ole maakeral elu. Muld tekib kivimitest, lähtekivim annab mullale mineraalse osa. Taimed toituvad mullast, muld puhastab vett, muld on loodusvara. Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus. Leetumine(orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa)
Banadiri haiglas Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Põhjused Põhilised põhjused, mis põhjustavad toidupuudust, on aastane vihma ärajäämine, napid toiduvarud, väheviljakas pinnas, inimtegevusest põhjustatud, maade järkjärguline kõrbestumine ja mullastiku erosioon . Kestvad kodusõjad halvendavad olukorda veelgi. Mullastiku vaesumise ja kõrbestumise põhjuseks on veel ka laialdane metsade raie ja mulla looduslik ärakanne. Kõrbestumine on probleemiks just Aafrikas, Põhja - Ameerika lõunaosas ja Kesk - Aasias. Seevastu Eesti probleemiks on hoopis soostumine. Põhjused Inimkonna õnn on selles, et ta on peaaegu kõigesööja. Juba iidsetest aegadest pidas inimene koduloomi ja on kasutanud liha toiduks. Maailma suurimad
* Vahendeid kahjurite või umbrohtude tõrjeks * Elusolenditest saab loomset,taimset toitu. Taimed,loomad ehituseks,maitseks,ravimiteks, parkaineteks, värvi-ja vahaaineteks,määrdeõlideks,küttematerjaliks jne. Probleemi lahenduseks: hävimisohus liike võetakse kaitse alla; haruldaste liikide elupaikade säilitamine;kaitsealade rajamine;osaliselt ka loomaaiad;võitlus röövkaubadusega;loodusvarade säästlik tarbimine. Erosioon ja kõrbestumine Erosioon on peamiselt tuule või vooluvee toimel pinnase sette ärakanne,mis viib mulla viljakuse vähenemisele ning maa erosiooni tundlikkuse suurenemisele ehk kõrbestumisele. Mis on probleemi põhjusteks? * Paduvihmadest ja üleujutustest tekkivad vooluveed * Tuul * Monokultuuride kasvtamine * Liigniisutamine * Metsade hävimine * Liigkarjatamine Probleemi tagajärjed * Viljakate muldade hävimine * Harimiskõlbmatute maa alade suuremine * Sooldumine,mis ohustab inimese tervist
Mullastike hävimine ja kaitse. Arvestades asjaolu, et 2/5 maismaa pinnast on taimekasvuks liiga külm, kuiv, niiske või mägine, ning seda, et mullateke on ajaliselt väga pikk protsess, tuleks mulda käsitada mittetaastuva loodusvarana. Muldade hävimise peamised põhjused. · Vee erosioon (56%) · Tuule erosioon (28%) · Keemiline degradeerumine (12%) · Füüsikaline degradeerumine (4%) Veeerosioon § Erosiooni tulemusena kantakse mulla pindmised, viljakad kihid ära. § Erosiooniprotsessi intensiivsuse järgi eristatakse geoloogilist ja kiirendatud erosiooni; viimane on põhjustatud inimtegevusest. § Põhjuseks on eelkõige mullapinda kaitsva taimkatte hävitamine. § Veeerosiooni takistamiseks tuleks nõlvu terrassistada. Tuuleerosioon ehk deflatsioon
mullaomadused (huumusevaru, veereziim) oluliselt muutuda. Inimese seisukohalt on oluline mulla võime varustada taimi vajalike toitainete ning vee ja hapnikuga. Viljakoristusega kantakse põllult ära suur hulk toitaineid. Mulla taastumine võtab aega sadu aastaid. Muldakate on suur rikkus, mida on vaja kaitsta ja säästlikult majandada. Inimtegevuse poolt põhjustatud mulla kahjustumist või hävimist nimetatakse mulla degradatsiooniks ning see jaotub 4-jaks: a) erosioon b) deflatsioon c) füüsikaline degradatsioon d) keemiline degradatsioon Nendest olulisim osa on erosioonil ja deflatsioonil. Mõlemad on looduslikud protsessid, mis aga maa ebaõigel kasutusel intensiivistuvad. Tootliku maa kadu on maailmas hinnatud 5-7 milj hektarini aastas. Erosiooni tagajärjel kantakse pinnaveega ära mulla ülemised kihid. Erosioon võib saada alguse tugevast vihmasajust või kiirest lumesulamisest kui vesi ei suuda maapinda imbuda. Erosioon
Väärad maaharimisviisid- Inimesed teevad vea monokultuuris kasvatamisega. Pestitsiidid, väetised, pinnase niisutus ja ridakoristus tapavad mulda siduvaid organisme. 2. VEE-EROSIOON On mullaosakeste ümberpaigutamine sademetest tekkivate ajutiste vooluvete toimel. Mida järsemad ja pikemad on kallakud, seda intensiivsem on vee-erosioon. Selle protsessi ulatus sõltub vihmapiiskade suurusest ja langemise kiirusest. Erosioon tekib, kui sademete hulk on suurem kui mulla veeläbilaskevõime. Tekib sellepärast, et orgaanilise aine sisaldus on mullas väike ja taimkatte osakaal on väike. Peamine põhjus on tugevad vihmasajud. Eristatakse kahte vee-erosiooni: Jooneerosioon- Kui vesi koondub nõlval kindlatele kitsastele äravoolualadele ja uuristab sügavaid käike. Lauseerosioon- laialdane, silmale vähem märgatav pinduhtumine Põhjused:
turvastumine OKASMETSAD Sademete hulk ületab aruamise. Jahe ja niiske kliima. Leostumine ja leetumine. Leetmullad. ROHTLA Kuiv kliima, sademete hul on tasakaalus auramisega. Kamardumine. Viljakad mustmullad KÕRB Aurumine suur. Mullad on ssooladerikkad. Sooldumine. Kõrbe hallmullad. VIHMAMETSAD Palav ja niiske kliima. Paks mullakit. Huumust mullas vähe, sest aineringe kiire. Ferraliitmullad (kolla-ja punamullad) INIMTEGEVUS • Karjatamine liigne • Kasvatamine • Erosioon • Põllumajandus 1 Vee-erosioon 56% 2 Tuule-erosioon 28% 3 Keemiline reostus 12% (üleväätamine, sooldumine, raskemetallid, happevihmad) 4 Füüsikaline degadeerumine 4% (majade ehitamine, teede ehitamine, karjäärid) EROSIOON - pinnase ärakandmine ja kokku uhtumine. VEE-EROSIOON OVRAAT ehk UHKORG • Ebatasane reljeef, suur nõlvakalle • Lahtine, taimkatteta pinnas • Sademed, lumesulamisveed TUULE-EROSIOON Kõrbsetumine
rohtlad maailma ,,viljaait", mida see tähendab? nn. maisivöönd Põhja- Ameerikas preerias; nisuvöönd Euraasia steppides sagedased on ikaldused kuiva (põua) tõttu peamised kultuurtaimed (teada 6) nisu, mais, päevalill, suhkrupeet, sojauba, raps, lina kauboi, gautso - kes need on? (Nn ,,Metsik Lääs" Põhja- Ameerika preeria kuivem lääneosa) 3. KESKKONNAPROBLEEMID liigne põllustamine pinnase erosioon, UHTORUD ehk OVRAAGID ja tolmutormid: Mis tagajärjed sellel? Viljakama pealmise mullakihi ärakanne, aastate jooksul võib maa muutuda täiesti viljatuks; ovraagid takistavad põlluharimist. Eriti ohtlik kevadel, mil taimed pole veel kasvama hakanud, alles külvatud. Mis on erosioon? Mis on uhtorg ehk ovraag? Kuidas on võimalik vähendada erosiooniohtu? Teada 3 võimalust . tulekahjud muldade sooldumine, miks tekib? EROSIOON
Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutamine toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus
Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 5.Peamised mullas toimuvaid protsessid, millistes tingimustes esinevad? Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne
masinatega õhu mahutavuse vähenemine Mulla keemilise koostise Valel ajal väetamine ja muutumine, elustiku Põhjavee ja pinnase reostus üleväetamine hävinemine Põlluharimine järskudel Põllupindala väheneb, muldade Erosioon nõlvadel ärakandmine Kahjurite ja umbrohutõrje elustiku hävinemine Põhjavee ja veekogude reostus Maaparandus Mulla veereziimi muutumine Põhjavee taseme muutumine Õhu saastamine Mullad muutuvad happeliseks Mulla viljakuse vähenemine Korraldamata jäätmekäitlus Muldade reostumine Koosluse muutused
Tasakaalustatud veereziim sademed ja aurustumine tasakaalus, viljakus stabiilne. Auramise ülekaaulga veereziim aurumist rohkem kui sademeid, kõrbestumine. Mulla tähtsus: võtab osa süsiniku ringest: aitab lagundada süsihappegaasiks; taimede elukeskkond; mulda on vaja kaitsta (pole mulda, pole elu) Enne maa harimist peaba rvestama mulla iseloomu, kliimat, reljeefi. Erosioon mullaosakeste ümberpaigutumine vee, tule või inimese abiga. Geoloogiline erosioon (tuul, vesi), kiirendatud erosioon (inimene) Kõrbestumine viljakas muld uhtub ära, kuiv kliima, liivane pind, viljatu pinnas kantakse viljaka mulla peale (liiv matab huumuse). Põhjus: inimtegevus. Muldade sooldmine aurustumisega viiakse soolad ülemistesse kihtidesse, mis muudavad mulla soolaseks; taimedele vajalikud ained (kaltsium, magneesium) lahustatakse ja mulda lisanduvad naariumioonid. Mulla happesus mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on muld, pH tase on madal, happesus kõrge
päikeselt lähtuv valguskiirgus läbib Maad ümbiritseva atmosfääri ja neeldub maapinnal. CO2 2.Kliima soojenemine. 3.mageveevarud saavad otsa. 4.Happevihmad - Otseselt tingitud inimtegevusest. Kütuse põletamisel atmosfääri sattuvad happelised oksiidid ühinevad veeauruga.SO2 ja SO3 5.jääkainete kuhjumine. 6.Toidupuudus. peamine mure aafrikas, aafrika suured maaalad on põllumajanduseks kõlbmatud. ülekarjatamine, mullastiku vaesumine erosioon ja kõrbete levik. 7.Mullastiku hävimine. Toidupuudus Toidupuudus on üks paljudest globaalprobleemidest. Nälg tähendab füsioloogilist vajadust süüa. Aga kui nälga pole võimalik kustutada? Tekib alatoitumus, mis tähendab, et õiged ning vajalikud toitained organismis puuduvad. Näljahädad levivad põhiliselt Aafrikas, Lõuna- ja Ida- Aasias, Ladina- Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas, mõndades piirkondades Venemaal
koostise ja hulga). Organismid- Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe, segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Inimtegevus- Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt , ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. Mullahorisondid. A- huumushorisont toimub taimedelt pärinevad orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga, tume ja kobe, mineraliseerumine. B -sisseuhte horisont peenemate murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine.Pruuni v punaka tooniga. Murenemine, savimineraalide teke, oksüdeerumine. C - Lähtekivim lähtematerjal, millele mulda on tekkinud. D- Aluskivim
aineid. Aeg. Ajajooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja saastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. KLIIMA ELUSTIK Temperatuuri mõju Taimkatte tüüp murenemisprotsessile Loomad Sademete mõju taimkatte Mikroorganismide mõju huumuse
Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. · Täiendage joonist nelja mullatekketeguriga. MULLATEKKETEGURID LÄHTEKIVIM 2 Selgitage lähtekivimi mõju mulla kujunemisele. NB! Selgitada pead oskama kõiki tegureid! 1) ........................................
Ranniku aladel ja Madal-Eestis (Madalatel mererandadel, soolase vee mõjupiirkonnas, levivad nõrgalt sooldunud rannamullad, mis on reeglina noored, alles kujunemisjärgus olevad mullad.) 8.Tooge näiteid inimtegevuse mõjust muldadele! 1)Ebaõige maaharimine (raskete masinatega-> muldade tihenemine (vee ja õhu vähenemine), (valel ajal väetamine ja üleväetamine-> mullavee reostamine) -> mullaviljakuse vähenemine 2)Õhusaaste (happevihmad) -> mullavee reostumine 3)Lageraie-> erosioon, soostumine 4)Ehitised, karjäärid, veehoidlad 5)Erosioon *Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. 6)Kõrbestumine *Muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). *Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine.
Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. oskab kirjeldada peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine, gleistumine, sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad; Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb.
o Nälgimist soodustab ka halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem. o Üheks peamiseks lahenduseks võib kujuneda inimeste toitumisharjumuste muutmine. o Arengumaades on vaja täiustada maaharimisviise ja tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist. Mis tingib mullastiku hävimise? o Üks peamisi mulla hävitamise põhjuseid on mullastiku looduslik ärakanne ehk erosioon. (põhjustavad: paduvihmad, vooluveed, tuul, temperatuuri kõikumine.) o Mullastiku hävimist saab vähendada oskusliku maaharimiseg, terrass- ja ribapõllundusega ning õigete külvikordade järgimisega. o Maa-alad muudab kasutuskõlbmatuks ka kõrbestumine. (põhjustab: kliimategurid, ulatsulik metsaraie, liigkarjatamine, ebaõiged väetamisvõtted) Millised globaalprobleemid tulenevad loodusvarade kasutamisest?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
