Madalad lained Veetased alandavad idatuuled, tõstavad läänetuuled Hoovused olenevad tuulte suunast ja tugevusest Läänemeri kui ökosüsteem Koduks paljudele organismidele Toiduallikaks veel rohkematele organismidele Biotsönoosi moodustavad peamiselt veetaimed Loomakooslusesse kuuluvad vähesed loomaliigid Erinevate populatsioonide isendid elavad mere erinevates osades Taimestik Tüüpilised meretaimed ja mageveekogule iseloomulikud taimed Taimhõljum, vetikad ja õistaimed Põhjataimestik on liigivaene Loomastik Rohkelt isendeid, kuid neil pole palju liike Loomhõljum ja väikesed selgrootud Imetajad hülged ja viigrid Riimveega kohastunud karbid Rohkelt võõrliike Kalad Elavad suurte parvedena avavees Toituvad loomhõljumist, väiksematest kaladest või põhjaloomakestest Riimvees on paljunemine ja kudemine raskendatud - siirdekalad Läänemeres elavad näiteks:
Tuntuim Läänemere punavetikas on agarik .Sellest saadakse zelatiinitaolist ainet, millest tehakse näiteks marelaadi. Kaldalähedased kivid on sageli kaetud erkroheliste vetikatuustidega.Need vetikad on mitmesugused rohevetikad.Üks tavalisemaid neist on karevetikas.Karevetikas kasvab madalas vees ja katsudes pehme nagu vette kastetud vatt. Üherakulised Vetikad: Üherakulised vetikad ehk taimhõljumid on meres kõige olulisemad tootjad.Nad kasvavad mere pinnalähedases vees. Taimhõljum on kõikjal avameres kuid soojades rannavetes on neid siiski rohkem. Ta on oluline tootja, sest ta annab hapniku . Taimhõljum on toiduks loomhõljumi pisiloomadele,kes on omakorda toiduks suurematele loomadele.Läänemeres on tuhandeid liike pisivetikaid.Need kõik on erineva kuid huvitava kujuga.Kaks kõige arvukamat liiki nende seas on viburvetikad ja ränivetikad.Neid on kõige rohkem varakevadel ja sügisel. Omaette rühma hõljumis moodustavad tsünobakterid, mida varem kutsuti
Tagakeha (kinnituvad ujujalad), kaks liitsilma, sõrad (enesek. toidu haaramisesks), seljakilp (kaitseb), kaks paari tundlaid (kompimi, haistmi, maitsmi- seks), käimisjalad, ujujalad ja uim 4. Võrdle vähke ja ämblikke leia sarnasused ja erinevused. Ämblikul: 8 lihtsilma, 8 jalga, võrku tootvad närmed - vähk: uim, liitsilmad, ujujalad ja käimisjalad 5. Koosta toiduahelad mille üheks lüliks oleks vesikirp, jõevähk või ämblik. Vesikirp, haug, saarmas - taimhõljum,jõevähk, inimene - hiir, ämblik, madu 6. Ämbliku välisehitus, kehaosade ülesanded. 8 Lihtsilma (valguse muutust, liikumist), pearindmik, tagakeha, võrku tootvad näärmed, jätked (süstib mürki). 7. Putukate rühmad ja neid iseloomustavad tunnused.Kahetiivalised(üks paar tiibu), Kiletiivalised(Kaks paari kilejaid tiibu), Liblikalised(soomustega tiivad), Mardikalised(Kattetiivad), teised putukad. 8. Lestad nende kahjulikkus ja nendest hoidumise võimalused/viisid.
elavad sümbioosis sellega, kes kaitsevad(meriroosidega, käsnad koorikul, käsnade õõnsuses) Tähtsus: toiduahel: moodustava loomhõljumi, suuremad kaladele ja lindudele toiduks, osa söövad teisi kalu, usse, limuseid Aitavad hoida veekogu puhas, toitudes surnud setetest, tõõtades ümber surnud orgaanislist ainet, mis läheb ringesse Inimesed: söök, koduloom Krillid, arvukaimad, vaalade, hüljeste, kalade toiduks Toiduahel: taimhõljum-krill-kilu-lõhe-hüljes-jääkaru Taimhõljum-krill-vaal
Süsinik (82...87%) Vesinik (12...15%) Väävel (1,5%) Lämmastik (0,5%) Hapnik (0,5&) Omadused Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Mida suurem on nafta erikaal6, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks: rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem7 kui sügaval Maa sees olev nafta. Nafta tihenduse 1 Ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest. 2 Organismid, kelle rakud on päristuumset tüüpi ning kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka. 3 Kõikide setteid ning settekivimeid mõjutavate füüsikaliste ja keemiliste protsesside kogum. 4 Põlevkivis sisalduv orgaaniline aine. 5 Pinnavorm justkui, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. 6 Suhteline tihedus vee tiheduse suhtes. 7
edasi vaid lainetuse ja hoovuste mõjul. On ka liike, kes on võimelised iseseisvalt liikuma ning võivad ööpäeva jooksul läbida vertikaalselt sadu meetreid, kuid horisontaalselt määravad nende liikumist siiski hoovused. (1) Planktonil on oluline osa veekogu aineringetes ning gaasirežiimi ja mineralisatsiooni kujunemisel. (2) Samuti on planktonil väga tähtis roll suuremate veeorganismide, näiteks kalade ja vaalade toiduna. (1) 2.Fütoplankton Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis, sest tegemist on fotosünteesivate organismidega. (3) Fütoplankton on põhiline orgaanilise aine tootja veekogus, olles otseselt või kaudselt toidubaasiks kõikidele teistele veeorganismidele. Fotosünteesil tekkiv hapnik on oluline veeorganismide ainevahetusprotsessides ning orgaaniliste ja mineraalsete ainete oksüdatsioonil. (2) Fütoplanktoni hulka
NAFTA, MAAGAAS Nafta tekkimine Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunevast orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist (ehk taimhõljum) ning protistidest (eukarüoot). Maagaasi tekkimine Maagaas on tekkinud orgaaniliste ainete biokeemilisel lagunemisel ja sellele järgnenud muundumisel geogmeetiliste tegurite mõjul. Maagaasi ja nafta keemiline koostis Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Kütteväärtus (MJ/kg), kütteväärtuste ligikaudne hindamine keskmise oksüdatsiooniastme põhjal
Suvel on kihistunud. Külm põhajs ja päikese soe peal. Talvel vastupidi. Külm jääall, soe põhjas. Termokliin- ehk metalimnion on sügava järve veekeha suhteliselt õhuke vahekiht. Termokliin eraldab suvel soojenenud ülemist veekihti (epilimnion) alumisest jahedast veekihist (hüpolimnionist). Termokliinis langeb temp järsult 1-3°C iga meetri kohta. Veeõitseng- Toitainerohkes järves võib ka kesksuvel tekkida hapnikupuudus (veeõitseng): kuumad ilmad, taimhõljum paljuneb väga kiiresti. Järvede gaasireziim- Meie väikejärved on suhteliselt kehvadem hapnikutingimustega. Ohtralt leidub süvakihtides ka süsihappegaasi ja metaani, mis on seotu anaeroobsete bakteriaalsete lagunemisprotsessidega. Sagedasti esinev vesiniksulfiid ja ammoniaak muudavad vee hulkraksete eluks ebasobivaks. Valgustingimused- Valgustingimused on Eesti väikejärvedes aasta lõikes küllaltki muutlikud.
veetaimedel on sageli risoomid, millega nad edukalt paljunevad. Veetaimede seemneid aitab levitada vesi, lainetega kanduvad need kaugele. Osa seemneid kleepub veelindude külge, kellega need teistesse veekogudesse rändavad. Eesti järvedes on eriti rohkesti mitmesuguseid vetikaid väikesed, üksikuna palja silmaga nähtamatud, vees hõljuvad vetikad moodustavad taimhõljumi e. taimplanktoni taimhõljum soolalembeseid vetikaid, külmalembelisi arktilise ja alpiinse päritoluga liike. Üsna tugevasti esinevad sini- ja ränivetikate õitsemised, eriti silmapaistev on suure biomassiga Gloeotrichia chinulata õitsemine. vetikate hulgas leidub palju haruldusi taimhõljumit on rohkem rohketoitelistes järvedes, eriti nende pinnakihis, kus on valgem arvukad vetikad on järvedes põhilised hapniku ning orgaanilise aine tootjad
valgusest. Siis on veetaimedes fotosüntees aeglane ning vette eraldub vähe hapnikku. Kui veeloomad ja taimed kasutavad ära kõik vees oleva hapniku, jäävad järved ja tiigid hapnikupuudusest ummuksisse. -Ummuksisse jäävad sagedamini väiksed ja madalamad järved. -Toitaineterohkes järves võib ka kesksuvel tekkida hapnikupuudus (veeõitseng) -kuumad ilmad -taimhõljum paljuneb väga kiiresti -Peagi muutuvad tingimused vetikatele ebasoodsaks, sest väheneb vee läbipaistvus ja toitainete hulk -Palju vetikaid sureb, nende lagundamiseks kulub bakteritel rohkesti hapnikku -Vee-elustikku ähvardab surm, sest enam ei jätku hapniku hingamiseks Jääkate -püsiv jääkate tekib enamasti novembris ning laguneb aprillis -jääkatte paksus võib olla märtsis 30-50cm, väga karmidel talvedel külmuvad madalamad
kinni ka suure osa valgusest. Siis on veetaimedes fotosüntees aeglane ning vette eraldub vähe hapnikku. Kui veeloomad ja taimed kasutavad ära kõik vees oleva hapniku, jäävad järved ja tiigid hapnikupuudusest ummuksisse. Ummuksisse jäävad sagedamini väikesed ja madalamad järved. Sügavamates järvedes on see oht väiksem. Toitainerohkes järves võib ka kesksuvel tekkida hapnikupuudus. See tekib siis, kui ilmad on kuumad ning taimhõljum väga kiiresti paljuneb. S eda nimetakse veeõitsenguks. Peagi muutuvad tingimused vetikatele ebasoodsaks, sest väheneb vee läbipaistvus ja toitainete hulk. Palju vetikaid sureb. Nende lagundamiseks kulub bakteritel rohkesti hapnikku. Vee elustikku ähvardab surm, sest enam ei jätku hingamiseks hapniku.Eesti järvedes kasvab palju erinevaid taimeliike. Eriti rohkesti on mitmesuguseid vetikaid. Väikesed, üksikuna palja silmaga nähtamatud, vees hõljuvad vetikad moodustavad
annaabi.ee 
