Eesti Maaülikool Põllumajandus ja keskkonnakaitse instituut Ruumiline planeerimine Maakri tänava 28 ja 30 kruntide detailplaneeringu analüüs Tartu 2007 Maakri tänava 28 ja 30 kruntide detailplaneering Maakri 28 ja 30 kruntide detailplaneering võeti vastu Tallinnas 25.01.2006. Planeering lubab Maakri 30 ehitada 24korruselise äri- ja elumaja. 24korruselise hoone kõrgosa maht asub Maakri tänavast üheksa meetrit eemal ning hoonekompleksil piki Maakri tänavat on planeeritud kõrguseks neli korrust. Õueosale tuleb maa-alune garaaz mille katus on plaanis haljastada. Muu hulgas hõlmab Maakri 28 ja 30 kruntide detailplaneering tükikest Lennuki, Maakri ja Kuke tänavate vahelisest kvartalist, kuhu
Eesti Maaülikool Põllumajanduse- ja keskkonna instituut Keskkonnaplaneerimine- ja maastikukujundus Kalda tee 1c ja Ihaste 3 kruntide detailplaneering Ruumiline planeerimine PK. 0764 Koostas: Monika Lõuna Tartu 2016 Planeeringu olemus Planeering asub Annelinnas ning planeeringu ala on suurusega 3,7 hektarit. Lubatud suurim ehitusalane pind antud kavandatavale juurdeehitisele on 14 018 m2. Ihaste tee 3 krunt on hoonestamata ja Kalda tee 1c-l asub kaubanduskeskus Eeden ning parkla ning parkimis ehitis
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Tallinna Hipodroomi ehk Paldiski maantee 50 kinnistu ja lähiala detailplaneering Ruumiline planeerimine I osa ülesanne nr 1 Tartu 2013 Sissejuhatus Töö eesmärk on kirjeldada Tallinna hipodroomi ehk Paldiski maantee 50 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu vastuolulisust ning vaidluses osalevate poolte seisukohti. Teema on aktuaalne olnud viimasel kolmel aastal, kuid kuna detailplaneering on arutelu all olnud juba 2008-ndast aastast, on töös kasutatud ka artikleid, mis on ilmunud varem kui kolm aastat tagasi.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut SIKASSAARE TUULEPARK Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Sikassaare tuulepargi planeeringuala asub Saare maakonnas Kaarma vallas Sikassaare-Tiidu ja Sarapuu kinnistutel. Plaanikohaselt on plaanis rajada 3 tuulikut mille võimsuseks oleks kokku 4,5 MW. Ühe tuuliku võimsus 1,5 MW. Detailplaneeringule on väljastatud ehitusluba ning seda teostab OÜ Stacey. Detailplaneering asub Põduste-Upa hoiu-ja loodusala vahetus läheduses. Objekt sai ehitusloa juba 2006 aasta sügisel. (Eesti Keskkonnaühenduste Koda 2010) Saarlased ei nõustu tuulepargi uue asukohaga Laadja ja Upa küllade elanikud ei ole samuti nõus, et tuulegeneraatorid rajatakse Sikassaarde. Algsete plaanide kohaselt oli plaan paigutada tuulikud Nasva külla. Sealsed elanikud hakkasid protestima kui said teada millised on tuulikute mõjud ning tegid vallale ühisavalduse. (Saarlased ei ole... 2009)
Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi. Üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimustes nähakse ette muinsuskaitseala või selle kaitsevööndi säilitamise ning vaadeldavuse ja silueti nähtavuse tagamise nõuded. Üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise korrakehtestab kultuuriminister määrusega. [RT I, 21.03.2011, 4 - jõust. 01.06.2011] § 9. Detailplaneering (1) Detailplaneering koostatakse valla või linna territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] (2) Detailplaneeringu ülesanded on: [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõiguse määramine; 3) krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine;
Ehitiste restaureerimise eriala III-kursus Üliõpilane: ,, ,, 2012. a .......................Kaarel Grünberg Juhendaja: ,, ,, 2012. a ..................................Ülo Amor Tartu 2012 PROJEKTI KOOSSEIS I LÄHTEÜLESANNE II SELETUSKIRI III JOONISED Nimetus Mõõtkava 1. Asukoha skeem 1:5000 2. Detailplaneering 1:1000 3. Tänava ristlõige 1 1:150 4. Tänava ristlõige 2 1:150 5. Tänava ristlõige 3 1:100 2 TTÜ Üliõpilane : Kaarel Grünberg Õpperühm : ER III Detailplaneeringu eskiisprojekti lähteülesanne Koostada Harju maakonnas, Vasalemma vallas Ämari alevikus maa-ala detailplaneeringu
Ruumilise planeerimise ülesanne 1 Keskkonnakaitse õppekava Juhendaja: Toomas Muru Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 ............................................................................................................................... 3 Kalasadama detailplaneering................................................................................. 4 Arendaja seisukoht................................................................................................. 6 Hetkeolukord.......................................................................................................... 7 Kokkuvõte............................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus..................................
Planeerimisalase tegevuse üleriigiline korraldamine ja järelevalve on Siseministeeriumi pädevuses ning planeerimisalase tegevuse korraldamine ja järelevalve maakonnas on maavalitsuse pädevuses. Planeeringud jagunevad nelja alaliiki: · Üleriigiline planeering koostatakse kogu riigi territooriumi kohta · Maakonnaplaneering koostatakse kogu maakonna territooriumi kohta · Üldplaneering koostatakse valla või linna territooriumi või selle osade kohta · Detailplaneering koostatakse valla või linna territooriumi osade kohta ja on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks Detailplaneeringust Käesolevas referaadis keskendume täpsemalt detailplaneeringule. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel: · uue hoone, välja arvatud üksikelamu kõrvalhoone, suvila kõrvalhoone, aiamaja
4) teabe piisavuse pm (praegu Reidi tee teema) õ5) otstarbeka, mõistliku säästliku maakasutuse PM Planeerimispädevus jagatd riigi ja KOV vahel.küsimused tuleb lahendada tsandil, kus nendega on kõige otstarbekam tegeleda, vt 3-3-1-41-06 lõplik lahendus sünnib alati avaliku võimu ja avalikkuse koostöös Üleriigiline planeering esmane- üldine arengukava, olemuselt deklaratiivne 1) maakonna planeering'2) KOV üldplaneering- kus teed, kvartalid, rohealad 3) detailplaneering, mis määrab konkreetse kinnistu maakasutuse piirid ja otstarbe, viisi. Materiaalses mõttes õigusakt, määratleb haldusaktile omasel viisil asjaolusid, üldkorraldus. ERIplaneering- pm funktsionnalsees mõttes det planeering, mis määrab konkreetse ehitise rajamise aluseid ja asjaolusid, olenevalt objekti suurusest ja tähtsusest võidakse menetelda riigi poolt (nt täna RailBaltic, kuigi see on eelnevalt tehtud juba teiste planeeringute poolt)
4 regiooni Tallinn, Jõhvi, Tartu, Pärnu. Regioonikeskustes on päästeamet, politsei, haigekassa, piirivalveamet. 15 maakonda. Omavalitsuses on omavalitsusevolikogu, täidesaatevvõim on vallavalitsusel või linnavalitsusel. 2. Mitu planeerimistasandit on Eestis (analoogia haldustasanditega) ja millised on vastava tasandi planeeringute liigid? 4 planeerimistasandit. Riigitasandil on üleriigiline planeering ja maakonnaplaneering, neid finantseerib riik. Omavalitsustasandil on detailplaneering ja üldplaneering. 3. Mis on planeering (millest see koosneb)? On dokument, mis valmib planeermise käigus, koosneb joonistest, tekstist ja moodustavad ühtse terviku. Vormistamise nõuded kehtestab regon.minister. Pl juurde kuuluvad lisad, mis võivad sisalada teavet pl koostamise käigust tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, pl lähteandmeid, olemasoleva olukorra analüüsi ja lähteseisukohti ning tehtud vaheotsuseid ning muid dok, pl elluviimise tegevuskava,
mitmekesisuse taastootmine. Eristatakse veel: Astmelaud - ökoloogiliselt (liikumiseks, varjumiseks) sobiv saareke, mida võib vaadelda ka kui katkenud koridori; Nullala - ala, mis omab vaadeldava põhisüsteemi suhtes kõrgemat potentsiaali (metsamaa väljaspool tugialasid, kasutusest väljajäetud rohumaad jne), kus on vähe tõenäoline konkureerivate süsteemide surve. 10. Maastikuplaneerimise (üld- ja detailplaneering) eesmärk. Maastikuarhitektuuri mõiste, selle kujunemine Eestis ja mujal. Üldplaneering - üldplaneeringu aluseks ja sisuliseks koostisosaks on regiooni sotsiaal-majanduslik arenguprogramm, - iga tegevust arendatakse seal, kus on selleks soodsamad looduslikud eeldused või suurim sotsiaalne tellimus. Üldplaneering võimaldab vallal või linnal paika panna oma arenguprioriteedid. Detailplaneering - tehakse funktsionaalsete tsoonide detailsem kasutusalane uurimus,
.... 6 1.10. Tuleohutus................................................................................................................ 6 1.11. Kuritegevuse ennetamine ......................................................................................... 7 JOONISED EHITUSÕIGUSTE TABEL ASUKOHASKEEM DETAILPLANEERINGU ESKIIS LÕIGE A-A LÕIGE B-B 2 SELETUSKIRI 1.1. Üldosa Käesolev detailplaneering on koostatud Harju maakonnas, Tallinna linnas, Kakumäe tee 52, 56 ja 60 maa-alal paikneva kinnistu ehitusõiguste määramiseks ja piirangute väljaselgitamiseks ning kinnistuga piirnevate tänavate projekteerimiseks. Maaüksuste detailplaneering on koostatud üliõpilane Tauri Must õppejõu Ülo Amor tellimisel õppeaine ,,Plaanimine ja teed" raames. Planeeringuga jagatakse kinnistu kaheks krundiks ning määratakse juurdepääsud ja antakse
tasu, üleiirigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu PLANEERIMISSEADUSE EESMÄRK – tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavaid tingimusi säästva ja tasakaalustatud arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ja ehitamiseks planeeringute liigid: üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering, detailplaneering planeering peab olema: demokraatlik, kõikehaarav, funktsionaalne, orienteeritud pikaajalisusele MAAKONNAPLANEERINGU ÜLESANDED – maakonna ruumilise arengu põhimõtete määratlemine; asustuse arengu suunamine; detailplaneeringu koostamise kohustusega alad; loodusväärtuste säilimine ÜLDPLANEERINGU EESMÄRGID – valla/linna ruumilise arengu põhimõtete
..................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus:.................................................................................. 11 2 Sissejuhatus Algallikana on kasutatud Tartu postimehes 24.09. 2013.a. ilmunud artiklit ,,Krossiraja seadustamist saadab tüli". Probleem seisneb selles, et keset Vellaveret ebaseaduslikult rajatud Kulbilohu krossiraja seadustamiseks algatatud detailplaneering tekitab kohalikes inimestes vastuväiteid ja Tartu maavanem jättis planeeringu heaks kiitmata, st. detailplaneering on kehtetu. Krossiraja stardimaja, on ehitatud ehitusloata, Konguta vallavalitsusele on esitatud vaid hoone eskiisprojekt. Ehitusloata käis ka raja asfaltimine, piirdeaia ja muldvallide rajamine. Seega on Kulbilohu krossirajal tegemist ebaseaduslike ehitiste-rajatistega ja Konguta vallas on krossirajaga loodud mudel, mille järgi võib ebaseaduslikult ehitada.
Planeeringute koostamine on avalik. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel (3) Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi: Planeeringute liigid 1. Üleriigiline planeering: eesti 2010, eesti 2030pluss, asusstus,transport jne 2. Maakonnaplaneering 3. Üldplaneering 4. Detailplaneering. Hõbedane majandus on pensionäridel raha, ja neilt vaja raha välja meelitada, spaad jne Monitooring, seire plaanipärane ja programmeeritud pidev keskkonna seisundi (ja seda mõjutavate tegurite) uurimine selleks loodud seirejaamades (-aladel). Keskkonnaseire seadus 1999, mille korral toimub keskkonnaseire, keskkonnaseire korraldus, saadud andmete töötlemine -- keskkonnakvaliteet, kuidas ajas muutuuvad, kuidas muutuvad tegurid, saada lahteained erinavtele
Pääsküla möödasõidutee planeerimisega Tallinna üldplaneeringu raames Harku metsa; õnnestus kaitsta Harku ja Stroomi metsa uue kavandatava transiitmagistraali eest maismaaühendus tuleb piki Paldiski maanteed ja Harku-Laagri teed (Tallinna Linnavalitsuse otsus 2006); Merirahu elamurajooni DP - Haabersti linnaosa; NTS vaidlustas seadusevastase mereäärse kaitsemetsa maharaiumise, samuti 1995.aasta detailplaneeringu õigusvastase menetluse; detailplaneering ja puude raie kaitsemetsas tunnistati Keskkonnakaitse Inspektsiooni ja maavanema poolt 2001.aastal seadusevastaseks - Linnavalitsust kohustati viima DP seadustega vastavusse; nüüd on alal uus DP); Kaks projekti 2015 aastal. Ühena viimastest ettevõtmistest käesoleval kultuuripärandi aastal paigaldab Nõmme Tee Selts neljapäeval, 5. detsembril 2013 kunagise Nõmmet läbinud kitsarööpmelise kindlusraudtee äärde neli teabetahvlit Peeter Suure merekindluse fotode ja ajalooga.
0 Idee ehitada maja (0,1) Maja asukoha valimine 52 nädalat 1 Maja asukoht valitud (1,2) Detailplaneeringu ja 26 nädalat projekteerimis tingimuste tellimine vastavalt maja asukohale 2 Tellitud detailplaneering ja (2,3) Vastavalt eelnevatele 26 nädalat projekteerimise tingimused tingimustele projekti tellimine 3 Projekt tellitud (3,4) Projekti kooskõlastamine 12 nädalat 4 Projekt kooskõlastatud (4,5) Ehitusloa taotlemine 2 nädalat 5 Ehitusluba hangitud (5,9) Ehitustööde planeerimine 2 nädalat
Valla arengukavaga seos minimaalne Sadamapiirkonna seisukord kehv OLUKORD 2015 2014. aastal pinnati külateid 2014. aastal ehitati 2 uut bussipeatust Ühisveevärgi projekt lõpetatud, kõigil eramutel võimalus liituda Kanalisatsiooni projekt paberil Naabrivalve toimib Paigaldatud mälestuskivi 555. aastapäevaks OLUKORD 2015 Ühtekuuluvstunne paranenud. Külaelanikud on rohkem kaasatud, toimuvad ühisüritused Sadamaalale on tehtud detailplaneering Külaelanike arv tõuseb OLUKORD 2015 Sideteenused paranenud Ehitatud on palju uusi maju, on arenenud uued elamupiirkonnad Salmistu siseselt Suvekaubandus arenenud Mere- ja rannaala hooldamata Külaplats rajamata Bussiliikluse olukord jäänud samaks AITÄH KUULAMAST!
Toompark Kinnisvaraarendus on tegevus, mille kaudu kinnistu väärtus tõuseb. Väärtuse tõstmine. Sageli kaasneb kinnisvara arendamisega ka ehitustegevus. Kinnisvara arendusprojekti turunduse eesmärk on tarbija vajaduste rahuldamise kaudu aidata kaasa maksimaalse kasumi saavutamisele projekti realiseerimiselt. Kinnisvaraarenduse võib jagada: - Maa arendusprojektid. Näiteks buumi ajal põllumaa, kuhu tehti detailplaneering. - Ehitusprojektid · Ehitamine · Renoveerimine Arenduse kulud on: - Maa hind (sõltub ostukuludest) - Planeering (kas detailplaneering on olemas või tuleb koostada) - Infrastruktuur - Ehitushind (ehitus on kõige kapitalimahukam) - Finantseerimiskulud (laenuintress, lepingutasud, riigilõivud jm) - Müügikulud Arenduse protsess: turundus peaks käima läbi kogu arendusprotsessi (Milline toode? Kuidas hinnastada? Kuidas müüki toetada?)
käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha määramine; 3) üldplaneering, mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks; 4) detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. 9. Üldplaneeringu eesmärgid on: 1) valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; 2) puhke- ja virgestusalade määramine; 3) maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine; 4) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid
arhitektuurilise kujunduse idee ning lahenduse põhimõtted. Määratud tellijatele hoonest ettekujutuse andmiseks. Esitatakse minimaalses mahus. Eskiisprojekti tegemisel võrreldakse võimalikke lahendusvariante. Eskiisprojekti põhjal saab tellija teha tasuvusuuringu. Eskiisprojekti analüüsi põhjal formuleeritakse lähteülesanne, eskiisprojekti võib kasutada projekteerimisloa taotlemiseks. 2.3 Projekteerimise lähtedokumendid Detailplaneering Määrab piirkonna hoonestamise põhimõtted. Juhul kui puudub kehtiv detailplaneering, tuleb see koostada enne projekteerimise lähteülesande formuleerimist. Hajaasutuses ei ole detailplaneering nõutav ja projekteerimise aluseks on projekteerimistingimused. Projekteerimisluba Projekteerimiseks tuleb taotleda haldusorganilt nõuetekohane projekteerimisluba. Seda võib teha eskiisprojekti põhjal. Projekteerimisloaga kaasnevad projekteerimistingimused
Nendele kruntidel hoonestus taastamine kerkis päevakorrale juba 1960ndate lõpul, kui selleks ka arhitektuurikonkurss korraldati. Uuesti tõusis taashoonestamise teema üles 1980ndatel ning 1987. ja 1988. kaevasid selle ala läbi ka arheoloogid, et tulevast hoonestamist ette valmistada. Selgusetus nende kruntide tuleviku ümber on tinginud aga selle, et väljakaevatud varemed on jätkuvalt lahtised, maa nende vahel on rohtu kasvanud ja sagedasti täis prügi. Gelsea 1998. aastal algatatud detailplaneering jäi seisma 2001. aastal, mil algas vaidlus Harju tänava laiuse pärast. Taashoonestamist ette näinud planeering oleks muinsuskaitsjate nõudel taastanud tänava ajaloolises laiuses ehk praegusest kohati umbes kolm meetrit kitsamana. Vaidluste ajal 2002. aastal korraldas Keskerakonna ja Reformierakonna võimuliit Harju tänava suhtes rahvaküsitluse, millest selgus, et 87% vastanutest toetab tänava äärde haljasala rajamist.
Tiv sündmuse i varaseim toimumise aeg, ti-j töö i-j kestus. 5. Mis on pakkumiskutse dokumendid ehituse võistupakkumise kontekstis? Loetle 1)Pakkumiskutse 2)Tehniline 3)Tööettevõtuprogramm 6. Mis on voolehituse eesmärk? Voolumeetod kindlustab ehitustoodangu rütmilise väljalaske tööjõu pideva (katkematu) ja ühtlase koormamisega. Voolu korraldamise eesmärk on tööjõudluse kasv spetsialiseerumise, rutiini ja rütmi arvel. V.8 1. Loetle, mida määrab detailplaneering kaasarvatud ehitusõigusega sätestatu? Detailplaneering määrab: 1)kogu maaala kohta: - maa-ala kruntideks jaotamise - krundi ehitusõiguse, - tänavad ja liikluskorralduse - haljastuse ja heakorrastuse - ehitistevahelised kujad - tehnovõrkude paigutuse - keskkonnakaitse abinõud; 2)iga krundi kohta eraldi: - krundi kasutuse otstarve - lubatud ehitiste arvu - suurima ehitusalase pinna - ehitise lubatud kõrguse. 2. Kas on mingid üldised reegild ehitustööde järjestamisel
Kiri koos allkirjade ja selgitustega saadeti muuhulgas ka Tallinna linnapea Edgar Savisaarele. 4 Elanike etteheited Elanikud protestisid kaubanduskeskuse ehituse vastu, sest algselt oli detailplaneeringu järgi kavas ehitada hotell. Veel ei olnud detailplaneeringu kohaselt lubatud rajada maa-alust parklat ja hoone kõrgus ei tohtinud ületada maapinnast üheksat meetrit, mida Maxima kavatses rikkuda kahe meetriga. Lisaks kõigele nägi detailplaneering ette kõrghaljastuse ja metsaalade säilitamise Merivälja tee äärse massiivina, aga Maxima planeeris kõik maha võtta. Seega inimesed rõhusid sellele et esitatud eskiisprojekt ei vasta kaheksa aastat vanale detailplaneeringule ja seega tuleks teha eskiisprojektis muutusi, mis aga nurjaksid Maxima ehituse plaani. Minu arvates seisid inimesed oma nägemuse järgi oma seisukohtade eest ja nähes vastukõlasid eskiisprojektis ja detailplaneeringus asusid oma seisukohti kaitsma
§ 19 (4) Kohalik omavalitsus määrab valla või linna ehitusmääruses: 1) ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused; 2) projekteerimistingimuste avalikustamise korra; 3) ajutise ehitise ehitamise korra ja alad; 4) linna või valla osade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded; 5) kohaliku omavalitsuse ülesannete jaotuse ja tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. 8. Detailplaneering ehitustegevuse alusena (planeerimisseadus) Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Detailplaneeringu eesmärgid on: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõiguse määramine; 3) krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine;
kohta. Koostamise kord on sama mis maakonnaplaneeringul. Üldplaneering on sätestatud Planeerimisseaduse §8. Ülesanded: 1) valla või linna ruumilise arengu kujundamine; 2) tiheasustusega alade määramine; 3) miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike jm määramine ja kaitse; 4) rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine jne. - Detailplaneering Koostatakse valla või linna territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks (Planeerimisseadus §9). Ülesanded: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõiguse määramine; 3) krundi hoonestusala piiritlemine; 4) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 5) kuja määramine; 6) tehnovõrkude ja rajatiste asukoha määramine jne. 4. Kohaliku omavalitsuse toimimist korraldavad seadused
Liikumisest liiklus, transport, Juurdepääs ja kohalejõudmine, pole oluline, millega me liigume, vaid oluline see, kuidas ja arukam oleks kuhugi kohale jõuda Seadusruum ja eetikaruum Seadusruum Linnaplaneerimist mõjutavad seadusi: Planeerimiseseadus Kohaliku omavaitsuse korraldamise seadus Planeerimisseadus Planeeringute liigid on: Ülriigiline planeering, mille eesmärk on riigi territooriumi ja asustuse arengu üldistatud strateegiline käsitlemine. Maakonnaplaneerinig Üldplaneering Detailplaneering annab ehitusõiguse Planeerimisalast tegevust korraldab kohalik omavalitsus. Kes peab tagama planeeringute järgimisi, osapoolte arvamust kuulda võtma jm. Planeerimise praktika Vaba aja ruum ja aktiivala: Talvel: Murdmaasuusatajad Kelgutajad Tervisejooksjad Matkajad Sobivate tingimuste korral Mäesuusatajad, lumalaudurid Suur skaala – liikumisrjad linnade vahel. Otsene linnaplaneerimise küsimus, mõjutab ehitusõigust, juurdepääsud, kinnistuomanike hoonestusõigus jne Kokkuvõte:
TARTU KOLLEDŽ Maa-ala detailplaneeringu eskiisprojekt elamukruntide moodustamiseks Kursusetöö aines „Plaanimine ja teed” Üliõpilane: Sven Liivamägi Juhendaja: Ülo Amor Tartu 2018 PROJEKTI KOOSSEIS I SELETUSKIRI II JOONISED Nimetus 1. Detailplaneering 2. Tänava ristlõige 1 3. Tänava ristlõige 2 4. Tänava ristlõige 3 5. Tänava ristlõige 4 2 Sisukord 1. Üldosa ..................................................................................................................................................... 4 2. Lähteolukord .......................................................................................................................................... 4 3. Planeerimislahendus ...................
arengu üldistatud käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha määramine; 3) üldplaneering, mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks; 4) detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. Arutage, kas detailplaneeringuga peaks saama üldplaneeringut muuta? 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 20 7
eluealõpuni. Isiklik servituut ei ole reeglina üleantav ja pärandatav. Isiklikud servituudid on kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus. 0. Millise registri juures asub kinnisvara tehinguregister? Maakataster 1. Millisest allikast saab andmeid hüpoteeklaenu kohta? Kinnistusraamatust - kandes hüpoteegi seadmise kohta tuleb märkida hüpoteegipidaja ja hüpoteegi rahaline suurus 2. Mis on detailplaneerimine? Detailplaneering on Eesti planeerimisseaduse järgi ruumiline planeering, mis koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. 3. Missuguseid planeeringu liike teate? Planeeringute liigid on: 1) üleriigiline planeering, mille eesmärk on riigi territooriumi ja asustuse arengu üldistatud, strateegiline käsitlemine; 2) maakonnaplaneering, mille eesmärk on maakonna territooriumi arengu üldistatud
Eesti rahvuspargid Lahemaa, Soomaa, Vilsandi, Karula, Matsalu 9. Kliimasoojenemise juhitegurid (3). Kasvuhoonegaasid, aerosoolid atmosfääris (põllumaj. protsessid) , maakasutuse muutused (metsade maharaiumine põldudeks) 10. Too näiteid ennetavatest meetmetest keskkonnakaitses. Planeerimine, keskkonnamõjude hindamine, keskkonnaaudit, keskkonna juhtimissüsteemid (ISO 14001 ja EMAS), keskkonnariski hindamised. a. planeeringute liiigid: üleriigiline, maakonna planeering, detailplaneering ja üldplaneering. b. planeering peab olema demokraatlik, kõikehaarav, funktsionaalne, orienteeritus pikaajalisusele 11. Keskkonnaõiguse rakendamise printsiibid. Mis need tähendavad? Ettevaatus oluliste poliitiliste lünkade täitmine keskkonna valdkonnas. Jätkusuutlik areng järgnevatele põlvkondadele peab tagama samaväärse keskkonna nagu me kasutame. Integreerimine erinevad valdkonnad peavad olema omavahel tihedalt seotud.
LUS, Eesti TA looduskaitsekomisjon, Eesti Roheline Liikumine jne) ja välismaal (WWF, IUCN jne). Seminaris tuli iseloomusta ühte Eestis tegutsevat VVOd. Planeerimise seadus (2015). Seadus eesmärk. Mõiste: planeering. Planeerimise põhimõtted. Planeeringute liigid. Üleriigilise planeeringu eesmärgid ja näited. Maakonnaplaneeringu olulisemad ülesanded. Maakonnaplaneeringud Eestis, näiteid teostatud teema planeeringutest. Üldplaneeringu olulisemad eesmärgid. Detailplaneering ja selle olulisemad ülesanded. Planeeringu Eesti 2030+ olulisemad teemad. Eesti 2030+ arengueesmärgid. Keskkonnamõjude hindamine. Ajalugu. Keskkonnamõju hindamine: definitsioon. Keskkonnamõju hindamine; keskkonnamõju strateegiline hindamine. Mõisted: "keskkonnamõju", "oluline keskkonnamõju". Keskkonnamõju liigid, too näiteid. 1 Keskkonnamõju hindamise eesmärk ja ülesanne
sõlmimine, analüüs, finantseerimine, ehitamine, turustamine. Maa hindamise liigid: Korraline, erakorraline, õigusvastaselt võõrandatud. Turuväärtusmeetod on statistika peale ülesehitatud. Puhastulumeetod- aastane kasu. Tegevustulu= kogutulu- tegvuskulud. Kulumeetod- kulu, kui sama hoone tuleks täna uuesti ehitada. Maamaks- maa maksustamishinnast lähtuv maks. Planeeringud- planeeringu liike on 4. ruumiline, üleriigiline, maakonna, üldplaneering, detailplaneering. Krunt- ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Maakorraldus- tegevus, mille eesmärk on maakorraldustoiminguid tehes luua võimalused kinnisasja otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks hajaasutuses. Maakorraldustoimingud: kinnisasja ümberkruntimine, vahetamine, jagamine, piiri kindlaks määramine, kinnisomandi kitsenduste selgitamine. Ehitis- aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud asi.
seada kitsendusi 5) Kohaliku omavalitsuse eriplaneering, mis koostatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekirja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kohaliku omavalitsuse eriplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse territooriumi või selle osa kohta. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi 6) Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning vajaduse korral avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks 11. Mis on omandi ja valduse erinevus? o Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. o Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.
seada kitsendusi 5) Kohaliku omavalitsuse eriplaneering, mis koostatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekirja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kohaliku omavalitsuse eriplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse territooriumi või selle osa kohta. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi 6) Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning vajaduse korral avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks 11. Mis on omandi ja valduse erinevus? o Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. o Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.
Avalikkusele: hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust, ajalehes. 13. Milline info peab avaliku väljapaneku teates sisalduma ? aeg ja koht informatsioon planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta planeeringu sisu ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivad mõjud detailplaneeringu puhul informatsioon kavandatava hoonestuse iseloomu, olulisemate maakasutus- ja ehitustingimuste ning selle kohta, kas detailplaneering sisaldab üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. 14. Kui kaua kestab ÜP, DP avalik väljapanek? detailplaneeringutel kaks nädalat; üldplaneeringutel neli nädalat kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldavatel detailplaneeringutel ja detailplaneeringutel, mille koostamise aluseks puudub kehtestatud üldplaneering, neli nädalat. 15
pole teadaolevalt võimalik rajada. Eriplaneeringu konsultandi leidmiseks korraldati hange, mis avati lõpuks täna. 4 Alates 2015. a on planeeringuseaduses ette nähtud eriplaneeringu võimalus. See tähendab, et lõpliku otsuse langetab riik. Selline planeerimisviis mõeldi välja selleks, et langetada ebapopulaarseid (konfliktseid) otsuseid. Esimene etapp on asukoha otsustamine, teine etapp on detailplaneering, mille põhjal saab kohe väljastada ehitusloa. Planeeringu igas etapis saavad inimesed oma arvamust avaldada. Planeeringuettepanekutele valmistavad vastused ette konsultandid, aga otsused teeb ministeerium või minister. Planeerimine on regionaalministri haldusalas. Planeering määrab ehitusõiguse, aga KSH (keskkonnamõju strateegiline hindamine) kaudu saab arvesse võtta muid mõjusid. Poolt ja vastu. Vastuhääle andis 7000 tartlast, see oli seisuga 10. märts 2018.a
7 detailplaneeringu koostamise kohustuse korral – kehtestatud detailplaneeringu alusel; detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral – kehtestatud üldplaneeringu alusel. Planeeringute liigid: Üleriigiline planeering Üldplaneering Maakonnaplaneering Detailplaneering Euroopa ruumilise planeerimise harta nõuded planeeringule: Planeerimine peab olema: Demokraatlik Funktsionaalne Kõikehaarav Orienteeritus pikaajalisusele Üleriigilise planeeringu eesmärgid 1) säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 2) riigi regionaalse arengu kujundamise ruumiliste aluste loomine; 3) asustuse arengu suunamine;
7 detailplaneeringu koostamise kohustuse korral – kehtestatud detailplaneeringu alusel; detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral – kehtestatud üldplaneeringu alusel. Planeeringute liigid: Üleriigiline planeering Üldplaneering Maakonnaplaneering Detailplaneering Euroopa ruumilise planeerimise harta nõuded planeeringule: Planeerimine peab olema: Demokraatlik Funktsionaalne Kõikehaarav Orienteeritus pikaajalisusele Üleriigilise planeeringu eesmärgid 1) säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 2) riigi regionaalse arengu kujundamise ruumiliste aluste loomine; 3) asustuse arengu suunamine;
kiiresti lahendada kroonilist eluruumide puudust linnas. Lõime tänav ja selle lähiümbrus annab suurepärase pildi tollasest ehituskunstist. Mere äärde kavandatud suur kultuuripalee ja Stalini kuju jäid õnneks välja ehitamata. Lisaks elumajadele ja ühiselamutele kerkisid ka lasteaiad ja koolid. Piirkonna elanikkond oli algselt pea täielikult venekeelne. Tänapäevani säilinud hoonestust hakati rajama alles 1950. aastate algul, kui kinnitati arhitekt G.Sumovski Pelguranna detailplaneering. 1959. aastal valmis uus planeering, mille autoriteks olid Kalju Luts ja August Volberg ning mis sai aluseks teisele ehitusjärgule. Siis ehitati valdavalt 4-5 korruselisi hrustsovkasid. Hiljem ehitati ka uuemat tüüpi elumaju ja viimastena kerkisid 9- korruselised telliselamud. Tänapäevane elukeskkond Tänapäeva hoonestus koosneb enamjaolt nõukogude ajal ehitatud elamutest, mis vanemas osas on 23-korruselised, uuemas osas suuremalt jaolt viiekorruselised, kuid on ka mõni 9 ja 14-
Töödega alustati juba 2014 ning need jätkuvad. Lisaks on näha terve piirkonna paigutust ehk kus asub uus Eesti Rahvamuuseum ning Raadi mõis.................................................................10 Tartu linna arengukava ütleb, et: „Linnale oluliste valdkondade ja alade planeeringute, sh miljööväärtusega hoonestusalade kaitse- ja kasutustingimuste teemaplaneeringute koostamine (kesklinna üldplaneering, vabaplaneeringuga alade parkimise strateegia, dendropargi detailplaneering, Annelinna ja Ihaste elamupiirkondade vahelise ala rohelise vööndi kujundamise põhimõtted, Jaamamõisa linnaosa elamupiirkonna detailplaneeringu ülevaatamine jt)“ (Tartu linna arengukava 2013-2030). Selle punkti alusel võib öelda, et linnale on dendropargid tähtsad ja sammuti kõik rohelised alad Tartu linnas......................10 Tartu linn alustas Raadi dendropargi korrastamist eelmisel aastal. Selle käigus võeti maha
ooperiteatriga, Muuseumi väljak, mille ääres pidi olema ka linnamuuseum. Kolmanda väljakuna kavatseti rajada Lasnamäe väljak koos elegantse Idavaksaliga. Uhked plaanid jäid kõigest plaanideks, sest algas I maailmasõda. Reaalselt alustati suurelamute ehitust 1970-ndate lõpul. Kõiki plaanitud elamurajoone valmis ei ehitatud, mistõttu on endiselt palju tühja reservmaad. Käsitletud alal, Lasnamäe VIII mikrorajoonis e Katleris kehtestati detailplaneering 1980. aastate keskpaigas. Selle järgi hoonestati ala valdavalt 1980ndate lõpuks. Ulatuslike mikrorajoonide ehitusega kaotas Lasnamäe suure osa oma eestipärasest ilmest. Kiire ja ulatuslik ehitamine ei lähtunud kohaliku arengu vajadustest. Elamuehitus ei suutnud korvata olemasolevate hoonete lagunemist. Paraku polnudki eesmärgiks paikkondliku eripära säilitamine. Unitaarse riigi kujundamiseks oli vaja ühtlustada ka kultuurikeskkond.
Planeering maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus. Planeerimise põhimõtted: elukeskkonna parandamine, avalikkuse kaasamine, huvi tasakaalustamine, teabe piisavuse põhimõte Planeeringute liigid !!!!!!! - Üleriigiline planeering (asustuse arengu suundumuste määratlemine, muu taristu) Eesti 2010, Eesti 2030+ - visioon, asustus, transport, energeetika, rohevõrk - Maakonnaplaneering (asustus, transport, jäätmed) - Üldplaneering - Detailplaneering - Riigi eriplaneering ( suur riiklik või rahvusvaheline huvi) Eesti 2030+ arengueesmärgid tagada elamisvõimalused Eesti igas paigas - Puhas looduskeskkond - Head liikumisvõimalused - Töökohtade säilitamine NORMATIIVID kontrollarvud Keskkonnanormatiivid keskkonna kvaliteedile, hetmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitselist kontrollarvu Keskkonnanormatiivi liigid: - Kvaliteedinormatiivid - Heitenormatiivid
Alates 2012 aastast on kehtestatud mõned detailplaneeringud olemasolevate ärihoonete laiendamiseks ning samapaljude elamute ehitamiseks. 5 2 http://www.stat.ee/andmebaas (12.09.2015) 3 file:///C:/Users/Kasutaja/Downloads/Johvi_YP_SELETUSKIRI.pdf (12.09.15) 4 Ibid 5 http://www.johvi.ee/?q=ehit_plan_teated (12.09.2015) 9 2014 mais on kinnitatud ärihoonete laienduste ettepanekud. Sama aasta veebruaris kehtestati veel üks detailplaneering, millega anti ärimaale ehitusluba. Lisaks kehtestati veebruaris ka detailplaneering, millega määrati ehitusõigus äri-, majutus- ja ühiskondlike hoonete ehitamiseks, sh ujula ja jäähalli püstitamiseks ning planeeringuala liikluskorralduse lahendamiseks. Käesoleval hetkel on eelpool nimetatud hoone ehitusjärgus ning selle valmimist ootavad elanikud kannatamatult, kuna seni on kohalikel sisesportimisvõimalused Jõhvi spordikoolihoones.
mis üldplaneeringu kohaselt paikneb tervikuna rohekoridoris. Taotluses tehti ka ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. Vallavolikogu keeldus 20.11.2010. a otsusega Järveääre maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamisest. Oma otsust põhjendas vallavolikogu sellega, et valla üldplaneering ei näe sellele kinnistule ette kinnisvaraarendust, vaid seab tingimusi, mis tagavad metsaala säilimise ja rohelise võrgustiku toimimise. Seega peab kavandatav detailplaneering vastama üldplaneeringu tingimustele. Taotletava detailplaneeringu elluviimine eeldaks üldplaneeringu muutmist. Seda aga ei pea volikogu põhjendatuks, kuna see oleks vastuolus valla ruumilise arengu põhimõtetega, sest metsa säilitamine on oluline täisväärtusliku elukeskkonna kujundamisel. A leiab, et õigusvastaselt on piiratud tema põhiseadusest tulenevat ettevõtlusvabadust, samuti on sellega rikutud õiguskindluse põhimõtet, kuna ta omandas kinnistu eesmärgiga rajada sinna
5. Ostukeskuse lokaliseerimisel üks tähtis põhimõte - võimalikult hea nähtavus peateedelt (reklaamivõimalus) ja visuaalne domineerimine (tähelepanu köitmine), on vastuolus ruumilise planeerimise üldise põhimõtetega, mille järgi peaks iga ala maakasutus arvestama ka kohaliku maastikulise eripära, visuaalse elamuslikkuse ja liiklusturvalisusega kõigile liiklejagruppidele. 30. Eesti planeerimistasandid ja KOV tasandi arendusdokumentide seosed Kohalik tasand üldplaneering ja detailplaneering Riiklik tasand maakonnaplaneering ja üleriigiline planeering, kehtestatakse riigikogus Planeering on konkreetse maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. Koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku (tekstiosast ja kaartidest) kahest erinevast osast. 31
Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites. Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi. Planeeringute liigid 1. Üleriigiline planeering koostatakse kogu riigi territooriumi kohta. 2. Maakonnaplaneering - koostatakse kogu maakonna territooriumi või selle osa kohta. 3. Üldplaneering - koostatakse kogu valla või linna territooriumi või selle osade kohta. 4. Detailplaneering - koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE Keskkonnamõjude hindamine - kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline , taasesitatav ja interdistsiplinaarne hindamine. Eesmärgiks on selgitada, hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise
3) maakonnaplaneering - maakonna territooriumi või või selle osa kohta, põhiliste maanteede paigutuse määramine, kehtestab maavanem. 4) üldplaneering - valla või linna territooriumi kohta. Põhiliste maanteede asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine, kehtestab kohalik omavalitsus. Lahendada tuleb: maanteede trasseering, ristete asukohad, sildade asukohad, liikluse kahjuliku mõju vähendavad meetmed. 5) detailplaneering - valla või linna territooriumi väiksema osa kohta. Lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Teede ja tänavate maa-alad ning liikluskorralduse põhimõtted. Kehtestab kohalik omavalitsus. Planeeritava ala jaotumine kindla otstarbega maa-aladeks, teemaa piirid, ristmike lahendused, sildade põhiparameetrid. 11. Mis on arvutuslik auto Erinevat liiklusvahendite rühma esindav sõiduk, mille mõõtmed, mass jamuud tunnused võetakse aluseks maantee projekteerimisel
seadus & 6 lg 3- kohustab KSH hindamine EL: KSH direktiiv (SEA-Directive) http://www.europa.eu.int/comm/environment/ eia/full-legal-text/0142_en.pdf KSH kohustuslikkus • KSH korraldatakse strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus • Koostatakse § 33 põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, energeetika, tööstuse, transpordi, jäätmekäitluse,veemajanduse, telekommunikatsiooni või turismi valdkonnas • On üleriigiline, maakonna-või üldplaneering • On detailplaneering- oluline mõju • On aluseks tegevusele, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale olulist mõju § 34 • KSH hindamise algatab, selle eest vastutab ja sellega seotud kulud kannab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja • § 36 KSH programm-määrab KSH ulatuse, selgitab eeldatava keskkonnamõju, nimetab isikud ja asutused , keda planeeritav tegevus võib mõjutada, avalikustamise ajakava KSH
looduslike ja antropogeensete süsteemide vahelisi disproportsioone. Roheline võrgustik on osa ökoloogilisest võrgustikust, mis on planeerimisel kõige selgemini ja lihtsamini eristatav kui nn roheluse domineerimisega ala. See on karkass nii ökoloogilisele kui kompenseerivate alade võrgustikule.·Rohelise võrgustiku kui terviku ülesandeks on inimtekkeliste mõjude pehmendamine ja korvamine. 28. Maastikuplaneerimise (üld ja detailplaneering) eesmärk. Maastikuarhitektuuri mõiste, selle kujunemine Eestis ja mujal. Planeerimise põhiülesanne on planeeritava maaala arengu põhimõtetes ja tingimustes kokkuleppimine. Maastikuarhitektuur on teadus ja kunstiharu, mis tegeleb maastike plaanipärase kujundamisega. Kui arhitekt kujundab hooneid ja nende siseruume, siis maastikuarhitekt kujundab tellija soovi järgi välisruume. 1
annaabi.ee 
