jooksul veega hästi varustatud muldadel. Puurindes leidub kuuske, arukaske, mändi, haaba. Salulehtmetsades domineerivad laialehised puuliigid: saar, pärn, vaher, jalakas. Salumetsade põõsa- ja rohurinne on liigirikas. Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsadest. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas. *Soometsad Soometsa tunnuseks on enam kui 30 cm tüseduse turbahorisondi olemasolu. Kaksikliigitusega piirdudes võib looduslikud soometsad jaotada rohusoo- (puurindes valdab kask või sanglepp) ja samblasoometsadeks (puurindes valdab mänd, harvemini kask). Nt Ilumetsa *Lodumetsad Lodumetsad on niisked lehtmetsad, mis perioodiliselt üle ujutatakse. Põhjavesi on tõusnud, mineraalmuld on hakanud kattuma turbaga. Tavaliseks puuliigiks siin on sanglepp, kuid temaga koos kasvab ka mitmeid muid liike, nagu hall lepp, kuusk, kask, tamm, rida erinevaid põõsaid.
Metsapuu on kitsama võraga Eesti metsast on okas- ja neid metsi ja sihvakama tüvega. segametsad. Eestist N pool nim.Lodumetsadeks Üksikult kasvavad puud on peamiselt Madalatel maadel, mis on aga laia võraga, sest lagedal okasmetsad(peamised puud: pidevalt niisked, kasvavad saavad ka alumised otsad mänd&kuusk). Lehtmetsa kidurate mändide v piisavalt valgust. peamised puud on kask,lepp kaskedega soometsad ja Kõnekäänd metsa kohta: ja haab. Seal kus kasvavad paljudes soodes ei saa mets mets on vaese mehe nii okas-ja lehtpuud nim. üldse kasvada. Mänd on kasukas. Segametsadeks. mulla toitainesisalduse ja Metsa all on vähem valgust Levinumad lehtmetsad on niiskuse suhtes vähenõudlik. ja tuult ning temperatuuri Eestis kaasikud. Puude Männitüve alumist osa katab
Alati ei ole võimalik ega ka vajalik iseloomustada metsi kasvukohatüübi täpsusega. Seepärast on vajalikud ka üldisemad, suuremahulisemad klassifikatsiooniüksused. Arvestades ainult üht metsa olulisemalt mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) 2) soometsad metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Põhjavesi ulatub suuremal osal ajast maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainetesisalduse tõttu madal. Enamasti IV-V boniteet. Kui põhjavesi on hea liikuvusega võib esineda ka I-III bon. Klassid jagunevad tüübirühmadeks. Arumetsade jaotamisel tüübirühmadesse on
Mets Metsast üldiselt Põnevaid fakte metsa kota. Mis on mets? Millised taimed kasvavad metsas? Kuidas kujunevad metsad? Abiootilised keskkonnategurid Mets ja valgus Mets ja soojus Mets ja sademed Mets ja tuul Erinevad metsa tüübid Harilik mänd(Pinus sylvestris) Harilik kuusk (Picea abies) Sanglepp (Alnus glutinosa) Pruunkaru Elavad suurtes metsades Ta on suur ja tumepruuni karvaga Ta kõnnib talla peal Söövad taimset ja loomset toitu Talve veedavad talveunes, novembristmärtsini REBANE Kohastunud igasuguste keskkonnatingimustega On kõigesööja: marjad, limused, hiired, linnud Suurema osa aastast veedab üksinda On ettevaatlik Ilves · Elab risurohkes metsas · Eelistab erakuelu ...
Eesti kuulub Parasvöötme segametsa loodusvööndisse. Eesti liigirikka taimestiku tegurid: 1) Mullatiku mitmekesisus 2) Kliima üleminekuline iseloom (mereliselt mandrilisele/erinevad niiskusastmed) 3) Pikk rannajoon 4) Asend Ida ja lääne poolsete taimeliikide levikute ristumiskohal (erinevad taimed nii ida kui ka lääne pool) Metsade kasvukohatüübid jagunevad kaheks: 1) Arumetsad kuivad, Nõmme metsad, Palumetsad, Laanemetsad, Loometsad, Salumetsad 2) Soometsad niisked, Soometsad, Lodumetsad Erinevad metsatüübid: 1) Nõmmemets muldadeks on leedemullad või liivmullad (vaesed ja kuivad), puudeks on männid, kuused, arukased, põõsarinna puudub (kohati on mõned kadakad), rohttaimede alla kuuluvad lamba-aruhein, kanarbik, pohl, mustikas, kõrrelised. 2) Palumets (23%) muldadeks on liivmullad (niisked ja lubjavaesed, puudeks on männid,
Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga metsamaade kogumit. Peamised tunnused millest juhindutakse on muld, veereziim, alustaimestik ja reljeef. Arvestades ainult ühte olulist metsa mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad: mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüsedusena. 2) soometsad: metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Klassid omakorda jagunevad tüübirühmadeks. Arumetsade jaotamisel on aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veereziim. Soometsade jaotamisel on aluseks soostumise iseärasused. 1.1. Arumetsad: 1.1.1. Loometsad Leesikaloo - loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp. Väga õhukesed paepealsed mullad
Taimtoidulised loomad- tarbijad Loomtoidulised loomad- tarbijad Seened, bakterid- lagundajad Ökosüsteem on isereguleeruv tervik milles on toiduahelate ja aineringluse kaudu seotud kõik elusorganismid ja keskkond.On olemas mitmesuguseid ökosüsteeme: järve-, raba-, kõrgmäestiku-, metsaökosüsteem. Metsaökosüsteemi iseloomustab rinnete esinemine sambla -,puhma -,põõsa ja puurinne.Eesti metsad jagatakse kolme klassi: arumetsad mis kasvavad viljakatel muldadel,soostunud ja soometsad (neid iseloomustab turbakihi erinemine). Kasvuhooneefektid Aurumine veekogudest, Vulkaanipursked, Fossiilsete kütuste põletamine, Metsade raiumine, Põlluharimine, Karjakasvatus Maakera keskmise temperatuuri tõus 0,30 C kümmne aasta jooksul, Veetaseme tõus maailmameres, Kliimamuutused maismaal, Loodusvööndite nihkumine. Looduskaitse eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. kokkuvõtvalt hõlmab
Metsad *Peamine taimkatte tüüp. *40% riigi pindalast. *Rohkelt esinevad kask, mänd ja kuusk. *Puurinne määrab metsas nende liigilise koosseisu. *Metsataimestik sõltub mullatüübist ja niiskustingimustest. *Ühesuguste keskkonnatingimustega (kliima, mulla, pinnamoe,veereziimi jm) kohti nimetatakse kasvukohatüüpideks ning seal kujunevad iseloomulikud taimekooslused. *Eesti metsad jagunevad: kuivad arumetsad, niised soometsad. *Arumetsad: nõmmemets, palumets, laanemets, loomets, salumets. *Soometsad: lodumets, soometsad *Metsa kuivendamisel muutub soometsa alustaimestik arumetsa alustaimestiku sarnaseks, kuigi mullad jäävad veel mõneks ajaks samaks. *Nõmmemetsad: kuivadel ja vaestel liivmuldadel, aeglase kasvuga mets, iseloomulikud: sambliku-, kanarbiku- ja kukemarjamännikud. *Laanemetsad: keskmise toitumis- ja niiskusnõudlusega, kuusevõrade tiheda katte tõttu
Antsülusjärve rannaastang ligi kahe kilomeetri pikkune sisemaine pangajärsak Muhumaal (~2m). Paeseinal paljandub Jaagarahu lademe hall dolomiit, kus leidub lubivetikate ja sammalloomade jäänuseid. Kivikangrud -viitavad sellele, et aastasadu tagasi võis siin olla põllumaa Salumetsades elab Eesti suurim mais- maatigu viinamäetigu. Madalamal, astangu ja -lamilt algavate allikate Foto 5 . Viinamäetigu mõju alal on aga ülekaalus allikasood ja soometsad. "Tondirada" astang Rada, mis üleval pole ühendatud metsateega ja all, astangu jalamil, lõpeb kuhugi jõudmata Kujunenud erosiooni tulemusena Alguse saanud ammusest metsaraiest või metsloomase rajast Nõrgalt kamardunud järsk nõlv Umbes 170 aasta vanuste mändide tüvedelt leiame kunagise vaigutamise jälgi Kasutatud kirjandus Eestigiid Viidumäe looduskaitseala Lümanda vald Geopeitus Saaremaa Tänan tähelepanu eest!
Laanemetsad Mets on taimekooslus, kus peamiserinde moodustavad puud. Looduses on metsatüüpe sageli raske määrata. Kõige üldisemalt võib metsad jaotada kahte suurde rühma: aru- ja soometsad. Arumetsad kasvavad lubjarikkal lähtekivimil, kusturbakiht puudub või on õhuke. Soometsade pinnaseks on märg ja paks turvas. Arumetsade hulka kuuluvad: loometsad, nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad ja salumetsad. Eestis on metsadega kaetud umbes kaks miljonit hektarit maad.Kõige enam on männikuid, eriti Eesti põhja-, lääne- ja kaguosas. Vahe.Eestis kasvavad peamiselt kuusemetsad. Mets hõlmab Eestis umbes 40% riigi pindalast
Metsakasvukoha tüüp = muld+ veereziim + alustaimestik + reljeef Metsatüübid: kliimakstüübid ja tekistüübid = muld + veereziim + alustaimestik + reljeef +puistu Metsatüüpide rühmitamine - 2 klassi: 1) arumetsad (turbahorisont puudub) 2) soometsad (turbahorisont üle 30cm kuivendamata aladel). Klassid jagatakse tüübirühmadeks. ARUMETSAD : 1.1 Loometsad (maapinna lähedased, madala tootlikkusega, männid, harvem kuused, kaasikud. Puistud on madalakasvulised, hõredad.) Leesikaloo loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp, männikud, kuusk, kask, puud halvasti laasunud, tormihellad puud, alusmetsas: kadakas, pihlakas, sarapuu. Alustaimestik hõre: luikas, leesikas, sinilill
Eesti looduskeskkond Eesti floora: · Vetikad · Sammaltaimed · Sõnajalgtaimed · Paljasseemnetaimed · Õistaimed ja nende morfoloogia, enamlevinud liigid · Samblike ja seente morfoloogia ja enamlevinud liigid Fauna: · Lülijalgsete, kalade, roomajate, kahepaiksete, lindude ja imetajate morfoloogia, elupaigad, eluviisid, tegutsemisjäljed ning enamlevinud liigid · Jahilinnud, ulukid ja jahikorraldus · Kalastus ja vähipüük Maastikuvaldkonnad: · Põhja-Eesti · Lääne-Eesti · Vahe-Eesti · Ida-Eesti · Lõuna-Eesti · Nende maastikukomponendid ja rekreatsiooni ressursid. Mis on ökoloogia? · Loodus on vastastikuste sõltuvuste keerukas võrk · Inimene on selle võrgu üks osa · Ökoloogia tugineb aastatuhandete jooksul talletatud teadmistele selle võrgustiku erinevate osade ( taimede, loomade, seente) eluviisist. · Esimene definitsioon 1866.a. sakslaselt Hans...
Metsad *Peamine taimkatte tüüp. *40% riigi pindalast. *Rohkelt esinevad kask, mänd ja kuusk. *Puurinne määrab metsas nende liigilise koosseisu. *Metsataimestik sõltub mullatüübist ja niiskustingimustest. *Ühesuguste keskkonnatingimustega (kliima, mulla, pinnamoe,veerežiimi jm) kohti nimetatakse kasvukohatüüpideks ning seal kujunevad iseloomulikud taimekooslused. *Eesti metsad jagunevad: kuivad arumetsad, niised soometsad. *Arumetsad: nõmmemets, palumets, laanemets, loomets, salumets. *Soometsad: lodumets, soometsad *Metsa kuivendamisel muutub soometsa alustaimestik arumetsa alustaimestiku sarnaseks, kuigi mullad jäävad veel mõneks ajaks samaks. *Nõmmemetsad: kuivadel ja vaestel liivmuldadel, aeglase kasvuga mets, iseloomulikud: sambliku-, kanarbiku- ja kukemarjamännikud. *Laanemetsad: keskmise toitumis- ja niiskusnõudlusega, kuusevõrade tiheda katte tõttu
Kuresoo mitmele osale on antud omaette nimi, näiteks lõunaosa kannab Suitsna, põhjaosa Leetva raba nime. Raba põhjapoolses osas on Toonoja soosaar, mis on oma nime saanud rabavett ärajuhtiva oja järgi. Kuresoo Erinevad metsad hõlmavad Soomaa rahvuspargi territooriumist ligikaudu kolmandiku. Luidetel kasvavad kuivad ja valgusküllased nõmme- ja palumännikud. Jõgede üleujutusaladel levivad lammimetsad ning soid ääristavad soometsad. Madalsoometsad kasvavad lagunenud turbakihiga aladel, kus on iseloomulik kestev kõrge veeseis, rabametsad levivad turbasammalde poolt moodustatud rabaturbal. Kõdusoometsad on tekkinud soometsadest, mida on pikaajaliselt kuivendatud. Soomaa metsade enamlevinud puuliigid on mänd, kask ja sanglepp. Soomaa Rahvuspargis on kokku loetletud 539 liiki soontaimi, neist 38 puu-ja põõsaliike. Eestis kaitsealuseid liike on leitud 29, haruldaseim taimeliik on liiv-hundihammas
tekivad savimineraalid. Mulla horisanti ilmuvad hallid-sinakad gleipesad v6i horisont). Looduslikult levisid harjuslavamaa p6hjaosas loometsad, mis on aga inimese poolt h2vitatud. Loometsa j22nusk: Jyri Tammik (looduskaitseala) Looduslikud on mingil m22ral laanemetsad. P-osas pool-looduslikud aruniidud, mis on v2ga liigirikkad(r2hkmullad). Keila ymbruses on levinud p66sasmarana(valged, kollased 6ied) loopealne alvar, mis on loodukaitse all. Laialt on levinud soometsad, sooniidud. Ylekaalus on madal-ja siirdesod (kartsialad). J6gede kallastel on levinud luhaniidud. LOODUSKAITSE: objekt v6i ala. MAASTIK 1.mistahes suuruse ja keerukusega looduslik-territoriaalne systeem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa-ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima, muld, taimkate jt.) moodustavad maastikus toimuva aine ja energiavahetuse t6ttu harmoonilise terviku ja m6jutavad yksteist (nt. metsaga kaetud moreenkyngas ja soomassiiv)
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS METSAMAJANDUS Keiro Usin MÄNNI MAJANDAMINE Referaat Tihemetsa 2012 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Hariliku männi bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused........................................................4 Puistu omadused ja kasutamine.................................................................................................. 5 Männi võimalikud kasvukohatüübid ja mullad ..........................................................................6 Erinevad raied männikutes..........................................................................................................7 ...
EESTI LOODUSKAITSEALAD 1. Muraste looduskaitseala Muraste looduskaitseala on rajatud eelkõige Põhja-Eesti paekalda ning selle jalamil kasvava pangametsa kaitseks. Siiski on kaitsealal ka muud tähelepanu ja kaitset väärivat, nt mitmed metsatüübid (soostuvad ja soometsad, vanad loodusmetsad) ja hallid luiteid. Muraste looduskaitseala asub Harjumaa põhjaosas, Tallinnast umbes 15 kilomeetri kaugusel. Selle suurus on 140,5 hektarit. Muraste looduskaitsealal kaitstakse lõiku Põhja-Eesti pangast ning haruldasi Eesti metsakooslusi. Kaitsealal asub Eesti vanim puitmajakas, mis valmis 1859. aastal. Metsad on hoolimata kohatisest hooldusraiest siiski üsna loodusliku väljanägemisega. Panga rusukaldemetsa peamised puuliigid on vaher, pärn ja saar
34. Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhendades olev vaba vesi. 35. Enamik Eesti soid on tekkinud järvede kinnikasvamisel 36. Soode tähtsus: ühtlustavad jõgede äravoolu, saadakse turvast. 37. Muldade kujunemist mõjutavad tegurid: reljeef, kliima, lähtekivim, organismid, inimtegevus, aeg(vanus) 38. Lõuna-Eestile on iseloomulikud liivimullad,saviliivmullad, leetmullad, gneimullad 40. Palumetsad 23%, soometsad 23%, soovikumetsad 20%, laanemetsad 16%, salumetsad 9%, loometsad 4%, nõmmemetsad 3%, sürjametsad 2% Niitude liigitus, pärandkooslus Primaarsed ehk esmased niidud- lammi-ranna- ja looniidud Sekundaarsed ehk teisesed niidud- puisniidud-liigirikkaim kooslus Eestis Loopealsed ehk alvarid ehk looniidud- õhukesel lubjarikkal pinnasel Madal- ja Kõrg- Eesti võrdlus! NB! Maastikurajoonid
hanedele. Kuresoo mitmele osale on antud omaette nimi, näiteks lõunaosa kannab Suitsna, põhjaosa Leetva raba nime. Raba põhjapoolses osas on Toonoja soosaar, mis on oma nime saanud rabavett ärajuhtiva oja järgi. Erinevad metsad hõlmavad Soomaa rahvuspargi territooriumist ligikaudu kolmandiku. Luidetel kasvavad kuivad ja valgusküllased nõmme- ja palumännikud. Jõgede üleujutusaladel levivad lammimetsad ning soid ääristavad soometsad. Madalsoometsad kasvavad lagunenud turbakihiga aladel, kus on iseloomulik kestev kõrge veeseis, rabametsad levivad turbasammalde poolt moodustatud rabaturbal. Kõdusoometsad on tekkinud soometsadest, mida on pikaajaliselt kuivendatud. Soomaa metsade enamlevinud puuliigid on mänd, kask ja sanglepp. Soomaa Rahvuspargis on kokku loetletud 537 liiki soontaimi, neist 38 puu-ja põõsaliike. Eestis kaitsealuseid liike on leitud 29. Soomaal on kaunid kõik aastaajad. Juuni tipphetked on ajal, mil
KAART1: 1-kihnu 2-matsalu laht 3-noarootsi ps 4-soela väin 5-abruka saared 6-tallinna laht 7-sõrve ps 8-kurakurk 9-osmussaar 10-narva laht 11-kõpu ps 12-suur väin 13-suur pakri 14-hara laht 15-juminda ps 16-väike väin 17-vormsi 18-pärnu laht 19-pärispea ps 20-harikurk 21-ruhnu 22-väike pakri 23-vilsandi saared 24-voosikurk 25-viimsi ps 26-eru laht 27-kolga laht 28-muhu 29-kihnu väin 30-tahkuna ps 31-prangli 32-aegna 33-naissaar 35-tagamõisa ps KAART2: 1-kasarijõgi 2-jõelähtmejõgi 3-mullutu suurlaht 4-narva veehoidla 5-pedjajõgi 6-narva jõgi 7-pärnujõgi 8-võrtsjärv 9-saadjärv 10-põltsamaajõgi 11-jägalajõgi 12-keilajõgi 13-endlajärv 14-tamula järv 15-võhandu jõgi 16- emajõgi 17-ülemiste järv 18-lämmi järv 19-vääna järv 20-valgejõgi 21-loobu 22-väike emajõgi 23-navestijõgi 24-ahjajõgi 1.)Veelahe-kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. Jõgikond-maa-ala, kus jõestik saab oma vee.jõestik-peajõgi koos oma lisa-ja harujõgedega ...
Rahvuspargis on üle saja talukoha, millest enam kui pooled on mitusada aastat vanad põlistalud. Karulale on iseloomulik hajaasustus, talud paiknevad üksikuna või paarikaupa küngaste vahel. Taluhooned on enamasti möödunud sajandi alguse tüüpilised palkehitised. Pärandmaastike ilme määrab maaharimiseks sobiva maa paigutus: metsa on kasvanud kuplite laed ja järsud nõlvad, mida ümbritseb ringikujuliselt põllumaa või niit. Kuplitevahelistes nõgudes paiknevad väikesed veesilmad, soometsad või märjad niidud. Rahvuspargi alal on traditsiooniliselt tegeletud põllumajandusega, tähtsamateks tegevusaladeks on olnud vilja- ja loomakasvatus, aga ka metsandus, mesindus ja kalandus. (Keskkonnaamet) Hinnang piirkonna loodus- ja/või maastikuväärtustele Karula kõrgustik on pindalalt üks väiksemaid Eesti maastikurajoone, kuid sellegipoolest on ala geoloogiliselt väga mitmekülgne. Seal on hulgaliselt ümara ja korrapärase põhikujuga
Mets on taimekooslus, kus peamise rinde moodustavad puud. Looduses on metsatüüpe sageli raske määrata. Kõige üldisemalt võib metsad jaotada kahte suurde rühma: aru- ja soometsad. Arumetsad kasvavad lubjarikkal lähtekivimil, kus turbakiht puudub või on õhuke. Soometsade pinnaseks on märg ja paks (üle 30 cm) turvas. Eestis on metsadega kaetud umbes 2 miljonit hektarit. Tamm on vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu. Tammede all toimusid suured rahvakogunemised. Oma kõrguse saavutavad nad esimese saja aastaga, hiljem vaid jämenevad aeglaselt. Hariliku tamme vanus võib ulatuda pooleteise tuhande aastani. Tõrud on maitsvaks
KOOLI NIMI Õppegrupp NIMI Harilik Haab Komplekstöö Juhendajad: --- Asukoht ja aasta SISUKORD 1. Bioloogilised ja ökoloogilised omadused 2. Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad 3. Kasvukohatüübid ja mullad 4. Metsauuendamise valik 5. Maapinna ettevalmistus 6. Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus 7. Metsakultuuri vastuvõtmine 8. Metsakultuuri hooldamine 9. Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus ning nende vältimine ja tõrje 10. Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikuks 11. Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12. Harvendusraie 13. Lageraie Puidu bioloogilised ja ökolo...
Sellistel juhtudel kasutat väiksemaid üksusi- alltüüpe. Iga kasvukohatüüp jaotat nii mitmeks alltüübiks, kui mitme naabertüübiga on tal ühiseid piire. Alltüüpide nimetused on alati kaheosalised (jänesekapsa- mustika (tagumine nimetus on domineerivam)). Veerežiimiga ja sellega seotud soostumiseprotsessi alusel jagatakse metsad 2 klassi: 1. arumetsad (metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30cm tüsedusena (kuivendatud muldadel kuni 25cm)) 2. soometsad (metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30cm, kuivendatud aladel üle 25cm). Põhjavesi ulatub sageli maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainesisalduse tõttu madal. Enamasti IV- V bon puistud. Kui põhjavesi on hea liikuvusega võib bon ulatuda I-III. Klassid omakorda jagunevad tüübirühmadeks. Arumetsade klassis on 7 tüübirühma (jaotamise
nimetusi (NT raba kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (NT mustikakuusik, rabamännik). Paljudel juhtudel vaja kasutada väiksemaid üksusi – alltüüpe. Metsatüüpide rühmitamine: Metsad jagatakse 2 klassi Arumetsad o Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) Soometsad o Metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Klassid jagunevad tüübirühmadeks Arumetsade jaotamisel o Tüübirühmadesse on aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veerežiim. Soometsade jaotamisel o Tüübirühmadesse on aluseks soostumise iseärasused: kas põhjavee või sademetevee mõjul soostumine, liikuv või väheliikuv põhjavesi
Valga Põhikool EESTI RAHVUSPARGID Referaat Vlada Trussova 8.A klass Juhendaja: Tiivi Rüütel Valga 2014 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Karula rahvuspark.......................................................................................................................5 Ajalugu....................................................................................................................................5 Loodus.....................................................................................................................................5 Ajalugu....................................................................................................................................6 Loodus...............................
maastikutüüp, kus vahelduvad hajatalud põllusiilude, metsatukkade, soolaikude ja heinamaadega. Maastiku ilme on kujundanud maaharimiseks sobiva maa paigutus: mets paikneb peamiselt järskude kuplite lagedel (nn. metsamütsid) või kuplite järsemal nõlval. Kuplitel paiknevat metsa ümbritseb ringikujuliselt põllu- või heinamaa. Laugemad, maaharimiseks sobivad kuplid on lagedad. Nõlvadel on kujunenud kuni 1,5 meetri kõrgused künniterrassid. Kuplitevahelistes nõgudes paiknevad enamasti soometsad või -heinamaad. Pärandkultuurmaastik paikneb peamiselt rahvuspargi põhjapoolses osas Rebäsemõisast Jõeperäni ning Karkküla ümbruses. Tinu-Peräkonnu ümbruse pärandkultuurmaastikud on küüditamise ja ala metsastumise tulemusel samahästi kui hävinenud. Pärandkultuurmaastikud hõlmavad praegu ligikaudu 30% rahvuspargi pindalast. Karula loodusmaastiku moodustavad ulatuslikud metsa-alad koos järvede ja soodega. Karulas
puhastajatena ning rabaloomade elukoht. Turbakaevandamisel väheneb seda kiirelt kuid tagasi tekib see katastroofilise aeglasusega ning seetõttu, ei suuda raba inimese poolt tekitatud kahju vajalikuks tähtajaks likvideerida ning võib välja surra. Mets Mis on mets? Mets on taimekooslus, kus peamise rinde moodustavad puud. Looduses on metsatüüpe sageli raske määrata. Kõige üldisemalt võib metsad jaotada kahte suurde rühma: aru- ja soometsad. Arumetsad kasvavad lubjarikkal lähtekivimil, kus turbakiht puudub või on õhuke (looduslikult alla 30 cm). Soometsade pinnaseks on märg ja paks (üle 30 cm) turvas. Eestis on metsadega kaetud umbes 2 miljonit hektarit. Kõige enam on männikuid, eriti Eesti põhja-, lääne- ja kaguosas. Vahe-Eestis kasvavad peamiselt kuusemetsad. Millised taimed kasvavad metsas? Metsataimed on väga erineva vormi ja nõudlusega. Igale metsatüübile on iseloomulikud
1.4. Laanemets – muld viljakas, domineerib kuusk. 2 kasvukohatüüpi: jäneskapsa, sinilille. 1.5. Salumets – kõige viljakamatel muldadel, lehtpuude enamus. 2 kasvukohatüüpi: naadi ja sõnajala. 1.6. Soovikumets – perioodiliselt liigniisketel turvastunud huumushorisondiga muldadel. 3 kasvukohatüüpi: osja, tarna ja angervaksa. 1.7. Rabastuv mets – happelisel liigniiskel mullal, rohkesti esineb turba- ja karusammalt. Dom. mänd. 2 kasvukohatüüpi: sinika ja karusambla. 2. Soometsad – 25-30 cm turbalasundiga metsamaad. Jaguneb omakorda 3 tüübirühmaks: 2.1. Rohusoomets – turbalasund koosneb peamiselt rohttaimede ja puujäänustest. Puurindes: sookask ja sanglepp. 2 kasvukohatüüpi: lodu ja madalsoo. 2.2. Samblasoomets – isel. vähelagunenud sfagnumiturbakihi esinemine vähemalt lasundi ülaosas. Dom. turbasamblad, puurindes mänd. 2 kasvukohatüüpi: siirdesoo ja raba. 2.3. Kõdusoomets – isel. intensiivselt kuivendatud soomuld metsakõdu ja hästi lagunenud
Siia kuuluvad looalad(leesikaloo, kastikuloo, lubikaloo) ja nõmmealad(sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp). VÄETAMIST vajaksid kõik toitesoolade poolest vaesed ja keskmiselt viletsad mullad (sambliku, kanarbiku, pohla, mustika, sinika, karusambla; samuti kuivendatud madalsoo, siirdesoo, raba, s.h kõdusoometsad, eriti madalamad poniteedid). Soometsi väetatakse ainult pärast kuivendamist. KUIVENDAMIST vajaksid kõik väheliikuva või seisva veega soostunud ja soometsad. Raskesti kuivendatavad on rabad, savimaad(osja, karusambla, osalt mustika) ja need liivamaad, kus on vettpidav nõrgkivikiht(sinika, nõmmraba, osalt kanarbiku ja mustika). Kraavi mõju põhjaveele ulatub sellistes kasvukohtades vaid mõnekümne meetrini. Tõhus kuivendamine nõuab tihedat kraavivõrku. See aga liiga kallis, ei tasu ära. SÜGAV MAAHARIMINE(50-60cm) enne metsakultuuride rajamist on efektiivne nendel liivmuldadel, kus nõrgkivi või tugevasti tihenenud liivakiht
Keskkonnakaitse ja rekreatsioon Kordamisküsimused 1. Ökoloogia (teadus looduses valitsevatest suhetest; ei sea prioriteete; ei kaitse midagi, ainult uurib), looduskaitse (Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid, negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist), keskkonnakaitse (Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitse, jäätmetega tegelemine jne). Mõisted ja omavaheline seos 2. Looduskaitse ajalugu (igas etapis paar olulist aa...
umbes 2000 aastane arktiline kliimaperiood. Hilisjääaeg lõppes umbes 10000 aastat tagasi. Arktilisel kliimaperioodil, toimub setete ümberpaigutamine, selle pärast on raske neid klassifitseerida, me ei tea kust need pärit on. Esindatud olid tundrataimed (vaevakask, selaginell, kask (34 80%),lepp (42%) haab, mänd (6 40%), kuusk (2 17%), rabamurakas, arktilised pajuliigid). Metsad olid hõredad soometsad, Pandivere, Sakala kõrgustikul kasvasid kidurad männikud, milles leidus ka harukaske. Setetes domineerivad paju õietolmuterad (kuni 44%), kuivalembelised taimed ehk kserofiilid ja soojalembelised taimed ehk halofiilid. See jaguneb varadrüüaseks, böllinguks ja keskdrüüaseks. Keskdrüüases oli mändi 70%, kaske 10 47%. Subarktilises kliimastaadiumis, mis algas 11500 aastat tagasi, algas Eesti territooriumi metsastumine
mullad (Raukas, Tavast 1992). Liigniiskuse tõttu on madalamate alade muldade kasutamine põllumajanduslikuks tegevuseks võimalik peale kuivendamist. Võrdlemisi viljakad on ainult suurema kõrgusega moreenitasandike ja voorte kamar-lettmullad ning turvasmullad soode serva-aladel. Taimkate on vahelduv ja mitmekesine. Kuusemetsi ning rohumaid kohtab siin väikeste kõlvikutena ning enamasti tasandike servaaladel. Suur-Emajõe suudmest loodes, paiguti ka järve läänekaldal on laialt levinud soometsad, idakalda lõunaosas palumetsad. Suur- Emajõe ülemjooksul ja ka teiste jõgede ümbruses on luha- ja sooniidud. Idakaldas ulatuvad põllustatud alad järveni. Euroopa tasandil on suurimaks loodusväärtuseks haruldased kuivendamata sood, märjad metsad ja poollooduslikud lammikooslused. Kolga-Jaani vald kuulub ühte Eesti enam 9 soostunud piirkonda. Põltsamaa jõe alamjooksu ning Pedja jõe (Pedja jõe osa alates
seetõttu kas palu-, laane- või salumetsade alustaimestikuga. Eristatakse mustika-kõdusoo ja jänesekapsa-kõdusoo kkt. Sood võivad arenguastmest ja kohalikest looduslikest tingimustest sõltuvalt olla kas puudeta (lagesood), hõredate puudega (puissood) või kaetud metsaga (soometsad). Soo ökosüsteemi iseäraks on pidev turba moodustumine ja kuhjumine. Soode üldiseks tunnuseks on enam kui 30 cm paksuse turbakihi olemasolu. Soometsad jagatakse neljaks tüübiks: lodu-, madalsoo-, siirdesoo- ja rabametsad. Lodumetsad sarnanevad kõige vähem soometsadele: turvast on vähe ja see on tugevasti lagunenud. Soostumine toimub toitaineterikastes tingimustes. Veereziim on läbivooluline, kevadel on veeseis kõrge ja täidab madalamad alad. Iseloomulik on mitmekesine mikroreljeef kännumättad ning nende vahelised lohud. Puistus domineerib enamasti sanglepp. Mättavahedes
maapinnale; - intensiivse soostumise tulemusena tekkinud AO horisont; - levik peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eestis. Rohumaadel jussheina kkt., Eesti halvimad mullad. MKT: mustika-karusambla männikud, III-IV boniteet a) Leetunud gleimullad LkG b) Turvastunud leedemullad LG1 Soomullad 23,2% Eestimaast (920000 ha) alaliselt liigniisked alad (esmane põhjus), pinnal > 30 cm turvast; - mineraalainete sisaldus < 50%; - soomullaks on turbamassi pindmine kiht; - põllu- või metsamaj. seisuk. - soometsad, -karjamaad, -põllud; - veega toitumise tüüp: survelise põhjaveega, üleujutusveega, atmosfäärse toitumisega; 1) Madalsood - M 13,8% (harit. 84000 ha e. 8%) 2) Siirdesood - S (3,7%) 3) Rabad - R (5,7%) Turba lagunemisastme määramine: 1) halvasti lagunenud < 20%; 2) keskm. lag 20-40%; 3) hästi lag. > 40%. Turba liik: määratakse taimejäänuste järgi - tarnaturvas, pillirooturvas, turbasamblaturvas jne. - on olulise tähtsusega, sellest sõltub turba keemiline koostis.
Hooldusraie abil ei saada küll suuremat puidukogust puistu küpseks saades, kuid kuna paranevad allesjäänud puude kasvutingimused, nende juurdekasv suureneb siis saavutavad puud varem sihtdiameetri (küpsusläbimõõdu) ja puistu saab varem raieküpseks, lüheneb raiering. 1 2. Puistu liigilise koosseisu reguleerimine Ühes kasvukohas võib sageli koos kasvada mitu erinevat puuliiki. Valikuvõimalused on väiksemad ekstreemsetes kasvukohtades (nõmmemetsad, soometsad, rabastuvad metsad) ja suuremad viljakates kasvukohtades (jänesekapsa, naadi, sinilille,). Liigilise koosseisu kujundamise osas on metsakasvatajal suur valikuvõimalus. Esiteks tuleb otsustada kas kujundada puhtpuistu või segapuistu ja teiseks valida puuliik või -liigid selles puistus. Puhtpuistutel puudub alternatiiv ekstreemsetes kasvukohtades (näiteks männikud kuivadel liivmuldadel või rabas ja sanglepikud lodus). Puhtpuistu eeliseks on lihtsus kultuuride rajamisel, hooldamisel ning
· Eriti populaarsed on just rabamatkad. · Kuna sood on väga õrnad kooslused on mitmel pool rajatud laudradu, need on vajalikud ka turvalisuse seisukohalt kuna mitmetes rabades on liikumine kohati keeruline ning nõuab palju vilumust. · Populaarseks rekreatsiivseks tegevuseks soodes on veel marjade korjamine. Parimad muraka ja jõhvika kasvukohad asuvad siirdesoo ja raba piirialadel 30. Metsatüübid, sobivus rekreatsiooniks · Soometsad, mis kasvavad turbal. Valdavad männikud, esindatud on ka kuusk, kask ja lepp, alustaimestikus mitmed sootaimed: samblad, tarnad, kanarbik, pilliroog, sookail jt. (kokku 23%). Tallamisõrnad kooslused, soo erinevate tüüpide puhul on rekreatiivne väärtus külaltki varieeruv. · Loometsad. Kasvavad vähem kui 30 cm paksuse mullakihiga paepinnasel, samuti klibu- ja rähksel mullal. Puudest domineerib mänd, esineb ka kuuske ja kaske.
kuivendada, mida väetada ja mida om metsakultuuride rajamise eel kasulik ribadena või üleni sügavalt künda. VÄETAMIST vajaksid kõik toitesoolade poolest vaesed ja keskmiselt viletsad mullad (sambliku, kanarbiku, pohla, mustika, sinika, karusambla; samuti kuivendatud madalsoo, siirdesoo, raba, s.h kõdusoometsad, eriti madalamad poniteedid). Soometsi väetatakse ainult pärast kuivendamist. KUIVENDAMIST vajaksid kõik väheliikuva või seisva veega soostunud ja soometsad. Raskesti kuivendatavad on rabad, savimaad(osja, karusambla, osalt mustika) ja need liivamaad, kus on vettpidav nõrgkivikiht(sinika, nõmmraba, osalt kanarbiku ja mustika). Kraavi mõju põhjaveele ulatub sellistes kasvukohtades vaid mõnekümne meetrini. Tõhus kuivendamine nõuab tihedat kraavivõrku. See aga liiga kallis, ei tasu ära. SÜGAV MAAHARIMINE(50-60cm) enne metsakultuuride rajamist on efektiivne nendel liivmuldadel, kus nõrgkivi või tugevasti tihenenud liivakiht
Alati ei ole võimalik ega ka vajalik iseloomustada metsi kasvukohatüübi täpsusega. seepärast on vajalikud ka üldisemad, suuremahulisemad klassifikatsiooniüksused. Arvestades ainult üht metsa oluliselt mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad: Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüsedusena (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) 2) soometsad: Metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Põhjavesi ulatub suuremal osal ajast maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainetesisalduse tõttu madal, enamasti IV-V boniteedi puistud. Kui põhjavesi on hea liikuvusega võib boniteet ulatuda I-III. Klassid omakorda jagunevad tüübirühmadeks. Arumetsade jaotamisel
1. Termini ökoloogia võttis kasutusele saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 – 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest “oikos”, mis tähendab maja või majapidamist ja “logos”, mis tähendab õpetust.Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide, ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega eluslooduses ning inimese ja keskkonna suhteis. Ökoloogia ülesanne on näidata loodusesse sekkumise tagajärgi Ökoloogia on teadus, mis püüab kirjeldada ja seletada elusolendite suhteid keskkonnaga Konkreetse uuritava objekti järgi jagatakse ökoloogia: 1. ...
- Liivikute (sisemaaluited) taimestu Kultuur- ja ruderaaltaimkond ·Kultuur-rohumaad ·Põllud ·Pargid ja aiad ·Õued, teeservad ja prahipaigad ·Karjäärid 4. Metsatüüpide iseloomustus Metsataimkond - Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Metsad hõlmavad Eesti maismaast ~50%. Jaotatakse jämedalt kahte klassi: arumetsad (mullas turbahorisont puudub või selle paksus ei ületa looduslikus olekus 30 cm ning kuivendatult 25 cm) ning soometsad (turbakihi paksus üle 30 cm, kuivendatult üle 25 cm). 5 Arumetsade hulgas eristatakse soostunud metsi, kus turvast leidub laiguti või kuni 30 cm paksuse kihina. Loometsad kasvavad õhukesel huumusrikkal karbonaatsel mullal, mis on kujunenud paealadel või pae murenemisel tekkinud rähal. Põua ajal kuivab selline muld kergesti läbi, kuid kevadel võivad mullad olla liigniisked. Puurinne on hõre,
Siirdesoo on mitmekesise taimestikuga üleminekufaas soode arengus, mida iseloomustab mätlik mikroreljeef. Mätaste peal esineb juba turbasammal ja mitmed teised rabale iseloomlikud liigid. Mätaste vahel võib leida aga madalsoole tüüpilisi taimeliike. Kuna turbakiht on juba küllaltki paks ja põhjavee kättesaadavus taimedele on raskendatud, siis on siirdesoo oluliselt vähemviljakas kui madalsoo. 30.Metsatüübid, sobivus rekreatsiooniks Soometsad, mis kasvavad turbal. Valdavad männikud, esindatud on ka kuusk, kask ja lepp, alustaimestikus mitmed sootaimed: samblad, tarnad, kanarbik, pilliroog, sookail jt. Tallamisõrnad kooslused, soo erinevate tüüpide puhul on rekreatiivne väärtus külaltki varieeruv. Loometsad. Kasvavad vähem kui 30 cm paksuse mullakihiga paepinnasel, samuti klibu- ja rähksel mullal. Puudest domineerib mänd, esineb ka kuuske ja kaske. Alustaimestikus domineerivad leesikas ja metskastik
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Suur- konnakotkas Keskkonnakaitse poliitika probleemülesanne Keskkonnakaitse poliitika ja korraldus 17.04.2015 Juhendaja: … Sisukord Table of Contents Sissejuhatus....................................................................................................... 3 1. Suur- konnakotkas.......................................................................................... 4 1.1 Kirjeldus.................................................................................................... 4 1.2 Toitumine................................................................................................... 4 1.3 Levik ja arvukus........................................................................................ 5 1.4 Elupaik.............................................................
(õhusaaste). puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 Eestis palju suute mõõtmetega puid: "Täri pärn" cm tüsedusena (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) Saaremaal (überm. 6,5 m), "Pühapärn" 2) soometsad: Hiiumaal (5,6 m) jt. Rida vorme, milliseid metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on eristatakse võra kuju, värvuse jm. järgi. üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Põhjavesi ulatub suuremal osal ajast maapinna madal - IV-V bon. Esinevad enamasti leedemullad Alustaimestikus on tüüpilise pohla alaga võrreldes
Põllumajandus on märgalasid mõjutanud pikka aega. Kui maaharimise algusaegadel oli selle mõju soodele väike, siis hilisem intensiivpõllundus kujunes märgalade kuivendamise peamiseks mootoriks, põllumajanduse kemiseerimine on aga põhjustanud nende reostumise. Põllumajanduse praegune taandareng küll vähendab survet märgaladele, kuid samal ajal kasvavad kinni pärandkooslused. Metsanduse huvid on sageli suunatud märgalade kuivendamisele. Soometsad on küll olulised bioloogilise mitmekesisuse hoidjad, kuid viletsad puidutootjad. Ning metsa hooldus- ja raietööd nendes pole just kerged. Seetõttu on viimastel sajanditel järjest enam märgi metsi kuivendatud ja sama huvi pole kadunud tänini. Kuid kraavitamisest saadav tulu pole tihti katnud isegi tehtud kulutusi, rääkimata looduse mitmekesisusele tekitatud kahju õigustamisest. Seetõttu on huvi metsakuivenduse vastu mõnevõrra vähenenud, mis on vähendanud ka vastuolu looduskaitsega
a. turvastunud leedemullad LG1 · välja kujunenud karbonaadivaesetel kergetel lähtekivimitel (liivadel, sl) LkG muldade edasisel soostumisel metsade all, põhjavesi valdavalt Soomullad FAO - Histosols 23,2% Eestimaast M 13,8% madalsoo S 3,7% siirdesoo R 5,7% rabasoo Madalsoo · alaliselt liigniisked alad (pinnal >30 cm turvast · mineraalainete sisaldus <50% · soomullaks on turbamassi pindmine kiht · põllu või metsa majandusseisukohalt soometsad,-karjamaad,-põllud · veega toitumise tüüp, survelise põhjaveega, üleujutusveega, atmosfäärse toitumisega · teke: 1) mineraalmuldade LG1(-S-R) või G1(-M) soostumisel (turvastumisel) 2) veekogude kinnikasvamisel (laugjad madalaveelised veekogud põhjast, sügavad veekogud R) Jaotus: 1) väga õhuke, õhuke, sügav M' < 0,5m, M'' - 0,5-1m, M''' >1m, M1 halvasti lagunenud, M2 - keskmiselt lagunenud jne
Alati ei ole võimalik ega ka vajalik iseloomustada metsi kasvukohatüübi täpsusega. Seepärast on vajalikud ka üldisemad, suuremahulisemad klassifikatsiooniüksused. Arvestades ainult üht metsa olulisemalt mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) 2) soometsad metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Põhjavesi ulatub suuremal osal ajast maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainetesisalduse tõttu madal. Enamasti IV-V boniteet. Kui põhjavesi on hea liikuvusega võib esineda ka I-III bon. Klassid jagunevad tüübirühmadeks. Arumetsade jaotamisel tüübirühmadesse on
lähtekivimitel (liivadel, sl) LkG muldade edasisel soostumisel metsade all, põhjavesi valdavalt Soomullad FAO - Histosols 23,2% Eestimaast M - 13,8% madalsoo S - 3,7% siirdesoo R - 5,7% rabasoo Madalsoo · alaliselt liigniisked alad (pinnal >30 cm turvast · mineraalainete sisaldus <50% · soomullaks on turbamassi pindmine kiht · põllu või metsa majandusseisukohalt - soometsad,-karjamaad,-põllud · veega toitumise tüüp, survelise põhjaveega, üleujutusveega, atmosfäärse toitumisega · teke: 1) mineraalmuldade LG1(-S-R) või G1(-M) soostumisel (turvastumisel) 2) veekogude kinnikasvamisel (laugjad madalaveelised
Eesti metsade praegune mitmekesisus ei ole mitte ainuüksi ökoloogiliste protsesside ja liikide ning ökosüsteemide dünaamiliste muutuste, vaid ka varasema inimtegevus ja mõjude tulemus (14). Eestis ei ole ürgmetsi. Tänu 3000 aasta pikkusele märkimisväärsele inimmõjule on enam kui 95% Eesti metsadest sekundaarsed kooslused. On metsakooslusi, mida ei peeta enam looduslikeks ja nende päritolu uurimine viib enamasti inimtekkeliste häiringuteni. Kõige vähem on mõjutatud raba- ja soometsad, mis on raskesti ligipääsetavad või pole puidutoodangu seisukohast väärtuslikud. Looduslikult arenenud põlismetsi võib Eestis leida vaid väikestel pindalade kuni 500 ha ulatuses (0,02% kogu metsa pindalast). Vähese inimmõjuga loodusmetsad hõlmavad kuni 2,5% metsade kogupindalast (60 000 ha). Paljud neist metsadest on kaitse all kas kaitsealadel või vääriselupaikadena (umbes 1,2% metsade pindalast (5)). Eestis on ka
ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED..................................................................................