Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"interaktsioonid" - 159 õppematerjali

interaktsioonid on mõjutatud mitmete tegurite poolt: isikust tulenevad (nt. minapilt, tõlgendamise stiil), isikuvälised mõjud (nt. teise inimese käitumine), keskkondilikud • Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhtlemine on sotsiaalne tegevus, millesse suhtlejad toovad kaasa enda isiksusliku eripära, senise elukogemuse, soovid, eesmärgid, kujunenud väärtused ja omaksvõetud normid.
thumbnail
17
ppt

Energia

toimub vabalt etteantud kontsentratsioonide juures Vabaenergia arvutamine Glükoos-6-fosfaadi (G6P) isomerisatsioon fruktoos-6-fosfaadiks (F6P) G6P F6P Gº = 1,7 kJ/mol K = e -Gº/RT = e -((1700 J/ mol /(8,314 J /K mol 298K)) = 0,504 = ([F6P]/[G6P])eq K = f[F6P]/(1- f[F6P]) = 0,504 leiame, et tasakaaluolekus on F6P osakaal, f[F6P] = 0,335 (33,5%) ja G6P osakaal, f[G6P] = 0,665 (66,5%) G = Gº + RT ln([F6P]/[G6P]) G = Gº + RT ln(f[F6P] /1- f[F6P]) Molekulidevahelised interaktsioonid Kovalentne side Kovalentse sideme puhul on kahel aatomil on ühine elektronpaar Kovalentsed sidemed on: tugevad suunalised kindla pikkusega Näiteks H3C-CH3 sideme energia on 368 kJ/mol Vastab energiahulgale, mis kulub ühe mooli vastavate sidemete lõhkumiseks radikaalide moodustumisega H3C-CH3 H3C + CH3 Võrdluseks, toatemperatuurile (25º C ehk 298 K) vastav soojusliikumise energia on kõigest: E = RT = 298(K) 8,314 (J K-1mol-1 ) = 2478 J mol-1 ehk ligikaudu 2,5 kJ mol-1.

Keemia → Keemia alused
21 allalaadimist
thumbnail
3
docx

VESI, vesilahused

· Jäik struktuur teeb vee molekuli polaarseks · Võime moodustada neli H-sidet molekuli kohta · Vee molekul on tugeval polariseerunud, O-H side on 33% ioonsusega. · H-sideme doonor ja akseptor · Mitte tetraeedrilised sideme-nurgad · Jää: 4 H-sidet 1 vee molekuli kohta, sideme eluiga ca 10 mikrosekundit · Vesi: 2,3 H-sidet 1 vee molekuli kohta, sideme eluiga ca 10 pikosekundit 2. Vesi kui lahusti ­ ioonide hüdratatsioon, hüdrofoobsed interaktsioonid vesi-keskkonnas ja entroopia muut. Millised on amfifiilsed molekulid ja kuidas nad käituvad vees? · Elektrolüüdi ioonid on vees alati hüdraatunud olekus ning ümbritsetud hüdraatkestaga. o Positiivse laenguga ioone ümbritsevad vee osaliselt negatiivse laenguga hapniku aatomid. o Negatiivse laenguga ioone ümbritsevad vee osaliselt positiivse laenguga vesiniku aatomid

Bioloogia → Üldbioloogia
76 allalaadimist
thumbnail
32
ppt

Suhtlemispsühholoogia: suhted, mina-kontseptsioon

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KKullasepp Suhtlemine ja suhe ? Suhtlemine on protsess (dünaamiline), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikus). Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) Käitumisel arvestatakse teise isiku käitumisega Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt eesmärgid) Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioonid ja suhted on mõjutatud mitmete

Psühholoogia → Suhtlemispsühholoogia
14 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Valkude ruumilised struktuurid

nende liitmine kaksiksideme juurde 5 Isomeraasid Rühmade ülekanne molekuli piires, isomeersete vormide teke 6 Ligaasid Uute kovalentsete sidemete (C-C, C-S, C-O, C-N) moodustamine kondensatsiooni teel 3. ES kompleks ja selle formeerumist kirjeldavad molekulaarsed mudelid. E ja S vahelised interaktsioonid. ES kompleks on kompleks, mis vahepeal tekib, et alandada aktivatsiooni barjääri (?) ja temast võib tekkida produkt ja vaba endsüüm või moodustuda taas vana ensüüm ja substraat. E+S ES E+P ES kompleksi formeerumist ehk moodustumist kirjeldavad mudelid -lukk-võti mudel, kus substraat peab olema täpselt ensüümile sobiliku kujuga ja indutseeritud sobivus, kus ensüüm võtab vastavalt substraadi kujule kuju (sellega seletatakse siirdeseisundi fenomeni) .

Bioloogia → Üldbioloogia
50 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Rakk, rakuehitus

1. Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Molekulaarne hierarhia rakus ja struktuuriline hierarhia eluslooduses. Keemiliste reaktsioonide põhitüübid rakkudes. C, H, N, O + P, S. Valgud, RNA, DNA, polüsahhariidid, lipiidid. 2. Sidemed biomolekulides ­ kovalentse sideme parameetrid, sidemeenergia. Nõrgad sidemed ja interaktsioonid ­ nende iseloomustus, roll biomolekulides (NB! vesinikside!). Sidemed biomolekulides ­ kovalentse sideme parameetrid Kovalentne side teeb sobivaks "elumolekulid" H, O, C ja N, sest neid iseloomustab võime moodustada kovalentseid sidemeid elektronpaari jagamise teel. C-C sidemel on 4 erinevat ehituse varianti biomolekulides ­ lineaarne alifaatne (ilus sirge ahelake), tsükliline (ahelast tekkinud on süsinikuring), hargnenud (ahela küljes

Bioloogia → Üldbioloogia
91 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Molekulaar - ja rakubioloogia I kontrolltöö kordamisküsimused

pööre Valkude järjestuses eristatakse N- ja C- terminust (vaba aminorühm ja karboksüülrühm). Valk kasvab alati N-terminusest C-terminusse. 4. Kuidas on defineeritud peptiidid ja valgud? Peptiid – aminohappejärjestus, millel puudub selgelt defineeritud kolmemõõtmeline struktuur, enamasti lühikesed ahelad (<100 aminohappe) Valk – polüpeptiidahel, millel on kindel kõrgemat järku struktuur (ja bioloogiline funktsioon), sageli kvaternaarstruktuur 5 Valgu struktuuritasemed, interaktsioonid, mis stabiliseerivad struktuure Valkude funktsionaalsus on tagatud nende kolmemõõtmelise struktuuriga- konformatsiooniga-, mis omakorda tuleneb valkude aminohappelisest järjestusest. Aminohapete kõrvalahelate erinevad omadused tingivad nende erinevad konformatsioonid vesilahustes. Valgu struktuur määrab tema bioloogilise aktiivsuse (funktsiooni). Valgu AH järjestus on igale valgule omane unikaalne tunnus. See on kodeeritud vastava DNA lõigu ehk geeni nukleotiidide järjestusega

Bioloogia → Molekulaar - ja rakubioloogia...
60 allalaadimist
thumbnail
37
ppt

Valkude ruumiline struktuur

3. Tertsiaarne struktuur Polüpeptiidi kui terviku ruumiline struktuur 4. Kvaternaarne struktuur subühikute ruumiline organisatsioon Valgu ruumilise struktuuri määravad: heeliks leht SEKUNDAARSTRUKTUURID DOMEENID ehk SUPERSEKUNDAARSTR · peaahela ja kõrvalahela lubatud konformatsioonid · struktuuri stabiliseerivad interaktsioonid ·Hsidemed ·Ioonsed sidemed ·Hüdrofoobne interaktsioon KVATERNAARSTRUKTUUR KVATERNAARSTRUKTUUR ·Kovalentsed sidemed TERTSIAARSTRUKTUUR Hemoglobiini ahel 4 hemoglobiini ahelat moodustavad ja tubuliini

Keemia → Keemia alused
46 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Keemia alused KT1

2x kaugemal on interaktsioon 4x nõrgem. Dipool-dipool ­ tahkises, mis koosneb dipoolmomenti omavatest molekulidest, on nende orientatsioon selline, et dipoolide erinimelised otsad oleksid võimalikult lähestikku. Sellise paigutuse korral on dipoolidevahelise interaktsiooni energia maksimaalne. Mida polaarsem seda suurem interaaktsioon. 2x kaugemal interaktsioon 8x nõrgem. Gaasifaasis ja ka vedelas faasis molekulid liiguvad (pöörlevad) üksteise suhtes. Selle tulemusena on ka dipool-dipool interaktsioonid veelgi nõrgemad: osa ajast on dipoolid orienteeritud ebasoodsalt. 2x eemal 64x nõrgem. Dipool-indutseeritud ­ polaarne molekul indutseerib mittepolaarset molekuli. Vesinikside ­ koosneb H aatomist kahe väikeste mõõtmete ja suure elektronegatiivsusega aatomi vahel, millest vähemalt ühel peab olema ka vaba elektronipaar. Londoni jõud ­ kõigi molekulide vahel, ka mittepolaarsete molekulide vahel. 37

Keemia → Keemia alused
39 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Suhtlemispsühholoogia kokkuvõte/kordamine

● väitlemine- jälle hakkab pihta, mida ma sulle rääkinud olen... ● õigustamine ● teema vahetamine ● takkakiitmine ● unelemine ● sõelumine PSEUDOKUULAMINE- KUULAB AGA EI KUULE!!! Suhtlemine- protsess, mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest Suhe- kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutataud tulevikuootuste poolt. -afektiivne -kognitiive -käitumuslik komponent -sotsiaalne kontekst Interaktsioonide ja suhete mõjutajad: ● iskuga seotud tegurid (hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) ● suhtlemispartner

Psühholoogia → Suhtlemispsühholoogia
118 allalaadimist
thumbnail
22
pdf

Valgud, jaotus ja struktuur

Primaarne struktuur- aminohappeline järjestus Sekundaarne struktuur- aminohappejääkide stabiilne kolmemõõtmeline struktuur Tertsiaarne struktuur- kogu valgu kolmemõõtmeline struktuur Kvaternaarne struktuur- kahe või enama subühiku ehk alaühiku asend ruumis Saperonid Tugivalgud Valgu funktsioonid Kolmedimensioonilise struktuur Ühedimensiooniline järjestus Ligand Ensüümid Kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid Interaktsioonid Valgusüntees Mitmeasteline protsess Ribosoomid Valkude eraldamise meetodid Väljasoolamine ­ erinevad valgud sadestuvad erineva soolakontsentratsiooni juures Dialüüs ­ eraldamine läbi poolläbilaskva membraani Geelfiltratsioonkromatograafia ­ suuremate ja väiksemate molekulide erinev liikuvus läbi geeli Ioonivahetuskromatograafia ­ laenguga valkude seondumine kolonni Afiinsuskromatograafia ­ valkude afiinsus spetsiifiliste keemiliste rühmade suhtes

Keemia → Keemia
6 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Küsimused gaaside ja molekulaarkineetilise teooria kohta

­ Osakestevaheline toime puudub ­ Osakestel puudub omaruumala 2) Millised väited on õiged ideaalgaasi kohta? (a) osakestel puudub omaruumala (b) osakeste vahel puudub vastastikune toime (täpsemalt van der Waalsi toimed) (c) osakestevahelised põrked on elastsed (d) kui gaasi T =0, siis V = 0 (e) Ideaalgaasi tihedus sõltub gaasi molaarmassist. 3) Mida tähendab termin "osakestevahelised interaktsioonid ehk toimed"? (vali õiged) (a) osakeste vahel mõjuvad Van der Waalsi jõud 4) Paranda järgmised väited: (a) Kindla koguse ja temperatuuriga gaasi ruumala ja rõhu korrutis on konstantne. (b) Kui konstansel temperatuuril ühe mooli ideaalgaasi ruumala vähendada 2 korda, siis summaarne gaasi molekulide poolt anuma seintele avaldatav rõhk kasvab 2 korda.

Keemia → Füüsikaline keemia
27 allalaadimist
thumbnail
46
ppt

Valgu struktuur

Hemaglutiniini primaar ja sekundaarstruktuur Terstiaarstruktuur Valgu tertsiaarstruktuur kirjeldab, kuidas paiknevad ruumiliselt polümeeri erinevad osad (heeliksid ja voldikud). Interaktsioonid, mis stabiliseerivad valkude kõrgemad struktuurid Vesiniksidemed polaarne interaktsioon, kus elektropositiivne H on jagatud kahe elektronegatiivse aatomi vahel (0,30nm) Ioonsidemed elektrostaatilised interaktsioon erilaenguliste aatomite vahel (0,25nm) Van der Waals interaktsioonid kahe kõrvutipaikneva aatomi elektronpilve fluktuatsioonidest tulenev jõud (0,35nm) Hüdrofoobne interaktsioon kahe hüdrofoobse kõrvalahela vahel Disulfiidsidemed kovalentsed sidemed Cys vahel Hemaglutiniini tertsiaar ja kvaternaarstruktuur Sekundaaarstruktuurid kombineeruvad sageli regulaaarseteks kombinatsioonideks- struktuurimotiivid' Domään- struktuuriliselt terviklik

Meditsiin → Molekulaardiagnostika
60 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Sotsioloogia põhimõisted

1. Reaktsioon lahendamist vajavale väliskeskkonna situatsioonile 2. Tavaline harjumuspärane tegevus 3. Tegevuste jada või sotsiaalne tegevus, millel on eesmärgid 4. Elueesmärkide realiseerimine tegelikkuses Sotsiaalselt kujundatud käitumine on valdavalt õpitud, kõik see, mida indiviid ühiskonnast mõjutatuna omandab. Sotsiaalselt orienteeritud käitumine on suunatud isiksuse eksistentsile ja orienteeritud teiste käitumisele, realiseerudes seega interaktsioonid vastastikmõjus. Sotsiaalne suhe on kestev seos koosluste ja inimeste vahel ning tuleneb nende kestvast ühistegevusest. Suhte struktuuri kolm element: 1. Kognitiivne veendumused ja ideed 2. Emotsionaalne väärtused ja emotsioonid 3. Käitumuslikkalduvus tegudele Sotsiaalne struktuur on sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus.

Sotsioloogia → Sotsioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elementaarosakesete füüsika

Ande Andekas-Lammutaja Füüsika ­ Elementaarosakesete füüsika Vastastikmõjud e. interaktsioonid on jõud, mis osakeste vahel valitsevad. Jagunevad gravitatsioonijõuks (kõige nõrgem, toimib kõigi osakeste vahel vastavalt massile, on nii nõrk, et üksikute osade juures pole tema toimet võimalik mõõta, mõjub kuitahes kaugele ning alati tõmbavalt), elektromagnetiliseks jõuks (omane kõigile elektriliselt laetud osakestele), tugevaks vastastikmõjuks (hoiab

Füüsika → Füüsika
127 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Suhtlemispsühholoogia

Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine - protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikku suunatud). Suhe ­ kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt.

Psühholoogia → Suhtlemispsühholoogia
38 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Molekulaar- ja rakubioloogia KT I kordamisküsimused

Kvaternaarstruktuur on viis kuidas monomeersed subühikud on omavahel ühendatud multimeerseks valgu molekuliks. Interaktsioonid, mis stabilisserivad kõrgemaid struktuuritasemeid: Vesiniksidemed ­ polaarne interaktsioon, kus elektropositiivne H on jagatud kahe elektronegatiivse aatomi vahel (0,30nm) Ioonsidemed ­ elektrostaatilised interaktsioon erilaenguliste aatomite vahel (0,25nm) Van der Waals interaktsioonid ­ kahe kõrvutipaikneva aatomi elektronpilve fluktuatsioonidest tulenev jõud (0,35nm) Hüdrofoobne interaktsioon ­ kahe hüdrofoobse kõrvalahela vahel Disulfiidsidemed ­ kovalentsed sidemed Cys vahel 4. -heeliks ja sheet, amfipaatsed heeliksid, paraleelsed ja antiparaleelsed lehed -heeliks ­ üldlevinud valkude sekundaarstruktuurielement; stabiliseeritud lähestikku asuvate aminohappejääkide

Bioloogia → Molekulaar - ja rakubioloogia...
225 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Viirus-rakk interaktsioon

Viirus-rakk interaktsiooni tüübid Tsütotsiidne (tsütolüütiline, tsütopaatiline) Mittetsütotsiidne (atsütopaatiline) Transformatsioon (rakkude vohamine) Produktiivne viirusinfektsioon ­ rakus toimub viiruste produktsioon ja uute viiruste liberisatsioon, mis põhjustab peremeesrakkudes muutusi (raku hävimine). Abortiivne viirusinfektsioon ( mitteproduktiivne) ­ katkenud, mittearenenud infektsioonid. Kõik abortiivsed viirus-rakk interaktsioonid on seotud latentsete ja persistentsete infektsioonidega. Latentsus ­ (peidus olema, varjatud olema) peitumus, haigustunnusteta olek. Persistentne ­ säiliv, katkestamatu, visa, persisteeruv. Tsütotsiidsed muutused viirusega infitseeritud rakus Tsütopaatilised viirused hävitavad raku, milles nad paljunevad. Selle tulemusena tekkinud raku kahjustusi nimetatakse tsütopaatiliseks efektiks (TPE).

Meditsiin → Arstiteadus
4 allalaadimist
thumbnail
32
ppt

Nukleiinhapped

sekundaarstruktuur on üheks murrangulisemaks avastuseks bioloogias Heeliksit stabiliseerivad: Lämmastikaluste vahelised spetsiifilised vesiniksidemed Kohakuti asetsevate lämmastikaluste vahelised van der Waalsi interaktsioonid Seletas ära empiirilise Chargaffi reegli: enamiku organismide DNA sisaldab võrdsel hulgas A ja T ning G ja C nukleotiide DNA kaksikheeliksi kujuline struktuur seletas ära geneetilise informatsiooni kopeerimise mehhanismi Watson ja Crick 1953 aastal ajakirjas Nature: "It has not escaped our notice that

Keemia → Keemia alused
52 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Valkude iseloomustus ja bioloogiline roll

VALKUDE ISELOOMUSTUS JA BIOLOOGILINE ROLL. PRIMAARSTRUKTUUR. 1. Üldine iseloomustus ­ molekulide suurus, makrostruktuur, mono- ja oligomeerse valgu mõiste. Molekulide suurus- Valkude suurused on väga varieeruvad. Näiteks insuliini kahes ahaelas kokku on 51 jääki aga glutaminsüntetaasis 468. Molekulmass 5733Da ­ 60000Da. Valkude polüpeptiidide ahelate pikkus on tavaliselt 100-2000 aminohappe jääki kuid on ka väga suuri erandeid näiteks: inimese südame lihase valgus 26926 aminohappe jääki. Makrostruktuur- Monomeerse valgu mõiste- On valgud mis koosnevad ühest polüpeptiid ahelast. Oligomeerse valgu mõiste- On valgud mis koosnevad rohkem kui ühest polüpeptiid ahelast. 2. Valkude arhitektuur - konfiguratsiooni ja konformatsiooni mõisted, kolme(nelja) struktuuritaseme iseloomustus ja kirjeldus. Primaarstruktuuri mõiste ja ise-loomustus. Konfiguratsioon- On valgu struktuuri muutumine lõhkudes olemasolevad kovalentsed sidemed ja luua nendest ...

Bioloogia → Üldbioloogia
73 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Geneetika

Mikroskoopiliselt vaadeldavate kromosoomide erivormideks on lambihari- ja polüteensed kromosoomid. 2) sageli nim. kromosoomiks ka prokarüootide ja rakuorganellide (mitokondrite, kloroplastide) genoomi (e. genofoori), mille moodustab üks rõngasjas DNA-molekul ning millel ei ole kromatiinset püsiühendust valkudega (histoonid puuduvad). Polügeensus -- 1) üldisemas tähenduses: tunnuse determineeritus mitme geeni koostoimest, kusjuures geenitoimete vahel võivad olla erinevad interaktsioonid. 2) kitsamas tähenduses: polümeersus. Retsessiivsus - ühe tunnuse varjuvus tunnusepaaris heterosügootse genotüübi puhul; tunnuse (sh. defekti, haiguse) avaldumine ainult homosügootsuse (aa) korral. Retsessiivsus on dominantsuse vastandnähtus. Dominantsus -- domineerimine, ühe tunnuse prevaleerumine tunnusepaaris teise üle; heterosügootse genotüübi (Aa) avaldumine samamoodi dominantse homosügootse genotüübiga (AA); selliselt prevaleerivat tunnust nim. dominantseks

Bioloogia → Bioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Geeni ekspressiooni regulatsioon

milline on nende roll? 3, seovad NTP-d 12. Transkriptsioonifaktorid on DNA-le seonduvad valgud, mis on vajalikud (millele? milleks?) transkriptsiooni äratundmisele ja initseerumisele. 13. Kuidas / mille abil toimub transkriptsiooni reguleerimine a) prokarüootsetes rakkudes - ,,juuksenõela mehhanism", operonide abil b) eukrüootsetes rakkudes - positiivse regulatsiooni mehhanismi abil ehk iga geen vajab aktiveermist 14. Millised jõud / interaktsioonid võivad siduda transkriptsiooni regulatsioonis osalevaid valgumolekule DNA-ga? Need valgud tunnevad ära ja initsieerivad transkriptsiooni spetsiifilise promootorjärjestuste juures. See toimub tänu hübrofoobsetele interaktsioonidele.

Keemia → Biokeemia
117 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Biokeemia spikker I osa

Bioloogiliselt tähtsaimad biopolümeerid on nukleiinhapped ja valgud.Nukleiinhapped koosnevad nukleotiididest ja valgud aminohapetest.Nukleiinhapete bioloogiline funktsioon: DNA-päriliku informatsiooni säilitav aine elusorganismis.RNA-pärilikku informatsiooni realiseerimine.rRNA-seostub valkudega kompleksideks- ribosoomideks.ribosoomides viiakse läbi valgu süntees.mRNA-kannab geneetilist informatsiooni DNAlt ribosoomidele.tRNA- toimetab aminohappeid ribosoomidesse.VALKUDE struktuurid: Primaarstruktuur-aminohapete järjestus polüpeptiitides.Struktuuri aluseks on kovalentsed peptiidsidemed aminohappejääkide vahel. Sekundaarstruktuur- polüpeptiidiahela teatud lõikude konformatsioon.Fikseeritud vesiniksidemetega, mis tekivad peptiidsideme koostisesse kuulvate H ja O aatomite vahele. Sekundaarstruktuuri põhivürmideks on alfa-heeliks ja beeta- leht.Tertsiaalstruktuur- kogu valgumolekuli iseloomustav 3D struktuur.Struktuur tekib polüpeptiidiahel...

Keemia → Biokeemia
78 allalaadimist
thumbnail
26
pptx

Kantserogeenid põhjavees

cancer OR carcinoma  32122 vastet, neist 17723 artiklit  Mitchell E.; Frisbie S.; Sarkar B. (2011). Exposure to multiple metals from groundwater—a global crisis: Geology, climate change, health effects, testing, and mitigation. - Metallomics., 9, 874-908. [Online] doi: 10.1039/C1MT00052G (11.04.2013)  Põhjavees loomulikult eksisteerivate toksiliste metallide levimus. Nende keemilised, biokeemilised ja füsioloogilised interaktsioonid.  Analüütilised katsemeetodid proovide jaoks, mis sisaldavad mitut metalli. OTSING  Scopus – andis pealkirjast saadud märksõnadega spetsiifilisemad tulemused, kui muude märksõnadega.  Patania, F., Lo Nigro, S., Nocera, F. (2001). Health risk by radon in drinking and sanitary water: Assessment and control techniques. - Environmental Health Risk, Cardiff, Wales, September 2012-September 2012: First

Keemia → Keemiainformaatika
3 allalaadimist
thumbnail
6
docx

ANTIKOAGULANDID JA ANTIAGREGANDID

 Seedetraktis kaudu (NB!  K-vitamiin – toit. annustamine. toime puudub. Neerupuudulikkus?)  Kõhulahtisus – PUUDUSED:  Annust kohandada düsbakterioos.  Ohutusandmete vastavalt  Interaktsioonid toidu mõõdukas hulk. KÕRVALTOIMED: ja ravimitega. analüüsidele.  Kasu/riski suhe  Verejooks  INR saavutamiseks  Trombotsptopeenia – risk kaasuvate

Meditsiin → Farmakoloogia
67 allalaadimist
thumbnail
38
pptx

Mõjustamine

Mõjustamine Allikad: McKay, Davis ja Fanning “Suhtlemisoskused” Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Cacioppo, T. J. & William, P. (2008). Loneliness. Human nature and need for social connection. W.W Norton & Company Sotsiaalne mõju Interaktsioonid inimeste vahel ja sotsiaalse elu korraldamine Mõjustamine – protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine Teiste indiviidide poolt esile kutsutud muutused käitumises jne (vt eelmine definitsioon) Mõjustamine annab võimaluse kontrollida, suunata teisi ja iseenda elu (luuakse sobiv keskkond) Inimene - sotsiaalne loom -> Valmisolek ja kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud – psühholoogilised vajadused (teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse...

Psühholoogia → Psühholoogia
17 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Keemia alused: Termodünaamika

keemistemperatuuri. Millest lähtudes saab ennustada aine lenduvust? ­ Aururõhk on defineeritud kui vedeliku või tahkisega tasakaalus oleva auru poolt avaldatav rõhk. lnP2/P1=(H0aur/R)*(1/T1-1/T2) Mida tugevamad on jõud molekulide vahel, seda väiksem on vedeliku lenduvus. Lenduvuse prognoosimisel tuleks arvesse võtta: 1)vesiniksidemed; 2)dipool-dipool interaktsioonid; 3)dispersiooni (Londoni) jõud ­ mida rohkem elektrone, seda tugevamad on interaktsioonid. 40. Selgitage keemise, külmumise ja sulamise olemust. ­ Temperatuuri tõustes vedeliku aururõhk samuti tõuseb, kuni saab võrdseks atmosfääriga ja aurustumine hakkab toimuma kogu lahuse ulatuses ­ vedelik hakkab keema. Külmumisel väheneb vedeliku molekulide energia tasemini, mil nad enam liikuda ei saa ja toimub aine üleminek tahkesse faasi. Külmumistemp on temp, mille juures tahke aine ja vedelik on tasakaalus ning varieerub sõltuvalt rõhust. Sulamine on

Keemia → Keemia alused
14 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Suhtlemispsühholoogia

Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine – protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest jne. Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; on mõjutatud tulevikuootuste poolt. ● Üksteisevaheline mõjustamine, tajumine. ● Kaugsuhe – kui interaktsioonid on püsivad siis on see siiski suhe, mis sest kui igapäevaselt kokkupuudet pole. Paarisuhe/sõprussuhe – omavaheliselt paika pandud normid (mis on ok, mis mitte; millist käitumist oodatakse). Kui töökaaslasega, kellega jagatakse tööruumi siis võib tekkida ka sõprussuhte-laadi asi, kuid see võib viia rollide konfliktini. Suhtlemisel kannab vahepeal hääletoon suuremat osa kui sõnum ise. Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word.

Psühholoogia → Suhtlemispsühholoogia
10 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Parasitoloogia ja invasioonihaiguste kursus

amensalism (kr. a -- eitus + ld. mensa -- laud). Antagonistlik interaktsioon, mille korral üks liik pärsib teist ilma kahjuliku vastumõjuta. antagonistlike suhete evolutsioon (antagonistlik; ld. evolutio -- lahtiveeretamine). Looduslik valik püüab vähendada populatsioonide vaheliste antagonistlike interaktsioonide intensiivsust. Ökosüsteemi liikide sünkroonses evolutsioonis ja ökosüsteemi stabiilse seisundi puhul nõrgenevad aja jooksul väga ägedad antagonistlikud interaktsioonid. Kui seda mingil põhjusel ei juhtu, siia hävivad peremehe või saaklooma populatsioonid, mis tingib ka parasiidi või episiidi ehk röövlooma populatsiooni hävimise või sunnib neid üle minema teistele peremeesliikidele või toitumisele teistest saakloomadest. Evolutsiooniliselt "vanad" parasiidid ja röövloomad, kelle suhted 2 partneriga on pika aja jooksul sobitunud ja kohastunud, on looduslikes tingimustes

Meditsiin → Meditsiin
2 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Tarkvaratehnika konspekt ja kordamisküsumused 2016-2017

Interaktsioonide disain –Milliseid teateid süsteem vahetab enda ja kasutajaga? jadadiagramm - minu definitsioon – näitab ajateljel, kuidas süsteemi osasd omavahel suhtlevad Struktuuri disain – millist informatsiooni tuleb süsteemis esitada? detailne klassidiagramm – klassid koos väljade ja meetoditega käitumise disain – olekudiagrammid – algus ja lõpp-punktiga olekud, vahepeal aga on kommentaarid seisundi kohta Vaatepunkti aspekt Abstraktsioonit Interaktsioonid Struktuur Käitumine ase Analüüs Kasutusjuhtude Kontekstidiagramm Eesmärgimudeli diagrammid, id, d, kasutusjuhtude klassidiagrammid tegevusdiagramm tabelid id, kasutuslood Disain Jadadiagrammi Detailsed klassi- Olekudiagrammi d diagrammid d Platvormist Kasutajaliidese Andmemudelid Detailsed

Informaatika → Tarkvaratehnika
46 allalaadimist
thumbnail
34
docx

BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

Lipiidid on võimelised moodustama suuri struktuure, kuid seal on monomeerid ühendatud omavahel nõrkade jõududega. Süsivesikud ehk karbohüdraadid on lineaarsed või hargnevad biopolümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidid. Nendest tekivad polüsahhariidid, mis on seotud glükosiidsidemetega. Olulised energiaallikad, kuid osalevad ka äratundmisprotsessides rakk-rakk interaktsioonides. 2. Sidemed biomolekulides ­ kovalentse sideme parameetrid, sidemeenergia. Nõrgad sidemed ja interaktsioonid ­ iseloomustus, roll biomolekulides. Biomolekulide vahel on kas kovalentsed sidemed või nõrgad vastasmõjud. Kuna kovalentse sideme tugevus on pöördvõrdeline seda moodustavate aatomite massidega, on H, O, C ja N aatomite vahel moodustuvad sidemed tugevaimad kõikide tuntud kovalentsete sidemete seas. Nõrgad vastasmõjud jagunevad: 1. Van der Waalsi vastasmõjud 2. Vesiniksidemed

Keemia → Biokeemia
34 allalaadimist
thumbnail
48
pdf

Biokeemia I test

o C-C sideme teke või katkemine o Funktsionaalsete rühmade ümberpaigutumine ühe või enama süsinikuaatomi ümber o Molekulide kondenseerumine (kaasneb vee eraldumine) LIISI KINK 3 BIOKEEMIA test I 2. Sidemed biomolekulides ­ kovalentse sideme parameetrid, sidemeenergia. Nõrgad sidemed ja interaktsioonid ­ iseloomustus, roll biomolekulides (NB! Vesinikside!). Kovalentne side Ühine elektronpaar kahe aatomi vahel. Sel viisil tekkinud ained ­ kovalentsed ühendid. Sidemeenergia ­ energiahulk, mis eraldub antud sideme moodustumisel või mida tuleb kulutada aatomite eraldamiseks Pikkus ­ seostunud aatomite tsentrie vaheline kaugus. C-C 0,154 nm, C=C 0,133 nm, C-O 0,143 nm, O-H 0,097 nm

Keemia → Biokeemia
366 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Medkeemia kordamine I

spetsiifiline), nukleiinhapped (DNA protsessid), valgud (enamik ravimeid), struktuuri- ja transportvalgud (vähe ravimeid), ensüümid (inhibiitorid), retseptorid (suur hulk, mis interakteeruvad retseptoritega). Sidumise interaktsioon toimub sihtmärkmolekuli sidumistsentris, kus võib toimud keemiline reaktsioon ravimi ja sihtmärkmolekuli vahel. Selle tulemusena võivad moodustuda kovalentsed sidemed (200-400 kJ/mol). Haruldane. Tavalised on aga nõrgad interaktsioonid (VDW (2-4 kJ/mol), HB (10-30 kJ/mol), IB (20-40kJ/mol), dipool-dipool, tõukejõud). Lipiidid ravimi sihtmärgina Amfoteritsiin - seenhaiguste vastane preparaat, interakteerub membraaniga, rajades sellest läbi ulatuvad hüdrofiilsed tunnelid. Tsütoplasma voolab välja ja rakk hukub. Valinomütsiin (ionofoor) ja gramitsidiin A (kanali moodustaja) rikuvad ioontasakaalu. Suhkrud ja suhkrukonjugaadid ravimi sihtmärgina 2

Keemia → Meditsiiniline keemia
29 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Biokeemia kordamisküsimused

insuliin) või fibrillaarne (nt.keratiin, kollageen)  Kvaternaarstruktuur: vähemalt kahe tertsiaarstruktuuri subühiku kompleks (nt.hemoglobiin)  2.3 Millised sidemed omavad määravat rolli valkude kõrgemate struktuuritasemete moodustumisel?  Kõige tähtsamat rolli tavaliselt mängib vesinikside, kuid stabiliseeruva mehhanismidena esinevad:  R-rühmade hüdrofoobsed interaktsioonid  Erinimeliste laengutega R-rühmade elektrostaatilised interaktsioonid  Ioonsed sidemed  Ka S-S sidemed 3. Kirjeldade hemoglobiini struktuuri ja konformatsioone vabas ja hapnikuga seotud olekutes.  Hemoglobiin on a2b2 – tetrameer, mis koosneb neljast subühikutest. Iga subühik sisaldab heemi. Heem on niisugune struktuur, mille keskel asub raua aatom, mis on seotud protoporfüriiniga, aga

Keemia → Biokeemia
16 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Valkude ja süsivesikute kvalitatiivsed reaktsioonid

Tavaliselt kaasneb denatureerumisega valgu väljasadestumine lahusest. Kui aga keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (isoelektriline täpp (pI) ­ pH väärtus, mille puhul on + ja ­ laenguid võrdselt) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja ei sadestuda, sest pI-st oluliselt erineva pH väärtusega keskkonnas omandavad kõik valgumolekulid ühesuguse laengu (,,+" või ,,-"), valk-valk interaktsioonid lakkavad, agregatsiooni ja väljasadestumist ei toimu. Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 2 ml munavalgu lahust. Ühte katseklaasi lisatakse 1 ml kontsentreeritud etaanhapet. Mõlemaid katseklaase kuumutatakse vesivannil sademe tekkimiseni. Tulemus: Munavalgu lahuses, millesse oli lisatud etaanhapet, ei tekkinud soojendamisel sadet. Tavalises munavalgu lahuses tekkis soojendamisel sade. Etaanhappe pH on happeline ning

Keemia → Biokeemia
17 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega

kui keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pl) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja sadestuda. Valgu (pl) iseloomustab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne ­ molekuli summarne laeng on 0. Seetõttu agregeeruvad valgu molekulid kergelt ning sadenevad välja, kuid kui pl on pH- st oluliselt erinev, omandavad kõik valgud ühesuguse laengu. Interaktsioonid valkude vahel lakkavad ­ agregatsiooni ei toimu. Seetõttu ei sadene ka denatureerunud valk. Töö käik · Valan kahte katseklaasi 2 ml munavalgu lahust · Ühte neist lisan konts etaanhapet · Kuumutan mõlemat katseklaasi vesivannil Lahus, millele lisasin hapet , jäi selgeks. Seega oli lahuse pH tunduvalt erinev valgu isoelekrtilisest täpist ning tekkisid ühesuguse laenguga valgud ning nendevahelised interaktsioonid katkesid

Keemia → Biokeemia
33 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Vesi

anioonidega põhjustades viimaste hüdraatumist. Hüdraatunud ioon on ümbritsetud veemolekulide kihtide poolt (hüdratatsiooni kihid) (joonis 3.3). Paljude ioonsete ühendite nagu NaCl vees lahustuvus on tagatud kahe faktori poolt. Esiteks on hüdratatsioonikihtide moodustumine energeetiliselt soodne. Teiseks, nähtuvalt vee kõrgest dielektrilisest konstandist varjestab vesi efektiivselt laenguid ja seega on ioonilist kristalli koos hoidvad elektrostaatilised interaktsioonid vesikeskkonnas oluliselt nõrgestatud. Veemolekulide polaarse iseloomu tõttu lahustuvad vees ka sellised mitteioonsed kuid polaarsed orgaanilised ühendid nagu amiidid, fenoolid ja estrid. Hüdrofoobsed molekulid vesilahuses Hüdrofiilsete molekulide vees lahustuvus põhines nende energeetiliselt soodsal interaktsioonil veemolekulidega. Seega pole üllatav, et ühendid nagu süsivesinikud, mis ei ole

Keemia → Keemia
12 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Biogeograafia

Takson · Charles Darwin ­ 1809-1882 ­ 1858 ­ evolutsiooni teooria Taksonid koos · Ökoloogilised kooslused Taimekooslus Loomakooslused Seenekooslused Mikroobikooslused · Uued kvalitatiivsed tunnused · Ökosüsteemid · Alfred Russel Wallace ­ 1823-1913 · Wallace panus biogeograafiasse Kaugus ei ole elustiku erinevuse ainuke määraja Fossiilid näitavad elustiku kunagist levikut Biootilised interaktsioonid on olulised leviku piirajad Kauglevi on oluline biogeograafiline protsess Kunagine maismaaühendus seletab halvastilevivate taksonite paiknemist eri kohtades Saarte juures on biogeograafilised protsessid paremini jälgitavad Bioloogiline mitmekesisus ­ (bio)diversiteet ­ elurikkus · Taksonoomiline mitmekesisus · Geneetiline mitmekesisus · Koosluse mitmekesisus · Funktsionaalne mitmekesisus

Geograafia → Biogeograafia
16 allalaadimist
thumbnail
11
docx

CE-LED protokoll

vesilahus, millele on lisatud pindaktiivset ainet (naatriumdodetsüülsulfaati SDS), mis moodustab mitsellid; lahutab ka naturaalseid orgaanilisi ühendeid. Kapillaargeelelektroforees (CGE): kus kapillaaris on geel ­ väikesed molekulid liiguvad kiiremini kui suuremad; lahutab nukleiinhappeid, proteiine. Kapillaarne isoelektriline fokusseerimine (CIEF): kus kapillaaris on geel, milles tekitatakse pH gradient; lahutab valke. Affiinsuskapillaarelektroforees (ACE): interaktsioonid lahutatavate ainete ja spetsiaalselt lisatud ühendite vahel; näiteks: antigeen-antikeha. 5 Aparatuur: Sisestamise eriviisid: Gravitatsiooniline (hüdrodünaamiline) meetod- proovi anumat tõstetakse, kus sees on kapillaari esimene ots, kõrgemale nivoole võrreldes puhvri anumaga, kus on kapillaari teine ots. Rõhkude vahe tõttu voolab osa proovist kapillaari

Keemia → Lahutusmeetodid keemias
5 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Füüsika kordamisküsimuste vastused 1

Laengute vaheline jõud ei ole suunaline, pole oluline kuidas nad paiknevad. 28. Ligikaudu mitu korda on tüüpilise kovalentse sideme (näiteks C-C side) lõhkumiseks vajalik energia suurem keskmisest soojusliikumise energiast 25ºC juures. Ca 100 korda, sest kovalentsed sidemed on toatemperatuuril suhteliselt püsivad ja ei katke soojusliikumise tõttu. Kovalentsed sidemed katkevad keemilistes reaktsioonides. 29. Reastage interaktsioonid nende toime sõltuvuse alusel interakteeruvate osakeste vahelisest kaugusest. Eraldatuse suhtes kõige vähemtundlik interaktsioon pange esimeseks? a) laeng-laeng interaktsioon b) dipool-dipool interaktsioon c) elektronkatete tõukumine Nii jääbki! 30. Mida näitab aatomi van der Waalsi raadius? Van der Waalsi raadius R näitab võimalikult komplekse molekulaarse kokkupakkimise efektiivset raadiust (nimetatakse ka mõjuraadiuseks). 31

Füüsika → Füüsika
18 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Elementaarosakeste füüsika

1. Mass 2. Elektrilaeng 3. Spinn (iseloomustab osakese pöörlemist) 4. Eluiga Elementaarosakesed jaotatakse: 1. Leptonid 2. Mesonid 3. Barüonid Olulisemad elementaarosakesed: 1. Elektron ­ J. Thomson 1897.a. 2. Prooton ­ E. Rutherford 1919.a. 3. Neutron ­ J. Chadwick 1932.a. 4. Meson 5. Neutroni -lagunemisel eralduv neutriino 6. Kiirguskvant footon 4 Vastastikmõjud Vastastikmõjud e. interaktsioonid on jõud, mis osakeste vahel valitsevad. Jagunevad gravitatsioonijõuks (kõige nõrgem, toimib kõigi osakeste vahel vastavalt massile, on nii nõrk, et üksikute osade juures pole tema toimet võimalik mõõta, mõjub kuitahes kaugele ning alati tõmbavalt), elektromagnetiliseks jõuks (omane kõigile elektriliselt laetud osakestele), tugevaks vastastikmõjuks (hoiab koos kvrake, väga lühikese mõjuraadiusega) ning nõrgaks

Füüsika → Füüsika
54 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Materjal tööks

Raskemetallid Metallilised elemendid, mille tihedus on 5 g/cm3 Ag, As, Au, Au, Bi, Cd, Co, Cu, Cr, Fe, Hg, Mn, Mo, Ni, No, Pb, Pt, Sb, Sn, Ti, Tl, U, V, Zn, Zr Keskkonna suhtes on ohtlikumad: As, Hg, Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, V, Cu. Pb, Hg, Cd ­ ei ole elusorganismides mingit funktsiooni Raskmetallid ohku: kivisoe, polevkivi, puitkutuste, turba, raske kutteoli poletamisel. Raskmetallide heitkoguseid on voimalik vahendada suitsugaaside puhastamisega, nt. multitsuklonites. 3) Koaktsioonid, interaktsioonid ­ organismide suhted (lad. co ­ koos, actio ­ tegevus). Liigisisesed suhted ­ s. o. ühe liigi isendirühmade suhted. Liikidevahelised suhted ­ eri eluvormide ja eri liikide isendite vahelised suhted, tsönootiliste suhete peamine rühm. Kommensalism ­ kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele ­ kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Konkurents ­ isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht väikest ressurssi

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
43 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester.

‘’sisselülitamises’’. Tüviraku potentsus (võime diferetseeruda eri rakutüüpideks) väheneb diferentseerumise käigus järk-järgult. Rakkudevaheline signaliseerimine. Milleks on vaja rakkudevahelist signaliseerimst – näiteks nelja (loomade) embrüo arengus olulise protsessi kontrollimisel (proliferation – rakkude jagunemine) 1) rakkude jagunemine 2) rakkude spetsialiseerumine/ diferentseerumine 3) rakkude interaktsioonid (ehk rakk-rakk interaktsioonid) 4) rakkude liikumine Signaale vahetavad nii ühe- kui ka hulkraksed organismid (unicellular and multicellular organism cell signaling), st nii üherakuliste organimside ses kui ka hulkraksete organismi sees selle rakkude vahel Kõige rohkem on uuritud rakkudevahelist signaliseerimist/interaktsioone organismi sees selle eri rakkude vahel 1) organismi tekkel arengu käigus (st embrüogeneesis); 2) täiskasvanud organsmid.

Bioloogia → Geenitehnoloogia
27 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Biokeemia Eksami kordamine

glükosiidsidemetega; olulised energiaallikad, osalevad ka rakk-rakk äratundmisprotsessides); Lipiidid (ei moodusta polümeere!; võimelised moodustama suuri struktuure, kuid monomeerid on ühendatud nõrkade jõududega; oluline roll energiaallikana, signaalmolekulidena). Biopolümeer ­ valgud, nukleiinhapped, süsivesikud. 2. Sidemed biomolekulides ­ kovalentse sideme parameetrid, sidemeenergia. Nõrgad sidemed ja interaktsioonid ­ iseloomustus, roll biomolekulides. Kovalentne side ­ tugevus on pöördvõrdeline seda moodustavate aatomite massidega. Sideme energia (kJ/mol) Nõrgad sidemed: Van der Waalsi vastasmõju (0.4-4.0) Ajas tekivad aatomid ümber osalise positiivse ja osalise negatiivse laenguga alad. Osaleb nt DNA ahelas lämmastikaluste pakkimisel või äratundmismehhanismides. Vesiniksidemed (8-20) moodustuvad elektronegatiivse aatomi ja vesiniku vahel, mis on omakorda seotud elektronegatiivse aatomiga.

Keemia → Biokeemia
37 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Loengumaterjalid

Mina-pilt juhib käitumist läbi eri suhtlemissituatsioonide. Arusaam sellest, kes ollakse, mõjutab kontaktide loomist ja nende kestmist. Teadmine, hinnangud (ja rahulolu). · sotsiaalne võrgustik ja suhtumine endasse (oluliste teiste hinnangud ja suhtumine endasse) · muutused suhetes mõjutavad hinnanguid endale ja arusaamist endast · teiste arvamused ja hinnangud kui "poolik" informatsioon, mille abil konstrueeritakse suhtumine endasse. · valitud interaktsioonid kui mina-pildi kinnitajad · mina-pilt ja ootused teiste käitumise suhtes · olulised mina-aspektid ja kriitika · enesehinnangu mõju suhetele ­ enese avamine, ootused, emotsionaalne taust · adekvaatse hinnangu eelised · atributsioonid ja enesehinnang · skeemid kui organiseeritud teadmised suhetes; hoiakute ja arusaamade jäikus · võrdlemine teistega kui informatsiooniallikas enda kohta* Suhted ja suhtumine endasse

Psühholoogia → Suhtlemispsühholoogia
389 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Ökosmeiootika eksamiks kordamine

kuid omavad olulistes kohtades puutepunkte (sümbioos jt ökoloogilised suhted, aga ka sugudevahelised või noorloomade ja vanemate suhted, kus elusolendid ise omavad üksteise jaoks olulist rolli.) Märgisuhete mõju ökosüsteemile Kahe elusolendi omailmade seondumine loob aluse uute semiootilis-aineliste seoste kujunemiseks. J. Hoffmeyer on püsiseostele eri liikide vahel andnud nimeks semeetilised interaktsioonid ­ selline käsitlus, juhib tähelepanu, et interaktsioonis toimuv on keerukas, mitmekihiline, võib olla väga keerukas kommunikatsioon, semeetilised interaktsioonid võivad olla ka baroksed (üleküllased), eriti vanades väljakujunenud rituaalides. Whenever a regular behavior or habit of an individual or species is interpreted as a sign by some other individuals (conspecific or alter-specific) and is reacted upon through the release of yet other regular behaviors or habits, we have a

Semiootika → Semiootika
10 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng eksami kordamisküsimused

või teenuse osutamiseks. Näiteks arvuti ökoloogiline seljakott on hinnanguliselt 200 kg taastumatuid materjale lõpliku toote 1 kg kohta. ökoloogiline ületamine: et inimkond oleks jätkusuutlik, ei tohi inimeste ökoloogiline jalajälg ületada keskmiselt 2,1 globaalset hektarit aastas. ökoloogiline tasakaal: ökosüsteemi püsiv seisund, milles süsteemi liigiline koostis, ruumiline struktuur ning aine- ja energiabilanss kõiguvad püsiva keskväärtuse ümber; bioloogilised interaktsioonid: organismide ja liikide vahelised suhted. Interaktsioonid ehk funktsionaalsed suhted võivad olla eluks möödapääsmatud ehk obligatoorsed (nt. mutualism) või mitte tingimata vajalikud ehk fakultatiivsed (nt. muud sümbioosi vormid). kohanemine, kohastumine ja väljasuremine: kohanemine - tingimustega harjumine? Kohastumus - organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise.

Ökoloogia → Keskkonnakaitse ja säästev...
81 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Biokeemia kardamisküsimuste vastused

) 14. Miks toimub DNA ahela süntees alati 5´otsast 3`otsa suunas? (sama küsimus ka RNA kohta). 15. Millise sideme kaudu on ühendatud nukleotiidijäägid DNA ahelas? (sama küsimus ka RNA kohta). a) fosfodiesterside b) fosfoanhüdriidside c) vesinikside 16. Milline oligonukleotiid omab kõrgemat ,,sulamistemperatuuri" Tm. Miks? a) AT rikas b) GC rikas Kuna G-C aluspaar on stabiliseeritud kolme vesiniksideme poolt, siis kulub tema lõhkumiseks rohkem energiat. Samuti on van der Waalsi interaktsioonid G-C aluspaari puhul tugevamad. H°' suurem G-C rikaste nukleiinhapete puhul ja järelikult on suurem ka vastav Tm 17. Mitu aluspaari tuleb ühe B-DNA heeliksi pöörde kohta? a) 10 b) 25 c) 50 18. Ligikaudu mitut aluspaari sisaldab inimese genoom? a) 3 x 105 b) 3 x 107 c) 3 x 109 19. Miks sisaldab enamikust organismidest eraldatud DNA ligikaudu võrdsel hulgal A ja T ning G ja C nukleotiide? V: Sest lämmastikalused paarduvad omavahel(A-T ja G-C) ja seega on neid ühe palju, nad on

Keemia → Biokeemia
244 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Lipiidid

kuuluvatest lipiididest.Ülemineku temperatuuri on võimalik täpselt määrata juhul kui membraan koosneb vaid üht tüüpi lipiididest. Kui membraan koosneb erisugustest lipiididest, on faasiülemineku temperatuurivahemik. Membraanivalgud jaotauvad välimisteks (perifeerseteks) valkudeks, sisemisteks (integraalseteks) valkudeks ning ankurdatud valkudeks. Perifeersed valgud on harilikult globulaarsed ning nad kinnituvad membraani integraalsetele valkudele nõrkade jõudude (elektrostaatilised interaktsioonid, vesiniksidemed) abil. Integraalsed valgud on tugevasti kinnitunud raku membraankikihti, nad võivad kaksikkihti tervenisti läbida, kuid ei pruugi. Lipiid- ankurdatud valgud on membraaniga seotud kovalentselt seotud lipiidide abil. Lipiid-ankurdatud valgutüübid: amiid seotud müristüülankrud, tioester seotud (rasvhappe-) atsüülankrud, tioeeter seotud prenüülankrud ja glükosüül-fosfatidüülinositoolankrud. Lipiidankrute roll seisneb selles, et nad kontrollivad

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
103 allalaadimist
thumbnail
7
docx

RAKUBIO PRAKTIKUM eksamiks kordamine

RAKUBIO PRAKS Apoptoos ja rakutsükkel. Apoptoos ­ programmeeritud rakusurm. Põhjuseks võib olla raku vigastus, geneetilised vead vigastusest. Apoptoos e. kontrollitud raku surm on raku surm, mis on raku enda poolt käivitatud ja kontrollitud. Apoptoosi käigus laguneb rakk väikesteks membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks, kusjuures tema tsütoplasma komponendid ei satu ekstratsellulaarsesse ruumi. Nekroos on raku surm, mis ei allu tema enda kontrollile. Selle käigus kaob raku membraani terviklikkus ning tema tsütoplasma komponendid satuvad ekstratsellulaarsesse ruumi, mis võib kahjustada teisi rakke ja põhjustada põletikku. Hiirtel tekivad nt varbad apoptoosi käigus, apoptoosi teel tekivad varbavahed. Staadiumid: antakse signaal see jõuab mitokondrini tsütokroomC tuleb periplasmast välja, sest kaotab heemi (ilma tsütokroomC-ta jäävad elektronid seisma, tekivad radikaalid) läbib rida kaspaase (mis on apoptoosi algatajateks ja läbiviijat...

Bioloogia → Rakubioloogia
49 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Biokeemia I testiks

3. Ensümaatilise katalüüsi kirjeldava kiirusvõrrandi esialgsel kujul postuleerisid Michaelis ja Menten. Lihtsamail kujul toimub reaktsioon substraadi (S) ja ensüümi (E) osalusel nii, et alguses moodustub ensüüm-substraat kompleks (ES). See kompleks laguneb järgnevalt produktiks (P) ja vabaks ensüümiks või siis tagasi substraadiks (S): . Substraat seotakse ensüümile nõrkade jõudude toimel ­ vesiniksidemed, van der Waalsi interaktsioonid, ioonsed sidemed; mõnikord hüdrofoobsed interaktsioonid. 4. Reaktsiooni kogu vabaenergia muut (G) on seotud tasakaalukonstandiga Keq. Reaktsiooni aktivatsiooni vabaenergia (G ) on seotud kiiruskonstandiga k. Vaadata võrdlused katalüütiline vs mitte. 5. Siirdeseisund on reaktsioonikoordinaadi kõrgeim punkt ­ molekuli aktiveeritud vorm, mille molekul on sisenenud reaktsiooni

Keemia → Biokeemia
616 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun