Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Otsingule "järvede" leiti 890 faili

12
pptx

Eesti jõgede ja järvede seisund

Eesti jõgede ja järvede seisund Koostas: ning selle muutumine viimase kahekümne aasta jooksul Vee tähtsus Eluks esmatähtis komponent Click to edit Master text styles tervele ökosüsteemile. Second level Kasutatakse joogiks, Third level olmes,...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Euroülikool
17 allalaadimist
8
docx

Järvenõgude areng, järvede toitelisus ja järvevee segunemin

Jakob Westholmi Gümnaasium Referaat Järvenõgude areng, järvede toitelisus ja järvevee segunemine Jaana Junolainen 11a Tallinn 2010 Sisukord Järvenõgude areng...

Geograafia - Keskkool
5 allalaadimist
6
doc

Järvede toitelisus, järvevee segunemine ja järvenõgude areng

Jakob Westholmi Gümnaasium Referaat Järvede toitelisus, järvevee segunemine ja järvenõgude areng. Georaafia Mari-Liis Kirt 11.a klass TALLINN 2010 Sisukord 1. Sisukord...

Geograafia - Keskkool
3 allalaadimist
18
ppt

Järvede taimed

Järvede taimed Koostajad: Mark Överus ja Rene Tõnissoo VI klass Järvede taimed jagunevad  Kaldataimed  Kaldaveetaimed  Ujulehtedega taimed  Veesisesed taimed  Vetikad Kaldataimed  Järve kaldaribal on tavaliselt tihe taimestik.  Nende juured on niiskes mullas.  Sageli kasvavad siin madalsoole iseloomulikud taimeliigid  Seal kasvavad nt :...

Bioloogia - Põhikool
1 allalaadimist
5
doc

Apteegikaan

EUROÜLIKOOL Keskonnakaitse teaduskond Anna Golubtsova TEEMA: Apteegikaan Referaat Õppejõud: Triinu Tõrv Tallinn 2008 Riik Loomad Animalia Hõimkond Rõngussid Ane...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Euroülikool
20 allalaadimist
1
docx

Pinnavormide kujunemine

Nende vahel on palju järvi. *) Moreenkünkad ­ Korrapäratud moreenist kuhjatised. Nende vahel on palju orgusi ja nõgusi jõgede, järvede ja soodega. Lõuna- ja Kagu-Eestis. *) Vallseljak e. Oos ­ Pikad, kitsad, järvenõlvalised moreenist kujatised. *) Mõhn ­ Ümmargused liivast ja kruusest kihiti moodustunud pinnavormid...

Geograafia - Põhikool
42 allalaadimist
1
doc

Geograafia - Järved

lähe ­ jõe algus suue ­ jõe lõpp (meri, järv, teine jõgi) peajõgi ­ peamine jgi mis suubub järve või merre lisajõgi ­ toob peajõkke vett juurde harujõgi ­ haru, mis peajõega uuesti ühinevad või suubuvad ise merre või järve juga ­ vesi ei puuduta maapinda, kukub kuskilt kõrgelt alla kärestik ­ madal, kiire, kivine jõe osa, mis mööda maapinda voolab voolusäng ­ pikk ja kitsas süvend, mida mööda voolab vesi vo...

Geograafia - Põhikool
32 allalaadimist
2
doc

Rannajoon

RANNAJOON RANNATÜÜBID Tallinna Nõmme Põhikool Greetel Kala RANNAJOON: Rannajoon on merede ja suurte järvede veepinna ja maismaa vaheline piir. Eestis peetakse kokkuleppeliselt suurteks järvedeks Peipsi järve ja Võrts järve. Rannajoone pikkus ei ole üheselt kindlaks määratav, sest s...

Geograafia - Põhikool
15 allalaadimist
12
docx

Etioopia referaat

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 c Etioopia Referaat Õpetaja:Raivo Raam Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Üldandmed...

Geograafia - Keskkool
15 allalaadimist
2
docx

Eesti muinasaeg ja ajalooline aeg

Eesti muinasaeg ja ajalooline aeg: algus sündmus + aeg, kestvus muinasaeg-ajaloo periood , mille kohta kirjalikud ajaloo allikad kas puuduvad või neeid on väga vähe. see on ajajärk 1. inimeste saabumisest Pulli kuni Liivimaa ristisõja alguseni alalooline aeg- aeg, mille kohta on säilinud kirjalikud ajalooallikad muinas-algus : Pulli, aeg: 9000ekr-1200pkr ajalooline...

Ajalugu - Keskkool
16 allalaadimist
2
rtf

Rästik

Rästik Rästik on suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi madu, kelle tunneb ära piki selga kulgeva tumeda siksakilise triibu järgi. Mõnikord võib esineda ka punakaspruune ja mustjaid, harva ka üleni musti isendeid. Rästikute lemmikelupaikadeks on rohused segametsad, metsaservad, raiesmikud, sood, järvede ja jõgede kaldapiirkonnad, vähem ka niidud ja kuivad männikud. Rästikuid leidub igal pool...

Loomad - Põhikool
4 allalaadimist
22
ppt

Järved

Veega täidetud nõod, millel puudub otsene ühendus merega Karakatitsa Järvest ei voola välja ühtegi jõge Sissevoolava jõevesi osaliselt aurab, osaliselt toidab põhjavett Jõgi saab alguse järvest Suubub üks või mitu jõge Järvest voolab jõgi läbi Järvest algab jõgi Kui mandrijää sulas, täitusid nõod veega Nt. Peipsi järv, Võrtsjärv Tekkinud rannikul endistest merela...

Loodusõpetus - Põhikool
4 allalaadimist
20
odp

Järve taimed

B Järvede taimed jagunevad ● Kaldataimed ● Kaldaveetaimed ● Ujulehtedega taimed ● Veesisesed taimed ● Vetikad Kaldataimed ● Järve kaldaribal on tavaliselt tihe taimestik ● Nende juured on niiskes mullas ● Sageli kasvavad siin madalsoole iseloomulikud taimeliigid ● Seal kasvavad nt : tarnad, kollane võhumõõk, paju, sanglepp ● Pildil kollane võhumõõk ...

Loodus - Keskkool
9 allalaadimist
2
docx

Hüdrosfäär: 10. klass kontrolltöö

71% maapinnast kaetud veega. 97% soolane ja 3% mage vesi. VEERINGE ehk vee ringkäik. SUUR VEERINGE on ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. VÄIKE VEERINGE on see kui vesi aurustub ookeanidelt ja jõuab sinna ka tagasi. VEEBILANSS ON POSITIIVNE, kui juurde tulev veehulk on suurem kui ära voolav. Sademeid rohkem, surumine väiksem. VEEBILANSS ON NEG...

Geograafia - Keskkool
5 allalaadimist
2
doc

Konvensioonid

 Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist transboundary movements) käsitlev konventsioon, Basel (1989)  ÜRO kliimamuutuste konventsioon, New York (1992)  Läänemere kaitse konventsioon, Helsingi (1992)  Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede ja kaitse kasutamise konventsioon Helsingi (1992)  Osoonikihi kaitse konventsioon (1985) ja selle Montreali Protokoll (1987)  Laevadelt lähtuva saastuse konventsioon – MARPOL, London (1973)  Õlireostusega seotud tsiviilvastutus konventsioon, Brüssel (1971)  Konventsioon keskkonnamõjude hindamisest piirüleses kontekstis, Espoo (1991)  Üldsuse kaasamise ja keskkonnainfo konventsioon (täistekst) Arhus (19...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Euroülikool
3 allalaadimist
22
docx

Eesti järved

Tartu Kivilinna Gümnaasium Eesti järved Referaat Tartu 20122013 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Järvede teke 4 Peipsi järv 5 Võrtsjärv 6 Rõuge Suurjärv 7 Ülemiste järv 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud allikad 11 Sissejuhatus Referaat koosneb viiest peatükist, millest esimene...

Eesti veed - Põhikool
4 allalaadimist
2
docx

Geograafia kordamine

1) Metsade paiknemine maakeral/metsarikkad ja- vaesed riigid, miks? Ekvatoriaalses ja lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus on vihmametsad - Brasiilia, Indoneesia - soe ja niiske kliima. Parasvööde - Aasias(Siberis), Põhja - Euroopas ja Põhja - Ameerikas, kus on põhiliselt okasmetsad - Kanada, Venemaa - Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. Niisk...

Geograafia - Keskkool
2 allalaadimist
6
docx

Suur koletis

Elas kord üks suur koletis, kellele meeldis õudselt logeleda. Ta logeles pikki tunde kõrgel oma lossis , imetledes rohelisi metsi, kuldkollaseid põlde ja sinavaid mägesid. Talle meeldis kuulata linnu laulu ja mängida peitust, kuid mure oli selles et ta ei saanud kuhugile ennast peita, ükskõik kuhu oleks a ennast peitnud ikka oleks ta üles leitud. Talle meeldis ka käia järvede ääres, vaadates siledalt veepinnalt enda peegeldust. Suur koletis armastas järvi ja nende juures olles oli ta väga õnnelik. Kuid suurel koletisel oli ka üks suur mure. Nimelt ei olnud suurel koletisel sõpru. Kõik teised kartsid koletist ning keegi ei julgenud temaga koos aega viita. Suur koletis aga oli väga sõbralik ning hea iseloomuga. Koletis tahtis nii väga et tal oleks keegi, kellega aega viita , keegi kes kuulaks ta mu...

Kirjandus - Põhikool
1 allalaadimist
1
doc

Euroopa kontinendi ülevaade

Pindala on 10,3 mln. km² ja rahvaarv 700 mln. Nimetus tuleneb semiidi keelest ja on algselt tähendanud päiseloojangu- e. õhtumaad. Kujult on ta hiiglaslik poolsaar, mida kolmest küljest piiravad Põhja-Jäämeri, Atlandi ookean ning nende mered. Euroopa ja Aasia vaheline maismaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali mäestiku telge, ligikaudu 60ºi...

Geograafia - Keskkool
81 allalaadimist
13
doc

Keskkonnakaitse konspekt

Looduse väärtused: Esteetiline (võimalus olla meeldivas keskkonnas) Virgastav (tervistav) Teaduslik (inimene tahab kõike teada ja uurida) Majanduslik (ressursid saame siit). Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) Keskkonna reostuse kiire kasv Loodusvarade üha kiirenev kasutamine Looma- ja taimeliikide hävimine Ökosüsteemide hävimine Linnastumine Energia pu...

Keskkonnakaitse ja säästev... - Tallinna Tehnikaülikool
917 allalaadimist
Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun