RANNAJOON RANNATÜÜBID Tallinna Nõmme Põhikool Greetel Kala RANNAJOON: Rannajoon on merede ja suurte järvede veepinna ja maismaa vaheline piir. Eestis peetakse kokkuleppeliselt suurteks järvedeks Peipsi järve ja Võrts järve. Rannajoone pikkus ei ole üheselt kindlaks määratav, sest see sõltub valitud punktide tihedusest, mille vahel mõõdetud kauguste summana rannajoone pikkust väljendatakse. Kui punkte on tihedamalt, on ka rannajoon pikem. Rannajoone asukoht ei ole püsiv. Ta võib muutuda loodete, tuule või muude lühiajaliste lühiajalist mõju omavate tegurite ajel. Pikemaajalist mõju
Liblikujumise stiilid 1)Käte tõstmine koos jalalöögiga 2)Käte langetamine koos jalalöögiga Kahele viimasele stiilile lisandub lihtsalt üks jalalöök mille käigus saadakse taastumiseks rohkem aega. Tehnika Käte töö Üks sujuv, kasulik tõmme. Maandu... Ette... Pehmelt. Kõigepealt pea ja siis käelabad, pea olgu fikseeritud asendis(ära lükka lõuga alla). Käed olgu maandumisel piisavalt laiali, et oleks mugav nende vahele vajuda. Küünarvarred jäägu veepinna lähedale. Vaju. Kannatlikkuse säilutamine annab eelise; samuti on kasulik iga tõmbetsükli ajal veidi kauem pikemat kehajoont säilitada. Kui küünarvarred on veepinna lähedal, siis ära lase rinnal vee alla vajuda, kuni tunned, et puusad on rinnast kõrgemal. Aja käelabad ja küünarnukid veidi eemale, kaasates nii ülemised seljalihased töösse, lukusta vesi. Hoia paigal. Vajuv rind tõstab puusi, ent survestab ka haaravaid käsi. Jäta jalalöökide
ttkool.ut.ee/xklass/pt3/risti.gif - ristilained (kehades, mis säilitab oma kuju). • Ristilained veepinnal (nt kivi vette viskamisel). LAINED VEEKOGUDES • Ookeanides ja meredes tekitavad laineid tuul, õhurõhu muutumine, looded, maavärinad, vulkaanilised protsessid jm. • Lainetusnähtusi suurtes veekogudes uurib hüdrodünaamika. • Meredes ja ookeanides tekkivaid laineid võib liigitada mitut moodi: laine asendi järgi häirimata veepinna suhtes, lainete pikkuse, lainete tekkepõhjuse või veeosakeste liikumistrajektooride kuju järgi. • Füüsikalised suurused: laine pikkus - vahemaa kahe laineharja vahel. • laine kõrgus - laineharja ja lainepõhja kõrguste vahe (see ei ole amplituud). • periood - ajavahemik, mille jooksul liigub lainehari edasi ühe lainepikkuse võrra. • laine kiirus = laine pikkus / periood MERELAINETE LIIGID
1. kui eemalduvad 2 okeaanilist laama, siis tekib nende vahele sügav vahevöösse väljaulatuv riftiorg, mida mööda tõuseb maa pinnale pidevalt tulikuuma magmat, mis tardudes tekib okeaanilist maakoort, magma kivimite kuhjudes tekivad veealused mäeahelikud ja kui need ulatuvad üle veepinna, siis moodustavad vulkaanilisi saari, taoline olukord on ookeanide keskmäestike aladel 2. kui eemalduvad üksteisest kaks ML, siis võib laieneda ookean ning eralduda uued maismaa tõmbed 3. kui põrkuvad OL ja ML, siis rsakem OL sukeldub oma servaga kergema ML alla, sukeldumisjoonele tekib kitsas sügav vagumus, sukelduv laam sulab vahevöös ning annab põhjuse magma kollete tekkeks, mandrilise laama serv surutakse tuhandete
3.Mida näitab sulamissoojus? Kui suur soojushulk kulub 1kg aine sulamiseks või tahkumiseks. 4.Mille poolest udu erineb veeaurust? Veeaur kondenseerub, udu aga aurub. 5.Millest sõltub vedeliku aurustumise kiirus? Õhu liikumisest. 6.Miks sõltub aurumise kiirus õhu liikumisest? Korrapäratult liikudes põrkavad molekulid üksteisega kokku ja selle tagajärjel omandab osa neist keskmisest suurema kiiruse ja kineetilise energia. 7.Miks sõltub aurumise kiirus õhu niiskusest? Liikuv õhk veepinna kohalt eemaldab vee molekule. 8.Miks sõltub aurumise kiirus vedeliku temperatuurist? Aineosakesed mõjutavad üksteist. Vedelikust väljalendavat osakest tõmbavad teised osakesed vedelikku tagasi. Mida soojem on vedelik, seda rohkem on osakesi, mis suudavad vedelikust lahkuda. 9.Miks aurumisel väheneb vedeliku temperatuur? Sest aurustumisel vedelik jahtub ning aurumisel lahkuvad vedelikust just kiiresti liikuvad aineosakesed. 10.Mis on aurustumissoojus
kärestiku sügavus on 1500-1900m. Kärestiku sügavus paneb kindlaks suurima sügavuse, kuni millistele Karibbea mere vee Jukataani sulglohk pääsevad sisse Mehhiko lahele. Suurim osa välja voolatud vett liigutab põhja Atlantikale. Veebruaris oli tehtud veepinda keskmise temperatuuri analüüs, mis näitas, et meridiaani pikisuunas ta on 18o aga Mehhiko lahe põhja osas kuni 24o jukatani rannikul. Mehhiko lahe keskosas veepinna soolsus on 36-36,3%o. Lääs Mehhiko lahel oli märgatud veepinna soolsus 36,6%o. Soolsus suureneb pinnalt põhja suunas. Soolsus sõltub sademetest, jõe äravoolust, aurumisest. Joonis 4. Vette iseloomulik T,S-kõver Mehhiko lahes. Vesi on isotermilisest pinnast 16o allpool. 200m on isoteermilise pinna 16o keskmine sügavus. Küll võivad olla mingid sügavuse erinevused, millised kohtuvad sellel T,S-kõveral. Hoovused
sügavus ulatub kuni 5121m. Samas kõrval asuva Punase mere keskmine sügavus on ainult 491m ning suurim sügavus ainult 2635m. Vahemeri on helesinine, ja vägagi läbipaistev kuni 60 m. Nii, et kui Läänemeri oleks sama läbipaistev, siis näeks põhja, sest Läänemere keskmine sügavus on 55m. Vee soolsus. Vahemeres on vesi väga soolane. Umbes 36-37, mõnes kohas ulatub soolsus üle 39 üks selline koht on Küprosest ida pool. Soolsust põhjustab Vahemere eraldus, seetõttu on veepinna temperatuur kõrge ja aurumine suurem kui sademete ja jõgedest voolanud vee hulk. Vee temperatuur ja jääolud. Vahemere eraldatuse tõttu on veepinna temperatuur väga kõrge augustis 22-26°C kohati isegi 30°C, veebruaris põhjaosas 10-12°C idaosas aga 16-17°C. Seetõttu ei jäätu Vahemeri kunagi. Vee liikumine. Vahemeres asub 4 hoovust. Need on Baleaari hoovus, Türreeni hoovus, Joonia ja Levandi hoovus. Rannikud.
Kontrolltöö HÜDROSFÄÄR 1. Mõisted Hüdrosfäär- ehk vesikest- peamiselt veega seotud geosfäär Rand-randla maismaaline osa. Ranna merepoolseks piiriks on keskmine rannajoon Rannik- maismaa ja suure veekogu vaheline üleminekuala, kuhu kuuluvad ka saared Rannajoon-merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir Rannanõlv- ranniku veealune osa, mida mõjutab lainetus Rannavall- tormilainetega rannale heidetud liivast, kruusast ja klibust vall, mis on tavaliselt mõnesaja meetri pikkune ja 1-2m kõrgune Fjordrannik-rannik, mis on liigestatud sügavale sisemaale ulatuvatest pikkadest ja kitsastest, järskude nõlvadega orglahtedest Skäärrannik- kristalsetest kivimitest koosnevatest kaljusaartest ehk skääridest moodustuv rannik
kujunemine, gradient-(suunatud kõrgema rõhuga alt madalama rõhuga ala suunas), Coriolisi(tuule suuna mõjutav jõud on maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud e.) ja hõõrdejõu(kuni 1 km kõrguses ühukihis mõjuyab tuule liikumist) mõju õhu liikumisele; mussoonide teke ning mõju ilmastikule(kujutab endast ulatuslikku õhuvoolude süst., mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest)). 6. Õhumassid, nende jaotus t°-i ja niiskuse alusel. Õhumasside mõju kliimale. TEMP ALUSEL- ekvatoriaalsed (EÕM), troopilised(TÕM), parasvööde(PÕM), arktilised(AÕM) NIISKUSE ALUSEL- merelised(suur niiskus, toovad kaasa sademeid; mandrilised(kujunevad maismaa kohal) 7. Tsüklonite tekkimine, arenemine, hääbumine. Sooja ja külma frondi mõju kliimale.
· õlavöö pöörlemine Vabaltujumise e. krooliujumise distantsidel on lubatud kõik ujumisviisid, ent tavaliselt eelistavad ujujad krooli, kuna see on kõige kiirem. Käed ja jalad töötavad eraldi ja pööretena on kasutusel saltopöörded. 3.SELILIKROOL EHK SELILIUJUMINE seliliujumisel on oluline painduvus sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väiksemaks teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda. Kehaasend peab olema sirge ning puusad veepinna lähedal. Õlavöö peab hästi pöörlema ja pea paigal püsima. Väljahingamine peab olema tugev, rütm õige ja käteliikumine vastassuunaline. Jalalöök algab puusast ning see peab olema veidi sissepoole surutud, tugev ja terav. Põlved ei tohi rikkuda veepinda, pöiad peavad olema lõdvad. Käsi tuleb vette asetada järsult ja haaret alustada küllalt sügavalt. Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega, käelaba peab olema õiges asendis ja juhtima liikumist
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Maad ümbritsev õhukiht, mis koosneb erinevatest gaasidest ( lämmastik, hapnik, argoon, süsinikdioksiid) 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused. TROOSFÄÄR (80% kogu atmosääri õhust; poolustel 89km paks; ekvaatoril 1517km tüse;ilmastiku ja kliima kohas. Oluliseim; kõrguse kasvades temp. langeb ühtlaselt (100m kohta 0.6 kraadi; mida kuivem õhk seda rohkem temp. langeb) STRATOSFÄÄR (20% kogu atmosfääri õhust; selles kihis on nn osoonikiht;ulatub ligi 50km kõrgusele; temp kõrguse kasvades tõuseb; osoon neelab kiirgustkogub soojust ) MESOFÄÄR (temp kõrguse kasvades langeb, õhk üsna hõre, osooni praktiliselt pole) TERMOSFÄÄR( tem...
Lineaarse pinnalaine omadused on täielikult määratud laine pikkuse L või perioodiga T laine kõrgusega vee sügavusega H Laine elementided lainehari (crest) maksimaalne hälve mere häirimatu tasapinnast, laine nõgu (trough) minimaalne hälve mere häirimatu tasapinnast. Laine kõrgus (wave height) on laineharja ja lainepõhja kõrguste vahe (NB! See ei ole amplituud!) Laine amplituud (amplitude) iseloomustab veepinna nihkumist tasakaaluasendi suhtes. Laine pikkus L (wave lenght) on vahemaa kahe järjestikuse laineharja vahel. Laine periood T (period) on ajavahemik, mille jooksul liigub lainehari edasi ühe lainepikkuse võrra Laine sagedus 1/T (frequency) on perioodi pöördväärtus või mingit punkti läbivate laineharjade arv ajaühikus. Sageli kasutatakse ring- või nurksagedust = 2/T. Laine kalle (steepness) o = laine kõrgus/laine pikkus.
Kevadeti mõjutavad õhutemperatuuri sulavad jäämassid, merelt puhuvad tuuled toovad sademeid: suvel vihma, talvel lund. Sügisel seevastu avaldab meri soojendavat mõju. Vesi ei soojene nii ruttu kui maismaa, kuid ei jahtu ka nii ruttu. Sellest on tingitud see, et maismaal on erinevam temperatuur kui ranniku aladel. Õhumassid Atlandi ookeanilt puhuvad Läänetuuled toovad niiske õhu ja sademeid, sest veepinna kohal tekivad aurumisel pilved. Idatuuled puhuvad meile Euraasia mandrilt, tuues kaasa kuiva õhu. Eestis on ülekaalus läänekaartetuuled. Sise veekogud Eesti tähtsamad veekogud on Peipsi järv Narva jõgi, Eestis jõuavad kõik jõed Läänemerre. Eesti ilmastikku ei mõjuta sise veekogud niipalju kui, Läänemeri. Välja arvatud Peipsi järv. Kasutatud kirjandus: Füüsika õpik 9. klassile www.neti.ee
sissehingamine, kui etteliikuv käsi möödub peast. Kõige tähtsam on kõrge küünarnuki asend, pikk tõmme, kiirenev tõuge, lõtv käe etteviimine ja õlavöötme pööramine 4 3.SELILIUJUMINE seliliujumisel on oluline painduvus sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väiksemaks teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda. Kehaasend peab olema sirge, puusad veepinna lähedal, õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib pinnal, väljahingamine on tugev, rütm peab olema õige ja käteliikumine vastassuunaline. Jalalöök algab puusast ja põlved ei riku veepinda ja jalalöök on tugev ja terav, veidi sissepoole surutud. Pöiad on lõdvad, käsi asetatakse vette järsult ja haaret alustatakse küllalt sügavalt, tõmme algab küünarliigese kõverdamisega, käelaba peab olema õiges asendis ja juhtima liikumist. Tõukel
4.Suurus Meri võtab enda alla 2.3 miljonit km2 vaikse ookeani pindalast. 5.Sügavus Põhja ja ida osas on meri madal, keskmiselt 200m. Edelas ja lõunas sügavneb järsult. Kõige sügavam koht ulatub 5500m. 6.Soolsus Soolsus on seal 30-33%. See on 2% madalam maailmamere keskmisest soolsusest. Soolsus on küllaltki keskimine. Vaikse ookeaniga on ühendus hea. Suubuvad jõed on Kuskokwin, Yukon ja Anador. 7.Vee temperatur ja jääolud Beringi merel on valdavalt külm kliima. Veepinna kihil suvel jäävad temperatuurid 5-10 kraadi vahemikku. Suurema osa aastast on Beringi meres ajujääs. 8.Vee liikumine Sealt saab alguse külm Kuriili hoovus. Pinnahoovused kulgevad vastupäeva. Loodete ulatus on kuni 7m. 9.Rannikud Beringi merd ümbritseb läänest Kamtsatka poolsaar. Selle ääreskulgeb põhjapoolt Korjaki mägismaa ja lõuna poolt Kesk-Kamtsatka mäestik. Lõunast ümbritseb Beringi merd Aleuutide saarestik ja idast Alaska. 10.Rannikuriigid
Paljudes taludes on need olemas, kuid nende puudumisel võib kaaluda: o uue tiigi loomist või o vana täissettinud veekogu taastamist. Paljudel juhtudel on taime- ja linnuliike ligi meelitava tiigi või märgalakoosluse loomine küllalt lihtne. Tuleb ainult tunda olulisemaid põhitõdesid. Käesolevas trükises kirjeldatakse, kuidas tiigi ja märgala loomist kavandada. Tiik on tüüpiline sügavam veekogu osa (ka üle 2 m), kus taimestik üle veepinna üldjuhul ei kasva. Märgalana mõistetakse laugete nõlvadega ja madalaid (alla 50 cm) veekogusid või veekogu kaldaosi, mis annavad alale mitmekesisuse ja väärtuse elupaigana. Sopiline kaldajoon, saared ning veesügavuse ja taimestiku vaheldumine annavad loodule ka loomuliku ilme. Veesilma kavandamisel oma talu maale tuleks just neid omadusi arvestada. Oluline on tõdeda, et hea tiigi loomine on palju enamat, kui lihtsalt augu kaevamine lootuses, et see veega täitub.
November 2012 Asukoht Jägala jõgi on jõgi Eestis, mis algab Pandivere kõrgustiku lääneserval Ahula külast ja Soome lahe Ihasalu lahte. Jõe algusosa paikneb Pandivere kõrgustiku lääneosas, enamik ülem- ja keskjooksust Kõrvemaal, alamjooks Põhja-Eesti lavamaal ja suue Põhja-Eesti rannikumadalikul. Väike osa Jägala jõest. Veestik Narva jõe järel suurima valgalaga ja veerikkamim Soome lahe vesikonna jõgi Eestis. Pikkus 97 km, valgala 1570 ruutkilomeetrit. Jõe veepinna absoluutne kõrgus lähtel on 82 m, suudmes 0, keskmine lang 0,84 m/km. Lang on suurim alamjooksul, kus jõgi läbib Põhja-Eesti paekalda. 4,3 km kaugusel suudmest asub 8 m kõrgune Jägala juga. Jõe kesk- ja alamjooksul on mitu paisu, neist kõrgeim Linnamäe HEJ pais paikneb jõe suudmest 1,3 km kaugusel. Parempoolsed lisajõed on Ambla jõgi, Jänijõgi, Mustjõgi, Aavoja, Soodla jõgi jt. Vasakpoolsed lisajõed on Sae oja, Kiruoja, Pikva oja, Anija jõgi, Jõelähtme jõgi jt
Valgus vee all ja lest · Osa valgusi ei jõua veekogu põhja. · UV kiirgus jõuab kuni 2m sügavusele, põhja aga ei jõua. · UV tekitab mutatsioone. · Vee all on nähtavus suhteliselt halb. Suvel on nähtavus meredes 2-3 m, sügisel võib olla kuni 10m. Ookeanides võib nähtavus ulatuda 100meetrini, Vahemeres on nähtavus 10-20m. · Värvide peegeldumine vees: vee alla jõudnud valguse hulk sõltub valguskiire ja veepinna nurgast. Kui see on 90 kraadi, peegeldub valgust tagasi kõige vähem. Mida väiksema nurga all päikese kiired veepinnale paistavad, seda rohkem valgust vee alla jõuab. · Värvide neeldumine vees: vees sumbub kõige kiiremini punane värv ja kõige vähem sinine. Punased toonid kaovad juba 5m sügavuse. ning 30m peal on alles vaid sinine. · Valguskiirte murdumine vee all. Selle efekti mõjul tunduvad kõik veealused objektid 25% suurematena ja lähemal.
· http://www.ttkool.ut.ee/xklass/pt3/risti.gif - ristilained (kehades, mis säilitab oma kuju). · Ristilained veepinnal (nt kivi vette viskamisel). LAINED VEEKOGUDES · Ookeanides ja meredes tekitavad laineid tuul, õhurõhu muutumine, looded, maavärinad, vulkaanilised protsessid jm. · Lainetusnähtusi suurtes veekogudes uurib hüdrodünaamika. · Meredes ja ookeanides tekkivaid laineid võib liigitada mitut moodi: laine asendi järgi häirimata veepinna suhtes, lainete pikkuse, lainete tekkepõhjuse või veeosakeste liikumistrajektooride kuju järgi. · Füüsikalised suurused: laine pikkus - vahemaa kahe laineharja vahel. · laine kõrgus - laineharja ja lainepõhja kõrguste vahe (see ei ole amplituud). · periood - ajavahemik, mille jooksul liigub lainehari edasi ühe lainepikkuse võrra. · laine kiirus = laine pikkus / periood MERELAINETE LIIGID
Energia keha või kehade süsteemi võime teha tööd kineetiline energia liikuva keha energia potensiaalne energia keha võib, aga ei pruugi tööd teha (varjatud energia) pöördenurk nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius nurkkiirus pöörlemise ja sellele kuluva ajavahemiku jagatis lainefront piir, kuhu veepinna häiritus esimese laine näol jõudnud on tasalaine tasapinnalise frondiga laine lainepikkus piki levimissihti mõõdetud vähimat vahekaugust kahe samas taktis võnkuva punkti vahel. difratsioon nähtus, kus lained painduvad tõkete taha inferferents mitme laine liitumist üheks resultantlaineks
Nt ookenilaineid tõkestavad kaid. 11.Millal tekib interferents.Näide Lainet liituvad üheks resultantslaineks. Nt kahe kivi vettepillamisel hakkavad mõlema kukkumispaigast mööda veepinda levima ringlained, need lained liituvad ja tekib uus lainetuspilt, mis erineb kahest esialgsest. 12.Mis on laine. Võnkumise levimisprotsess ruumis. 13.Laine tekkimise tingimus. Püsiva tasakaaluasendi häirimine, elastse tõmbejõu olemasolu 14.Mis on lainefront. Piir, kuhu veepinna häiritus esimese laine näol on jõudnud 15.Lainete liigid.Näited. Ristilained (nt merelained liiguvad piki veepinda kalda suunas) ja pikilained (nt heli levimine) 16.Mis on harmooniline võnkumine. Mistahes võnkumine, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil.
mägismaadel. Eestis väikesearvuline talikülaline. ● Eestis võib talvitumas näha ainult 200-250 ● isendit, aga see arv on vähenemas. Teda kohtab külmumata väikestel jõgedel. ● Elupaik ja eluviis Eestis võime vesipappi näha kinnikülmumata ● kiirevoolulistel jõgedel. Vesipapp jookseb, ujub ja sukeldub hästi. ● Toitu otsides jookseb vee all mööda kivist ● põhja. ● Lend on tal jõuline ja hoogne. Sageli istub veepinna kohal lepajuurel, ● oksatüükal või veest välja ulatuval kivil. Toitumine ● Toiduks on väikesed veeselgrootud, peamiselt putukad. ● Samuti võib toituda väikestest kaladest. ● Hangib toidu veest või vee ligidalt. Võib toitu otsides joosta ● mööda veepõhja. Pesitsemine ● Massiivne pesa rajatakse kaljudele, kivide vahele või päris järsaku seinale samblast. ● Aprilli lõpul muneb emaslind 4-6 muna. ● Pojad haub välja
Heli levimine Heliallikana võib toimida iga nähtus, mis tekitab keskkonnas levivaid võnkeid. Helivõnked vajavad levimiseks mingit kandjat või keskkonda, näiteks õhku. Õhuvabas kohas heli ei levi. Vedelikes ja gaasides levib ta piki- ja ristlainena, tahketes kehades pikilainena. Heli levimist pinnalainete puhul võime vaadelda kui kivi viskamist sileda veepinnaga veekogule. Kivi kukub veepinna põhja ja tekitab võnkeid. Kivist levivad veepinnal lained. Sarnaselt levib võnkumine ka õhus ja teistes elastsetes keskkondades. Heliallikas tekitab õhu tihendused ja hõrendused, need eemalduvad hääleallikast teatava kindla kiirusega. Igale keskkonnal on oma iseloomulik kiirus. Heli levimiskiirus on erinevate materjalide korral erinev ning sõltub lisaks kõigele veel ka temperatuurist. Heli kiirus sõltub ka keha kujust ja paljude kristallide korral levimissihist.
Minireferaat Keila jõgi Keila jõgi on Soome lahe vesikonna pikim jõgi, see voolab Rapla- ja Harjumaa territooriumil. Jõgi algab Juurust lõuna pool asuvast Loosalu rabast ja suubub Soome lahte. Keila jõe pikkus on 107 km, valgla aga 669,3 km². Jõe vooluhulk on 6,4 m³/sek. Keila jõe veepinna absoluutne kõrgus lähtel on 75,1 m ja suudmes 0 m. Suurim on jõe lang alamjooksu viimasel viiel kilomeetril, kus jõgi murrab läbi Põhja-Eesti paekalda. Keila-Joa pargis, 1,7 km kaugusel suudmest, on jõel 6,1 m kõrgune Keila juga (astangu laius 60-70 m). Välja arvatud lühike Kõrvemaa piiresse jääv algusosa, voolab jõgi Põhja-Eesti lavamaa territooriumil. Algusosas kogub jõgi rohkesti vett Kaiu ümbruse suurtest allikatest.
5 Paljassaare poolsaare ümbrus on soodne koht sukeldumiseks. Poolsaare ümbruses on läbi aegade toimunud aktiivne laevaliiklus. Ning praktiliselt iga sukeldusega satub mône huvitava objekti otsa. Sageli vôib see aga olla mürsk. Harvem aga mône laeva vrakk. Väike-Paljassaare ida kalda lähedusse on uputatud vôi uppunud hulganisti laevu. Seda vôib näha ka juuresolevalt kaardilt ning igaüks vôib üle veepinna ulatuvaid vrakke näha ka oma silmaga. Paljud jäävad aga allapoole veepiiri. Juurdepääs poolsaare tippudele vôib olla raskendatud, kuna teed vôivad osutuda pôhjatuteks mudaaukudeks vôi osutuvad augud liig suurteks. Jeep oleks sellises kohas sôitmiseks tungivalt soovitatav. · . Site 1 asub vrakk, millest on pinnalt näha vööri osa, mis paistab viltuse postina üle veepinna. Vesi on madal. Sügavus on vaid 4m. · Site 2 on veealuse maastiku poolest huvitav
Skäärrannik on rannikutüüp, mille puhul keerukalt liigestunud kerkival laugrannikul paiknevad skäärid peamiselt kristalseist kivimeist koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud. Skäärrannik on iseloomulik Soome, Rootsi, Norra, Kanada ja Karjala rannikule, samuti Laadoga järve rannikule. Pankrannikud võivad kujuneda Rahuliku lasumusega serrekivimite paljandumise korral. Eesti kõrgeim kuni 55
haug. Saakide suuruse järgi järgnevad särg, ahven ja luts. Praegu on Võrtsjärve kaladest looduskaitse all säga ja tõugjas ning hink, võldas ja vingerjas. Aastas püütakse Võrtsjärvest ligikaudu 250 tonni kala. Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja, suurimad neist on Väike Emajõgi, Õhne ja Tänassilma. Kevaditi voolab Võrtsjärve Järvejõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Emajõgi. Suurimad probleemid on liigtoitelisus ning kalameeste arvates ka veepinna taseme kõikumine. Pärast kuiva suve on järve veetase madal ning talvel tekib hapnikupuudus, mis hukutab suure osa kalu.
19. Resonants võnkeamplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega nimetatakse resonantsiks. 20. Harmooniline võnkumine kõik samasugused võnkumised, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abl. 21. Faas see nurk millest võnkumise võrandis võetakse siinus. 22. Ring ehk nurksagedus võnkesagetusega määratud suurus =2f 23. Laine front piir, kuhu veepinna häiritus esimese laine näol jõudnud on. 24. Ristlaine toimub võnkumine levimissihiga risti. 25. Pikkilaine toimub liikumine piki levimissihti. 26.Laine pikkus piki levimissihti mõõdetud lähimat vahekaugust kahe samas taktis võnkuva punkti vahel. 27.Lainete interfrents mittme laine liitumist üheks resultantseks. 28. Lainete difraktsioon nähtus kus lained painduvad tõkete taha. 29.Huygensi prinsiip -
kaasnevad vihmasajud tavaliselt kuiva kliimaga. El Niño nähtuse põhjustab püsivate tuulte suunamuutus. 8. Mis moodustavad pinnavee ja millest toituvad? a. Jõed, järved, liustikud ja atmosfäär b. Sademetest, põhjaveest 9. Kuidas jaotatakse liustike? a. Mäestikud b. Mandriliustikud 10. Kuidas liustikud mõjutavad kliimat ja pinnamoodi? a. Reljeefi kujund b. Veepinna taseme tõus c. erosioon 11. Maailmamere tähtsus? a. Toiduks inimestele, kui ka loomadele. b. Elukohaks c. Liikumistee d. Puhkealad e. Soolasaamiseks
elutsükli vältel. Meroplanktoni rühma kuuluvad organismid on planktilised vaid oma elutsükli mõnes faasis (tavaliselt vastse faasis). Suurus. Suurim: megaloplankton. (Loomad, nt meduus.) Väikseim: femtoplankton. (Mereviirused.) Kokku on suurusegruppe 7. Toitumine. Fütoplankton, zooplankton, bakterplankton. Fütoplanktoni alla kuuluvad autotroofsed vetikad, kes elavad veepinna lähedal, kus on fotosünteesimiseks piisavalt valgust. Zooplanktoni moodustavad protistid või väiksemad loomad, ka suuremate loomade vastsed. Zooplankterid toituvad fütoplanktonist või teistest väiksematest zooplankteritest. Bakterplanktoni moodustavad bakterid ja arhed. Elukeskkond. Meres elav: haliplankton Riimveeplankton ehk hüfalmüroplankton. Järve elav ehk limnoplankton Jões elav ehk potamoplankton Lombi- ja tiigiplankton ehk telmatoplankton.
sajandi kunsti teerajajana. 6 1. 2. 2. LOOMING Monet tuntuimateks teoseks peetakse maale "Eine vabas looduses", mille ta maalis 1866. aastal, "Impressioon. Tõusev päike" 1872. aastal, "Moonipõld" umbes aastal 1880 ja "Udu Londonis" 1903. aastal. Monet rõhutas valguse tähtsust seriate maalimisega ühest ja samast objektist erinevatel kellaaegadel. Monet andis edasi looduse muutlikkust, nt. Veepinna sillerdust. 6.1 "Eine vabas looduses" (1866) 7 (Pilt 1) 6.2 "Impressioon. Tõusev päike" (1872) (Pilt 2) 8 6.3 "Moonipõld (1880) (Pilt 3) 3. KOKKUVÕTE Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool
sees Amplituud max kaugus tasakaaluasendist Tasakaaluasend - asend kus võnkuv keha ei liigu Võnkumine liikumisviis kus keha läbib perioodiliselt ühtesid ja samu asukohti Sunnitud võnkumine võnkumine mida põhjustab perioodiliselt mõjuv välisjõud Vaba Võnkumine - võnkumine mis toimub ilma välise jõu mõjuta Hälve kõrvalekalle tasakaaluasendist Laine ruumis leviv võnkumine Lainefront piir kuhu veepinna häiritus esimese laine näol jõudnud on Ringjooneline liikumine kui keha punktid tiirlevad mööda peaaegu ühesuguseid ringjoone kujulisi trajektoore Täisvõnge võnkuve kehaliikumine ühest amplituud asendist teise ja tagasi Periood täisvõnkeks kuluv aeg Lainepikkus kaugus kahe punkti vahel mis võnguvad samas taktis(m) Nurkkiirus on pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatis Joonkiirus in ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suge
Harilik lepamaim Harilik lepamaim on karpkala kõige väiksem sugulane. Seda, kui lepamaim veekogus elab, peetakse puhtuse ja vähese või olematu reostuse märgiks. Ta on üks kergemini kohastuvatest kaladest. Huvitav on ka see, et lepamaim suudab muuta värvus meeleolust olenevalt. Näiteks hädaohu korral võivad nad muutuda täiesti värvituteks. Lepamaim tegutseb magevetes ja tema menüü on ebatavaliselt rikkalik. Ta on jõgede ja järvede toiduahela oluline lüli. Harilik lepamaim toitub mitmesugustest veeputukatest ning teistest väikestest veeloomadest. Soovides püüda vee kohal lendavaid putukaid, hüppab ta koguni veepinnale. Süües on lepamaim võimeline oma liikuvad lõuad ettepoole välja sirutama. Ise on ta toiduks suurematele röövkaladele, lindudele ja imetajatele. Ka jäälinnu lemmiktoiduks on lepamaimud, kuna nad ujuvad veepinna lähedal ja neid on kerge kätte saada. Harilikku lepamaimu võib kohata puhas...
Uppumine Liigid Märg uppumine e esmane uppumine Kuiv uppumine Sekundaarne uppumine Surm vees Märg uppumine Inimene hakkab hirmust või paanikast rabelema ja sellega muutub tema hingamine ebaökonoomseks Inimene hingab aktiivsemalt vett sisse, sest CO2-i on palju Vesi tungib hingamisteedesse ja kopsualveoolidesse Inimene vajub vee alla Kuiv uppumine Põhjuseks on kramp e. spasm hingamisteedes Võib ka olla mehaaniline sulgumine- liiv, taimed sattudes kõrri Psühholoogilise hirmu tagajärjel rohkem esineb naistel ja lastel Sekundaarne uppumine Südame seiskumine kesknärvisüsteemi ärrituse tõttu,mille tagajäriel toimub uppumine Ülekuumenemine Saades peatrauma Kõhuka hüppamisel Surm vees Tekib tavaliselt südamehaige südame hapnikuvarustuse häirete tagajärjel, kus infarktile järgneb ...
T= .Võnkeamplituut- Suurim kaugus tasakaaluasendist ehk maksimaalne hälve.Tähis.x0 , ühik:m. Resorants- Võnkeamplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedus. Nähtuse tekkimise tingimuseks on sageduste võrdsust.N: bussis . Kui hirmsasti ,,miski" plärisema hakkab,Siis ongi tegemist resonantsiga. Harmooniline võnkumine-Kõiki samasuguseid võnkumisi, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil. Lainefront-Piiri , kuhu veepinna häiritus esimese laine näol jõudnud on.Lainepikkus- Piki levimissihti mõõdetud vähim kaugus , kahe samas taktis võnkuva punkti vahel.Tähis: lambda. Interferents-Mitmete lainete liikumine.Difraktsioon-Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. N:Ekraani taga , levivad lained. Huygensi printsiip-seisneb järgmises: kk. iga punkt , milleni laine on jõudnud, on ise uue elementaarlaine allikaks.
Viited: · https://et.wikipedia.org/wiki/Keetmine · https://sisu.ut.ee/soojus/aurumine-keemine-kondenseerumine · InternetUrok.ru HUVITAV FAKT Kas olete kuulnud vee keemisel kahisevat häält? KEETMISEL TEKIVAD VEEAURU MULLID KANNU PÕHJA LÄHEDAL. KUNA VEEAUR ON VÄIKSEMA TIHEDUSEGA KUI VESI, HAKKAVAD MULLID ÜLESPOOLE LIIKUMA. VEE KEEMA HAKKAMISEL ON KUULDA KAHISEVAT HELI, MIS ON TINGITUD SELLEST, ET MULLID LÕHKEVAD VEEPINNA LÄHEDAL JA VEEPINNAL. Viide: https://sisu.ut.ee/soojus/aurumine-keemine-kondenseerumine
taha, suru küünarnukk vastu külge siruta käsivars · Tõukeliigutus on kiirenev · Käsi väljub veest lõdvalt/ pööra käelaba sisse, kui käsivars on peaaegu sirge, tõsta turi ja õlavöö, alusta sissehingamist · Käsi viiakse üle lõdvalt, küünarliiges tõstetud kõrgele/ aseta käsi otse ette, lõpeta sissehingamine, kui etteliikuv käsi möödub peast · Kehaasend on sirge, puusad veepinna ligidal · Õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib paigal · Väljahingamine on tugev · Rütm on õige, käte liikumine on vastassuunaline · Jalalöök algab puusast, põlved ei riku veepinda · Jalalöök on tugev ja terav , veidi sissepoole surutud · Pöiad on lõdvad · Käsi asetatakse vette järsult, väike sõrm ees · Haare alustatakse küllalt sügavalt · Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega
4 · Keermikvetikas rakud moodustavad pikki niite. · Erinevalt vesijuukse niitidest ei kinnitu keermikvetikas veekogu põhjale ega seal lebavatele esemetele. Ta hõljub täiesti vabalt ringi. · Tavaliselt elavad keermikvetikad väikestes järvedes ja tiikides. 5 · Keermikvetikad on omapärased indikaatortaimed, mille abil saab õhurõhku määrata ja ilma ennustada. Kui õhurõhk langeb, siis kerkivad nad päris veepinna lähedale. Aga ilusa ilma korral, kui õhurõhk on suhteliselt kõrge, on vetikad sügavamas veekihis. 6 · Keermikvetika rakkudes on spiraalselt keerdunud kloroplastid. 7 · Põisadru on eestlastele ilmselt üheks enamtuntud vetikaliigiks. · Tuntuse põhjuseks on tema iseloomulik välimus ja lihtne praktiline kasutamine. · Põisadru kasutamine tuleb kõne alla siiski peamiselt ranniku piirkondades, sest ta on meretaim.
Nad panid alla paksu värvikihi. Impressionistid avastasid loomuliku valguse mängu või rõhutasid seda. Nad jälgisid täpselt, kuidas kuidas värvid peegelduvad ühelt objektilt teisele. Vabas õhus maalisid nad varje julgelt taevasinisega. See tekitas värskuse ja avatuse tunde, mida mida varem polnud saavutatud. Seda tehnikat inspireerisid sinised varjud lumel. Nad töötasid vabas õhus Monet suutis edasi anda looduse muutlikust, nt veepinna sillerdust Renoir huvitus peale maastiku ka inimkeha kujutmist. Degast huvitas keerukate liigutuste tabamine, nt balletitseene Claude Monet ,,Impressioon. Tõusev päike" Impressionism jõudis Eestisse alles 20.sajandil. Järjekindel impressionism huvitas ainult üksikuid eestlasi. Esimene eesti kunstnik, kelle loomingus võib leida impressionismi mõju oli Ants Laikmaa. Üks Laikmaa tuntumaid töid on Marie Underi Portree PILDID impressionismist The Studio boat (Monet)
x=x0sint Võnkefaas on suurus, mis määrab keha võnkeoleku (kauguse ajaühikust) mistahes ajamomendil. Ringsagedus-Võnkesagedusega määratud suurus =2f on võnkumise ring-e nurksagedus. Faas- rad ringsagedus rad/s. Mehaaniliseks laineks nim võnkumiste levimist elastses keskkonnas. Laine levimisel ei kandu keskkonna osakesed lainega kaasa, vaid ainult võnguvad oma tasakaaluasendi ümber. Lainefront-piir, kuhu veepinna häiritus esimese laine näol jõudnud on. Ristlainete korral võnguvad osakesed risti laine levimissuunaga (nt vee pinnalained). Pikilainete korral võnguvad keskkonna osakesed piki laine levimise suunda (nt helilained). lainepikkus, mis võrdub kahe teineteisele lähima sarnase laineelemendi vahel (nt lainehari)tähistatakse . Laine levimise kiirus (v) näitab, kui kaugele mingi kindel lainepunkt (nt lainehari) levib ajaühiku jooksul
Keila jõgi asub Tallinnast 20 kilomeetrit läänes. Tema nimi on tulnud sellest, et kõige suurem linn, mille idapiiriks ta on, on Keila. Ta läbib kahte maakonda Harjumaad ja Raplamaad. Keila jõgi läbib suurematest kohtadest Kohilat, Kiisat, Keilat ja Keila- Joad. Keila jõgi asub Soome lahe vesikonnas ning on seal suurim jõgi. Ta algab Kuimetsa külast 5 kilomeetrit lõuna-kagu pool ja suubub Soome lahte. Jõe pikkus on 116 kilomeetrit ja valgala 682 ruutkilomeetrit. Keila jõe veepinna absoluutne kõrgus lähtel on 75,1 meetrit ja suudmes 0 meetrit. Suurim on jõe lang alamjooksu viimasel viiel kilomeetril, kus jõgi murrab läbi Põhja-Eesti paekalda. Keila jõgi on käänuline. Jõe kallas on kohati liivane ja kohati kivine. Põhi on enamjaolt kivine. Keila jõgi on läbipaistev, sest seal ei ole suuri tööstusi ja vesi on liikuv. Põhjaosas on jõe ääres tihe asustus. Eesti suuremate ja ilusamate jugade hulka kuulub Keila juga. Keila joale on lihtne
Pärispea poolsaare tipus, 590 40/ pl Lääne-Euroopas on Eestiga samal laiusel Kesk-Rootsi ja Lõuna-Norra. Loodusgeograafilisest aspektist on Eesti koos teiste Läänemere rannikumaadega parasvöötme põhjaosa ja Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolsem ning ühtlasi merelisem osa. Lähtudes eeltoodust on Eestile iseloomulikud järgmised tunnused: ·mereline asend Läänemere rannikul; ·vanema paleosoikumi setete esinemine pealiskorras; ·kvaternaarsete jäätumiste ning Läänemere veepinna kõikumiste tähtis osa pinnamoe kujunemisel; ·paras-jahe niiske merelise ilmega kliima; ·järvede, jõgede ja soode rohkus; ·segametsade allvööndile omased mullastiku-, floora ja faunakomplekid, milles võrdlemisi rohkesti leidub lääne päritoluga liike; ·inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisel. Geograafilisele laiuselt vastavalt muutub aasta vältel öö ja päeva pikkus, mille tulemuseks on selgesti väljendunud aastaaegade kujunemine
Pilt 1. Vaadeldav objekt Vaadeldaval päeval oli ka kerge tuul, mis tekitas väikese minimaalse lainetuse. Lainete suund oli rannajoonega risti suunas. Vesi oli üldiselt läbipaistev. Taimetik puudus kaldal ning kaldal oli ainult peamiselt ümarad väikese terastikuga 2-200mm kiviklibu ning liiv, kuid samas oli ka suuremaid kive. Suurelt osalt mõjutas ranna erosiooni lained, mida suurem laine seda suurem mõju, lained soodustavad randade teket. Kiviklibu teket soodustas veepinna ühtlane ning sile pinnas, seejärel uhtudes kivid kaldale ning kivimitel pole piisavalt energiat liikuda tagasi mere suunas. Antud ranna teke on looduslik, arvatavasti loodusjõudude toimel vees ja õhus levivate materjalide ladustamisel. Ajurand ulatus 3-3,5m kaugusele vaadelavast uhtealast, mis põhimõtteliselt oli sisemaa alguseks. Enamjaolt toimus setete pikiränne ehk setteosakeste üldine liikumissuund oli paralleelne rannajoonega. Uhteala, mille piires vesi
Delfiinid Delfiinlased on vaalaliste seltsi kõige liigirikkam rühm (kuni 50 liiki) ning nad asustavad nii rannikumerd kui ka ookeane. Paljud delfiiniliigid elavad karjadena koos, karjas kuni 1000 isendit. Nad elavad kuni 30 a. vanaks. Delfiinidel on voolujooneline, torpeedojas keha ja sile karvadeta nahk, väliskõrvad ning tagajäsemed puuduvad. Keha on 1-10 meetrit pikk. Nende jõuline sabauim liigub vees üles- alla ning tõukab neid edasi, loivataolised eesjäsemed talitlevad samal ajal kõrgustüürina. Seljauim hoiab keha püstasendis. Nende ujumiskiirus on enamasti 36 km/h, kuid võivad ka ujuda 60 km/h. Delfiinid on väga iseloomulikult värvunud, sulandudes lainete sillerdusega veepinna läheduses ning hajutades keha piirjooni. Ülalt vaadates sulandub nende tume selg kokku veesügavustega, alt üles vaadates aga ei hakka delfiini valge kõht heleda taeva taustal kuigivõrd silma. Delfiinid püüavad pe...
Sellisel juhul muutub suhteliselt ühtlane liikumine tõukeliseks. 5.Hingamine rinnuliujumises on hingamine tihedalt seotud käte tööga. Et valmistuda sissehingamiseks, alustab ujuja samaaegselt tõmbe alguseks aeglaselt pea tõstmist. Sissehingamine toimub tõmbefaasi lõpul. Käte öö tõukefaas sooritatakse juba täidetud kopsudega. Väljahingamine algab koos jalgade sirutamisega ja kestab kuni löögi lõpuni. Sissehingamine toimub veepinna kohal läbi avatud suu; väljahingamine seevastu kas veepinna all või selle peal samaaegselt läbi suu ja nina. Rinnuliujumises on hingamistsükli kestus pikem kui krooliujumises. Krooliujuja hingamistempo on lühike ja kiire; rinnuliujujal pisut pikem ja rahulikum. Hingamine mõjutab kogu ujumisliigutuste rütmi. Seepärast on kohanemine õigele hingamistehnikale otsustava tähtsusega. Valesti reguleeritud hingamine häirib käte ja
.... 5 Kasutatud allikad.................................................................................................... 6 2 Tiik Tiigid on maastikus alati ligitõmbavaks paigaks. See on elupaigaks paljudele liikidele ning pakub ka vaheldust maastikus. Enamik juhtudel on linnu -ja taimeliike ligimeelitava tiigi loomine lihtne. Tuleb teada olulisemaid põhitõdesid. Tiik on tüüpiline sügavam veekogu osa, kus taimestik üle veepinna tavaliselt ei kasva. Sopiline kaldajoon, saared ning veesügavuse ja taimestiku vaheldumine annavad loomuliku ilme. Tiik on väike, tavaliselt inimeste poolt rajatud seisuveekogu. Tänu väiksusele ja vooluvee puudumisele on tiigi elustik väga omanäoline. Tiike asustavad peamiselt need veeloomad ja -taimed, kes on kohastunud elutingimuste kiirete muutustega. Enamasti puuduvad ahela tipus olevad röövkalad kuna nemad ei suuda nii muutlikes tingimustes elada. Tiigi elustik on kergesti haavatav
Tiikide kuju ja asend sõltub palju maastikust. Tasasele põllumaale võib kergesti ehitada ükskõik, mis kujuga tiigi; nõlvakule sobivad piklikud ja kitsad nõlvaga paralleelsed tiigid. Pinnasetiike võib ehitada vee paisutamise või hoopis pinnase süvendamise teel. Tiigi võib teha veekindlaks näiteks plastikust kilega (polüetüleen-, vinüül- või butüülkile). Kile mõlemale poolele tuleb paigutada 15 cm paksune kiht peent liiva. Kile paksuseks peab olema üle 0,20 mm. Veepinna kalle peaks olema 1-5%, mis on veejuhtimisel abiks. Pinnasetiigid peavad olema lihtsasti tühjendatavad. Tiigi põhi peaks olema äravoolutoru suunas kaldu vähemalt suhtega 1:100. Kasvutiikide põhja tehakse tavaliselt V või W kujulised ristlõiked. Ehitada tasub võimalikult palju varjupaikasid peenarde ja vallide abil. Veesügavus peab olema 1,5-2 m, arvestades talvel jäätumist. Vähkide põgenemise ärahoidmiseks tuleb sissevoolu ja väljavoolutorude otsa paigutada piisavalt tihe rest
alade suunas. · Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma suunast Coriolisi jõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid . · Seega üldiselt domineerivad troopikas idakaartetuuled. · Sellise lihtsa tsirkulatsiooniskeemi muudavad keerulisemaks mussoonid - ulatuslikud õhuvoolude süsteemid, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. · Nad tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Tüüpilisel kujul esinevad mussoonid Lõuna-Aasias. Suvel, kui päike paistab seniidi lähedalt, puhub tuul ookeanilt mandrile, tuues kaasa niiskust ja sadu - suvemussoon Talvel, kui päike liigub madalamalt, puhub tuul valdavalt mandri siseosast ookeani suunas. Siis on põuaperiood talvemussoon. · Mussoone põhjustab ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine · Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi
Ta võib vaid muunduda ühelt kehalt teisele. Impulsimomendi jäävuse seadus kui kehale jõumomenti ei mõju, st võrduse parem pool on null, peab nulliga võrduma ka vasak pool ja impulsimomendi muutus on null. Võnkumine - ühe osa perioodiliselt korduv liikumine. Võnkeperiood - ühe täisvõnke kestus Hälve - keha kaugus tasakaaluasendist Amplituud - maksimaalne hälve Resonants - võnkeamplituudi järsune kasvamine Laine - võnkumiste edasikandumine ruumis Lainefront - veepinna häirituse esimene laine Ristlaine - laine, kus võnkimine toimub levimissihiga risti Pikialine - võnkumine toimub piki levimissihti Inferents - mitme laine liitumine üheks resultantlaineks Difraktsioon - nähtus, kus lained painduvad tõkete taha Makroparameetrid - füüsikalised suurused, mille abil ainet makroskoopiliselt kirjeldatakse Mikroparameetrid - seotud molekilide ja nende liikumisega Ideaalse gaasi mudel: a) molekulid on punktmassid b) molekulide põrked anuma seintega on elastsed
Konspekt: Hoovused ja looded Martin Velbri 137B 1) Koosta hoovuste liigitus tekkepõhjuste alusel. Püüa tuua iga liigi kohta paar näidet. Hoovuse Triivhoovus tihedushoovused loodetehoovused äravooluhoovused liiginimi Hoovuse Kujunevad ühes ja Vee tiheduse Korrapärased Veepinna kallakus, mis tekkepõhjus samas suunas erinevus ookeani tõusud ja mõõnad on tingitud kas suurest puhuvate tuulte mõjul; eri osades tekitab kutsuvad esile vee juurdevoolust passaathoovused tihedushoovused loodetehoovused; jõesuudme lähedal või Eriti lahtedes ja tuule tekitatud aju- või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
