2 Seminaritöö 1 täitmist ignoreeritakse. Ametiaja lõpus on taas märgata usalduse tõusu, kui üritatakse võimalikult palju otsuseid ellu viia ja uute valimislubadustega rahvast peibutada. 4. Eero Liivik ”Otsedemokraatia diskursused Riigikogus: rahvaalgatuse seadustamise menetlus aastatel 2003–2008” 4.1. EV põhiseaduse kohaselt piirdub rahva riigivõimu teostamise võimalus vaid Riigikogu valimise ja rahvahääletusega, millest viimase korraldamise otsustab ainult parlament. Kuigi otsedemokraatia rakendamise vajadus on aastate jooksul korduvalt tõusetunud ning rahvas soovib kasutada vetoõigust valitsuse otsuste suhtes, ei soovi parlament riskida referendumi
Mõisted : 1. Moreen-materjal, mis on liustiku edasiliikudes kaasahaaratud ning sulades maha jäetud. 2. Ilm- atmosfääri hetkeseisund 3. Liivik- 4. Mõhn- liustikega külgnenud veekogudesse settinud künklik pinnavorm 5. Luide- tuuletekkeline positiivne pinnavorm 6.Ilmastik- atmosfääri mõnede kuude hetkeseisund 7. Eutrofeerumine- toitainete sisalduse tõus 8.Voor- madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. 9. Riimveelisus- kihiline veelisus, peal on magedam ja põhjas soolasem vesi Küsimused: 1. Kuidas mõjutab Läänemeri Eestit ?
Beebi areng- teine elukuu Kuusalu Keskkool 10. klass Liisi Liivik ja Liisbeth Kallakmaa Areng Inimese areng tähendab süstemaatilisi muutusi munaraku viljastumise hetkest kuni inimese surmani. Areng toimub sammhaaval. Kui kael muutub tugevamaks, jõuab beebi oma rasket pead üleval hoida. Seejärel, kui beebi on mugavalt kõhuli asendis, hakkab ta kätega ülakeha vähehaaval ülespoole tõstma. Nii tugevnevad selg ja ülakeha. See aitab tal omakorda ükskord istuma hakata. Samad lihased aitavad
eestimaalastele ning Eesti sõpradele. ISEOLEMISE TAHE. Eesti Vabariigi lugu Näitus on eesti, inglise ja vene keeles. Näituse koostööpartnerid on Eesti Vabariik 90 juubeliaasta töörühm, Eesti Filmiarhiiv ja Kultuuriministeerium ISEOLEMISE TAHE. Eesti Vabariigi lugu Kontseptsioon: Mariann Raisma, peakuraator: Ivar Leimus. Perioodide kuraatorid on Mati Õun, Anne Ruussaar, Viivi Glass, Sirje Annist, Mati Mandel, Eve Ellermäe-Reimets, Olev Liivik, Hiljar Tammela, Ene Hiio ja Triin Siiner. Arhitektuurne kujundus: ArhitektuuriAgentuur OÜ: Inga Raukas, Oliver Soomets, Eva-Maria Gramakovski Graafiline kujundus ja trükised: Tuuli Aule
Vee karedus Anete Samelselg, Hans Jüris, Kirti Räni, Karin Köösel, Liisi Liivik Kuusalu Keskkool 10. klass, 2015 Mis on vee karedus? Joogivee karedus on oluline vee kvaliteedi kriteerium. Vee kareduse määravad Ca ja Mg katioonid. Karedus määratakse tavaliselt CaCO3 kogusega mg/l. Karedas vees seep ei vahuta ja moodustab rasklahustuvaid sooli. Ei ole tõestatud, et karedus põhjustaks terviseprobleeme. Meestel on leitud isegi pöördvõrdeline seos tarvitatava joogivee kareduse ja südamehaiguste registreerimise vahel , aga vaid kuni 170 CaCO3 mg/l.
Laagri Kool KESKKONNAKAITSE MÕISTE JA EESMÄRGID Uurimustöö Koostaja: Britmarii Kroon Juhendaja: Siivi Liivik Laagri 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................... -3- 1.KESKKONNAKAITSE MÕISTE ..................................................................... -4- 2.LOODUSKAITSE .............................................................................................. -5- 3.EESMÄRK ......................................................................................................... -6- 4
Pilt 2. Vaade Sakala kõrgustiku kõrgeimale punktile - Härjassaare mäele. Foto: Mihkel Järveoja 3 4 Loodushoid Sakala kõrgustikul on kaitsealasid 36, mis hõlmavad kõrgustikust 24 %. Suurim pärandkultuurmaistutega Loodi looduspark, Viljandi-Raudna ürgorg, Sinialliku org, Loodi Põrguorg, Loodi Puistmäe (vana lehisepuistu), Polli mäed ja Holstre mäed (mõhnastikud), Nõmme liivik, Heimtali mõisapark, Rubina looduskaitseala Veisjärve ümbruses ja Muti järvesid ja Mäeküla järve hõlmav Muti maastikukaitseala. Järeldused Sakala kõrgustik omab suurt väärtust nii maastikurajooni kui ka inimeste elupaigana. Vaheldusrikas maastik ja metsaandide rohked metsad, kalarikkad jõed ja järved teevad elu maal vägagi nauditavaks. 5 2. KASUTATUD MATERJALID 1. Sakala kõrgustik
langetavad puid. 6.Muld ja taimkate Mullad on siin piirkonnas lubjavaesed ja kohati tugevasti leetunud,ent siingi leidub viljakaid maid.Taimestiku on märgata lubjalembeste taimeliikide vähesust .Siinses maastikus võib näha laildaselt asustamata palumetsi,mis vahelduvad rabade ja järvedega.Seal kus metsa vähem laiuvad kanarbikunõmmed ,leesikalaigud ja liivanurmed. Värska ehk Lutepää liivik on tähtsaim stepipäritoluga taimede kasvukoht Eestis. Siin kasvavad liiv-haguhein,tatari põisrohi,kännas-nõmmelill,liiv-hunditubakas,nõmmenelk,harilik käokuld,aas-karukell jpt.Siinsetes metsades pesitseb palju kodukakkusid. Lk 3 7.Vaatamisväärsused Kauneim vatamisväärsus on Võru-Petseri ürgorg Palumaa lõunaosas,mille veerusid kaunistab hulk liivakivipaljandeid.
lahendusi lihtsamaks ja tulemuslikkumaks eelarvestamiseks nii organisatsioonis kui peres. 4 Kasutatud kirjandus 1) Algis Perens - www.siseministeerium.ee/public/Eelarve_koostamine.rtf 2) Karu, S., Zirnask, V. 2004. Eelarvestamine üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis. Tartu. Rafiko Kirjastus. 3)Karu, S., Milt, T., Albi, P., Jaansoo, A., Liivik, S., Erlenheim, M., Kallaste, A., Pallasma, P., Peek, R. 2007. Eelarvejuhendi koostamine. Tartu. Rafiko Kirjastus 5
TALLINNA POLÜTEHNIKUM TS-13 Viktoria Dmitrijeva ÄRIEETIKA Referaat Juhendaja: Reeli Liivik Tallinn 2014 1 SISUKORD 2. Sissejuhatus.................................................................................................3 3. Ärieetika ja eetika mõiste...........................................................................4 4. Ärieetika roll...............................................................................................5 5. Eetilised väärtused.................................................................
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Mõõtetehnika alused Referaat Digitaalne luksmeeter DVM1300 Üliõpilane: Juhendaja: Liisa Liivik Tallinn 2004 1) Mõõteriista nimi ja kasutusvaldkond Velleman DVM1300 on digitaalne luksmeeter, mis sobib valgustasemete mõõtmiseks vahemikus 0,01 luksi kuni 50000 luksi. Sobib kasutamiseks nii sise- kui ka välitingimustes. Teda on tänu ühele funktsioonilülitile lihtne kasutada ning tänu kergele kaalule ja väiksusele hea kaasas kanda. Luksmeetril on 3 1/2 numbrikohaline LCD ekraan koos tühjeneva patarei ning ülepiirkonna näiduga. Joonis 1
9500 a. tagasi). MULD JA TAIMKATE Omane muldade mikrotsonaalsus. Mullad on siin piirkonnas lubjavaesed ja kohati tugevasti leetunud,ent siingi leidub viljakaid maid. Madalamates kohtades gleistunud mullad, kus kasvavad angervaksa kaasikud ja soostuvad segametsad. Siinses maastikus võib näha laildaselt asustamata palumetsi, mis vahelduvad rabade ja järvedega. Seal, kus on metsa vähem laiuvad kanarbikunõmmed ,leesikalaigud ja liivanurmed. Värska ehk Lutepää liivik on tähtsaim stepipäritoluga taimede kasvukoht Eestis. Siin kasvavad liiv-haguhein,tatari põisrohi,kännas-nõmmelill,liiv- hunditubakas,nõmmenelk,harilik käokuld,aas-karukell jpt. Siinsetes metsades pesitseb palju kodukakkusid. VAATAMISVÄÄRSUSED Kauneim vatamisväärsus on Võru-Petseri ürgorg Palumaa lõunaosas,mille veerusid kaunistab hulk liivakivipaljandeid. Laialt tuntud on ka Härma müürmägi,mis on ilusaim Piusa äärseist liivakaljudest.
jää e. irdjää lõhedesse ja teistesse süvenditesse sulamisvee poolt kantud setteist Eesti suurimad mõhnastikud · Männikvälja mõhnastik (18 km 2) Lääne-Virumaa · Kurtna mõhnastik (15 km2) Ida-Virumaa · Selgise mõhnastik (23 km2) Tartumaa Liivikud · Liivikud on Eesti paljudes kohtades esinevad kruusa- ja liivatasandikud. · Nende pind on suuremalt osalt tasane, harvem lainjas. Kaleste liivik (Hiiumaa) · Neid on palju Põhja- Eestis ning Lõuna- Eestis kõrgustike äärealadel ja orundites. Liivikud · Liivikud on tekkinud liustike vooluvete laialivalgumisel tolleaegsetes jääjõgede suudmetes, mis olid sarnased praeguste jõgede deltadele, kuid hoopis võimsama veevooluga. · Kuna mandrijää taandus Eestist põhja- ja loodesuunas, siis jääsulamisvesi voolas vastupidi - liustikust eemale. Seetõttu on liivikute
kõrgelt haritumad, samuti Ida – Euroopa ja Lõuna – Ameerika riikides. Samas kui konsolideerunud lääne demokraatiates suurem sissetulek vähendab poliitilist usaldust. 3) Mõnevõrra üllatuslikult tuli mulle asjaolu, et Eesti on parlamendi usaldustaseme poolest Euroopa Liidu 27 liikmesriigist 11 kohal ja keskmisest Euroopa Liidu keskmisest näidust on usaldus 8 % võrra kõrgem. See on päris kõrge näitaja. Eero Liivik, Otsedemokraatia diskursused Riigikogus: rahvaalgatuse seadustamise menetlus aastatel 2003–2008, RiTo nr 26, 2012 1) Artiklis on välja toodud, et Eesti on Balti riikide võrdluses kõige vähem aktiivne otsedemokraatia kasutaja. Kui Läti ja Leedu põhiseadustes on olemas neli referendumitüüpi, siis Eestis saab rahvahääletust otsustada ainult parlament. See on mõtlemise koht.
töölerakendamisele ning selleks vajalike inimeste leidmine ja ametisse seadmine, sotsialistliku majandusmudeli juurutamine, maareformi läbiviimine ja eelduste loomine põllumajanduse kollektiviseerimiseks, sammuti suurtööstuse edendamine, vastupanuliikumise mahasurumine ning ühiskonna „puhastamine vaenulikest elementidest“, uute liiduvabariikide vaimuelu korrastamine, liiduvabariikide juhtkondade kontrollimine ja keskusele informatsiooni edastamine. Olev Liivik vaatleb Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja juhtivtöötajaid, kui palju oli neist NSVL eestlased ja põliseestlased, milline oli nende eestikeele oskus. Hästi on välja toodud aastate lõikes valitsuse rahvuslik koosseis ja päritolu. Meelis Saueauk vaatleb „Eesti süüasja“ hilisstanistlike parteipuhastuse taustal, kus ta toob välja Bulgaarija ja Ungari näidisprotsessid ja kuidas nad on seotud Eesti süüasjaga. Vaatluse all tuleb
ülesandeid täidab praegune Riigikogu ja Riigikogu juhatus. (Lauristin, 2015) 2. NLKP KK on Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (Nõukogude..., 2015) ja EKP KK on Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee (EKP Keskkomitee, 2015). EKP KK oli NLKP struktuurüksuse Eestimaa Kommunistliku Partei kõrgeim kollektiivne juhtorgan. EKP polnud võimukandja, sest võim oli Venemaal, aga EKP oli võimuvahendaja. (Liivik, Niidassoo, Ohmann, Pillak ja Tarvel, 2000) 3. Jah – Analoogiks võid pidada peaorganisatsioone (emaettevõtteid) ja nende tütarettevõtteid. Peaorganisatsioon kontrollib tütarettevõtete tegevust. Näiteks tegutseb Eestis ettevõte Nordecon, mille tütarettevõte on Nordecon Betoon (Nordecon). Ei – Eestis ei ole enam otseselt sellist võimukandjat, kelle korraldusi ja käske peavad teised täitma. Kõik on demokraatlikum kui Nõukogude Liidu ajal. 4
medalit (4+4+1) ning pustitasid kaks maailmarekordit. Vabapussi standardis laks randkarikas Copa Argentina kull Soomele, kuid hobemedalid voitis Eesti meeskond koosseisus Jaak Karner, Ernst Rull, Endel Rikand, August Liivik ja Elmar Kivistik. Individuaalmedaleid voitsid veel Gustav Lokotar ning Johannes Vilberg. Kaks aastat hiljem, 1937 toimusid MM-voistlused Helsingis ning kujunesid Eesti laskuritele vaga edukaks. Vaba- pussi standardis voitis meeskond koosseisus Elmar Kivistik, Gustav Lokotar, Harald Kivioja, Alfred Kukk ning August Liivik esikoha ja hinnatuima trofee Copa Argentina. Selle igavesti randava
koosnevad enamasti ainult punakaspruunist moreenist. Küngastevahelised soostunud või järvedega nõod on tekkelt peamiselt glatsiokarstilised. Peaaegu pool künklikest aladest on moreenkattelised ja moodustavad Porijõe ja Väikese Emajõe keskjooksu vahel paikneva ligi 42 km pikkuse kirde–edela-sihilise vööndi. Peaaegu veerandi kõrgustiku peamised pinnavormid on kruusast ja liivast moodustunud väikesed ja keskmise suurusega mõhnad. Kanepist edelas paikneb kõrgustiku suurim liivik (56 km2), 130 m kõrguselt Urvaste suunas madalduv sandur. Seda läbib Võhandu (ülemjooksul Pühajõe) terrassiline org. Kõrgustiku kaguosa, mille kõrgus jääb enamasti alla 150 m, on eriline võrdlemisi sügavate (kuni 40 m) orgude rohkuse tõttu. Suurematest väärivad siinkohal nimetamist Kooraste, Jõksi-Piigandi, Erastvere-Ahja ja Urvaste ürgorg. Kõiki neid markeerivad piklike orujärvede ahelikud. All on välja toodud Otepää kõrgusiku pinnamoe joonis(http://entsyklopeedia
Tallinna Polütehnikum SA-10 Eesti majanduse arengusuunad Referaat Õpilane: Matis Himbek Juhendaja: Reeli Liivik Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Referaadis kirjutan etteantud teemast "Eesti majanduse arengusuunad". Eesti majandus Enne viimast majanduskriisi oli Eesti majanduskasv väga kiire. Kuid nii nagu paljudes teisteski riikides langes Eesti majandus 2008.2009. aasta majanduskriisi tulemusena tagasi 2005. aasta tasemele. Kuna eelnev kasv oli väga suur, siis ka langusnumbrid tulid väga suured. Eesti elanike sissetulek on umbes 55% Lääne-Euroopa keskmisest tasemest
Otsamoreen tekib jääst väljasulanud ja kuhjatud materjalist jääserva eesaladele, kus jääserv on pikemat aega paigal püsinud. 28. Rändrahn suur kivikamakas, mis on kohale kantud liustikujääga. 29. Pinnamood e. reljeef maapinna-ja merepõhjaosad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, välisilme, siseehituse ja tekke poolest. 30. Mõhn ümara põhijoonisega kõrgendik. 31. Oos pikk, suhteliselt kõrge järsunõlvaline pinnavorm. 32. Sandur tasapinnaline liivik, mis koosnes liivast ja kruusast ning mille moodustasid sulamisveed. 33. Voor ovaalse põhijoonisega kõrgendikud, tekkinud jää liikumisel. 34. Megareljeef moodustavad mandrid ja ookeanid. 35. Mesoreljeef moodustavad künkad, kõrgendikud, sajandikud, vallid ja nõod. (suhteline kõrgus/sügavus 10-200m). 36. Mikroreljeef mesovormidel paiknevad väikesed kõrgendikud ja nõod (suhteline kõrgus (1-10m). 37. Fossiil taime või loomaorganismide kivistised. 38
pikemat aega paigal püsinud. 28. Rändrahn – suur kivikamakas, mis on kohale kantud liustikujääga. 29. Pinnamood e. reljeef – maapinna-ja merepõhjaosad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, välisilme, siseehituse ja tekke poolest. 30. Mõhn – ümara põhijoonisega kõrgendik. 31. Oos – pikk, suhteliselt kõrge järsunõlvaline pinnavorm. 32. Sandur – tasapinnaline liivik, mis koosnes liivast ja kruusast ning mille moodustasid sulamisveed. 33. Voor – ovaalse põhijoonisega kõrgendikud, tekkinud jää liikumisel. 34. Megareljeef – moodustavad mandrid ja ookeanid. 35. Mesoreljeef – moodustavad künkad, kõrgendikud, sajandikud, vallid ja nõod. (suhteline kõrgus/sügavus 10-200m). 36. Mikroreljeef – mesovormidel paiknevad väikesed kõrgendikud ja nõod (suhteline kõrgus (1-10m). 37. Fossiil – taime või loomaorganismide kivistised. 38
nähtavastust piiravate vahetugedeta. Eesti kogudusele ehitatud kirik oli tärkava rahvuluse suurteos, mis oma 1500 istekohaga kuulub tänaseni eesti suurimate hulka ja on arhitektuuriliselt meie riigi üks kaunimaid historitsistlikke kirikuid. Kiriku ehitamisel lähtuti lääne-euroopa romaanipärasest katedraaliarhitektuurist. Sellele viitab kiriku 1882 valminud tornipaar peafassaadil. Kaksiktoniline kirik on eestis haruldane. Kiriku 1923 valminud orel on eesti suurim. (Liivik & Dubovik, 2011)lk 10 Protestantliku kiriku hoone põhiplaani valikul nägi hippius mitut võimalust, pidades sobivad polügonaalset, poolringi-või ristikujulit või mõnda muud põhiplaani. Põhiplaani vorm pidi võimaldama kiriku piisava valgustuse ning altari ja kantsli hea nähtavuse. Ta soovitas ehitada kirik löövideks ja jagavad toed pidid olema võimalikud saledad või üldse puuduma. Kaarli
5. Kivi, A. 1972. Tallinna tänavad. Tallinn: Valgus (lk 62-63) 6. Kuuskemaa, J. 2012. Legends and Tales of Old Tallinn. Tallinn: Aleksandra (lk 103) 7. Väinsalu, K. 2011. A DAY IN TALLINN on Foot and by Bus: Travel Guide. Tallinn: Greif (lk 70-71) 8. Hallas, K., Kodres, K., Kaim, M. 2000. 20th Century Architecture in Tallin. Tallinn: The Museum of Estonian Architecture (lk 26) 9. Tallinn Churches: History and Restoration. 2009. Koostanud O. Liivik, B. Dubovik. Tallinn: Pakett AS. (lk 19-23) 10. Tallinna Legendid. 1991. Koostanud I. Goldman, P. Kaldoja. Tallinn: Perioodika (lk 37-40) 11. Lai 30 http://www.eestigiid.ee/index.php?CatID=135&ItemID=4918 (12.04.2014) 12. Lai 38 http://www.eestigiid.ee/index.php?CatID=135&ItemID=4918 (12.04.2014) 13. Otto von Kotzebue http://en.wikipedia.org/wiki/Otto_von_Kotzebue (24.04.2014) 14. Adam Johann von Krusenstern http://en.wikipedia
1 - TALLINNA POLÜTEHNIKUM Täiskasvanukoolituse osakond Iti Liivik KBE-09 OPERATSIOONISÜSTEEMIDE AJALUGU Referaat Õppeaine operatsioonisüsteemide alused Juhendaja: U. Krusell 21.04.2010 2
1959- Üldhariduskooli õpik Eesti NSV ajalugu. 1961-1972- Kolmeköiteline Ülevaade Eestimaa kommunistliku Partei ajaloost. 1985- Venekeelne ülevaade töölisklassi ajaloost. 2005- Eesti ajalugu VI. Põhilised uurimisteemad ja valdkonnad: Massirepressioonid- H. Ligi, A. Rahi- Tamm, L. Õispuu. Julgeolekuorganite tegevus- V. Ohmann, M. Saueauk. Vastupanuliikumine- M. Laar, E. Laasi, V. Niitsoo, T. Noormets Poliitilised olud- O. Kuuli, K. Tammistu. Võimustruktuur- O. Kuuli, O. Liivik. Majandus- O. Mertelsmann, K. Kukk Väliseestlus- R. Raag, E. Nõu, M. Orav, I. Jürjo. Taasiseseisvumine- M. Laar, M. Lauristin, T. Vahet, R. Ruutsoo, T. Made. II. Nõukogude Eesti: TERRITOORIUM JA HALDUSJAOTUS: (EA VI, 260264) [L] Moskva piiripoliitika üldiseloomustus Ida-Euroopas: Moskva peamised eesmärgid: Saavutada NSV Liidu piiride tunnustamise 22.06.1941 seisuga. Et muu maailm tunnustaks ühemeelselt NSVL piire
mida ei tohi unustada? 12.Kui kaua tohib hoida skeemi pingestatud? 13.Millal tohib ühendada skeemi lahti? 14.Ohutustehnika nõuded enne elektriskeemi lahtivõtmist. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Abo, L. (1972). Elektroonika konstruktor. Tallinn: Valgus. 2. Ahoranta, J. (1997). Sähköteknikka. WSOY Porvoo. 3. .Bähr, H., Ecke, W. (1978). Grundlagen der Elektrotechnik. Berlin. 4. .Füüsika leksikon. (1997). Tallinn: "Koolibri". 5. Liivik, L., Jansikene, R. (2005) Elektroonika ja jõupooljuhttehnika laboratoorsed tööd. 6. Nero, E. (1981). Alalisvool ja elektromagnetism. Tallinn: Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium. Tallinn. 7. Pedusaar, H. (1967). Elektro- ja raadiotehnika. Tallinn: Valgus. 41 8. Poljakov, V. (1980). Elektrotehnika praktikum keskkoolile. Tallinn: Valgus. 9. Popov, V., Nikolajev, S. (1970). Elektrotehnika. Tallinn: Kirjastus "Valgus". 10
hakati Eesti NSV-s kultuuripoliitika demokraatlikumaks muutmisel toetuma. Poliitilist reformi alustas peasekretär sooviga tõhusamalt rakendada majandusreformi, eeldades, et need reformid saavad kulgeda koos. Autoritaarse kontrollimehhanismi lõdvenemine viis aga majandusreformi läbiviimise kriisi ning alates 1988. a. nihkus rõhuasetus poliitilisele reformile ja struktuurimuudatustele riigiaparaadis.5 Mitmed uurijad (Olev Liivik, Rein Taagepera) on leidnud, et Gorbatšovi perestroika-poliitika rakendamine Eesti NSV-s EPK Keskkomitee kaudu toimus teatava ajanihkega ning veel 1986. a. valitses ENSVs sisuliselt stagnatsiooniperiood. Siiski leidus ENSV ühiskonnas ka perestroika esimesel perioodil märkimist väärivaid algatusi, mille genereerijaks oli valdavalt kultuurieliit. Siinse küsimusetõstatuse seisukohalt on eriti oluline ENSV loominguliste liitude aktiveerumine ning Loomeliitude Kultuurinõukogu loomine,
FIRN - teralumi, tekib tänu sademete kuhjumisele LUMEPIIR - kionosfääri alumine piir Liustiku mõju a)aldab maapinnale koormust b)ulutab, kuhjab, transpordib materjali c)udab ilma külmemaks ja kuivemaks MANDRILIUSTIK Kulutav toime ürgorud Jääkriimud Otsamoreenid Kulutav-kuhjav: Voored Kuhjav toime: Moreentasandikud Oosid Mõhnad Moreenkünkad SANDUR - jääkõe deltasse tekkinud liivik MÄELIUSTIK <1> Ruhiorg e. TROOG - U-kujuline <2> Kaarid e. orvandid - liustiku süvendatud väikesed orud GLOBAALPROBLEEMID. ÖKOLOOGILINE KRIIS .LOODUSKAITSE. JOONIS ISE TEHA Miks tekkinud? Tagajärjed Lahendusvõimalused Põhjused. Kus? Maakera ülerahvastatus. Toidupuudus 1. Näiline probleem. Ainult a) P.m.-seks sobiva maa nappus 1. Metsade maharaiumine põllupinna
seisund.“ Väga oluline on õpetaja eeskuju keskkonnaprobleemidega tegelemisel ning vaid äratundmisele ja meeldejätmisele suunatud õppimine võib oluliselt kahandada lapse huvi 17 looduskeskkonna suhtes. (Timoštšuk 2005a, 14, Timoštšuk 2005b, 186). Õppemetoodikatena toetavad lapsi õppekäigud, õuesõpe, õpperajad, katsed, uurimused, vaatlus, vestlus, mängud ja praktiline tegevus, kus kõik lapsed saavad aktiivselt osaleda. (Laasik, Liivik, Täht & Varava 2009, 24). Samas on oluline mitte ainult instrumentaalsed oskused ja loodusalased leksikaalsed teadmised, vaid ka koolieelne väärtuskasvatus. Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus õpetatakse lastele olulisi väärtushinnanguid, mida peetakse antud ühiskonnas oluliseks ning aitavad lastel end ümbritsevat väärtustada. Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus inimene õpib enda ja teiste väärtusi märkama,
valminud mitmed Eesti mängufilmid. Eestimaa Veneetsia- Emajõe suudmes, aga ka Haapsalu ja Pärnu, sealsete võimalike üleujutuste pärast. Eestimaa Niagaara- Jägala ja Valaste juga. Eestimaa Ruhr, Eesti Donbass, Eesti Siber- Kirde-Eesti tööstus. Narva on eesti Manchester. Eestimaa Riviera või siis Marbella- Vastavalt siis Narva-Jõesuu ja Valgerand. Eestimaa Holland- Räpina polder ja Naha küla ümbrus, aga ka Audru polder. Eestimaa või ka Setumaa Sahara-Lutepää liivik, Mohni saarel paiknevat liivaala on aga Mohni Saharaks kutsutud. Stereotüüpide kaardistamine- bulgaaria graafiline disaner ja kunstnik on tulnud välja kaartidega Euroopa kohta, kuidas keegi Euroopat näeb ja määratleb. Näiteks erinevad riigid, gay mehed Loeng 9: kultuurigeograafia uurmismeetodid Uurimismeetodid- kultuurigeograafial oma kindlat meetodit ei ole. Kasutatakse kõiki tuntuid teadusmeetodeid, olenevalt ajastust on osad populaarsemad kuid teised, oleneb ka uurimisküsimusest
--- 19 Aluspõhja kivimitel (paas, liivakivi) kujunesid välja lavamaad, kõrgustikud ja madalikud. Pinnamoodi jälgides võime näiteks järeldada, et Haanja kõrgustik moodustus jäämassiivide liikumise ajal lõuna ja edela suunas (umbes 13 000 aastat tagasi). Voorte suund näitab, et jää on liikunud Peipsist lõuna-edela suunas ning Võrtsjärvest lõuna-kagu suunas. Teise tee rajas jäämass endale Peipsi nõost üle Pandivere kõrgustiku ja sealt Pärnu suunas. ((Foto: Kaibaldi liivik Hiiumaal on kunagine rannalähedane luidestik. Kunagised mandrijää setted on järve, mere, hiljem aga tuule toimel asukohta muutnud.Tänapäevaks on enamik liivikust kinni kasvanud.)) Mõisted mandrijää moreen geokronoloogiline skaala moreenküngas moreentasandik voor mõhn sandur Küsimused 1. Tutvu geokronoloogilise skaalaga (lk 107), leia sealt tekstis nimetatud üksused. Kasuta ka internetis otsisõna geokronoloogiline skaala või "Kooligeograafia sõnastikus" lk-l 162 toodud
Otepää kõrgustik Sakala kõrgustik Valga nõgu Võru-Hargla orund 5. Ida-Eesti maastikuvaldkond Alutaguse Peipsiäärne madalik 183. Maastikulise mitmekesisuse vormid. Maastikul võib ühel ajal esineda erisuguseid mitmekesisuse vorme: klassifikatsiooniüksuste mitmekesisus (taimkate, elupaik, ökosüsteem), elemendiline ehk komponendiline mitmekesisus (künka lagi, nõlv, mõhn, oos, rannavall, luide, terrassid, paljanduv paas või klibu, klint, liivakivipaljand, liivik, rändrahn, kivikülv , uhtorg, allikas, allikaline pinnas, ajutine oja, voolav oja, väljavool rabast, karstivorm, soostuv reljeefilohk, matmispaik, kiviaed, kiviraun, kivivare, piirikivi, mälestuskivi), morfoloogiline mitmekesisus (maastikumustrit moodustavate üksuste (maakattetüüpide) paigutus, kuju ja dünaamika. kvaternaari setteid, mulda, topograafiat, taimkate, kohalik kliima) ja
annaabi.ee 
